Latest Posts

20.–24. jaanuarini toimub Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias töötajate koolitus- ja arutelunädal Arenev Akadeemia, millega pannakse alus uuele traditisoonile: koolitusnädal hakkab toimuma igal aastal talvisel õppevaheajal. 

“Soovime kasutada õppevaheaja teistmoodi rütmi ära, pakkudes kollektiivile vaheldust,” ütleb akadeemia õppe- ja teadusprorektor Margus Pärtlas. “Loodame, et igaüks leiab kavast midagi meelepärast ja kasulikku, teadmisi jagavad asjatundjad.”

Arenev Aakdeemia avab Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere, kelle esinemises on luubi all aktuaalsed küsimused hariduses. Nädala jooksul saab kuulata veel pianist ja improvisatsiooniõppejõud David Dolanit (Guidlhall School of Music and Drama) Londonist, kes räägib improvisatsiooni mõjust ajule. Akadeemias üliõpilasi nõustav psühholoog Elina Kivinukk kõneleb huvilistele üliõpilaste motiveerimisest, toetudes oma kogemusele spordipsühholoogina. Loengu juurde kuulub ka arutelu. Akadeemia ooperistuudio tantsu ja liikumise õppejõud Anu Ruusmaa tutvustab praktilisel moel rahvusvaheliselt tuntud keha vabastamise tehnikat (Tention Release Exercise). Nädala võtab kokku arendusseminar Õpetajate Majas.

Täna koguneb Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiasse rektorite nõukogu koosseisus Mait Klaassen (EMU), Tiit Land (TLU), Jaak Aaviksoo (TALTECH), Toomas Asser (UT), Mart Kalm (EKA) ja Ivari Ilja (EMTA), et allkirjastada doktoriõppe kvaliteedilepe, millega piiritletakse, kuidas doktoritööd tulevikus nähakse. 

Kokku lepitakse doktoriõppe arendamise põhimõtted ja uued miinimumnõuded doktoritöödele. Lisaks teadusartiklitele võivad doktoritöö osadeks olla ka patendid või patenditaotlusted ning muud rakenduslikud lahendused (nt insener-tehniline või tarkvaralahendus), samuti loometöö (nt avalik linastus, etendus, näitus või muu rahvusvahelisele publikule avatud esitus).

Sel moel saab doktorant kui alustav teadus- ja arendustöötaja senisest paremini teha doktoritööd konkreetsete ettevõtete või avaliku sektori asutuste heaks ja nende juures. Nii aitab doktorantuur panustada ka kõigi nende organisatsioonide innovaatilisuse suurendamisse.

Ülikoolidele on jätkuvalt oluline Eesti doktoriõppe ja doktoritööde rahvusvaheliselt võrreldav hea tase ning kindlus, et see annab noortele võimaluse ka akadeemilises sektoris edukat karjääri alustada. Ülikoolide ühine eesmärk on, et valdav osa Eesti doktorantidest töötaks tulevikus nooremteaduri ametikohal või teeks koostöölepingu alusel teadus- ja arendustööd era- või avaliku sektori asutuse jaoks ning saaks selle töö eest ka mõistlikku tasu.

See eeldab, et riik asendaks doktoranditoetused nooremteadurite töötasudega tasemel, mis arvestaks doktorantide kvalifikatsiooni ning võimaldaks tööle pühenduda. Praegune doktoranditoetus jääb õige pea jalgu alampalgale. Ülikoolid seisavad ühiselt selle eest, et ka riik ise väärtustakse teadus-, arendus- ja loometood.

Rektorite Nõukogu on Tartu Ülikooli, Tallinna Tehnikaülikooli, Tallinna Ülikooli, Eesti Maaülikooli ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia asutatud mittetulundusühing, mille eesmärk on koostöös edendada Eesti haridus-, teadus- ja kultuurielu oma liikmete esindamise ja seisukohtade kujundamise kaudu ühist huvi pakkuvates küsimustes.

Leppe tekst

Foto: Jaanus Lensment, Delfi

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia otsib publikukutsungi jaoks sobivat helindit. Kuni 29. veebruarini 2020 kestvale konkursile on oodatud mistahes stiilis teostatud helitööd.

28. septembril 2019 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia sajanda aastapäeva juubeli puhul avatud saalikompleks ühendab endas suurepärase akustika ja tänapäevase tehnoloogia. Suure saali projekteerisid sisearhitekt Aivar Oja ja Eesti väljapaistev akustik Linda Madalik koostöös Taani spetsialistidega. Tulevaste muusikute ja näitlejate ettevalmistamisel on suurel saalil ja black box’il eriline roll, sest nüüd saavad tudengid juba oma alma mater’is kätte tõelisel laval esinemise kogemuse. Tiheda ürituste kavaga uue kontserdi- ja teatrimaja uksed on avatud ka laiemale publikule.

Kontserdi või etenduse algust tähistav kutsung on oluline element, mis annab publikule teada, et on aeg saali siseneda. Kutsung ei peaks publikut tagant kiirustama, vaid andma viisakalt märku, et esinejad on valmis kontserdiga alustama. See peaks sobima nii päevaste kui õhtuste kontsertide ja etenduste algusesse. Kutsungit esitatakse kolm korda, esimesel korral 1, teisel 2 ja kolmandal korral 3 korda.

Konkursi tingimused:

• konkursile oodatakse kõiki eesti heliloojaid ja muusikuid, vanusepiirangut ei ole;
• konkursile esitatud helindid jõuavad žüriini anonüümselt;
• esitada tuleb üks helind pikkusega 5–10 sekundit;
• helind peab olema kirjutatud spetsiaalselt konkursi tarbeks ning see ei tohi olla eelnevalt avalikult esitatud;
• helind peab olema valmisprodukt ehk lõppviimistletud salvestis;
• helindis võib kasutada nii akustilisi (instrumendid ja/või hääl) kui ka virtuaalseid elemente (VST, sünteesitud helid jne);
• helind tuleb esitada digitaalselt WAV ja/või AIF failidena;
• helifaili resolutsioon peab olema 48kHz/24Bit (mono).

Helifaili saab üles laadida hiljemalt 29. veebruariks kell 23:59  koos helilooja kontaktandmetega SIIA. Osalusvormi täitmiseks ja konkursitöö esitamiseks tuleb eelnevalt Google’i kasutajakontoga sisse logida.

Hindamiskomisjonini jõuavad teosed anonüümselt. Konkursi võidutöö valib välja EMTA rektoraat koostöös kompositsiooni eriala õppejõudude ning EMTA kontserdi- ja etenduskeskusega ning otsus langetatakse 2020. aasta märtsi lõpuks. Võitja kuulutatakse välja avalikul üritusel aprillis 2020 ning talle on välja pandud 1000 euro suurune auhind.

Lisainfo ja küsimused:
aleksandra@ema.edu.ee
Tel. 6675 700

Täna anti Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias teist korda üle Artur Lemba nimelised loomingulised stipendiumid. Laureaadid on helilooja Anna-Margret Noorhani ning pianistid Johan-Eerik Kõlar ja Karl Johan Nutt. 

Artur Lemba nimelist loomingulist stipendiumit annab välja Kultuuriministeerium helilooja teoste kasutamise eest kogutud autoritasudest, mis kuuluvad riigile. Stipendiumid andis üle Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia rektor professor Ivari Ilja. Stipendiumiga toetatakse heliloomingu, klaveri ja muusikateaduse üliõpilaste loomingulist tegevust või uurimistööd seoses Lemba panusega Eesti muusikasse. Stipendiumi suurus on 2000 eurot ning sellega kaasneb ka võimalus külastada Eesti Kontserdi hooajaprogrammi kontserte kingitusena Eesti Kontserdilt.

“Lemba stipendiumi pälvimiseks lihtsat valemit ei ole. Tuleb olla töökas, uudishimulik ja pühendunud, tegeleda loominguliste väljakutsetega,” vahendas Kultuuriministeeriumi muusikanõunik Madli-Liis Parts kultuuriminister Tõnis Lukase tervitust. “Loodetavasti aitab stipendium jõuda lähemale loominguliste eesmärkide ja unistuste täitumiseni,” lisas ta.

Stipendiaat Anna-Margret Noorhani on tõsiste professionaalsete ambitsioonidega helilooja, keda iseloomustab sisukas originaalne käekiri ning loomulik vajadus end iseseisvalt täiendada. Johan-Eerik Kõlar on omanäoline, tundliku ja peenekoelise väljenduslaadiga pianist, kes esitab haaravalt väga eriilmelist loomingut. Karl Johan Nutt on artistlik ja perspektiivikas noor pianist, kelle mängus on selgel kohal sügav kunstiline veenvus.

Stipendiumi valikukomisjoni kuulusid komisjoni esimees, Kultuuriministeeriumi muusikanõunik Madli-Liis Parts ning Margus Pärtlas ja Mihkel Poll Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiast, Ivari Ilja Eesti Interpreetide Liidu esindajana, Helena Tulve Heliloojate Liidust ning Kristo Matson Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumist.

Artur Lemba (1885–1963) on läbi ajaloo Eesti edukamaid kontsertpianiste ning armastatumaid heliloojaid. Ta on lõpetanud Peterburi konservatooriumi kuldmedaliga klaveri erialal ning hõbemedaliga heliloomingu erialal. Õpingute järel sai temast rahvusvaheliselt edukas interpreet ning lugupeetud professor Peterburi konservatooriumis. Lemba ooper „Sabina“ ja sümfoonia nr 1 on eesti muusikas esimesed teosed nendes žanrites ning tema esimene klaverikontsert, viiulipala „Armastuse poeem“ ning mitmed teised teosed kuuluvad eesti muusika kuldvarasse. Esimese Lemba stipendiumi laureaadid olid muusikauurija Anna-Sophia Sevagin ning pianistid Johan Randvere ja Sven-Sander Šestakov.

Novembris toimus Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia suures saalis traditsiooniline Lilian Semperi stipendiumikonkurss klaveriüliõpilastele, kus stipendiumi 1000 euro väärtuses pälvis klaverieriala magistriüliõpilane Veronika Issajeva.

Pianiste hindas žürii koosseisus prof Peep Lassmann ja prof Lembit Orgse.

Stipendium eraldati Eesti Rahvuskultuuri Fondi kaudu.

2.–6. detsembrini peeti Leedus Kaunases viiendat rahvusvahelist konkurssi Kaunas Sonorum, kus Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia klaverieriala üliõpilane Lukas Gedvilas pälvis konkursi grand prix.

Konkurss toimus viies vanuserühmas ja viies kategoorias: klaver, keelpillid, puhkpillid, laul ja akordion. Konkursi osalejate arv kõikides kategooriates kokku ulatus ligikaudu viiesaja mängijani ja osalejate riikide arv paarikümneni.

Lukas Gedvilas õpib professor Ivari Ilja juhendusel. Ta on andnud arvukalt kontserte Leedus ja teistes riikides. Lukas on erinevate rahvusvaheliste konkursside laureaat, olles võistelnud Prantsusmaal, Hispaanias, Saksamaal, Poolas ja Leedus. Leedu Vabariigi president Dalia Grybauskaitė on teda Leedu välismaal esindamise eest tunnustanud kahel korral.

Lisaks soolopianistina esinemisele on Lukas osalenud ka erinevaid kunstivorme ühendavates projektides ja festivalidel ning mängib mitmes kammeransamblis. Lukas on omandanud bakalaureusekraadi Leedu Muusika- ja Teatriakadeemias, kus tema juhendaja oli professor Aleksandra Žvirblytė.

Täna autasustati Tartus Haridus- ja Teadusministeeriumi saalis üliõpilaste teadustööde 2019. aasta riikliku konkurssi võitjaid. Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia muusikateaduse üliõpilane Janika Mesi pälvis rakenduskõrghariduse ja bakalaureuseõppe tasemekategoorias ühiskonnateaduste ja kultuuri valdkonnas kolmanda preemia.

Janika Mesi esitas konkursile esimese kursuse proseminari töö „Gregooriuse laulu esimese laadi „Salve Regina“ uusaegsete meloodiakujude võrdlus valiku keskaegsete käsikirjadega“. Töö juhendaja oli Eerik Jõks.

Töös jõudis Mesi arvestatava ja loogilise resultaadini. Sageli kirjeldatakse uusaegsetes väljaannetes gregooriuse laulu viisikujusid kui keskaegseid. Üliõpilastöö aga näitas esimese laadi „Salve Regina“ näitel ilmekalt, et suure tõenäosusega on tegemist aja jooksul kujunenud kompilatsiooniga, sest käsitletud allikates ei leidunud uusaegsetele meloodiakujudele identset keskaegset vastet. Statistiline analüüs võimaldas siiski markeerida algallikatele kõige sarnasema uusaegse meloodiakuju. Üliõpilastööd vääristas töömahukas sünoptiline tabel kolmeteistkümnest allikast, sh kaheksast keskaegsest käsikirjast.

Janika Mesi on EMTA muusikateaduse- ja korralduse teise kursuse üliõpilane. Proseminari töö on muusikateaduse üliõpilase semestri jooksul kirjutatav uurimus. Bakalaureuse tasemel kirjutab üliõpilane neli proseminaritööd erinevates muusikteaduse distsipliinides: muusikalugu, muusikateooria, kognitiivne muusikateadus ja etnomusikoloogia.

Üliõpilaste teadustööde riikliku konkursi eesmärk on väärtustada teadus- ja arendustegevust üliõpilaskonnas, stimuleerida üliõpilaste aktiivsust teadus- ja arendustegevuse alal ning avaldada tunnustust teadus- ja arendustegevuses väljapaistvaid tulemusi saavutanud üliõpilastele ja üliõpilaskollektiividele. Konkurssi korraldab Eesti Teadusagentuur.

20. detsembril 2019 leiab aset Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ning Bakuu Muusikaakadeemia ühine kontsert “Connecting Traditions”, mis toimub ainulaadse LoLa tehnoloogia vahendusel korraga Bakuus ja Tallinnas.

LoLa (low latency) on innovaatiline viitevaba heli- ja videoülekande tehnoloogia, mis võimaldab nii sujuvat ülekannet, et erinevates riikides paiknevad muusikud (kuni 5000 km kaugusel) saavad koos reaalajas musitseerida. Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia võttis LoLa tehnoloogia Eestis esimesena kasutusele – selle esmaesitlus toimus 5. oktoobril 2017 idapartnerluse digitaalmajanduse ministrite e-partnerluse konverentsi raames kontserdil “Music without Borders”.

Tänu Euroopa Liidu idapartnerluse programmile EaPConnect on LoLa tänaseks kasutusele võetud ka idapartnerlusriikides ja Lõuna-Kaukaasias. EaPConnect on loodud eesmärgiga soodustada regionaalset koostööd ning ületada digitaalne lõhe, ehitades võrguteenuseid uuringute ja hariduse tarbeks, laiendades toetushaaret teadusele ja uuringutele ning kunstile ja humanitaarteadustele.

Kontsert “Connecting Traditions” toimub EaPConnect Enlighten Your Research 2018 projekti “MIRCO: Music Instruments Renewal via Contemporary Creation” (projektijuht Paolo Girol, EMTA) toetusel. Kontserdil musitseerivad reaalajas koos Eesti ja Aserbaidžaani tippmuusikud, võimaldades nautida Tallinnas ja Bakuus LoLa vahendusel sujuvat ülekannet ning suurepärast heli- ja videokvaliteeti.

Kontserdil tuleb maailmaesiettekandele spetsiaalselt selleks sündmuseks loodud aserbaidžaani helilooja Ilaha Qismat’i uudisteos eesti rahvapillile kandlele ja aserbaidžaani rahvapillile tar’ile. Kontserdil esinevad sõnavõttudega kõrged külalised ning musitseervad reaalajas koos muusikud Bakuus ja Tallinnas.

‘Connecting Traditions’ LoLa kontsert Aserbaidžaanis ja Eestis: maailmaesiettekanne
20. detsember kell 18:00 (algus Eesti aja järgi kell 16:00)
Bakuu, Aserbaidžaan

EMTA lavakunstikooli kevadel lõpetav XXIX lend uuris lavakõne tundides oma sugupuud ja sellega seotud pärimuslugusid ning regilaule, mis kodukihelkondadest üles kirjutatud ja kirjandusmuueumis tallel on. Neist sai eksamiks kava, mis üks kord veel ettenäitamisele tuleb – pühapäeval, 8. detsembril kell 16.00 Tartus Eesti Rahva Muuseumi teatrisaalis. 

Nägin ma toona unes, et Taeluva kiriku läve kohal oli õunapuu aias kaks kaevu. Üks oli sihuke vana kaev. Ma võtsin kaevukaane pealt ära, et ma vaatan, missugune vesi seal vanas kaevus on. Seal oli väga ilus, selge vesi, aga uues kaevus oli savine vesi.

See uni oli selle kohta, mida nad päevaajal ümber tahavad käänata, tahetakse vanu pühasid ära unustada. Aga näed – Jumal näitas, et vanad pühad on õiged! (ERA II 286, 150 – Setu, Vastseliina v. Korski k. – Ello Kirss /- Anna Kuldkägo, sünd. 1870 Ljuta külas (1940))

Laval XXIX lennu üliõpilased Jan Erik Ehrenberg, Ekke Hekles, Simo Andre Kadastu, Martin Kork, Lena Barbara Luhse, Maris Lüüs, Elise Metsanurk, Märten Metsaviir, Maarja Johanna Mägi, Kaarel Pogga, Oskar Punga, Ken Rüütel, Kristiin Räägel, Oskar Seeman, Andreas Aadel, Markus Helmut Ilves, Mihkel Kohava. Juhendaja: Anne Türnpu

Kava kestab 1 tund ja 30 minutit.

Tuluõhtuna korraldatava kava külastajad toetavad tudengite õppereisi fondi.

Koha broneerimiseks tuluõhtul kirjutage oma soovid aadressil post@lavakas.ee (saadame kindlasti vastuskirja). Kõik tuluõhtule koha broneerijad pääsevad saali toetuskaardi alusel, mis lunastatakse kohapeal. Tasumine toimub vaid sularahas (7 eurot või Teile sobiv suurem summa). Kohtade arv on piiratud, eesõigus on varem registreerunutel.

Lavakunstikool ja Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum tähistavad novembri lõpunädalal Voldemar Panso (30. XI 1920 – 27. XII 1977) 99. sünniaastapäeva. Toimub mitmeid üritusi: lavakava “Kummardus alustajatele”, kohtumine Lavakunstikooli XIII lennu vilistlastega, Panso päeval “Päikese laste” etendus ja selle lõppedes Panso preemia üleandmine.

Kolmapäeval, 27. novembril kell 18 teevad Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumis omapoolse kummarduse teerajajatele Lavakunstikooli XXIX ja XXX lennu tudengid lavakavaga “Kummardus alustajatele”. Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia 100. juubeliks valminud kava on pühendatud ühele mehele ja seeläbi ka tervele põlvkonnale, kes kõigi raskuste kiuste püüdles hariduse poole.
See on mees, kes ütles esimesena õigel hetkel avalikult välja paljudes peades ammu küpsenud mõtte muusikaõppeasutuse vajalikkusest Eestis; mees, kelle elu on kujukas näide, mida tähendab olla muusikamees ja organisaator; mees, keda muusika “kiusas hinges”; mees, “keda on põhjust tänutundes mälestada kogu meie rahval ja keda noorem põlv kahjuks tunneb vähe”, nagu ütles viiskümmend üks aastat tagasi tema matusepäeval Hugo Lepnurm.
See mees on August Topman — suur tükk eesti muusika ajalugu selle arengu intensiivseimail aastail, kus palju tuli rajada ja alustada seda, mis meie jaoks praegu on endastmõistetav.

Kava koostasid Anu Lamp ja Riina Roose. Laval on üliõpilased Marta Aliide Jakovski, Elo Tuule Järv, Maria Teresa Kalmet, Merlin Kivi, Maria Koff, Maris Lüüs, Elise Metsanurk, Maarja Mõts, Maarja Johanna Mägi, Roos Lisette Parmas, Tuuli Maarja Põldma, Kristiin Räägel, Margaret Sarv, Hardo Adamson, Kalju Karl Kivi, Jaan Tristan Kolberg, Martin Kork, Karel Käos, Alden Marcus Mayfield, Jass Kalev Mäe, Hardi Möller, Ken Rüütel, Erik Richard Salumäe, Mark Erik Savi ja Oskar Seeman.

Kava kestab 40 minutit. Osalemine muuseumipiletiga (täispilet 6 eurot ja sooduspilet 3 eurot).

Neljapäeval, 28. novembril kell 16 toimub muuseumis kohtumine Lavakunstikooli XIII lennu vilistlastega. Kooliaega, õppejõude ja lõpulavastusi meenutavad 1988. aastal lõpetanud lennust Epp Eespäev, Anne Reemann, Rain Simmul, Hendrik Toompere, Andres Noormets, Piret Kalda, Allan Noormets, Külli Palmsaar, Andres Dvinjaninov, Artur Talvik jt. Piletid (6/3 eurot) müügil enne ürituse algust muuseumi kassas. Otseülekande kohtumisest teeb ERRi kultuuriportaal.

Panso sünniaastapäeval, laupäeval, 30. novembril kell 16 mängivad Lavakunstikooli lõpukursuse üliõpilased Uku Uusbergi lavastatud Maksim Gorki näidendit “Päikese lapsed” Eesti Draamateatris. Etenduse lõppedes antakse üle järjekordne Panso preemia. Voldemar Panso nimelist auhinda antakse välja alates 1978. aastast eeskuju väärivale ja perspektiivikale Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli üliõpilasele. Varasemate laureaatide hulka kuuluvad Andrus Vaarik, Elmo Nüganen, Marko Matvere, Üllar Saaremäe, Mart Koldits jt (nimekirja leiab siit). Preemia üleandmisele järgneb traditsiooniline pidu kooliperele koolimajas Toompeal.

Kajastusi:

• 13. Panso päevad toovad kokku 13. lennu. – ERR Kultuur, 23.11.2019
• Lavaka 13. lend: parima elukooli vilistlased. – ERR Kultuur, 24.11.2019