Valminud on uus veebirakendus „Seto leelo noodikiri“, mis tutvustab ja õpetab seto leelo mitmehäälsust. Tegemist on kõigile avatud rakendusega, kus saab alternatiivses noodikirjas viise ühe või mitme hääle kaupa kuulata ja ka ise kirjutada. Rakendus sisaldab juba ligi sadat viisi, enamasti koos arhiivisalvestuse ja sõnadega.
Seto noodikiri on alternatiivne noodikiri, mis visualiseerib seto erilist arhailise pooltoon-poolteistoon-laadi süsteemi märksa paremini kui läänelik 5-jooneline noodikiri. Ühtlasi on see tavalisest noodikirjast märksa lihtsam ega eelda kasutajalt nooditundmist. Seto leelo, nagu traditsiooniline muusika üldse, ei ole loodud lääne tempereeritud muusikasüsteemis. Seepärast on rakenduses võimalik noote mikrotonaalselt madaldada ja kõrgendada.
Õppekeskkonnas võib õppida algtõdesid, et saada kätte julgus leelot kaasa laulda või täiendada oma viisivaru. Veebirakenduse kaugem eesmärk on taaselustada vanemat laulmisstiili – traditsioonist tasapisi kaduvaid helilaade ja viisivarieerimist, mis loob leelo erilise rikkaliku kõlamustri. Seto noodikiri aitab aru saada viisi aluspõhimõtetest, stiili detailide omandamiseks tuleb edasi õppida arhiivisalvestustelt või kogenud lauljatelt.
Rakendus asub siin: https://www.folklore.ee/setonoot
Seto noodikirja tutvustab “Leelokool” Seto laulupärimuse keskkonnas, kus saab noodirakenduse abil samm-sammult õppida viise ja mitmehäälsuse põhimõtted: https://laul.setomaa.ee/leelokool/
Veebirakendus valmis Kultuuriministeeriumi rahastatud loovuurimusprojekti “Seto mitmehäälse laulu õpetamine alternatiivse noodikirja abil” tulemusena. Projekti kureeris Eesti Kirjandusmuuseumi juhtivteadur ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (EMTA) pärimusmuusika külalisõppejõud Janika Oras, projektiliikmete seas olid EMTA vanemteadur Žanna Pärtlas ja elektroakustilise loomingu lektor Hans-Gunter Lock. Veebirakenduse tehniline teostaja oli Tartu Ülikooli magistrant Tanel Torn. Projekti loominguline partner oli Meel Valgu juhendamisel tegutsev Lummo Kati leelopark Setomaalt, keda projektis esindas Mari Palolill. Paljude lauljate seas, kes aitasid keskkonda testida ja arendada, olid ka EMTA pärimusmuusika eriala üliõpilased.
Noodirakenduse tutvustus toimub 4. märtsil kell 17.00 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias (ruumis A402).