Üldhariduskooli muusikaõpetajate suvekool

„Musitseerimisest mõtestamiseni: muusikaõpetaja roll ja mõju uuenevas õpikeskkonnas“

Maht:  24 akad tundi kontaktõpet ja 10 tundi iseseisvat tööd 

Aeg:  3. – 6. august 2026 

Koht: Pärnu Kunstide Kool 

Õppekeel:  eesti keel 

Kursuse maksumus: 180 eur

Lektorid: Piret Hinrikus-Sage, Roland Jairus, Jaanus Kann, Einike Leppik, Anu Ott, Maria Peterson, Veronika Portsmuth 

Rühma suurus: 25 

Sihtgrupp: muusikaõpetajad, kes vajavad uusi vaateid muusikaõpetusele kaasaja kontekstis  ja soovivad värskendada muusikadidaktilisi võtteid loovate tegevuste planeerimisel ning läbiviimisel.

AJAKAVA

Majutuseks on reserveeritud Koidulapark Hotell, Kuninga tn 38, Pärnu.

Hind:kahene tuba 88€ / 44€ koht kaheses toas; ühene tuba 70€

•       Hinnad sisaldavad hommikusööki ja käibemaksu (13%)
•       Hinnad ei sisalda päevast tubade koristust. Võimalik tellida kohapeal
•       Tasuta annulleerimine kuni 2 päeva enne saabumist
•       Sisseregistreerimine alates kella 15:00, väljaregistreerimine kell 12:00

Palume osalejatel kohe peale kursusele registreerimist ise broneerida oma majutus SIIN.

Kursuse eesmärgid on: 

• Toetada muusikaõpetaja professionaalset arengut, liikudes praktilisest musitseerimisest teadliku ja mõtestatud õpetamiseni uuenevas õppekeskkonnas. Kursus aitab teadvustada õpetaja rolli õppimise suunaja ja õppekeskkonna kujundajana ning mõista oma tegevuste mõju õppijatele.
• Tutvustada nüüdisaegse õpikäsituse põhimõtteid ning toetada tasakaalu leidmist traditsiooniliste ja uuenduslike õpetamisviiside vahel. 
• Arendada oskusi mitmekesiste muusikategevuste kavandamiseks ja läbi viimiseks, lõimides musitseerimise, liikumise, loovuse ja muusikatehnoloogia.
• Arendada õpetaja suhtlemis- ja juhendamisoskusi, et luua turvaline, kaasav ja õppijat toetav õpikeskkond.

Õppetöö vormid: õpitoad, praktikumid, loengud, arutelud 

Kursuse sisu ja käsitletavad teemad

Tänapäeva kiires elutempos otsivad õpetajad üha enam praktilisi nippe ja lihtsaid lahendusi, mis aitaksid igapäevast tööd kergemaks ja sujuvamaks muuta. See on mõistetav, kuid sageli jääb selle kõrval tahaplaanile õpetaja rolli sügavam mõtestamine ning küsimus, miks ja kuidas me õpetame. Just teadlikkus oma tegevuste eesmärkidest ja mõjust loob aluse tõeliselt toetavale ja arendavale õpikeskkonnale.

Kursus „Musitseerimisest mõtestamiseni: muusikaõpetaja roll ja mõju uuenevas õpikeskkonnas“ keskendub muusikaõpetaja professionaalse rolli avardamisele – liikumisele praktilisest musitseerimisest teadliku, reflekteeriva ja õppijat toetava õpetamiseni. Fookuses on nüüdisaegne õpikäsitus, selle põhikomponendid (õpilaskesksus, agentsus, resilientsus) ning õpetaja võime neid oma praktikas mõtestada ja rakendada. Analüüsitakse traditsioonide ja uuenduste tasakaalu ning õpetaja rolli õppimist toetava, kaasava ja koostöise õpikeskkonna kujundajana.

Praktilises osas arendatakse kooridirigeerimise ja bändijuhendamise oskusi, sidudes musitseerimise juhtimise õpetaja suhtlemisoskuse ja pedagoogilise teadlikkusega. Tähelepanu pööratakse ka erisuste märkamisele ja toetamisele klassiruumis, et kujundada turvaline ja kaasav õpikeskkond, kus iga õppija saab aktiivselt osaleda.

Musitseerimine kui kogemuslik õppimine on kursusel tihedalt seotud selle mõtestamisega. Rütmika ja liikumise teemaplokk avab muusika väljendusvahendite rakendamise liikumises ning muusika kuulamise ja liikumise lõimimise võimalused eri vanuseastmetes. Toetudes tuntud pedagoogilistele suundadele (Idla, Orff, Dalcroze, Laban), õpitakse kavandama tegevusi, mis arendavad nii muusikalisi kui ka üldpädevusi.

Kursus käsitleb ka loovuse ja eneseväljenduse tähendust õppija arengus, tuues esile heliloomingu teraapilise potentsiaali ning muusikatehnoloogia võimalused tänapäevases õpikeskkonnas. Praktilise loometöö kaudu kogetakse, kuidas muusika saab olla vahend eneseväljenduseks, suhtluseks ja toetuseks.

Õpiväljundid: 

Kursuse läbinu:

• mõtestab oma rolli muusikaõpetajana uuenevas õpikeskkonnas ning analüüsib oma õpetamispraktikat nüüdisaegse õpikäsituse põhimõtetest lähtuvalt;
• loob tasakaalu traditsiooniliste ja uuenduslike õppeviiside vahel ning rakendab neid teadlikult õppetöös;
• kavandab ja viib läbi muusikategevusi (sh rütmika, liikumine ja loovtegevused), mis toetavad õppijate terviklikku arengut;
• kasutab muusikatehnoloogiat ja loovprotsesse õppijate eneseväljenduse, koostöö ja heaolu toetamiseks; 
• juhendab muusikalisi kollektiive ning kujundab turvalise, kaasava ja õppijat toetava õpikeskkonna, arvestades õppijate eripäradega;
• reflekteerib oma õpetamistegevust ning teeb teadlikke, eesmärgipäraseid valikuid õpetamisprotsessi arendamiseks.

Lõpetamisel väljastatavad dokumendid:

Kursuse lõpetajale väljastatakse EMTA täiendkoolituse tunnistus. 

Õppekava juht on EMTA muusikapedagoogika õppejuht, Kadi Kaja (PhD)

Teemad ja lektorid:

“Rütmika ja liikumine muusikaõpetuse ainekomponendina”  (Piret Hinrikus-Sage, 4 tundi)

Koolituse eesmärk on

• tutvustada liikumistegevusi, mida lõimida muusikaõpetusse nii koolieelses eas kui ka üldhariduskooli I ja II kooliastmes. Koolitus annab ülevaate erinevatest meetoditest ning liikumistegevuste kavandamise põhimõtetest.

Sisu:

Muusikaõpetuse elemendid ja väljendusvahendid

• Muusika kuulamine ja liikumine: nende lõimimine õppeprotsessi.
• Muusikaliste väljendusvahendite rakendamine liikumises: meetrum, rütm, meloodia, tempo, dünaamika, tämber, karakter, helilaad, fraas, vorm, koosseis ja register.

Kaasaegne õpikäsitus ja õpikeskkond

• Praktilised liikumistegevused digiõppevara Opiq, rütmika õppevara ning helikandja “Kollane” näitel.

Metoodiline aluspõhi

• Koolitus tugineb tuntud pedagoogide ja teoreetikute õpetustele:
  • Ernst Idla (funktsionaalse liikumisõpetuse pedagoogika);
  • Carl Orff (kõne)rütmi-, liikumise ja pillimängu meetodid);
  • Émile Jaques-Dalcroze (rütmika rajaja);
  • Rudolf von Laban (liikumisteooria ja koreograafia).

Muusikaline materjal

• Kasutatakse 30 kvaliteetset instrumentaalpala professionaalsete muusikute esituses, mis on loodud spetsiaalselt liikumistegevusteks, pidades silmas konkreetseid väljendusvahendeid (taktimõõt, rütmivorm, tempo, dünaamika, karakter jm).

Koolituse läbinu:

• oskab lõimida liikumistegevusi muusikaõpetusse koolieelses eas ning üldhariduskooli I ja II kooliastmes;
• omab ülevaadet erinevatest meetoditest ja oskab nende põhimõtteid liikumistegevuste kavandamisel rakendada.

Piret Hinrikus-Sage on omandanud magistrikraadi 1996. aastal Tallinna Ülikooli kultuuriteaduskonnas koreograafia ja tantsujuhtimise erialal professor Mait Agu kursusel. Tema rahvusvaheline kogemus pärineb aastatest 2005–2009, mil ta töötas Orff-pedagoogika õpetajana Austraalias Sydney Konservatooriumis (The University of Sydney, Conservatorium of Music). 2010. aastal täiendas ta end Euroopas, sealhulgas Salzburgi Mozarteumi Ülikooli Orffi Instituudi suvekursusel „Elemental music and dance education“.

Alates 2010. aastast töötab Piret rütmika- ja tantsuõpetajana Rocca al Mare Koolis ning 2022. aastast Tallinna Muusika- ja Balletikooli muusika- ja liikumisõpetuse juhtõpetaja ning täiendõppe koolitajana. Ta on hinnatud lektor Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ning MUBA täiendkoolitustel, loonud liikumisseadeid ja koreograafiat muusikutele ning kooridele. Piret kuulub Eesti Muusikaõpetajate Liidu Orff-sektsiooni juhtgruppi, omab Idla liikumisõpetuse mentori litsentsi ning on rütmika õppevara ja CD „Kollane“ kaasautor.

“Rütmimuusika ansambli didaktika”  (Roland Jairus, 4 tundi)

Koolituse eesmärgid on

• anda koosmängu kaudu ülevaade rütmimuusika ansambli juhendamisest, analüüsides ja võrreldes erinevaid muusikastiile;
• tutvustada rütmimuusika põhiinstrumentide (trummid, basskitarr, klahvpillid, kitarr) esmaseid mänguvõtteid ja rolli ansamblis.

Sisu:

Koolituse käigus omandatakse praktiline kogemus rütmimuusika peamistel instrumentidel, mängides läbi kolm erineva stiili ja saatefaktuuriga pala. 

Peamised teemad:

• Põhiliste saatefaktuuride analüüs ja praktiline harjutamine (trummid, basskitarr, klaver, kitarr).
• Ansambli ühise tunnetuse ja koosmängu arendamine.
• Erinevate stiilide rütmilised ja harmoonilised eripärad ning nende edasiandmine ansambli juhendamisel.

Koolituse läbinu:

• valdab algastme ansambli juhendamiseks vajalikke didaktilisi võtteid;
• analüüsib ja eristab rütmimuusika eri stiilide (nt džäss, pop, rock, funk) rütmilisi, harmoonilisi ja vormilisi iseärasusi ning suudab neid ansamblile selgitada;
• oskab juhendada erinevaid rütmimuusika ansamblis osalevaid instrumente.

Roland Jairus on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lõpetanud muusik, Gustav Adolfi Muusikakooli juhataja ning Eesti Rütmimuusika Hariduse Liidu juhatuse liige. Töötab ka EMTA-s rütmimuusika ansambli õppejõuna. Ta on musitseerinud koos mitmete artistidega nagu Siim Aimla Funk Band, Karavan, ansambel Horoskoop, Birgit, Laura, Alen Veziko jm.

“Traditsiooniline nüüdisaegne õpikäsitus” (Jaanus Kann, 2 tundi)

Koolituse eesmärgid on

• tutvustada nüüdisaegse õpikäsituse komponente ning analüüsida nende valguses oma õpetamismetoodikat;
• mõtestada traditsioonide ja uuenduste vastastikust toimet ning tasakaalu õppeprotsessis.

Sisu:

Analüüsitakse nüüdisaegse õpikäsituse komponente nagu õpilaskesksus, agentsus, resilientsus, sotsiaal-emotsionaalsed oskused, koostöisus, kaasatus, refleksioon ja metakognitsioon.

Kas koolitus kulgeb vaikselt istudes ja lektorit kuulates või hoopis eesmärke seades, arutledes, lõimides, seoseid luues, uusi teadmisi konstrueerides ja reflekteerides, selgub kohapeal.

Koolituse läbinu:

• analüüsib oma õpetamismetoodikat, lähtudes nüüdisaegse õpikäsituse komponentidest;
• mõtestab ja selgitab traditsioonide ning uuenduste vastastikust toimet õppeprotsessis;
• loob seoseid traditsiooniliste ja uuenduslike õppeviiside vahel, taotledes nende tasakaalustatud rakendamist.

Jaanus Kann on omandanud magistrikraadi Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias koolimuusika erialal ning täiendab end hetkel Tartu Ülikooli haridusinnovatsiooni magistriõppes. Ta töötab Tallinna Nõmme Gümnaasiumi muusikaõpetajana ja on Eesti Muusikaõpetajate Liidu esimees. Meisterõpetaja kutsega Jaanus Kann panustas 2011. aasta riikliku muusika ainekava koostamisse ning kuulus ka 2025. aastal jõustunud ainekava rakendusdokumentide töörühma.

“Teraapiline lähenemine heliloomingule läbi muusikatehnoloogia” (Einike Leppik, 4 tundi)

Koolituse eesmärgid on

• tutvustada heliloomingu võimalusi muusikateraapia vaatest töös noortega;
• pakkuda osalejatele praktiline omakogemus muusika loomisel.

Sisu:

• Helilooming kui muusikateraapia tehnika
• Muusikatehnoloogia kasutamine loomeprotsessis töös noortega 
• Praktiline omakogemus läbi loomeprotsessi (muusikatehnoloogia ja loomingu töötuba gruppides)

Koolituse läbinu:

• mõistab heliloomingu rolli muusikateraapias;
• teab muusikatehnoloogia peamisi tööriistu ja oskab neid õpilastele soovitada;
• on katsetanud muusikatehnoloogia tööriistu läbi omakogemuse. 

Einike Leppik on helilooja, audiovisuaalkunstnik ja muusikaterapeut. Ta on lõpetanud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia magistriõppe heliloomingu erialal, Antwerpeni Kuningliku Kunstiakadeemia magistriõppe graafika erialal ja täiendanud end Trieste ja Veneetsia konservatooriumites Itaalias.

Teda huvitab audiovisuaalsuse sünesteetiline olemus, muusika kui suhtlusvahendi roll ühiskonnas ja selle teraapiline mõju.

Leppiku looming on kõlanud erinevatel kontsertidel ja festivalidel üle Euroopa, aga ka Ühendriikides ja Jaapanis. Hetkel õpetab ta Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias audiovisuaalset loomingut, õpib Milano Konservatooriumi doktorantuuris ning tegutseb superviseeritava muusikaterapeudina.

“Orff- pedagoogika elementide kasutamine üldhariduskooli  I kooliastmes” (Anu Ott, 4 tundi)

Koolituse eesmärk:

• tutvustada Orff-pedagoogika meetodeid, mis aitavad olemasolevate õppematerjalide kaudu tõhusalt saavutada muusikaõpetuse õpipädevusi. 

Sisu:

Koolitusel käsitletakse muusikatunni tegevuste – laulmise, liikumise ja pillimängu – sidumist ühtseks tervikuks. Õpitakse kasutama Orff-instrumentaariumi ning rakendama improvisatsiooni kui loovuse arendamise vahendit. Osalejad saavad kogemusi praktilisest musitseerimisest, mida on lihtne ja tõhus igapäevasesse muusikaõpetusse lõimida. 

Koolituse läbinu:

• rakendab Orff-pedagoogika põhivõtteid õpiku materjali elavdamiseks ja õpitulemuste saavutamiseks;
• kasutab Orff-instrumentaariumi eesmärgipäraselt, toetades ansamblimängu ja rütmitunde arengut muusikatunnis;
• juhendab mängulisi improvisatsiooniharjutusi, mis arendavad õpilaste loovust ja eneseväljendusoskust;
• lõimib laulmist ja liikumist ühtseks tervikuks, muutes muusikalise materjali omandamise aktiivsemaks ja kaasavamaks.

Anu Ott on lõpetanud G. Otsa nimelise muusikakooli ja EMTA koorijuhtimise erialal. Alates 2000. aastast on ta õpetaja Audentese Erakoolis, olles I–III klasside muusikaõpetaja ja Audentese Lastekoolis, andes muusikatunde 4-, 5- ja 6-aastastele lastele.

Üle 10 aasta oli Anu loomingulise ja pedagoogilise arengu oluliseks mõjutajaks Laste Loomingu Stuudio ja Monika Pullerits.  Ta on osalenud Orff-pedagoogika täienduskoolitustel Eestis, Ungaris ja Soomes. See tee on Anu viinud Orff-pedagoogika elementide kasutamiseni oma pedagoogilises tegevuses. Anu Ott on juhendanud töötuba Kehra rütmikafestivalil ja Saaremaa Suvekoolis koolieelsete lasteasutuste muusikaõpetajatele. Lisaks õpetajaametile on Anu olnud Audentese naiskoori peadirigent ja Audentese Erakooli mudilaskoori dirigent.

“Teadliku häälekasutuse praktiline töötuba” (Maria Peterson, 2 tundi)

Koolituse eesmärgid on

• anda praktilisi juhiseid häälekasutuseks avalikul esinemisel ja vestluses;
• tutvustada tõhusaid suhtlemisvõtteid, mida õpetajatöös igapäevaselt rakendada.

Sisu:

• sissejuhatus ja häälestus: eesmärkide ja ootuste sõnastamine;
• eneseväljendus ja kohalolu: praktilised harjutused kehakeele, häälekasutuse ja enesekehtestamise arendamiseks klassi ees;
• suhtlemisvõtted ja toetamine: tõhus suhtlus koolikeskkonnas ja erivajadustega õpilaste toetamise põhimõtted;
• kokkuvõte: päeva refleksioon ja vastused küsimustele.

Koolituse läbinu:

• kasutab oma häält teadlikult ja säästlikult;
• valib ja kohandab oma kehakeelt ning hääletooni vastavalt olukorrale, et saavutada klassi ees parem kohalolu ja enesekehtestamine.

Maria Peterson on laiahaardeline loovisik ja haridustöötaja, kelles kohtuvad pikaajaline lavakogemus ning süvitsi minev teadlikkus inimeste toetamisest. Ta töötab igapäevaselt näitleja, lavastaja ja VHK Teatrikooli juhina. Maria Petersonil on kaks magistrikraadi: Tallinna Ülikoolist eripedagoogika erialal ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Lavakunstikoolist, kus ta keskendus lavakõnele.

„ Inspireeriv kooriproov ja teadlik dirigeerimine – kaasaegsed juhendamise meetodid muusikaõpetajale” (Veronika Portsmuth, 4 tundi)

Koolituse eesmärk:

• tutvustada üldhariduskooli muusikaõpetajatele kaasaegseid kooridirigeerimise töövõtteid, mis toetavad hääle arengut, muusikalist väljendusoskust ning inspireeriva koorikultuuri loomist koolikeskkonnas.

Sisu: 

Koolitus keskendub kooridirigeerimise praktilistele töövõtetele üldhariduskoolis. Käsitletakse dirigeerimise põhivõtteid ja kaasaegseid lähenemisi, dirigendi kehakeelt, muusikalist kommunikatsiooni ning koori kõla kujundamist. Praktiliste harjutuste kaudu tutvutakse hääleseade, proovimeetod ja noorte lauljate motiveerimise võimalustega. Fookuses on inspireeriva kooriproovi ülesehitus ja tähelepanu hoidmine ning muusikalise väljenduse arendamine kaasaegse repertuaari näitel.

Koolituse läbinu:

• on tutvunud kaasaegsete kooridirigeerimise töövõtetega;
• oskab arvestada õpilase hääle arenguga ning suunata muusikalist väljendusoskust;
• kujundab koolis toetavat ja inspireerivat koorikultuuri. 

Veronika Portsmuth on üks Eesti omanäolisemaid kooridirigente, lauljaid ja muusikaõpetajaid, kelle tegevus ühendab kaasaegse koorimuusika, improvisatsiooni ja loomingulise koorijuhtimise. Ta on lõpetanud EMTA doktorantuuri ning täiendanud end Rootsi ja Taani Kuninglikes Muusikaakadeemiates. Portsmuth on loonud Veronika Portsmuthi Kooriakadeemia ning juhatanud mitmeid rahvusvaheliselt tunnustatud koore ja muusikaprojekte Eestis ja välismaal ning olnud laulupeo dirigent ning aastal 2011 kunstiline juht.