Rubriik: Uncategorized @et
Muusikapedagoogika on valdkond, kus saavad kokku haridus, kultuur ja loovus. Muusikaõpetaja töö ei seisne üksnes muusika õpetamises, vaid puudutab laiemalt noore inimese arengut ja identiteedi kujunemist ning kultuurilise järjepidevuse hoidmist. Tänapäeval oodatakse koolilt üha enam paindlikkust, kaasamist, õppesisu tähenduslikkust ja sotsiaalset vastutust ning seetõttu on muusikaõpetusel eriline, õppeainete ülene positsioon. Muusika universaalse keelena loob võimaluse kõnetada õppijat tervikuna – emotsionaalselt, kognitiivselt ja sotsiaalselt. Eesti muusikaline üldharidus on eriline terves maailmas: oleme üks väheseid riike, kus muusikaõpetus on kohustuslik õppeaine lasteaiast üldhariduskooli lõpuni. See teeb ka muusikaõpetajast erilise inimese koolis – ta on väärtusruumi looja ja kultuurikandja.
Ajalooliselt on muusikapedagoogika kujunenud paralleelselt üldhariduse arenguga. Euroopas on õpetajal alati olnud keskne koht – kirikukoolidest nüüdisaegse üldhariduskoolini. Eestis on muusikaharidus ja kooritraditsioonid olnud rahvusliku identiteedi kujundamisel võtmetähtsusega. Laulupeo traditsioon põhineb ju koolide muusikaõpetuse ja -õpetajate kõrgel tasemel, milles meie akadeemial on olnud pikka aega juhtiv roll. Samas ei saa õpetajakoolitus jääda ainult minevikku vaatavaks – elame ju uutes tingimustes. Uued on õppijad ja õpikeskkonnad, ka ühiskondlikud ootused, mistõttu on vaja pidevat (ümber)mõtestamist ja arengut, püüdlemist uute eesmärkide poole. Alati jääb keskseks küsimuseks, kuidas saaks meie muusikaõpetus areneda nii, et säiliksid selle rahvuslik identiteet ja eripära. Eesti muusikaõpetuse ajaloolist dünaamikat uurides on hästi näha, kuidas eesti kultuur vastavalt uutele trendidele muutub, säilitades siiski alati oma põhiolemuse ja -eesmärgid. Nii peab see olema ka hariduses.
Kaasaegses muusikapedagoogikas on selgelt märgata suunda õppijakesksuse, lõimitud õpetamise ja loovuse väärtustamise poole. Muusika ei ole enam pelgalt eraldiseisev õppeaine, vaid vahend, mille kaudu arendada eneseväljendusoskust, koostöövõimet, kriitilist mõtlemist ja kultuuriteadlikkust. Üha enam pööratakse tähelepanu ka kaasavale haridusele, kus muusika pakub võimalusi erinevate võimetega õppijatele ning toetab vaimset heaolu. Kvaliteetne muusikaharidus avaldab positiivset mõju nii akadeemiliste tulemuste saavutamisele kui ka sotsiaalsele ja emotsionaalsele arengule, mistõttu on professionaalselt ettevalmistatud muusikaõpetajad haridussüsteemis asendamatud.
Just selles kontekstis on tähtis analüüsida ja arendada muusikapedagoogika õpetamist meie alma mater’is – Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias. Bakalaureuseõppes moodustavad suurema osa õppekoormusest praktilised muusikaõpingud, mida täiendavad erialaõpe ja praktika ning muusikateoreetilised ained. Meie muusikapedagoogika esimese astme õppekava tugevuseks ongi muusikalise meisterlikkuse arendamine, millele lisatakse justkui sillana magistrantuuris jätkamiseks haridusteadused ja ülddidaktika, pedagoogiline praktika ning sissejuhatus uurimistöösse.
Esinemisoskuse lihvimiseks on muusikapedagoogika tudengite ja õppejõudude tagasisidet arvestades ellu kutsutud – ning nüüdseks juba traditsiooniks kujunenud – avalike ürituste sari „Fookuses muusikaõpetaja“. Selle raames on tudengitel võimalus demonstreerida oma erialatundides omandatud oskusi ning saada avaliku esinemise kogemusi.
Meie muusikapedagoogika eriala tudengid osalevad põhjamaade muusikaõpetajaid ja erialaga seotud kõrgkoole ühendava NNME-võrgustiku (Nordic Network for Music Education) ning kunstiainete – muusika, kunst, draama, tants – õpetajaks õppivate üliõpilaste TEN-võrgustiku (Teacher Education Network) töös. Eelnimetatud projektide raames tutvustavad Eesti tudengid meie muusikaõpetuse süsteemi ning saavad teadmisi teiste riikide kogemustest muusika õpetamisel.
Muusikapedagoogika ei ole pelgalt rakenduslik eriala, vaid ka omaette uurimisvaldkond, kus analüüsitakse muusikaõpetuse ajalugu, kaasaegseid õpetamispraktikaid ning nende mõju õppijaile. Tänapäeval oskame üha enam rõhutada õpetaja rolli õppimise kujundajana, mitte ainult teadmiste edastajana – ning see mõtteviis on selgelt tajutav ka Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia õppekavas. Tudengeid julgustatakse küsima, katsetama ja seostama teooriat praktikaga. See kõik loob tugeva aluse ka edaspidiseks professionaalseks arenguks.
Üldhariduslik muusikaõpetus on valdkond, mille tähendus hariduses ja ühiskonnas pigem kasvab kui kahaneb. Digiajastu, mitmekultuuriline elanikkond, poliitiline ebastabiilsus jm esitavad küll uusi väljakutseid, kuid pakuvad tasakaaluks ka võimalusi. Meie muusikapedagoogika õpe vastab nendele väljakutsetele, ühendades traditsioonid ja uuenduslikkuse, interpreedivõimekuse ja kunstilise sügavuse ning pedagoogilise teadlikkuse.
Kas muusikaõpetaja on interpreet või pedagoog? Peab olema mõlemat – muusikaliste oskuste kõrval tuleb paindlikult interpreteerida ka pedagoogilisi teadmisi. Hea muusikaõpetaja on eelkõige selline, kellest on eeskuju võtta nii muusiku kui inimesena.
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia pakub nüüd võimalust õppida muusikapedagoogikat koorimuusika suunal ka sessioonõppes.
Artikli autor on Kadi Kaja, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia muusikapedagoogika õppejuht ja õppekava koordinaator, muusikapedagoogika lektor.
Artikkel ilmus Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ajakirja viiendas numbris (kevad 2026).
Avalduste esitamise tähtaeg Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiasse on 25. juuni kell 17.00. Rohkem infot SIIT.
Täna, 18. juunil kell 15.00 algab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia suures saalis pidulik kontsertaktus, kus akadeemia lõpetajatele antakse üle lõpudiplomid.
2025/26. õppeaastal jõudis diplomini 137 üliõpilast. Bakalaureusekraad on omistatud 73 üliõpilasele, kellest cum laude lõpetajaid on 10; magistrikraad 59 üliõpilasele, kellest 14 on cum laude lõpetajad. Doktoriõppe lõpetas sel õppeaastal 5 doktoranti.
Välisüliõpilasi on lõpetanutest 43: 18 bakalaureuse-, 24 magistri- ja 1 doktoriõppes. Cum laude lõpetajaid on kokku 10, neist 2 bakalaureuse- ja 8 magistriõppes. Diplomisaajad on lisaks Eestile pärit Soomest, Lätist, Ukrainast, Hiinast, Türgist, Leedust, Gruusiast, Hispaaniast, Lõuna-Koreast, Küproselt, Horvaatiast, Iraanist, Aserbaidžaanist, Itaaliast ja Saksamaalt.
Humanitaarteaduste bakalaureusekraad omistati 73 lõpetajale. Kunstide magistrikraad 46, haridusteaduse magistrikraad 12 ning sotsiaalteaduse magistrikraad 1 üliõpilasele.
Doktoriõppe lõpetajaid on viis: Kadi Kaja filosoofiadoktor muusikateaduse alal, Peeter Margus ja Valle-Rasmus Roots filosoofiadoktorid muusika alal, Marcelo Chacur Politano filosoofiadoktor muusika (kompositsioon) alal ning Karl Saks filosoofiadoktor teatrikunsti alal.
Piduliku kontsertaktuse otseülekannet saab jälgida Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia YouTube’i kanalil või suurelt ekraanilt EMTA black box‘is. Esinevad solistid koos EMTA sümfooniaorkestriga Toomas Vavilovi ja Kaur Pennerti dirigeerimisel. Kontsertaktusele sissepääs on kutsete alusel.
Hetkel on käimas ka uute üliõpilaste vastuvõtt, avalduste esitamise tähtaeg on 25. juuni kell 17.00. Lisainfo akadeemia kodulehel SIIN.
Kolmapäeval, 17. juunil toimus Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia suures saalis uue Steinway kontsertklaveri esitlusõhtu.
„Uus Steinway kontsertklaver avab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia üliõpilastele, õppejõududele ja külalisartistidele veelgi avaramaid võimalusi kõrgeimal tasemel muusikaliseks eneseväljenduseks ja rikastab kogu Eesti kontserdielu,” sõnab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia rektor Ivari Ilja.
Esitluskontserdil esinesid pianistid Age Juurikas, Kristi Kapten, Mihkel Poll ja Ivari Ilja. Kõnelesid Steinway Eesti esindaja Vello Kuura ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia rektor Ivari Ilja. Pärast kontserti oli kõigil huvilistel võimalus uut klaverit ka ise proovida.
Sel sügisel jätkub Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ning SA Postimehe Fondi kontserdisari „Klaverikunst”, kus toimub neli kontserti. 23. septembril esineb Sven-Sander Šestakov, 18. novembril toimub pianistide gala „Romantiline klaverimuusika“, kus esinevad Ivari Ilja, Mihkel Poll, Age Juurikas, Kristi Kapten, Sten Lassmann, Marko Martin, klaveriduo Kai Ratassepp – Mati Mikalai ja Madis Sikk. 17. veebruaril on EMTA suure saali laval Eric Lu ja 14. aprillil Maksim Štšura. Piletid on juba saadaval!
Meediakajastusi:
Galerii: EMTA suures saalis esitleti uut Steinway kontsertklaverit (ERR, 18.06.2026)
GALERII ⟩ Oh seda ilu! EMTA sai tuliuue Steinway! (Postimees, 18.06.2026)
Teadusprojektide ülevaateseminaril 15. juunil andis Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (EMTA) õppe- ja teadusprorektor Kristi Kiilu esmakordselt üle julge teadlase tunnustuse, mille sai mitmekülgse ja EMTA teadushorisonte avardava tegevuse eest vanemteadur Brigitta Davidjants.
Brigitta Davidjantsi iseloomustab julgus ja visadus oma uurimiseesmärkide elluviimisel, valdkondade ülesus, oma teema eest kõnelemine ka väljaspool akadeemiat ning avatus uutele koostöödele.
Aastatel 2023–2027 viib Brigitta koos neljaliikmelise tiimiga läbi Eesti Teadusagentuuri rahastusega ulatuslikku uurimust “Subkultuurse (pop)muusika mõju 21. sajandi Eesti noorte ideologiseerumisele ja vaimse tervise näitajatele”.
Noorte ideologiseerumise teemaga jätkamiseks taotles Brigitta 2025. aasta sügisel EU tippteadusgranti Marie Curie Postdoctoral Fellowship. Ületades lävendi, sai ta 2025. aastal enam kui 17000 taotleja hulgast hindeks ülikõrge 95,6%, mis siiski ei taganud rahastust, kuid on aluseks tulevastele granditaotlustele.
Otsides kontakte teiste distsipliinide ja uute välispartneritega on Brigitta 2026. aastal rahastuse saanud COSTi rühma “Justice, Arts, Memory, Migration: Creating Solidarities across Borders” juhtkomitee liige ning tõi hiljuti EMTAsse kontakte looma Soome muusika- ja ühiskonnauurijad rühmast Suoni.
Brigitta Davidjants populariseerib sihiteadlikult oma distsipliini ja toob esile ka enda kuulumise EMTA-sse. Ta on kirjutanud 2025–2026 kaks populaarteaduslikku raamatut: “To the Cold Land” (2025, eesti keeles ilmumas EMTA kirjastuselt 2026) ja raamatu Eesti popmuusikast (ilmub 2026/7) ning teinud oma uurimistöid tutvustavaid lõike telesse, raadiosse ja kirjutavasse meediasse.
Brigitta Davidjants on tuntust kogunud ka mitme teosega ilukirjanduse valdkonnas, aga nagu teised kirjanikud teda kutsuvad, on ta “see kirjanik, kes ütleb, et on muusikateadlane”.
Foto: Dmitri Kotjuh / HeadRead
Tallinna Linnaarhiivis anti 11. juunil üle Eesti ajalookirjanduse aastapreemia. Ekspertkomisjon tunnistas parimaks 2025. aastal ilmunud ajalooraamatuks „Eesti muusikalugu 1“.
Tänavu 31. korda välja antud ajalookirjanduse aastapreemiale kandideeris kaheksateist 2025. aastal ilmunud ajalooalast teost.
Parima teose valis välja kolmeliikmeline ekspertkomisjon, kuhu kuulusid akadeemik Mart Kalm, ajaloolane Peeter Kaasik ja mullune preemia laureaat Malle Ermel.
„Eesti muusikalugu 1“ käsitleb muusikaelu Eestis alates 12/13. sajandi vahetusest kuni Eesti Vabariigi väljakuulutamiseni 1918. aastal. Varasemast palju põhjalikumalt on valgustatud siinset saksa ja rootsi muusikakultuuri. Teos loob päris uue pildi keskaegsest ja 17.–18. sajandi muusikakultuurist Eesti linnades, samuti kodanlikust muusikaelust baltisaksa kogukonnas, muusikast kirikus, koolis ja teatris ning eesti professionaalse muusikakultuuri alguskümnenditest.
„Eesti muusikaloo“ esimese köite peatoimetaja on Toomas Siitan, autorid Kristel Pappel, Toomas Siitan, Anu Kõlar, Anu Schaper, Heidi Heinmaa, Tiiu Ernits ja Aleksandra Dolgopolova töötasid raamatu peatükkide kallal alates 2016. aastast, kuid eeltöid tehti ja põhikontseptsioon kujunes professor Urve Lippuse (1950–2015) eestvõttel viimase 30 aasta uurimistöö käigus.
2025. aasta parima ajalooraamatu konkurssi korraldas Tallinna Linnaarhiiv.
Õnnitleme!
Allikas: Delfi Kultuur
Karl Saks kaitses 15. juunil 2026 filosoofiadoktori (teatrikunst) kraadi taotlemiseks tööd:
„Heli kujundamise praktika postdramaatilises teatris”
Juhendajad: Jaak Tomberg, PhD (Tartu Ülikool); emeriitprofessor Jaan Ross (05.04.1957–18.01.2026)
Oponent: professor Virve Sarapik (Eesti Kunstiakadeemia)
Doktoritööga on võimalik tutvuda SIIN ja trükisena EMTA raamatukogus.
Õnnitleme!
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia professor Kristel Pappel valiti 3.– 6. juunil Prahas toimunud Thalia Germanica konverentsil saksa teatri uurijate interdistsiplinaarse ühenduse presidendiks.
Thalia Germanica asutati 1993. aastal Tartus ja Tallinnas ning selle teadustegevuse keskmes on saksa teater väljaspool Saksamaad. Prahas Tšehhi kultuuriinstituudi teatriosakonnas aset leidnud konverentsil pidas Kristel Pappel koos EMTA kultuuriloo õppejõu Harry Liivrannaga ettekande teemal “Saksa linnateatri tüübist nõukogude kombinaatteatriks”.
Thalia Germanica järgmine konverents toimub kahe aasta pärast Rumeenias Cluj-Napocas ja Sibius.
Peeter Margus kaitses täna, 9. juunil filosoofiadoktori (muusika) kraadi taotlemiseks edukalt töö: “Rahvamuusika tõlgendamine kunstmuusikas viiuldaja vaatepunktist Eduard Tubina ja George Enescu teoste näitel”.
Juhendajad: professor Kristel Pappel, PhD; vanemteadur Žanna Pärtlas, PhD
Oponent: Mart Jaanson, PhD
Doktoritööga on võimalik tutvuda SIIN ja trükisena EMTA raamatukogus.
Õnnitleme!
2026. aasta sügisel alustavad Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias järjekordselt nii muusikateraapia algkursus (20 EAP), kui ka muusikateraapia põhikursus (40 EAP). Mõlema õppeprogrammi juht ja põhiõppejõud on Alice Pehk, PhD.
Muusikateraapia algkursus annab baasteadmised muusikateraapiast ja muusika psühhofüsioloogilisest toimest, muusikateraapia peamistest tehnikatest ja meetoditest ning esmased oskused nende teadmiste rakendamiseks tervise edendamisel erinevates eluvaldkondades. Kursuse läbinutel on võimalik kandideerida osalema Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Muusikateraapia põhikursusel (40 EAP).
Registreerimine kuni 31.08.2026 või kuni kohtade täitumiseni. Rohkem infot SIIT.
Muusikateraapia põhikursus on kaheaastane kursus, mis on mõeldud jätkukoolitusena neile, kel on läbitud muusikateraapia algkursus, lisaeriala või kõrvalaine Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia või Tallinna Ülikooli juures või muu vastava taseme muusikateraapia koolitus vähemalt 20 EAP mahus. Koolitus täidab hariduslikud nõuded, mis on tarvilikud muusikaterapeut tase 6 kutse taotlemiseks.
Dokumentide esitamise tähtaeg 10.08.2026. Rohkem infot SIIT.
