Rubriik: Lavakunsti uudis

Pimedate Ööde Filmifestival ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool kutsuvad pühapäeval, 25. novembril kell 14-15.30 kõiki huvilisi kohtumisele filmirežissöör Aleksei Zlobiniga.

Kohtumine on pühendatud Vene filmirežissööri Aleksei Germani (1938-2013) 80. sünniaastapäevale ning avab koos video- ja fotomaterjalidega Germani viimaseks jäänud filmi “Raske on olla jumal” valmimise protsessi.

Aleksei German

Aleksei Zlobin (1972) on lõpetanud Peterburi Teatrikunstide Akadeemia režissööri eriala. Ta on töötanud assistendina Pjotr Fomenko stuudioteatris Moskvas, lavastanud nii Moskva, Peterburi kui ka teiste Venemaa linnade teatrites, andnud näitlejameisterlikkuse tunde Peterburi Teatrikunsti Akadeemias. Ühtlasi on Zlobin tosina dokumentaal- ja lühifilmi ning mitme novellikogu autor. Ta on töötanud režissööri abina Aleksander Sokurovi, Aleksei Germani, Eldar Ryazanovi, Sergei Bodrov jr-i, Ivan Võrõpajevi jt juures.

PÖFF toimub 16. novembrist kuni 2. detsembrini 2018. 25. novembril kl 16 toimub Aleksei Zlobini esimese täispika mängufilmi “Lorik” maailmaesilinastus.

Kohtumisõhtu toimub lavakunstikoolis (Toom-Kooli 4) vene keeles, ilma tõlketa. Kõik huvilised on lahkelt oodatud! Osavõtt tasuta.

Vaata ka ürituse infot Facebook’is.

Fotod kohtumisest: Saara Mildeberg, PÖFF

Jaapani Suursaatkonnal Eestis, Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudil ja Tartu Ülikoolil on rõõm paluda Teid lavastaja Izumi Ashizawa loengutele jaapani traditsioonilise teatri ja jaapani ruumikontseptsiooni teemal:

19. novembril kell 16.15–17.45 toimub Tallinna Ülikoolis (Uus-Sadama 5, M-218) loeng „Jaapani traditsioonilise teatri mõju Izumi Ashizawa teostes“,

20. novembril kell 16.15–17.45 on Tartu Ülikoolis (Jakobi 2–226) loeng „Ruumikontseptsioon jaapani teatris: ajalugu, teooriad ning kasutus Izumi Ashizawa lavastustes“.

Lavastaja Izumi Ashizawa töötab pärimuslikul ainesel põhineva rühmaloomemeetodi dotsendina New York State University’s. Ta uurib füüsilist loojutustamist nuku- ja objektikunsti tehnikatega. Ashizawa algupäraseid lavastusi on mängitud Suurbritannias, USAs, Jaapanis, Kanadas, Norras, Austrias, rahvusvahelistel festivalidel jm. Ta on andnud meistriklasse ka lavakooli üliõpilastele. Käesoleva aasta alguses tõi Izumi Ashizawa lavakooli füüsilise teatri magistrikursuse üliõpilastega lavale idamaistel legendidel põhineva loo “Väike jumalanna” (esietendus 26. jaanuaril Eesti Draamateatris).

Eesti Teatri Agentuuri korraldatava näidendikuu raames toimub kolmapäeval, 24. oktoobril kell 19 lavakoolis dramaturgisuuna üliõpilaste tekstide ettelugemine.

VaheLugemine – VaheKuulamine

Lugemisele tulevad:
Elo Järv “Esimene kohting”
Roos Parmas “Natüürmort fraasidega”

Tegemist on töös olevate näitemängudega, mida nende autorid hiljem edasi kirjutavad. Soov on teha kuulajatega üks vahelugemine, et autorid kuuleks oma teksti “uue kõrvaga”. Näidendite autorid ja lugejad on lavakooli noorema kursuse ehk 30. lennu tudengid. Kursuse juhendaja on Lembit Peterson, dramaturgitudengitel Andri Luup.

Lugemine toimub lavakooli valges saalis (Toom-Kooli 4, Tallinn). Lugemine on ühe vaheajaga ja kestab u 1,5 tundi. Kõik huvilised on oodatud! Üritus on tasuta.

Eesti Teatri Agentuur korraldab oktoobris näidendikuud alates 2014. aastast ja sellest ajast osaleb üritustesarjas ka lavakool. Näidendikuu ajakava koosneb üritustest, mis puudutavad näitekirjandust, selle sünni- ja arengulugu. Käesoleva aasta näidendikuu sündmustest leiab ülevaate siit.

Vaata ka ürituse Facebooki-lehte.

Koostöös Ida-Tallinna Keskhaiga häälekabinetiga toimub lavakooli mustas saalis 2. novembril kell 12-17 Häälepäev. Keskendutakse hääle tervishoiule, häälehäireid ennetavatele soovitustele, häälikuhäirete harjutustele ning keha ja hääle koostööle. Kohapeal on võimalus näha, kuidas toimub larüngoskoopiline uuring ja näha reaalpildis, kuidas töötab inimese kõri rääkimise ja laulmise ajal.

Lektorid:
dr. Kristel Kalling, otorinolarüngoloog
dr. Kristi Arefjeva, otorinolarüngoloog
Meeri Kompus, logopeed
Merike Pärtel, logopeed
dotsent Maret Mursa Tormis, lavakooli Alexanderi tehnika õppejõud

Lisaks saavad kõik esimese kursuse üliõpilased teha alates 5. novembrist ITK häälekabinetis larüngoskoopilise uuringu (kõri vaatlemise), neid nõustavad arstid ja logopeedid.

Hääl on näitleja jaoks oluline töövahend. Näitlejaks õppimisel on erinevates harjutustes koormus häälele oluliselt suurem kui tavakõnelemise puhul. Erinevad ruumid, rollid ja situatsioonid nõuavad näitlejalt head kõnetehnikat, diktsiooni, hääle kandvust ja vastupidavust. Kuidas sellega toime tulla? Nende küsimustega tegelebki Häälepäev. Oluline on ka õppejõudude teadlikkus häälest tervikuna.

Lavakooli esimene Häälepäev toimus 2016. aastal ja osutus hääle tervishoiu osas tõhusaks. Lisaks jagatud infole korraldati kõigile esimese kursuse üliõpilastele ja soovijatele vanemalt kursuselt larüngoskoopiline uuring ning tudengeid nõustasid logopeedid.

Häälepäevale on oodatud kogu koolipere, aga ka tegevnäitlejad.

Lisainfo: Sirje Medell, sirje.medell@gmail.com

Fotogalerii: Rainer Põldeots, lavakool

24. oktoobril 2018 esietendus Helsingis Viirus teatris lavakooli doktorandi Piret Jaaksi ja soome-rootsi dramaturgi Nina-Maria Häggblomi kirjutatud “Ehitajad. The Builders”, mis räägib võõrehitajatest Soomes. Dokumentaalsest materjalist inspireeritud ja möödunud suvel tehtud intervjuudel põhinev lavastus on sündinud rahvusvahelises koostöös ning selle algataja on European Theatre Collective.

Lavastus räägib inimestest, kes ehitavad kodusid, kuid me ei tea, milline on nende enda elu. Kes on need nähtamatud ehitajad? Kust nad tulevad? Mida nad mõtlevad?

Lavastaja David Kozma. Osades: Salla Kozma, Romulus C., Tambet Tuisk ja David Kozma. Näidendi tõlkija on Varja Arola. Lavastus on osa triloogiast “Nähtamatu Soome” ja osa Piret Jaaksi loomingulis-uurimuslikust doktoriprojektist Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikoolis.

Lisainfot Viirus teatri lehel ja Facebookis.

23. oktoobril kell 19.30 toimub Londoni teatritrupi New Public liikumise õpikoda, mis uurib füüsilise muutumise ning ansambli- ja partneritunnetuse tehnikaid. Suurbritanniast pärit trupp New Public koosneb The Royal Academy of Dramatic Art (RADA) Theatre Lab magistrikursuse vilistlastest. Töötuba toimub EMTA muusikafestivali SügisFest 2018 raames ja sellest võtavad osa ka lavakooli tudengid.

Muusikafestival SügisFest lõppeb 24. oktoobril kell 19 teatritrupi New Public sõnadeta etendusega “Lucid”, kus esinevad Stefanie Bruckner, Dean Elliott, Tom Kelsey, Jo Moss ja Katariina Tamm. Etendust saab tänu viitevaba heli- ja videoülekande tehnoloogiale LoLa näha korraga kahes kohas, Eesti Rahvusraamatukogu tornisaalis ja EMTA kammersaalis.

“Lucid” on naljakas ja kohati häiriv pilguheit unenägude maailma, mida esitatakse kasutades kombinatsiooni helidest, füüsilisest teatrist ja sürreaalsest huumorist. Londoni kriitikutelt palju kiidusõnu saanud lavastuses astub üles ka eesti näitlejanna Katariina Tamm.

EMTA professori Jüri Naela sõnul on New Public on suurepärane näide sellest, kuidas teatritrupp võib eksisteerida ja luua lavastusi ilma lavastajata ning ilma loomingulise hierarhiata, kombineerides kõigi trupiliikmete ideed üheks terviklikuks nägemuseks: “EMTA uue magistriõppekava eesmärk on sarnane – koolitada etenduskunstnikke, kes suudavad luua ja leiutada ühtse trupina interdistsiplinaarses keskkonnas ja kes pärast õpingute lõppu oleks võimelised asutama oma trupi, et viia ellu oma loomingulisi nägemusi. Sel põhjusel tähistame tänavusel SügisFestil uue õppekava avamist etendusega “Lucid”.”

Töötoa toimumisele aitab kaasa Euroopa Regionaalarengu Fond (Eesti Muusika-ja Teatriakadeemia ASTRA projekt EMTASTRA).

Festivali Kuldne Mask raames toimuvad lavakoolis vene teatriteadlase, kriitiku ja kuraatori Kristina Matvijenko loengud teemal “Kino ja teater Venemaal ja välismaal”.

Loengute ajad:
esmaspäeval, 15. oktoobril kell 14:00-15:30
teisipäeval, 16. oktoobril kell 11:00-12:30

Loengud on vene keeles, sünkroontõlkega eesti keelde. Kuulama on oodatud kõik teatri- ja filmihuvilised!

Esimeses loengus keskendub Matvijenko teatri- ja filmiajaloole: kuidas üks ajastu põrkub teisega ja mil viisil on vene avangardistide avastused tänapäeval kasulikud. Venemaa teatriavangard langes 1920. aastatesse. Vsevolod Meierholdi, Sergei Eisensteini ja nende kaasaegsete eksperimentidest kujunes ajastu tuum, mis oli tulevase kunstimaailma jaoks ainulaadne ja äärmiselt produktiivne. „Suur stiil“ sündis hiljem, 1930ndatel, ja sisaldas endas 1920ndate revolutsioonilisi ideid. Grigori Aleksandrovi filmis „Tsirkus“ (1936) need kaks esteetikat kohtuvad. Maksim Didenko samanimeline lavastus (2016) püüab peegeldada 1930. aastate totalitaarseid ideid ja mõtestada lahti vene avangardi pärandit.

Teine loeng on pühendatud kaasaegse teatri peamistele teoreetilistele ja praktilistele aspektidele Vene ja Euroopa lavastajate, sealhulgas ka Eesti teatri näitel. Kaasaegne teatrimaastik ei hakanud muutuma täna. Performance’i praktika ja teooria, uued ideed publiku kaasamisest etendusse ja meedia mõju dramaatiline kaasmäng – see kõik tungis vene lavadele juba 2000ndatel, mujal maailmas aga juba tunduvalt varem. Kuidas need protsessid praegusel hetkel arenevad? Kes on uue teatri peamised „mängurid“ ja kuidas nende etendusi „lugeda“? Teater on taas kultuuri keskmes, veelgi enam, lausa ühiskondlik-poliitilise elu keskmes. Selline olukord on muutunud ühtaegu nii väljakutseks kui kingituseks, nii professionaalsete ringkondade kui ka vaataja jaoks.

Festival Kuldne Mask toimub 10. septembrist kuni 17. oktoobrini 2018 ja pakub mitte ainult eredaid teatrimuljeid ja kohtumisi andekate näitlejatega, vaid ka iga-aastast hariduslikku ja õpetlikku off-programmi, kuhu kuuluvad näitused, meistriklassid, etenduste arutelud, loengud ja loomingulised kohtumised. Kuigi programm on suunatud eelkõige teatriinimestele, üliõpilastele ja pedagoogidele, on üritused avatud kõigile huvilistele.

Seekordse off-programmi traditsiooniline hariduslik osa toimub 15. ja 16. oktoobril lavakoolis Matvijenko loengute näol.

Samal ajal on Alexela kontserdisaalis avatud näitus „Teater ja film. Koosmõju kogemus“, kus külastajad saavad tutvuda Maksim Didenko uue etenduse „Tsirkus“ atmosfääriga. Etendus-muusikal, mis on lavastatud Grigori Aleksandrovi samanimelise filmi järgi, peegeldab selle kunagise epohhi sündmusi ja õhkkonda, kus teater ja kino ulatasid teineteisele käe. Ekspositsioon on avatud kõigi ürituste külastajatele Alexela kontserdisaalis kuni 20. oktoobrini.

22. septembril andis lavakoolis avatud tunni Venemaa Teatrikunsti Akadeemia (GITIS) lavalise liikumise ja lavavõitluse õppejõud ning lavastaja Vladimir Granov. Tunnile eelnes Granovi kolmenädalane biomehaanika meistriklass, mis kestis 3.-23. septembrini, nii lavakooli vanemale kui nooremale kursusele.

Vladimir Granov on sündinud Venemaal Voronežis, kuid elab praegu Prantsusmaal Lyonis, kus töötab oma teatrikoolis. Pärast teatrihariduse omandamist Moskva GITISes on ta õpetanud biomehaanikat ja lavavõitlust Moskvas VGIKis ja GITISes, Lyonis teatrikunsti ja -tehnika kõrgemas koolis ENSATT, Itaalias ja Süürias, aga ka Eestis Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemias. Ta on mänginud 15 filmis ja 40 teatrilavastuses, lavastanud Molière’i, Shakespeare’i, Tšehhovi ja Gogoli näidendeid.

8. ja 9. septembril viis Granov läbi Eesti Lavavõitluse Liidu korraldatud lavalise liikumise ja vehklemise õpikoja Eesti Tantsuagentuuris.

Vladimir Granovi kodulehe leiab siit.

Meistriklassi fotogalerii leiab siit.

10. oktoobril 2018 toimus lavakoolis kohtumine Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia professori, helilooja ja pianisti Olav Ehalaga.

Ehala laulude saatel (“Nukitsamees”, “Buratino” jt) on kasvanud üles mitu põlvkonda lapsi. Suurem osa tema loomingust on seotud lava- ja filmimuusikaga: ta on kirjutanud muusikat rohkem kui 70 näidendile ja 60 filmile. Peale selle on ta hinnatud õppejõud ja klaverisaatja. Sellest ja paljust muust kõneles sõnaosav helilooja üliõpilastega.

Seoses luuletaja ja kirjastaja Hando Runneli läheneva 80. juubeliga (24. novembril) tuli tema hea sõber ja kaasteeline Paul-Eerik Rummo lavakooli rääkima Runneli elust ja loomingust ning meenutama ühiseid aegu. Runneli loomingule on pühendatud ka lavakooli noorema kursuse lavakõne sügissemester.

24. septembril toimunud kohtumisest avaldame Paul-Eerik Rummo loal ühe iseloomuliku lõigu Runnelist. Mälestuskatket võib jälgida nii videona kui ka seda täiendava tekstina, mis redigeeritud Rummo enda poolt.

“…ja teda omaarust isiklikult isikuna päris hästi tundes ma tahan öelda, et ebamäärast enesepetmist või eneselohutust väga kriitilistes olukordades seda tüüpi inimene nagu Hando Runnel ei pea väärikaks ja endale ei luba.

Ja selles mõttes on ka tema kõige jõulisemalt rahvuslikud ja eesti aadet kuulutavad ja alalhoidvad, kõrgel hoidvad luuletused kui ka mõtteavaldused – nendes on alati olemas sügava läbimõelduse ja läbiproovituse element, ka rahvuslikus mõttes enesekriitilisuse, rahvusliku enesekriitilisuse element.

See vist oli Kipling või keegi nendest suurtest Briti imperialismi laulikutest, kes ütles midagi taolist: “Right or wrong, my country.” Sama mõte kajastub ka Eesti Vabariigi hümnis – “Mis iial ette võtad sa!” Seesama. Võid lollusi ka teha, aga Jumal kaitsku sind ikka!

Seda hoiakut Handol ei ole. Hando on ka selles mõttes aus ja kriitiline ja meenutab ka selles mõttes Vana Testamendi prohvetit, kelle ülesanne, missioon oli oma rahva nägu täis sõimata, kutsuda meeleparandusele, kutsuda üles tunnistama, kasvõi iseendale igaüks, et tegelikult me oleme madalad, me teeme lollusi, teeme ise halbu asju, parimal juhul oleme lollid ja laisad, kuid ei anna endale sellest aru või ei tunnista seda. Kui te Vana Testamenti loete, prohveteid järjest, siis te näete, kuidas see kogu aeg kordub, mille juurde kuulub muide ka see, et enamus Vana Testamendi prohveteid ei tahtnud prohvetid olla.

Ma arvan, et ka sama vanatestamentlikku prohvetlikku hoiakut kandev ja moodsates oludes kordav Hando Runnel – on tunda, et ta peab. Aga tunneb, et parem oleks, kui ei peaks, sest tal endal on raske.”

Paul-Eerik Rummo
24. septembril lavakoolis