Käimasolevad projektid
Setode etnogenees ja kultuurilised suhted idapoolsete soomeugrilastega etnomusikoloogia uurimisandmete valguses (PRG2600), 01.01.2025–31.12.2029, vastutav täitja vanemteadur Žanna Pärtlas. Arheoloogid, lingvistid ja antropoloogid on üldiselt nõus, et läänemeresoomlaste, sh setode, esivanemad rändasid praegustele aladele idast, Volga-Oka-Kama jõe piirkonnast. Etnomusikoloogilisi uuringuid sel teemal aga napib. Kuna rituaalsed laululiigid on oma olemuselt väga konservatiivsed ja võivad kanda iidseid stiilijooni, on muusikaga seotud andmetel suur tähtsus etnogeneesi uurimisel. Projekti eesmärgiks on täiendada setode ja idapoolsete soomeugrilaste kultuurikontaktide uurimist rahvalaulude ja nende kultuurilist konteksti puudutavate andmetega, keskendudes seto laulude kõrval mordva (ersa ja mokša) ning udmurdi ja bessermani vokaalžanritele. Võrdluses on esiplaanil kolm uuritavatele kultuuridele iseloomulikku nähtust: mitmehäälne laulmine, iidsed improvisatsioonilised žanrid ning erilised nähtused vokaalsetes heliridades ja intonatsioonis. Metodoloogia on kompleksne ja seisneb peamiselt viiside, tekstide ja rituaalide baasstruktuuride otsimises ja tüpoloogilises võrdlemises. Vaata edasi SIIT.
Arvo Pärt: oma hääle leidmine (1958–1979) (KUM-TA83), 01.01.2025–31.12.2025, vastutav täitja prof Toomas Siitan. Projekti eesmärgiks on koostada helilooja Arvo Pärdi loometeed analüüsiva monograafia terviklik esimene osa, mis hõlmab tema kujunemist ja tegevust kuni emigreerumiseni aastal 1980. Mitmed välisautorid on seda teemat käsitlenud, kuid kavandatud teos oleks esimene kohalikku konteksti tundlikult arvestav uurimus, mis tugineb mahukale arhiivitööle. Kavas on analüüsida Pärdi loomingulise käekirja kujunemist, asetades selle Eesti kultuurielu ja -poliitika laiemasse konteksti ning seostades seda ajastu suundumustega NSV Liidus ja läänemaailmas. Töö peamiseks aluseks on Arvo Pärdi Keskuse arhiiv, mis sisaldab Pärdi loomingu üksikasjalikult dokumenteeritud taustainfot ning süsteemselt salvestatud intervjuude näol helilooja enese refleksiooni teoste saamisloost ja retseptsioonist. Hindamatu väärtusega on ka helilooja muusikapäevikute mahukas kogu. Vaid tühine osa nimetatud materjalist on seni jõudnud teadusuuringutesse. 2025. aasta lõpuks on kavas valmis saada esimene osa mahukast monograafiast.
Heino Elleri loomingu temaatilis-bibliograafilise kataloogi koostamiseks vajaliku andmestiku analüüs ning metodoloogiliste aluste loomine (KUM-TA85). 01.01.2025–31.12.2025, vastutav täitja vanemlektor Sten Lassmann. Eesti rahvusliku muusikaklassika uurimise seis ei ole paraku kiita: senini on puudu teaduslikud monograafiad ja loomingu kataloog on vaid Tubinast. See alusuuringutes laiuv tühimik on suureks probleemiks rahvusliku muusikakultuuri arengus ning ohustab Eesti kultuuri elujõudu. Süstematiseeritud ning ajakohase kunstiteadusliku teadmuse puudumine ei võimalda kultuuri alustekstidel suhestuda kaasaegse elava kultuuriga: uuringute ning noodiväljaannete puudusel on raskendatud uute interpretatsioonide loomine ning rahvuskultuuri propageerimine nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt. Käesoleva projekti eesmärgiks on luua kaasaegne süstematiseeritud andmestik ning spetsiifilised metodoloogilised alused Heino Elleri loomingu temaatilis-bibliograafilise kataloogi koostamiseks. Projekti tulemusi saab järgmistes etappides rakendada kolmes suunas:
a) temaatilis-bibliograafilise kataloogi loomiseks, b) Elleri elu ja loomingut kokku võtva monograafia kirjutamiseks, ning c) kogutud teoste välja andmiseks.
Kuidas jagada vaimustust? Komplekssete muusikaliste struktuuride vahendamine eelteadmisteta kuulajale animeeritud partituuri kaudu Eduard Tubina 1. sümfoonia näitel (KUM_LU6), 01.11.2024–31.12.2025, vastutav täitja külalisteadur Mihhail Gerts. Uurimuse aluseks on soov pakkuda eelteadmisteta kuulajale süvatasandil osasaamist sümfoonilise heliteose ülesehitusest. Sellel eesmärgil luuakse Eduard Tubina 1. sümfoonia esimesest osast animeeritud partituur, milles on heliteose aluseks olevad muusikalised elemendid kujutatud struktuurset arusaamist toetava animatsioonina. Animatsiooniks vajalike visuaalsete vastete leidmisest püütakse tuletada üldisemad dirigendi kujundlikku mõtlemist sõnastavad printsiibid, mida oleks võimalik rakendada prooviprotsessis orkestriga. Sümfoonia ettekandest koos vormiehitust reaalajas kujutava animatsiooniga sünnib uus kontsertformaat, mida esitletakse 2025. aasta oktoobris festivalil “TubIN”. Ettekande järgselt viiakse läbi empiiriline uuring selgitamaks animatsiooni sihipärasust sihtgrupi hulgas. Animeeritud partituur on suure muusikaharidusliku ja üldkultuurilise potentsiaaliga pilootprojekt, mille näitel on edaspidi võimalik tutvustada erinevate heliloojate loomingut. Vaata edasi siit.
Moderniseeritud salong: esitaja suhtumise avardamine avaliku esinemise kunsti olemusse (KUM-LU14), 01.11.2024–31.10.2025, vastutav täitja vanemlektor Kristi Kapten. Projekt keskendub uut tüüpi esinemisformaadi väljatöötamisele, mille keskmes on elavas esituses kammermuusika ning mis toob sisse erinevat laadi interaktiivset suhtlust publiku ja esineja vahel – eeskujuks formaadi loomisel on ajalooline salongikultuur. Projektis kombineeritakse autoetnograafia ja Tansy Spinksi ruumide analüüsimiseks väljatöötatud mudelit „Actual, Active, Associative“. Uurimus leiab vastuseid küsimustele, millised potentsiaalsed võimalused loomingulise töö uutmoodi esitlemiseks avanevad esitaja jaoks, kes leiab end moderniseeritud salongi situatsioonis ja mida selleks valmistumine esitajalt nõuab või tema loomingulises praktikas muudab; milliste vahendite ja komponentide abil on võimalik interpreedi tööprotsessi jagada publikuga kaasahaaravalt ja sisukalt; millised vahendid on efektiivseimad salongilikult seltskondliku muusikaürituse loomiseks? Valmib prototüüp, mille näitel saab tulevikus moderniseeritud salongi formaadis üritusi korraldada. Vaata edasi siit.
Seto lauluviiside tüpoloogia: teadusliku ja rakendusliku elektroonilise ressursi loomine (KUM-TA32), 01.01.2024-31.03.2025, vastutav täitja vanemteadur Žanna Pärtlas. EMTA ja Eest Kirjandusmuuseumi koostöös valmiva projekti eesmärgid on nii teaduslikud kui ka rakenduslikud – plaanis on arhiivimaterjalide põhjal tuvastada, süstematiseerida, analüütiliselt kirjeldada ja avaldada elektroonilise ressursina kõik seto mitmehäälse laulu viisitüübid. Viisitüpoloogia koostamine on ühelt poolt tähtis uurimisvorm etnomusikoloogias, teisalt võib uurimistulemuste avalikustamine kasutajasõbralikus digitaalses formaadis mõjuda rikastavalt kaasaegsele esituspraktikale. Vaata lisaks siit.
Vokalistide võimalused teksti arusaadavuse parandamisel — probleemid ja teaduslik baas (PRG1552), 1.01.2022–31.12.2026, vastutav täitja prof Allan Vurma. EMTA ja Tallinna Tehnikaülikooli teadlaste koostöös tegeletakse teadusliku aluse loomisega häälemoodustamise ning artikuleerimise optimaalsete strateegiate väljatöötamiseks, mis tagaksid laulmisel hea tasakaalu tekstiselguse ja muusikaliste kvaliteetide vahel. Vaata edasi siit.
Subkultuurse (pop)muusika mõju 21. sajandi Eesti noorte ideologiseerumisele ja vaimse tervise näitajatele (PSG838), 01.01.2023–31.12.2027, vastutav täitja Brigitta Davidjants. Muusika loob sarnaste väärtustega inimeste hulgas ühtekuuluvustunnet ning toetab vaimset tasakaalu. Projekti fookuses on Eesti subkultuursete noorte ideologiseerumine 21. sajandil. Kui 1990. aastate noored olid pigem vähe ideologiseeritud, siis 21. sajandil asuti sarnast identiteeti taas poliitiliselt mõtestama. Vaata lisaks siit.
E4TLI: tehnoloogilise kirjaoskuse ja kaasatuse edendamine
(KA220-HED-000087144), 01.09.2022-31.08.2025, põhitäitjad Annukka Jyrämä ja Kaari Kiitsak-Prikk. E4TLI eesmärgiks on ületada lõhe kõrghariduse sidusrühmade ja olulisemate tehnoloogiatrendide vahel (andmeteadus, liitreaalsus, virtuaalreaalsus, voogedastus, plokiahel, küberturvalisus, kodeerimine ja tarkvara programmeerimine). EMTA uurimisvaldkonnaks E4TLI projektis on voogedastus ja e-õppe lahendused. Vaata rohkem siit.
Helilooming ja improvisatsioon 21. sajandil (LUP1), 1.01.2014−… , vastutav täitja prof Kristel Pappel. Projekt koondab enda alla uurimistöid, mis tegelevad kompositsiooni ja improvisatsiooni vahekorraga 21. sajandil ning käsitlevad või loovad uusi kompositsioonimudeleid. Vaata edasi siit.
Täpse ülevaate juba lõppenud ja käimasolevatest teadusprojektidest leiab Eesti Teadusportaalist (vali “detailne otsing” ning kirjuta asutuse väljale “Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia”).