Rubriik: Lavakunsti uudis

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia avaldas Ukrainale toetust, korraldades pühapäeval, 6. märtsil kell 12.00 EMTA suures saalis heategevuskontserdi.

Avasõnad lausus Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia rektor Ivari Ilja, kõnelesid haridus- ja teadusminister Liina Kersna ning EMTA üliõpilane, Eesti Üliõpilaskondade Liidu asejuht Kristin Pintson.

Ukraina ja eesti autorite loomingut esitasid EMTA koor ja kammerorkester kooridirigeerimise õppejõu Hirvo Surva ning üliõpilaste Ode Pürgi ja Valle-Rasmus Rootsi juhatamisel, Oksana Lohinova (klaver) ja Elena Bražnik (sopran, Rahvusooper Estonia), Georg Maaten (viiul), Erki Pärnoja (elektrikitarr), luuletaja Katya Novak-Botnar, Vene Teatri näitlejad Aleksandr Žilenko, Dmitri Kosjakov, Anna Sergejeva-Marvina, Viktor Marvin, Anastassia Tsubina-Aleksejeva, Ivan Aleksejev ning lavakunsti osakonna õppejõud Lembit Peterson, Indrek Sammul, Külli Teetamm, Anu Lamp ja 30. lennu üliõpilased. Kontserdi lavastas lavakunsti üliõpilane Marta Aliide Jakovski.

„Oma kontserdiga soovime toetada Ukrainat ja ukrainlasi, kes äärmuslike kannatuste ja katsumuste hinnaga võitlevad oma vabaduse ning kogu Euroopa inimväärse tuleviku nimel. Täna on iga südametunnistusega inimese kohus neid aidata ja toetada,“ sõnas Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia rektor Ivari Ilja.

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Fond annetas kogu piletitulu Eesti Punase Risti abiga Ukraina elanike toetuseks. Samuti oli võimalik annetustelefonide kaudu ja kohapeal sularahas annetada Eesti Pagulasabile Ukraina põgenike abistamiseks.

Heategevuskontserdi otseülekanne oli jälgitav ERRi kultuuriportaalist ja EMTA YouTube’i kanalist.

Lavakunsti XXX lennu lavastajaüliõpilase Marta Aliide Jakovski bakalaureuselavastuse “Fundamentalist” mõlemat osatäitjat tunnustatakse Eesti teatri auhinna nominatsiooniga.

Erki Laur on Markuse rolli eest nomineeritud meespeaosatäitja auhinnale, Liisa Saaremäel pälvis Heidi rolli eest naispeaosatäitja auhinna nominatsiooni.

Eesti teatri auhindu annavad välja Eesti Kultuurkapitali näitekunsti sihtkapital ja Eesti Teatriliit. Auhindade laureaadid kuulutatakse välja rahvusvahelisel teatripäeval, 27. märtsil, Vene Teatris.

Vaata kõiki nominente Eesti Teatriliidu lehelt.

Piletid “Fundamentalisti” järgmistele etendustele on müügil Fientas.

Lavakõne kava
Abc-kiräoppusest Traadi Matsi ja Shakespeare’i Williamini

12. märtsil kell 17.00 Võru Kandle väikses saalis
13. märtsil kell 16.00 Eesti Rahva Muuseumi teatrisaalis

Laval EMTA lavakunsti osakonna XXXI lend:
Markus Andreas Auling, Karl Birnbaum, Richard Ester, Lauren Grinberg, Hanna Brigita Jaanovits, Laurits Martin Muru, Hele-Riin Palumaa, Herman Pihlak, Kristin Prits, Emili Rohumaa, Alice Siil, Juhan Soon, Astra Irene Susi, Kristina Preimann, Rasmus Vendel, Edgar Vunš

Juhendaja:
Anu Lamp

Tegelesime teise kursuse näitlejatudengitega sügissemestril lavakõnes lõunaeesti keeltega, et vastsed näitlejad oleksid pärast kooli lõppu valmis vajadusel mängima laval ka mitte ainult tallinna keeles. Ja mis vast veelgi olulisem – et panna noored lugema Mats Traadi romaanisarja “Minge üles mägedele”.

Meie ülesandega haakus nagu valatult Tartu Ülikooli poolt meie koolile pakutud võru keele õppe programm, mida Sulev Iva Tallinnas tudengitele läbi viis.

Kuna näitlejaõppes oli sügissemester pühendatud Shakespeare’i näidenditele, toetas lavakõne erialaõpet värsiõppe vundamendi ladumisega ja sealt sündis mõte mängida ka Shakespeare’i lõunaeesti keeltes.

Aituma ja aitjumma, Mats Traat, Sulev Iva, Jan Rahman, kes te võtsite Shakespeare’i tõlkida ja tänu kellele see plaan teostus! Hamleti setokeelse olla-või-mitte-olla-monoloogi kaks erinevat tõlget – üks Kauksi Ülle, teine Õie Sarve sulest – olid juba varem valmis. Ka selle eest sügav kummardus!

Et keeleõpe algab aabitsast, siis alustame oma kava valitud paladega tartu- ja võrukeelsetest aabitsatest, mis on välja antud ajavahemikus 1885–2005. Üks pala pärineb ka 2019. aastal välja antud seto aabitsast.

Olete oodatud!

Kava on vaheajaga ja kahes osas.

Pileti (10 €) saab lunastada kohapeal sularaha eest.
Koha kindlustamiseks saalis palun registreerige oma tulek, kirjutades lavakunst@eamt.ee.

Piletitulu läheb XXXI lennu tuleval kevadel toimuvate Londoni välisõpingute toetuseks.

Vastavalt riiklikule korraldusele tuleb etendusele pääsemiseks esitada kehtiv COVIDi tõend vaktsineerituse või läbipõdemise kohta ning isikut tõendav dokument.

Lapsed ja noored vanuses kuni 18 (k.a.) ja 2021/2022. õppeaastal 19-aastaseks saavad üldharidus- või kutsekooli õppurid COVIDi tõendit ega negatiivset testitulemust esitama ei pea, kuid palume esitada vanuse ja kooliskäimise tuvastamiseks isikut tõendav dokument.

„72 päeva“ on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia teatrikunsti doktorantide Tiit Ojasoo ja Giacomo Veronesi doktorilavastus, mis esietendus EMTA black box‘is 20. veebruaril 2022. Kaasa teevad ka lavakunsti osakonna 31. lennu üliõpilased.

Aastal 1889 kihutab Ameerika ajakirjanik Nellie Bly ümber maailma, näitamaks kõigile, et ta suudab olla kiirem kui Jules Verne’i poolt väljamõeldud briti härrasmees Phileas Fogg ja tema 80 päeva ümbermaailmareis. Bly nõuab loorbereid ja need ta ka saab, plaanitud 75 päeva asemel kestab tema reis New Yorgist New Yorki rekordilised 72 päeva.

Lisaks reaalsele ruumis ja ajas kulgevale reisile on Bly’l ka sootuks keerulisem ülesanne – lakkamatult kirjeldada oma lugejatele aurikuilluminaatorist ja rongiaknast nähtavat. Justkui peatselt leiutatav futuristlik maalikunst, on Bly teedrajav ajakirjanduslik eksperiment kui pisikesteks tükkideks pihustatud ja rütmiliselt pulseeriv skits üha kiirust koguvast ja väiksemaks jäävast maailmast, kus ka kirjutaja ise ei malda paigal püsida.

Sarnaselt Bly rutakale ja ootamatule reisile on ka meie 72 päeva kestnud tripp kujuteldava ajavaguni aknast nähtava peegeldus. Üheteistkümnest noorest näitlejannast moodustuv ansambel pööritab vaatajate ees kaleidoskoopi nähtavast ja nähtamatust. Teatriõhtu saab olema naiselik pilt maailmast, pilt, mis on ühtaegu tundlik ja õrn ning hämaralt metsik, kütkestav oma muutlikus ja samas intrigeerivas kohalolus.

Autorid ja lavastajad Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo
Kehadramaturgia Giacomo Veronesi

Laval Liisa Saaremäel, Keithy Kuuspu, Kristiin Räägel (Tallinna Linnateater) ja EMTA lavakunsti osakonna 31. lennu üliõpilased Alice Siil, Astra Irene Susi, Emili Rohumaa, Hanna Brigita Jaanovits, Hele-Riin Palumaa, Kristin Prits, Kristina Preimann, Lauren Grinberg.

Etendused 20., 21., 25. ja 26. veebruaril kell 19.00, 17. ja 18. märtsil kell 19.00, 19. märtsil kl 14.00 ning 22., 23., 24. ja 25. märtsil kl 19.00 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia black box‘is.

Kohtade arv piiratud!

Kajastusi:

• Kaja Kann, Madis Kolk. Stardipositsioon loob reisikirja. – Sirp, 11.03.2022
• Kaur Riismaa. ARVUSTUS | „72 päeva” on justkui mustkunstitrikk – millegi väga suure varjus toimub midagi väikest ja väga olulist. – Eesti Päevaleht, 22.02.2022
• Intervjuu. Tiit Ojasoo: teha sellist teatrit nagu NO99 ajal tundub praegu liiga lihtne. – Eesti Päevaleht, 19.09.2022
• Saatelõik “Aktuaalse kaamera” kultuuriuudistes. – ERR, 18.02.2022
• Intervjuu Tiit Ojasoo ja Ene-Liis Semperiga Klassikaraadio saates “Delta”. – ERR, 15.02.2022

Täna, 15. veebruaril 2022 tähistab oma 60 aasta juubelit Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunsti professor Elmo Nüganen.

Soovime kuhjaga õnne!

Peagi jõuab Vene Teatri suures saalis lavale Elmo Nüganeni järgmine lavastus, mis aluseks on Nikolai Gogoli romaan “Surnud hinged”. Lavastuses põimub Nüganeni hoogne lavastajakäekiri mõttesügavuse ja kordumatu Gogoli stiiliga. Täpsem info Vene Teatri lehel.

Alates aprillist linastuvad 2022. aasta jooksul kinoekraanidel ka esimesed kolm osa “Apteeker Melchiori” filmisaagast, mis põhineb Indrek Hargla samanimelistel romaanidel ning mille režissöör on Elmo Nüganen.

Loe Maalehest Margus Mikomägi tehtud juubeliintervjuud lavastajaga: “Elmo Nüganen vahetab ametit: mul on hoopis teistsugune põld harida”, 09.02.2022

Eesti Teaduste Akadeemia poolt korraldataval konkursil “Teadus 3 minutiga” esindas muusika- ja teatriakadeemiat teatrikunsti doktorant Erik Alalooga.

11. veebruaril 2022 toimus teaduste akadeemias konkursi finaalgala, kus oma teadustöödest kõnelesid ülikoolide doktorandid ja noorteadlased. EMTA doktorant Erik Alalooga pidas lühiloengu oma valmiva doktoritöö teemal “Brikolaaž kui protsessimeetodi rakendamine postdramaatilises teatris”.

Konkursi raames ilmus ERR-i teadusportaalis Novaator ka Erik Alalooga artikkel “Kunstimasinad lammutavad progressi“.

“[N]eed masinad, mida mina konstrueerin, uurin ja õpetan, ei osale aktiivselt tehnoloogilises progressis. Need on kunstimasinad, mis tekitavad helisid, võimaldavad etendajal sooritada teatud tegevusi, on visuaalselt tähenduslikud, laetud metafooridega jne.

/—/

Brikolaaži kui meetodit kasutame igapäevaelus pidevalt, kui on tarvis midagi teha, mida me ei ole kunagi varem teinud, ning kelleltki “õigeid” tööriistu laenata ega nõu küsida ka ei ole. Siis vallandub loomulik otsustusprotsess, mis põhineb evolutsioonis väljakujunenud ruumi- ja materjalitajul. Hetkega saabuvat äratundmist, et just need asjad sobivad täpselt niimoodi kokku, peab usaldama ning koheselt rakendama. Kui objektiteatri etendaja hakkab, vaatamata varasema kogemuse puudumisele, endale tegema isiklikku masinat, siis selle käigus saab temast brikolöör.”

– Erik Alalooga

Vaata konkursi kõigi finalistide loenguid ja artikleid ERR-i Novaatori portaalist.

16.–23. jaanuarini 2022 osalesid lavakunsti 30. lennu üliõpilased Elo Tuule Järv, Maarja Mõts, Kalju-Karl Kivi, Jass Kalev Mäe, Maria Liive ja Marta Aliide Jakovski workshop‘il Tampere Ülikoolis. Töötuba “Performative Well-Being and Artistic Development through (Inter)acting with the Inner Partner” juhendas Alexander Komlosi, keda abistas Hanna Raiskinmäki.

(Inter)acting with the Inner Partner (IwIP) on loovuurimuslik praktika ja näitlejatreeningu meetod, mille keskmes on sooloimprovisatsioon ja etendaja suhestumine oma sisemiste “partneritega”. Loe lähemalt siit: Interactingwiththeinnerpartner.org

Workshop oli osa Põhja- ja Baltimaade teatrikoolide võrgustiku Norteas vahetusnädalast, mille raames toimus üliõpilasvahetus Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunsti osakonna ning Tampere Ülikooli teatrikunsti programmi (NÄTY) vahel. Tampere üliõpilased õppisid vahetusnädala jooksul Tallinnas lavakunstikoolis liikumist ja koomikat Toomas Trossi ja Haide Männamäe juhendamisel ning objektiteatrit Taavi Tõnissoni käe all, erinevaid improvisatsioonitehnikaid õpetas Mart Koldits.

Põhjamaade vahetusnädal on Nortease võrgustiku iga-aastane programm, mille jooksul osalevad üliõpilased töötubades teistes teatrikõrgkoolides ning kohtuvad teiste teatritudengitega Põhja- ja Baltimaadest. EMTA lavakunsti osakonna bakalaureuseüliõpilased osalevad Põhjamaade vahetusnädalal oma 3. või 4. õppeaastal.

Jaanuaris 2022 tunnustas Eesti Vaegkuuljate Liit taas selgelt kõnelejaid. Selle aasta auhinna pälvinute hulka kuulub ka EMTA lavakunsti osakonna professor, lavakõne ja eesti keele õppejõud ning Tallinna Linnateatri näitleja Anu Lamp.

Auhinnaga tõstetakse esile tele- ja raadiosaadete juhte ning näitlejaid, kes kõnelevad selge diktsiooniga, kiirustamata ja hääldavad korralikult välja ka sõnalõpud. Kuulmislangusega inimesi on umbes 20% elanikkonnast, mistõttu on oluline, et erinevatest kanalitest, nt telest, raadiost ja sotsiaalmeediast edastatav info oleks arusaadav kõigile. Ka teatris on näitleja selge hääl ja hea diktsioon olulise tähtsusega. Eesti Vaegkuuljate Liidu kodulehel esitasid kandidaate ja tegid nende vahel valiku nii kuulmislangusega kui ka normkuulmisega inimesed.

Rohkem infot Eesti Vaegkuuljate Liidu lehel.

Samuti on Anu Lamp esitatud 2021. aasta parima keeleteo kandidaadiks lõunaeesti keelte toomise eest Tallinna teatriellu.

Aasta keeleteo konkursi eesmärk on tunnustada tegusid, mis tõstavad eesti keele tuntust ja mainet, väärtustavad eesti keele õpetamist, õppimist ja oskamist, soodustavad eesti keele kasutamist ja staatuse kindlustamist ning edendavad eesti keele talletamist ja uurimist.

Haridus- ja Teadusministeeriumi lehel iseloomustatakse keeleteo kandidaati:

“Tallinna teatriellu on just lisandunud tubli annust uut ja värsket lõunaeestikeelsust. Selle eest võib tänulik olla Anu Lambile, kes on 2021. aastal suurepäraselt lavastanud nii Mats Traadi suures osas tartukeelse näidendi „Tants aurukatla ümber“ lavastatud lugemise kui EMTA Lavakunstikooli XXXI lennu lõunaeestikeelse lavakõne eksami. Nii Draamateatris kõlanud tartu keel kui ka lavakunstikoolis kõlanud tartu, võro ja seto keel on Anu Lambi käe all oskuslikult lihvitud imeliseks teatri- ja keeleelamuseks.”

Kandidaadi esitaja: Sulev Iva

Aasta keeletegu valitakse rahvahääletuse teel, oma hääle saab anda Haridus- ja Teadusministeeriumi lehel või e-posti teel keeletegu@hm.ee. Hääletada saab 27. veebruari keskööni, laureaadid kuulutatakse välja 16. märtsil.

Kõigi kandideeriva 32 keeleteo kirjeldused leiab siit.

22. novembril 2021 kanti Eesti Draamateatri suurel laval ette Mats Traadi romaani “Tants aurukatla ümber” dramatiseering, mille autoriks on Voldemar Panso ning mille põhjal lõi Panso 1973. aastal hiljem legendiks saanud lavastuse. Lugemise Draamateatris lavastasid Anu Lamp ja Mehis Pihla. Loe lähemalt Draamateatri lehelt.

Kuni 31. jaanuarini 2022 on avatud vastuvõtt teatrikunsti ja teatripedagoogika magistriõppesse, mis põhineb uuendatud õppekaval ning keskendub lavastaja tööle näitleja ja tekstiga.

Kellele on programm mõeldud?

Kandideerima on oodatud teatri- ja/või filmilavastamisest huvitatud loovisikud, kes soovivad arendada oma koostööoskust näitlejaga ning omandada erinevaid meetodeid draamatekstide analüüsimiseks, töötlemiseks ja kasutamiseks lavastajatöös.

Programm sobib nii teatri- või filmilavastamisega tegelenud inimestele kui ka varasema lavastamiskogemuseta ja erineva loomingulise taustaga loojatele, kes soovivad oma loomingus rakendada lavastuslikke meetodeid ja tehnikaid.

Õppe ajakava ja sisu

Kahe aasta jooksul viivad õppetööd läbi erinevad teatrilavastajad, dramaturgid ja näitlejad nii Eestist kui ka välismaalt. Õpe on üles ehitatud uudsel moel, et magistrandid ei peaks katkestama praktilist loometegevust õpingute koguperioodiks, vaid saaksid loometööd jätkata. Teisel semestril (veebruar–juuni 2023) tuleb arvestada intensiivse workshop‘ide vormis õppetööga esmaspäevast reedeni, teistel semestritel toimub õppetöö ühel kuni kahel päeval nädalas ning lähtuvalt individuaalsest magistriprojektist kokkuleppel üliõpilasega.

• Koos erinevate praktikutega töötatakse õppe jooksul läbi olulisemad näitlejaga töötamise teooriad ja meetodid nii teatri- kui ka filmispetsiifika raames. Õpitakse juhtimis- suhtlemis- ja loovuspsühholoogiat, et omandada tööriistad lavastajana inimestega töötamiseks. Samuti õpitakse, kuidas tekste analüüsida, komponeerida ja ise kirjutada, kuidas käsitleda eri laadi algmaterjali ja tekstist erinevaid tähendusvälju tuletada.
• Tegevlavastajad viivad läbi näitleja juhendamise workshop‘e, magistrandid töötavad nii omavahel kui ka professionaalsete näitlejatega, kes annavad protsessi käigus väärtuslikku näitlejapoolset toetavat tagasisidet.
• Olulise osa programmist moodustab Jüri Naela ja Anne Türnpu juhitav aineplokk, mis käsitleb läbi praktilise treeningu tööd näitleja keha ja häälega ning annab võimaluse erinevaid meetodeid ise läbi proovida.
• Õppekaval on ka pedagoogiline suunitlus, mille raames õpitakse pedagoogilist teooriat, samuti üldmõtestavaid humanitaaraineid nagu kultuuriteooria, kunstiteooria ning teatrit ja filosoofiat käsitlev aine, mis on kokku pandud spetsiaalselt selle magistriprogrammi jaoks ning mis aitavad lavastajal oma kunstilist tegevust mõtestada. Samuti analüüsitakse erinevaid kaasaegseid etenduskunstide meetodeid, et saada süsteemne ülevaade teatripildis toimuvast, õppida seda mõtestama ja sellest rääkima.

Kursus lõppeb magistriprojektiga, mis koosneb iseseisvast lavastuslikust tööst (lavastusest või filmist) ja loomeprotsessi kirjalikust analüüsist.

Õppekava on kokku pannud lavakunsti osakonna peakoordinaator, lavastaja ja näitleja Mart Koldits.

Avaldusi magistriõppesse kandideerimiseks saab esitada sisseastumise infosüsteemis SAIS kuni 31. jaanuarini 2022.

Vaata õppekava sisu ja vastuvõtu kohta lähemalt:

20. ja 21. jaanuaril 2022 tähistati Tartus Paul-Eerik Rummo juubelisünnipäeva konverentsiga “Ükskord ennepuiste. Paul-Eerik Rummo 80”. Konverentsi esimene päev toimus Eesti Kirjandusmuuseumi saalis, teine päev Tartu Ülikooli muuseumi valges saalis.

Ettekannetega astusid üles Tanar Kirs, Joosep Susi, Marin Laak, Anneli Saro, Ene-Reet Soovik, Mart Velsker, Viivi Luik, Rein Veidemann, Aare Pilv, Anti Saar, Arne Merilai, Märt Väljataga, Luule Epner, Igor Kotjuh, Cornelius Hasselblatt ja Piret Viires. Kõneldi Paul-Eerik Rummo tähendusest eesti kultuuriruumis luuletaja, lastekirjaniku, dramaturgi ja tõlkijana, samuti tema luule tõlkimisest. Avati ka Paul-Eerik Rummo käsikirjade ja raamatute arhiivinäitus ning esitleti tema uut valikkogu “Väljavõtteid”.

EMTA lavakunsti osakonna 29. lennu lõpetanud lavastaja Elise Metsanurk (Tartu Uus Teater) pani spetsiaalselt konverentsi jaoks Rummo varasemate tekstide põhjal kokku lavastuse “Kohvikulusikad”, millega pandi punkt teisele konverentsipäevale 21. jaanuaril.

Laval EMTA lavakunsti 31. lennu üliõpilased Markus Andreas Auling, Karl Birnbaum, Richard Ester, Laurits Muru, Herman Pihlak, Juhan Soon, Rasmus Vendel ja Edgar Vunš ning Kärt Johanson ja Andre Maaker.

21. jaanuari konverentsipäeva saab järelvaadata UTTV lehel (etendus alates 5:02:40).

Konverentsi kava ja täpsem info on leitav Kirjandusmuuseumi lehelt.

Konverentsi korraldustoimkond: Mart Velsker (peakorraldaja), Marin Laak, Arne Merilai, Agnes Neier, Krista Ojasaar ja Berk Vaher

Konverentsi toetavad: Eesti Kultuurkapital, Eesti Kirjanike Liidu Tartu osakond, Eesti Kirjandusmuuseum ja EKM Eesti Kultuurilooline Arhiiv, Tartu Ülikooli eesti kirjanduse rahvusprofessuur ja Euroopa Liidu Regionaalarengu Fondi kaudu Eesti-uuringute Tippkeskus