Rubriik: Lavakunsti uudis
Jaanuaris 2022 tunnustas Eesti Vaegkuuljate Liit taas selgelt kõnelejaid. Selle aasta auhinna pälvinute hulka kuulub ka EMTA lavakunsti osakonna professor, lavakõne ja eesti keele õppejõud ning Tallinna Linnateatri näitleja Anu Lamp.
Auhinnaga tõstetakse esile tele- ja raadiosaadete juhte ning näitlejaid, kes kõnelevad selge diktsiooniga, kiirustamata ja hääldavad korralikult välja ka sõnalõpud. Kuulmislangusega inimesi on umbes 20% elanikkonnast, mistõttu on oluline, et erinevatest kanalitest, nt telest, raadiost ja sotsiaalmeediast edastatav info oleks arusaadav kõigile. Ka teatris on näitleja selge hääl ja hea diktsioon olulise tähtsusega. Eesti Vaegkuuljate Liidu kodulehel esitasid kandidaate ja tegid nende vahel valiku nii kuulmislangusega kui ka normkuulmisega inimesed.
Rohkem infot Eesti Vaegkuuljate Liidu lehel.
Samuti on Anu Lamp esitatud 2021. aasta parima keeleteo kandidaadiks lõunaeesti keelte toomise eest Tallinna teatriellu.
Aasta keeleteo konkursi eesmärk on tunnustada tegusid, mis tõstavad eesti keele tuntust ja mainet, väärtustavad eesti keele õpetamist, õppimist ja oskamist, soodustavad eesti keele kasutamist ja staatuse kindlustamist ning edendavad eesti keele talletamist ja uurimist.
Haridus- ja Teadusministeeriumi lehel iseloomustatakse keeleteo kandidaati:
“Tallinna teatriellu on just lisandunud tubli annust uut ja värsket lõunaeestikeelsust. Selle eest võib tänulik olla Anu Lambile, kes on 2021. aastal suurepäraselt lavastanud nii Mats Traadi suures osas tartukeelse näidendi „Tants aurukatla ümber“ lavastatud lugemise kui EMTA Lavakunstikooli XXXI lennu lõunaeestikeelse lavakõne eksami. Nii Draamateatris kõlanud tartu keel kui ka lavakunstikoolis kõlanud tartu, võro ja seto keel on Anu Lambi käe all oskuslikult lihvitud imeliseks teatri- ja keeleelamuseks.”
Kandidaadi esitaja: Sulev Iva
Aasta keeletegu valitakse rahvahääletuse teel, oma hääle saab anda Haridus- ja Teadusministeeriumi lehel või e-posti teel keeletegu@hm.ee. Hääletada saab 27. veebruari keskööni, laureaadid kuulutatakse välja 16. märtsil.
Kõigi kandideeriva 32 keeleteo kirjeldused leiab siit.
22. novembril 2021 kanti Eesti Draamateatri suurel laval ette Mats Traadi romaani “Tants aurukatla ümber” dramatiseering, mille autoriks on Voldemar Panso ning mille põhjal lõi Panso 1973. aastal hiljem legendiks saanud lavastuse. Lugemise Draamateatris lavastasid Anu Lamp ja Mehis Pihla. Loe lähemalt Draamateatri lehelt.
Kuni 31. jaanuarini 2022 on avatud vastuvõtt teatrikunsti ja teatripedagoogika magistriõppesse, mis põhineb uuendatud õppekaval ning keskendub lavastaja tööle näitleja ja tekstiga.
Kellele on programm mõeldud?
Kandideerima on oodatud teatri- ja/või filmilavastamisest huvitatud loovisikud, kes soovivad arendada oma koostööoskust näitlejaga ning omandada erinevaid meetodeid draamatekstide analüüsimiseks, töötlemiseks ja kasutamiseks lavastajatöös.
Programm sobib nii teatri- või filmilavastamisega tegelenud inimestele kui ka varasema lavastamiskogemuseta ja erineva loomingulise taustaga loojatele, kes soovivad oma loomingus rakendada lavastuslikke meetodeid ja tehnikaid.
Õppe ajakava ja sisu
Kahe aasta jooksul viivad õppetööd läbi erinevad teatrilavastajad, dramaturgid ja näitlejad nii Eestist kui ka välismaalt. Õpe on üles ehitatud uudsel moel, et magistrandid ei peaks katkestama praktilist loometegevust õpingute koguperioodiks, vaid saaksid loometööd jätkata. Teisel semestril (veebruar–juuni 2023) tuleb arvestada intensiivse workshop‘ide vormis õppetööga esmaspäevast reedeni, teistel semestritel toimub õppetöö ühel kuni kahel päeval nädalas ning lähtuvalt individuaalsest magistriprojektist kokkuleppel üliõpilasega.
- Koos erinevate praktikutega töötatakse õppe jooksul läbi olulisemad näitlejaga töötamise teooriad ja meetodid nii teatri- kui ka filmispetsiifika raames. Õpitakse juhtimis- suhtlemis- ja loovuspsühholoogiat, et omandada tööriistad lavastajana inimestega töötamiseks. Samuti õpitakse, kuidas tekste analüüsida, komponeerida ja ise kirjutada, kuidas käsitleda eri laadi algmaterjali ja tekstist erinevaid tähendusvälju tuletada.
- Tegevlavastajad viivad läbi näitleja juhendamise workshop‘e, magistrandid töötavad nii omavahel kui ka professionaalsete näitlejatega, kes annavad protsessi käigus väärtuslikku näitlejapoolset toetavat tagasisidet.
- Olulise osa programmist moodustab Jüri Naela ja Anne Türnpu juhitav aineplokk, mis käsitleb läbi praktilise treeningu tööd näitleja keha ja häälega ning annab võimaluse erinevaid meetodeid ise läbi proovida.
- Õppekaval on ka pedagoogiline suunitlus, mille raames õpitakse pedagoogilist teooriat, samuti üldmõtestavaid humanitaaraineid nagu kultuuriteooria, kunstiteooria ning teatrit ja filosoofiat käsitlev aine, mis on kokku pandud spetsiaalselt selle magistriprogrammi jaoks ning mis aitavad lavastajal oma kunstilist tegevust mõtestada. Samuti analüüsitakse erinevaid kaasaegseid etenduskunstide meetodeid, et saada süsteemne ülevaade teatripildis toimuvast, õppida seda mõtestama ja sellest rääkima.
Kursus lõppeb magistriprojektiga, mis koosneb iseseisvast lavastuslikust tööst (lavastusest või filmist) ja loomeprotsessi kirjalikust analüüsist.
Õppekava on kokku pannud lavakunsti osakonna peakoordinaator, lavastaja ja näitleja Mart Koldits.
Avaldusi magistriõppesse kandideerimiseks saab esitada sisseastumise infosüsteemis SAIS kuni 31. jaanuarini 2022.
Vaata õppekava sisu ja vastuvõtu kohta lähemalt:
20. ja 21. jaanuaril 2022 tähistati Tartus Paul-Eerik Rummo juubelisünnipäeva konverentsiga “Ükskord ennepuiste. Paul-Eerik Rummo 80”. Konverentsi esimene päev toimus Eesti Kirjandusmuuseumi saalis, teine päev Tartu Ülikooli muuseumi valges saalis.
Ettekannetega astusid üles Tanar Kirs, Joosep Susi, Marin Laak, Anneli Saro, Ene-Reet Soovik, Mart Velsker, Viivi Luik, Rein Veidemann, Aare Pilv, Anti Saar, Arne Merilai, Märt Väljataga, Luule Epner, Igor Kotjuh, Cornelius Hasselblatt ja Piret Viires. Kõneldi Paul-Eerik Rummo tähendusest eesti kultuuriruumis luuletaja, lastekirjaniku, dramaturgi ja tõlkijana, samuti tema luule tõlkimisest. Avati ka Paul-Eerik Rummo käsikirjade ja raamatute arhiivinäitus ning esitleti tema uut valikkogu “Väljavõtteid”.
EMTA lavakunsti osakonna 29. lennu lõpetanud lavastaja Elise Metsanurk (Tartu Uus Teater) pani spetsiaalselt konverentsi jaoks Rummo varasemate tekstide põhjal kokku lavastuse “Kohvikulusikad”, millega pandi punkt teisele konverentsipäevale 21. jaanuaril.
Laval EMTA lavakunsti 31. lennu üliõpilased Markus Andreas Auling, Karl Birnbaum, Richard Ester, Laurits Muru, Herman Pihlak, Juhan Soon, Rasmus Vendel ja Edgar Vunš ning Kärt Johanson ja Andre Maaker.
21. jaanuari konverentsipäeva saab järelvaadata UTTV lehel (etendus alates 5:02:40).
Konverentsi kava ja täpsem info on leitav Kirjandusmuuseumi lehelt.
Konverentsi korraldustoimkond: Mart Velsker (peakorraldaja), Marin Laak, Arne Merilai, Agnes Neier, Krista Ojasaar ja Berk Vaher
Konverentsi toetavad: Eesti Kultuurkapital, Eesti Kirjanike Liidu Tartu osakond, Eesti Kirjandusmuuseum ja EKM Eesti Kultuurilooline Arhiiv, Tartu Ülikooli eesti kirjanduse rahvusprofessuur ja Euroopa Liidu Regionaalarengu Fondi kaudu Eesti-uuringute Tippkeskus
Eesti Noorsooteatris esietendus laupäeval, 15. jaanuaril, EMTA lavakunsti osakonna 30. lennu bakalaureuselavastus “Sihtisid pole sel sillal” – Juhan Liivi elul ja loomingul põhinev sõnalis-pildiline poeesia.
Lavakunsti 30. lennuga loodava lavastuse aluseks on Juhan Liivi elu ja looming, kuid siiski pole see vaid ühe kirjaniku lugu.
“Lavaterviku juures oleme Juhan Liivi loomingu ja isiksuse kõrval lähtunud ka neist, kes vaataja ette astuvad: need 13 noort, kes on alustamas kutseliste näitlejatena, toovad kaasa selle, mis neile just siin ja just praegu kõige olulisem tundub,” kirjutavad stsenaariumi autorid Mirko Rajas ja Indrek Koff kavalehel.
Lavastaja Mirko Rajase sõnul on läbi prooviprotsessi teadlikult püütud jõuda tervikuni, mis aitaks nii tegijaid kui ka nägijaid jõuda lähemale Juhan Liivi tuumale. Kõige muu hulgas kõneleb see lavastus ka Liivi lugemisest – kuidas on teda mõistetud ja tõlgendatud? “Kuidas mõistame ja tõlgendame Liivi meie rohkem kui sada aastat pärast seda, kui tema rahutu samm mõõtis Eestimaa teid ja kui tema pilk otsis Eestimaa taevast seal kusagil kumavat tõtt?” küsib lavastaja.
Lavakunstikooli tudengitele nukuanimeerimist õpetanud Rajas on kasutanud erinevaid visuaalteatri vahendeid, sest lavastaja sõnul võimaldab see luua ja lahti mängida reaalsetele situatsioonidele lisaks ka meeleseisundeid ning metafüüsilisi ruume, milles kirjanik viibib. “See aitab meil asetada ta situatsioonidesse kõrvaltvaatajana, kuid säilitada siiski ka aktiivse kohalolu,” ütles Rajas.
Juhan Liiv on autor, kes kõnetab ka tänapäeva noori oma ajatu värskuse, vaimukuse, tundeteravuse, läbi- ja ettenägelikkusega. Kirjandusteadlane Jüri Talvet on öelnud, et Juhan Liiv on hääl sügavast Eestist. “Kuulakem teda, rahutuse luuletajat, iseäranis siis, kui on raske, kui elu on segamini ja vajame tasakaalu, kui oleme sattunud sellele sillale, millest räägib Liiv varajases luuletuses “Kaks ilma”. Sillale, millel sihte ei ole.”
Mängivad EMTA lavakunsti osakonna 30. lennu näitleja õppesuuna üliõpilased Hardo Adamson, Maria Ehrenberg, Maria Teresa Kalmet, Alden Kirss, Merlin Kivi, Jaan Tristan Kolberg, Karel Käos, Maria Liive, Maarja Mõts, Jass Kalev Mäe, Hardi Möller, Tuuli Maarja Põldma ja Mark Erik Savi.
Stsenaariumi autorid Mirko Rajas ja Indrek Koff, lavastaja Mirko Rajas, kunstnik Illimar Vihmar, valguskunstnik Emil Kallas, liikumisjuht Hanna Junti, helilooja Markus Robam.
“Sihtisid pole sel sillal” esietendus 15. jaanuaril 2022 kl 19 Eesti Noorsooteatri väikeses saalis. Lavastus sobib noortele (15+) ja täiskasvanutele.
Kuni 31. märtsini 2022 saab SAISis esitada avaldusi lavakunsti bakalaureuseõppe näitleja õppesuunale kandideerimiseks. Ootame laia silmaringi, erisuguse tausta ja emakeelega ning loova mõtlemisega sisseastujaid üle Eesti!
Kursusel õpivad koos lavastaja, dramaturgi ja näitleja õppesuundade üliõpilased. Tulevase 32. lennu kursusejuhendaja on lavakunsti osakonna peakoordinaator Mart Koldits, juhtivate õppejõududena suunavad kursust ka Tiina Tauraite, Siret Campbell ja Tiit Ojasoo.
Mart Kolditsa ja Anne Türnpu juhendamisel lõpetas 2018. aastal lavakunsti osakonna 28. lend, Tiit Ojasoo oli 2014. aastal lõpetanud 26. lennu kursusejuhendaja.
72 päeva. Foto: Tiit Ojasoo
“Näitlejaõppe eesmärk on anda võimalikult head meetodid ja tehnikad, et mängida teatris, filmis ja teles. Selle baasiga saab minna erinevatesse suundadesse: draamateatri lavale, avangardsesse Euroopa truppi või astuda ise üles etenduskunstnikuna.
Bakalaureuseõpe lavakunsti osakonnas on üks Eesti kõrghariduse intensiivsemaid programme. See eeldab selget otsust võtta oma elus see luksuslik periood, kus millelegi täielikult pühenduda. Sellist võimalust elu tihti ei paku. See kõik on väga avav, siin saate väga mitmekülgse inimese avamise treeningu.”
– Mart Koldits
Suveöö unenägu. Foto: Valdo Ots / Ugala teater
“Näitlejal, kes nelja ja poole aasta pärast sellest koolist välja tuleb, on tööriistakohver vahenditega, mida ta oskab kasutada ning millest ta teab, kuidas need tema puhul töötavad. Tal on kindel teadmine sellest, kuidas ta oma hääle ja kehaga ümber käib ja kuidas näidelda, kasutades mitmesuguseid meetodeid. Võib-olla on ta selleks hetkeks ka aru saanud, mis neist tema peal kõige paremini toimib. Aga ta teab hästi ka seda, mida tahab veel õppida.”
– Tiina Tauraite
Väike prints. Foto: Siim Vahur / Tallinna Linnateater
Ideaalis koosneb üks lavakunstikooli lend väga eripalgelistest inimestest. Mida suurem erinevus seal on, seda rõõmsam ja uhkem võib olla.
– Tiit Ojasoo
Kandideerimiseks tuleb hiljemalt 31. märtsil 2022 esitada SAISis avaldus koos vabas vormis elulookirjeldusega. Sisseastumiseksamid toimuvad neljas voorus.
Vastuvõtt näitleja õppesuunale toimub üle aasta.
20. detsembril 2021 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia black box’is ja otseülekandena
Videos alates 6:19 Lavastajasuunalise magistriõppe infotund
Videos alates 1:05:10 Bakalaureuseõppe näitleja, lavastaja ja dramaturgi õppesuundade infotund
Sisseastumisprotsessi ja õppimist lavakunstikoolis tutvustavad õppejõud Mart Koldits, Tiit Ojasoo, Tiina Tauraite ja Siret Campbell.
Selgitame õppekavade sisu, mahtu ja eesmärke. Räägime sisseastumiskatsetest ja anname soovitusi, kuidas nendeks valmistuda. Vastame küsimustele.
Lisainfo:
lavakunst@eamt.ee
6675 800
Detsembris 2021 möödub 100 aastat Ilmar Laabani sünnist. Eesti Kirjandusmuuseum ja Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus tähistavad seda rahvusvahelise konverentsiga, mis toimub 9. ja 10. detsembril 2021 hübriid-sündmusena Eesti Kirjandusmuuseumis ja voogedastusena üle interneti.
EMTA lavakunsti osakonna XXXI lend esineb konverentsil lavakõne kavaga “Ma laaban, sa laabad, ta laabab” 9. detsembril kell 17.10.
Laval: Markus Andreas Auling, Karl Birnbaum, Richard Ester, Lauren Grinberg, Hanna Brigita Jaanovits, Laurits Martin Muru, Hele-Riin Palumaa, Herman Pihlak, Kristin Prits, Emili Rohumaa, Alice Siil, Juhan Soon, Astra Irene Susi, Kristina Preimann, Rasmus Vendel.
Juhendaja: Anu Lamp.
Lavakava on järelvaadatav Kirjandusmuuseumi lehel (videos alates 7:36:36)
Konverentsi korraldab Eesti-uuringute Tippkeskus koostöös Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskusega ja seda toetab EL Regionaalarengu Fondi kaudu.
Alates 1. detsembrist 2021 saab sisseastumise infosüsteemis SAIS esitada avaldusi Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunsti eriala bakalaureuseõppesse astumiseks kolmel suunal: näitleja õppesuund, lavastaja õppesuund ja dramaturgi õppesuund. Samuti on avatud kandideerimine teatrikunsti ja teatripedagoogika magistriõppesse, mis sel korral keskendub lavastaja tööle näitleja ja tekstiga.
Vastuvõetava bakalaureusekursuse ehk tulevase XXXII lennu juhendaja on lavakunsti osakonna peakoordinaator Mart Koldits, kes on koostanud ka uue lavastajasuunalise magistriõppekava:
“Taas üle nelja aasta on lavakunstikoolis võimalik astuda lisaks näitlejaõppele ka lavastaja ja dramaturgi õppesuundadele, mis põhinevad uuel süvendatud ja põimitud õppekaval. Olen uue kursuse juhendajana väga rahul, et õnnestus nii uue programmi väljatöötamisse kui ka tulevasteks erialaõppejõududeks kaasata tugeva isikupärase teatrinägemusega professionaalid: lavastaja Tiit Ojasoo, näitleja Tiina Tauraite ja dramaturg Siret Campbell. Nii laia kogemuse ja rahvusvahelise haardega tiimist ei kujuta Eestis paremat ettegi!
Samuti on hea meel sel korral võtta magistriõppe fookusse lavastajatöö. Ootame kandideerima teatri- või filmilavastamisest huvitatud loojaid, kes soovivad arendada just oma koostööoskust näitlejaga ning omandada erinevaid meetodeid draamatekstide töötlemiseks ja kasutamiseks lavastajatöös,” kommenteerib Mart Koldits.
Avaldusi lavakunsti eriala bakalaureuseõppesse lavastaja õppesuunale ja dramaturgi õppesuunale astumiseks saab SAISis esitada kuni 10. jaanuarini 2022.
Bakalaureuseõppe näitleja õppesuunale astumiseks saab SAISis avaldusi esitada kuni 31. märtsini 2022.
Lavastaja suunaga teatrikunsti ja teatripedagoogika magistriõppesse astumiseks saab SAISis avaldusi esitada kuni 31. jaanuarini 2022.
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunsti osakonnas kuulutati 30. novembril välja Voldemar Panso nimelise auhinna laureaat, kelleks on XXX lennu näitleja õppesuuna üliõpilane Maarja Mõts.
Voldemar Panso nimeline auhind antakse eeskujuks seadmist väärivale ja perspektiivikale EMTA lavakunstikooli üliõpilasele.
Auhind asutati kultuuriministri käskkirjaga 1978. aastal Jaak Alliku ja Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri ettepanekul. Preemia antakse kätte lavakunstikateedri asutaja ja pikaajalise juhataja, lavastaja ja näitleja Voldemar Panso sünniaastapäeval, 30. novembril. Sel aastal möödub Voldemar Panso sünnist 101 aastat. Auhinnaga kaasneb mälestusmedal, mille autor on kunstnik Margus Kadarik, ja Eesti Kultuurkapitali rahaline preemia.
XXX lennu juhendaja Lembit Peterson iseloomustab laureaati: “Maarja Mõts on üliõpilane, kelle loomupärane näitlejaanne ei ärata kahtlusi – nagu oleks lavale sündinud, öeldakse. Andele lisandub erakordne töövõime: Maarja oskab oma annet avada ja arendada kõige eripalgelisemates ülesannetes. Tema lavalisi etteasteid ning seniseid rolle diplomilavastustes on alati olnud põnev jälgida. Ta on leidlik, erilise huumorimeelega, seejuures ka traagilise ja lüürilise elutunnetusega. Väga hea ja hinnatud lavapartner, kes hoolib väga nii oma kursusekaaslastest kui ka õpetajatest. Tema on üks neist, kelle kaasabil on XXX lennust saanud sõbralik, rõõmus ja eluterve kooslus.”
Maarja Mõtsa ja lavakunsti osakonna XXX lendu saab peagi näha regilauludest ja suguvõsalugudest põimitud lavakavaga “Sink sale proo” Tartus ja Tallinnas. Jätkuvalt etenduvad ka XXX lennu diplomilavastused: kursusejuhendaja Lembit Petersoni lavastatud “Suveöö unenägu” Ugala teatris ja “Tabamata ime” Theatrumis ning 9. detsembril on viimast korda võimalus näha lavastust “JOOKS” EMTA kontserdi- ja teatrimaja black box’is.
Mirko Rajas Eesti Noorsooteatrist on XXX lennu näitlejaüliõpilastega loomas lavastust “Sihtisid pole sel sillal”, mis põhineb Juhan Liivi elul ja loomingul ning esietendub 15. jaanuaril 2022.
XXX lennu lavastajatudengite täispikad debüütlavastused on samuti publiku ees: Tallinna Linnateatris Margaret Sarve “Abel Sánchez. Ühe kire lugu” ja Von Krahli Teatris Marta Aliide Jakovski “Fundamentalist”. Järgmisel poolaastal on oodata veel kahe lavastajatudengi, Erik Richard Salumäe ja Kalju-Karl Kivi diplomilavastusi.
SINK SALE PROO. Lavakõne kava
EMTA lavakunsti osakonna XXX lend
5. detsembril kell 16.00 Tartus Eesti Rahva Muuseumi teatrisaalis
17. detsembril kell 19.00 Tallinnas Sakala 3 teatrimaja black box‘is
“Siberis videvikku pikalt pole. Pimeneb ja ongi äkki pime. Mina juba ammu tukkusin hobuse seljas ja siis äkki, hobuse komistusest ärgates, märkasin, et olin üksi. Teisi polnud kuskil näha. Kus on teised? Kuhu sõita? Ei teadnud, kuspool külagi asus. Aga mul oli püss. Tulistan, ehk kuulevad ja tullakse. Kaks padrunit ainult oligi. Tulistasin. Ei miskit. Sama vaikus nagu ennegi. Nüüd järsku nägin …”
Lood ja laulud meis ja enne meid. Räägi mulle, ema, räägi mulle, isa, räägi mulle, vanaema, räägi mulle, vanaisa, räägi mulle, vanavanaisa, räägi mulle, vanavanaema, ja ma kuulan ja kuulan … Tulgem ja kuulakem XXX lennu suguvõsade lugusid ja kodukihelkondade regilaule.
Laval lavakunsti osakonna XXX lend: Hardo Adamson, Maria Ehrenberg, Marta Aliide Jakovski, Elo Tuule Järv, Maria Teresa Kalmet, Alden Kirss, Kalju-Karl Kivi, Merlin Kivi, Jaan Tristan Kolberg, Karel Käos, Maria Liive, Maarja Mõts, Jass Kalev Mäe, Hardi Möller, Roos Lisette Parmas, Tuuli Maarja Põldma, Erik Richard Salumäe, Margaret Sarv, Mark Erik Savi
Juhendaja: Anne Türnpu
Kava kestab 2 tundi.
Pääsme etendusele saab lunastada kohapeal sularaha eest (8 eurot või Teile sobiv suurem summa).
Koha kindlustamiseks saalis palun registreerige oma tulek, kirjutades lavakunst@eamt.ee.
Meelespea teatrikülastajale:
Vastavalt riiklikule korraldusele tuleb teatrikülastajal alates 18. eluaastast esitada COVID-tõend vaktsineerituse või läbipõdemise kohta. 12–17-aastased (k.a) noored peavad esitama tõendi vaktsineerituse, läbipõdemise või tervishoiuteenuse osutaja poolt tehtud PCR või antigeen-RT testi negatiivse tulemuse kohta. Palume koos tõendiga esitada ka kehtiv isikut tõendav dokument. Kõigil 12-aastatel ja vanematel külastajatel on kohustus kanda etendusel maski.
Vaata täpsemalt kriis.ee lehelt.