Rubriik: Uncategorized @et
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia 2026/2027. õppeaasta algab 31. augustil.
- Kell 10.00 toimub suures saalis õppeaasta avakoosolek akadeemia töötajatele.
- Kell 12.00 avaaktus uutele üliõpilastele, millele järgnevad erialarühmade infotunnid.
EMTA töötajatele toimuvad 26.– 28. augustil akadeemilise aasta avapäevad. Ajakava leiab siseveebist ja postkastist.
Anu Veenre kaitseb 27. augustil kell 13.00 ruumis D-511 filosoofiadoktori (muusikateadus) kraadi taotlemiseks artikliväitekirja:
„Eesti helilooming 1970. aastatel: stiilisuunad, retseptsioon ja institutsionaalne korraldus hilisnõukogude kontekstis“
Juhendaja: vanemteadur Anu Kõlar, PhD
Oponendid: vanemteadur Epp Annus, PhD (Tallinna Ülikool, Humanitaarteaduste instituut) ja Mart Jaanson, PhD
Doktoritööga on võimalik tutvuda SIIN ning trükisena alates 21. augustist EMTA raamatukogus.
Abstrakt:
Artikliväitekiri „Eesti helilooming 1970. aastatel: stiilisuunad, retseptsioon ja institutsionaalne korraldus hilisnõukogude kontekstis” („Estonian Music in the 1970s: Stylistic Developments, Works’ Reception, and Institutional Organization of Professional Music in Late Soviet Context”) käsitleb eesti uut heliloomingut hilisnõukogude ühiskondlikus ja kultuurilises kontekstis, kirjeldades lähemalt loomeelu institutsionaalset korraldust, mis kujundas professionaalse muusika stiilisuundi ja retseptsiooni. Uurimisprobleem lähtub küsimusest, milliseks kujunesid 1970. aastate eesti heliloomingu peamised tendentsid ideoloogiliselt reguleeritud ja ühiskondlikult stagneeruvas, ent kunstiliselt üha mitmekesistuvas kultuuriruumis. Samuti uuritakse, kuidas mõjutasid institutsionaalsed praktikad ja põlvkondlikud hoiakud heliloojate loometegevust ja muusika vastuvõttu. Töö eesmärk on avada eesti muusikat kolmest üksteist täiendavast vaatepunktist, mida analüüsitakse doktoritöö aluseks olevas kolmes teadusartiklis (A1–A3). Nendeks on (A1) eesti kunstmuusika uute stiilisuundade kujunemine ning seosed erinevate muusikaväljadega, nagu varajane muusika, rahvamuusika, rokkmuusika suunad ja mitte-lääne muusikatraditsioonid; (A2) ühe teose – heliloojate Mati Kuulbergi, Lepo Sumera ja Raimo Kangro ühisautorsuses valminud Malera Kasuku klaveritrio – näitel põlvkondliku mõttekaasluse, postmodernistliku mängulisuse ja ühisautorsuse tähendus; ning (A3) Eesti NSV Heliloojate Liidu töökoosolekute kui keskse institutsionaalse mehhanismi roll uue heliloomingu hindamisel ja heliloojate tööalase heaolu kujundamisel 1970ndatel. Nende teemade koosvaatlus võimaldab esile tuua heliloojate erinevaid strateegiaid nõukogude võimu ja kunstiloomingut kujundanud ideoloogiliste ning institutsionaalsete raamidega suhestumiseks, samuti kirjeldada loovisikute ambivalentseid seoseid võimustruktuuridega. Metodoloogiliselt ühendab väitekiri kultuurilise muusikateaduse, retseptsiooniuurimusliku ja institutsiooniajaloolise lähenemise. Kolmest artiklist esimene (A1) toetub polüstilismi mõiste laiendatud, kultuurilisele käsitlusele ning analüüsib erinevate muusikaväljade vastastikmõju hilisnõukogude Eestis. Artikkel toetub Aleksei Jurtšaki (2006) ja Peter J. Schmelzi (2009) töödele hilisnõukogude (muusika)kultuurist, eelkõige loovisikute toimetulekustrateegiate kirjeldamisel nõukogude režiimiga suhestumisel. Teises artiklis (A2) kasutatakse juhtumiuuringu meetodit, analüüsides arhiivimaterjalide ja meediakajastuste põhjal Malera Kasuku klaveritrio sünnilugu, esit(l)usi ja retseptsiooni; teoreetilise raamina rakendatakse postmodernistliku mängulisuse kontseptsiooni (nt Kramer 2002; Viires 2006) ning põlvkondlikkuse sotsiaalteaduslikke käsitlusi (Aarelaid-Tart 2012a, 2012b; Nugin jt 2016;). A3 tugineb Eesti NSV Heliloojate Liidu töökoosolekute protokollidele, mida analüüsitakse kvalitatiivse tekstianalüüsi meetodil, kuna see võimaldab koosolekute kõneainese, teoste hindamiskriteeriumide ja sõnavõttude retoorika põhjal teha järeldusi arutelude vaimse õhustiku kohta. Väitekiri näitab, et (1) 1970. aastad kujunesid Eesti uue heliloomingu seisukohalt stiilikirevaks kümnendiks, mida toetas mitme heliloojate põlvkonna samaaegne kõrge loomeaktiivsus. Perioodi uusi stiilisuundi iseloomustab erinevate muusikaväljade mõjude ilmumine professionaalses heliloomingus; põlvkondlik ühisidentiteet on märgatav aga enim 1940. aastate lõpul sündinud heliloojate puhul, kelle loomingus avalduvad mängulised loomepraktikad. (2) Retseptsioonilooliselt järeldub uurimusest, et Malera Kasuku klaveritrio mängulisus ei ole üksnes ajalooliselt huvitav asjaolu, vaid on kujundanud teose vastuvõttu ja esitamist aktiivselt tänaseni. (3) Institutsiooniajalooliselt näitab uurimus, et heliloojate liidu töökoosolekud osutusid hilisnõukogude ajal ambivalentseks suhtlusruumiks: ühelt poolt toimisid need ideoloogilise järelevalve mehhanismina, teisalt aga kolleegiaalse arutelu ja professionaalse eneserefleksiooni platvormina, mille praktiline mõju heliteoste edasisele käekäigule oli 1970. aastateks muutunud osaliselt formaalseks.
Märksõnad: eesti muusika, 1970-ndad, hilissotsialism, polüstilism, põlvkondlikkus, heaolu, Eest NSV Heliloojate Liit
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia elukestva õppe keskus kutsub huvikoolide pilliõpetajaid osalema tasuta täienduskoolitustel!
Meil on heameel teatada, et perioodil august 2026 kuni detsember 2027 toimub mitmeid tasuta erialaseid kursusi, mille eesmärk on toetada muusikahariduse kvaliteeti ja tutvustada kaasaegseid suundi didaktikas.
Esimesed koolitused on registreerimiseks juba avatud:
5.–9. august | Noarootsi kool „Traditsioonilised alused ja uued suunad puupuhkpilliõpetuse didaktikas“ (puupuhkpilliõpetajatele).
20.–23. august | Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia „Ajastamine klaveriõpetuses ja interpretatsioonis“ (klaveriõpetajatele).
Õppekava täieneb jooksvalt. Järgnevate koolituste info avaldatakse EMTA elukestva õppe keskuse koolituskalendris SIIN.
Kohtumiseni koolitustel!
20.–23. augustil 2026 toimub Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias (EMTA) rahvusvaheline European Piano Teachers Association (EPTA) aastakonverents „TEMPO NORDICO: Timing, Nature and Nurture in Piano Music and Education“. Konverentsi korraldajad on Eesti Klaveriõpetajate Ühing ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia.
EPTA on Euroopa juhtiv klaveriõpetajaid ja pianiste ühendav organisatsioon, mille rahvusvaheline aastakonverents toimub igal aastal eri liikmesriigis. Lisaks Euroopa riikidele osalevad EPTA tegevuses partnerorganisatsioonid Ameerika Ühendriikidest, Kanadast, Indiast, Hiinast, Hongkongist, Iisraelist ja Austraaliast. Tallinnasse on oodata ligikaudu 120–150 delegaati enam kui 20 riigist.
Konverentsi keskmes on klaverimuusika ja -pedagoogika tänapäevased arengusuunad ning põhjamaine kultuuriruum. Konverentsi teema „TEMPO NORDICO: Timing, Nature and Nurture in Piano Music and Education“ käsitleb muusiku kujunemist erinevate vaatenurkade kaudu. Tempo viitab lisaks muusikalisele liikumisele ka arengule ja küpsemisele, Timing õigel ajal tehtud pedagoogilistele ja kunstilistele valikutele, Nature muusiku individuaalsusele ja kultuurilisele taustale ning Nurture õpetaja ja hariduskeskkonna rollile ande kujundamisel.
Nelja päeva jooksul toimuvad ettekanded ja loeng-kontserdid, kus kohtuvad tunnustatud klaveripedagoogid, interpreedid ja teadlased eri riikidest. Lisaks EMTA-le toimuvad konverentsi sündmused Tallinna Muusika- ja Balletikoolis (MUBA) ning Arvo Pärdi Keskuses, tutvustades külalistele Eesti muusikaharidust ja kultuuriruumi. Soovijad saavad külastada Estonia klaverivabrikut.
Rahvusvahelise EPTA konverentsi toimumine Eestis on oluline tunnustus Eesti klaveripedagoogikale ning loob Eesti õpetajatele, üliõpilastele ja pianistidele erakordse võimaluse osaleda rahvusvahelises erialases mõttevahetuses kodumaal. Ühtlasi tutvustab konverents rahvusvahelisele publikule Eesti muusikaharidust, noori pianiste ja eesti klaverimuusikat.
Konverentsi ajakava leiab SIIT.
Konverents toimub inglise keeles ning on Eesti klaveriõpetajatele tasuta. Registreerimine on avatud kuni 10. augustini EMTA elukestva õppe keskuse kodulehel SIIN. EMTA liikmetel palume oma osalemissoovist teada anda e-posti aadressil eptatallinn@eamt.ee
Konverentsi toetab Eesti Kultuurkapital. Koolitused toimuvad Euroopa Liidu programmi „Täiskasvanuhariduse arendamine ja mitteformaalsete õppimisvõimaluste pakkumine” (programm VÕTI) raames.
Lisainfo:
Prof Lembit Orgse
EMTA interpretatsioonipedagoogika õppejuht
lembit.orgse@eamt.ee või eptatallinn@eamt.ee
Meediakajastusi:
Martti Raide: klaveriinimeste jaoks on see konverents nagu Laulupidu (Klassikaraadio, 18.08.2026)
Täiendav vastuvõtt 2026/2027. õppeaastaks toimub järgmiste erialade üksikutele vabadele õppekohtadele:
Bakalaureuseõpe
Kooridirigeerimine
Keelpillid
Puhkpillid, löökpillid
Interpretatsioonipedagoogika
Jazzmuusika (bass)
Pärimusmuusika
Muusikapedagoogika
Magistriõpe
Keelpillid
Puhkpillid, löökpillid
Jazzmuusika (bass)
Kooridirigeerimine
Interpretatsioonipedagoogika
Avaldusi saab esitada 15. juulist kuni 10. augustini kell 17.00.
Sisseastumisavaldused tuleb esitada sisseastumise infosüsteemis SAIS (õppekavad, mille õppekeel on eesti keel).
Sisseastumiseksamid toimuvad 17. ja 18. augustil, ajakava asub SIIN.
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia korraline vastuvõtt bakalaureuse-, magistri- ja doktoriõppesse lõppes 3. juulil.
Avaldusi esitati kõikidele õppeastmetele kokku 710 (sh 104 avaldust ingliskeelsetele õppekavadele ning 13 avaldust muusikaõpetaja magistriõppekavale).
Bakalaureuseõppesse laekus 575 avaldust, millest 399 esitati lavakunsti erialale ning 42 avaldust ingliskeelsetele õppekavadele. Vastu võeti 140 üliõpilaskandidaati, neist eestikeelsetele õppekavadele 110 ja ingliskeelsetele õppekavadele 30 üliõpilaskandidaati.
Magistriõppesse laekus kokku 107 avaldust, neist ingliskeelsetele õppekavadele 52 avaldust. Vastu võeti kokku 79 üliõpilaskandidaati, neist eestikeelsetele õppekavadele 37 ja ingliskeelsetele õppekavadele 42 üliõpilaskandidaati.
Doktoriõppesse laekus avaldusi 28, millest 10 esitasid välismaalased. Vastu võeti 4 nooremteadur-doktoranti ja 1 teadmussiirde doktorant.
Laulu eriala ettevalmistuskursusele esitati 3 avaldust. Vastu võeti 2 kandidaati.
Kokku esitati immatrikuleerimiseks 224 uut üliõpilaskandidaati.
Populaarsemad erialad olid bakalaureuseõppe eestikeelsetest õppekavadest lavakunst – näitleja suund, lavakunst – lavastaja suund, muusikakultuur, samuti helirežii ja muusikaproduktsioon.
Magistriõppes interpretatsioonipedagoogika, heliloomingu ja muusikatehnoloogia õppekava helirežii eriala. Samuti jazzmuusika ning muusika interpretatsiooni õppekava keelpilli eriala.
Populaarsemad erialad ingliskeelsetest õppekavadest olid bakalaureuseõppes muusika interpretatsioon – klahvpillid ja keelpillid ning magistriõppes muusika interpretatsioon – klassikaline laul. Populaarsed olid ka heliloomingu ja muusikatehnoloogia õppekava erialad.
Küllaltki suur oli ingliskeelsetele õppekavadele kandideerijate osakaal. Vastu võetud välisüliõpilaste päritolumaad on Läti, Leedu, Itaalia, Hispaania, Portugal, Poola, Saksamaa, Soome, Norra, Türgi, Ukraina, Gruusia, Armeenia, Aserbaidžaan, Serbia, Horvaatia, Kreeka, Malta, Kanada, Hiina, Jaapan, Brasiilia, Kolumbia, India Mehhiko, Iraan.
EMTA lavakunstikooli bakalaureuseõppesse võeti vastu XXXIV lend – 15 näitlejasuuna üliõpilast, 3 lavastajasuuna üliõpilast ja 2 dramaturgisuuna üliõpilast.
Uue kursuse juhendaja on Elmo Nüganen, lavastajaõppe õppejõud Mart Koldits ja dramaturgisuuna õppejõud Siret Campbell. Näitlejatöö kaasõppejõud on Priit Võigemast ja Eva Koldits.
Fotol vastuvõetud üliõpilased koos lavakunstikooli õppejõudude, üliõpilaste ja vilistlastega.
Foto: Rainer Põldeots
Eesti Akadeemilise Spordiliidu (EASL) üliõpilaste suvemängudest võttis esmakordselt osa ka Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia. XXVI suvemängud toimusid 26.–28. juunini Käärikul ja seekord osales mängudel 18 ülikooli / kõrgkooli.
“Suvemängud pakkusid kolme päeva täis sportlikku energiat ja toredaid ühiseid hetki. Võistlused olid äärmiselt põnevad ning igal alal oli tunda nii võitlusvaimu kui ka üksteise toetust. Kõige eredamalt jäävad aga meelde ägedad inimesed ja sõbralik õhkkond,” jagab muljeid Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia interpretatsioonipedagoogika magistriõppe I kursuse üliõpilane Emma Emilie Saavel.
Ligi 30 punktiga võitis kõige sportlikuma kõrgkooli tiitli Tartu Ülikool. Nii suvemängude kui ka Ylisport 2025/2026. hooaja kõige aktiivsema kõrgkooli tiitli sai peale mitmeaastast pausi taas Eesti Lennuakadeemia. Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia saavutas rektorite võistlusel (osalesid rektorid või rektoraatide liikmed) auhinnalise kolmanda koha!
Peagi on saadaval ka fotogalerii ja videomeenutused.
Muusikapedagoogika on valdkond, kus saavad kokku haridus, kultuur ja loovus. Muusikaõpetaja töö ei seisne üksnes muusika õpetamises, vaid puudutab laiemalt noore inimese arengut ja identiteedi kujunemist ning kultuurilise järjepidevuse hoidmist. Tänapäeval oodatakse koolilt üha enam paindlikkust, kaasamist, õppesisu tähenduslikkust ja sotsiaalset vastutust ning seetõttu on muusikaõpetusel eriline, õppeainete ülene positsioon. Muusika universaalse keelena loob võimaluse kõnetada õppijat tervikuna – emotsionaalselt, kognitiivselt ja sotsiaalselt. Eesti muusikaline üldharidus on eriline terves maailmas: oleme üks väheseid riike, kus muusikaõpetus on kohustuslik õppeaine lasteaiast üldhariduskooli lõpuni. See teeb ka muusikaõpetajast erilise inimese koolis – ta on väärtusruumi looja ja kultuurikandja.
Ajalooliselt on muusikapedagoogika kujunenud paralleelselt üldhariduse arenguga. Euroopas on õpetajal alati olnud keskne koht – kirikukoolidest nüüdisaegse üldhariduskoolini. Eestis on muusikaharidus ja kooritraditsioonid olnud rahvusliku identiteedi kujundamisel võtmetähtsusega. Laulupeo traditsioon põhineb ju koolide muusikaõpetuse ja -õpetajate kõrgel tasemel, milles meie akadeemial on olnud pikka aega juhtiv roll. Samas ei saa õpetajakoolitus jääda ainult minevikku vaatavaks – elame ju uutes tingimustes. Uued on õppijad ja õpikeskkonnad, ka ühiskondlikud ootused, mistõttu on vaja pidevat (ümber)mõtestamist ja arengut, püüdlemist uute eesmärkide poole. Alati jääb keskseks küsimuseks, kuidas saaks meie muusikaõpetus areneda nii, et säiliksid selle rahvuslik identiteet ja eripära. Eesti muusikaõpetuse ajaloolist dünaamikat uurides on hästi näha, kuidas eesti kultuur vastavalt uutele trendidele muutub, säilitades siiski alati oma põhiolemuse ja -eesmärgid. Nii peab see olema ka hariduses.
Kaasaegses muusikapedagoogikas on selgelt märgata suunda õppijakesksuse, lõimitud õpetamise ja loovuse väärtustamise poole. Muusika ei ole enam pelgalt eraldiseisev õppeaine, vaid vahend, mille kaudu arendada eneseväljendusoskust, koostöövõimet, kriitilist mõtlemist ja kultuuriteadlikkust. Üha enam pööratakse tähelepanu ka kaasavale haridusele, kus muusika pakub võimalusi erinevate võimetega õppijatele ning toetab vaimset heaolu. Kvaliteetne muusikaharidus avaldab positiivset mõju nii akadeemiliste tulemuste saavutamisele kui ka sotsiaalsele ja emotsionaalsele arengule, mistõttu on professionaalselt ettevalmistatud muusikaõpetajad haridussüsteemis asendamatud.
Just selles kontekstis on tähtis analüüsida ja arendada muusikapedagoogika õpetamist meie alma mater’is – Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias. Bakalaureuseõppes moodustavad suurema osa õppekoormusest praktilised muusikaõpingud, mida täiendavad erialaõpe ja praktika ning muusikateoreetilised ained. Meie muusikapedagoogika esimese astme õppekava tugevuseks ongi muusikalise meisterlikkuse arendamine, millele lisatakse justkui sillana magistrantuuris jätkamiseks haridusteadused ja ülddidaktika, pedagoogiline praktika ning sissejuhatus uurimistöösse.
Esinemisoskuse lihvimiseks on muusikapedagoogika tudengite ja õppejõudude tagasisidet arvestades ellu kutsutud – ning nüüdseks juba traditsiooniks kujunenud – avalike ürituste sari „Fookuses muusikaõpetaja“. Selle raames on tudengitel võimalus demonstreerida oma erialatundides omandatud oskusi ning saada avaliku esinemise kogemusi.
Meie muusikapedagoogika eriala tudengid osalevad põhjamaade muusikaõpetajaid ja erialaga seotud kõrgkoole ühendava NNME-võrgustiku (Nordic Network for Music Education) ning kunstiainete – muusika, kunst, draama, tants – õpetajaks õppivate üliõpilaste TEN-võrgustiku (Teacher Education Network) töös. Eelnimetatud projektide raames tutvustavad Eesti tudengid meie muusikaõpetuse süsteemi ning saavad teadmisi teiste riikide kogemustest muusika õpetamisel.
Muusikapedagoogika ei ole pelgalt rakenduslik eriala, vaid ka omaette uurimisvaldkond, kus analüüsitakse muusikaõpetuse ajalugu, kaasaegseid õpetamispraktikaid ning nende mõju õppijaile. Tänapäeval oskame üha enam rõhutada õpetaja rolli õppimise kujundajana, mitte ainult teadmiste edastajana – ning see mõtteviis on selgelt tajutav ka Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia õppekavas. Tudengeid julgustatakse küsima, katsetama ja seostama teooriat praktikaga. See kõik loob tugeva aluse ka edaspidiseks professionaalseks arenguks.
Üldhariduslik muusikaõpetus on valdkond, mille tähendus hariduses ja ühiskonnas pigem kasvab kui kahaneb. Digiajastu, mitmekultuuriline elanikkond, poliitiline ebastabiilsus jm esitavad küll uusi väljakutseid, kuid pakuvad tasakaaluks ka võimalusi. Meie muusikapedagoogika õpe vastab nendele väljakutsetele, ühendades traditsioonid ja uuenduslikkuse, interpreedivõimekuse ja kunstilise sügavuse ning pedagoogilise teadlikkuse.
Kas muusikaõpetaja on interpreet või pedagoog? Peab olema mõlemat – muusikaliste oskuste kõrval tuleb paindlikult interpreteerida ka pedagoogilisi teadmisi. Hea muusikaõpetaja on eelkõige selline, kellest on eeskuju võtta nii muusiku kui inimesena.
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia pakub nüüd võimalust õppida muusikapedagoogikat koorimuusika suunal ka sessioonõppes.
Artikli autor on Kadi Kaja, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia muusikapedagoogika õppejuht ja õppekava koordinaator, muusikapedagoogika lektor.
Artikkel ilmus Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ajakirja viiendas numbris (kevad 2026).
Avalduste esitamise tähtaeg Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiasse on 25. juuni kell 17.00. Rohkem infot SIIT.
