Rubriik: Uncategorized @et

23. augustil kell 10.00–14.00 toimub kammersaalis uue õppeinfosüsteemi koolitus akadeemilistele töötajatele.

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia 2024/2025. õppeaasta algab 26. augustil.

• Kell 10.00 toimub suures saalis õppeaasta avakoosolek akadeemia töötajatele.
• Kell 12.00 algab suures saalis avaaktus uutele üliõpilastele, millele järgnevad erialarühmade koosolekud.

27. augustil toimuvad eestikeelsed infotunnid uutele üliõpilastele:

• Kell 10.00–11.30 (ruum A402) BAK ja MAG 1. kursuse tudengite infotund. ÕIS-i ja IT-süsteemide tutvustus.
• Kell 11.30–12.30 (ruum A402) klahvpillide, keelpillide, laulu, puhk- ja löökpillide, varajase muusika, kammeransambli, saateklassi MAG tudengite õppenõustamine.
• Kell 11.30–12.30 (ruum A207) dirigeerimise, kaasaegse improvisatsiooni, jazzmuusika, muusikateaduse, heliloomingu, audiovisuaalse- ja elektroakustilise loomingu, helirežii, interpretatsioonipedagoogika MAG tudengite õppenõustamine.
• Kell 14.30–16.00 (ruum A207) EMTA ja TLÜ ühisõppekava muusikaõpetaja tudengite õppenõustamine.

Eesti taasiseseisvumispäev tuleb tänavu eriline – suursündmus ViruLaul24 toob kolmel Ida-Virumaa laval publiku ette üle 150 laulja. Koos solistina kaastegeva Alikaga laulavad kohalikud koorid eesti keeles Leelo Tungla tekstidele kirjutatud Olav Ehala laule. Kolm lugu tandemi Ehala-Tungal loomingust on täiesti uued ning ViruLaul24 saab kõlama nende esiettekanne.

Suurprojekti algataja on Eesti Muusikanõukogu ning ideega, panna Ida-Virumaa noored taasiseseisvumispäeva puhul eesti keeles laulma, tulid kohe kaasa ka helilooja Olav Ehala ning luuletaja Leelo Tungal. Samuti sündmuse kunstiline juht dirigent Hirvo Surva.

Hirvo Surva sõnul on tegemist olulise lõimumisalgatusega, mis ühendab muusika, eestikeelsed laulutekstid ning taasiseseisvumispäeva tähistamise piduliku meeleolu.

„Aastal 2024, mil tähistame kultuuririkkuse aastat, on ViruLaul24 eesmärk läbi muusika tuua Ida-Virumaa noori lähemale eesti kultuurile, heliloomingule ja keelele. Spetsiaalselt selleks sündmuseks loodud Ida-Virumaa noorte ühendkoor esitab eesti keeles Olav Ehala laule Leelo Tungla tekstidele. Pean väga tähenduslikuks, et see toimub just Ida-Virumaal ning osalt ka eesti keelt mitte emakeelena rääkivate lauljate esituses kõlavad kolm uut Ehala-Tungla laulu. See annab ühtlasi väärtusliku panuse meie koorilaulu traditsiooni,“ ütles Surva. “Taasiseseisvumise aastapäevale pühendatud kontsertidega soovime aga anda piirkonnale sisendi, et see on oluliseks Eesti osaks,” lisas ta.

Ühendkoori lauljad on kontserdil ettekandele tulevaid keerukaid lauluviise harjutanud alates novembrikuust. Enne suvepuhkust toimunud ühisproovis jagasid Olav Ehala ja Leelo Tungal noortele tublidele koorilauljatele kiidu- ja julgustussõnu. Leelo Tungal kiitis eriti noorte lauljate hääldust, mis kõlab eesti keele päraselt ja puhtalt.

ViruLaul24 jaoks moodustatud Ida-Virumaa noorte ühendkoor koosneb Kohtla-Järve Gümnaasiumi, Narva Eesti Gümnaasiumi, Narva Eesti Põhikooli, Narva Kesklinna kooli, Narva Muusikakooli Instrumentaalosakonna, Narva Muusikakooli tütarlastekoori, Narva Poistekoori, Narva Vanalinna Põhikooli, Sinimäe Põhikooli, Segakoori Vaimustus, Toila Gümnaasiumi koori liikmetest. Koos nendega astuvad ViruLaul24 kontsertidel lavale Narva Eesti keele maja Tandemkoor, ETV tütarlastekoor, Rahvusooper Estonia Noormeestekoor, Rahvusooper Estonia Poistekoori Meeskvintett, kooristuudio So-La-Re, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia tudengid, Eesti Interpreetide Liidu muusikud, Narva Linna Sümfooniaorkester dirigent Anatoli Štšura juhtimisel.

Kontserte dirigeerib Hirvo Surva.

Kontserdid toimuvad:
18. august kell 19 Kohtla-Järve kultuurikeskuses
19. august kell 19 Narva Geneva kontserdimajas
20. august kell 14 Toila laululaval

Sissepääs on tasuta.

Sündmust ViruLaul24 toetavad: Integratsiooni SA, Kultuuriministeerium, Kultuurkapital, Meresuu SPA, Viru Keemia Grupp, Balbiino, Astri keskus, Fama kaubanduskeskus, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Narva Sümfooniaorkester, Eesti Interpreetide Liit.

Allikas: Eesti Muusikanõukogu

23.–26. juulini toimus Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias 25. ülemaailmne CEPROM-i (Council for the Education of Professional Musicians) eelkonverents-seminar teemal „Advocacy and Sustainability in Higher Music Education: Nurturing Professional Musicians’ Ever Expanding Pathways and Professional Roles in Changing Societies“.

Konverentsi arvukate ettekanne seas olid peateemadeks loovuurimus (ingli k artistic research) ja õppeprotsessi osapoolte koostöö kui professionaalse muusikahariduse (sh kõrghariduse) edasiarendamiseks vajalikud võtmetegevused. Samuti keskenduti olulistele muusikahariduse teemadele nagu muusikaõppijate erialane profiil, isikupära ja tulevane ametialane elukaar ning nõustamine; loomingulise protsessi ja loominguliste õppeainete hindamine ning nendega seotud tagasiside jpm.

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiat esindas konverentsil loovuurimusliku ettekandega “Implementing imagination for the Evoking Teleodynamic Systems which create constraints to constitute as musical pieces” kaasaegse improvisatsiooni lektor Jaak Sikk.

Konverentsi külastajad said osa ka pianist Johan Randvere kontserdist, prof Anne-Liis Polli ja prof Anto Petti publikut kaasavast improesitlusest, Kristi Kapteni ettekandest, mis keskendus EMTA-s rakendatud üliõpilaste iseseisvust ja vastutustunnet toetavatele töövõtetele, Reet Kääriku MUBA tutvustusest ning ekskursioonist Arvo Pärdi Keskusesse.

Konverents andis suurepärase võimaluse jagada omavahel kogemusi ja teadmisi ning sõlmida uusi väärtuslikke kontakte.

Lisainfo: prof Lembit Orgse, interpretatsioonipedagoogika õppejuht

Tonio Tamra
09.03.1962–08.07.2024

Lahkunud on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia endine haldusprorektor, helilooja ja muusikapedagoog.

1962. aasta 9. märtsil Tallinnas sündinud Tamra õppis Viljandi Paalalinna Koolis, Viljandi Muusikakoolis, Tallinna Muusikakeskkoolis, Tartu Elleri Koolis ning 1994. aastal lõpetas ta Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia.

1994–2003 töötas Tamra Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias haldusprorektorina. Tema ametiajal, 1999. aastal, valmis praegune akadeemia õppehoone.

2003–2013 töötas ta Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemias haldusdirektoria, aastatel 2003–2022 Viljandi Muusikakooli direktorina. Tamra oli ka Eesti Heliloojate Liidu liige ning Eesti Kooriühingu juhatuse liige.

Tonio Tamra oli 2019. aastal toimunud XX tantsupeo muusikaline juht.

Aastatel 2013–2024 kuulus Tamra Viljandi volikokku. 2022. aasta septembrist 2024. aasta märtsini oli ta Viljandi abilinnapea.

Hoiame mälestust ja langetame leinas pea. Avaldame sügavat kaastunnet lähedastele.

Eesti julgeolek sõltub kogu ühiskonna panusest. Eriti olulisel kohal on Eesti tööandjad, kellel on hulgaliselt erinevaid viise, kuidas riigikaitsesse panustada. Väga tähtis on näiteks toetada enda kollektiivis töötavate reservväelaste osalemist reservõppekogunemistel. Tunnustus „Riigikaitsjate toetaja“ on mõeldud just kõige silmapaistvamatele ettevõtetele ja organisatsioonidele ning selle annab välja kord aastas kaitseminister.

„Reservväelased on meie põhijõud ja meie põhijõud kosub. Mullu osales reservõppekogunemistel kokku üle 23 000 Eesti mehe ja naise. See on usutav ja heidutav vägi. Aga – reservvägi ei seisa koos vaid reservväelastest endist, see vajab ka toetavat tagalat. Tugev põhijõud vajab tugevaid taustajõude. Et meie reservväelane saaks pühenduda riigikaitseülesannetele, peab ta olema veendunud, et sel ajal töö ei kuhju ja et pere vajadused ei jää unarusse,“ ütles Vabariigi President Alar Karis.

„Eesti rahvuslik julgeolek ja riigikaitse sõltub kogu ühiskonna panusest. Ettevõtjad ja tööandjad, kes reservväelasi toetavad, väärivad ühiskonnas märkamist ja tunnustust, sest just nende toetus riigikaitsjatele aitab muuta Eestit turvalisemaks. Tänan kõiki ettevõtteid, asutusi ja organisatsioone, kes mõistavad reservväelaste toetamise tähtsust ja kutsun ka kõiki teisi, kelle töötajaskonnas on reserviste, võimaldama näiteks töötajatel osaleda reservõppekogunemistel, säilitades töötajatele sealjuured nende palga,“ ütles kaitseminister Hanno Pevkur.

Seaduse kohaselt tuleb tööandjatel ettevõttes töötavad reservväelased lubada õppekogunemistele, kuid sissetuleku säilitamine on ettevõtete ja organisatsioonide endi otsustada.

„Täna näeme, et üle poole tööandjatest jätkab palga maksmist õppekogunemiste ajal, mis näitab, et meil on ühiskonnas kaitsetahe ikkagi väga kõrge,“ ütles kaitseväe juhataja kindral Martin Herem. „Mul on hea meel, et me saame täna riigikaitset toetavaid ettevõtteid tunnustada ja loodan, et see innustab ka teisi ettevõtteid reservväelasi toetama,“ lisas Herem.

Sel aastal teistkordselt välja antavale „Riigikaitsjate toetaja“ tunnustuse konkursil hinnati ligi 400 ettevõtet ja nende panust Eesti riigikaitsesse. Pronkstaseme tunnustuse pälvisid ettevõtted, kes säilitavad oma reservväelaste palga ning hõbe-, kuld- ja eritunnustuse pälvisid ettevõtted, kes lisaks palga säilitamisele on pakkunud muid hüvesid või soodustusi reservväelastele.

Tunnustuse saajad valis välja žürii, kuhu kuulusid kaitseministeeriumi, kaitseväe ja Kaitseliidu esindajad.

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia pälvis hõbetunnustuse, mis antakse juriidilistele isikutele, kes toetavad Eesti riigikaitsjaid eelkõige toetades nende osalemist õppekogunemistel, panustades seeläbi Eesti riigikaitsesse laiemalt ning olles eeskujuks ka teistele organisatsioonidele.

Riigikaitsjate toetaja hõbetaseme tunnustus antakse välja silmapaistva tegevuse eest Eesti riigikaitsjate toetamisel ning alljärgnevate eelduste täitmisel:

• pakutakse mitmesuguseid hüvesid reservväelastele ja kaitseväele, sealhulgas soodustusi, tehnika rendivõimalusi, tasuta transporti jms;
• on maksnud õppusel osalevale isikule  töötasu ja õppekogunemise toetuse vahe (ehk säilitanud isikule igakuise töötasu täies ulatuses);
• on jätkanud õppuse ajal isikule töötasu maksmist täies ulatuses;
• on maksnud isikule lisatasu või võimaldanud õppuse ajaks tasustatud lisapuhkust.

„Rahvuskultuuri tugevana hoidmine on laiapindse riigikaitse väga oluline osa. Oleme väga uhked, et saame panustada rahvuskultuuri ja julgeolekupoliitika põimumisse,“ sõnab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia rektor Ivari Ilja.

Tunnustuse pälvinute nimekiri:  https://kaitseministeerium.ee/et/tunnustuse-riigikaitsjate-toetajad-2024-palvinud

Allikas: Kaitseministeerium

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia korraline vastuvõtt bakalaureuse-, magistri- ja doktoriõppesse lõppes 2. juulil. Avaldusi esitati kõikidele õppeastmetele kokku 639. Vastuvõtt on veel pooleli kahel õppekaval: muusikaõpetaja magistriõppekaval (ühisõppekava TLÜ-ga) ja ingliskeelsel kaasaegsete etenduskunstide magistriõppekaval.

Bakalaureuseõppesse laekus 459 avaldust, millest 287 esitati lavakunsti eriala näitleja õppesuunale ning 43 ingliskeelsetele õppekavadele. Vastu võeti 124 üliõpilaskandidaati, neist eestikeelsetele õppekavadele 95 ja ingliskeelsetele õppekavadele 29 üliõpilaskandidaati.

Magistriõppesse laekus 154 avaldust, neist ingliskeelsetele õppekavadele 84 avaldust. Vastu võeti kokku 86 üliõpilaskandidaati, neist eestikeelsetele õppekavadele 49 (v.a. muusikaõpetaja ühisõppekava) ja  ingliskeelsetele õppekavadele 37 üliõpilaskandidaati (v.a. kaasaegsete etenduskunstide õppekava).

Doktoriõppesse laekus avaldusi 26, millest 17 esitasid välismaalased. Vastu võeti 3 nooremteadur-doktoranti, 2 doktorant-üliõpilast ning 1 teadmussiirde doktorant.

Laulu eriala ettevalmistuskursusele esitati 3 avaldust. Vastu võeti 1 kandidaat.

Kokku esitati immatrikuleerimiseks 216 uut üliõpilaskandidaati.

Populaarsemad erialad olid bakalaureuseõppe eestikeelsetest õppekavadest lavakunst, muusikakultuur, klassikaline laul, keelpillid ja helilooming ja muusikatehnoloogia (helirežii). Magistriõppes interpretatsioonipedagoogika, klassikaline laul, jazzmuusika, keelpillid ja klahvpillid.

Populaarsemad erialad ingliskeelsetest õppekavadest olid bakalaureuseõppes jazzmuusika, helilooming ja muusikatehnoloogia ja klassikaline laul ning magistriõppes kaasaegsed etenduskunstid, klahvpillid, keelpillid ning helilooming ja muusikatehnoloogia. 

Küllaltki suur oli ingliskeelsetele õppekavadele kandideerijate osakaal. Vastu võetud välisüliõpilaste päritolumaad on Läti, Leedu, Itaalia, Hispaania, Soome, Saksamaa, Holland, Belgia, Türgi, Ukraina, Prantsusmaa, Suurbritannia, Gruusia, Poola, Rumeenia, Horvaatia, Kreeka, Malta, Hiina, Lõuna-Korea, USA, Kanada, Austraalia, Kolumbia, India, Iraan.

Täiendav vastuvõtt 2024/2025. õppeaastaks toimub järgmiste erialade vabadele õppekohtadele:

Pärimusmuuusika (bakalaureuseõpe)
Muusikapedagoogika (bakalaureuseõpe, koorimuusika suund)
Jazzmuusika – löökpillid (bakalaureuseõpe, magistriõpe)

Avaldus koos vajalike dokumentidega tuleb saata hiljemalt 19. augustiks e-posti aadressile vastuvott@eamt.ee.

Avalduse vorm asub siin.

Sisseastumiseksamid toimuvad 21.–23. augustini. Ajakava leiab siit.

Täiendav vastuvõtt 2024/2025. õppeaastaks toimub järgmiste erialade vabadele õppekohtadele:

Pärimusmuuusika (bakalaureuseõpe)
Muusikapedagoogika (bakalaureuseõpe, koorimuusika suund)
Jazzmuusika – löökpillid (bakalaureuseõpe, magistriõpe)

Avaldus koos vajalike dokumentidega tuleb saata hiljemalt 19. augustiks e-posti aadressile vastuvott@eamt.ee.

Avalduse vorm asub siin.

Sisseastumiseksamid toimuvad 21.–23. augustini. Ajakava leiab siit.

Tallinnas, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias startis eile 11. popkultuuri konverents EUPOP, mis kestab 3. juulini. Konverentsi korraldavad Euroopa Popkultuuri Assotsiatsioon, Rahvusvaheline Popkultuuri Instituut eesotsas Turu Ülikooliga ning tänavu ka Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia.

Kui eelmisel aastal vaadeldi konverentsil sisemist tumedust, näiteks krimikirjanduse ja krimidokkide näitel, siis tänavu keskenduvad korraldajad piiridele, tuues kokku teadlased üle terve Euroopa. Ettekandeid leidub näiteks kunsti, aktivismi ja keskkonna seostest, piiridest kinos ja koomiksites, poliitilistest ideoloogiatest popkultuuris, vene propagandamuusikast pärast Ukraina sõja algust, underground’i ja kontrakultuuri elemendid Pori muusikamaastikul jpm.

“Meil on hea meel tuua EUPOP 2024 konverents Eestisse, kus piiride küsimus on tõepoolest aktuaalne,” kommenteeris Euroopa Popkultuuri Assotsiatsiooni president Kimi Kärki. “Oleme korraldanud oma konverentsi mitmel pool Euroopas: Londonis, Prahas, Berliinis, Pariisis, Turus, Limerickis, Krakowis, Stirlingis ja Pariisis. Kuna Tallinn on koht, mida ma väga armastan, on rõõm tuua siia ülemaailmne rühm popkultuuriteadlasi.”

Konverentsi avas peaetttekandega EMTA teadur, muusikateadlane Brigitta Davidjants. Ta vaatles piiride konstrueerimisest armeenia ja eesti popkultuuri näitel, kõneldes näiteks eestlastele hästi tuntud Onu Bella tähendusest tänastele ja 1990. aastate noortele: “Eestis on popkultuuri loomulikult uuritud, aga vähemasti selles, mis puudutab muusikat, on meil jätkuvalt tegu pigem vähem uuritud valdkonnaga. Loodan väga, et sellised konverentsid toovad ka meile rohkem teadlikkust, kui suur ja rikkalik see valdkond tegelikult on ning kui põnevaid uurimisnurki leiab popkultuuri jaoks.” Eelmisel aastal korraldati konverents Šotimaal Stirlingis ja järgmisel aastal on oodata järjekordset kohtumist Pariisis.

Fotod: Vahur Lõhmus

Sel sügisel saab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (EMTA) 105. aastaseks. 28. septembril toimuval pidulikul kontsertaktusel EMTA suures saalis kantakse ette juubeliks loodud uudisteos, mille leidmiseks kuulutas akadeemia käesoleva aasta veebruari alguses välja heliloomingu konkursi klassikalise heliloomingu üliõpilastele.

Konkursile olid oodatud sümfooniaorkestrile kirjutatud teosed pikkusega 7–8 minutit. 3. juuniks laekus konkursile 5 tööd. Žürii koosseisus rektor professor Ivari Ilja, professor Paul Mägi, professor Toivo Tulev, professor Helena Tulve, professor Toomas Vavilov on valinud võidutööks helilooja Ryan Adams teose “Kolm sünnipäevamängu”.

Helilooja kirjeldab oma teost järgmiselt:

Mõeldes teostele, mida saaksin luua Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia 105. aastapäeva tähistamiseks, mõistsin selle konkursi tõelist eesmärki – sünnipäeva tähistamist. Hakkasin meenutama enda sünnipäevadega seotud kõige meeldivamaid mälestusi ja need on sünnipäevad, kus oleme minu pereliikmetega meie köögis mänginud lihtsaid kaardimänge.  Sellest mälestusest lähtuvalt otsustasin kirjutada teose, mis sobiks piduliku meeleoluga ja kutsuks publikut kuulama tundega, mida kirjeldab mängulisus, ühendatus ja rõõm.

Teos on kirjutatud kolmes osas:

I Suur ja Väike – dialoog orkestri ja kahe flöödi poolt tekitatud väga vaiksete, õrnade vilehelide vahel.
II Meloodia ja Harmoonia – harmoonia ja meloodia väljendus, mis toimub puhkpillide ja keelpillide vahel. Teos on kirjutatud sooviga tekitada kuulajates nostalgiatunnet.
III Punktide Ühendamine – elav, energiline teos, mille loomine meenutas mulle laste joonistamisraamatuid, kus ühe punkti ühendamine teisega kindlas järjekorras loob kauni figuuri.

Ryan Adams (sünd. 1993) on ameerika helilooja ja vokalist, kes elab praegu Tallinnas, Eestis. Sel kevadel lõpetas Adams Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias klassikalise heliloomingu eriala magistriõppe, käesolevast sügisest jätkab ta õpinguid audovisuaalse loomingu erialal. Adamsi sõnul inspireerivad teda paljud valdkonnad, sealhulgas visuaalkunst, kirjandus ja matemaatika.

Ryan Adamsi teoseid on esitanud Ensemble Fractales, YXUS Ensemble, EMTA Sinfonietta ja neid on dirigeerinud Toomas Vavilov, kes esitas esmakordselt tema esimese orkestriteose “Pillars”. Ta on osalenud Frédéric Durieux’ ja Eugene Birmani meistrikursustel. Selle aasta alguses pälvis Ryan teise koha Rudolf Tobiase 150. sünniaastapäevale pühendatud heliloomingu konkursil “Eks teie tea” teosega “Constellations on a theme by Rudolf Tobias” ja EMTA heliloomingu ja muusikatehnoloogia eriala konkursil EMTHAK teosega “Sentimental Densities”. 2023. aastal tõi tema teos “emrof enilisüüf” talle finalisti koha Ameerika Ühendriikide Morton Gould Young Composer Award konkursil. Magistrikraadi omandamise ajal EMTA-s õppis ta peamiselt Toivo Tulevi käe all, olulisteks mentoriteks on  Helena Tulve, Vera Stanojevic, Dina Lentsner ja Thomas Wells.

Lisaks kompositsiooniõpingutele on Ryan silmapaistev vokalist, olles hetkel seotud Vox Clamantise ja Eesti Filharmoonia Kammerkooriga. Varasemalt on ta esinenud Oregon Bachi festivalil festivali kooris, soololauljana heliloojatele nagu Jake Runestad ja Eric Whitacre ning solistina Carnegie Hallis.

Võidutöö kannab 28. septembril Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia suures saalis ette EMTA sümfooniaorkester dirgent Paul Mägi juhatamisel.

Täname kõiki osalejaid ja õnnitleme võidutöö autorit!

Täna, 21. juunil kell 14.00 algab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia suures saalis pidulik kontsertaktus, kus akadeemia lõpetajatele antakse üle lõpudiplomid.

2023/24. õppeaastal jõudis diplomini 156 üliõpilast. Bakalaureusekraad on omistatud 74 üliõpilasele, kellest cum laude lõpetajaid on 9. Magistrikraad 82 üliõpilasele, kellest 26 on cum laude lõpetajad. Doktoriõppe lõpetas sel õppeaastal 4 doktoranti.

Välisüliõpilasi on lõpetanutest 53: 16 bakalaureuse- ja 37 magistriõppes. Cum laude lõpetajaid on kokku 10, neist 2 bakalaureuse- ja 8 magistriõppes. Diplomisaajad on lisaks Eestile pärit Soomest, Rootsist, Lätist, Prantsusmaalt, Austraaliast, Hiinast, Lõuna-Koreast, Kolumbiast, Horvaatiast, Saksamaalt, Hispaaniast, Itaaliast, Iraanist, Suurbritanniast, USA-st, Hollandist, Poolast, Türgist, Ukrainast.

Humanitaarteaduste bakalaureusekraad omistati 74 lõpetajale. Kunstide magistrikraad 72, haridusteaduse magistrikraad 8 ning sotsiaalteaduse magistrikraad 2 üliõpilasele.

Doktoriõppe lõpetajaid on neli: Ana Victoria Falcon Araujo  ja Erik Alalooga filosoofiadoktorid teatrikunsti alal ning  Heigo Rosin ja Vittoria Ecclesia filosoofiadoktorid muusika alal.

Piduliku kontsertaktuse otseülekannet saab jälgida Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia YouTube’i kanalil või suurelt ekraanilt EMTA black box‘is. Esinevad solistid koos EMTA sümfooniaorkestriga Toomas Vavilovi dirigeerimisel. Kontsertaktusele sissepääs on kutsete alusel.

Hetkel on käimas ka uute üliõpilaste vastuvõtt, avalduste esitamise tähtaeg on 25. juuni kell 17.00. Lisainfo akadeemia kodulehelt siit.