Rubriik: Uncategorized @et

Eesti Vabariik tänab iseseisvuspäeva eel oma teenetemärkidega inimesi, kes oma töö ja pühendumisega on aidanud Eestil saada vaimult suuremaks ja paremaks, targemaks ja hoolivamaks, kindlamaks ja ettevõtlikumaks. Sel aastal saavad riigi teenetemärgi 203 inimest Eestist ja välismaalt.

„Teenetemärgid on tunnustus erinevate elualade inimestele kodumaal ja meie sõpradele ning toetajatele välisriikides sihikindluse ja hoole eest nende kutsetööl või kogukonnas,“ kirjutas president Alar Karis riigi teenetemärkide andmise otsuse eessõnas.

Valgetähe IV klassi teenetemärgi pälvivad muusikateadlane, pikaaegne muusikahariduse edendaja, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia professor Margus Pärtlas ning pianist, klaveripedagoog, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia audoktor Arbo Valdma. Valgetähe V klassi teenetemärgi pälvib jazzmuusik, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia jazzmuusika lektor Mart Soo.

Vabariigi President annab riiklikud teenetemärgid üle 14. veebruaril Rakveres Ukuaru muusikajamas algusega kell 13.00 ning seda näeb Eesti Rahvusringhäälingu tele-eetris 24. veebruaril.

Info riiklike teenetemärkide saajate kohta leiab siit.

Õnnitleme!

Neljapäeval, 5. veebruaril kell 15.00–17.30 toimub Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kammersaalis kõigile avatud foorum „Kontserdikorraldus kui interpretatsioonikunsti lahutamatu osa“.

KAVA

Eesti Vabariigi valitsus määras F. J. Wiedemanni keeleauhinna 2026. aastal Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia professorile, näitlejale ja tõlkijale Anu Lambile pikaajalise mõjuka panuse eest eesti keele kõlakultuuri ja selge väljenduse väärtustamisel.

Jaan Ross
05.04.1957–18.01.2026

18. jaanuaril lahkus meie hulgast Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia emeriitprofessor, akadeemik Jaan Ross.

Jaan Ross sündis 5. aprillil 1957. aastal Tartus matemaatik Maimo Rossi ning Eesti nüüdisaegse atmosfäärifüüsika rajaja akadeemik Juhan Rossi peres. Omandanud Tartus põhihariduse ning lõpetanud ka Tartu Lastemuusikakooli klaveriklassi, jätkas ta õpinguid Tallinna Muusikakeskkoolis muusikateooria alal, mille lõpetas 1975. aastal. Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lõpetas ta 1980. aastal cum laude muusikateadlase ja pedagoogina. 1988. aastal kaitses Jaan Ross kunstiteaduste kandidaadi väitekirja „Konsonantsuse objektiivsed eeltingimused muusikas“ Leedu Muusika- ja Teatriakadeemias ning 1992. a psühholoogiadoktori väitekirja Turu Abo Akadeemias.

Aastail 1993–1996 oli Jaan Ross Eesti Keele Instituudi teadusdirektor, 1996–1999 Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna dekaan, 2003–2006 TÜ kunstide osakonna juhataja. 1993–2015 oli ta TÜ professor ning 1995–2021 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia professor. 2021. aastal emeriteerus Ross Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiast.

Eesti Teaduste Akadeemia liikmeks valiti Jaan Ross 2003. aastal. Akadeemik Rossi peamiseks uurimisvaldkonnaks oli muusika taju ja tunnetuse ning muusikahelide objektiivse kirjeldamisega seotud probleemid.

Jaan Ross oli mitmete Eesti ja välismaa teadusühingute liige. 2009–2018 oli ta Euroopa Kognitiivsete Muusikateaduste Ühingu (ESCOM) juhatuse liige ning 2009–2015 Eesti ülikoolidevahelise kultuuriteaduste ja kunstide doktorikooli juht. Samuti oli ta ajakirjade Musicae Scientiae, Journal of Interdisciplinary Music Studies, Res Musica, Studia Metrica et Poetica ja Akadeemia ning Proceedings of the Estonian Academy of Sciences toimetuskolleegiumi liige.

Jaan Ross avaldas umbes 200 teaduspublikatsiooni, oli mitmete magistri- ja doktoritööde juhendajaks, oponeerinud ja eelretsenseerinud doktoriväitekirju Cambridge’i, Yorki, Tartu, Tallinna, Tampere ja Helsingi ülikoolis ning Leedu Muusika- ja Teatriakadeemias. Jaan Ross on tõlkinud eesti keelde erialast ja vene kaasaegset ilukirjandust (Vladimir Voinovitš, Andrei Gelassimov, Jevgeni Griškovets, Mihhail Šiškin, Andrei Ivanov, Marina Palei, Viktor Pelevin ja Vadim Bžegovski). 2023. aastal ilmusid Jaan Rossi memuaarid „Inimesed muutuvas ajas“.

Akadeemik Rossi tööd on tunnustatud Eesti Heliloojate Liidu muusikateaduse aastapreemiaga (1992), Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemiaga (2001 ja 2020) ning Eesti Muusikanõukogu aastapreemiaga (2007). 2001. aastal autasustati teda Eesti Vabariigi Valgetähe IV klassi teenetemärgiga.

Jääme tänutundega mäletama head sõpra ja kolleegi. Avaldame sügavat kaastunnet lähedastele.

Jaan Rossi ärasaatmine toimub laupäeval, 31. jaanuaril kell 12.00 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia suures saalis. Uksed avatakse hüvastijätuks kell 11.30. Lilli ja pärgi palutakse mitte tuua.

—

Selle nädala algus tõi kurva sõnumi, et raskete terviseprobleemide tõttu on lahkunud hea kolleeg akadeemik Jaan Ross. Viimastel aastatel küll aktiivsest õppetööst taandunud emeriitprofessorina panustas Jaan endiselt teadusprojektidesse, kirjutas memuaare, tõlkis, osales Zoomi koosolekutel ja käis kolleegide sünnipäevadel. Loomulikult külastastas ka kontserte (ei pidanud paljuks sõita hea kontserdi nimel mõnda teise riiki), mille muljeid jagas sotsiaalmeedias. Täieliku ülevaate kõigist tema sadadest teaduspublikatsioonidest, preemiatest ja saavutustest leiab kergesti internetist.

Jaan Ross oli muusikapsühholoog. Mis aga on muusikapsühholoogia, ei ole paari sõnaga vastatav. Raamatukogu riiulitel on mitmeid teoseid, kus sõnad “muusika” ja “psühholoogia” on pealkirjas toodud, ent juba sisukord reedab erinevusi, mis eelkõige tulenevad raamatu autori akadeemilisest taustast, huvidest ja muidugi isikust endast. Jaan Ross ei ole kunagi teinud saladust sellest, et tema 2007. aastal ilmunud raamatu “Kaksteist loengut muusikapsühholoogiast” pealkiri parafraseerib Adorno teost “Kaksteist teoreetilist loengut muusikasotsioloogiast”. Kuigi mitmekülgset Adornot peetakse muusikaga seoses eelkõige filosoofiks, oli just Ross Adorno seisukohtade eestindajaks esmalt läbi oma psühholoogiakursuste ja nimetatud õpiku ning seejärel tõlkides 2019. aastal eesti keelde Adorno “Uue muusika filosoofia”. Südamelähedased olid talle keele ja muusika seoseid käsitlevad uurimisküsimused. Pooleli jäigi töö prof. Allan Vurma töörühmas, mis keskendub klassikalises stiilis laulmise tekstiselgusele.

Jaan Ross on nende seas, kes aitasid viia Eesti teaduse maailma mõjukuse tippu tehes koostööd maailma tippteadlastega, kelle seas torkab Ilse Lehiste eriti silma. Jaan oli ka mitmete tänaste muusikateadlaste väitekirjade juhendaja. Seda tööd tegi ta põhjalikult ja südamega, märkas tudengite teadlasepotentsiaali nii mõnigi kord enne teisi, panustas nende töösse ja oli olemas.

Kuuludes Euroopa Kognitiivsete Muusikateaduste Ühingu (ESCOM) juhatusse, oli Jaanil võimalus suunata ka muusikapsühholoogia institutsionaalset arengut, rõhutades sealjuures valdkonna interdistsiplinaarsust ja rahvusvahelisust. Eesti siseselt oli ta hea koostööde looja ja hoidja, algatades näiteks kultuuri- ja kunstiteaduste doktorikooli ning tuues EMTA võrdse partnerina Eesti-uuringute tippkeskusesse suurte ülikoolide kõrvale.

Jaan rõhutas, et teadust tuleb teha rõõmuga  ja kahe jalaga maa peal, mitte ülemäärase sõnavahuga. Ajalooline kohamälu oli talle oluline. Kes Jaani tundsid, kogesid kindlasti seda, et ükskõik, millisel teemal temaga juttu alustasid, pani ta selle esmalt paika geograafiliselt, reeglina mainides ära, kas ja millal täpselt on ta isiklikult kõnealust kohta külastanud, mida seal nägi ja koges ja millises seisukorras on teed, mis sinna viivad (Jaan, muuseas, nautis ka autojuhtimist).

Jaan elab edasi mälestustes.

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia
Eesti Muusikateaduse Selts
Eesti Teaduste Akadeemia
Tartu Ülikool

2025. aasta oli Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia teadlastele projektirahastuse taotlemisel taas edukas – alustamas on kaks uut granti ning jätkurahastus on tagatud viiele uuringule.

Uue projektiga alustas jaanuaris tööd uurimisrühm prof Margus Pärtlase juhtimisel, meeskonda kuuluvad ka külalisteadur Mihhail Gerts ja muusikateaduse doktorant Carolin Krajnak. Projekt kannab peakirja  “Eduard Tubina Drottningholmi pärand: 17. ja 18. sajandi lavateoste rekonstruktsioonid ja nende seosed originaalloominguga”, koostööpartneriteks Eesti Ajaloomuuseum ja Drottningholmi lossiteater, kus Tubin töötas aastatel 1945–72. Uurimuse tulemusel tehakse interpreetidele ja uurijatele kättesaadavaks praktilise väärtusega materjal ja täidetakse oluline lünk Tubina Rootsi perioodi elu ja loomingu uuringutes. Projekti toetab Kultuuriministeerium.

Jaanuaris sai alguse ka teine Eduard Tubina loomingu tutvustamisele keskenduv loovuurimusprojekt “Millest räägib absoluutne muusika? Dirigendi võimalused selgitada sümfoonia narratiivi eelteadmisteta kuulajale ettekande vältel”, mille vastutav täitja on külalisteadur Mihhail Gerts. Uurimuse eesmärgiks on luua Tubina 10. sümfoonial põhinev uus muusikalis-sõnaline performatiivne tervikvorm – sümfoonia ettekandel on dirigeerimisse põimitud sõnaline osa muusikaliste sündmuste avamiseks. Projektis osalevad prof Kerri Kotta, lavastajatöö ja dramaturgitöö vanemlektor Siret Campbell ja partnerina dotsent Kerli Kirch Schneider Tallinna Ülikooli BFM-ist.

Jätkurahastuse Kultuuriministeeriumilt said ka kaks 2025. aastal alanud projekti: prof Toomas Siitani juhtimisel ja koostöös Arvo Pärdi Keskusega läbi viidav uurimus helilooja Arvo Pärdi loometeed analüüsiva esimese eestikeelse tervikmonograafia kirjutamiseks. Uuringus osalevad külalisteaduritena Anneli Kivisiv ja Karin Rõngelep. Samuti jätkub töö Heino Elleri loomingu temaatilis-bibliograafilise kataloogi koostamisel ja rahvusvaheliselt kättesaadavaks tegemisel. Uurimisrühma juht on vanemlektor Sten Lassmann, meeskonda kuuluvad ka emeriitprofessor Mart Humal, lektor Maksim Štšura, lektor Aare Tool ja doktorant Carolin Krajnak.

Eesti Teadusagentuuri toetusega jätkuvad kolm varasemat teadusgranti: prof Allan Vurma juhitav ja 2026. aastal lõppev lõppev rühmagrant “Vokalistide võimalused teksti arusaadavuse parandamisel — probleemid ja teaduslik baas”, mille uuringupartneriks on Tallinna Tehnikaülikool; vanemteadur Brigitta Davidjantsi stardigrant Subkultuurse (pop)muusika mõjust 21. sajandi Eesti noorte ideologiseerumisele ja vaimse tervise näitajatele (2023–2027) ja vanemteadur Žanna Pärtlase ja Eesti Kirjandusmuuseumi uurijate koostöös läbi viidav Setode etnogenees ja kultuurilised suhted idapoolsete soomeugrilastega etnomusikoloogia uurimisandmete valguses (2025–2029).

Novembrist 2025 alustas tööd uus loovuurimusprojekt lektor Jaak Siku juhtimisel: „Isemääramisel põhinev vaimne loominguruum improvisatsiooni kaudu“.

Rohkem infot kõigi Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia teadusprojektide kohta leiab siit.

Sellest aastast jätkub 2025. aasta sügisel alguse saanud populaarne Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ja Eesti Muusikateaduse Seltsi raamatuklubi. Mõlemasse poolaastasse on planeeritud neli kohtumist. Igal kohtumisel on fookuses üks akadeemiline teos (originaal- või tõlketeos), mille autorid, toimetajad, koostajad ja tõlkijad on eesti muusikateadlased.

Raamatuklubi kohtumised toimuvad kord kuus esmaspäeviti Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias ruumis A-402 kell 16.15–17.45 ning soovi korral on võimalik osaleda ka Zoomi vahendusel. Enne iga kohtumist on soovitav teos läbi lugeda, kuid arutelule on oodatud ka need, kes alles planeerivad raamatut lugeda.

Esimesel kohtumisel, mis toimub esmaspäeval, 26. jaanuaril, arutletakse teadusajakirja Methis 2025. aastal ilmunud kunstide ja vaimse tervise erinumbri sisu üle, mis sisaldab ka viit muusika-alast artiklit. Ajakirja annab välja Tartu Ülikool koos Eesti Kirjandusmuuseumiga. Nimetatud erinumbri koostajad on muusikaajaloolased Anu Kõlar ja Meeta Vardja, kes juhivad ka raamatuklubi kohtumist. Ajakiri on tasuta lugemiseks kättesaadav siit.

Raamatuklubi kohtumised toimuvad järgmistel aegadel ja teemadel:

26.01.26 Teadusajakirja Methis (2025) kunstide ja vaimse tervise erinumber, koostajad Anu Kõlar ja Meeta Vardja.
Kohtumist juhivad: Anu Kõlar ja Meeta Vardja

02.03.26 Teadusajakirja Res Musica (2025) muusikateatri uuringutele pühendatud number, koostajad Kristel Pappel ja Madli Pesti
Kohtumist juhivad: Kristel Pappel ja Madli Pesti

30.03.26 Tõlkeraamat: Alessandro Baricco “Hegeli vaim ja Wisconsini lehmad. Mõtisklus süvamuusikast ja modernsusest” (2025)
Kohtumist juhivad: Toomas Siitan, Anu Schaper ja Aare Tool

27.04.26 Mihhail Gerts “Eduard Tubina kujunemisaastad” (2025)
Kohtumist juhib: Mihhail Gerts

Eelregistreerimine raamatuklubisse ei ole vajalik, kuid kui on soov osaleda Zoomi vahendusel, palume registreeruda: teadur Marju Raju, marju.raju@eamt.ee

Selgunud on tänavustele Eesti Teaduste Akadeemia humanitaarteaduste aastapreemiatele esitatud kandidaadid. Aastapreemiad on kutsutud ellu, et tunnustada Eesti humanitaarteadlaste teedrajavaid ja põhjapanevaid uurimistöid.

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia teadlastest on kandidaate hulgas:

Žanna Pärtlas – Seto ja soome-ugri uurimused
Brigitta Davidjants – J.M.K.E.’s To The Cold Land

Kõigi kandidaatidega saab tutvuda siin.

Preemiatele saab esitada kõiki Eesti teadus- ja arendusasutustes töötavaid humanitaarteaduste valdkonna teadlasi ning Eesti kodakondsusega või Eesti pikaajalise elaniku elamisloaga või alalise elamisõigusega, kuid väljaspool Eestit töötavaid humanitaarteadlasi.

Esitatud teadustööd või nende tsüklid peavad olema publitseeritud eelretsenseeritavates ajakirjades või antud välja tunnustatud teaduskirjastustes või Eesti ülikoolide ning teadus- ja arendusasutuste poolt monograafiana või kogumiku peatükina konkursi väljakuulutamise aasta või sellele eelneva kalendriaasta jooksul.

Preemiad tehakse teatavaks ja antakse üle Eesti humanitaarteaduste aastakonverentsil Tartus 10. aprillil 2026.

Allikas: Eesti Teaduste Akadeemia

23. jaanuaril esietenduvad Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (EMTA) kaasaegsete etenduskunstide magistriõppekava (CPPM) üliõpilaste kolm koosloomelavastust seeriast “TRIPTÜHHON: POLIITILINE LIIKUMINE”. Etendused toimuvad Balti Jaama tunnelis ja EMTA black box’is. Lisaks leiavad akadeemias aset vestlused lavastuste loomingulise meeskonnaga ning paneeldiskussioon “Mis on koosloomevastus ja kuidas seda süüa?”.

„TRIPTÜHHON: POLIITILINE LIIKUMINE” koondab üheks tervikuks kolm eriilmelist koosloomelavastust – “WalkYourChair”, “EMIT” ja “Öötöö” (Night Watch) –, mis on loodud ühise kuraatorliku lähteülesande raames. Sellest hargnes kolm loomingulist suunda, kolm meeskonda ja kolm erinevat kunstilist lähenemist, mis koondavad 16 noore etenduskunstniku vaate tänasele maailmale. Lavastused uurivad, kuidas liikumine, kehaline dialoog ja ruumilised pingeväljad avavad uusi perspektiive poliitilise tundlikkuse teemadel.

EMTA kaasaegsete etenduskunstide juhtiv professor Jüri Nael kirjeldab lavastusi: “Etendused on planeeritud nii, et ühe õhtuga on võimalik osa võtta kõigist kolmest. “WalkYourChair” on kollektiivi The Third kohaspetsiifiline performance Balti jaama tunnelis. Neli etendajat annavad toolidele keha ja hinguse, paiknedes ruumis, mis on mõeldud läbikäiguks, mitte paigalpüsimiseks. Maaalune koht allpool tänavamelu, ühest otsast teise liikumise, lihtsate möödumiste paik. “EMIT” on grupp ettevõtlikke noori, kes kutsuvad osa saama erilisest õhtust, mis on täis üllatusi ja eneseavastust. Publikul palutakse riietada end pidulikult ning saabuda avatud südamega. Lavastus „Öötöö“ (Night Watch) kutsub publiku rändama ärkveloleku ja une piiril, kus liikumise kaudu mõtestatakse kasinuse, külluse ja vastupanuvõime seoseid. Lavastus loob poeetilise kujutluse tulevikust, kehastunud maailmadest ja lugudest, mis pääsevad mõjule siis, kui reaalsus teiseneb muinasjutuliseks abstraktsiooniks.”

Autorid ja esitajad Ana Trif (Rumeenia), Anette Pärn (Eesti), Avery Gerhardt (USA), Charis Taplin (Suurbritannia), Clarisse Degeneffe (Belgia), Daniel Ortiz Amézquita (Kolumbia), Dita Lūriņa (Läti), Edward Skaines (Austraalia), Elar Vahter (Eesti), Jeson Joy (India), Juuli Hyttinen (Soome), Leah Gayer (Saksamaa/Suurbritannia), Maarja Tosin (Eesti), Maria Papachristodoulou (Kreeka), Oskar Moore (Läti) ja Zhenyan Ding (Hiina). Stsenograaf Kairi Mändla, valguskunstnik Siim Reispass, helikunstnik Kenn-Eerik Kannike.

Etendused toimuvad toimuvad 23.–29. jaanuarini kell 18.00 Balti Jaama tunnelis, kell 20.00 ja 23.00 EMTA black box`is. Piletid Piletikeskusest!

Meediakajastusi:
EMTA toob publiku ette kaasaegsete etenduskunstide magistrantide koosloomelavastused (ERR, 13.01.2026)

Teisipäeval, 6. jaanuaril toimus traditsiooniline Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia rektori kolmekuningapäeva vastuvõtt.

Vastuvõtt algas muusikalise tervitusega akadeemia suures saalis. Ettekandele tulid katkendid Rein Rannapi lasteooperist „Metsalaulupidu“ dirigent Toomas Vavilovi juhatamisel. Lasteooper esietendus akadeemia suures saalis 10. detsembril 2025. aastal. Libreto autor on Leelo Tungal, lavastaja Karl Laumets, muusikajuht ja dirigent Hirvo Surva, kunstnik Eva Maria Põldmäe, kostüümikunstnik Ester Kannelmäe, koreograaf Helen Veidebaum, valguskunstnik Priidu Adlas (Eesti Draamateater), pianist-repetiitorid Ene Rindesalu ja Ave Wagner. Laval olid Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (EMTA) lauluüliõpilased, koor ja väike orkester ning Tallinna Muusika- ja Balletikooli (MUBA) balletiüliõpilased.

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia külalisi ja kolleege tervitas rektor Ivari Ilja, lausudes muuhulgas: „Soovin kogu südamest, et vaatamata määramatusele ja erakordselt pingelisele olukorrale maailmas julgeksime ikkagi olla mängulised, loomingulised, uudishimulikud ja õppimisvõimelised“.

Selgunud on riikliku teaduspreemia kandidaadid eelneva nelja aasta (2022–2025) jooksul valminud ja avaldatud parimate teadustööde või tööde tsüklite esiletõstmiseks.

Humanitaarteaduste ja kunstide valdkonnas on kandidaatide hulgas 2025. aastal ilmunud ülevaateteose “Eesti muusikalugu 1” autorite kollektiiv: Toomas Siitan, Kristel Pappel, Anu Kõlar, Anu Schaper (Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia), Heidi Heinmaa (Eesti Rahvusraamatukogu), Tiiu Ernits (Tallinna Ülikool), Aleksandra Dolgopolova (Haridus- ja Noorteamet).

Kõigi kandidaatidega saab tutvuda siin.

Teaduspreemiad määrab Vabariigi Valitsus haridus- ja teadusministri esildisel riigi teaduspreemia komisjoni ettepanekute alusel. Preemiad antakse pidulikult üle 18. veebruaril Eesti esindushoones. Sellel aastal antakse riiklikud teaduspreemiad välja 36. korda.

Ettepanekuid preemia määramiseks said esitada teadus- ja arendusasutuste, ülikoolide ning evalveeritud rakenduskõrgkoolide akadeemilised otsustuskogud, Eesti Teaduste Akadeemia akadeemikud, Eesti Noorte Teaduste Akadeemia otsustukogu, Eesti Tööandjate Keskliit, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ja Teenusmajanduse Koda.

Allikas: Eesti Teaduste Akadeemia