Rubriik: Uncategorized @et

Stipendiumi pälvib Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia üliõpilane, kelle tegevusväli suudab haarata nii vokaal- kui ka instrumentaalmuusika ning kes loob sildasid, mitte piire.

EMTA Fond annab välja ühe stipendiumi summas 3300 eurot.   

Kandideerima on oodatud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia bakalaureuse-, magistri- ja doktoritaseme üliõpilased, kes ei viibi akadeemilisel puhkusel. Selleks tuleb esitada e-posti aadressile fond@eamt.ee vabas vormis taotlus, kus palume ära tuua oma senised loomingulised tegevused ning plaanid 2026. aastaks.

Taotluste laekumise tähtaeg on 6. märts 2026 kell 12.00.

Stipendiumi kandidaatide avaldused vaatab läbi Tõnu Kaljuste nimelise stipendiumi komisjon koosseisus: Tõnu Kaljuste, Eero Raun, Kaspar Mänd ja Kristiina Kermes.

Varasemalt on Tõnu Kaljuste nimelise stipendiumi pälvinud Pärt Uusberg, Mai Simson, Kadri Toomoja, Rasmus Puur, Ode Pürg, Alisson Kruusmaa, Sten Heinoja ja Tuuri Tede.

Lisainfo: Marko Lõhmus, marko.lohmus@eamt.ee.

Hea akadeemia pere, austatud külalised, kallid sõbrad ja kolleegid, daamid ja härrad

Homme tähistame taas oma riigi sünnipäeva. Iga aasta saabub see päev justkui samamoodi, kuid see tunne, mis meid igaüht omamoodi sel päeval valdab, erineb ikka ja alati sellest, mida kogesime eelmistel kordadel. Oleme ise aasta võrra kogenumad, maailm meie ümber on muutunud, samuti nagu meie arusaam sellest, mida tähendab vabadus ja milline on ja oli see hind, mida tuli maksta saatuslikel, ammustel vabadussõja ja Eesti Vabariigi sünniaegadel. Sedasama tuleb meil endilt küsida ka täna, sest vabadus, mida peame enesestmõistetavaks, võib ilma meie hooleta äkki käest libiseda ja neid, kes seda imelist aaret meilt röövida tahaksid, leidub kahjuks ka tänases maailmas.

Meie Eesti riik on väike, kuid meie vaim on vintske. Oleme osa maailmast, kus elab miljardeid inimesi ning on ime, et vaatamata väikesele rahvaarvule on meil oma riik, eestikeelsed ülikoolid, teatrid, omakeelne kirjandus ja kultuur, riigiaparaat ja armastusega üles haritud, puhas ja hubane kodumaa, kus saame end tunda turvaliselt ning öelda, et oleme kodus.

Kõik see poleks võimalik ilma Eesti Vabariigita, mille sünnipäeva homme taas pidulikult ja rõõmsalt tähistame, vaatamata sellele, et Euroopas käib jõhker sõda, et ajalugu on taas ellu ärganud ning inimeste maailma räsivad jälle kord ettearvamatus, tundmatud ohud, imperiaalsed ambitsioonid ja õmblustest lahti kärisenud inimlikkus. Seda olulisem on, et Eestil, meil kõigil, jätkuks tarkust ja vintskust sellest tormimöllust taas kord vaba ja iseendana läbi tulla.

Mul on erakordselt hea meel näha täna siin saalitäit inimesi, kelle jaoks 24. veebruar tähendab midagi väga olulist, pühalikku ja fundamentaalset.

Head sõbrad, soovin teile kõigile südamest kaunist ja väärikat Eesti Vabariigi aastapäeva. Hoidkem oma riiki ja üksteist.

Elagu Eesti Vabariik! Aitäh.

16. veebruaril toimus Tallinna Raekojas Tallinna linna ja Eesti Konverentsibüroo tänuüritus, kus tunnustati 2025. aasta silmapaistvamaid konverentse ja nende korraldajaid. Aasta Konverentsiteo 2025 tiitli pälvis Eesti Kooriühingu, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ning Euroopa Kooriühingu ühistöös korraldatud Euroopa koorimuusikasümpoosion LEADING VOICES, mis tõi Tallinnasse 800 delegaati 38 riigist (pildil keskel sümpoosioni läbiviijad Aiki Koolmeister, Kaie Tanner, Kai Kiiv ja Heli Jürgenson).

Neljateistkümne esile tõstetud konverentsi seas oli ka Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ja Euroopa Muusikakõrgkoolide Assotsiatsiooni (AEC) organiseeritud Euroopa Muusika-alase Loovuurimuse Platvorm (EPARM), mida külastas 180 loovuurijat 23 riigist (pildil korraldajad Hanneleen Pihlak ja Kristel Pappel, puudub Theodore Parker).

Õnnitleme!

Esmaspäeval, 23. veebruaril kell 12.00 toimub Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia suures saalis pidulik Eesti Vabariigi aastapäeva kontsertaktus.

Kõnelevad Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia rektor Ivari Ilja ja Merle Karusoo.

Esinevad:
Rein Rannap
Annabel Soode
Audiovisuaalse loomingu, kaasaegsete etenduskunstide ja näitleja erialade üliõpilased
EMTA segakoor
Tšelloansambel
Dirigent Hirvo Surva

Lavastaja Robi Varul
Kunstiline juht Henry-David Varema

Kavas Eller, Tormis, Rannap.

Sissepääs on TASUTA, kuid palume võtta tasuta pääsme Piletikeskusest SIIT.
Akadeemia üliõpilased ja töötajad ei pea tasuta piletit Piletikeskusest võtma (NB! Registreerimine on lõppenud).

Ilusat Eesti Vabariigi aastapäeva!

22.–27. novembrini 2026 leiab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias (EMTA) aset Eesti Puhkpilli- ja Löökpillimängijate Konkurss.

Registreerimine on avatud 1. oktoobrini 2026.

Eesti puhkpilli- ja löökpillimängijate konkurss on välja kuulutatud üheteistkümnele instrumendile: flööt, oboe, klarnet, fagott, saksofon, metsasarv, trompet, tromboon, basstromboon, tuuba ja löökpillid.

Tegemist on Eesti muusikakultuurile olulise sündmusega, mis teadvustab puhkpilli- ja löökpillimängu hetkeolukorda, taset, kandepinda ja tulevikuperspektiive ühiskonnas laiemalt. Konkurss on oodatud sündmus interpreetide ja õppejõudude seas, tõstes noorte muusikute motivatsiooni ja avardades nende esinemisvõimalusi. Eesti muusikakollektiivide vaates on konkurss oluline informatsiooniallikas erialade perspektiivi, interpreetide taseme ja tulevikulootuste kaardistamisel.

Konkursi voorud toimuvad EMTA suures saalis ja kammersaalis. Osalejaid hindab rahvusvaheliselt tunnustatud puhkpilli- ja löökpillimängijatest koosnev žürii. Finaalvooru pääsenud astuvad üles koos Eesti Riikliku Sümfooniaorkestriga.

Lisainfo ja registreerimine: https://eamt.ee/uritused/eesti-puhkpilli-ja-lookpillimangijate-konkurss-2026/

Konkurss toimub Eesti Muusikanõukogu, MTÜ Muusikaline Noorus Eestis, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ja Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri koostöös.

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (EMTA) kultuurikorralduse magistriprogrammil on koostöös Erasmus+ WITAC (Inclusive Wellbeing Through Arts and Culture in the Baltics) projekti partneritega Läti Kultuuriakadeemiast, Riia Stradiņši Ülikoolist, Põhjamaade Kultuuripartnerluse sekretariaadist ning Leedu Tervishoiuteaduste Ülikoolist (LSMU) valminud aruanne “Status Quo in the Field of Culture and Health Interventions for Vulnerable Groups in the Baltic Countries”.

Mahukas ja põhjalik aruanne pakub esmakordselt süstemaatilist ülevaadet ja analüüsi kultuuri ja tervise valdkondadevahelistest algatustest kolmes Balti riigis, pöörates erilist tähelepanu haavatavatele sihtrühmadele suunatud tegevustele, sealhulgas vaimse tervise probleemidega inimestele ning teistele riskirühmadele. Samuti koondab see rahvusvahelisel ja riiklikul tasandil kogutud tõendusmaterjali kultuuri- ja kunstiosaluse positiivsest mõjust tervisele ja heaolule, tuues esile olulised lüngad regulatsioonides, professionaalses ettevalmistuses, valdkondadevahelises koostöös ning mõju hindamises Balti riikides. Dokumendianalüüs on ühendatud kvalitatiivse uurimusega, mis tugineb põhjalikele intervjuudele kultuuri-, tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna spetsialistide ning haavatavate kogukondade esindajatega.

Analüüs on struktureeritud kolmel tasandil: makrotasandil käsitletakse riiklikke ja kohaliku omavalitsuse poliitikaraamistikke, mis toetavad kultuuri- ja tervishoiuvaldkonna koostööd; mesotasandil analüüsitakse professionaalse hariduse võimalusi, institutsionaalseid tugimehhanisme ja olemasolevat praktikat; mikrotasandil vaadeldakse kultuuri- ja tervisealgatuste mõju ning sihtrühmade kogemusi. Laiema konteksti loomiseks on uuringusse kaasatud ka heade praktikate näiteid Põhjamaadest (Taani, Rootsi ja Soome), mis demonstreerivad tõhusaid mudeleid kultuuri ja tervise valdkonnas. Käsitledes teemasid nagu poliitikaarendus, võimekuse suurendamine ja kogukondade kaasamine, pakub aruanne praktilisi tähelepanekuid ning tõenduspõhiseid soovitusi poliitikakujundajatele, haridustöötajatele, praktikutele ja teadlastele, aidates kaasa sidusamate, kaasavamate ja kestlikumate kultuuri- ja terviseökosüsteemide arengule.

Tuvastades süstemaatiliselt lüngad poliitikaraamistikes, hariduses ja professionaalsetes pädevustes kultuuri ja tervise valdkonnas kogu Balti regioonis, on aruanne olnud aluseks mikrokvalifikatsiooni programmi “Culture and Health: Managing Cross-Sectoral Initiatives” väljatöötamisele projekti “Inclusive Wellbeing Through Arts and Culture in the Baltics (WITAC)” raames. Aruandes esitatud järelduste põhjal kujundati programmi õpiväljundid, õpisisu ning interdistsiplinaarne pädevusraamistik, et valmistada ette spetsialiste kultuuri ja tervise algatuste elluviimiseks, mis edendavad heaolu ja laiendavad kultuuriosaluse võimalusi haavatavatele sihtrühmadele, vastates aruandes esile toodud vajadustele. Programm on suunatud kultuuri-, tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna spetsialistidele Lätist, Eestist ja Leedust ning toimub 2025. aasta septembrist kuni 2026. aasta juunini, võimaldades osalejatel omandada 10 EAP mahus mikrokvalifikatsiooni kultuuri ja tervise projektijuhtimises.

EMTA kultuurikorralduse õppejõududest osalesid aruande väljatöötamisel prof. Annukka Jyrämä, vanemlektor Kaari Kiitsak-Prikk, õppejuht Kai Kiiv ning assistent Liisa Välja.

Aruandega saab tutvuda SIIN.

Lisainfo: Kai Kiiv, kultuurikorralduse õppejuht ja õppekava koordinaator, lektor

“Seto leelo viisitüpoloogia” on seto laulu kauaaegse uurija, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vanemteaduri Žanna Pärtlase uus etnomusikoloogiline uurimus ja veebiandmestik, mis on avaldatud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ja Eesti Kirjandusmuuseumi koostöös.

Veebirakenduse vorm on valitud lähtudes soovist teha tüpoloogia struktuuri lugejale paremini mõistetavaks ja lootes veebiandmestiku praktilisele kasutamisele seto leelo huviliste poolt. Viisitüpoloogia teaduslik eesmärk on anda võimalikult ammendavat ülevaadet seto leelo viisidest ning samas esitada lauluviise mõtestatud süsteemina, mis näitab seto laulutraditsiooni ajaloolisi stiilikihte ja seoseid erinevate viisitüüpide vahel. Selline teadmine annaks tulevikus võimaluse seletada seto leelo päritolu ja ajaloolist arengut.

“Seto leelo viisitüpoloogia” teine tähtis eesmärk on anda praktilistele muusikutele juurdepääs laiemale viisirepertuaarile. Veebirakenduses on kirjeldatud 132 viisitüüpi ning iga viisitüübi puhul on toodud (võimalusel) mitu viisivarianti (tüpoloogia sisaldab 259 helisalvestist, millele on lisatud autori noodistused). Samuti on toodud hulganisti viiteid samade viiside teistele esitustele. Loodetavasti saavad seto leelo huvilised nende materjalide abil laiendada oma viisirepertuaari ja rikastada seda uute huvitavate viisivariantidega.

Viisitüpoloogia esitlusel katsetatakse koos seto leelokooridega uute või tuttavate viisitüüpide otsimist ja nende kohta käiva informatsiooni praktilist kasutamist.

Esitlus toimub 26. veebruaril kell 17.15 Akadeemilise Rahvaluule Seltsi kõnekoosolekul Eesti Kirjandusmuuseumi saalis.

Veebiandmekoguga saab tutvuda SIIN.

Koosolekut korraldavad Akadeemiline Rahvaluule Selts, Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiiv ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia.

Teisipäeval, 10. veebruaril andis tunnustatud tehnikateadlane ja Tallinna Tehnikaülikooli emeriitrektor Andres Keevallik Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiale pidulikult üle oma CD-kollektsiooni Hvorostovski vokaalkunstiga.

18-osalisel komplektil on jäädvustatud kaalukas läbilõige maailmakuulsa baritoni repertuaarist: Tšaikovski ja Rahmaninovi romansid, Verdi, Tšaikovski, Vivaldi, Händeli, Glucki ooperiaariad, Sviridovi vokaaltsükkel “St Peterburg”, vene rahvalaulud, tuntud naapoli laulud jpm.

Plaadikogumik asub raamatukogu kuulamisruumis, kõik CD-d on kuulatavad e-kataloogi ESTER vahendusel EMTA arvutivõrgus SIIN.

Meie akadeemias töötab edukaid naisi teadlaskarjääri kõigil astmetel. Ka akadeemia ajaloos on mitmed juhtivad muusika- ja teatriteadlased olnud naised. Seetõttu ei ole meil loodetavasti välja kujunenud stereotüüpi, et teadustöö on eeskätt meeste pärusmaa. Siiski ei saa eitada, et mitmel põhjusel on naistel teadusmaailmas läbi lüüa raskem kui meestel. “Naised teaduses” päev ongi ellu kutsutud sellele tähelepanu juhtimiseks ning teadusest huvitatud tüdrukute ja teaduses tegutsevate naiste toetamiseks ja innustamiseks.

Neljapäeval, 5. veebruaril toimus Eesti Interpreetide Liidu, Eesti Muusikanõukogu ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia eestvedamisel foorum, mis keskendus kontserdikorraldusele Eestis ja interpreetide rollile selles.

Foorumil esinesid sõnavõttudega aasta interpreedi preemia laureaadid Ivari Ilja, Karis Trass, Aare-Paul Lattik ja Age Juurikas. Pikemate ettekannetega astusid üles Eesti Interpreetide Liidu juhatuse esimees Henry-David Varema, Kultuuriministeeriumi muusikanõunik Kertu Aksiim, ERR-i meelelahutussaadete peatoimetaja Karmel Killandi ja Viimsi Artiumi juht Andreas Väljamäe. Paneeldiskussioonis osalesid Maarit Kangron (Eesti Kontsert), Saale Fischer (Floridante, Eesti Muusikafestivalid), Kadri Leivategija (Heino Elleri Muusikakool), Pille Lill (Muusikute Täiendõppe Keskus, Erakontserdiorganisatsioonide Liit), Ivari Ilja (Eesti Muusikanõukogu, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia). Vestlusringi modereeris Henry-David Varema.

“Meie kontserdikorraldus vajab ümbermõtestamist, liiga kauaks on jäädud korrutama samu kultuuriideoloogilisi stampe, mis on määranud viimastel aastakümnetel kontserdielu kunstilisi valikuid ning mõjutanud suuresti ka rahastamist või siis – mitterahastamist,” sõnas Eesti Muusikanõukogu president, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia rektor Ivari Ilja.

Arutelust ja ettekannetest selgus, et erinevate tegevuste ja toetusprogrammide näol on hästi toetatud noorte interpreetide sisenemine kontserdiellu. Samuti on tehtud mitmeid samme, et uuenduslike kontserdiformaatide abil haarata uut publikut, eriti noori. Murekohana leiti, et interpreediteekonna olulisim osa, aeg, mil interpreet on loomingulises kõrgvormis, jääb tihti kontserdikorraldajate fookusest välja. Loomulik oleks, et soolointerpreet või väiksem koosseis tooks uue tervikliku kontserdikava publiku ette vähemalt korra paari aasta jooksul. Taolise väga vajaliku regulaarsuse eest hea seismiseks puudub kahjuks hetkel vajalik tugistruktuur ning selge finantsplaan. Lahendustena on olnud juttu nii helikunstniku palga loomisest sarnaselt kunstnike- ja kirjanikepalgale kui näiteks Eesti interpreetide taotlusvooru loomisest Kultuuriministeeriumi juurde, sarnaselt hetkel eksisteerivale Eesti heliloomingu taotlusvoorule.

“Oluline on, et kõrgtasemel interpreet saaks väärikalt tasustatud esinemisvõimalusi Eesti esindussaalides kogu oma loometee vältel. Eriti väärtuslikud on aastad kui interpreet on küpsemas eas ning loomingulises kõrgvormis, mil ta suudab pakkuda publikule omanäolisi ettekandeid ning haaravaid kunstielamusi. Võime olla uhked, et Eestis on nii palju eriilmelisi interpreete, nende tegevus ning publiku ette jõudmine tagab Eesti interpretatsioonikunsti rikkuse ja mitmekesisuse säilimise” sõnab Eesti Interpreetide Liidu juhatuse esimees Henry-David Varema. “Riiklikult rahastatud kontserdielu puhul ei ole õige printsiip, et loominguline väljund sõltub ainult konkreetse interpreedi isiklikust aktiivsusest või hetketrendidest. Avalik raha peaks hoolitsema interpreetide loomingulise elukaare eest. Ehk et me vajame laiemat riiklikku vaadet,” lisab Varema.

Foorumi korraldajad peavad väga oluliseks arutelu tulemusel tekkinud mõtteid ja jätkavad tekkinud küsimustele lahenduste leidmist.

Fotode autor: Rene Jakobson