Eesti Muusika-­ ja Teatriakadeemia kultuurikorralduse magistriprogramm pakub rahvusvahelist haridust, mis ühendab praktilised oskused ja akadeemilise teaduspõhise lähenemise. Kuigi õpe toimub inglise keeles ja on seetõttu tasuline, teeb stipendiumi­süsteem selle motiveeritud üliõpilastele kättesaa­davaks. Programm on suunatud neile, kes soovivad kujundada kultuurivaldkonna tulevikku, ühendades teooria ja praktika ning arendades oskusi, mis on vajalikud kiiresti muutuvas maailmas edukaks tegut­semiseks. „Me ei eristu ainult sellega, et õpe toimub inglise keeles, vaid meie õppekava profiil on täiesti erinev,“ sõnab Eesti Muusika­ ja Teatriakadeemia (EMTA) kultuurikorralduse eriala õppejuht ja õppe­kava koordinaator, lektor ning välissuhete spetsialist Kai Kiiv.

Kultuurikorralduse õppekava akadeemiline juht professor Annukka Jyrämä on õppekava tutvustuses öelnud, et kultuurikorralduse õpe põhineb probleemi- või väljakutsepõhisel pedagoogikal ja topeltteemanti mudelil. See aitab üliõpilastel siduda teooria juba algusest peale praktikaga ning mõista, kuidas teoreetilised tööriistad ja raamistikud aitavad analüüsida ning suunata erialaseid muutusi ja uuendusi. Teisisõnu – kuidas rakendada õpitut reaalses tööelus, et lahendada kultuurivaldkonna praktilisi väljakutseid. Kiivi sõnul on EMTA magistriprogramm selles mõttes ainulaadne.

Rätsepatööna valminud õppekava

Kultuurikorralduse õppekava uuendati põhjalikult neli aastat tagasi. Õppekava arengut mõjutavad ka värsked üliõpilased. „Me suudame üsna kiiresti aru saada, kes akadeemiasse sisse astuvad ja millised on nende vajadused. Selle põhjal kujuneb ka õppekava täpsem sisu,“ selgitab Kiiv. Õppekava koosneb üheksast suurest moodulist, mille all on erineva kaaluga õppeained. Näiteks kui õppegrupis on inimesi, kes tunnevad suuremat huvi turunduse vastu, kohandatakse vastavalt sellele nende õppeainete osakaalu. „Kultuurikorralduse õppekavale on lähenetud õppijakeskselt,“ lisab Kiiv. Lisaks sellele, et tegemist on ingliskeelse õppega, annab omaette väärtuse see, et tegemist on ühisõppekavaga – lõpetajad saavad nii Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kui ka Estonian Business School’i (EBS) diplomi. „EBS-is omandatakse majanduse ja organisatsioonikäitumise alaseid teadmisi ning kultuuridevahelisi suhtlemisoskusi. Kõik need kompetentsid lisavad meie ühisõppekavale kaalu juurde. Lisaks asuvad koolid üksteisele väga lähedal, mis muudab õppimise mugavamaks.“Õpe on üles ehitatud tsüklitena, iga tsükkel kestab neli nädalat. Tsükkel algab 4-päevase sessiooniga, kestes kolmapäevast laupäevani. Sellele järgneb iseseisev töö. Kolmandal nädalal toimub veebipõhine õpe. Neljandal nädalal keskendutakse iseseisvale või grupitööle. Seega on iseseisva töö maht suur, mistõttu on hea ajajuhtimine ja enesedistsipliin Kiivi sõnul eduka õppe aluseks. Õppekava üheks oluliseks märksõnaks on rahvusvahelisus. Kultuurikorralduse 35 õppejõu seas on palju välisõppejõude, mis annab üliõpilastele laia vaate kultuurikorralduses toimuvale. „Üliõpilastel on võimalus saada ülevaade kultuurikorralduse rahvusvahelistest trendidest – meil on käsi kogu aeg pulsil. See on meie tugev külg,“ sõnab Kiiv.

Kes peaks tulema kultuurikorraldust õppima?

Üheks õppekava oluliseks printsiibiks on see, et kultuurikorraldust õppima tulles on inimesel juba olemas aimdus, millise probleemiga ta tahab tegeleda. Sageli tuleb inimene otse mõnest töökohast, kus ta on kokku puutunud probleemiga, mille lahendamiseks tal puuduvad vajalikud teadmised ja oskused. „Astudes meie programmi, hakkab ta süvitsi tegelema just selle küsimusega, saades juhendajatelt vajalikku tuge ja suunamist. Paljudel juhtudel areneb see teema ka magistritööks. Meie eesmärk on aidata üliõpilasel arendada süsteemset mõtlemisoskust, mis võimaldab mõista probleemi algpõhjuseid, seda analüüsida ja leida tõhus lahendus,“ räägib Kiiv.

Kultuurikorralduse kursusele tuleb kokku erinevate valdkondade ja kultuurilise taustaga üliõpilasi, kuid probleemide püstitused võivad olla samad – näiteks nii kontserdiorganisatsiooni kui ka tantsuvaldkonna üliõpilane on küsimuse ees, kuidas kaasata noort publikut. Sellest tekib omavahelise võrdlemise ja õppimise võimalus ning ka valdkondade ülesed ühendused. „Kultuurikorraldust õppima asudes tuled oma elulise probleemiga ning lähed sellega kõikidest õppeainetest läbi. Igal üliõpilasel on oma väljakutse. Liikudes ühest õppeainest teise oma konkreetse probleemiga ning lähenedes igale ülesandele just oma vaatenurgast, tekib hoopis teistsugune tunnetus,“ kirjeldab Kiiv kultuurikorralduse õppeprogrammi eripära.

EMTA kultuurikorralduse lõpetanute hulgas on olnud teatri-, muuseumi- ja kontsertasutuste juhte, spetsialiste, kultuurivaldkonna suunajaid-otsustajaid, õppejõude, produtsente, toimetajaid ja paljusid teisi nii avalikus, äri- kui ka kolmandas sektoris tegutsevaid inimesi. Need on inimesed, kes soovivad mõista kas korralduslikku poolt või on otsustanud vahetada eriala. „Maailm muutub kiiresti ning rajal püsimiseks tuleb pidevalt muutustega kohaneda. Need mudelid, kui sa oled väljapaistev artist ja sul on agentuur, toimivad edasi. Aga paljud müügimudelid on muutunud, kuna sissetulek tuleb CD-plaadi või video müügi asemel voogedastusplatvormidelt. Üles on kasvanud terved põlvkonnad, kes võtavad tasuta muusikat ja informatsiooni kui inimõigust ning ei ole valmis enam selle eest maksma. Kui sa tahad muusikuna ellu jääda, on kasulik juurde õppida – kuidas sellel maastikul navigeerida ning millised võimalused selleks on,“ arutleb Kiiv.

Kultuurikorralduse üliõpilane peab eelkõige olema uudishimulik – tal peab olema sisemine soov õppida ja areneda. „Kui ta on mingil hetkel „eksinud“, siis see ei heiduta meid. Vastupidi – need inimesed on väga teretulnud.“ Kultuurikorraldajal peab olema kompetents tegeleda turunduse ja avalike suhetega. Kui varem võis kultuurikeskustel olla valdav mõtlemine, et meie oleme siin ja teie tulge meie juurde, siis nüüd ei saa enam ükski kultuuriasutus selliselt eksisteerida. „Me oleme osa ühiskonnast ja kui me saame oma eelarve maksumaksjatelt, siis tuleb mõelda, mida me vastu anname,“ räägib Kiiv. Kultuurimaastik on elav organism, mille liikumisi ja protsesse on huvitav mõtestada ja analüü-sida. See on ka üks peamisi ülesandeid, millega kultuurikorraldaja tegeleb. Kultuur ei ole enam pelgalt üksikute tegevuste kogum, vaid osa laiemast sotsiaalsest ja majanduslikust kontekstist. Kõik need muutused, millega täna silmitsi seisame, avavad aga uusi võimalusi. Kultuurikorraldaja ülesanne on neid võimalusi märgata, neid sujuvalt ühendada ja leida tasakaal, et kultuur oleks jätkusuutlik ning samas ka elav osa meie igapäevaelust.

Motiveeriv stipendiumisüsteem

Kultuurikorralduse programmil on võimalik õppeedukuselt silmapaistvaid ja ühiskondlikult aktiivseid üliõpilasi toetada seitsme stipendiumiga:

• 1 stipendium, mis katab 100% aastasest õppeteenustasust;
• 4 stipendiumit, mis katavad 50% aastasest õppeteenustasust;
• 2 EMTA sihtstipendiumit, mis katavad 90% aastasest õppeteenustasust muusika- või teatrikorralduse spetsiifikale keskenduvale Eesti kodanikust üliõpilasele.

Esimesel õppeaastal tehakse stipendiaatide valik vastavalt vastuvõtu tulemustele, teise õppeaasta üliõpilastele määrab stipendiumid osakonna kolleegium esimese õppeaasta õpitulemuste ja motivatsiooni alusel.

Kaari Kiitsak­-Prikk
muusikateaduse, -pedagoogika ja kultuurikorralduse osakonna juhataja, vanemlektor

Mul oli au ja rõõm õppida kultuurikorralduse magistriõppe esimeses lennus. Alustasime 2002. aastal ja meie õppegrupp on täiesti fenomenaalne: käime koos vähemalt korra aastas siiani, ligi 25 aastat! Julgen öelda, et ka järgnevatest lendudest on moodustunud meie kultuurimaastikku ühel või teisel moel mõjutav kogukond.

EMTA kultuurikorralduse magistriprogramm on algusest peale olnud rahvusvaheline – välisõppejõududega, piiriüleste õppe- ja praktikavisiitidega. Täna õpivad õppekaval valdavalt rahvusvahelised üliõpilased paljudest riikidest. Pingutame järjepidevalt õppe sisuga, mis kataks nii kohalikke praktikaid kui ka globaalseid teemasid ja näiteid.

Kultuurikorraldus on oma olemuselt nii interdistsiplinaarne, erinevate väljade kokkutooja, et mitme valdkonna kompetents on hädavajalik. Paljudes teistes riikides on kultuurikorralduse eriala kas kunsti- või muusikakõrgkooli või siis juhtimissuuna tiiva all. Meil on õnnestunud tõestada erandit, et valdkondadeülene koostöö toimib viljakalt ja pikalt.

Programm areneb iga uue õppegrupiga, igal teisel aastal. Oleme suunanud õpet küll ettevõtluse, küll ühiskondliku mõjukuse poole, tehnoloogilise kirjaoskuse ning mentorluse suunas jne. See on väga põnev ja arendav teekond, mis ei lõpe iial, sest valdkond on kiiresti arenev, muutuv ja kohanev. See pidev muutuses olemine, kasvamine, areng ja erakordsed inimesed on mind hoidnud selle programmi juures. Mul on väga eriline õnn olnud olla tänase kultuurimaastiku tegijate arengu kaasteeline läbi aegade, küll üliõpilasena, koordinaatorina, õppekava nõukogu liikme või õppejõuna ning nüüd ka osakonna juhatajana. Olen täiesti kindel, et nii nagu mina, on iga õppija saanud EMTA kultuurikorralduse magistriprogrammist midagi, mis kannab läbi muutuste ja annab neile hoogu.

Kultuurikorralduse magistriõppekava vastuvõtuinfoga saab tutvuda siin. Avalduste esitamise tähtaeg on 28. aprill 2025.

Intervjuu autor on Jaanika Vilipo. Artikkel ilmus Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ajakirja kolmandas numbris (kevad 2025).