Rubriik: Lavakunsti uudis

Tallinna Linnateatris kuulutati 30. novembril “Tiit Pagu” etenduse lõppedes välja Voldemar Panso nimelise auhinna laureaat, kelleks on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli XXXI lennu üliõpilane Edgar Vunš.

“Kooli tulles kartsin, et olen võõrkeha, et ma pole omas kohas,” on laureaat enda kohta ise öelnud.

Edgar Vunši iseloomuomadusi kirjeldades väärib esmajoones välja toomist tema nõudlikkusaste iseenda suhtes. Nõudlikkuse abil on Edgar kujundanud endas kõrge töökultuuri.

“Asjadega tuleb kohe tegelema hakata. Ettevalmistus ja kohalolek on kõige olulisemad.”

Edgari üheks iseenesestmõistetavaks tunnusjooneks on kujunenud tema hea ning põhjalik iseseisev ettevalmistus, kestev arenguvõimaluste otsing ning suur töövõime. Edgaris on kokku saanud õnnelik kombinatsioon huvitundlikust ja otsingulisest loomusest, analüüsivõimest ning katsetamisjulgusest. Ta on sihiteadlik ning organiseeritud inimene, kes tegutseb läbimõeldult. Asjaajamistes on ta kiire ja korrektne. Edgari vastutustundlikkus ja usaldusväärsus on tõend tema täiskasvanulikkusest.

“Kõige tähtsam on olla normaalne inimene. Võid ju olla ülikihvt, aga väga nõme inimene. Oluline on siiras usk, et sel, mida me teeme, on päriselt mingi mõte.”

Edgar on tundliku sotsiaalse ja tugeva lavanärviga näitlejanatuur, kelles on väge. Edgar on tugevate liidriomadustega, teiste sütitaja-kaasatõmbaja, kaaslaste arendaja.

“Näitleja hõõgumisvõime on tema suurim õnn,” on tänane sünnipäevalaps Voldemar Panso öelnud.”

Voldemar Panso nimeline auhind antakse eeskujuks seadmist väärivale ja perspektiivikale EMTA lavakunstikooli üliõpilasele. Auhind asutati kultuuriministri käskkirjaga 1978. aastal Jaak Alliku ja Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri ettepanekul. Preemia antakse kätte lavakunstikooli asutaja ja pikaajalise juhataja, lavastaja ja näitleja Voldemar Panso sünniaastapäeval, 30. novembril. Sel aastal möödub Voldemar Panso sünnist 102 aastat.

Edgar Vunši ja lavakunstikooli XXXI lendu saab praegu laval näha Tallinna Linnateatri lavastuses “Tiit Pagu” (lavastaja Jaak Prints), 15. veebruaril 2023 esietendub VAT Teatris XXXI lennu järgmine diplomilavastus “Agnes, kroonikud ja psühhokroonikud” (lavastaja Merle Karusoo).

Vt intervjuud Edgar Vunšiga saates “Ringvaade“.

Fotod: Siim Vahur.

Praegu käib arutelu koolide soovitusliku kirjanduse kohustuslikkuse üle. Ja nagu ajakirjandusest emakeeleõpetajate tähelepanekuist lugeda, on Jaan Kross noorte jaoks keeruline autor. EMTA lavakunsti osakonna XXXI lennu esimene diplomilavastus – Jaan Krossi lõpetamata värssromaan „Tiit Pagu“ – osutub praeguse arutelu raames üksiti kaitsekõneks Krossile.

Teatri- ja Muusikamuuseumis tulevad 25. novembril kell 17.00 Voldemar Panso sünnipäeva puhul esitamisele Jaan Krossi noorusaja, eelmise sajandi kolmekümnendate aastate menulaulud, mis kõlavad ka „Tiit Pagu“ etenduse eel Tallinna Linnateatris. Samuti loetakse Jaan Unduski esseed „Jaan Kross ehk kirja katkematus“, mis kõneleb kultuuripidevusest – „Ja kui katkeb sinu [Jaan Krossi] mõistmine, siis võib katkeda Eesti mõistmine.“ (Jaan Undusk)

Laval EMTA lavakunsti osakonna XXXI lennu üliõpilased: Markus Andreas Auling, Karl Birnbaum, Richard Ester, Lauren Grinberg, Hanna Jaanovits, Laurits Muru, Hele Palumaa, Herman Pihlak, Kristina Preimann, Kristin Prits, Emili Rohumaa, Alice Siil, Juhan Soon, Astra Irene Susi, Rasmus Vendel, Edgar Vunš

Kava juhendajad: Riina Roose, Anu Lamp
„Tiit Pagu“ lavastaja ja XXXI lennu kursusejuhendaja: Jaak Prints

Kava etendub Teatri- ja Muusikamuuseumi uues Peeter Süda nimelises saalis.
Sissepääs on muuseumipiletiga 8/6 eurot ja võimaldab külastada ka muuseumi näitusi.

Üritus Facebookis

9.–11. novembrini 2022 toimub Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia peamajas ja lavakunsti osakonnas Nortease võrgustiku aastakohtumine, kuhu tulevad kokku etenduskunste õpetavate Põhja- ja Baltimaade kõrgkoolide esindajad. Kolmepäevase programmi jooksul tehakse ülevaade Nortease tegevusest möödunud aastal, jagatakse kogemusi ja tutvustatakse uusi arenguid koolides ning kavandatakse tulevasi koostööprojekte. Samuti tutvutakse lavakunsti osakonna teatriõppe ja kaasaegsete etenduskunstide magistriprogrammiga.

Kohtumisel osaleb Tallinnas ja veebi vahendusel kokku üle 30 inimese, esindatud on järgmised koolid: Helsingi Kunstiülikooli Teatriakadeemia, Norra Teatriakadeemia, Leedu Muusika- ja Teatriakadeemia, Taani Riiklik Etenduskunstide Kool, Tampere Ülikool, Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia, Göteborgi Muusika- ja Teatriakadeemia, Oslo Kunstiakadeemia, Islandi Kunstiülikool, Lundi Ülikooli Malmö Teatriakadeemia, Läti Kultuuriakadeemia ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia.

Nortease võrgustiku eesmärk on arendada rahvusvahelist koostööd ning luua võimalusi tudengite ja õppejõudude mobiilsuseks. Norteas kuulub Põhjamaade Ministrite Nõukogu haridusprogrammi Nordplus. Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia on Nortease liige alates 2008. aastast.

Võrgustiku liikmed kohtuvad aastakoosolekuks igal aastal erinevas liikmeskoolis. Selle aasta kohtumine saab teoks Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ning Nortease eesistuja Helsingi Kunstiülikooli Teatriakadeemia koostöös.

Lisainfo:
lavakunst@eamt.ee

KAUAOODATUD IDENTITEEDIKABAREE ON TAGASI!

Ainult viiel õhtul transformeeruvad 29 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kaasaegsete etenduskunstide ning lavakunsti osakonna 31. lennu näitlejatudengit drag’ideks. Keset saali ulatub peenikese keelena catwalk, kõlaritest tulvab muusika, mis kisub meid põrnapidi kaasa. Seinad sätendavad, valgusvihud veiklevad ja ükshaaval kõnnivad meie ette need pöörased inimesed, kelle võimuses on muuta üheks hetkeks terve universum õnnelike olevuste kohtumispaigaks!

Identiteedikabaree on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Eesti Kunstiakadeemia ja Grimmikooli koostöö.

Lavastaja Jüri Nael
Koreograafid Ingmar Jõela ja Kristin Pukka-Murula
Kunstnik Kairi Mändla
Kostüümikunstnik Gerly Tinn
Grimmikunstnik Merlin Tovstik
Videokunstnik Emer Värk
Valguskunstnik Priidu Adlas
Helikunstnik Raido Linkmann
Fotokunstnik Toomas Volkmann
Kujundaja Maite Kotta
PR ja turundus Maret Mikk ja Mari Tammesalu
Produtsendi abi Liina Jääts
Produtsent Jüri Nael

ESINEVAD
EMTA kaasaegsete etenduskunstide (CPPM) magistriõppe tudengid Amy Reade (UK), Britt Kõrsmaa (EST), Dongbin Lee (KOR), Elo Järv (EST), Javier Carcel Hidalgo-Saaveda (SPA), Jennifer Bagg (AUS), Katia Skylar (FIN/RUS), Kirte Jõesaar (EST), Kreete Tarmo (EST), Kymbali Williams (UK/EST), Michalina Zurek (POL), Rasmus Jensen (DK), Rebecca McCarthy (USA), Silvia Marazzi (ITA), Sofia Filippou (GRE).
EMTA lavakunsti osakonna XXXI lennu tudengid Astra Irene Susi, Edgar Vuns, Emili Rohumaa, Hanna Brigita Jaanovits, Herman Pihlak, Hele-Riin Palumaa, Karl Birnbaum, Kristin Prints, Kristina Preimann, Lauren Grinberg, Laurits Muru, Markus Andreas Auling, Richard Ester.
EMTA lavakunsti osakonna lavastaja magistriõppe tudeng Mart Piirimees.

KOSTÜÜM
Kostüümid loovad Eesti Kunstiakadeemia tudengid Alice Pärtelpoeg, Anita Kremm, Britta Paula Põder, Edvard Vellevoog, Epp Vislapuu, Joanne Sõrmus, Kadri Vahar, Karl Cristoph Rebane, Karl Joonas Alamaa, Karolin Kärm, Katarina Ild, Kristel Zimmer, Liis Laanisto, Liisamari Viik, Linda Kari, Moryana Filipova, Toomas Silbaum, Victoria Truuvert.

MAKE-UP
Make-Up’i loovad grimmikooli tudengid Johanna Allandi, Teele Kaevla, Lore Sõerunurk, Karoliina Liivak, Annabel Janke, Laura Lodi, Maria-Liisa Nõlvand, Anete-Elisabeth Luukas, Tuuli Alliksaar, Anete Kams, Helena Nurmik, Ann Miller, Helen Tuksam, Evelin Sulg, Claus Leppik, Sanne Popovits, Stella Kuuskmann, Merili Saks, Sandra Tiidrus, Sandra Luht, Kaarin Kiisler, Laura Puusepp, Bianka Haavel, Kadi-Liis Kaurit, Evelyn Nurmsalu, Anya Manya, Kerttu Ilmjärv.

Etendused 15., 16., 17., 18. ja 19. novembril kell 19:00 Sakala 3 Teatrimajas

Piletid:
Tavapilet: 25 EUR
Sooduspilet: 20 EUR (õpilane, üliõpilane, pensionär)
VIP pilet: 75 EUR (sisaldab klaasi kihisevat ja suupisteid saabumisel ning võimalust tutvuda lavataguse meluga enne etenduse algust)

Identiteedikabaree DRAG SHOW vol3 kuulub Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia festivali MÜRIAADFEST põhiprogrammi.

Toetab: Eesti Kultuurkapital

13.–15. oktoobrini toimub Tartu Ülikoolis Eesti Teatriuurijate ja -kriitikute Ühenduse, Põhjamaade Teatriuurijate Föderatsiooni ja Tartu Ülikooli kultuuriteaduste instituudi ühine konverents „Performativity and Transgression“ („Performatiivsus ja transgressioon“).

Konverentsi peaesinejad on Ene-Liis Semper (Eesti) ning Ida Müller ja Vegard Vinge (Saksamaa/Norra).

Ettekannetega astuvad üles ka Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia teadurid, õppejõud ja doktorandid:

• Madli Pesti „The Reception of Transgressive Performances. The Case of NO99“
• Ana Falcon „How a Performance Led to a Latnix Community Organisation in Estonia“
• Luule Epner „Transgressive Collaborations: The Case of Von Krahl Theatre“
• Tiit Ojasoo „Who Can Cross the Border?“
• Jüri Nael „Transformative Learning Through Transgressive Performer Training Pedagogy in the Context of Higher Education“
• Eva-Liisa Linder „Outsiders or Innovators? The Untold Story of Queer Theatre in Estonia“
• Kristel Pappel „Law and Order in Estonian Musical Theatre“
• Karl Saks „Sound Art and Performativity in Johhan Rosenberg „traps““

Konverentsil osalemiseks on registreerimine avatud kuni 7. oktoobrini (osavõtutasu on 20 eurot).

Rohkem infot konverentsi veebilehelt

Lavakunsti XXXI lennu esimene ühine lavastus sünnib koostöös Tallinna Linnateatriga: 8. oktoobril esietendub Salme Kultuurikeskuse suurel laval Jaan Krossi värssromaan „Tiit Pagu“, mille lavastab XXXI lennu kursusejuhendaja Jaak Prints. „Tiit Pagu“ oleks võinud olla Jaan Krossi debüütteos, jõudis aga lugejate ette hoopis viimasena, rohkem kui tosin aastat pärast kirjaniku surma. Värssromaan seob endas kokku vaimuka, hoogsa ja lihvitud keele ning nooruse mäslemise ja otsingud.

Lavastuse kunstnik on Kristjan Suits, koreograaf Eve Mutso, valguskunstnik Emil Kallas, helikujundaja Arbo Maran, lauluõpetaja Riina Roose, värsiõpetaja Anu Lamp ja grimmikunstnik Anu Konze. Laval on EMTA lavakunsti osakonna XXXI lennu üliõpilased: Markus Andreas Auling, Karl Birnbaum, Richard Ester, Lauren Grinberg, Hanna Jaanovits, Laurits Muru, Hele Palumaa, Herman Pihlak, Kristina Preimann, Kristin Prits, Emili Rohumaa, Alice Siil, Juhan Soon, Astra Irene Susi, Rasmus Vendel ja Edgar Vunš.

Esietendus 8. oktoobril, järgmised etendused oktoobris ja novembris.
Piletid on müügil Linnateatris ja Piletilevis.

Vaata intervjuud Jaak Printsiga saatest “Ringvaade”

EMTA teatrikunsti doktorantide Tiit Ojasoo ja Giacomo Veronesi doktorilavastus „72 päeva“ etendub EMTA black box‘is taas septembris ja oktoobris 2022. Piletid on müügil Fientas.

Autorid ja lavastajad Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo
Kehadramaturgia Giacomo Veronesi

Laval Liisa Saaremäel, Keithy Kuuspu, Rea Lest ja EMTA lavakunsti osakonna 31. lennu üliõpilased Alice Siil, Astra Irene Susi, Emili Rohumaa, Hanna Jaanovits, Hele Palumaa, Kristin Prits, Kristina Preimann, Lauren Grinberg

Aastal 1889 kihutab Ameerika ajakirjanik Nellie Bly ümber maailma, näitamaks kõigile, et ta suudab olla kiirem kui Jules Verne’i poolt väljamõeldud briti härrasmees Phileas Fogg ja tema 80 päeva ümbermaailmareis. Bly nõuab loorbereid ja need ta ka saab, plaanitud 75 päeva asemel kestab tema reis New Yorgist New Yorki rekordilised 72 päeva.

Lisaks reaalsele ruumis ja ajas kulgevale reisile on Bly’l ka sootuks keerulisem ülesanne – lakkamatult kirjeldada oma lugejatele aurikuilluminaatorist ja rongiaknast nähtavat. Justkui peatselt leiutatav futuristlik maalikunst, on Bly teedrajav ajakirjanduslik eksperiment kui pisikesteks tükkideks pihustatud ja rütmiliselt pulseeriv skits üha kiirust koguvast ja väiksemaks jäävast maailmast, kus ka kirjutaja ise ei malda paigal püsida.

Sarnaselt Bly rutakale ja ootamatule reisile on ka meie 72 päeva kestnud tripp kujuteldava ajavaguni aknast nähtava peegeldus. Üheteistkümnest noorest näitlejannast moodustuv ansambel pööritab vaatajate ees kaleidoskoopi nähtavast ja nähtamatust. Teatriõhtu saab olema naiselik pilt maailmast, pilt, mis on ühtaegu tundlik ja õrn ning hämaralt metsik, kütkestav oma muutlikus ja samas intrigeerivas kohalolus.

Esietendus 20. veebruaril 2022 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia black box‘is.

Etendused sügisel: 3. ja 4. septembril, 19., 20., 22., 23., 28., 29. ja 30. oktoobril EMTA black box‘is.

Lavastus valiti 2022. aastal ka festivalide Baltoscandal ja DRAAMA programmi.

Kajastusi:

• Aleksander Tsapov. Kui skandaalne oli sinu Rakvere? (Baltoscandali festivalist) – Müürileht, 13.07.2022
• Kaja Kann, Madis Kolk. Stardipositsioon loob reisikirja. – Sirp, 11.03.2022
• Kaur Riismaa. ARVUSTUS | „72 päeva” on justkui mustkunstitrikk – millegi väga suure varjus toimub midagi väikest ja väga olulist. – Eesti Päevaleht, 22.02.2022
• Intervjuu. Tiit Ojasoo: teha sellist teatrit nagu NO99 ajal tundub praegu liiga lihtne. – Eesti Päevaleht, 19.09.2022
• Saatelõik “Aktuaalse kaamera” kultuuriuudistes. – ERR, 18.02.2022
• Intervjuu Tiit Ojasoo ja Ene-Liis Semperiga Klassikaraadio saates “Delta”. – ERR, 15.02.2022

10. septembril oli ETV2 eetris lennusaade EMTA lavakunsti osakonna XXX lennust, kelle seas lõpetas 2022. aastal lavakunstikooli kolmteist näitlejat, neli lavastajat ja kaks dramaturgi.

Kursusejuhendaja Lembit Petersoni käe all õppinud XXX lennu noorte sõnul oli nende nelja aasta jooksul teatrihariduse omandamise kõrval pea sama olulisel kohal ka inimeseks olemise kunst. Saates kuuleb südamliku kursuse mõtteid teatrist, lavakoolist ja tulevikust.

Saate toimetaja Heleri All, režissöör Annika Koitmaa, juhtoperaator Janno-Hans Arro, administraator Oliver Reimann, produtsent Kadi Katarina Priske.

Saade on järelvaadatav ERRi veebikanalis Jupiter.

Maarja Mitt-Pichen kaitses 13. septembril 2022 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias doktorikraadi taotlemiseks teatrikunsti alal edukalt töö „Mentaalsete ülesannete täitmise mõju näitleja hääle ja kõne omadustele“ („The impact of using mental images on the quality of the actor’s voice and speech“).

Juhendajad: professor Allan Vurma, vanemlektor Anne Türnpu
Oponent: Kairi Tamuri, PhD (Eesti Keele Instituut)

Doktoritöö on tutvumiseks saadaval SIIN ning trükisena EMTA raamatukogus.

Maarja Mitt-Picheni töö on viies teatrikunsti alal kaitstud doktoritöö Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias. Rohkem infot kaitstud tööde kohta leiab doktoriõppe keskuse lehelt.

Abstrakt:

Käesolev töö on osa doktoriõppe loovuurimuslikust projektist. Doktoritöö käsitleb mentaalsete kujutluste kasutamist näitleja töös hääle ja lavalise kõnega. Eesmärk oli uurida, kuidas muudab erinevate reaalset või kujuteldavat tegevuspaika puudutavate mentaalsete ülesannete täitmine näitleja hääle ja kõne omadusi, ning milliseid muutusi tajub sealjuures publik.

Uurimuse lähtepunktiks on töö autori isiklik teekond oma häälekvaliteedi parandamisel ning kuuldavust takistavate põhjuste otsimisel. Töö üheks meetodiks on eneserefleksioon, mille käigus autor hindab ja mõtestab oma kogemust näitleja ja pedagoogina. Allikatena, mis kirjeldavad näitlejate tööprotsessi hääle ja kõnega, kasutatakse teiste näitlejatega läbi viidud eksperdiintervjuusid.

Töö keskse osa moodustab eksperiment, mis jäljendas lavalist olukorda, kus publik ümbritseb näitlejat kolmest küljest. Eksperimendi katseisikud täitsid päheõpitud teksti esitamise ajal eksperimendi läbiviija ehk töö autori poolt antud ülesandeid, suunates häält ruumis ning esitades teksti kujuteldavates erinevate akustiliste omadustega ruumides. Katseisikute esitusi salvestati ning salvestiste põhjal mõõdeti hääle intensiivsust, võnkesagedust ja esituste kestust. Katseisikute hääle ja kõne omaduste muutumist erinevates ülesannetes kirjeldas kolmeliikmeline ekspertgrupp. Peamised allikad, millele eksperimenti välja töötades tugineti, olid Johan Sundbergi „Õpetus muusikahelidest“, Ingo Titze „Principles of Voice Production“, Allan Vurma „Laulja pill“ ning David M. Howardi ja Jamie Angusi „Acoustics and Psychoacoustics“.

Uurimistöös tehtavad olulisimad järeldused on, et mentaalsete ülesannete täitmise, täpsemalt hääle suunamise mõjul ruumis hääle valjus suureneb ja hääle kõrgus tõuseb, ning kõnetempo aeglustub. Näitleja kohanemist erinevate esinemispaikade akustiliste omadustega hõlbustab aja võtmine mänguruumiga tutvumiseks, samuti proovisaalis enese kujutlemine lavalistesse tingimustesse.

Ingo Normetit meenutab tema õpilane ja EMTA lavakunsti osakonna peakoordinaator Mart Koldits.

Esimene pilt, mis ma professor Ingo Normetist mäletan, on tuhm must-valge foto, millel on üks lühikeste juustega natuke kohmaka, aga asjaliku olemisega mees, kellel on seljas lahtiste hõlmadega hall pintsak, mis on talle number või paar liiga suur.

Kui ma aastal 2000 pääsesin lavakunstikooli tema kursusele, lavastaja erialale õppima, nägin seda pintsakut erialatundides iga päev. Ja mida aeg edasi, seda suuremana see mulle tundus ja mitte kunagi ei näinud ma, et selle hõlmad kinni oleks. Aja jooksul selgus, et mitte ainult pintsak ei ole suur, vaid mees ise on endast suurem.

Ta oli elu ja inimeste suhtes uudishimulik. Teda köitsid uued raamatud, kunst, filmid, ka tehnikavidinad. Lavakooli tõi ta pidevalt uusi ideid, meetodeid, õppejõude. Kui temaga koos mõnda välisülikooli sattusid, võisid vahel isegi piinlikkust tunda, kuna ta asus alati talle omase otsekohesusega kohe asja kallale. Vastuvõtjad võisid olla alles piduliku small talk‘i faasis, kui Ingo juba oma puises inglise keeles lajatas: „Do you have a library? We want to see this.“

Aga ehmatusest üle saades näidati raamatukogu ette ja just Ingo koolijuhatajaperioodil tekkis koolile rahvusvaheline mõõde ja suurenes tunduvalt õppeprogrammi mitmekesisus, sest nende välisvisiitide tulemusena täiendati lavakooli õppekavasid, leiti uusi õppejõude ja õpiti tundma uusi lähenemisviise. Ka töötavaid õppejõude suunas ta ennast täiendama, juurde õppima, arenema. Nii on näiteks Maret Mursa Tormise Alexanderi tehnika õpingud Londonis ja Helsingis ning Jüri Naela magistriõpingud Londoni Labani keskuses Ingo poolt julgustatud ja tema kaasabil toetatud. Ingo Normet pani näitlejõppe kõrval aluse järjepidevale lavastajate koolitamisele, millele hiljem lisandus dramaturgiõpe, samuti viidi sisse magistriõpe.

Aastate jooksul on lavakoolis olnud palju õppejõude. Paljud on olnud suurepärased, mõned mitte. Paljusid on kardetud. Aga Ingo ei hirmutanud sind õpilasena ära ega ähvardanud autoriteediga. Ta selgitas ja kritiseeris – aga kuidagi nii, et sa alati julgesid teha ja julgesid ka valesti teha. Sellest on palju räägitud, et kool ongi eksimiseks, aga Ingo tundides see oligi tõsi.

Ta võttis vastu kõiki. Tema kursustele on vastu võetud pikki, lühikesi, kauneid, teraseid, graatsilisi, rohmakaid ja imelikke üliõpilasi. Loodus kogu oma variatiivsuses. Kui Ingo nägi, et inimesel on lavalised eeldused, siis tuli ta vastu võtta ja teda õpetada, isiklik maitse ei olnud oluline.

Ingo Normet pani aluse lavakooli raamatukogule, tänaseks on sellest saanud Eesti parimaid teatriraamatukogusid, kus on üle 9000 raamatu ja muu teaviku. Eriti algaastatel tõi Ingo suure osa nendest ise välisreisidelt kaasa ja koos üliõpilastega reisil olles jagati uued raamatud kohvrite vahel laiali. Reisil olles helistas ta vahel raamatupoest kooli ja palus kontrollida, kas mõni raamat on juba olemas või saab ta seda kohe ostma hakata. Koolijuhina initsieeris ta koostöös Teatriliiduga ka mitmete oluliste teatriraamatute tõlkimise ja väljaandmise.

Ingo pidas raamatuid ja haridust väga oluliseks, aga ta ei olnud inimene, kes ei tea, mispidi võti lukuauku käib või kuidas radiaator soojaks läheb. Teadis, ja kui ei teadnud, siis uuris välja ja radiaatorid olid soojad. Tema ajal renoveeriti lavakooli Toompea maja ja kuigi maja on väike, on see lavakooli perele teiseks koduks. Seda hoitakse nagu kodu.

Ingo Normeti pintsaku hõlmade alla mahtus palju ja ta ei olnud kitsi seda edasi andma. Võibolla sellepärast oligi alati avatud ka tema kabineti uks. Lavakooli asutas Voldemar Panso, aga Ingo Normet tegi sellest kaasaegse euroopaliku teatrikooli.

Ingo Normeti ärasaatmine on pühapäeval, 18. septembril Tallinna Jaani kirikust.

Kiriku uksed avatakse kl 13.00, matusetalitus algab kl 13.30.
Muldasängitamine kl 15.00 Teatriliidu platsil Metsakalmistul.
Peielaud orienteeruvalt kl 16.30 EMTA lavakunstikoolis, Toom-Kooli 4.