Rubriik: Lavakunsti uudis

Juunikuus saab veel viimaseid kordi nii Tallinnas kui ka Tartus näha EMTA lavakunsti osakonna magistrantide lavakava, mille teemavalik lähtub viimase aasta jooksul kestnud sündmustest Valgevenes – Valgevene ärkamisest.

Etendused:

17. juunil 2021 kell 19:00 Tartus Eesti Rahva Muuseumi teatrisaalis
18. juunil 2021 kell 19:00 Tallinnas Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia black box’is (Tatari 13, sissepääs Sakala tänavalt)

Koha broneerimine ja piletid:

Piletitulu annetame solidaarsusfondi BySol kaudu Valgevenes represseeritute toetuseks. Pileti saab lunastada kohapeal sularaha eest (10 eurot või Teile sobiv suurem summa).

Koha broneerimiseks kirjutage aadressil lavakunst@eamt.ee, millisele etendusele soovite tulla. Saadame Teile ka vastuskirja. Kohtade arv on piiratud!

Kummardus Valgevenele
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunsti osakonna magistrikursuse lavakava

Valgevene kirjaniku ja nobelisti Svetlana Aleksijevitši raamatus „Tšernobõli palve” iseloomustab üks intervjueeritav valgevenelasi: „Oleme fatalistid. Me ei võta midagi ette, sest usume, et kõik läheb nii, nagu läheb. Usume saatust. Ajalugu on meil juba säärane… Iga põlvkond on pidanud sõja üle elama… Ikka ja jälle veri… Miks peaksimegi teistsugused olema? Meie oleme fatalistid…”

Nüüd aga ei ole valgevenelased, kes nimetavad end soorahvaks, tõmbunud tagasi soodesse ja rabadesse nagu varem kogu oma ajaloo vältel kriiside korral, vaid otsustanud midagi ette võtta. Leidsime, et meie saame valgevenelasi toetada ennast harides, süvenedes Valgevene ajalukku ja kultuuri. Kutsume teid osa saama.

Laval magistrandid: Grete Jürgenson, Laura Kalle, Kaija M. Kalvet, Anett Pullerits, Christopher Rajaveer ja Kerli Rannala
Juhendaja: Anu Lamp

Täna, 8. juunil tähistab oma 75. sünnipäeva Ingo Normet!

Ingo Normeti panus muusika- ja teatriakadeemia lavakunsti osakonda – lavakunstikooli – ja Eesti teatrisse on kaalukas: sinna kuulub lavakunstikooli juhtimine aastatel 1995–2011, pühendunud pedagoogitöö mitmekümne aasta vältel ja nelja lennu: XVI, XIX, XXI ja XXIII juhendamine, ametliku lavastajaõppe käivitamine, ka teatrialase raamatukogu loomine EMTA raamatukogu filiaalina ning kirjastustegevuse eestvedamine, samuti arvukad lavastused paljudes Eesti teatrites.

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia pere koos Ingo Normeti õpilaste ja õpilaste õpilastega soovib kogu südamest palju õnne, tervist ja rõõmu!

Soovitame Ingo sünnipäeva puhul lugeda Sirbis Laur Kaunissaare sulest ilmunud artiklit “Suur liberaal” ja vaadata täna õhtul kl 19.45 ETV-st “Kohtumist Ingo Normetiga” ehk intervjuud Margus Saarele 2016. aastast.

ERRi kultuuriportaalis näeb Ingo Normeti portreevideot, mis valmis veebruarikuus Ingole Kultuurkapitali elutööpreemia andmise puhul ning kus kõnelevad Ingo Normeti õpilane ja EMTA lavakunsti osakonna peakoordinaator Jaak Prints, Ingo Normeti kauaaegne kolleeg ja lavakunsti osakonna õppejõud Liina Jääts, samuti Ingo Normeti õpilane, näitleja ja lavastaja Kersti Heinloo ning teatrivaatleja Pille-Riin Purje.

Pühapäeval, 6. juunil 2021 toimus EMTA lavakunstikooli valges saalis magistritööde avalik hindamine. Oma magistritöid kaitsesid edukalt kõik viis kaitsmisel osalenud magistranti:

Kaija M Kalvet: magistritöö „Etendaja hääl kui lavastaja töövahend ruumilisuse valjendamiseks ja väljendamiseks teatris“ (juhendaja Anne Türnpu, retsensent Jaanika Tammaru)

Grete Jürgenson: magistritöö „Kuidas tõlkida luuletust“ (juhendaja Peeter Raudsepp, retsensent Aare Pilv)

Kerli Rannala: magistritöö „Iseenda häälelise tegelikkuse loomine kui eeldus tööks häälega õpetajana“ (juhendajad Anne Türnpu ja Airi Liimets, retsensent Maarja Mitt-Pichen)

Anett Pullerits: magistritöö „Kuidas suupärastub näitekirjaniku sõna? Eesti algupärandid paberilt püünele“ (juhendajad Tiit Hennoste ja Jaak Prints, retsensent Ene Paaver)

Christopher Rajaveer: magistritöö „Mahalaidetud kirg. Paatos lavakõnes“ (juhendaja Anu Lamp, retsensent Jan Kaus)

Magistritöid hindas komisjon kooseisus: Madli Pesti (esimees), Anne Türnpu, Airi Liimets, Jaak Prints, Anu Lamp, Merle Karusoo

Fotod: Annemari Parmakson

Laupäeval, 5. juunil kell 19.00 etendub Vaba Lava Narva teatrikeskuses kogukonnalavastus “Minu Narva – Моя Нарва”, mis on dramaturg Piret Jaaksi neljas loometöö EMTA doktorandina.

“Minu Narva – Моя Нарва” on kogukonnateatri lavastus narvakatelt narvakatele, lavastuses kõlavad tänaste inimeste lood. Üles astuvad harrastustrupi MART liikmed ja erinevas eas linnakodanikud. Nad jutustavad lugusid linnast, kus nad on üles kasvanud, kus nad elavad ja mida nad armastavad.

Kogukonnateatri lavastus “Minu Narva – Моя Нарва” sündis Narva linnakodanike, Vaba Lava Narva teatrikeskuse ja Eesti Teatri- ja Draamahariduse Seltsi (ETDS) koostöös.

Milline koht on sulle Narvas kõige olulisem?
Miks sina Narvast ära ei sõida?
Mis keeles räägivad kalad Narva jões?

Lavastaja: Katrin Nielsen, ETDS
Lavastaja assistent: Svetlana Ivanova, MART (Moution of Art)
Dramaturg: Piret Jaaks
Video- ja helikujundus: Meelis Muhu
Valguskunstnik: Raimond Danilov
Idee autor ja projektijuht: Liia Kanemägi, ETDS

Laval: Aljona Guljajeva, Anželika Pratkunas, Emili Parts, Yulia Fedorova, Ksenija Frolova, Nina Kapanadze, Pille Maffucci, Serafima Kolodkina, Svetlana Ivanova, Teele Parts

Projekt saab teoks tänu Briti Nõukogule, kes toetab #PeopleToPeople programmi kaudu sotsiaalse ühtekuuluvuse projekte Eestis. Lisainfo Briti Nõukogu töö kohta Eestis www.britishcouncil.ee

Lavastuse väljatoomist finantseerib Euroopa Liidu Regionaalarengu Fond (Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia EMTASTRA projekt).

TASUTA / eelregistreerimisega
Oma osalusest palutakse teada anda 3. juuniks: https://bit.ly/343PRKl
1. juuni seisuga on kohad täis.

1. septembrist 2021 asub Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunsti osakonda juhtima Mart Koldits, kellega sõlmiti peakoordinaatori kolmeaastane leping.

„Peakoordinaatori ülesanded võtab sügisest enda kanda Mart Koldits, kelle taastulekut muusika- ja teatriakadeemia õppejõude ridadesse soojalt tervitan. Loodan, et Mart Koldits tasakaaluka, avarapilgulise ja laia professionaalse haardega teatriinimesena toob meie lavakunstikooli uut hingamist ning hoiab loovisikutest õppejõudude vahel positiivset ja üliõpilastele soodsat koostööõhkkonda,“ ütles muusika- ja teatriakadeemia rektor Ivari Ilja ning jätkas: „Viimased kolm aastat lavakunsti osakonna tööd koordineerinud Jaak Prints jätkab õppejõu ja kursusejuhendajana, soovin talle palju jõudu selles lavakunsti õppe seisukohalt olulisimas funktsioonis.“

„Muusika- ja teatriakadeemia lavakunsti osakonna näitlejate bakalaureuseõpe on tugeval tasemel. Selle senine põhitugevus – psühholoogiliste suhete ja rolliloome kaudu lugusid jutustava teatri tegemise oskuste õpetamine – peab jääma. Samasugune keskne telg saab olema ka bakalaureuse taseme lavastajaõppes. See ei tähenda aga, et alternatiivseid vaatenurki ei proovita. Tudengid peavad saama katsetada ka teisi lähenemisi. Magistriõpe aga süveneks erinevatele etendusloome meetoditele. Nii et bakalaureuseõpe keskenduks draamakunstile, magistriõpe aga etenduskunstile. Sedasi tagame, et tulevasel kunstnikul oleks olemas nii läbivalt süsteemsed meetodid oma tööks kui ka erinevad valikuvõimalused eeldusena, et kujundada välja oma unikaalne lähenemine teatrile,“ sõnastas Mart Koldits oma esmased mõtted sügisel algavaks tööks.

Muusika- ja teatriakadeemia on ainukene ülikool Eestis, mis annab nii muusika- kui ka teatrialast kõrgharidust bakalaureuse-, magistri- ja doktoriõppe tasemel kõikidel tähtsaimatel valdkonnaga seotud erialadel. Lavakunsti osakonnas õpetatakse nii tulevasi näitlejaid, lavastajaid kui ka dramaturge. Aastakümnete jooksul on akadeemia lavakunstikoolist välja kasvanud valdav osa Eesti silmapaistvatest teatriinimestest.

Novembrist saadik muuseumis üleval olnud näitus “Loodusemees Panso” jõuab lõpule reedel, 21. mail, mil vähetuntud ja ajastu vaimu kandvad fotod teatrimees Voldemar Panso teisest kirest, Eesti Looduskaitse Seltsi tegemistest, oksjonile jõuavad.

Oksjonile tulevaid fotosid on näitusel võimalik näha Teatri- ja Muusikamuuseumis Assauwe tornis 20. maini kell 10–18 ning siinses veebigaleriis.

Voldemar Panso 100. sünniaastapäevale pühendatud näitusel on esitletud 90×90 cm formaadis mustvalged fotod. Müügile tuleb neist 26. Näitusefotode seas on ülesvõtteid 1960.–70. aastate looduskaitseseltsi kogunemistest Viinistus, Kassaris, Haanjas, Koogil ja mujal, kus Panso aktiivselt kohal käis. Piltidelt võib näha teatrimehe ja tema seltsikaaslaste elujanu, sõprust ja ajastutruid hetki.Oksjon toimub reedel, 21. mail kell 14 Teatri- ja Muusikamuuseumi sisehoovis Tallinnas, Müürivahe 12, samas paigas, kus toimus fotonäituse avamine. Iga foto alghinnaks on 26 eurot. Külalistele pakutakse kasemahla, pits viina ja suitsuvorsti.

Voldemar Panso oli Eesti Looduskaitse Seltsi üks asutajaliikmetest. Kersti Merilaasi „Mullakaevaja“ ettekanne 1977. aasta augustikuisel kogunemisel jäigi Panso viimaseks avalikuks esinemiseks ja jäädvustused nendest hetkedest tulevad ka oksjonil müüki. „Loodusemees Panso“ näitusega tutvustas muuseum legendaarse teatrimehe sajanda juubeli puhul tema vähemtuntud külge.

Lisainfo: Teatri- ja Muusikamuuseumi kuraator Piret Simson, tel 555 666 86.

NB! Telefoni teel oksjonil osalemiseks palume teavitada kuraator Piret Simsonit. Registreerumine toimub 20. maini 2021. 

28. aprillil 2021 viis tunnustatud vokaalpedagoog ja EMTA lavakunstikooli õppejõud Sirje Medell läbi näidistunnid, millest said veebi vahendusel osa Räpina Muusikakooli ja Pihkva 1. Lastemuusikakooli õpetajad ja õpilased.

Mentortunnid on osa Räpina ja Pihkva muusikakoolide koostööprojektist “Connecting Through Music” ehk “Üheskoos muusikas”, mille raames korraldatakse mitmesuguseid ühiseid õppetegevusi ja koolitusi. Pandeemia tingimustes leiti uusi võimalusi koostööks veebi teel. Zoomi vahendusel toimuvates mentortundides tutvustavad oma õpetamismetoodikat tunnustatud Eesti muusikud ja pedagoogid, nende seas laulupedagoog Sirje Medell.

28. aprillil toimus kolm vaheldusrikast hääleseade ja interpretatsiooni tundi, kus Sirje Medelli õpilasteks olid EMTA jazzmuusika üliõpilane Kristi Raias (Rita Ray) ning lavakunstikooli XXXI lennu tudengid Markus Andreas Auling ja Hanna Brigita Jaanovits. Lisaks tööle õpilastega tutvustas Sirje Medell mitmesuguseid abivahendeid, millega hääle tekitamist hõlbustada ja häält pingetest vabastada. Räpina Muusikakooli direktori Marika Klimberg-Hyötyläineni sõnul olid tunnid sisutihedad, õpetlikud ja emotsionaalsed, kuulajad jäid väga rahule. Pihkva koolis tugineb vokaalpedagoogika teistsugustele alustele, mistõttu pakkusid tunnid enim uusi teadmisi just neile.

Näidistundide veebiülekande teostas tehniliselt Rainer Põldeots.

Muusikakoolide projekti raames on toimunud mentortunnid ka Maano Männi (viiul) ja Eva Püssaga (Alexanderi tehnika), ees ootavad veel kohtumised Johan Randvere (EMTA doktorant, klaver), Heigo Rosina (löökpillid) ja mitmete teiste mentoritega.

Projekt “Connecting Through Music” on osa Eesti-Vene piiriülese koostöö programmist.
Täpsem info Räpina Muusikakooli kodulehel siin ja siin.

EMTA lavakunstikooli XXX lennu järgmine uuslavastus põhineb William Shakespeare’i ühel armastatuimal näidendil “Suveöö unenägu”. Proovid said alguse aprillis ning lavastus jõuab publiku ette septembris 2021 Ugala teatris.

Lavastab XXX lennu juhendaja Lembit Peterson, kunstnik on Ott Kangur, kostüümikunstnik Kätlin Kangur, muusikalise kujunduse loob Marius Peterson.

Mängivad XXX lennu üliõpilased: Hardo Adamson, Maria Ehrenberg, Maria Teresa Kalmet, Merlin Kivi, Jaan Tristan Kolberg, Karel Käos, Maria Liive, Alden Kirss, Maarja Mõts, Jass Kalev Mäe, Hardi Möller, Tuuli Maarja Põldma, Mark Erik Savi, Kalju Karl Kivi, Erik Richard Salumäe.

2021. aastal toimub üliõpilaste vastuvõtt Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia doktoriõppesse, sealhulgas teatrikunsti loomingulise doktorantuuri õppekavale, nominaalse õppeajaga 4 aastat. Doktoriõppesse võivad kandideerida kõik, kellel on eelnevalt omandatud magistrikraad (või sellega võrdsustatud kraad) ning keda huvitab loomepõhine uurimus teatrikunsti alal. Sisseastumisdokumentide esitamise tähtaeg on 3. juuni 2021.

Vaata täpsemat infot sisseastumistingimuste kohta SIIT.

Teatrikunsti loomingulisest doktoriõppest huvitatud loomeinimestel palume konsultatsioonideks ja loomingulise projekti aruteluks endast märku anda EMTA lavakunsti osakonna doktoriõppe koordinaatorile Madli Pestile hiljemalt 3. maiks 2021 aadressil madli.pesti@eamt.ee.

Rahvusvahelisel teatripäeval, 27. märtsil 2021 kuulutati välja teatriauhindade laureaadid. Auhindade ja nominatsioonidega tunnustati ka mitmeid EMTA lavakunstikooliga seotud inimesi.

Eesti Näitlejate Liidu aurahaga tunnustati näitlejat ja lavakooli endist pikaaegset lavakõne õppejõudu Andres Otsa.

Tantsuauhinna pälvis Helen Reitsnik – fenomenaalselt esteetika kategooriate ülene, stampidest vaba ja karismaatiline tantsija lavastustes “Sinust saab tantsija!” (Sõltumatu Tantsu Lava ja e⁻lektron), “Habras ilu” ja “FN” (mõlemad Fine5 Tantsuteater). Helen Reitsnik on lavakunstikooli XXX lennu lavastuse “JOOKS” üks lavastajatest.

Reet Neimari nimelise kriitikaauhinna pälvis samuti lavakoolis õpetanud Eero Epner teatripildi lõikavalt kujundliku, nukker-iroonilise peegeldamise eest Karini ja Marko artiklisarjas: “Karin ja Marko” (Sirp 14. II 2020), “Karin ja Marko 2” (Teater. Muusika. Kino 2020, nr 3), “Mati Undi puudumine” (Sirp 12. VI 2020) ning “Harmooniline õnnelik inimene” (Sirp 7. VIII 2020).

Mitmeid lavakooli õppejõude oli ka nominatsiooniga pärjatute seas:

Meespeaosatäitja auhinna nominatsiooni pälvis Indrek Sammul Eduardi rolli eest lavastuses “Millest tekivad triibud?” (Eesti Draamateater) ja Charles Blondini rolliga lavastuses “Niagara ületamine” (Kinoteater).

Naispeaosatäitja auhinna nominatsiooniga tunnustati Anu Lampi Irmgard Litteni rolli eest lavastuses “Nad tulid keskööl” (Tallinna Linnateater).

Sõnalavastuse muusikalise kujunduse auhinnale nomineeriti Riina Roose koos Jaak Jürissoniga muusikalise kujunduse eest lavastusele “Osnap” (Tallinna Linnateater).

EMTA doktorandid teatrikunsti alal pälvisid samuti tunnustust:

Maarja Mitt-Pichen oli sõnalavastuste eriauhinna nominentide seas koos Märt Avandi, Ivar Põllu, Kristiina Põllu ja Rene Liivamäega lavastuse “Anne lahkub Annelinnast” (Tartu Uus Teater) kui valusheleda autoriteatri sähvatuse eest.

Piret Jaaksi tõsteti esile algupärase dramaturgia nominendina näidendi “Siirderiitujad” eest.

Lavakooli pere õnnitleb!

Vaata kõiki laureaate Eesti Teatriliidu lehel siin.
Kõik teatriauhindade nominendid leiab siit.