Rubriik: Publikatsioonid
EMTA lavakunsti teadur Eva-Liisa Linder osales rahvusvahelise Balti-uuringute keskuse Association for the Advancement of Baltic Studies ehk AABSi 29. konverentsil “The Baltic Way: Unity and Giving Aid” 13.-16.06.2024 Yale’i ülikoolis New Havenis, Ameerika Ühendriikides.
Konverents keskendus Balti riikide ühtsusele ja abistusvõimele 21. sajandil. Valitud fookusega juhiti tähelepanu, et Ukraina sõja tingimustes peame koondama jõud samamoodi nagu Laulva revolutsiooni ja Balti keti ajal. Konverentsi paneelid sisaldasid humanitaar- ja sotsiaalteaduste, pedagoogika ja rahvusvahelise julgeoleku teemasid. Plenaararutelul osales lisaks Balti ülikoolide rektoritele Ukraina Mariupoli ülikooli rektor. Konverentsi lõpetas vestlusring, kus Balti riikide suursaadikud USA-s arutlesid tänapäevase regionaalpoliitika ja julgeoleku, sh Ukraina sõja võimalike lahenduste üle.
AABSi konverentsid toimuvad üle aasta. Seekordsel konverentsil osales kokku üle 300 teadlase Põhja-Ameerikast ja Euroopast. Konverentsi korraldamisel ühendasid jõud 56 aastat tegutsenud AABS, 15 aastat tegutsenud Yale’i ülikooli Baltimaade uuringute programm ja New Haveni ülikool.
Teatriuurija Eva-Liisa Linder osales konverentsil Eesti siirdekultuuri uurimisrühma paneelis, mille peateema oli esteetiline demokraatia siirdeajal. Oma ettekandes “Staging Democracy in Estonian Transition Theatre” vaatles ta teatri panust ühiskondlike mentaliteetide muutumisele Eesti 1980.-1990. aastate teatri temaatilise uuenduse näitel.
Sama teema ühest tahust, kväärteatrist, avaldas Linder äsja alusuuringutel põhineva teadusartikli “Icebreakers: The Untold Story of Queer Theatre in Post-Soviet Estonia” ajakirjas Nordic Theatre Studies nr 35/1 (2023). Siirdeteatri teemal kõneleb ta ka Eesti nüüdiskultuuri töörühma rahvusvahelisel konverentsil “Cultural Hetetologies and Democracy”, mis toimub 26.-28.06.2024 Eesti Kunstiakadeemias. Aastast 2020 kuulub Linder ülikoolidevahelisse uurimisrühma “Eesti siirdekultuuri arengumustrid” (ETAg grant PRG636).
13. novembril esitleti Eesti Muusikateaduse Seltsi (EMTS) traditsioonilisel Leichteri päeval ajakirja Res Musica 15. numbrit, mille koostaja on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (EMTA) teadur Marju Raju.
Res Musica uus number koondab artikleid Theodor W. Adornost, muusikapsühholoogiast ning muusikaloost (peamiselt nõukogudeaegsest).
Seekordne väljaanne on pühendatud EMTA emeriitprofessorile ja akadeemikule Jaan Rossile, kelle uurimisteemasid number suures osas peegeldab. Adornole ja temaga seotud muusikaloole keskenduvad oma tekstides Toomas Siitan, Aare Tool ja Kristel Pappel. Marju Raju võtab kokku vestlusringi Adorno „Uue muusika filosoofiast“ (ilmus Rossi tõlkes 2020), mis toimus muusikateaduslikul ettekandepäeval Tartus 2022. aastal. Tõnu Tannbergi, Meeta Morozovi ja Anu Veenre artiklid käsitlevad muusikaloo eri tahke nõukogude ajal ja Risto Paju varast muusikalugu. Rossi tegevust teadlase ja vene kirjanduse tõlkijana vaatavad lähemalt Jane Ginsborg ja Irina Belobrovtseva. Lisaks sisaldab väljaanne kolme raamatuarvustust ning EMTSi sündmuste kroonikat.
Number on eestikeelne, artiklitel on ingliskeelsed kokkuvõtted.
Res Musica värsket numbrit saab lugeda siit. Pabereksemplar on kättesaadav EMTA e-poest siit.
Res Musica on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ja Eesti Muusikateaduse Seltsi aastaraamat.
Projekti „Reinventing Mentoring in Arts Management“ (REMAM) raames on valminud ingliskeelne raamat „Perspectives on Mentorship – Reinventing Mentoring in Arts and Creative Industries Management“ („Mentorluse perspektiivid – mentorlus kunstis ja loomemajanduses“).
See on ainulaadne mentorlust, selle haldamist ja juhtimist käsitlev teemauuring, mis rõhutab, et kestlik mentorlus ei toimi iseenesest, vaid nõuab aktiivset juhtimist. Esialgu e-publikatsioonina ilmunud kogumik on seetõttu kultuurikorraldajatele abiks mentroluse mõistmiseks ning oma professionaalse identiteedi arendamiseks.
Publikatsioon ei esita üht universaalset tõde ega meetodit, vaid raamat on eelkõige kogemuspõhine ning sisaldab praktilisi soovitusi. Samas julgustab raamatu akadeemiline vaatenurk lugejaid lähenema mentorlusele avatud meelega ning mõtisklema mentorlusprogrammi ülesehitamise protsessi kui dünaamilise inimsuhte üle, mis mõjutab mõlema identiteeti aidates sellel areneda ja kasvada. Seega annab raamat ülevaate mentorlusprotsessi käigus tekkivatest erinevatest protsessidest ning esitab küsimusi, mis aitavad lugejatel mõista, kuidas mentorlussuhteid tõhusalt hallata ja säilitada.
Raamatu kirjutamisel osalesid pea kõik EMTA kultuurikorralduse magistriprogrammiga seotud inimesed – professor Annukka Jyrämä, õppejuht ja lektor Kaari Kiitsak-Prikk, külalisõppejõud Anna Maria Ranczakowska ning projekti koordinaatorina välissuhete spetsialist Kai Kiiv.
„Reinventing Mentoring in Arts Management“ (REMAM) on kultuurikorralduse magistriprogrammi ning välissuhete osakonna koostöös 1. septembril 2020 käivitunud projekt, mis kestab augustini 2023 ja mida rahastab Euroopa Komisjoni ERASMUS+ programmi strateegilise koostööprojektide meede. Nii raamatu, praktiliste veebimaterjalide kui ka kogu projektiga saab lähemalt tutvuda projekti kodulehel remam.eu.
Projektiga käsikäes juurutati mentorlussüsteem ka EMTA kultuurikorralduse magistriõppekavva, võimaldades igal tudengil areneda nii akadeemiliste kui ka praktikutest mentorite abil. Lisaks on äsjalõpetanud kultuurikorralduse lend saanud ka süvendatud õppe ning kogemuse olla ise mentoriks. Kultuurikorralduse magisriprogramm võtab ka sel aastal vastu uue lennu üliõpilasi, kelle õppetöösse on integreeritud erinevad mentorluse vormid ja vastav väljaõpe. Vastuvõtt kultuurikorralduse erialale kestab 26. juunini 2023.
Lisainfo:
Kai Kiiv
Projekti koordinaator
kai.kiiv@eamt.ee
Valminud on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia aastaraamat, mis annab ülevaate akadeemia 2022. aasta tegemistest, sealhulgas olulisematest sündmustest ja saavutustest.
EMTA aastaraamatuga saab tutvuda siin.
Aastaraamatu koostamisel osalesid paljud akadeemia töötajad. Aitäh kõigile, kes andsid oma panuse!
Kutsume esitama kaastöid Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia muusikauuringute ja -korralduse osakonna ja Eesti Muusikateaduse Seltsi aastaraamatusse Res Musica.
16. aastaraamat keskendub popmuusika ja -kultuuri rollile indiviidide ja kogukondade elus. Eriti on oodatud artiklid, mis vaatlevad subkultuursuse tähendust ja subkultuurset kuuluvust 21. sajandil ning keskenduvad n-ö varjus ajalugudele.
Ootame keskmiselt 6000–8000 sõna pikkuseid artikleid nii eesti kui ka inglise keeles, samuti on teretulnud teadlaste ja praktikute koostööd.
Palume saata kuni 300 sõna pikkused abstraktid 1. septembriks 2023 aadressile brigitta.davidjants@eamt.ee. Artiklite tähtaeg on 31. jaanuar 2024.
Res Musica on rahvusvahelise kolleegiumiga eelretsenseeritav väljaanne (ETISe klassifikaator 1.1.), mille esimene number ilmus 2009. aasta sügisel. 16. numbri koostab EMTA teadur, muusikauuringute ja -korralduse õppekava koordinaator Brigitta Davidjants.
Res Musica on indekseeritud järgmistes andmebaasides:
Scopus (Elsevier)
RILM Abstracts of Music Literature with Full Text
EBSCO (Academic Search)
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia loovuurimuste sarja viienda raamatuna tuli äsja trükist Piret Jaaksi (PhD, teatrikunst) 2022. aastal edukalt kaitstud doktoritöö „Kirjutada inimesi: kogukondade uurimine ja dokumentaalteatri loomise vahendid dramaturgi töös“ (juhendaja vanemteadur Madli Pesti, retsensent prof Luule Epner, oponent Aivar Simmermann). Raamatu toimetaja on Anu Schaper, kujundaja Maite Kotta.
Raamatuesitlus toimub X muusika- ja teatridoktorantide konverentsi (rohkem infot siit) raames 14. märtsil kell 13.05 EMTA orelisaalis (A404). Esitlust juhib Madli Pesti.
Raamatut saab osta esitluse päeval kohapealt (10 eurot) ja hiljem EMTA e-poest siit (12 eurot).
31. oktoobril toimub Eesti Muusikateaduse Seltsi Karl Leichterile pühendatud ettekandepäev, kus esitletakse ka aastaraamatu Res Musica 14., Arvo Pärdi teemalist numbrit. Tänavuse Leichteri päeva teema on muusikaloo õpetamine Tallinna Riiklikus Konservatooriumis (Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias).
Res Musica on EMTSi ning EMTA muusikateaduslik aastaraamat. Seekordne number valmis koostöös Arvo Pärdi Keskusega ning koondab endas seitse teadusartiklit, mis põhinevad 2021. aasta oktoobris Laulasmaal peetud konverentsi „Arvo Pärt – tekstid ja kontekstid“ ettekannetel.
„Arvo Pärdi Keskuse esimene teaduskonverents, mis sündis koostöös Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiaga, avas Laulasmaal asuva isikuarhiivi ja infokeskuse tõelise potentsiaali,“ ütles konverentsi programmi kuraator ja Res Musica peatoimetaja Toomas Siitan.
Tema sõnul oli eesmärgiks kutsuda muusika üle arutlema erinevate distsipliinide teadlasi, kellele Arvo Pärdi looming on ideede ja lähenemisviiside kohtumispaigaks. „Res Musica artiklid peegeldavadki konverentsi peamisi teemasid, milleks on Pärdi muusika ajaloolised ja tunnetuslikud paralleelid ning teoloogilised alused, samuti suhe kasutatud tekstidega,“ lisas Siitan.
Muusikaloolased Peter J. Schmelz, Kevin C. Karnes ja Toomas Siitan käsitlevad Pärdi 1960. ja 1970. aastate loomingu kujunemist ning selle seoseid omaaegse muusikaeluga. Teoloogid Peter C. Bouteneff ja Tauri Tölpt ning muusikateadlased Leopold Brauneiss ja Andreas Waczkat otsivad erinevaid teid Pärdi loomingu vaimse tuuma sõnastamiseks, avades selle religioosseid allikaid ning analüüsides muusikalisi tekste.
Ingliskeelsetel uurimustel on juures eestikeelsed kokkuvõtted. Res Musica nr 14 sisaldab ka nelja raamatuarvustust ning EMTSi sündmuste kroonikat. Numbri koostas Toomas Siitan, toimetasid Anu Schaper ja Kristina Kõrver.
Esitlus ja ettekandepäev toimub esmaspäeval, 31. oktoobril algusega kell 17.00 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia auditooriumis A-402.
Päevakava: www.muusikateadus.ee
Lisainfo:
www.resmusica.ee
Anu Schaper
resmusica@eamt.ee
+372 5566 9164
EMTA kirjastuses ilmus Saale Fischeri väitekiri „Tempo ja retooriline ajastamine 17.–18. sajandi instrumentaalmuusika esituses“. Tööd juhendas professor Toomas Siitan ja Fischer kaitses selle 2020. aasta suvel cum laude. Väitekiri ilmus sarjas Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Loovuurimused (peatoimetaja professor Kristel Pappel, toimetaja Anu Schaper). Raamatu esitlus toimus 30. juulil Haapsalu Vanamuusikafestivalil.
Klavessinist Fischer käsitleb töös barokkmuusika retoorilist helikeelt interpreedi vaatenurgast, keskendudes tempo ja ajastamise küsimustele ajastuteadlikus esituspraktikas läbi ajaloo. Ta esindab uudset mõtteviisi, mille järgi varased partituurid sisaldavad rikkalikult esituslikku materjali. Toetudes muuhulgas oma interpreedikogemusele, näitab Fischer arvukalt võimalusi 17.–18. sajandi partituuride lugemiseks ja tõlgendamiseks ning toob esile ka mängija subjektiivse panuse tähtsuse.
Interpretatsioonipedagoogika eriala eestvõttel on ilmunud kogumik, mis sisaldab enamikku legendaarse õppejõu Olavi Silla (1949–2003) salvestatud loengutest.
Salvestused on litereeritud ja varustatud täienduste, selgituste ning kommentaaridega keelpillimuusika ajaloo õppejõudude Niina Murdvee ja Meelis Orgse poolt.
Väljaanne on väärtuslik kaasaegne õppematerjal tudengitele ja kõikidele huvilistele ning väljapaistva õppejõu Olavi Silla pärandi monumentaalne dokument.
Kogumiku esitlus toimub 1. veebruaril kell 18.00 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia orelisaalis.
Väljaannet on peagi võimalik soetada EMTA ruumist D523. Kontakt: Liina Jääts (liina.jaats@eamt.ee).
29. novembril esitleti Eesti Muusikateaduse Seltsi traditsioonilisel Leichteri päeval ajakirja Res Musica 13. numbrit.
Ajakirja number on pühendatud Ludwig van Beethoveni 250. sünniaastapäevale. Kompositsiooniõpetus ja muusikaanalüüs toetub paljuski Beethoveni teostele, mis ei ole oma etalonistaatust kaotanud ka tänapäeval. Ka on suur osa klassikalisele muusikale keskenduvatest analüütilistest teooriatest ja mõistestikust välja kujunenud just Beethoveni teoseid eritledes ja tõlgendades. Res Musica uue numbri kuuest artiklist viis keskenduvadki Beethoveni teostele või nendega mõnel muul viisil seotud teemadele, puudutades ka François Couperini ja Anton Bruckneri muusikat (autorid Stephen Slottow, Poundie Burstein, Ildar Khannanov, Vadim Rakochi ja Edward Jurkowski). Ingliskeelsetel uurimustel on ulatuslikud eestikeelsed kokkuvõtted. Üks eestikeelne artikkel keskendub eesti keele seotusele koraaliviiside rütmiga (autor Eerik Jõks). Res Musica nr 13 sisaldab ka nelja raamatuarvustust ning muusikateadusliku elu kroonikat. Numbri koostas Kerri Kotta.
Ostusoovist saab teada anda: resmusica@eamt.ee.
Numbri hind on 7 €, üliõpilastele 3,5 €.
Täpsem info: resmusica.ee/res-musica-13-2021/
Res Musica on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ning Eesti Muusikateaduse Seltsi ühine väljaanne, mille peatoimetaja on Toomas Siitan.