Rubriik: Lavakunsti uudis
Lavakunsti osakonnas annab 7.–18. märtsini Meisneri tehnika meistrikursuse Steven Ditmyer, kes õpetab nii bakalaureuseõppe üliõpilasi kui ka magistrante.
Steven Ditmyer on näitleja, lavastaja ja teatripedagoog, kes on õppinud Sanford Meisneri, Uta Hageni ja Zoe Caldwelli juures. Ta lõpetas The Neighborhood Playhouse teatrikooli New Yorgis ja õppis hiljem sealsamas Meisneri tehnika õpetajaks. Ditmyer on American Academy of Dramatic Arts’i (New York) õppejõud ja Meisner Internationali asutaja ja juht, kes viib meistrikursusi läbi kogu maailmas.
Sanford Meisner (1905–1997) oli Ameerika näitleja ja pedagoog, kes töötas välja oma näitlejatreeningu, mida tuntakse Meisneri tehnika nime all ning mida tänapäeval laialdaselt tunnustatakse kui üht peamist näitlejatehnikat.
Foto: Ines Perndorfer
6. märtsil algab Rob Haydeni meistrikursus kaasaegsete etenduskunstide õppekava (CPPM) magistrantidele.
Ameerika Ühendriikidest pärit Hayden on lavastaja, koreograaf ja etenduskunstnik, kes 2002. aastal liitus trupiga Ultima Vez. Haydeni loominguline ja pedagoogiline töö põhineb tema 30-aastasel teadustööl ja kogemustel etendamise, tantsu, teatri, helikompositsiooni, võitluskunstide, terapeutilise massaaži ja meditatsiooniga.
Ultima Vez on Belgia tantsukompanii, mille 1980ndate keskel asutas koreograaf, tantsija, filmitegija ja fotograaf Wim Vandekeybus. Trupp väljendab Vandekeybusi unikaalset liikumisstiili, mis uurib vastuolusid keha ja meele, tunnete ja mõistuse ning grupi ja indiviidi vahel. Tema lavastused on dünaamilised ja tulvil vastuolusid, need on assotsiatiivsed montaažid, mis ületavad valdkondade vahelisi piire.
Ultima Vezi lavastused on kõrgelt hinnatud mitte ainult Belgias, vaid kogu maailmas.
Meistrikursus lõpeb avatud tunniga 17. märtsil kell 19.00 EMTA black box‘is.
EMTA kaasaegsete etenduskunstide magistrikursus (CPPM) alustab 6. märtsil uut semestrit, mis toob taas Eestisse etenduskunstide tipptegijad. Õpitubade lõpus toimuvad juba traditsioonilised avatud tunnid, kus kõigil huvilistel on võimalik heita pilk nimekate etenduskunstnike proovi- ja treeningsaali.
Kevadsemestril viivad meistrikursusi läbi Ultima Vez (Belgia), Theatre RE (Prantsusmaa/Suurbritannia), Gecko teater (Suurbritannia), Song of the Goat (Poola), Fran Barbe (Austraalia), Electric Company Theatre (Kanada). Taaskord on õpituba andmas ka Peader Kirk (Suurbritannia), kes 2020. aastal lavastas EMTA ja Kanuti Gildi SAALi ühisprojektina 99-tunnise kestvuslavastuse „Kuhu minek“.
„Ka sel semestril jätkame sarjaga CPPM EXPROMT, kus tudengid astuvad üles erinevate etenduskunsti vormide ja teemadega eksperimenteerides. Eriliseks teeb need sündmused lühike ettevalmistusaeg ja pidevalt muutuv formaat, mis paneb nii esinejad kui ka publiku silmitsi ootamatustega ja kutsub üles etenduskunstide piiride pidevale nihutamisele ja ümbermõtestamisele. Valmis tuleb olla kõigeks, sest mitte kunagi ei tea, mis päriselt juhtuma hakkab ja kuidas see välja kukub. Aga see mis juhtub, juhtub vaid korra ega kordu iialgi,” tutvustab eelseisvaid ülesastumisi magistriõppe juhtiv professor Jüri Nael.
Lisaks avatud tundidele ning CPPM EXPROMTile, jõuab juulikuus publiku ette lavastus „Maavärin Tšiilis”, mille lavastavad Kim Collier ja Greg Spottiswood Electric Company Teatrist (Kanada). See on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ja Viimsi ARTIUMi koostöölavastus, mis esietendub 6. juulil EMTA black box‘is. Lavastuse kunstnik on Kairi Mändla, helilooja Ardo Ran Varres, valguskunstnik Rommi Ruttas.
Kavaga saab tutvuda Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kodulehel www.eamt.ee/cppm ning CPPMi Facebooki lehel https://www.facebook.com/mastersincppm.
Kõik publikule avatud sündmused toimuvad EMTA black box’is.
Selgunud on Eesti teatri auhindade nominendid 2022. aasta loomingu eest.
Lavastajaauhinnale on nomineeritud Ene-Liis Semperi, Tiit Ojasoo ja Giacomo Veronesi lavastus „72 päeva“, kunstnikuahinnale on nomineeritud Ene-Liis Semperi samale lavastusele tehtud kunstnikutöö.
Tiit Ojasoo on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunsti professor ja doktorant, Giacomo Veronesi kaasaegsete etenduskunstide vanemlektor. Mõlemad on EMTA teatrikunsti doktorandid ja „72 päeva” on nende doktorilavastus, mis esietendus 20. veebruaril 2022 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia black box‘is.
Näitlejatena teevad lavastuses kaasa Liisa Saaremäel, Keithy Kuuspuu ja Rea Lest ning EMTA lavakunsti osakonna 31. lennu üliõpilased Alice Siil, Astra Irene Susi, Emili Rohumaa, Hanna Jaanovits, Hele Palumaa, Kristin Prits, Kristina Preimann, Lauren Grinberg.
Tantsuauhinnale kandideerib CPPM õppekava üliõpilane Sofia Filippou, kes koos Eline Selgisega on lavastuse „About us – kallistamise koreograafiad” looja ja etendaja.
Laureaadid kuulutatakse välja rahvusvahelisel teatripäeval, 27. märtsil Narva Vabal Laval.
Eesti teatri auhindu annavad välja Eesti Kultuurkapitali näitekunsti sihtkapital ja Eesti Teatriliit.
Foto: Tiit Ojasoo
13.–22. veebruarini annab EMTA lavakunsti osakonna teatrikunsti ja tearipedagoogika õppekava magistrantidele meistrikursuse Robert Marchand.
Varemgi korduvalt Eestis töötube läbi viinud Marchand on Austraalia filmirežissöör ja õppejõud, kelle meistrikursuse fookuses on tegelaskujukeskne improvisatsiooniprotsess (Character Based Improvisation Process – CBI).
Tehnika võimaldab uurida tegelaskuju emotsionaalset ja psühholoogilist seisundit läbi erinevate olukordade ning loob võimalused keerukate ja ehedate karaketerite sünniks.
Tunnid toimuvad EMTA black box’is.
Foto: Facebook
Koreograaf ja tantsija, EMTA lavakunsti osakonna liikumisõppejõud Mart Kangro pälvis tantsukunsti edendamise eest Valgetähe V klassi teenetemärgi.
Palju õnne!
Peagi alustab Mart Kangro proove lavakunsti osakonna XXXI lennu tudengitega. Uuslavastus jõuab publiku ette aprilli lõpus Sakala 3 teatrimajas.
Varem on Kangro koos üliõpilastega lavale toonud näiteks „samm lähemale” (XXVI lend, 2013) ja „Kogudus” (XXVIII, 2017).
Pühapäeval, 5. veebruaril kuulutas Eesti Kooriühing Estonia kontserdisaalis välja koori- ja puhkpillimuusika aastapreemiate saajad.
Koostööpreemia 2022 pälvis EMTA lavakunstikooli kauaaegne muusikaõppejõud ja Linnateatri muusikajuht Riina Roose – tema paljude tegemiste hulgast 2022. aastal toodi esile Mart Saarega seotu: kontsertide „Mart Saar 140“ Hüpassaares ja Tallinnas ettevalmistamine ja vahetekstide loomine, Eesti heliloojaid tutvustavad loengud mitmel pool, kultuurilooliste rattaretkede korraldamine jne.
Palju õnne!
Foto: Siim Vahur
3. ja 4. veebruaril etendatakse Tiit Ojasoo ja Ene-Liis Semperi lavastust „72 päeva” Hamburgis Thalia Teatris festivalil Lessingtage.
18. sajandi Saksa valgustuskirjaniku ja teatrimehe Gotthold Ephraim Lessingi järgi nime saanud festival peegeldab 2023. aastal programmiraamatu järgi meie praegust, segadusseajavat ja häiritud maailma.
Festivalilavastused näitavad killustunud maailma mitmekesisust, kus inimesed armastavad ja vihkavad, kus ilus ja kole, sõda ja rahu talumatult paralleelselt eksisteerivad. Näidatakse maailma, mis on hädaolukorras.
Lisaks Saksa lavastajate töödele saab näha näiteks Romeo Castellucci, Kirill Serebrennikovi ja Jakab Tarnoczi lavastusi.
„72 päeva”
Autorid ja lavastajad Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo
Kehadramaturgia Giacomo Veronesi
Laval Liisa Saaremäel, Keithy Kuuspu, Rea Lest ja EMTA lavakunsti osakonna 31. lennu üliõpilased Alice Siil, Astra Irene Susi, Emili Rohumaa, Hanna Jaanovits, Hele Palumaa, Kristin Prits, Kristina Preimann, Lauren Grinberg.
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia teatrikunsti doktorantide Tiit Ojasoo ja Giacomo Veronesi doktorilavastus
Esietendus 20. veebruaril 2022 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia black box‘is.
Foto: Tiit Ojasoo
EMTA lavakunsti osakonna magistrant, režissöör Anna Hints pälvis filmiga „Savvusanna sõsarad“ Sundance’i filmifestivali dokumentaalfilmide võistlusprogrammi parima režissööri auhinna.
See on esimene kord, kui Eesti film sedavõrd suure tunnustuse Sundance’ilt koju toob.
Sundance’i filmifestival on iga-aastane kõrgetasemeline filmisündmus, Ameerika Ühendriikide olulisim sõltumatute filmide festival ning aasta esimene viiest maailma tippfestivalist ehk Big Five’ist.
Viive Ernesaks – tema pilk, mõni napp kommentaar, naer õpetas vahel rohkem kui mõne teise inimese tundidepikkused jutud, sundis pilku teritama.
(Kaie Mihkelson, „Lavakooliraamat I”, 2007)
- III 1931–19. I 2023
Meie seast on lahkunud Viive Ernesaks – muusikajuht, klaverisaatja ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia õppejõud.
Aastatel 1966–1977 oli Ernesaks Noorsooteatri (tänane Linnateater) ja 1977–1990 Eesti Draamateatri muusikaala juhataja, 1966–1988 Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri (praegune EMTA lavakunstikool) õppejõud.
Viive Ernesaks on teinud üle 150 muusikalise kujunduse kõigile Eesti teatritele, samuti televisioonile ning töötanud raadios, kus oli aastakümneid hommikuvõimlemise klaverisaatja.
EMTA lavakunstikoolis töötas ta nii lauluõpetaja kui ka klaverisaatjana ja oli mitmete diplomilavastuste muusikajuht (näiteks VI lennu „Libahunt” , IX lennu „Makarenko koloonia”, XIII lennu „Oklahoma”).
Viive Ernesaks oli Valgetähe IV klassi teenetemärgi kavaler (2001).
Tänased näitlejad on mulle kõik sellepärast kallid, et ma tean täpselt, kuidas nad on tulnud esimesse tundi, kuidas nad on riides olnud, kuidas nad on liikunud ja kuidas käitunud. Mulle on nad kõik kui oma lapsed: midagi väga sooja ja armast. Paljud on juba ise vanaemad-vanaisad ja paljud ka Toonela teel. Arvan, et mina olen nende jaoks mingi side endiste aegadega ning tänu sellele on minul siin ja praegu hea olla. Olen olnud osa nende murede ja rõõmude maast. See on mõnus tunne.
Viive Ernesaks, „Viiv” (2006)