Rubriik: Lavakunsti uudis

Eesti Draamateatris kuulutati 30. novembril pärast Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli XXIX lennu etendust “Päikese lapsed” välja Voldemar Panso nimeline preemia, mille pälvis näitleja õppesuuna üliõpilane Maarja Johanna Mägi.

30. novembril tähistame lavakunstikooli asutaja ja pikaaegse juhataja, lavastaja, näitleja ja õpetaja Voldemar Panso (30. XI 1920 – 27. XII 1977) 99. sünniaastapäeva. Pärast Panso surma, 1978. aastal asutati Jaak Alliku ja Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri ettepanekul kultuuriministri käskkirjaga Voldemar Panso nimeline auhind, mida antakse eeskuju väärivale ja perspektiivikale Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli üliõpilasele.

Varasemate laureaatide seas on Ain Lutsepp, Andrus Vaarik, Elmo Nüganen, Katariina Unt, Tambet Tuisk, Priit Võigemast, Risto Kübar, Priit ja Märt Pius, Rea Lest jpt (täisnimekirja leiab siit). Auhinnaga kaasneb mälestusmedal, mille autor on kunstnik Margus Kadarik, ja Eesti Kultuurkapitali rahaline preemia.

23. novembril esietendunud “Päikese lapsed” jõudis Eesti Draamateatri lavale Uku Uusbergi lavastajakäe all. Tegu on 2020. aasta kevadel kooli lõpetava XXIX lennu viienda diplomilavastusega. Veel näeb tudengeid Tallinna Linnateatri, Sakala 3, Kuressaare Linnateatri ja Theatrumi lavadel, kus mängitakse lõpulavastusi “Väike prints”, „Valgete vete sina”, “Godot’d oodates” ja „Liiga palju armastust”. Neist viimane tuleb 17. detsembril külalisetendusele Vanemuise teatrisse Tartus. Veebruaris jõuavad esietenduseni kolme lavastajaüliõpilase diplomilavastused Vanemuises, NUKUs ja VAT Teatris.

Lavakunstikooli doktorant Erik Alalooga esines 23. novembril 2019 rahvusvahelisel teatridoktorantide loomeuurimuslikul konverentsil Brnos. 22.–23. novembrini toimus Brnos Janaćeki nimelises Muusika- ja Teatriakadeemias 9. korda rahvusvaheline konverents, mille alateemaks sel aastal oli “Experience as Research Method in Performing Arts” (“Kogemus kui etenduskunstide uurimismeetod”).

Alalooga pidas konverentsil performatiivse ettekande pealkirjaga “Savage Mind in Theatre” (“Metsik mõtlemine teatris”), kus ta tutvustas prantsuse antropoloogi Claude Levy-Straussist inspireeritud “metsiku mõtlemise” mõistet ning brikolaaži kui kunstilist meetodit postdramaatilises teatris.

Konverentsil osalesid ka doktorant Hanna Junti ja lavakunstikooli doktoriõppe koordinaator Madli Pesti, kes sõlmis suhteid rahvusvaheliseks koostööks Eesti ja Tšehhi teatrikoolide vahel.

Lavakunstikooli doktorandil Piret Jaaksil esietendus Tartu Uues Teatris lavastus “Ilusad inimesed”. Tegemist on osaga Jaaksi loomeuurimuslikust doktoritööst Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias.

Lavastuse alusmaterjal on sündinud osana uurimusprojektist “Kogukondlikud kaasamispraktikad dramaturgias”. Projekti raames esitas Piret koos Tartu Uue Teatriga avaliku üleskutse, millele vastas hulk inimesi, keda võiks identiteedipõhise kogukonnana koondada ühise nimetaja alla “inimesed, kes hoolivad välisest ilust”. Huviliste arv kinnitas, et enesekuvandi teema on oluline ja inimesed soovivad oma kogemusi jagada. Käesoleva aasta jaanuarist aprillini viis Piret läbi intervjuusid, millest inspireerituna sündiski näidend “Ilusad inimesed”.

Ilutööstuse aastakäive on sadu miljardeid eurosid. See kasvab üha. Näib, et me ei tunne, et oleksime sündinud piisavalt ilusatena. Miks me ennast muudame? Mida või keda me otsime?

Autor-lavastaja on Piret Jaaks, kunstnik Gabriela Liivamägi, liikumisdramaturg Siim Tõniste. Mängivad Henessi Schmidt, Katrin Pärn, Roland Laos või Siim Tõniste, Helgur Rosenthal. Esietendus 22. novembril 2019 Tartu Uues Teatris.

Rohkem infot Tartu Uue Teatri kodulehelt.

Robert Marchand, enam kui 25-aastase kogemusega auhinnatud Austraalia filmirežissöör ja õppejõud, viis 30. septembrist kuni 7. oktoobrini lavakunstikooli XXIX lennu tudengitega läbi tegelaskuju-kesksele improvisatsiooniprotsessile (Character Based Improvisation Process – CBI) keskenduva intensiivse töötoa, mis põhineb “elatud reaalsusel”.

CBI uurib tegelaskuju emotsionaalset ja psühholoogilist seisundit läbi mitmete olukordade. Selle protsessi looja ning tuntuim kasutaja on briti režissöör Mike Leigh (“Naked”, “Happy Go Lucky”, “Secrets and Lies”). CBI aitab luua detailseid, kompleksseid ja ehedaid tegelaskujusid. Meetodit saab edukalt kasutada üksikisiku- ja grupistseenides, töötamisel valmis stsenaariumitega ning ka improviseeritud draamas.

Robert Marchand on pälvinud arvukaid auhindu, sh neli Austraalia Filmiinstituudi auhinda. 1993. aastal alustas ta CBI protsessi õpetamist Austraalia Riiklikus Filmi- ja Televisiooniakadeemias. Ta on juhendanud enam kui 100 CBI töötuba näitlejatele, režissööridele ja autoritele Austraalias, Uus-Meremaal, Vietnamis ja Euroopas.

Robert Marchand võttis töötoa lavakunstikooli tudengitega kokku järgmiselt: “CBI töötuba on iga näitleja jaoks väljakutse ja kuigi lavakunstikooli üliõpilastele korraldatud versioon oli tavapärasest intensiivsem, oli siiski imeline kogeda, kuidas tudengid nende ette asetatud väljakutsega toime tulid. Tulemuseks oli toatäis vahvaid tegelasi, igaüks ainulaadne ja mitmekülgne. Improvisatsioonide käigus tekkinud süžeeliinid nõudsid näitlejatelt vahetuid ning tõepäraseid kohandumisi, pannes neid loodud tegelastena ootamatustele spontaanselt reageerima. Mulle valmistas suurt rõõmu tudengite improviseerimisvabadus – kui leidlikult ning kui erineval moel õnnestus neil luua ning arendada oma tegelasi. Samuti oli imeline kogemus näha näitlejaid avastamas, kui palju neis eneses peidus on!

See omalaadne töötuba, mis oli kantud ebaharilikust protsessist, pakkus mulle sügavaima kogemuse – olin selle lõppedes elevuses ja vaimustuses. Tahan lavakunstikooli tänada osutatud igakülgse abi eest ja niivõrd andekate inimeste kasvatamise eest.”

Lavakunstikool tänab omakorda Robertit tudengeid rõõmustanud töötoa eest ning Ingrid Hübscherit korraldusliku toe eest.

Lavakunstikooli XXX lend osales 3.-6. oktoobril 2019 Riias Läti Kunstiakadeemia etenduskunstide osakonna korraldataval sügisfestivalil “Patriarha rudens” (“The Autumn of the Patriarch”, “Teerajaja sügis”), mis tänavu toimus kümnendat korda. Festival on pühendatud legendaarsele Läti näitlejale ja lavastajale Eduards Smiļģisele (1886-1966), kelle panust Läti teatris võib võrrelda Panso omaga Eesti teatris.

Lavakunstikooli tudengid esitasid festivali ametliku programmi väliselt esimese kursuse kevadiseks erialaeksamiks valminud lavastajaüliõpilaste iseseisvaid katkendeid:

Jaan Kruusvalli “Juba täna, juba homme” (lav. Erik Richard Salumäe)
Aino Kallase “Hundimõrsja” (lav. Elo Tuule Järv)
Oskar Lutsu “Laul õnnest” (lav. Kalju-Karl Kivi)
Gunnars Priede “Lõke all jaama juures” (lav. Marta Aliide Jakovski)

Lisaks esinemisele said tudengid osa festivali raames toimunud etendustest ning õpikodade esitlustest. Sõbruneti ka Riia Uue Teatri juhi Alvis Hermanise kursuse tudengitega, kes sarnaselt lavakunstikooli XXX lennule alustasid sel sügisel oma teist kooliaastat.

Koos tudengitega reisisid Riiga XXX lennu juhendaja Lembit Peterson ning peakoordinaator Jaak Prints, kes arutasid Läti kolleegidega edasisi koolidevahelisi kokkupuutevõimalusi.

Rohkem infot:

• festivali ingliskeelne tutvustus Läti kultuuriakadeemia lehel
• ülevaade äsjasest festivalist koos fotode ning videotega “Patriarha rudens” Facebooki-lehel

Ennemuistsed jutud on koduta loomade sarnased, kelle sündimise paik mõnikord teadmata on, kes siiski igal maal ja kõigi rahvasugude keskel elavad, ja ehk küll esiotsa kui võõrad sinna tulnud, aegamööda sealse rahva kombeid ja viise mööda endid kujundavad, nagu oleksid nad praeguses paigas sündinud ja maast-madalast üles kasvanud…
Ennemuistsetes juttudes avaneb niihästi inimese kui rahvaste lapsepõlv, kus täielik mõistus luulmise radadele veel tõkkeid ei ole ette teinud, mispärast meie imetegusid usume ja küsima ei lähe, kas nende sündimine loodud kombel on võinud võimalik olla…

Fr. R. Kreutzwald
Võru linnas, jaanipäeval 1866

Lavakunstikooli XXX lennu tudengid esitavad seitse lugu Friedrich Reinhold Kreutzwaldi poolt rahvapärimuse põhjal kirja pandud teosest “Eesti rahva ennemuistsed jutud”. Kava valmis lennu kevadsemestri lavakõne eksamiks 25. mail ning tuleb sel sügisel veel vaid kahel korral uuesti esitusele – 29. septembril Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia 100. juubeli pidustuste raames EMTA vastvalminud blackbox’is (lähem info siin) ja 12. oktoobril Eesti Rahva Muuseumis.

Kava koostasid ja tudengeid juhendasid lavakõne õppejõud Jaak Prints, Bert Raudsep ja Christopher Rajaveer.

Kava “Eesti rahva ennemuistsed jutud” ettekanne Tartus toimub Eesti Rahva Muuseumi teatrisaalis laupäeval, 12. oktoobril kell 18.00.

Tuluõhtuna korraldatava kava külastajad toetavad tudengite õppereisi fondi. Koha broneerimiseks tuluõhtul kirjutage oma soov inimeste arvu osas aadressil post@lavakas.ee, saadame kindlasti vastuskirja.

Kõik tuluõhtule koha broneerijad pääsevad saali toetuskaardi alusel, mis lunastatakse kohapeal. Tasumine toimub vaid sularahas (7 eurot või Teile sobiv suurem summa).

Kohtade arv on piiratud, eesõigus on varem registreerunutel.

28. septembrist kuni 2. oktoobrini 2019 toimuvad Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia 100. ja kontserdisarja Sügisfest 20. sünnipäevale pühendatud üritused.

Lavakunstikooli õppejõud ja üliõpilased osalevad juubelikavas mitme esinemisega.

Laupäeva, 28. septembri õhtul esinevad Lavakunstikooli XXIX ja XXX lennu tudengid (juhendajad prof Anu Lamp ja Riina Roose) kell 20.30 ja 21.30 kavaga “Kummardus alustajatele” (EMTA black box’is, kutsetega). Pühapäeval, 29. septembril kell 17.30 ja 20.00 etendavad Lavakunstikooli XXX lennu tudengid (juhendajad Jaak Prints, Bert Raudsep ja Christopher Rajaveer) kava “Eesti rahva ennemuistsed jutud”, I ja II osa (EMTA black box’is, tasuta).

Lisaks lavastab Lavakunstikooli juhataja Jaak Prints 1. oktoobril toimuva rahvusvahelise muusikapäeva gala. Prints esineb ka Dostojevski jutustuse ainetel sündivas improvisatsioonilises kontsert-etenduses “Imeliku inimese unenägu” 29. septembril kell 21.30 EMTA suures saalis (tasuta).

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kõige esimene avaaktus toimus 28. septembril 1919 Estonia teatri kontserdisaalis. Käesoleval aastal täitub akadeemial juhtiva muusika- ja teatriülikoolina Eestis seega 100. tegevusaasta. Juubelifestivalil avab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia oma uksed ja huvilistele pakutakse ülevaadet akadeemia tegemistest. Kõnekal moel saab pidulikku sündmust tähistada äsja valminud kontserdi- ja teatrimajas. Publikuni jõuavad kontserdid, etendused, kaasaegsete etenduskunstide performance, loengud, näituse avamine, raamatuesitlus ja palju muud.

Lavakunstikooli Alexanderi tehnika õppejõud ja doktorant Maret Mursa Tormis osales XI rahvusvahelisel Alexanderi tehnika kongressil, mis toimus 29.07–04.08.2018 Chicagos, Ameerika Ühendriikides. Aasta hiljem on kirjastuselt STAT Books ilmunud kongressi järelkogumik “The Congress Papers. Advancing Global Perspectives”, mis koondab artikleid Alexanderi tehnika kasutamisest koolihariduses, muusikaõppes, näitleja- ja hääletöös, tähelepanuharjutustes ja mujal.

Tormiselt ilmus kogumikus tema ettekandel ja töötoal põhinev artikkel “Getting Ready to Perform” (Esinemiseks valmistumine), mis annab ülevaate Alexanderi tehnika õpetamiskogemusest kõrgkoolipedagoogikas, täpsemalt liikumis-, laulu- ja hääleharjutuste sooritamisel, ühistest puutepunktidest näitlejaõppe (eriti Stanislavski süsteemi) ning Alexanderi tehnika vahel jne.

Täismahus artiklit saab lugeda siit:

Maret Mursa Tormis – Getting Ready to Perform

Rohkem infot Alexanderi Tehnika Instituudi kodulehelt siin.

NB! Artiklikogumik on saadaval EMTA ja Lavakunstikooli raamatukogudes.

26. augustil tähistas Lavakunstikool uue õppeaasta algust. Avaaktusel tegi ülevaate tulevastest sündmustest koolijuht Jaak Prints.

Kooliteed alustas uus magistrikursus, mis süveneb kahe õppeaasta jooksul lavakõne spetsiifikasse ja pedagoogikasse. Kursuse juhtivad õppejõud on prof Anu Lamp ja Jaak Prints. Kursusel asuvad õppima üheksa magistranti: Grete Jürgenson, Laura Kalle, Kaija Maarit Kalvet, Karl Laumets, Anett Pullerits, Anastasiia Pylaeva, Christopher Rajaveer, Kerli Rannala ja Jaanus Tepomees.

Bakalaureuseõppes jätkavad kaks lendu. Lõpukursusele jõudnud 29. lend (juhendajad Anu Lamp ja Elmo Nüganen) mängib sügisel kolme lavastust: “Valgete vete sina”, “Liiga palju armastust” ja “Godot’d oodates”. Novembri lõpust lisandub koostöös Eesti Draamateatriga sündiv Gorki “Päikese lapsed”.

Noorem kursus ehk 30. lend jätkab prof Lembit Petersoni juhendamisel oma II õppeaastat ja astub esimeste lõpulavastustega publiku ette aasta pärast.

Juubelilaulupeol “Minu arm” osales Tallinna Linnateatri ja Lavakunstikooli segakoor, kuhu kuulub kokku üle 50 laulja. Lavakunstikooli poolt osalesid üliõpilased mõlemalt kursuselt, õppejõud (nt Jaak Prints ja Anu Lamp) ja vilistlased. Koori juhtis ansamblilaulu õppejõud Riina Roose.

Laulupeole eelnes aasta jagu segakoori proove ja laululaagreid. Õnnelikult pääseti läbi nõudlikku repertuaari sisaldavast ettelaulmiste sõelast.

Segakoor osales nii rongkäigus, peo avamisel kui ka segakooride ja ühendkoori laulmisel.

Laulupeo eelsündmusena toimus 3. juulil laulupeo tule tervitamine Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia õuel, kus esines puhkpilliorkester Toomas Vavilovi juhendamisel.

Laulupeo “Minu arm” esimene kontsert 6. juulil oli pühendatud õpetajatele. Tänamaks oma õpetajaid, toodi laulupeotuli pidulikul teekonnal koolidesse, kus olid muusikuteed alustanud tänased laulupeodirigendid. 3. juulil jõudis tuli koos laulu ja pillimänguga Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia õuele.

XXVII laulupidu ja XX tantsupidu “Minu arm” toimus 4.-7. juulini 2019 Tallinnas. Juubelipeoga tähistati kaht suurt sündmust – 2019. aastal möödub laulupeo sünnist 150 aastat ning 85-aastane tantsupidu toimub kahekümnendat korda. XXVII laulupeo peadirigent oli Peeter Perens, XX tantsupeo pealavastaja oli Vaike Rajaste ning rahvamuusikute pealik Juhan Uppin.