Rubriik: Uncategorized @et

Juba kolmandat aastat kasutavad riigigümnaasiumid võimalust tellida valikaineid ülikoolidelt. Sel õppeaastal alustas Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias kokku kolm valikainete õpperühma kahest koolist.

Pelgulinna Gümnaasiumi tellimisel algas esmakordselt õppetöö valikmoodulis “Infotehnoloogia ja audiovisuaalne looming”, mis koosneb kolmest kursusest: “Sissejuhatus muusikatehnoloogiasse”, “Oma loo jutustamine muusikas” ja “Audiovisuaalsed väljendusvahendid”, õppejõud Einike Leppik ja Nikita Šiškov.

Mustamäe Riigigümnaasiumi tellimisel jätkus õppetöö valikmoodulis “Esinemistehnika ja eneseväljendus” kahe õpperühmaga (nii alg- kui jätkukursus). Valikmoodul koosneb kolmest kursusest: “Lavaline liikumine” – õppejõud Tanel Saar, “Hääl ja kõne” – õppejõud Vilja Sliževski ning “Suuline kõne ja kirjalik keel” – õppejõud Johan Elm.

Valikmoodulite õppekavad on välja töötatud täienduskoolituskeskuses. Valikainete vastu on õpilastel suur huvi, seetõttu on täitunud kõik rühmad kiiresti. Loodetavasti näeme mõnda neist õpilastest peagi ka EMTA tudengite ridades!

Lisainfo: Ene Kangron, täienduskoolituskeskuse juhataja

1. oktoobril tähistatakse kogu maailmas rahvusvahelist muusikapäeva – kaunist traditsiooni, mille algatas legendaarne viiuldaja Yehudi Menuhin 1975. aastal, eesmärgiga juhtida tähelepanu muusika olulisusele meie igapäevaelus.

Eestis on sellest päevast kujunenud üle-eestiline sündmus – kontserdid toimuvad Narvast Kihelkonnani ning ka väljaspool Eestit.

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia üliõpilased toovad sel päeval elava muusika Tallinna ostuelamuste südamesse – Viru Keskusesse. Päeva jooksul saab nautida mitmekesist muusikaprogrammi: üles astuvad noored pianistid, tšelloansambel, löök- ja puhkpillimängijad, pärimus- ja jazzmuusikud ning mitmed teised. Päeva juhib akadeemia vilistlane Johan Randvere.

Tegemist on teist aastat järjest toimuva Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ning Viru Keskuse koostööprojektiga rahvusvahelise muusikapäeva raames, mille eesmärk on pakkuda kuulajatele muusikaelamusi argipäeva keskel.

Kolmapäev, 1. oktoober kell 12.00–20.30, Viru Keskus
Kontserdid toimuvad igal täistunnil ajavahemikus 12.00–20.30, kestusega ligikaudu 30 minutit.

12.00 – EMTA pärimusmuusikud
13.00 – EMTA keelpillikvartett
14.00 – EMTA klassikalise laulu tudengid Perla Guasti (sopran), Anni Zimmermann (sopran), Adèle Viksne (sopran), Joanna-Maria Suurmets (metsosopran), Geir Kudu (tenor), Enno Lorenz (bariton), Kuno Kerge (bariton), Lev Rodionov (bass)
15.00 – EMTA puhkpilliorkester, dirigent Toomas Vavilov
16.00 – EMTA jazzitudengid Vladimir Todurov (klaver), Gustavs Saulītis (kontrabass), Aron Talu (trummid)
17.00 – EMTA tšellistid
18.00 – EMTA löökpillitudengid
19.00 – Madis Sikk (klaver), Tiit Tomp (klaver)
20.00 – EMTA kaasaegsete etenduskunstide tudengid (CPPM)

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (EMTA) kontserdi- ja teatrimaja uus hooaeg pakub publikule mitmekesist programmi, mis toob fookusesse noored interpreedid ja Eesti heliloomingu. Hooaja keskne sündmus on 14.–19. oktoobrini kestev akadeemia esindusfestival MÜRIAADfest, mille tähelepanu on Eesti heliloojatel. Sügishooaeg kulmineerub Rein Rannapi ja Leelo Tungla uhiuue lasteooperi „Metsalaulupidu“ maailma esiettekandega.

„Alanud sügishooaeg pakub taas akadeemia üliõpilastele suurepäraseid ja mitmekülgseid võimalusi end publiku ees proovile panna. Ootame meie rohkearvulist publikut osa saama nii sündmustest meie majas kui ka väljaspool – rahvusvahelisel muusikapäeval pakume terve päeva jooksul eriilmelist programmi Viru Keskuses, oktoobri keskpaigas ootame kõiki akadeemiasse MÜRIAADfestile, seejärel Eesti Keelpillimängijate Konkursi finaalkontsertidele ning aasta lõpus esietendub Rein Rannapi uus lasteooper „Metsalaulupidu“,“ sõnab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia loometegevuse ja välissuhete prorektor Henry-David Varema ning lisab: „Samuti jätkuvad mitmed publikule armsaks saanud kontserdisarjad ja juba sel laupäeval esietendub Eesti Draamateatri suurel laval „Kuningas Ubu“, mis on koostöölavastus EMTA lavakunstikooliga.“

1. oktoobril, rahvusvahelisel muusikapäeval, muudame Viru Keskuse aatriumi kontserdisaaliks – Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia üliõpilased toovad ostukeskusesse terve päeva kestva eriprogrammi, pakkudes elamusi erineva muusikamaitsega kuulajatele. Üles astuvad noored pianistid, tšelloansambel, löökpilli- ja puhkpillimängijad, pärimus- ja jazzmuusikud, kaasaegsed etenduskunstnikud ja mitmed teised. Päeva juhib akadeemia vilistlane Johan Randvere.

14.–19. oktoobrini toimuva MÜRIAADfesti keskmes on Eesti heliloojad, kes tähistavad sel aastal juubelit või kelle sünnist möödub tähelepanuväärne number. Festival toob fookusesse seitse autorit: Artur Lemba 140, Eduard Tubin 120, Eino Tamberg 95, Veljo Tormis 95, Arvo Pärt 90, Lepo Sumera 75 ja Olav Ehala 75. MÜRIAADfest pakub harukordset võimalust saada kuue päeva jooksul osa mitmekesisest eesti heliloomingust noorte interpreetide ehk akadeemia üliõpilaste esituses. Festivali raames etendub EMTA black box’is ka lavakunsti osakonna 32. lennu diplomilavastus „vahe aeg“, mille lavastaja on Mart Koldits ja mis on valminud koostöös Von Krahli Teatriga. MÜRIAADfesti lõpetab EMTA sümfooniaorkestri pidulik lõppkontsert, kus dirigent Toomas Vavilovi juhatamisel kõlavad Artur Lemba klaverikontsert, solist Tiit Tomp, Eduard Tubina 3. sümfoonia ja Arvo Pärdi „Credo“.

26. novembril algab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias Eesti Keelpillimängijate Konkurss. 4. ja 5. detsembril toimuvad finaalkontserdid, kus parimad mängijad astuvad žürii ja publiku ees lavale koos Eesti Riikliku Sümfooniaorkestriga dirigent Arvo Volmeri juhatamisel.

Sügishooaeg kulmineerub 10. detsembril Rein Rannapi ja Leelo Tungla uue lasteooperi „Metsalaulupidu“ esiettekandega akadeemia suures saalis. See on lustakas lugu oravast, kes otsustab metsarahvale korraldada unustamatu laulupeo. Ooperi aluseks on Palivere koolitüdruku Gerli Grau muinasjutt, mis võitis 2024. aastal Sten Roosi muinasjutuvõistluse. Helilooja Rein Rannapit inspireeris lugu sedavõrd, et tal tekkis idee luua uus ooper lastele. Libreto autor on armastatud lastekirjanik Leelo Tungal.

„Metsalaulupidu“ on hoogne ja südamlik kogupereetendus, mis sobib vaatamiseks nii peredele, koolidele kui ka lasteaedadele. „Tegu on küll lasteooperiga, ent Leelo Tungla tekstides ja minu muusikas leidub vihjeid ja vimkasid, mis pakuvad äratundmisrõõmu ka lapsevanematele,“ ütleb helilooja Rein Rannap.

Lasteooperi laval on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lauluüliõpilased, koor ja väike orkester ning Tallinna Muusika- ja Balletikooli (MUBA) balletiõpilased. Lavastaja on Karl Laumets, muusikajuht ja dirigent Hirvo Surva. Etendused toimuvad 10.–19. detsembrini EMTA suures saalis, Vanemuise väikeses majas ja Paide Muusika- ja Teatrimajas.

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia sündmustega saab tutvuda akadeemia kodulehel eamt.ee.

Meediakajastusi:
Talve hakul jõuab lavale Rein Rannapi uus lasteooper (Postimees, 18.09.2025)
EMTA kontserdi- ja teatrimaja sügishooaeg kulmineerub Rein Rannapi uue lasteooperiga (ERR, 17.09.2025)

Euroopa Liidu Noorteorkester (EUYO) otsib oma ridadesse uusi mängijaid! Kandideerima on oodatud kõik EL kodakondsust omavad instrumentalistid vanuses 16–26 aastat (seisuga 31.12.2025).

Konkurss leiab aset kahes voorus
Keelpillide ning puhk- ja löökpillide ettemängud, mille toimumise ajad on veel täpsustamisel.
Lõppvoor kolmapäeval, 12. novembril kell 10.00 ruumis D-511.

Repertuaar
Esitada vabalt valitud soolo- või klaverisaatega teos + orkestripartiid.
NB! Löökpillid esitavad ainult orkestripartiid.

Registreerumine
Kõik soovijad saavad registreeruda EUYO kodulehel hiljemalt 29. oktoobriks 2025.

1976. aastal asutatud ja tänaseks maailma ühe parima sümfooniaorkestri staatusse tõusnud kollektiiv on teinud koostööd maailma juhtivaimate muusikute ja dirigentidega nagu Daniel Barenboim, Leonard Bernstein, Herbert von Karajan ja Mstislav Rostropovtš. Eraldi äramärkimist väärib orkestri asutaja ja kauaaegne peadirigent Claudio Abbado, aga ka endised peadirigendid Vladimir Ažkenazy ja Bernard Haitink. Kevadest 2024 on orkestri peadirigent ning kunstiline juht Iván Fischer. Kevad- ja suvesessioonid toimuvad orkestri residentsis Grafeneggis, Austrias, milllele järgnevad kontserttuurid. Lähemalt saab orkestri tegemistest lugeda orkestri kodulehelt.

Lisainfo ja küsimused:
Kai Kiiv
6675 721
kai.kiiv@eamt.ee

26. novembrist 5. detsembrini 2025 leiab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias aset Eesti Keelpillimängijate Konkurss.

Registreerimine on avatud kuni 1. oktoobrini.

Eesti Keelpillimängijate Konkurss on kodumaiste talendikate keelpillimängijate kasvulava. Viimasest konkursist möödub tänavu viis aastat ning selle aja jooksul on peale kasvanud uus keelpillimängijate põlvkond, kellele pakub sündmus võimaluse end proovile panna. Konkurss rikastab muusikaelu andekate muusikutega ja avab neile tee kontserdilavadele, andes ühtlasi ülevaate noorte keelpillimängijate tasemest ja hetkeolukorrast Eestis.

Konkursi voorud toimuvad EMTA suures saalis. Keelpillimängijaid hindab rahvusvaheliselt tunnustatud keelpillimängijatest koosnev žürii. Finaalvooru pääsenud astuvad üles koos Eesti Riikliku Sümfooniaorkestriga dirigent Arvo Volmeri juhatusel.

Lisainfo ja registreerimine: https://eamt.ee/uritused/eesti-keelpillimangijate-konkurss-2025/

Konkurss toimub Eesti Muusikanõukogu, MTÜ Muusikaline Noorus Eestis, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ja Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri koostöös.

Eraannetustel põhinev Rotalia Foundation (USA, Seattle) andis reedel, 5. septembril avalik-õiguslike ülikoolide tudengitele üle 2025/2026. õppeaasta stipendiumid (a’ 3000€).

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiast saab stipendiumi muusikateaduse magistriõppekava 1. õppeaasta üliõpilane Hanna Grete Verbeek.

Fondi stipendiaadid valiti konkursi korras välja nende üliõpilaste seast, kes k.a aprillikuu seisuga olid päevase õppevormi 2. aasta bakalaureuseastme, integreeritud õppe eelviimase aasta või magistriastme 1. aasta üliõpilased ning kes esitasid fondi stipendiumikonkursile vormikohase sooviavalduse.

Stipendiumid anti pidulikult üle Tartus Rotalia majas (Tähe tn 3).

Selleks õppeaastaks saavad avalik-õiguslike ülikoolide (TÜ, TalTech, EMÜ, TLÜ, EMTA ja EKA) üliõpilased fondist kokku 33 stipendiumi kogusummas 100 tuhat eurot, mis on üks suuremaid eraannetusi Eesti üliõpilastele. Fond on toetanud Eesti üliõpilasi alates 1988. aastast.

Täiendav teave fondist, rahastajatest ja stipendiaatidest Rotalia veebilehel https://rotalia.ee/fondid/foundation/ ja fond.kandideeri@rotalia.ee

30. augustil Tallinna Raekojas toimunud XXI Tallinna Kammermuusika Festivali lõppkontserdil pälvis traditsioonilise noore muusiku aastapreemia sopran, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia laulu eriala üliõpilane Annabel Soode (õp. Monika Hauswalter).

Annabel Soode on Tallinnas õppiv ja tegutsev vokaalartist, kes uurib hääle väljendusvõimalusi eri muusikastiilides, ruumides ja ülesannetes, avastades samal ajal inimest ja tema laule. Lauldes nii Euroopa kultuuriruumi klassikat kui ka nüüdismuusikat, tunnetab ta oma psühhofüüsise kaudu erinevaid narratiive. Oma ooperidebüüdi tegi Soode M. Maltise uudisteoses “Raasulapsuke” peaosatäitja Hebana rollis (2024).

Noore muusiku preemia on varasemalt pälvinud: Oliver Kuusik (tenor), Rene Soom (bariton), Kädy Plaas (sopran), Priit Volmer (bass), Maria Veretenina (sopran), Arete Teemets (sopran), Andreas Lend (tšello), Kristel Pärtna (sopran), Ivi Ots (viiul), Johan Randvere (klaver), Pärt Uusberg (helilooja), Raiko Raalik (bass), Kadi Jürgens (metsosopran), Ille Saar (sopran), Martin Karu (kontratenor), Theodor Sink (tšello), Marcel Johannes Kits (tšello), Sandra Laagus (metsosopran) ja Hans Christian Aavik (viiul).

Perekond Kelam andis heliloojate Marje ja Kuldar Singi mälestusele pühendatud tunnustuse üle 20. korda.

Allikas: ERR

Juba vähem kui nädala pärast külastab Eestit maailmakuulus dramaatiline sopran Maria Guleghina, kes annab 10. septembril Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia suures saalis kontserdi koos oma hea sõbra, pianisti Ivari Iljaga. Enne kontserti andis Guleghina Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiale intervjuu, kus ta räägib oma silmapaistvast karjäärist ja muusikuteest. 

Mis on Teie esimene mälestus ooperist – mis Teid selle imelise kunstivormi juures paelus?
Minu lapsepõlv oli väga õnnelik. Kasvasin üles haritlaste peres, kus muusikal, teatril ja raamatutel oli väga oluline roll. Need olid meie pere vaimseks toiduks. Minu – pere ainsa lapse – kasvatamisse suhtuti väga tõsiselt. Alates neljandast eluaastast võeti mind kõikjale kaasa. Käisin sageli ooperis, vaatasin kõiki lastelavastusi ja ballette, külastasin komöödiaid, draamateatrit, tsirkust ja palju muud. Ma ei mõelnud kunagi, et ooper võiks olla minu unistus. Arvatavasti tekkis see soov esimest korda pärast filmi „Tule homme“ / Come Tomorrow (režissöör Jevgeni Taškov, 1963, muusikaline komöödia) vaatamist. Siis tahtsin laulda aariaid ja romansse Frosya Burlakova repertuaarist. Juhuslikult viis ema mind hiljem konservatooriumi pedagoogilisele praktikale, kus 15-aastaselt avastati minu kontraaldi hääl. Nii sattusingi sellele teele, ehkki veel aasta või kaks arvasin, et lõpetan 10. klassi ja laulan lihtsalt enne pedagoogilisse instituuti sisseastumist, et õppida koorijuhtimist. See kõik oli puhas juhus.

Teie karjäär on olnud erakordne: olete esinenud maailma kõige mainekamates ooperimajades ja jaganud lava suurimate ooperinimedega. Milline hetk või roll paistab Teie karjääris kõige eredamana silma?
Minu kunstilist debüüti võib kirjeldada muinasjutuna. Pärast esimest katset La Scala direktori ees kutsuti mind 24-aastaselt laulma ooperisse „Nabucco“. La Scala kunstiline juht dr Mazzonis ei unustanud mind ja saatis järgmisel aastal uue lepingu, hoiatades, et ta ei võta kedagi teist minu asemel. Nii leidsingi end 25-aastaselt lavalt koos selliste suurkujudega nagu Luciano Pavarotti, Fiorenza Cossotto ja Leo Nucci. Dirigendiks oli geenius ja legend Gianandrea Gavazzeni. See oli tõepoolest erakordne debüüt. Pidin laulma viimase etenduse ja katma viis esimest, kuid juhtus nii, et publik ei võtnud kahte esimest suurepärast lauljat vastu. Tol ajal täitsid saali tõelised asjatundjad, eriti loožides, ja nad ei andestanud ühtegi väikest viga.

Ühes varasemas intervjuus olete öelnud: „Kui ma midagi tahan, siis ma püüan selle poole!“ Millised eesmärgid või rollid inspireerivad Teid tänasel päeval?
Jah, selline ongi minu loomus. Kui ma näen eesmärki, ei näe ma takistusi. Nii oli ka „La Traviataga“, millega töötasin üle 10 aasta. Oskused, mis ma omandasin, püüdes toime tulla Violetta aaria tessituuriga, andsid mulle tohutu potentsiaali teistes dramaatilisele sopranile kirjutatud rollides.

Mida ütleksite noortele lauljatele, kes unistavad suurest lavast ja rahvusvahelisest karjäärist?
Ärge unistage kuulsusest ja staatusest, vaid töötage selle nimel, et laulda nii, nagu keegi enne teid pole laulnud. Püüdke olla parimad mõnes kindlas ooperirollis.

Mis viib andekuse tõelise meisterlikkuseni?
Raske töö ja kannatlikkus. See on nagu inglise muru pügamine – lihtsalt seda tehakse 300 aastat kääridega.

Tallinnas esinete koos pianist Ivari Iljaga. Kuidas Teie koostöö alguse sai?
Olen ääretult õnnelik, et saan temaga koos laulda. Ja isegi kui see oleks minu viimane kontsert, valiksin tema – Ivari. Oleme palju koos laulnud, sealhulgas minu teisel soolokontserdil La Scalas, reisisime läbi kogu Jaapani ja esinesime Gulbenkiani saalis Lissabonis – kõikjal on ta imeline ja tõeliselt särav pianist ja sõber.

Teie kontserdikavas on teoseid Donizettilt, Bellinilt, Rossinilt, Tšaikovskilt ja Rahmaninovilt. Kuidas Te selle repertuaari olete kokku pannud? Kas kava peegeldab ka Teie isiklikku seost nende heliloojatega?
Muidugi peegeldab. Selles on minu hing, mis räägib ja pihib. Kontserdi teine osa on austusavaldus meie minevikule ja kontsertidele.

Mis on hoidnud Teid laval ja ooperimaailmas need 40 aastat?
Armastus ja pühendumus.

Rohkem infot Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia suures saalis toimuva kontserdi kohta siit.

Taimo Toomast
17.05.1962–29.08.2025 

29. augustil lahkus meie hulgast ooperilaulja, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia laulu vanemlektor Taimo Toomast.

Pärnust pärit Taimo Toomast alustas muusikaõpinguid suhteliselt hilja – alles siis, kui muusikaõpetaja Eleonora Voites noormehe Tallinna ehituskoolist Georg Otsa nim Tallinna muusikakooli sisseastumiskatsetele viis. Tänu loomulikule andele, suurele tahtele ja erialaõpetaja Ervin Kärveti oskuslikule juhendamisele hakkasid temas peagi avalduma tulevase professionaalse laulja eeldused. 1989. aastal lõpetas Taimo Toomast Tallinna Riikliku Konservatooriumi. Erialaõppejõud Teo Maiste kõrval hindas ta ise väga kõrgelt ka kontsertmeister Frieda Bernsteini õpetust ja kammerlaulu tunde. Pärast konservatooriumi lõpetamist töötas ta mõned aastad Estonia teatri solistina, seejärel aga suundus end täiendama Viini (Viini Riigiooperi stuudio, 1990–1991) ja Saksamaale, kus tema õpetajateks olid Margarethe Bence, David Lutz ja George Fortune. Neil majanduslikult rasketel aastatel ei olnud Lääne-Euroopas haridustee jätkamine Eesti noorte muusikute seas veel kaugeltki tüüpiline ja annab tunnistust Toomasti kõrgetest professionaalsetest eesmärkidest, ambitsioonikusest ja ettevõtlikkusest.

Taimo Toomast on esinenud solistina Viini Riigiooperis ja Viini Kammerooperis, olnud Saksamaal kokku 12 aastat Coburgi Landestheateri ja Dessau Anhaltisches Theateri solist. Külalissolistina on ta esinenud ka paljudes teistes Saksamaa teatrites (Gera, Bauzen, Osnabrück, Passau). Aastatel 2004–2008 elas ja töötas ta Hispaanias. Taimo Toomasti ooperirollide hulka kuuluvad Almaviva, Figaro, Papageno, Belcore, di Posa, Onegin, Jeletski, Escamillo ja paljud teised baritonide tipprollid.

Esinemised ooperi- ja kammerlauljana tõid Taimo Toomastit neil aastatel korduvalt ka Eestisse. Tema olulisemate ülesastumistena kodumaal võiks esile tõsta Figaro osatäitmist Georg Malviuse lavastatud “Sevilla habemeajajas” (RO Estonia, 1994), solistipartiisid Rudolf Tobiase oratooriumis “Joonase lähetamine” ja Artur Kapi oratooriumis “Hiiob” (1995–1999, viimane ilmunud ka CD-l Neeme Järvi juhatusel), Schuberti laulutsükli “Talvine teekond” ettekandeid koos Ivari Iljaga (1999) ja nimiosa täitmist Mozarti ooperi “Don Giovanni” etendustel Rahvusooperis Estonia Olari Eltsi dirigeerimisel (2003).

Alates 2009. aastast oli Taimo Toomast laulu eriala õppejõud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias. Tema õpilaste hulka kuuluvad Egon Laanesoo, Edgar Tron, Matti Torhamo, Yixuan Wang, Jakob Tomson jt. Oma õpingukaaslast ja kolleegi meenutab EMTA laulu eriala professor Nadia Kurem nii: “Taimo oli suurepärane laulja ja pedagoog. Lavapartnerina väga korrektne, tähelepanelik, toetav ja heasüdamlik. Õppejõuna suhtus ta oma töösse väga põhjalikult, tehes seda alati kogu südamega. Taimo õpilased olid alati väga tänulikud ja õnnelikud, et said just tema klassis omandada lauljatele vajalikku tarkust.”

Taimo Toomasti lahkumisega oleme kaotanud särava ande, suurepärase kolleegi ja pühendunud õpetaja. Avaldame sügavat kaastunnet lähedastele.

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia
Rahvusooper Estonia
Eesti Muusikanõukogu

Ärasaatmine toimub reedel, 5. septembril kell 12.30 Pärnamäe Krematooriumi suures saalis.

Eesti Draamateatri suurel laval on publiku ette jõudmas Alfred Jarry „Kuningas Ubu“, Eesti Draamateatri ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (EMTA) koostöölavastus. Lavastaja on Tiit Ojasoo, kunstnik-lavastaja Ene-Liis Semper ning mängivad EMTA lavakunstikooli XXXII lennu üliõpilased.

1896. aastal Pariisis esmakordselt publiku ette jõudnud Jarry „Kuningas Ubu” on ainukordne ja koolkonnatu näidend, mis oma groteski, farsi ja paroodiaelementidega vastandus selgelt tollastele teatritraditsioonidele ning mida peetakse sürrealismi ja absurditeatri eelkäijaks.

Ojasoo ja Semper on korra juba „Kuningas Ubu“ lavale toonud – 2006. aastal teatriga NO99.

Esietendus 20. septembril.

Kuningas Ubu
ehk
saatuslik ettevaatamatus
ehk
kui haiseb siis tuleb tuulutada
ehk
mine ometi ära neetud karu
ehk
patofilosoofiline traktaat
ehk
sa oled täna kohe päris kole
ehk
shubidubishubidubiduu