Rubriik: Lavakunsti uudis

2020. aasta kevadsemestril õpivad lavakunstikoolis Erasmuse vahetusprogrammi raames külalistudengid Rose Bruford College’ist Londonis ja Valladolidi teatrikoolist Escuela Superior de Arte Dramático de Castilla y León.

Üliõpilasvahetus Rose Bruford College’i sõpruskooliga toimub alates 2001. aastast, ka Valladolidi teatrikooliga seob lavakunstikooli pikaajaline koostöö. Sel korral on Londonist külas kümme Euroopa teatri õppesuuna tudengit ning Valladolidi teatrikoolist kolm üliõpilast.

Külalistudengid osalevad spetsiaalselt koostatud õppeprogrammi raames ingliskeelsetes näitlemise, hääletehnika, akrobaatika-, tantsu-, lavavõitluse ja laulutundides. Samuti vaatavad nad Eesti teatrite lavastusi ning saavad teadmisi eesti keelest ja kultuurist.

Samal ajal osalevad lavakunstikooli XXX lennu tudengid õppetöös Rose Bruford College’is ning tutvuvad teatrieluga Londonis.

EMTA lavakunstikooli kevadel lõpetav XXIX lend uuris lavakõne tundides oma sugupuud ja sellega seotud pärimuslugusid ning regilaule, mis kodukihelkondadest üles kirjutatud ja kirjandusmuueumis tallel on. Neist sai eksamiks kava, mis üks kord veel ettenäitamisele tuleb – pühapäeval, 8. detsembril kell 16.00 Tartus Eesti Rahva Muuseumi teatrisaalis. 

Nägin ma toona unes, et Taeluva kiriku läve kohal oli õunapuu aias kaks kaevu. Üks oli sihuke vana kaev. Ma võtsin kaevukaane pealt ära, et ma vaatan, missugune vesi seal vanas kaevus on. Seal oli väga ilus, selge vesi, aga uues kaevus oli savine vesi.

See uni oli selle kohta, mida nad päevaajal ümber tahavad käänata, tahetakse vanu pühasid ära unustada. Aga näed – Jumal näitas, et vanad pühad on õiged! (ERA II 286, 150 – Setu, Vastseliina v. Korski k. – Ello Kirss /- Anna Kuldkägo, sünd. 1870 Ljuta külas (1940))

Laval XXIX lennu üliõpilased Jan Erik Ehrenberg, Ekke Hekles, Simo Andre Kadastu, Martin Kork, Lena Barbara Luhse, Maris Lüüs, Elise Metsanurk, Märten Metsaviir, Maarja Johanna Mägi, Kaarel Pogga, Oskar Punga, Ken Rüütel, Kristiin Räägel, Oskar Seeman, Andreas Aadel, Markus Helmut Ilves, Mihkel Kohava. Juhendaja: Anne Türnpu

Kava kestab 1 tund ja 30 minutit.

Tuluõhtuna korraldatava kava külastajad toetavad tudengite õppereisi fondi.

Koha broneerimiseks tuluõhtul kirjutage oma soovid aadressil post@lavakas.ee (saadame kindlasti vastuskirja). Kõik tuluõhtule koha broneerijad pääsevad saali toetuskaardi alusel, mis lunastatakse kohapeal. Tasumine toimub vaid sularahas (7 eurot või Teile sobiv suurem summa). Kohtade arv on piiratud, eesõigus on varem registreerunutel.

Lavakunstikool ja Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum tähistavad novembri lõpunädalal Voldemar Panso (30. XI 1920 – 27. XII 1977) 99. sünniaastapäeva. Toimub mitmeid üritusi: lavakava “Kummardus alustajatele”, kohtumine Lavakunstikooli XIII lennu vilistlastega, Panso päeval “Päikese laste” etendus ja selle lõppedes Panso preemia üleandmine.

Kolmapäeval, 27. novembril kell 18 teevad Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumis omapoolse kummarduse teerajajatele Lavakunstikooli XXIX ja XXX lennu tudengid lavakavaga “Kummardus alustajatele”. Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia 100. juubeliks valminud kava on pühendatud ühele mehele ja seeläbi ka tervele põlvkonnale, kes kõigi raskuste kiuste püüdles hariduse poole.
See on mees, kes ütles esimesena õigel hetkel avalikult välja paljudes peades ammu küpsenud mõtte muusikaõppeasutuse vajalikkusest Eestis; mees, kelle elu on kujukas näide, mida tähendab olla muusikamees ja organisaator; mees, keda muusika “kiusas hinges”; mees, “keda on põhjust tänutundes mälestada kogu meie rahval ja keda noorem põlv kahjuks tunneb vähe”, nagu ütles viiskümmend üks aastat tagasi tema matusepäeval Hugo Lepnurm.
See mees on August Topman — suur tükk eesti muusika ajalugu selle arengu intensiivseimail aastail, kus palju tuli rajada ja alustada seda, mis meie jaoks praegu on endastmõistetav.

Kava koostasid Anu Lamp ja Riina Roose. Laval on üliõpilased Marta Aliide Jakovski, Elo Tuule Järv, Maria Teresa Kalmet, Merlin Kivi, Maria Koff, Maris Lüüs, Elise Metsanurk, Maarja Mõts, Maarja Johanna Mägi, Roos Lisette Parmas, Tuuli Maarja Põldma, Kristiin Räägel, Margaret Sarv, Hardo Adamson, Kalju Karl Kivi, Jaan Tristan Kolberg, Martin Kork, Karel Käos, Alden Marcus Mayfield, Jass Kalev Mäe, Hardi Möller, Ken Rüütel, Erik Richard Salumäe, Mark Erik Savi ja Oskar Seeman.

Kava kestab 40 minutit. Osalemine muuseumipiletiga (täispilet 6 eurot ja sooduspilet 3 eurot).

Neljapäeval, 28. novembril kell 16 toimub muuseumis kohtumine Lavakunstikooli XIII lennu vilistlastega. Kooliaega, õppejõude ja lõpulavastusi meenutavad 1988. aastal lõpetanud lennust Epp Eespäev, Anne Reemann, Rain Simmul, Hendrik Toompere, Andres Noormets, Piret Kalda, Allan Noormets, Külli Palmsaar, Andres Dvinjaninov, Artur Talvik jt. Piletid (6/3 eurot) müügil enne ürituse algust muuseumi kassas. Otseülekande kohtumisest teeb ERRi kultuuriportaal.

Panso sünniaastapäeval, laupäeval, 30. novembril kell 16 mängivad Lavakunstikooli lõpukursuse üliõpilased Uku Uusbergi lavastatud Maksim Gorki näidendit “Päikese lapsed” Eesti Draamateatris. Etenduse lõppedes antakse üle järjekordne Panso preemia. Voldemar Panso nimelist auhinda antakse välja alates 1978. aastast eeskuju väärivale ja perspektiivikale Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli üliõpilasele. Varasemate laureaatide hulka kuuluvad Andrus Vaarik, Elmo Nüganen, Marko Matvere, Üllar Saaremäe, Mart Koldits jt (nimekirja leiab siit). Preemia üleandmisele järgneb traditsiooniline pidu kooliperele koolimajas Toompeal.

Kajastusi:

• 13. Panso päevad toovad kokku 13. lennu. – ERR Kultuur, 23.11.2019
• Lavaka 13. lend: parima elukooli vilistlased. – ERR Kultuur, 24.11.2019

Eesti Draamateatris kuulutati 30. novembril pärast Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli XXIX lennu etendust “Päikese lapsed” välja Voldemar Panso nimeline preemia, mille pälvis näitleja õppesuuna üliõpilane Maarja Johanna Mägi.

30. novembril tähistame lavakunstikooli asutaja ja pikaaegse juhataja, lavastaja, näitleja ja õpetaja Voldemar Panso (30. XI 1920 – 27. XII 1977) 99. sünniaastapäeva. Pärast Panso surma, 1978. aastal asutati Jaak Alliku ja Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri ettepanekul kultuuriministri käskkirjaga Voldemar Panso nimeline auhind, mida antakse eeskuju väärivale ja perspektiivikale Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli üliõpilasele.

Varasemate laureaatide seas on Ain Lutsepp, Andrus Vaarik, Elmo Nüganen, Katariina Unt, Tambet Tuisk, Priit Võigemast, Risto Kübar, Priit ja Märt Pius, Rea Lest jpt (täisnimekirja leiab siit). Auhinnaga kaasneb mälestusmedal, mille autor on kunstnik Margus Kadarik, ja Eesti Kultuurkapitali rahaline preemia.

23. novembril esietendunud “Päikese lapsed” jõudis Eesti Draamateatri lavale Uku Uusbergi lavastajakäe all. Tegu on 2020. aasta kevadel kooli lõpetava XXIX lennu viienda diplomilavastusega. Veel näeb tudengeid Tallinna Linnateatri, Sakala 3, Kuressaare Linnateatri ja Theatrumi lavadel, kus mängitakse lõpulavastusi “Väike prints”, „Valgete vete sina”, “Godot’d oodates” ja „Liiga palju armastust”. Neist viimane tuleb 17. detsembril külalisetendusele Vanemuise teatrisse Tartus. Veebruaris jõuavad esietenduseni kolme lavastajaüliõpilase diplomilavastused Vanemuises, NUKUs ja VAT Teatris.

Lavakunstikooli doktorant Erik Alalooga esines 23. novembril 2019 rahvusvahelisel teatridoktorantide loomeuurimuslikul konverentsil Brnos. 22.–23. novembrini toimus Brnos Janaćeki nimelises Muusika- ja Teatriakadeemias 9. korda rahvusvaheline konverents, mille alateemaks sel aastal oli “Experience as Research Method in Performing Arts” (“Kogemus kui etenduskunstide uurimismeetod”).

Alalooga pidas konverentsil performatiivse ettekande pealkirjaga “Savage Mind in Theatre” (“Metsik mõtlemine teatris”), kus ta tutvustas prantsuse antropoloogi Claude Levy-Straussist inspireeritud “metsiku mõtlemise” mõistet ning brikolaaži kui kunstilist meetodit postdramaatilises teatris.

Konverentsil osalesid ka doktorant Hanna Junti ja lavakunstikooli doktoriõppe koordinaator Madli Pesti, kes sõlmis suhteid rahvusvaheliseks koostööks Eesti ja Tšehhi teatrikoolide vahel.

Lavakunstikooli doktorandil Piret Jaaksil esietendus Tartu Uues Teatris lavastus “Ilusad inimesed”. Tegemist on osaga Jaaksi loomeuurimuslikust doktoritööst Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias.

Lavastuse alusmaterjal on sündinud osana uurimusprojektist “Kogukondlikud kaasamispraktikad dramaturgias”. Projekti raames esitas Piret koos Tartu Uue Teatriga avaliku üleskutse, millele vastas hulk inimesi, keda võiks identiteedipõhise kogukonnana koondada ühise nimetaja alla “inimesed, kes hoolivad välisest ilust”. Huviliste arv kinnitas, et enesekuvandi teema on oluline ja inimesed soovivad oma kogemusi jagada. Käesoleva aasta jaanuarist aprillini viis Piret läbi intervjuusid, millest inspireerituna sündiski näidend “Ilusad inimesed”.

Ilutööstuse aastakäive on sadu miljardeid eurosid. See kasvab üha. Näib, et me ei tunne, et oleksime sündinud piisavalt ilusatena. Miks me ennast muudame? Mida või keda me otsime?

Autor-lavastaja on Piret Jaaks, kunstnik Gabriela Liivamägi, liikumisdramaturg Siim Tõniste. Mängivad Henessi Schmidt, Katrin Pärn, Roland Laos või Siim Tõniste, Helgur Rosenthal. Esietendus 22. novembril 2019 Tartu Uues Teatris.

Rohkem infot Tartu Uue Teatri kodulehelt.

Robert Marchand, enam kui 25-aastase kogemusega auhinnatud Austraalia filmirežissöör ja õppejõud, viis 30. septembrist kuni 7. oktoobrini lavakunstikooli XXIX lennu tudengitega läbi tegelaskuju-kesksele improvisatsiooniprotsessile (Character Based Improvisation Process – CBI) keskenduva intensiivse töötoa, mis põhineb “elatud reaalsusel”.

CBI uurib tegelaskuju emotsionaalset ja psühholoogilist seisundit läbi mitmete olukordade. Selle protsessi looja ning tuntuim kasutaja on briti režissöör Mike Leigh (“Naked”, “Happy Go Lucky”, “Secrets and Lies”). CBI aitab luua detailseid, kompleksseid ja ehedaid tegelaskujusid. Meetodit saab edukalt kasutada üksikisiku- ja grupistseenides, töötamisel valmis stsenaariumitega ning ka improviseeritud draamas.

Robert Marchand on pälvinud arvukaid auhindu, sh neli Austraalia Filmiinstituudi auhinda. 1993. aastal alustas ta CBI protsessi õpetamist Austraalia Riiklikus Filmi- ja Televisiooniakadeemias. Ta on juhendanud enam kui 100 CBI töötuba näitlejatele, režissööridele ja autoritele Austraalias, Uus-Meremaal, Vietnamis ja Euroopas.

Robert Marchand võttis töötoa lavakunstikooli tudengitega kokku järgmiselt: “CBI töötuba on iga näitleja jaoks väljakutse ja kuigi lavakunstikooli üliõpilastele korraldatud versioon oli tavapärasest intensiivsem, oli siiski imeline kogeda, kuidas tudengid nende ette asetatud väljakutsega toime tulid. Tulemuseks oli toatäis vahvaid tegelasi, igaüks ainulaadne ja mitmekülgne. Improvisatsioonide käigus tekkinud süžeeliinid nõudsid näitlejatelt vahetuid ning tõepäraseid kohandumisi, pannes neid loodud tegelastena ootamatustele spontaanselt reageerima. Mulle valmistas suurt rõõmu tudengite improviseerimisvabadus – kui leidlikult ning kui erineval moel õnnestus neil luua ning arendada oma tegelasi. Samuti oli imeline kogemus näha näitlejaid avastamas, kui palju neis eneses peidus on!

See omalaadne töötuba, mis oli kantud ebaharilikust protsessist, pakkus mulle sügavaima kogemuse – olin selle lõppedes elevuses ja vaimustuses. Tahan lavakunstikooli tänada osutatud igakülgse abi eest ja niivõrd andekate inimeste kasvatamise eest.”

Lavakunstikool tänab omakorda Robertit tudengeid rõõmustanud töötoa eest ning Ingrid Hübscherit korraldusliku toe eest.

Lavakunstikooli XXX lend osales 3.-6. oktoobril 2019 Riias Läti Kunstiakadeemia etenduskunstide osakonna korraldataval sügisfestivalil “Patriarha rudens” (“The Autumn of the Patriarch”, “Teerajaja sügis”), mis tänavu toimus kümnendat korda. Festival on pühendatud legendaarsele Läti näitlejale ja lavastajale Eduards Smiļģisele (1886-1966), kelle panust Läti teatris võib võrrelda Panso omaga Eesti teatris.

Lavakunstikooli tudengid esitasid festivali ametliku programmi väliselt esimese kursuse kevadiseks erialaeksamiks valminud lavastajaüliõpilaste iseseisvaid katkendeid:

Jaan Kruusvalli “Juba täna, juba homme” (lav. Erik Richard Salumäe)
Aino Kallase “Hundimõrsja” (lav. Elo Tuule Järv)
Oskar Lutsu “Laul õnnest” (lav. Kalju-Karl Kivi)
Gunnars Priede “Lõke all jaama juures” (lav. Marta Aliide Jakovski)

Lisaks esinemisele said tudengid osa festivali raames toimunud etendustest ning õpikodade esitlustest. Sõbruneti ka Riia Uue Teatri juhi Alvis Hermanise kursuse tudengitega, kes sarnaselt lavakunstikooli XXX lennule alustasid sel sügisel oma teist kooliaastat.

Koos tudengitega reisisid Riiga XXX lennu juhendaja Lembit Peterson ning peakoordinaator Jaak Prints, kes arutasid Läti kolleegidega edasisi koolidevahelisi kokkupuutevõimalusi.

Rohkem infot:

• festivali ingliskeelne tutvustus Läti kultuuriakadeemia lehel
• ülevaade äsjasest festivalist koos fotode ning videotega “Patriarha rudens” Facebooki-lehel

Ennemuistsed jutud on koduta loomade sarnased, kelle sündimise paik mõnikord teadmata on, kes siiski igal maal ja kõigi rahvasugude keskel elavad, ja ehk küll esiotsa kui võõrad sinna tulnud, aegamööda sealse rahva kombeid ja viise mööda endid kujundavad, nagu oleksid nad praeguses paigas sündinud ja maast-madalast üles kasvanud…
Ennemuistsetes juttudes avaneb niihästi inimese kui rahvaste lapsepõlv, kus täielik mõistus luulmise radadele veel tõkkeid ei ole ette teinud, mispärast meie imetegusid usume ja küsima ei lähe, kas nende sündimine loodud kombel on võinud võimalik olla…

Fr. R. Kreutzwald
Võru linnas, jaanipäeval 1866

Lavakunstikooli XXX lennu tudengid esitavad seitse lugu Friedrich Reinhold Kreutzwaldi poolt rahvapärimuse põhjal kirja pandud teosest “Eesti rahva ennemuistsed jutud”. Kava valmis lennu kevadsemestri lavakõne eksamiks 25. mail ning tuleb sel sügisel veel vaid kahel korral uuesti esitusele – 29. septembril Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia 100. juubeli pidustuste raames EMTA vastvalminud blackbox’is (lähem info siin) ja 12. oktoobril Eesti Rahva Muuseumis.

Kava koostasid ja tudengeid juhendasid lavakõne õppejõud Jaak Prints, Bert Raudsep ja Christopher Rajaveer.

Kava “Eesti rahva ennemuistsed jutud” ettekanne Tartus toimub Eesti Rahva Muuseumi teatrisaalis laupäeval, 12. oktoobril kell 18.00.

Tuluõhtuna korraldatava kava külastajad toetavad tudengite õppereisi fondi. Koha broneerimiseks tuluõhtul kirjutage oma soov inimeste arvu osas aadressil post@lavakas.ee, saadame kindlasti vastuskirja.

Kõik tuluõhtule koha broneerijad pääsevad saali toetuskaardi alusel, mis lunastatakse kohapeal. Tasumine toimub vaid sularahas (7 eurot või Teile sobiv suurem summa).

Kohtade arv on piiratud, eesõigus on varem registreerunutel.

28. septembrist kuni 2. oktoobrini 2019 toimuvad Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia 100. ja kontserdisarja Sügisfest 20. sünnipäevale pühendatud üritused.

Lavakunstikooli õppejõud ja üliõpilased osalevad juubelikavas mitme esinemisega.

Laupäeva, 28. septembri õhtul esinevad Lavakunstikooli XXIX ja XXX lennu tudengid (juhendajad prof Anu Lamp ja Riina Roose) kell 20.30 ja 21.30 kavaga “Kummardus alustajatele” (EMTA black box’is, kutsetega). Pühapäeval, 29. septembril kell 17.30 ja 20.00 etendavad Lavakunstikooli XXX lennu tudengid (juhendajad Jaak Prints, Bert Raudsep ja Christopher Rajaveer) kava “Eesti rahva ennemuistsed jutud”, I ja II osa (EMTA black box’is, tasuta).

Lisaks lavastab Lavakunstikooli juhataja Jaak Prints 1. oktoobril toimuva rahvusvahelise muusikapäeva gala. Prints esineb ka Dostojevski jutustuse ainetel sündivas improvisatsioonilises kontsert-etenduses “Imeliku inimese unenägu” 29. septembril kell 21.30 EMTA suures saalis (tasuta).

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kõige esimene avaaktus toimus 28. septembril 1919 Estonia teatri kontserdisaalis. Käesoleval aastal täitub akadeemial juhtiva muusika- ja teatriülikoolina Eestis seega 100. tegevusaasta. Juubelifestivalil avab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia oma uksed ja huvilistele pakutakse ülevaadet akadeemia tegemistest. Kõnekal moel saab pidulikku sündmust tähistada äsja valminud kontserdi- ja teatrimajas. Publikuni jõuavad kontserdid, etendused, kaasaegsete etenduskunstide performance, loengud, näituse avamine, raamatuesitlus ja palju muud.