Rubriik: Lavakunsti uudis

23. novembril esietendub Von Krahli teatris Eesti Muuisika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli 32. lennu diplomilavastus „vahe aeg“.

Lavastaja: Mart Koldits

Lavastaja sõber: Tiina Tauraite

Kunstnikud: Kalle Tikas ja Mart Koldits

Heli ja valguskujundus: Kalle Tikas, Mart Koldits.

Dramaturgid: Siret Campbell, Joosep Lõhmus, Maarja Moor

Laval:

Mirjam Aavakivi, Erling Eding, Erik Hermaküla, Joonas Koff, Eliis-Maria Koit, Mauri Liiv, Mattias Nurga, Uku Pokk, Alex Paul Pukk, Katarina Sits, Carolyn Veensalu, Triin Brigitta Heidov, Elss Raidmets, Oliver Reimann, Robi Varul

XXXII lennu kursusejuhendaja: Mart Koldits

Von Krahli Teatri ja EMTA lavakunstikooli koostöölavastus.

Esietendus 23. novembril Von Krahli Teatris.

Foto: Kalev Lilleorg

Identiteedikabaree „DRAG SHOW vol 4” kompab soolisuse piire ning seob mänguliselt kokku sooloetenduse lühivormi, poliitilise teatri ning püstijalakomöödia. Kabaree on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Eesti Draamateatri, Eesti Kunstiakadeemia ja Grimmikooli koostööprojekt ning seda saab kogeda vaid kolmel korral – 31. detsembril ning 3.–4. jaanuarini. 31. detsembri etendus on aastavahetuse eri. Piletid tulevad müügile 4. novembril kell 10.00 Piletimaailma keskkonnas. 

Eesti Draamateatri kunstiline juht Hendrik Toompere jr: „Draamateater on läbi aastakümnete EMTA lavakunstikooliga tihedat koostööd teinud, pakkudes tudengeile õpiprotsessis olulist suure saali kogemust. Meie katuse all on esietendunud kümned bakalaureuse- ja magistrilavastused. „DRAG SHOW” on koolitöö tavaraamidest välja kasvanud loovust ja sisemist vabadust kuulutav arvestatav kunstisündmus, mis oma laetuse ja suure sisemise jõuga süstib vitamiini- ning valgusvaesel ajal publikusse nii vajalikku energiat kui elujõudu.”

„DRAG SHOW’d” on siiani kõikidel kordadel saatnud suur publikumenu. „See on märgilise tähendusega, et neljas identiteedikabaree toimub Eesti Draamateatris. Seal saame kõike teha veelgi suuremalt ja ägedamalt ning eriti hea meel on mul selle üle, et seekord õnnestub identiteedikabareed oma silmaga näha suuremal publikul. Iga kord oleme suure publikuhuvi ja väikese saali tõttu pidanud jätma paljud soovijad ukse taha. Aga ka seekord soovitan piletite soetamisega kiirustada, sest kardan, et kes hiljaks jääb, see ilma jääb ja siis tuleb jälle kaks aastat oodata,” soovitab idee autor ning lavastaja, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kaasaegsete etenduskunstide juhtiv professor Jüri Nael.

Idenditeedikabaree lavastaja on Jüri Nael, peaprodutsent Peeter Rebane. Koreograafid Kristin Pukka-Murula, Ingmar Jõela ja Jüri Nael. Lavastuskunstnik Kairi Mändla, kostüümikunstnik ja EKA tudengite juhendaja Gerly Tinn, grimmikunstnik ja Grimmikooli tudengite juhendaja Merlin Tovstik. Valguskunstnik Timo Tali, videokunstnik Emer Värk ja stsenarist Paavo Piik. Laval EMTA lavakunstikooli XXXII lennu tudengid ja kooli vilistlased. Õhtujuhid on Madam Andrus Vaarik ja Vilita.

31.detsembril kell 21  — Esietendus / Aastavahetuse Eri — VIIMASED PILETID
Reede, 3.01.2025 kell 19 — VÄLJA MÜÜDUD
Laupäev, 4.01.2025 kell 19 — VÄLJA MÜÜDUD

Lisaetendused:

Neljapäev, 2.01.2025 kell 19
Laupäev, 4.01.2025 kell 14
Pühapäev, 5.01.2025 kell 19
Esmaspäev, 6.01.2025 kell 19 — Särav Lõpetamine

Piletid on müügil Piletimaailmas.

Täna on 80. sünnipäev emeriitdotsent Andres Otsal – armastatud näitlejal ja pikaaegsel lavakõne õppejõul.

Andres Ots lõpetas 1968. aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri III lennu ja on näitlejana töötanud lühemat aega Pärnu teatris ja pikka aega Noorsooteatris (Tallinna Linnateatris, 1974-2010).

Andres Ots on kuulamanaelutav raadiohääl ja Karl Adra preemia laureaat (2013).

Lavakõne õppejõuna alustas Andres Ots tööd 1996. aastal ja töötas kuni 2016. kevadeni, õpetades nii kümmet lavakooli lendu.

Palju õnne, maestro!

28. septembril tähistas Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia 105. aastapäeva akadeemilise aktuse, näituse avamise ning piduliku kontsertaktusega. Akadeemilisel aktusel toimus audoktorite ja -liikmete promoveerimine ja töötajate tunnustamine.

Teatrivaldkonnas promoveeriti Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia audoktoriks lavastaja ja teatripedagoog Lorna Marshall ning auliikmeks valiti lavastaja ja teatripedagoog Merle Karusoo.

Lavakunsti osakonna töötajatest tunnustati märkimisväärse panuse eest akadeemia arengusse tänukirja ja medaliga Alexanderi tehnika vanemlektorit Maret Mursat, vokaalansambli vanemlektorit Riina Rooset ning kaasaegsete etenduskunstide õppekorraldajat ja lavastuste projektijuhti Liina Jäätsi.

Foto: Erlend Štaub

13. septembril esietendub Eesti Noorsooteatri väikeses saalis Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli 32. lennu esimene diplomitöö „Püha Jõe kättemaks“. Lavastuse aluseks on Aino Kallase samanimeline jutustus, lavastavad 32. lennu lavastajatudengid Triin Brigitta Heidov, Elss Raidmets, Robi Varul ja Oliver Reimann.

Foto: Kalev Lilleorg

2. septembril esitleti Tartus Draama festivalil Hans-Thies Lehmanni monograafiat „Postdramaatiline teater“ ja aastaraamatut „Teatrielu 2023“.

Saksa teatriuurija Hans-Thies Lehmanni „Postdramaatiline teater“ (“Postdramatisches Theater”) ilmus Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ja Eesti Teatriliidu koostöös. Raamatu toimetajad on EMTA vanemteadur Madli Pesti ja professor Luule Epner.

“Postdramaatiline teater” on mõjurikas uurimus, mida on nimetatud saksa kultuuri „ekspordihitiks“. ilmselt ei ole kaalukamat teatriteoreetilist käsitlust, mis hõlmaks, avaks ja mõtestaks nüüdisaja lääne teatrikunsti arengut. Oma teoses eritleb Lehmann põhjalikult omadusi, mis on iseloomulikud postdramaatilisele teatrile.

Raamatu tõlkija on Tiina-Erika Friedenthal, keeletoimetaja Mari Tuuling, nimeregistri ja bibliograafia koostas Ene Paaver, kujundas Mari Kaljuste.

Raamatu väljaandmist toetas Eesti Kultuurkapitali näitekunsti sihtkapital.

Samas esitleti ka möödunud teatriaastat kokkuvõtvat kogumikku “Teatrielu 2023”, mille toimetaja on EMTA vanemteadur Madli Pesti koos Tambet Kaugemaga. Raamatus osalevad autorina EMTA professor Luule Epner (artikliga “Tragöödia renessanss nüüdisteatris”), professor Kerri Kotta (artikliga “Muusikateatri õigustuseks”) ning Madli Pesti (lavastuste “Ülestähendusi põranda alt” ja “Teoreem” võrdlev analüüs). Kogumikus ilmub ka Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias 9. ja 10. oktoobril 2023 toimunud konverentsi „Muusikateater ja muusika teatris“ raames toimunud lavastuse „Macbeth“ teemalise vestlusringi üleskirjutus.

Kirsten Simmo fotol Madli Pesti ja Luule Epner.

15.–19. juulini 2024 toimus Manila Dilimani ülikoolis Filipiinidel rahvusvahelise teatriuurijate föderatsiooni IFTR aastakonverents “Our States of Emergency: Theatres and Performances of Tragedy”.

Konverentsil esinesid ettekannetega ka EMTA lavakunsti osakonna professor Jüri Nael, vanemteadur Madli Pesti ja vanemlektor Giacomo Veronesi.

Nael pidas ettekande “Identity Cabaret as Interdisciplinary Performative Practice for Acting Students” käsitledes EMTA etenduskunstide magistriprogrammi identiteedikabareed pedagoogilisest vaatepunktist. Veronesi osales loovuurimusliku ettekandega konverentsi töögrupis Practice as Research. Pesti osales paneelis, mis oli pühendatud Vene-Ukraina sõjale ja selle kajastustele teatrilaval ning tema ettekanne käsitles sõja ja mälu temaatikat dokumentaalteatris Narva Vaba Lava lavastuste näitel.

EMTA lavakunstikooli bakalaureuseõppesse võeti vastu XXXIII lend – 14 näitlejasuuna üliõpilast.

Uue kursuse juhendaja on Tiit Ojasoo, kaasõppejõud Anne Türnpu ja Tambet Tuisk.

Fotol vastuvõetud üliõpilased koos lavakooli õppejõudude, üliõpilaste ja vilistlastega.

Foto: Rainer Põldeots

Täna tähistab juubelit lavastaja ja lavakooli kauaaegne õppejõud Merle Karusoo.

Karusoo on lavakunstikooli 7. lennu vilistlane ning alustas tööd lavakooli õppejõuna kohe pärast lõpetamist 1976. aastal ja on vaheaegadega töötanud siiani. Lavastanud pea kõigis Eesti teatrites.

Aastatel 1987–1998 oli Pirgu Arenduskeskuse mälusektori juhataja. Arenduskeskuses hakati Karusoo eestvõttel koguma eestlaste elulugusid ja see on jätkunud aastakümneid pärast arenduskeskuse tegevuse lõppu. Mälu ongi Karusoo tegemiste tuum. Karusoo on Eesti mäluteatri, elulooteatri ja dokumentaalteatri ema. Tema elulugudel põhinevad lavastused on sageli käsitlenud tundlikke teemasid ja andnud hääle ühiskonna äärealadel tegutsevatele inimestele. Oma tegevusega on Karusoo mõjutanud tervet põlvkonda nooremaid teatritegijaid ning praegune dokumentaalteatri esiletõus põhineb just tema töömeetoditel ja eetikal.

Juba 25 aastat tagasi alustas Karusoo aja- ja elulugu põimiva projektiga „Kes ma olen” ning jätkab sellega tänaseni töötades erinevate gruppidega (näiteks Ida-Virumaa eesti keele õpetajad, üliõpilased EMTAs ja TÜVKAs jpt). „Kes ma olen”-projekt lõpeb alati esitlusega. Karusoo ütleb, et ta „ilmutab elulugusid” ning et „meie rääkimata lood käärivad mürgiks”. 

Lisaks on Karusoo oma õpetaja, lavakunstikooli asutaja Voldemar Panso pedagoogika parimaid tutvustajaid ja edasikandjaid, teda peetakse üheks tegevusliku analüüsi meetodi silmapaistvamaks praktiseerijaks Eestis. 1980. aastal avaldas ta raamatu „Mida on õpetanud Voldemar Panso” ning 2020. aastal kaheköitelise käsitluse „Panso 100: nii palju kui andsid koerale…”. Oma dokumentaalsed teatritekstid on ka kogunud mahukasse kogumikku “Kui ruumid on täis” (2008). 

Karusoo on pälvinud Eesti Vabariigi kultuuripreemia (1998), Valgetähe IV klassi teenetemärgi (2001), riikliku kultuuri elutööpreemia (2018), Tartu Ülikooli rahvusmõtte auhinna laureaadi tiitli (2023) ja mitmeid teatri- ja näitekirjanduse preemiaid.

Foto: Arvo Tarmula/ Lääne Elu

Täna lõpetas lavakunstikooli bakalaureuseõppe XXXI lend, 16 noort näitlejat. Kursust juhendasid Jaak Prints ja Külli Teetamm.

Eestikeelse magistriõppe teatrikunsti ja teatrikunsti pedagoogika õppesuunal lõpetasid Liis Aedmaa, Johan Elm, Karl Koppelmaa, Birgit Landberg ja Maria Reinup. Kursust juhendas Mart Koldits.

Rahvusvahelise magistriõppe kaasaegsete etenduskunstide õppekaval (CPPM) lõpetas 11 etenduskunstnikku kaheksast erinevast riigist. Kursust juhendas Jüri Nael.

Tuult tiibadesse!

Foto: Rainer Põldeots