Rubriik: Uncategorized @et

Täna, 17. aprillil ilmus Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ajakirja kolmas number, mille eessõnas võtab sõna õppe- ja teadusprorektor Margus Pärtlas. Ajakirja elektroonilist versiooni saab lugeda siit.

Head lugejad!

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia on üks meie riigi kuuest avalik-õiguslikust ülikoolist. Ülikooli staatusega ei kaasne mitte ainult au ja akadeemiline väärikus, vaid ka rida kohustusi. Kõige määravam nende seas on teaduse edendamine, kusjuures teadus kuulub kokku doktoriõppega: ilma rahvusvahelisel tasemel teadustööta ei saa läbi viia doktoriõpet ja ilma doktoriõppeta ei saa õppeasutus olla ülikool.

Kindlasti ei ole akadeemiline teadustöö esimene asi, mis muusikuid, heliloojaid, näitlejaid ja lavastajaid ettevalmistavast kõrgkoolist rääkides pähe tuleb. Tegelikult ei olegi muusikateaduse eriala, teaduri ametikohtade ja teadusgrantide omamine läänemaailma muusikakõrgkoolidele kuigi tüüpiline. Meil on see seotud Tallinna Riikliku Konservatooriumi ümberkujundamisega Vene konservatooriumide eeskujul nõukogude aja alguses,mida käsitleb põhjalikult eelmise aasta lõpus EMTA-s edukalt kaitstud Meeta Vardja doktoritöö „Tallinna Riikliku Konservatooriumi muusikateaduse kateeder aastatel 1944–1968“. Kõik nõukogude ajast pärinev ei ole aga tingimata halb. Muusikateaduse erialast on 80 aastaga saanud meie juhtiva muusika- ja teatrikõrgkooli loomulik osa, mis toetab teaduspõhist õpet, on loonud eelduse doktoriõppe avamiseks ja arendamiseks ning panustab eesti kultuuri uuringutesse.

Lisaks muusikateadusele tegeldakse tänases Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias uurimistööga ka teatri, muusika- ja interpretatsioonipedagoogika ning kultuurikorralduse erialadel. Üsna noore valdkonnana kogub jõudu loovuurimus, mille puhul muusikud ja teatritegijad oma loomepraktikat ning sellega seotud protsesse ja tehnikaid ise uurivad.

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ajakirja käesolev number annab ülevaate meie käimasolevatest teadusprojektidest, mille teemad ulatuvad Seto arhailisest rahvalaulust Arvo Pärdi modernistliku perioodi muusikani. Tegelikult on akadeemia õppejõudude, teadurite, doktorantide ja magistrantide poolt uuritavaid teemasid palju rohkem. Siin on tutvustatud vaid projekte, mis on läbinud tiheda konkursisõela ja saanud rahastuse Eesti Teadusagentuurilt või Kultuuriministeeriumilt. Sellise konkurentsipõhise rahastuse maht ületab tänavu akadeemias esmakordselt poole miljoni euro piiri.

Ajakirjast leiate palju muudki põnevat. Tutvustame sel õppeaastal külalisprofessorina akadeemias tööd alustanud lauljat Perrine Madoeufi. Räägime täienduskoolituskeskuse, üliõpilasesinduse ja kultuurikorralduse eriala tegemistest. Akadeemia psühholoog puudutab väga aktuaalset üliõpilaste vaimse tervise teemat. Olulistest sündmustest leiavad kajastamist möödunud X Eesti Pianistide Konkurss, dramaturgiakonverents ja suvel ees ootav XXVIII üldlaulupidu. 

Head lugemist!

Margus Pärtlas
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia õppe- ja teadusprorektor

Ajakiri on tasuta kättesaadav nii paberkandjal kui ka elektrooniliselt. Paberkandjal ajakirja leiab nii akadeemia õppehoonetest kui ka kontserdi- ja teatrimajast. Elektroonilist versiooni saab lugeda siit.

Kaanefoto autor: Aiga Redmane

Avatud on vastuvõtt järgmiste Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (EMTA) osakondade erialadele:

• muusika interpretatsioon;
• helilooming ja improvisatsiooniline muusika;
• muusikateadus, -pedagoogika ja kultuurikorraldus.

Muusika interpretatsiooni osakonnas saab õppida kõiki tähtsamaid klassikalise ja nüüdismuusika instrumente: klahvpille (klaver, orel, klavessiin, akordion), keelpille (viiul, vioola, tšello, kontrabass, harf, klassikaline kitarr, kannel), puhkpille ja löökpille (flööt, oboe, klarnet, fagott, saksofon, metsasarv, trompet, tromboon, tuuba, eufoonium), samuti klassikalist laulu ja kooridirigeerimist. Magistriõppes lisanduvad erialade valikusse orkestri- ja puhkpilliorkestri dirigeerimine, kammeransambel, varajane muusika ja saateklass.

Heliloomingu ja improvisatsioonilise muusikaosakonna erialad hõlmavad lisaks klassikalisele heliloomingule ka elektroakustilist ja audiovisuaalset loomingut, samuti helirežiid. Lisainfot selle suuna erialade kohta leiab siit.

Improvisatsioonilise muusika erialade hulka kuuluvad lisaks jazzmuusika, mida saab õppida nii bakalaureuse- kui ka magistriastmes, ning pärimusmuusika, mida õpetatakse bakalaureuseõppes. Magistriõppes lisandub kaasaegne improvisatsioon.

Muusikateaduse, -pedagoogika ning kultuurikorralduse osakonnas saab muusikakultuuri ning muusikapedagoogika erialasid õppida bakalaureuseõppes. Muusikateaduse, muusikaõpetaja ning kultuurikorralduse erialad lisanduvad magistriastmes. Muusikaõpetaja eriala on ühisõppekava Tallinna Ülikooliga, õpe kultuurikorralduses toimub koostöös Estonian Business School’iga. Vastuvõtt kultuurikorralduse magistriõppekavale on avatud kuni 28. aprillini 2025. Tutvu ka kultuurikorralduse ühisõppekava tutvustava infotunniga.

Doktoriõppes on avatud üks õppekava: muusika ja teatrikunst. Õppekaval on kaks suunda:

• muusikateaduslik suund;
• loovuurimuslik suund muusika või teatri valdkonnas.

Muusikateadus hõlmab nii muusikaajalugu, muusikateooriat, muusikapsühholoogiat kui ka etnomusikoloogiat. Muusika ja teatrikunsti suunal õpivad interpreedid, heliloojad, näitlejad, lavastajad, dramaturgid jt, kelle loomingulis-uurimuslikud doktoriprojektid annavad olulise panuse loovuurimuse (artistic research) arendamisse.

Avatud on ka konsultatsioonid 2025. aastal Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia doktoriõppesse astujatele.

Info ettevalmistuskursuse kohta audovisuaalse ja elektroakustilise loomingu eriala 2025. aastal sisseastujale leiab siit.

Avalduste esitamise tähtajad:

28. aprill kell 23.59 – kultuurikorralduse magistriõppekava
9. mai kell 23.59 – doktoriõpe
2. juuni 20.00 – bakalaureuse- ja magistriõppekavad, mille õppekeel on inglise keel
25. juuni kell 17.00 – bakalaureuse- ja magistriõppekavad, mille õppekeel on eesti keel
30. juuni kell 12.00 – muusikaõpetaja eriala (Tallinna Ülikooli ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ühisõppekava)

Enamik EMTA erialadest eeldab kandideerijatelt tõsist muusikalist ettevalmistust, kuid valikus on ka laiemapõhjalise vastuvõtuga alasid, kus nõuded ei ole nii erialaspetsiifilised – piisab muusikalise kirjaoskuse aluste tundmisest ja huvist siduda oma elu muusikaga.

Akadeemiat tutvustavat videot saab vaadata siit.

Vastuvõtuinfo leiab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kodulehelt siit. 

Lisainfo:
vastuvott@eamt.ee
tel 6675 709

11. aprillil kuulutati EFTA galaõhtul välja Eesti filmi- ja teleauhinnad. Parima naisnäitleja EFTA auhinna sai Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia näitlejatöö vanemlektor Tiina Tauraite osatäitmise eest Marko Raadi filmis “Biwa järve 8 nägu”.

Eesti filmi arengukavast ellu kutsutud Eesti filmi- ja teleauhindade gala peamiseks eesmärgiks on tunnustada Eesti filmi‐ ja teleprofessionaale ning tutvustada neid lähemalt kinokülastajatele ja televaatajatele.

Õnnitleme!

Eesti Näitlejate Liit, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ning Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia sõlmisid omavahelise lepingu kaitsmaks tööturule sisenevaid etenduskunstide tudengeid.

Lepingu järgi saavad Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli ja TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia etenduskunstide osakonna näitlejatudengid juba kolmandast kursusest alates astuda Eesti Näitlejate Liidu noorliikmeteks.

Vajadus noorliikme staatuse järgi tuleneb vanema kursuse tudengite aktiivsest osalemisest tööturul, omamata seejuures veel õiguslikku kaitset, mida ENL erialaliidu ja kollektiivse esindamise organisatsioonina hiljem kvalifitseeritud näitlejatele pakub. Seega otsustas ENL välja töötada noorliikme staatuse, et vajadusel abistada ja esindada ka juba erialast tööd tegevaid tudengeid.

Eesti Näitlejate Liidu esimees Reimo Sagor kommenteerib: “Mul on selle ühistööna sündinud koostööleppe üle ülimalt hea meel. See oli järgmine loogiline samm näitleja õiguste ja elukutse kaitsmisel ning väärtustamisel ja tugevama liidu ehitamisel.”

Leping allkirjastati ENLi esimehe Reimo Sagori, EMTA rektor Ivari Ilja ja TÜ VKA direktori kohusetäitja Kadri Steinbach poolt, lepingu väljatöötamisel osalesid ka EMTA lavakunsti osakonna juhataja ja lavakunsti õppekava koordinaator Mart Koldits ning TÜ VKA etenduskunstide õppekava programmijuht Tiiu Tamm.

Allikas: Eesti Näitlejate Liit

Raadioteater tunnustas 97. sünnipäeva eel näitlejapreemiaga Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunsti professorit Anu Lampi ja Leino Reid meeldejääva partnerluse eest populaarses lühikuuldemängusarjas “Reis loomariigis”.

“Reis loomariigis” ehk “Bestioles” on lastele suunatud teaduslik lühikuuldemängusari loomade elust, mis on valminud ERR-i Raadioteatri, raadio France Inter ja Prantsusmaa Rahvusliku Loodusloomuuseumi koostöös. Sarjast on salvestatud 20 osa ja see on kujunenud paljude kuulajate lemmikuks – 2024. aasta veebruaris esimest korda raadioeetrisse jõudnud lühikuuldemängusarja on aasta jooksul järelekuulatud rohkem kui pool miljonit korda.

“Reis loomariigis” iga osa keskendub ühele elusolendile, tema igapäevaelu toimetustele ja olelusvõitlusele. Anu Lamp loob ilmekate häälevarjunditega paarkümmend erinevat looma ja putukat: hiirest haugini, kiilist peatäini, metsseast lepatriinuni jne. Leino Rei läbivaks rolliks on olla jutustaja, kes igas osas suhtleb erineva olevusega, teda uudishimulikult ja taktitundeliselt usutledes. Mõnusa terviku loob just kahe näitleja partnerlus ja dialoog.

Raadioteatri näitlejapreemia anti esmakordselt välja 24. veebruaril 1998, kui Raadioteater tähistas 70. sünnipäeva. Esimene laureaat oli Aarne Üksküla. Näitlejapreemia antakse möödunud hooaja parima osatäitmise eest kuuldemängus või järjejutu lugemise eest. Preemia eesmärk on jäädvustada kuuldemängude pikka traditsiooni eesti kultuuris ja väärtustada avalikkuse silmis näitlejate tööd kunstilise sõnaga raadios.

Senised laureaadid on Aarne Üksküla, Kalju Orro, Helene Vannari, Rein Oja, Jan Uuspõld, Ines Aru, Liina  Olmaru, Tarmo Tagamets, Üllar Saaremäe, Arvo Kukumägi, Anu Lamp, Ülle Kaljuste, Andrus Vaarik, Tõnu Oja, Kaie Mihkelson, Hans Kaldoja, Liivika Hanstin, Ines Aru, Tambet Tuisk, Andres Raag, Ursula Ratasepp, Märt Avandi, Piret Laurimaa, Peeter Tammearu, Terje Pennie.

Raadioteatri sünnipäeva tähistatakse 12. aprillil, Raadioteatri rajaja Felix Moori (1903–1955) sünniaastapäeval. Hetki näitlejapreemiate üleandmisest kuuleb Vikerraadios laupäeval, 12. aprillil kell 17.05 ja Klassikaraadios pühapäeval kell 16.15.

Sarja “Reis loomariigis” leiab Raadioteatri kodulehelt Jupiteris, Lasteekraanis ja Eesti Raadio mobiiliäpis.

Õnnitleme!

Allikas ja foto: ERR

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia doktoriõppes on avatud üks õppekava: muusika ja teatrikunst.

Õppekaval on kaks suunda:
1. muusikateaduslik suund;
2. loovuurimuslik suund muusika või teatri valdkonnas.

Vastavalt suunale koosneb õppekava teaduslikust doktoritööst ja doktoriõpingutest või loovuurimuslikust projektist ja doktoriõpingutest. Nominaalne õppeaeg on 4 aastat. Täiskoormusega doktoriõpe on tasuta. Rohkem infot: https://eamt.ee/erialad/doktorioppe-keskus/sisseastumine/

Sel aastal pakume doktoriõppesse sisseastujatele järgmisi konsultatsiooniaegu:

16. aprill
14.30–16.00 A-202 (eesti ja inglise keeles)

21. aprill
18.00–19.30 Zoomis (eesti ja inglise keeles)

22. aprill
12.30-14.00 A–202 (eesti ja inglise keeles)

Konsultatsioone viib läbi doktoriõppe keskuse juhataja, muusikateaduse professor Kristel Pappel. 

Osalejatel palume registreeruda hiljemalt konsultatsioonile eelneval päeval kell 17.00 telefonil 6675 709 või e-posti aadressil: margit.vosa@eamt.ee

Teatrikunsti loomingulisest doktoriõppest huvitatud loomeinimestel palume tutvuda infoga siin.

Euroopa muusikakõrgkoolide tähtsaim teaduslik üritus, Euroopa muusikaalase loovuurimuse platvorm (EPARM), leiab seekord 3.–5. aprillini aset Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias (EMTA). Tallinna on tulnud 178 osavõtjat 23 riigist (Itaalia, Põhjamaad, Belgia, Holland, Leedu, Saksamaa, Austria, Prantsusmaa, Suurbritannia, Kanada jt).

Loovuurimus on loometegevuses väljenduv ja sellel põhinev uurimistöö, mille eesmärk on luua uusi teadmisi ja kultuurivorme ning seeläbi panustada ühiskonda ja majandusse. Eestis on selle valdkonna teerajaja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia. Esimene loovuurimuslik doktoritöö kaitsti EMTA-s 2004. aastal ja sealt alates on doktorikraadini jõudnud 58 muusikut, heliloojat ja teatritegijat. Paljudes Euroopa maades on loovuurimus aga veel uus asi ja huvi meie kogemuste vastu on suur.

Seekordse konverentsi põhiteemad on eri muusikavaldkondade uus suhestumine (näiteks elektronmuusika ja varajane muusika), uuringute eetiline külg, publiku kaasamine, loovuurimuse panus muusikaharidusse jms. Konverentsil esinevad ka EMTA nooremteadurid ja doktorandid.

Rohkem infot konverentsi kohta siit.

Esmaspäeval, 7. aprillil viib Stuttgardi Muusikakõrgkooli professor Matthias Hermann Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias läbi kaks eriseminari uuest muusikast:

10.45–12.15 “Conducting of New Music” (ruum A202)
14.30–16.00 “Helmut Lachenmann and Rebecca Saunders” (ruum A202)

Dirigent, muusikateoreetik ja helilooja Matthais Hermann on saksa muusika elava legend, ka Tallinna külastanud Helmut Lachenmanni õpilane ja oma mentori muusika spetsialist. Peale selle on Hermannil tihedad kontaktid Rebecca Saundersi jt nüüdisheliloojatega. Äsja dirigeeris ta Hamburgi Elbphilharmonie’s Frankfurdi Raadio Sümfooniaorkestri ees Christian Masoni ja Lachenmanni teoseid, maikuus tulevad Münchenis Baieri Raadio Sümfooniaorkestriga ettekandele Claude Vivier’, Lachenmanni ja Saundersi helitööd. Suur edu on Hermanni saatnud ka Lachenmanni lavateose “Tütarlaps tuletikkudega” dirigeerimisel Berliinis Saksa Ooperis ja Zürichi ooperis.

Kolmapäeval, 9. aprillil kell 12.30 kohtub loengu “Eesti popmuusikaelu” raames üliõpilastega muusik ja kirjanik Riste Sofie Käär, kellel on tänaseks ilmunud kaks luulekogu, sooloalbum ja bändi Avemaria EP. Sel aastal on tal oodata ka täispikka albumit ansambliga Avemaria ja uut luulekogu. Samuti on Käär kirjutanud Elo Valneriga kahasse ja mänginud Von Krahli teatriga koostöös lavastatud etendust “Nälg”.

Herzi toas (A202) toimuvale kohtumisele on oodatud kõik huvilised. Palun andke osalemisplaanist teada aadressil brigitta.davidjants@eamt.ee.

9.–14. aprillini leiab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias aset rahvusvaheline konkurss „Noor Muusik – Tallinn 2025“, mis pakub kuni 15-aastastele klaveri-, viiuli- ja tšellomängijatele võimaluse end proovile panna. Kõik konkursi voorud, samuti EMTA suures saalis toimuv lõppkontsert ja auhinnatseremoonia on tasuta ning avatud kõikidele kuulajatele.

„Rahvusvaheline konkurss „Noor Muusik“ toimub aastast 1997 ning on saanud oluliseks teetähiseks noortele klaveri-, viiuli- ja tšellomängijatele Eestist ja mujalt. Sündmus toob Tallinnasse rahvusvahelisel tasemel noored interpreedid paljudest riikidest, kes astuvad publiku ette nii soolokavaga kui solistina orkestri ees. Loodan, et konkurss pakub meeldejäävaid muusikaelamusi kuulajatele ning inspiratsiooni osalejatele nende muusikuteel,“ sõnab pianist, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia õppejõud ning konkursi kunstiline juht Mihkel Poll. Sel aastal juba 14. korda toimuvale sündmusele panid 1997. aastal aluse Reet ja Märt Hunt.

Osalejad jagunevad vanuse järgi kahte kategooriasse: kuni 12-aastased ning 13–15-aastased. Kõik Tallinnas üles astuvad noored interpreedid on juba läbinud videovooru, kohapeale on kutsutud 61 muusikut 16 riigist. Siin võisteldakse kahes voorus – I voorus esitavad kõik võistlejad soolokava ning finaalis saavad noored muusikud võimaluse musitseerida koos EMTA Sinfoniettaga dirigent Toomas Vavilovi juhatusel.

Igat pillirühma hindab rahvusvaheline kolmeliikmeline žürii. Pianistide žüriisse kuuluvad Ivari Ilja, Aidas Poudžiukas (Leedu) ja Carlos Juris (Soome). Viiuldajaid hindavad Arvo Leibur, Chris Duindam (Holland) ja Marta Spārniņa (Läti). Tšelliste Mart Laas, Ramutė Kalnėnaitė (Leedu) ja Erkki Lahesmaa (Soome).

Traditsiooniliselt on vanema vanuseastme iga pillirühma kavas uudisteos Eesti heliloojalt. Seekordsete uudisteoste autor on helilooja Tauno Aints.

Lõppkontserdil, mis toimub 14. aprillil kell 18.00 EMTA suures saalis, esinevad kõigi kolme eriala mõlema vanusegrupi võitjad EMTA Sinfonietta solistidena dirigent Toomas Vavilovi juhatusel. Lõppkontsert ja auhinnatseremoonia on avatud tasuta kõikidele muusikasõpradele. Finaale ja lõppkontserti saab jälgida ka otseülekande vahendusel akadeemia Youtube’i kanalil.

Konkursi „Noor Muusik“ patroon on Tallinna linnapea, sündmus kuulub UNESCO Muusikalinn programmi.

Rohkem infot: https://youngmusiciantallinn.com

Meediakajastusi:
Noorte muusikute konkurss meelitab Tallinna maailma kõige andekamad lapsed (Postimees, 08.04.2025)