Latest Posts
KLAVERI SEEST MOLBERTI TAHA
Eesti hinnatud klaverihäälestaja Mait Meibaumi maalide näitus Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kohvikugaleriis
10.11.2019–10.01.2020
“See oleks midagi sarnast, kui näiteks Kunstiakadeemia graafikameister esineks klaverikontserdiga oma akadeemias,“ ütleb näituse kuraator Aapo Pukk. “Kas see on muusikamaailma sündmus või rohkem kunstimaailma oma? Tundub, et Mait Meibaum on terve elu häälestanud end kujutava kunsti jaoks. Maidu maalid on silmatorkavalt head,” nendib Pukk.
“Oma esimesse maalimistundi läksin 46-aastasena 2017 aasta kevadel Nõmme Kultuurimajja, pärast seda tulid KUMU koopiamaali kursused ja Aapo Puki Kunstikooli tihedad külastused,” räägib Meibaum.
“Mu vanaisa ja Gustav Raud olid lähedased sõbrad. Keskkooli lõpuklassides viis minu klaveriõpetaja Toivo Nahkur mind oma õpetaja Erna Saare juurde ette mängima. Seinad olid täis Erna Saare abikaasa Johannes Võerahansu pilte. Mängisin klaverit, aga mõtlesin nendest piltidest.”
Mait Meibaumi maalide näitus jääb avatuks kuni 10. jaanuarini 2020.
Lisainfo:
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, tel 6 675 700.
mait.meibaum@gmail.com
aapopukk@gmail.com
Pildil: Natüürmort kahe sibulaga, akrüül papil 2017.
Lavakunstikooli doktorandil Piret Jaaksil esietendus Tartu Uues Teatris lavastus “Ilusad inimesed”. Tegemist on osaga Jaaksi loomeuurimuslikust doktoritööst Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias.
Lavastuse alusmaterjal on sündinud osana uurimusprojektist “Kogukondlikud kaasamispraktikad dramaturgias”. Projekti raames esitas Piret koos Tartu Uue Teatriga avaliku üleskutse, millele vastas hulk inimesi, keda võiks identiteedipõhise kogukonnana koondada ühise nimetaja alla “inimesed, kes hoolivad välisest ilust”. Huviliste arv kinnitas, et enesekuvandi teema on oluline ja inimesed soovivad oma kogemusi jagada. Käesoleva aasta jaanuarist aprillini viis Piret läbi intervjuusid, millest inspireerituna sündiski näidend “Ilusad inimesed”.
Ilutööstuse aastakäive on sadu miljardeid eurosid. See kasvab üha. Näib, et me ei tunne, et oleksime sündinud piisavalt ilusatena. Miks me ennast muudame? Mida või keda me otsime?
Autor-lavastaja on Piret Jaaks, kunstnik Gabriela Liivamägi, liikumisdramaturg Siim Tõniste. Mängivad Henessi Schmidt, Katrin Pärn, Roland Laos või Siim Tõniste, Helgur Rosenthal. Esietendus 22. novembril 2019 Tartu Uues Teatris.
Rohkem infot Tartu Uue Teatri kodulehelt.
Maalima Noortekoor (World Youth Choir) ootab taas uusi lauljaid! Konkureerima on oodatud kõik huvilised vanuses 17–26 aastat (seisuga 1. juuli 2020).
Ettelaulmine toimub R 6. detsembril kell 11.00 EMTA kammersaalis (C-405) ning see koosneb neljast, allolevas järjekorras läbiviidavast ja salvestatavast osast:
1) hääleulatuse test – heliredel laulduna vokaalil, fortes ja a capella;
2) noodilugemise katse – tundmatu teos, mille ettevalmistusajaks on max 10 minutit ilma klaverit kasutamata;
3) ettevalmistatud kohustuslik teos – oma häälepartii Beethoveni 9. sümfooniast;
4) ettevalmistatud aaria vabal valikul. Palun tulla ettelaulmisele oma klaverisaatjaga!
Suvesessioon
Maailma Noortekoori suvesessioon toimub 30.07-20.08 2020, prooviperiood leiab aset Bonnis, Saksamaal, millele järgneb kontserttuur Saksamaale, Hollandisse, Itaaliasse ja Austriasse. Koori juhatavad Tan Dun (USA) ja Jörn Hinnerk Andresen (DEU). Kavas on Beethoveni 9. sümfoonia ning Tan Duni teos “Nine”. Suvesessiooni kohta lähemalt saab lugeda koori kodulehelt.
NB! Kõik kohalviibimisega seotud kulud (majutus, kohalik transport ja töömaterjalid) katab korraldaja. Koori valitud lauljail tuleb endil siiski tasuda osavõtutasu 100€, lennukipiletid Eestist Saksamaale ja tagasi Eestisse, reisi- ja tervisekindlustus ning muud võimalikud erakulutused.
Ettelaulmisele registreerumiseks palun saata hiljemalt 29. novembriks 2019 e-mail:
Kai Kiiv, EMTA välissuhtete spetsialist, kai@ema.edu.ee
Udo Kasemetsa (1919-2014) on naljatamisi nimetatud kõige vähemtuntud kõige kuulsamaks eesti heliloojaks, kelle kohta leidub artikkel vast igas väärikamas muusikaentsüklopeedias. Kanadas, kus Udo Kasemets veetis suurema osa oma elust, nimetati teda „ilmselt kõige kompromissitumaks muusikuks Kanada muusika ajaloos”, tema mõju Toronto muusikaelule ja järgnevatele põlvkondadele on raske ülehinnata. 16. novembril 2019 möödub täpselt 100 aastat Udo Kasemetsa sünnist. Sellele sündmusele on pühendatud rahvusvaheline konverents teemal “Seletades universumit – süsteemid, kunst ja inimesed” (“Explaining universe – systems, humans and arts. Dedicated to 100th anniversary of Udo Kasemets”), samuti toimuvad kontserdid, kus astuvad üles ansambel U:, EMTA Uue Muusika Ansambel ning Eesti Elektroonilise Muusika Seltsi Ansambel. Kogu üritus püüab kasvõi väikest osa Kasemetsa pärandist “koju tagasi” tuua.
Konverentsi töökeel on inglise keel. Vajalik on eelregistreerumine. Konverentsi kava vt SIIT.
Üritust toetab Euroopa Liidu Regionaalarengu Fond (Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ASTRA projekt EMTASTRA, 2014-2020.4.01.16-0043).
EMTA kontserdi- ja etenduskeskusele saavad kontserditaotlusi esitada ainult EMTA tudengid ja õppejõud. Taotluste esitamise tähtajad on 20. mai (sügissemestril toimuvad kontserdid) ja 20. november (kevadsemestril toimuvad kontserdid). Taotlusvoor avatakse kaks nädalat enne tähtaega.
Täpsemalt loe siit: Kontserditaotlused
Ensemble Auftakt võitis Budapestis neljandat korda toimunud konkursil „Doonau talendid“ kammeransamblite kategoorias absoluutse esikoha, pälvides maksimaalsest võimalikust sajast punktist 99.
Ansamblisse kuuluvad Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia õppejõud ja ERSO klarnetirühma kontsertmeister Soo-Young Lee, EMTA doktorant, pianist Maila Laidna ja EMTA vilistlane, viiuldaja Miina Laanesaar.
Eestit esindas vaid üks koosseis. Lisaks Ungari muusikutele oli konkursil osalejaid Poolast, Venemaalt, Hispaaniast, Koreast ja mujalt. Võistlejaid hindas žürii kosseisus Julianna Kiss, Gabriele Tomasello, Ferenc Szecsődi, Pier Paolo Maccarrone, András Csáki, Kazue Kuwana.
„Tundsime, et oleme ansamblina valmis end konkursiolukorras proovile panema ning Budapest tõmbas oma kultuurilise küllusega,“ kommenteerisid konkursil osalemist õnnelikud võitjad. Võitjate galakontserdil tuli žürii palvel ettekandele just ungarlaste oma helilooja Béla Bartóki teos „Kontrastid“.
Ensemble Auftakt esitles end publikule esmakordselt sel aastal. Ansambli tegevuse eesmärkide hulgas on lisaks tuntumale triorepertuaarile esitada ka harvem lavalaudadel kuuldavaid teoseid.
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias 16.-19. oktoobril toimunud VII Eesti noorte koorijuhtide konkursi võitis helilooja ja dirigent, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlane Pärt Uusberg.
Võitja kuulutati välja laupäeval, 19. oktoobril EMTA kontserdi- ja teatrimajas pärast finalistide kontserti. 22 osaleja seast jõudis finaali 4 parimat. I koha sai helilooja ja dirigent, EMTA vilistlane Pärt Uusberg. II koha pälvis kooridirigeerimise üliõpilane Nele Erastus, III preemia vilistlane Imre Rohuväli ning finalisti diplomi sai kooridirigeerimise magistrant Ingrit Malleus. Kolm parimat dirigenti pälvisid rahalised preemiad.
Žürii liige Indrek Vijard sõnas peale konkurssi, et eelkõige tuleb esile tõsta konkursi osavõtjate arvu, mis viitab sellele, et koorijuhi kutse on noorte tegijate hulgas hinnatud. „Enne lõppotsuse tegemist oli žüriil elav arutelu, kuid lõpptulemust respekteeriti kõigi žüriiliikmete poolt. Palju õnne kõigile osalejatele!“ lisas Vijard.
Konkursil töötasid noored koorijuhid EMTA koori, Eesti Rahvusmeeskoori ja Eesti Filharmoonia Kammerkooriga. EMTA koor valis oma lemmikuteks Nele Erastuse ja Ingrit Malleuse, Eesti Rahvusmeeskoori eripreemia pälvis Ingrit Malleus, Eesti Filharmoonia Kammerkoori eripreemia ja võimaluse teha nendega kontsert sai Pärt Uusberg.
Pärt Uusberg (s 1986) on Eesti noor helilooja ja dirigent. Ta on lõpetanud Georg Otsa nim Tallinna Muusikakooli koorijuhtimise erialal (2009, õp Heli Jürgenson), omandanud magistrikraadi Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias heliloomingu erialal (2014, prof Tõnu Kõrvits) ning teise magistrikraadi 2018. aastal koorijuhtimise erialal (prof Tõnu Kaljuste).
Praegu on Uusberg vabakutseline helilooja ja dirigent. Heliloojana on ta kirjutanud peamiselt koorimuusikat, aga ka kammer-, orkestri- ja filmimuusikat. Ilmunud on mitmeid autoriplaate („Siis vaikivad kõik mõtted“, „Liiv, meri ning mõtted“, „Õhtu ilu“, „Luiged läevad“, „Eestimaa atmosfäärid“). Dirigendina on ta olnud 2008. aastast enda poolt asutatud kammerkoori Head Ööd, Vend peadirigent ning ühtlasi juhatanud erinevaid projekte (sh Eesti Rahvusmeeskoori, Eesti Koolinoorte Segakoori; juhtinud Eesti Segakooride Liidu suvekooli ja rahvusvahelise koorifestivali Europa Cantat ateljeed).
Konkurssi korraldas Eesti Kooriühing koostöös Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Eesti Rahvusmeeskoori ja Eesti Filharmoonia Kammerkooriga. Osalejaid hindas rahvusvaheline žürii koosseisus Seppo Murto (žürii esimees, Soome), Anders Eby (Rootsi), Anu Tali, Indrek Vijard ja Mikk Üleoja.
Foto: Vahur Lõhmus
Allikas: Eesti Kooriühing
Eesti avati täna, 18. oktoobril pidulikult prof Joachim Herzi (1924–2010) tuba. Toas on hoiustatud Herzilt akadeemiale annetatud rikkalik raamatu-, noodi- ja heliplaadikogu. Sündmus on osa täna toimunud Kultuuriteaduste ja kunstide doktorikooli rahvusvahelisest seminarist “Opera as Imagination and Realization”.
EMTA raamatukogu juhataja Ilvi Rauna sõnul on tegemist märkimisväärseima ja mahukaima annetusega, mis EMTA raamatukogule on tehtud. “Annetus koosneb ligi 8000 eksemplarist, kuid on oluline lisada, et kogu on tähelepanuväärne tervikuna. See on ühe 20. sajandil elanud entsüklopedisti kogu, mis räägib nii mõndagi tema enda kohta,” ütles Rauna.
1998. aastal sõlmis Herz Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ning Berliini Kunstide Akadeemia arhiiviga lepingu, mille kohaselt viimasele jäid pärast Herzi lahkumist tema arhiivimaterjalid, EMTAle aga mahukas raamatu- ja heliplaadikogu. Nende kogude transpordi Eestisse organiseeris lepingupõhiselt Berliini Kunstide Akadeemia arhiiv ja nende hoiustamise eest kannab hoolt EMTA. Materjal saabus Tallinnasse 2011. aastal 258 kastis ning tänaseks on üle 2000 heliplaadi, 540 noodi ning suurem osa ligi 5000 raamatust kataloogitud ning leidnud oma koha vastavatud toas.
“Herzi tuba on tema enda kavandatud, osa ta enda lavastusest,” sõnas üritusel Herzi toa loomise eestvedaja ja EMTA doktoriõppe keskuse juhataja, Joachim Herzi lesk Kristel Pappel, viidates lavastaja visionäärlikkusele ka oma loomingu ja pärandi käsitlemisel.
Toa avamisel viibisid ka Herzi sõber ja koostööpartner Arne Mikk ja Berliini Kunstide Akadeemia esindaja Stephan Dörschel, kes jagasid mälestusi Herzist.
Joachim Herz on 20. sajandi teise poole üks olulisemaid ooperilavastajaid ja -mõtestajaid. Herzil oli tihe side Eestiga, siin andis ta läbi aastate mitmeid meistrikursusi ning loenguid, 1997. aastal tõi ta Vanemuises lavale Händeli ooperi “Xerxes”. Herzi toa avamine leidis aset tema üheksandal surma-aastapäeval.
Kultuuriteaduste ja kunstide doktorikooli seminar toimub kuni 20. oktoobrini ning selle eesmärk on luua kontakt erinevate muusikateatri loominguliste osapoolte vahel: ooperi üle arutlevad libretistid, heliloojad, lavastajad, stsenograafid, dirigendid, lauljad jt. Seminari toetab Euroopa Liidu Regionaalarengu Fond (Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ASTRA projekt EMTASTRA, 2014-2020.4.01.16-0043).
Täna peatub Tallinnas ringreisil olev balti muusikuid ühendav kammerorkester Accademia Baltica, et anda kontsert “Beethoven ja Baltimaad” Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia suures saalis.
Accademia Baltica kammerorkester ühendab säravaid muusikaüliõpilasi Balti muusikakõrgkoolidest. “
Balti riigid tähistasid 2018. aastal sajandat aastapäeva ning nii Läti Muusikaakadeemia kui ka Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia peavad käesoleval hooajal oma 100. aasta juubelit. Tähtpäevade taustal tekkis õppeasutustel ühine soov luua midagi püsivalt väärtuslikku, nagu loodi Balti Üliõpilaste Sümfooniaorkester. Aastatel 2017–2018 esines see orkester nii Balti riigi pealinnades kui ka piirkondlikes kontserdisaalides, lisaks anti kontserte Gdańskis ja Berliinis. Sel aastal naaseb orkester kammerorkestrina Accademia Baltica Riia, Vilniuse ja Tallinna lavadele ning esmakordselt kohtutakse Helsingi ja Peterburi publikuga, taaselustades Balti muusikute ajaloolisi teekondi.
Accademia Baltica kontserdid sünnivad noorte muusikute ning nende mentorite ja lavapartnerite tihedas koostöös. Kaasatud on Baltimaade noorema põlvkonna üks põnevamaid dirigente Guntis Kuzma (Läti) ning kaks solisti, väljapaistvad oboistid Robertas Beinaris (Leedu) ja Egils Upatnieks (Läti). Kontserdi kava pakub võimaluse tutvuda Eesti, Läti ja Leedu nüüdisaegse muusikaga – kõlavad Erkki-Sven Tüüri, Pēteris Plakidise ja Justė Janulytė teosed. Lisaks kõlab noorte muusikute esituses Ludwig van Beethoveni 7. sümfoonia.
Accademia Baltica ringreis koosneb kuuest kontserdist: 12. oktoober Riias, 13. oktoober Vilniuses, 15. oktoober Tallinnas Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias, 17. oktoober Helsingi Muusikakeskuses. Lisaks toimub kaks kontserti Peterburis rahvusvahelisel konservatooriumide festivalil: esmalt festivali avaõhtul 19. oktoobril maailmakuulsas Peterburi filharmoonia saalis ja seejärel 20. oktoobril Jaani kirikus, mis on üks parimaid kontserdipaiku Peterburis.
Kontsert “Beethoven ja Baltimaad” on ühtlasi avaüritus Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia värskes kontserdisarjas “Sada suures saalis”.
Kontserdisari „Sada suures saalis“
Sada aastat tagasi pandi alus eesti professionaalsele muusikaharidusele. Naljatledes võib öelda, et sada aastat on oodatud ka väärilist kontserdisaali, kus kuulajatele kõrgel tasemel kvaliteetseid muusikaelamusi pakkuda. EMTA kauaoodatud kontserdi- ja teatrimaja valmimisega on see unistus täitunud ning uue hoone südameks olev suur saal, mis mahutab korraga ligi 500 kuulajat, pakub Eesti parimat akustikat ja kaasaegseimaid tehnoloogilisi võimalusi. Lisaks EMTA 100 juubelisündmustele käivitub käesoleval hooajal kontserdisari „Sada suures saalis“, mis oma mitmekülgsete kontsertidega publikule uut kontserdisaali tutvustab. Juubeliaastale vääriliselt on uue kontserdisarja esinejateks eesti tippmuusikud, EMTA üliõpilaste paremik ning mainekad külalisinterpreedid partnerülikoolidest ja mujalt.
Sarja järgmised kontserdid:
23.10 kell 19 / EMTA suur saal / tasuta
Sada suures saalis
Vaskpillikvintett NyNorsk (Norra)
Ingrid Eliassen (trompet), Jørgen Arnesen (trompet), Daniel W. Kjellesvik (metsasarv), Ingebjørg Bruket (tromboon), Berger Iver Færder (tuuba)
Kaastegevad Sean Bell (kontratenor, Norra), Liis Viira (harf)
Kavas Asheim, Ho, Viira, Tulev (maailmaesiettekanne)
26.10 kell 19 / EMTA suur saal / tasuta
Sada suures saalis
EMTA kammerorkester
Solistid Gloria Ilves (viiul), Joosep Reimaa (viiul)
Kavas Tšaikovski, Sarasate, Elgar
Kunstiline juht Arvo Leibur
Sel aastal möödub Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ehk toonase nimega Tallinna Konservatooriumi legendaarse ja kauaaegse klaveriprofessori Bruno Luki sünnist 110 aastat. Pühapäeval, 20. oktoobril toimub sel puhul EMTA kammersaalis algusega kell 11 VI Bruno Luki nimeline klaverikonverents.
Seekordne Bruno Luki klaverikonverents pakub võimalust kuulata ettekandeid klaverimängust ja -õpetusest Eestis ja mujal maailmas, Bruno Luki pärandist, klaverikunsti kujunemisest Beethoveni ajastul, loomingulisususest harjutusprotsessis, koostööst klaveriõpilase vanematega, digilahenduste kasutusvõimalustest klaveriõppes ja rahvaviisi esitusprobleemidest klaveril.
Ettekandjate hulgas on lisaks EMTA õppejõududele, üliõpilastele ja muusikakoolide õpetajatele külalised: professorid Arbo Valdma ja Kalle Randalu ning Rootsi Klaveriõpetajate Ühingu president Patrick Jovell. Toimuvad uute noodiväljaannete esitlused ja Eesti Klaveriõpetajate Ühingu üldkogu.
Konverentsi kava vt SIIT.
Konverents on EMTA interpretatsioonipedagoogika ja klaveri eriala ning Eesti Klaveriõpetajate Ühingu koostööprojekt. See on jätkuks 19. oktoobril EMTAs toimuvatele meistrikursustele Jubilate sarja kontserdile: Jubilate. Bruno Lukk 110.
Üritust toetab Kultuurkapital.