Rubriik: Täiendusõpe
Alanud on registreerimine septembris ja oktoobris toimuvatele TASUTA täienduskoolituskursustele:
Digipädevused ja õpperepertuaar – keelpillid (viiul, vioola, tšello) (algab 23.09.2023)
Digipädevused ja õpperepertuaar – kitarr (algab 23.09.2023)
Digipädevused ja õpperepertuaar – klaver (algab 30.09.2023)
Pilliõpetaja digiloomelabor, 1. rühm (algab 07.10.2023)
Pilliõpetaja digiloomelabor, 2. rühm (algab 21.10.2023)
Kursus toimub projekti „Täiskasvanuhariduse edendamine ja õppimisvõimaluste avardamine” raames, läbiviimist toetavad Euroopa Liit Euroopa Sotsiaalfondist ja Eesti riik.
Kursusel „Digipädevused ja õpperepertuaar“ pakub Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia võimalust parimate asjatundjate juhendamisel avardada ja värskendada teadmisi instrumendi õpperepertuaari erinevates valdkondades ning tutvuda lähemalt repertuaari leidmist hõlbustavate digitaalsete võimalustega EMTA jt muusika andmebaaside kasutamisel.
Kursus „Pilliõpetaja digiloomelabor“ pakub võimalust arendada oma oskusi uue pedagoogilise repertuaari loomisel ning annab vajalikke algteadmisi sellest, kuidas loomingut digitaalselt salvestada, töödelda ja noodistada.
Rohkem infot: https://eamt.ee/taiendusope/koolituskalender/ (vt tasuta kursused)
Pärnu Kunstide Koolis toimus 21.–24. augustini suvekool kooliteatrite ja teatriringide juhendajatele, kus õpetasid lavakunsti osakonna õppejõud Tiit Ojasoo, Mart Koldits, Tiina Tauraite ja Külli Teetamm. Praktilised töötoad sisaldasid harjutusi ja treeninguid, mis keskendusid näitlejaõppe põhielementidele: tähelepanu, kujutlus, loovus, spontaansus ja kokkumäng. Õpiti tundma meetodeid tegelaskujude ja stseenide loomiseks ning arendamiseks.
Suvekoolis osales 27 kooliteatri ja teatriringi juhendajat üle Eesti, kes kursuse lõppedes said EMTA täienduskoolituskeskuse tunnistuse.
Sel suvel toimuvad järgmised Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia suvekoolid:
4.–8. juuli: Suvekool noortele vask- ja löökpillimängijatele Noarootsis
7.–12. august: VII suvekursus noortele pianistidele Haapsalus
7.–10. august: Koolieelse lasteasutuse muusikaõpetajate suvekool Pärnus
14.–17. august: Üldhariduskooli muusikaõpetajate suvekool Pärnus
21.–24. august: Suvekool kooliteatrite ja teatriringide juhendajatele Pärnus
Loe lähemalt EMTA täienduskoolitusekeskuse lehelt: eamt.ee/taiendusope/koolituskalender/
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia pakub alates sügisest võimalust õppida muusikaproduktsiooni ja laulukirjutamist ning muusikapedagoogikat aastase eriprogrammi alusel ehk omandada neil aladel mikrokraad.
Õppimine on tasuline ja mikrokraadi omandanu saab akadeemialt ka vastava tunnistuse. Soovi korral on võimalik mikrokraadi ainepunkte kasutada hilisemas kraadiõppes.
MUUSIKAPRODUKTSIOON JA LAULUKIRJUTAMINE
Olenemata sellest, kas oled pürgiv laulukirjutaja, kes soovib arendada oma oskuseid, või muusikaprodutsent, kelle eesmärgiks on laiendada erialast ampluaad – mikrokraadiprogrammi läbimine annab vajalikud teadmised ja oskused edukaks toimetulekuks tänapäevases konkureerivas muusikatööstuses. Programm on osa EMTA heliloomingu ja muusikatehnoloogia õppekavast.
Praktilise õppe ning põhjalike kontseptsioonide ja teooriate kombinatsiooni kaudu omandatakse vajalikud teadmised ja oskused professionaalsel tasemel helisalvestuste ning mikside produtseerimiseks. Muusikaproduktsiooni käsitletakse antud programmis kunstilisest vaatenurgast. Produtsent on kui loomejuht – helidisainer, kes kujundab enda Isikupärase kõlakarakteri ja artistliku stiili, st enda helilise sõrmejälje (ingl sonic fingerprint).
Mikrokraadiprogramm annab osalejale ideaalse võimaluse arendada loovust, omandada teadmisi ja tehnilisi oskusi oma kunstiliste ideede realiseerimiseks.
Õppekeel on inglise keel ja avatud on 8 õppekohta.
Kandideerimise tähtaeg on 30. juuni 2023. Rohkem infot siit.
MUUSIKAPEDAGOOGIKA
Mikrokraadiprogramm koosneb muusikapedagoogika eriala õppekava ainetest, mis keskenduvad muusika õpetamisele lasteaias ning I–II kooliastmes.
Programm on suunatud muusikutele, kes soovivad alustada muusikaõpetaja eriala omandamist või muusikaõpetajatele, kes soovivad värskendada varasemalt omandatud erialaseid teadmisi või täiendada ning süvendada teadmisi muusikapedagoogika eriala põhiainetes.
Õppekeel on eesti keel.
Kandideerimise tähtaeg on 20. august 2023. Rohkem infot siit.
Täiendav info EMTA täienduskoolituskeskusest e-posti aadressil tkk@eamt.ee ja telefonil 6675 757.
Sel esmaspäeval, 15. augustil algas Pärnu Kunstide Majas Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia täienduskoolituskeskuse suvekool „Meretäis muusikat“, kus osaleb 80 koolieelsete lasteasutuste muusikaõpetajat.
Suvekooli eesmärk on tutvustada muusikategevuste didaktilisi võtteid lapse loova eneseväljenduse toetamiseks, arendada oskusi loovate muusikategevuste inspireerivaks läbiviimiseks, täiendada koolieelse lasteasutuse muusikaõpetaja erialast kompetentsi ja jagada kogemusi praktiliste muusikategevuste mitmekesistamiseks.
Lektorid on Margus Abel, Monika Allert, Marju Järvpõld, Margrit Kits, Kairi Leivo, Helena Pihel ja Kadri Selke. Programmijuht on Karin Muldma.
Meediakajastus:
Suvepealinnas õpivad ja mängivad Eesti erksaimad lasteaiaõpetajad (Pärnu Postimees)
Piiranguteaeg täiendusõppes
Kriisiolukord sulges kõrgkoolide õppehooned ka täiendusõppele. Vaatamata tänaseni kehtivatele piirangutele on EMTA täienduskoolituskeskuses põhjust siiski rõõmustada – aprillikuuga jõuab lõpule õppetöö kahes suures koolitusprogrammis.
2018. aasta lõpul osales täienduskoolituskeskus SA Innove poolt väljakuulutatud riigihankes – Euroopa sotsiaalfondi taotlusvoorus „Lisaeriala ja ainedidaktilise pädevuse omandamine”, esitades projekti „Üldhariduskooli muusikaõpetaja ja koolieelse lasteasutuse muusikaõpetaja lisaeriala omandamine”, mis sai positiivse vastuse ning rahalise toetuse õppetöö läbiviimiseks kahel lisaerialal.
Koolituse planeerimise käigus viis täienduskoolituskeskus eelnevalt läbi sihtgrupi küsitluse, et kaardistada tööturu olukorda üldhariduskooli muusikaõpetuses ja lisaeriala omandamiseks soovi avaldanud sihtgrupi ootusi. Küsitlusele vastas 38 õpetajat. Vastanute andmete analüüsist selgus, et enim vajavad ümberõpet muusikaeriala kõrghariduse saanud – näiteks instrumendiõpetajad, interpreedid, muusikateadlased jt, kellel puudub pedagoogiline, sh üldhariduskooli muusikadidaktika kompetents. Teise grupina võib välja tuua töötavad õpetajad, kellel on omandatud muu kõrgharidus (näiteks kasvatusteadused) ja sellele lisaks kesk-eri hariduse tasemel muusikaline haridus. Kolmanda grupina joonistus välja kesk-eri haridusetasemel (lõpetatud pedagoogiline kool/ õpetajate seminar) vastaja, kes töötab koolis, kuid vajab kindlasti kaasajastatud ainedidaktilist koolitust. Tihtipeale on tegemist maapiirkondadest pärit inimestega, kelle puhul tasuline täiendkoolitus ega ka statsionaarne päevaõpe ei tule kõne alla.
Koolieelsete lasteasutuste õpetajate hulgas viidi samuti läbi küsitlus, sellele vastas 56 koolieelse lasteasutuse õpetajat. Saadud andmete põhjal võib väita, et tööturu seis lasteaia muusikaõpetajate osas on probleemne. Spetsiaalset lasteaia muusikaõpetajaid Eestis ette ei valmistata. TLÜ–EMTA muusikaõpetaja ühisõppekava annab oma lõpetajatele kompetentsi töötada ka lasteaias, aga õppekaval õppijaid ei ole palju ning lõpetajad eelistavad minna tööle koolidesse, kus on enamasti kõrgem palk. Nii töötavad lasteaedades muusikaõpetajad, kes on kvalifitseeritud, aga pensioneeruvad järgmise 10–15 aasta jooksul, või väga erineva ettevalmistusega töökohal õppinud õpetajad, kellel puuduvad baasteadmised pedagoogikast, arengupsühholoogiast ja didaktikast.
Küsitlusel ilmnes koolituse soovijate vägagi erinev hariduslik taust: 1) üldhariduskooli muusikaõpetaja eriala omandatud magistri tasemel (ilma lasteaia õpetaja pädevuseta; 2) muu kõrgharidusega (näiteks klassiõpetaja) ja lõpetatud instrumendiõpe lastemuusikakoolis; 3) omandatud alushariduse eriala ja muusikaline haridus kesk-eri koolide tasemel; 4) omandatud KELA õpetaja eriala (endised pedagoogilised koolid) ja lõpetatud instrumendiõpe lastemuusikakoolis; 5) omandatud instrumendiõpetaja eriala kesk-eri koolide tasemel.
Lähtuvalt sellest oli projekti eesmärgiks paindlike võimaluste loomine muusikaõpetaja lisaeriala omandamiseks, kokku 75-le üldhariduskooli ja koolieelse lasteasutuse õpetajale. Koolitusel osalemise eelduseks oli eelnev muusikaline haridus ja töötamine koolis või koolieelses lasteasutuses.
2019. aasta veebruaris algaski õppetöö üldhariduskooli muusikaõpetaja lisaeriala õppegrupil (26 õppurit), samuti ka koolieelse lasteasutuse muusikaõpetaja lisaeriala kahel õppegrupil (kokku 51 õppurit).
Mõlema eriala õppekava maht oli 45 EAP, st kokku 1170 tundi, millest omakorda u 370 auditoorset ning u 800 tundi iseseisvat tööd. Õppekavad on koostatud eesmärgiga, et koolituse edukal läbimisel on õpetaja omandanud ainealased didaktilised ja praktilised oskused muusika õpetamiseks vastavalt lisaerialale kas üldhariduskoolis või koolieelses lasteasutuses.
Õppetöö oli planeeritud sessioonidena, kokku u 50 õppepäeva.
Lisaerialade õppekavad sisaldasid nii kasvatusteaduslikke- kui ülddidaktilisi aineid. Olulise osa moodustasid muusikaõpetuse didaktika ja selle juurde kuuluvad ained, sh Kodály metoodika ja Carl Orffi pedagoogika ning muusikaline liikumine ja infotehnoloogia muusikaõpetuses.
Õppekavadesse kuulusid ka õpetaja ainealast võimekust arendavad õppeained, nagu hääleseade ja klaverisaate kujundamine ning pillimäng, koolimuusikutel lisaks ka dirigeerimine ja kooritöö metoodika.
Kuna õppetöö alguses selgus, et osalejate eelnev muusikaline ettevalmistus on väga erinev, siis käivitasime soovijatele nn tasandusloengud muusika elementaarteooriast. Selles osalemine oli vabatahtlik ning võimaldas kõigil õppida või meelde tuletada edasiseks õppimiseks vajalikke elementaarteooria-alaseid teadmisi.
Lisaeriala õppekava lõpetamise tingimuseks oli positiivne sooritus kõigis õppeainetes ning pedagoogilise lõputöö kaitsmine.
Õppetöö läbiviimine kahel lisaerialal ja küllaltki suurte õppegruppidega oli täienduskoolituskeskusele üsna suur väljakutse. Väga suur tänu koostöö eest muusikapedagoogika õppejuhile professor Kristi Kiilule, lisaerialade õppekavade juhile.
Töömaht oli suur ka õppetöösse kaasatud õppejõududele, kes lisaks oma igapäevasele õppetööle võtsid kohustusi lisaerialade õppeprotsessis. Eriti mahukas ja tunnustusvääriv oli individuaalainete õppejõudude tööpanus.
2019 kevad- ja sügissemestril toimus õppetöö plaanipäraselt, mõlema lisaeriala õppetöös toimus seitse sessiooni, samuti ka mõned lõppenud ainete arvestused.
Kahjuks tõi 2020. aasta kevadsemester piirangud ja õppetöö tuli kiiresti ümber planeerida. Samas võimaldas piirangute aeg õppijatel keskenduda lõputööde kirjutamisele, jätkus töö juhendajatega, samuti töö individuaalainetes. Mõnel puhul rakendasime distantsõpet, kuid kõigis aineis pole see võimalik. Täielikult kaugõppe vormis viidi mõlemal lisaerialal läbi üks aine – loovuspsühholoogia.
Ärajäänud sessioonid planeerisime augustisse ja töötasime tihedalt kõigil neljal nädalal.
Tahaksin esile tõsta koolitusel osalejate motiveeritust, tahte- ja meelekindlust jõuda lõpetamiseni vaatamata piirangutele ja isiklikele raskustele.
Tänaseks on oma lõputöö kaitsnud 73 õppijat kokku mõlemalt lisaerialalt.
Tuult tiibadesse, head muusikaõpetajad!
Ene Kangron, vanemlektor, täienduskoolituskeskuse juhataja