Käimasolevad projektid
Kuidas jagada vaimustust? Komplekssete muusikaliste struktuuride vahendamine eelteadmisteta kuulajale animeeritud partituuri kaudu Eduard Tubina 1. sümfoonia näitel (KUM_LU6), 01.11.2024–31.12.2025, vastutav täitja külalisteadur Mihhail Gerts.
Uurimuse aluseks on soov pakkuda eelteadmisteta kuulajale süvatasandil osasaamist sümfoonilise heliteose ülesehitusest. Sellel eesmärgil luuakse Eduard Tubina 1. sümfoonia esimesest osast animeeritud partituur, milles on heliteose aluseks olevad muusikalised elemendid kujutatud struktuurset arusaamist toetava animatsioonina. Animatsiooniks vajalike visuaalsete vastete leidmisest püütakse tuletada üldisemad dirigendi kujundlikku mõtlemist sõnastavad printsiibid, mida oleks võimalik rakendada prooviprotsessis orkestriga. Sümfoonia ettekandest koos vormiehitust reaalajas kujutava animatsiooniga sünnib uus kontsertformaat, mida esitletakse 2025. aasta oktoobris festivalil “TubIN”. Ettekande järgselt viiakse läbi empiiriline uuring selgitamaks animatsiooni sihipärasust sihtgrupi hulgas. Animeeritud partituur on suure muusikaharidusliku ja üldkultuurilise potentsiaaliga pilootprojekt, mille näitel on edaspidi võimalik tutvustada erinevate heliloojate loomingut. Vaata edasi siit.
Moderniseeritud salong: esitaja suhtumise avardamine avaliku esinemise kunsti olemusse (KUM-LU14), 01.11.2024–31.10.2025, vastutav täitja vanemlektor Kristi Kapten. Projekt keskendub uut tüüpi esinemisformaadi väljatöötamisele, mille keskmes on elavas esituses kammermuusika ning mis toob sisse erinevat laadi interaktiivset suhtlust publiku ja esineja vahel – eeskujuks formaadi loomisel on ajalooline salongikultuur. Projektis kombineeritakse autoetnograafia ja Tansy Spinksi ruumide analüüsimiseks väljatöötatud mudelit „Actual, Active, Associative“. Uurimus leiab vastuseid küsimustele, millised potentsiaalsed võimalused loomingulise töö uutmoodi esitlemiseks avanevad esitaja jaoks, kes leiab end moderniseeritud salongi situatsioonis ja mida selleks valmistumine esitajalt nõuab või tema loomingulises praktikas muudab; milliste vahendite ja komponentide abil on võimalik interpreedi tööprotsessi jagada publikuga kaasahaaravalt ja sisukalt; millised vahendid on efektiivseimad salongilikult seltskondliku muusikaürituse loomiseks? Valmib prototüüp, mille näitel saab tulevikus moderniseeritud salongi formaadis üritusi korraldada. Vaata edasi siit.
Seto lauluviiside tüpoloogia: teadusliku ja rakendusliku elektroonilise ressursi loomine (KUM-TA32), 01.01.2024-31.12.2024, vastutav täitja vanemteadur Žanna Pärtlas. EMTA ja Eest Kirjandusmuuseumi koostöös valmiva projekti eesmärgid on nii teaduslikud kui ka rakenduslikud – plaanis on arhiivimaterjalide põhjal tuvastada, süstematiseerida, analüütiliselt kirjeldada ja avaldada elektroonilise ressursina kõik seto mitmehäälse laulu viisitüübid. Viisitüpoloogia koostamine on ühelt poolt tähtis uurimisvorm etnomusikoloogias, teisalt võib uurimistulemuste avalikustamine kasutajasõbralikus digitaalses formaadis mõjuda rikastavalt kaasaegsele esituspraktikale. Vaata lisaks siit.
Muusikaline liikumisimpulss ja interpreedi enesepilt: tähelepanekuid ja järeldusi ajalooliselt informeeritud esituspraktika põhjal. (LUP 7-11/6243), 01.09.2023−31.12.2024, vastutav täitja prof Lembit Orgse. Käesolev loomeuurimus püüab avada ja selgitada üht protsessi, mis toimub interpreediga muusika esituse ajal, täpsemalt – kirjeldada ja sõnastada muusikalist liikumisimpulssi (MLI). Selle käigus otsitakse vastust küsimusele: millised on muusika esitusega seotud mentaalsed ja füüsilised liikumised, mille koostoimena tekib nähtus, mida võime nimetada MLIks? Vaata edasi siit.
Cembal d’amouri taassünd. David Kellneri kogumiku „XVI auserlesene Lauten-Stücke“ (1747) muusika seadmine cembal d’amourile ja basso continuole lähtuvalt Kellneri teosest „Treulicher Unterricht im General-Bass“ (1732) (LUP 7-11/6244), 01.07.2023-31.12.2024, vastutav täitja prof Toomas Siitan. David Kellneri muusika uurimine täiendab Eesti hilisbaroki muusikaelu käsitlust. Projekti tulemusena valmivad ajastutruud klaviiriversioonid Kellneri muusikast. Loovuurimustöö käigus taasehitatakse algsete jooniste järgi Silbermanni 1721. aastal Kellneri perekonnale loodud cembal d’amour koostöös pillimeister Peeter Talve ja Lyndon J. Tayloriga (USA). Ehitus lähtub Johann Matthesoni omaaegsetest väga täpsetest üldjoonistest. Vaata edasi siit.
Muusika terminibaasi loomine (TMS-2-4/2024/92), 1.07.-31.12.2024, täitja Andrus Kallastu. Loodava muusika terminibaasi valdkonnaks on muusika selle kõige avaramas tähenduses. Projekti esmane ülesanne on korrastada klassikalise muusika eestikeelne mõisteportfell. Terminibaasi töökeskonnaks on Ekilex: EKI sõnastiku- ja terminibaasihaldussüsteem (väljund Sõnaveeb). Vaata Eesti terminitöö kohta lisaks siit.
Vokalistide võimalused teksti arusaadavuse parandamisel — probleemid ja teaduslik baas (PRG1552), 1.01.2022–31.12.2026, vastutav täitja prof Allan Vurma. EMTA ja Tallinna Tehnikaülikooli teadlaste koostöös tegeletakse teadusliku aluse loomisega häälemoodustamise ning artikuleerimise optimaalsete strateegiate väljatöötamiseks, mis tagaksid laulmisel hea tasakaalu tekstiselguse ja muusikaliste kvaliteetide vahel. Vaata edasi siit.
Subkultuurse (pop)muusika mõju 21. sajandi Eesti noorte ideologiseerumisele ja vaimse tervise näitajatele (PSG838), 01.01.2023–31.12.2027, vastutav täitja Brigitta Davidjants. Muusika loob sarnaste väärtustega inimeste hulgas ühtekuuluvustunnet ning toetab vaimset tasakaalu. Projekti fookuses on Eesti subkultuursete noorte ideologiseerumine 21. sajandil. Kui 1990. aastate noored olid pigem vähe ideologiseeritud, siis 21. sajandil asuti sarnast identiteeti taas poliitiliselt mõtestama. Vaata lisaks siit.
E4TLI: tehnoloogilise kirjaoskuse ja kaasatuse edendamine
(KA220-HED-000087144), 01.09.2022-31.08.2025, põhitäitjad Annukka Jyrämä ja Kaari Kiitsak-Prikk. E4TLI eesmärgiks on ületada lõhe kõrghariduse sidusrühmade ja olulisemate tehnoloogiatrendide vahel (andmeteadus, liitreaalsus, virtuaalreaalsus, voogedastus, plokiahel, küberturvalisus, kodeerimine ja tarkvara programmeerimine). EMTA uurimisvaldkonnaks E4TLI projektis on voogedastus ja e-õppe lahendused. Vaata rohkem siit.
Helilooming ja improvisatsioon 21. sajandil (LUP1), 1.01.2014−… , vastutav täitja prof Kristel Pappel. Projekt koondab enda alla uurimistöid, mis tegelevad kompositsiooni ja improvisatsiooni vahekorraga 21. sajandil ning käsitlevad või loovad uusi kompositsioonimudeleid. Vaata edasi siit.
Täpse ülevaate juba lõppenud ja käimasolevatest teadusprojektidest leiab Eesti Teadusportaalist (vali “detailne otsing” ning kirjuta asutuse väljale “Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia”).