Rubriik: Uncategorized @et

Teisipäeval, 16. juunil kell 19.00 toimub EMTA suures saalis Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia 2026. aasta lõpetajate kontsert, kus esinevad interpretatsiooniosakonna lõpetajad. Sissepääs tasuta!

Kolmapäeval, 17. juunil kell 19.00 leiab EMTA black box’is aset Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia 2026. aasta lõpetajate kontsert, kus esinevad heliloomingu ja improvisatsioonilise muusika osakonna lõpetajad. Sissepääs tasuta!

Kolmapäeval, 17. juunil kell 19.00 toimub XXVIII Suure-Jaani Muusikafestivali raames Suure-Jaani kooli saalis Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia sümfooniaorkestri kontsert. Solistid on 2026. aasta lõpetajad, dirigeerib Toomas Vavilov. Piletid hinnaga 18 ja 15 eurot on saadaval Fientas siin.

Laupäeval, 22. juunil kell 15.00 toimub EMTA suures saalis Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia 2026. aasta lõpetajate kontsertaktus, kus esinevad solistid koos EMTA sümfooniaorkestriga Toomas Vavilovi juhatamisel. Kontsertaktusele pääseb kutsetega, otseülekannet saab jälgida EMTA YouTube’i kanalilt ja suurelt erkaanilt black box‘is.

11.–13. veebruarini 2027 toimub Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias rahvusvaheline sümpoosion “Territories of Negotiation: Exploring Trends in Interdisciplinary Improvisation” (IMPACT).

Sümpoosioni eesmärgiks on kaardistada ja uurida interdistsiplinaarset ruumi, milles erinevad valdkonnad suhestuvad improvisatsiooni kui kunstivormi ning uurimisainesega. IMPACT 2027 käsitleb vastasmõju mõistet improvisatsiooni ja interdistsiplinaarse praktika keskse tingimusena. Erinevate distsipliinide kohtumised võivad sünnitada koostööd, läbirääkimisi, pingeid, arusaamatusi, transformatsiooni ja uusi taipamisi.

Oodatud on ettekanded ja tööd, mis uurivad, kuidas looming ja teadmine kujunevad spontaansuse kaudu ja selle mõjul. IMPACT 2027 tähtsustab protsessi osana ka hõõrdumist, ebamugavust, põrkumist, asümmeetriat – nähtusi, mis tegelikult võimaldavad ühist praktikat ja teadmuse teket.

IMPACT toimub Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, ESMAE Muusika- ja Etenduskunstide kool ning Leedu Muusika- ja Teatriakadeemia koostöös.

Rohkem infot SIIN.

Eesti Kultuurkapitali ning avalik-õiguslike ülikoolide koostöös jätkub stipendiumiprogramm ülikoolide kunstide ja rahvakultuuri valdkondade õppejõududele, kes on ise loovisikud ja õpetavad loomeerialadel tulevasi loomeisikuid. Stipendiumiprogrammi eesmärgiks on toetada loomeerialade õppejõudude loometegevust (st toetus ei ole mõeldud õppematerjalide koostamiseks jms) ja seeläbi loomeerialasid õpetavate kõrgkoolide konkurentsivõimet ja edukat akrediteerimist.

Stipendiumitaotluse võivad esitada avalik-õiguslikus ülikoolis töölepinguga töötavad õppejõud, kes õpetavad ülikoolis loomeerialasid vähemalt 0,5 koormusega. 

Ühe stipendiumi suurus on 10 000 eurot aastas ning see makstakse välja võrdsetes osades kord kvartalis. Stipendiumeid eraldatakse üksnes füüsilistele isikutele. 

Eesti Kultuurkapitali nõukogu kinnitas oma maikuu koosolekul kunstide ja rahvakultuuri valdkondade õppejõudude loometegevuse toetamise stipendiumiprogrammi stipendiumide jagunemise 2026. aasta taotlusvooruks. Maksulaekumiste ja prognoosi alusel on võimalik 2026. aastal eraldada kuni 65 stipendiumi.

Stipendiumide arv valdkonniti ning kõrgkoolide lõikes kinnitati järgnevalt:

kirjandus: 10 stipendiumi, sh 5 stipendiumi Tartu Ülikooli õppejõududele ja 5 stipendiumi Tallinna Ülikooli õppejõududele;
helikunst: 16 stipendiumi, sh 14 stipendiumi Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia õppejõududele ning 2 stipendiumi Tartu Ülikooli õppejõududele;
kujutav ja rakenduskunst: 12 stipendiumi, sh 11 stipendiumi Eesti Kunstiakadeemia õppejõududele ja 1 stipendium Kõrgema Kunstikooli Pallas õppejõule;
arhitektuur: 6 stipendiumi, sh 5 stipendiumi Eesti Kunstiakadeemia õppejõududele ja 1 stipendium Tallinna Tehnikaülikooli õppejõule;
näitekunst: 4 stipendiumi, sh 2 stipendiumi Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia õppejõududele ja 2 stipendiumi Tartu Ülikooli õppejõududele;
audiovisuaalne kunst: 6 stipendiumi, sh 5 stipendiumi Tallinna Ülikooli õppejõududele ja 1 stipendium Eesti Kunstiakadeemia õppejõule;
rahvakultuur: 6 stipendiumi Tartu Ülikooli õppejõududele;
valdkondlikult kinnitamata: kuni 5 stipendiumi.

Valdkondlikult kinnitamata stipendiumide osas on Kultuurkapitali nõukogul õigus eraldada stipendiumid kõikide kõrgkoolide õppejõududelt laekunud taotluste alusel.

Õppejõudude loometegevuse toetamise stipendiumi taotluste esitamise tähtaeg on 21. august.

Vormikohane taotlus tuleb õppejõul esitada Kultuurkapitali sihtkapitalile e-kulka kaudu. Kui loometöö hõlmab mitut valdkonda tuleb taotlus esitada ühe valdkonna sihtkapitalile.

Taotluse esitamise eelduseks on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia soovituskiri.

EMTA õppejõududel tuleb soovituskirja saamiseks esitada eeltaotlus akadeemiale.

Stipendiumi taotlejate vastavust programmi nõuetele kontrollib ekspertkomisjon, kes otsustab eeltaotluste põhjal, millised õppejõud saavad antud taotlusvoorus akadeemia soovituse. Ekspertkomisjoni otsuse põhjal vormistatakse akadeemia soovituskiri, mille allkirjastab rektor ning mis edastatakse Kultuurkapitalile ja stipendiumi taotlejale.

Varasematel aastatel stipendiumi saanud õppejõud peavad enne uue taotluse esitamist täitma eelmise stipendiumiperioodi tagasisidelehe SIIN. Selle puudumisel on komisjonil õigus taotlust mitte menetleda.

Eeltaotlus tuleb esitada 27. juuniks EMTA meiliaadressile kulka@eamt.ee. 

Eeltaotlus peab sisaldama järgmisi andmeid:

– taotleja nimi;
– sihtkapital, kuhu soovitakse taotlus esitada;
– loomeuurimuslikud või loomingulised eesmärgid stipendiumi perioodiks (kuni 5000 tähemärki);
– põhjendus selle kohta, kuidas stipendiumi perioodiks kavandatud loomeuurimuslikud ja loomingulised tegevused seostuvad akadeemia eesmärkidega ning õppejõu tööga akadeemias (kuni 5000 tähemärki);
– viimase kahe aasta loominguline biograafia.

Eeltaotluse esitaja peab olema üksikisik, kuid kavandatud loomeuurimuslikud või loomingulised tegevused võivad kaasata teisi isikuid, sh üliõpilasi. Lubatud on ka loomeuurimuslikud või loomingulised kooslused, mille mitu liiget taotlevad stipendiumi samaaegselt. Eeltaotlusele esitatavad nõuded ning lisainfo on leitav siit.

Täpsem info stipendiumiprogrammi ning kandideerimiseks vajaliku vormikohase taotluse kohta: Kunstide ja rahvakultuuri valdkondade õppejõudude toetamiseks stipendiumide maksmise alused ning taotlemise tingimused

Selgunud on 17. mail toimunud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (EMTA) VII kammermuusika konkursi tulemused.

EMTA preemiad

Triin Pihlap, Peeter Traksmann, Kristin Klesment, Paula-Riin Selis, Theodor Teppo
Õppejõud vanemlektor Marrit Gerretz-Traksmann

Victor Tirado Miralles, Mariam Mikeltadze
Õppejõud prof Natalia Sakkos

Mia Sepp, Kuldar Zilensk, Jana Potštarjova
Õppejõud prof Marje Lohuaru

Eripreemiad: esinemine kontsertidel

Kontsert 26. augustil
Melissa Carita Ots, Salome Stroganova, Zhala Islamova
Õppejõud lektor Maksim Štšura

Helina Sommer, Ilmari Leopold Soisalon–Soininen
Õppejõud prof Marje Lohuaru

Kontsert 16. detsembril
Katariina Tammemägi, Gabriele Santockyte, Kristin Tõnisson, Salome Stroganova, Kärt Käämbre
Õppejõud lektor Maksim Štšura

Gotaute Kanyte, Irina Didyk
Õppejõud prof Natalia Sakkos

Konkurssi hindas komisjon: vanemlektor Marko Martin (esimees), prof Marje Lohuaru, emeriitprofessor Natalia Sakkos, vanemlektor Marrit Gerretz-Traksmann, lektor Maksim Štšura.

Kokku osales konkursil 32 üliõpilast kaheteistkümnes ansamblis.

Õnnitleme!

Karl Saks kaitseb 15. juunil kell 13.00 ruumis A-402 filosoofiadoktori (teatrikunst) kraadi taotlemiseks tööd:

„Heli kujundamise praktika postdramaatilises teatris”

Juhendajad: Jaak Tomberg, PhD (Tartu Ülikool); emeriitprofessor Jaan Ross (05.04.1957–18.01.2026)

Oponent: professor Virve Sarapik (Eesti Kunstiakadeemia)

Doktoritööga on võimalik tutvuda SIIN ja trükisena EMTA raamatukogus.

Abstrakt:

Uurimistöö „Heli kujundamise praktika postdramaatilises teatris” („Sound Design Practice in Postdramatic Theatre”) on osa doktoriõppe loovuurimuslikust projektist. Uurimistöö eesmärk on uurida heli kujundamise võimalusi ja toimimist postdramaatilises teatris ning analüüsida nende mõju lavastusprotsessi ja -struktuuri kujunemisele. Töö keskmes on heli määratlemine aktiivse dramaturgilise komponendina postdramaatilise teatri kontekstis, kus heli toimib argumendi, tähistaja, provokatsiooni, koodi ning ajalise tegurina. Sellest lähtuvalt käsitleb uurimus kolme põhilist küsimust: (1) kuidas saab heli kujundada lavastusprotsessi ja -struktuuri postdramaatilises teatris; (2) milles seisnevad reaalajas juhitava ja eelnevalt komponeeritud heli dramaturgilised erinevused; (3) kuidas analüüsida auraalse ja visuaalse informatsiooni suhet lavastusprotsessis ja -struktuuris.
Metodoloogiliselt tugineb uurimus järgmistele kvalitatiivsetele meetoditele: kirjalikule refleksioonile ja praktikapõhisele uurimistegevusele. Nende loominguliste projektide analüüsimisel, kus autor on töötanud helikujundajana teiste autorite lavastustes, kasutatakse vaatlust ja kirjeldavat võrdlust. Täiendavalt rakendatakse kirjelduslikke töövõtteid, sealhulgas ekfraasi, mis aitab täpsustada heli ja visuaalsete kujundite omavahelist toimimist ning nende dramaturgilist positsiooni. Lähenemine tugineb arusaamale, et auditiivsete ja visuaalsete elementide mõtestamine nõuab nii analüütilist kui ka kehalist, situatiivset ja kompositsioonilist mõtlemist.
Olulisemad allikad töös on David Roesneri „Musicality in Theatre: Music as Model, Method and Metaphor in Theatre-Making” (2014), mis käsitleb muusikalisust teatris; Lynne Kendricki ja David Roesneri koostatud artiklikogumik „Theatre Noise” (2011), Ross Browni „Sound Effect: The Theatre We Hear” (2020) ning Lynne Kendricki „Theatre Aurality” (2017), mis toetavad kuulmise ja kuulamise fenomenide kaardistamist teatri kontekstis.
Ekfraasi teoreetilisel käsitlemisel tuginetakse Claus Clüveri, Gabriele Rippli, Silvia Kurri ja Ruth Webbi uurimustele.

28. ja 29. novembril korraldab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (EMTA) lavakunsti osakond EMTA suures saalis Ingo Normeti rahvusvahelise konverentsisarja viienda konverentsi: “Kollektiivne kunst. Õpetamine. Täna”.

Kollektiivse kunsti eripära seisneb selles, et iga osaleja areng ja sooritusvõime on lahutamatult seotud teiste panusega. Vähemalt teatud teatrivormide puhul sõltub iga näitleja töö kvaliteet ja areng otseselt sellest, kui palju ja kui hästi tema partnerid loomeprotsessi panustavad.

Tänapäeva muutuva väärtusruumi ja identiteedipoliitika ajastul on aga õpperuumist saanud aina laetum ja riskantsem koht, kus ristuvad isiklikud kogemused, maailmavaated ja enesemääratlused. Kollektiivne praktika eeldab ühist keelt ja kokkuleppeid, kuid need ei ole enam enesestmõistetavad. Kollektiivne töö kipub lagunema indiviidide vastandumiseks.

Konverents kutsub arutlema, millised pedagoogilised ja kunstilised strateegiad võimaldavad saavutada kollektiivsele kunstile omaseid kvaliteete nii, et võimestuks indiviid, säiliks vastastikune austus ja töövõime olukorras, kus väärtused ei ole jagatud, vaid pidevas muutumises.

Kureeritud programm viib omavahel kokku pedagoogid ja kultuuripraktikud, haridusteadlased, psühholoogid ning vaimse tervise spetsialistid Eestist, Baltimaadest ja Skandinaaviast. Kavas on ettekanded, vestluspaneelid, debatid ja performatiivsed vormid.

Ootame kuulama loomeerialade õppejõude, õppekorraldajaid, üliõpilasi ja kõiki teisi huvilisi.

Konverentsi kava ja info täieneb jooksvalt SIIN.

Konverents on tasuta, eesti ja inglise keeles. Registreermine algab 28. septembril ülalviidatud konverentsi lehel.

Esmaspäeval, 1. juunil kell 10.00 ja 13.00 toimuvad ruumis A-402 järgmised muusikateaduse magistritööde kaitsmised:

Kell 10.00 auditooriumis A-402
Tuuli Põhjakas „„Nimeta kolm laulu”: väravavardjaks olemine kui teadvustamata seksism Eesti metal-skeenes”
Juhendaja Brigitta Davidjants, PhD
Oponent Aimar Ventsel, PhD

Magistritöö eesmärgiks on analüüsida naismuusikute ja -fännide kogemuste näitel väravavardjaks olemise ilminguid ja teadvustamata seksismi Eesti metal-skeenes. Väravavardjaks olemist defineeritakse selles töös sotsiaalse kontrollmehhanismina, mille kaudu subkultuuri liikmed reguleerivad ligipääsu grupile, kehtestades rangeid, ometi subjektiivseid autentsuse ja kultuurilise kompetentsi nõudeid. Kontekstualiseerides uuringuainest subkultuuride ja soouuringute teooriaga, analüüsitakse metalsubkultuuris tegutsevate naisfännide ja -muusikute fookusgrupi intervjuude põhjal, kuidas väravavardjaks olemine ei piirdu ainult muusikaliste teadmiste kontrolliga, vaid on tihedalt seotud topeltstandarditega, kus just naistelt nõutakse kompetentsi ja pühendumuse järjepidevat tõestamist. Magistritöö tugineb Keith Kahn-Harrise teooriale ekstreemse metal’i subkultuurist ning kasutab Susanna Larssoni autentsuse ja Daniel Frandseni metalsubkultuuri konstrueerimise ja žanrite väravavardjamise teooriat.

Tööga saab tutvuda siin ja EMTA raamatukogus.

Kell 13.00 auditooriumis A-402
Hannah Grete Verbeek „Eksotism ja sonaat Kuldar Singi sonaat-triloogias „Mäed ja inimesed””
Juhendaja Kerri Kotta, PhD
Oponent Tarmo Johannes, PhD

Magistritöö eesmärgiks on avada eksotismi kui loomeesteetikat ja sonaati kui žanri ja vormi hilisnõukogude eesti helikunstis Kuldar Singi sonaat-triloogia näitel näitel ning näidata, kuidas eksotistlik lähenemisviis teisendab sonaadi kui žanri ja vormi klassikalisi tunnuseid. Põhilisi uurimisküsimusi on kaks: (1) kuidas avaldub eksotism Kuldar Singi sonaat-triloogias ning (2) kas ja kuidas klassikaline sonaat kui vorm ja žanr säilib Kuldar Singi sonaat-triloogias „Mäed ja inimesed”. Magistritöö peamiseks uurimimeetodiks on sonaadi kui teksti analüüs ning see põhineb Ralph Locke’i ja Timothy Taylori eksotismi- ning James Hepokoski ja Warren Darcy, Mark Aranovski, Steven Vande Moortele muusikalise vormi teooriatel.

Tööga saab tutvuda siin ja EMTA raamatukogus.

Kromaatilise kandle Duo lennaK koosseisus Paulina Andrejeva ja Miia Polding osalesid online-konkursil Nouvelles Étoiles Pariisis, Prantsusmaal ja saavutasid ülikõrge skooriga (99 punkti) I koha.

Lisaks osalesid nad XV Odini nimelisel rahvusvahelisel online-konkursil, kus saavutasid Grand Prix. Konkurssi korraldab European Academic Artists Association (EAAA).

Ansambli juhendaja on Anna-Liisa Eller.

Esinemist saab vaadata siit.

Õnnitleme!

Iga aasta maikuus tähistatakse Eestis ja üle Euroopa mitmekesisuse kuud, mis juhib tähelepanu mitmekesisuse ja kaasatuse olulisusele meie töö- ja õppekeskkonnas. Täna, 13. mail, tähistame mitmekesisuse päeva.

Eesti kuus avalik-õiguslikku ülikooli: Tartu Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool, Tallinna Ülikool, Eesti Maaülikool, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ning Eesti Kunstiakadeemia, on koos Eesti Teadusagentuuriga korraldanud selleks puhuks igal aastal mitmekesisuse nädala. Sel aastal me eraldi üritust ei korralda, kuid kutsume tutvuma eelnevate aastate jätkuvalt päevakajalise materjaliga.

2025 „Julge sekkuda”

Nädala keskmes oli sekkumiskultuur: miks ja kuidas reageerida kiusule, ahistamisele ja ebavõrdsele kohtlemisele ülikoolis.

Kasulikud materjalid:

• üliõpilaste ühine videopöördumine
• praktiline sekkumisjuhend
• ingliskeelne veebiseminari soopõhise vägivalla lõpetamisest ülikoolides
• avalik arutelu „Julge sekkuda: miks ja kuidas?” otseülekande salvestus

Kõik 2025. aasta videod on järelvaadatavad Eesti Teadusagentuuri YouTube’i kanalil.

2024 „Mitmekesised Eesti ülikoolid”

Nädal tõi kokku rektorite videopöördumise, paneeldiskussiooni ning igapäevased lühiloengud teemadel kultuurilisest mitmekesisusest kuni välimuse alusel diskrimineerimiseni.

Kõik 2024. aasta videod on järelvaadatavad võrdõigusvoliniku YouTube’i kanalil.

Kõik materjalid on koondatud ka ETAG-‘i veebilehele: etag.ee/teaduskultuur/sooloime/mitmekesisuse-nadal

Mitmekesisus ja kaasatus on väärtused, mida me koos hoiame — ka väljaspool ühist nädalat.

Tartu Ülikool · Tallinna Tehnikaülikool · Tallinna Ülikool · Eesti Maaülikool · Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia · Eesti Kunstiakadeemia · Eesti Teadusagentuur

IN MEMORIAM
Leida-Tiia Järg
27.08.1943–09.05.2026

9. mail 2026 lahkus igavikku Tiia Järg – muusikateadlane, legendaarne muusikaloo õppejõud, täpne ja isikupärane muusikast kirjutaja, kaasahaarav raadiosaadete autor, unustamatu kolleeg ja teekaaslane.

Leida-Tiia Järg sündis 27. augustil 1943 Tallinnas. Tema haridustee olulisemad verstapostid olid Tallinna 2. keskkooli (reaalkooli) lõpetamine 1961. aastal, Tallinna Muusikakooli diplom 1965. aastal ja konservatooriumi oma 1972. aastal. Aasta hiljem siirdus Järg Moskva konservatooriumi aspirantuuri, kus täiendas end 1976. aastani. Oma kasvamis- ja kujunemisaja mõjutajatena on Tiia Järg tänuga meenutanud mitut õpetajat: pianiste Erika Franzi ja Veera Lensinit, reaalkooli eesti keele ja kirjanduse õpetajat Julie Tedret, kellega tähistati 24. detsembril salamisi Koidula sünnipäevi ja külastati Tuglaste kodu, Johannes Jürissoni, kes viis ärksamad tudengid Hüpassaarde Mart Saare radadele, ning vene erudiiti Juri Fortunatovit ja tema hiilgavaid loenguid Moskvas.

Juba õpingute ajal jõudis Tiia Järg oma tõelise kutsumuse, õpetajatöö juurde. Pärast Tallinna Muusikakooli suunati vaid 22aastane muusikateoreetik Kärdla lastemuusikakooli direktoriks; 1970. aastal jätkas ta muusikaõpetajana Tallinna 21. keskkoolis. 1976. aastast töötas Järg nii Tallinna Muusikakeskkoolis (kuni 1997) kui ka konservatooriumis (praegune Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia) muusikaajaloo õppejõuna, 1994–2021 dotsendina. Järgi loengud eesti, vene ja lääne muusikaajaloost olid targad, vahedad ja vaimukad, kantud vabast vaimust ka hilissotsialismi hämas, tema juttudesse oli pikitud väljendeid, mis sööbisid mällu alatiseks. Tiia Järg oli nõudlik autoriteet, kes ei talunud rumalust, laiskust, valet ega väiklust.

Koolidega samavõrra olulise paiga vaimuvalguse jagamiseks leidis Tiia Järg raadios, kus tema esimesed saated läksid eetrisse juba 1970ndate alguses. Klassikaraadio perioodil kasvasid üksiksaated autorisarjadeks, sh Tormisest, Šostakovitšist, Prokofjevist ja Beethovenist. 2018. aastal märgistas Eesti Vabariigi juubelit seitsmeosaline sari „Eesti muusika sajand“. Kõige pikaajalisem oli aga avara teemaringiga ja üha suuremat kuulajaskonda võitnud Tiia Järgi pühapäeva pärastlõunane autorisaade „Järjehoidja“. Ligi 15 aastat eetris olnud ning enam kui 490 saatest koosnevas „Järjehoidjas“ hoidis Järg kätt aja pulsil, märgates ja väärtustades aardeid mineviku varjatud varasalvedest, millel kalendri järgi oli põhjust peatuda. Ladusalt, vaimukalt ja paljuseoseliselt jutustas autor neis saadetes nii Mussorgskist ja Brittenist kui ka Goethest ja Sollertinskist, eelkõige aga eesti vaimuinimestest ja loomingust. Ehkki neist eesti muusikutest, teostest ja kultuurisündmustest, mida Tiia Järg oma saadetes, aga ka loengutes, ettekannetes ja artiklites käsitles, on võimatu anda ammendavat ülevaadet, olgu siin nimetatud kümmekond, kelle juurde ta ikka ja jälle tagasi tuli: Cyrillus Kreek, Veljo Tormis, Ester Mägi, Mati Kuulberg, Peeter Süda, Heino Eller, Gustav Ernesaks, Peeter Ramul, Peep Lassmann, aga ka Lydia Koidula ja Juhan Liiv. Sealjuures ei osutanud ta tähelepanu üksnes nende loomingule, vaid ka inimlikule väärikusele ja värvikusele.

Tiia Järgi on tunnustatud Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia (2008), Heino Elleri muusikapreemia (2010), Eesti Muusikanõukogu muusikapreemia (2013) ja Valgetähe V klassi teenetemärgiga (2015).

Igavest rahu, austatud Tiia Järg.

Lugupidamise ja tänuga

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia
Eesti Muusikateaduse Selts
Eesti Heliloojate Liit
Eesti Muusikaõpetajate Liit
Tallinna Muusika- ja Balletikool
Eesti Rahvusringhääling, Klassikaraadio
Eesti Kooriühing
Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus

Tiia Järgi ärasaatmine toimub Tallinna Jaani kirikust reedel, 22. mail kell 13.00, uksed avatakse kell 12.30. Muldasängitamine Metsakalmistul.