Rubriik: Uncategorized @et

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia improvisatsiooni ja avatud notatsiooni lektor Jaak Sikk (PhD) valiti Euroopa noorte teaduste akadeemiate võrgustiku YASAS (Young Academies Science Advice Structure) juhatusse.

YASAS ühendab Euroopa noori teadlasi ja noori teaduste akadeemiaid ning aitab tuua sõltumatut teaduspõhist nõu Euroopa Liidu poliitikakujundamisse. Koostöös SAPEA ja teiste teadusakadeemiate võrgustikega aitab YASAS tagada, et varajase ja keskmise karjäärietapi teadlaste teadmised ning vaated oleksid esindatud Euroopa teadusnõustamise ja otsustusprotsesside kõrgeimal tasandil.

Jaak Siku sõnul annab uus roll võimaluse esindada Euroopa teadusruumis ka improvisatsiooni, loovuurimuse ja muusikute vaatenurki. „Keeruliste ühiskondlike väljakutsete lahendamine vajab lisaks teaduslikule tipptasemele ka distsipliinidevahelist koostööd, avatust erinevatele teadmise loomise viisidele ning oskust kuulata ja mõista erinevaid perspektiive. Mul on hea meel, et saan selles rollis seista ka nende väärtuste eest, mida kannavad improvisatsioon, loovuurimus ja kõrgtasemel interpretatsioon,“ ütleb Sikk.

YASAS-e tegevus on seotud Euroopa teadusnõustamise süsteemiga ning selle kaudu jõuavad noorte teadlaste seisukohad ja teadmised Euroopa tasandi aruteludesse. Teadusnõuannetel võib olla oluline mõju otsustele, mis mõjutavad sadade miljonite inimeste elu.

Esmaspäeval, 1. juunil kell 10.00 ja 13.00 toimusid järgmised muusikateaduse magistritööde kaitsmised:

Tuuli Põhjakas „„Nimeta kolm laulu”: väravavardjaks olemine kui teadvustamata seksism Eesti metal-skeenes”
Juhendaja Brigitta Davidjants, PhD
Oponent Aimar Ventsel, PhD

Magistritöö eesmärgiks on analüüsida naismuusikute ja -fännide kogemuste näitel väravavardjaks olemise ilminguid ja teadvustamata seksismi Eesti metal-skeenes. Väravavardjaks olemist defineeritakse selles töös sotsiaalse kontrollmehhanismina, mille kaudu subkultuuri liikmed reguleerivad ligipääsu grupile, kehtestades rangeid, ometi subjektiivseid autentsuse ja kultuurilise kompetentsi nõudeid. Kontekstualiseerides uuringuainest subkultuuride ja soouuringute teooriaga, analüüsitakse metalsubkultuuris tegutsevate naisfännide ja -muusikute fookusgrupi intervjuude põhjal, kuidas väravavardjaks olemine ei piirdu ainult muusikaliste teadmiste kontrolliga, vaid on tihedalt seotud topeltstandarditega, kus just naistelt nõutakse kompetentsi ja pühendumuse järjepidevat tõestamist. Magistritöö tugineb Keith Kahn-Harrise teooriale ekstreemse metal’i subkultuurist ning kasutab Susanna Larssoni autentsuse ja Daniel Frandseni metalsubkultuuri konstrueerimise ja žanrite väravavardjamise teooriat.

Tööga saab tutvuda siin ja EMTA raamatukogus.

Hannah Grete Verbeek „Eksotism ja sonaat Kuldar Singi sonaat-triloogias „Mäed ja inimesed””
Juhendaja Kerri Kotta, PhD
Oponent Tarmo Johannes, PhD

Magistritöö eesmärgiks on avada eksotismi kui loomeesteetikat ja sonaati kui žanri ja vormi hilisnõukogude eesti helikunstis Kuldar Singi sonaat-triloogia näitel näitel ning näidata, kuidas eksotistlik lähenemisviis teisendab sonaadi kui žanri ja vormi klassikalisi tunnuseid. Põhilisi uurimisküsimusi on kaks: (1) kuidas avaldub eksotism Kuldar Singi sonaat-triloogias ning (2) kas ja kuidas klassikaline sonaat kui vorm ja žanr säilib Kuldar Singi sonaat-triloogias „Mäed ja inimesed”. Magistritöö peamiseks uurimimeetodiks on sonaadi kui teksti analüüs ning see põhineb Ralph Locke’i ja Timothy Taylori eksotismi- ning James Hepokoski ja Warren Darcy, Mark Aranovski, Steven Vande Moortele muusikalise vormi teooriatel.

Tööga saab tutvuda siin ja EMTA raamatukogus.

Valle-Rasmus Roots kaitses 2. juunil 2026 filosoofiadoktori (muusika) kraadi taotlemiseks edukalt töö: “Dirigeerimisskeemi valimine võimalike dirigeerimisskeemide paljususe tingimustes”.

Juhendaja: prof Toomas Siitan, PhD

Oponent: Tarmo Johannes, PhD (muusika)

Doktoritööga on võimalik tutvuda SIIN ning trükisena EMTA raamatukogus.

Õnnitleme!

Marcelo Chacur Politano kaitses 2. juunil 2026 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias filosoofiadoktori (muusikateadus) kraadi taotlemiseks edukalt töö: “Composing and Analysing with Idiomatic and Idiosyncratic Resources in a Hybrid Intercultural Musical Environment”.

Juhendaja: prof Kerri Kotta, PhD

Oponent: Dr. Wei-Ya Lin (Viini Muusika ja Etenduskunstide Ülikool)

Doktoritööga on võimalik tutvuda SIIN ning trükisena EMTA raamatukogus.

Õnnitleme!

Eile, 1. juunil Estonia kontserdisaalis toimunud Itaalia rahvuspüha tähistamise sündmusel anti Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia heliloomingu ja improvisatsioonilise muusika osakonna juhatajale Paolo Girolile üle prestiižne Cavaliere dell’Ordine della Stella d’Italia (Itaalia Tähe ordeni rüütli) tiitel. Ordeni annab välja Itaalia Vabariigi president Itaalia saatkonna ja Itaalia välisministeeriumi soovitusel.

Nimetatud au osaliseks saavad traditsiooniliselt isikud, kes aitavad kaasa riigi prestiiži säilitamisele välismaal, sõbralike suhete ja koostöö tugevdamisele teiste riikidega ning sidemete edendamisele Itaaliaga. Sellega tunnustatakse Paolo Giroli aastakümnete pikkust tööd Itaalia ja Eesti vahelise haridus- ja kultuurivahetuse edendamisel, samuti tema rolli Itaalia kunsti- ja muusikaharidussüsteemi suursaadikuna.

Itaalia tähistab täna, 2. juunil 80. vabariigi päeva. Paolo Giroli tunnustamine on märk Eesti ja Itaalia püsivatest kultuurisidemetest ning selle rollist sildade ehitamisel.

Õnnitleme!

Meediakajastusi:
Rüütel Paolo valguse ja pimeduse vahel (Pulss, 10.06.2026)

2025. aastast alates tegutseb Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias (EMTA) teadmussiirde üksus, mille ülesandeks on viia EMTA-s loodav teadmus ja teadusuuringute tulemused laiemalt ühiskonda ning tuua akadeemiasse uusi teadmisi, kogemusi ja ideid.

Teadmussiire on EMTA-s (ja ka teistes väiksemates kõrgkoolides) uus arendussuund, mille eesmärk on viia akadeemias loodav teadmus ja teadusuuringute tulemused laiemalt ühiskonda, et suurendada veelgi enam akadeemia ühiskondlikku mõju. Euroopa teadmus- ja tehnosiirde spetsialiste koondava organisatsiooni ASTP (Association of European Science and Technology Transfer Professionals) definitsiooni järgi on teadmussiire „koostööpõhine, loominguline protsess, mis muudab teadmised ja teadusuuringud ühiskonnas ja majanduses mõjuks“.

Teadmussiirde suuna arendamise vajadus akadeemias tuleneb otseselt riigi korraldusest. 2021. aastal kinnitas valitsus „Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035“ (TAIE 2035), mille üldeesmärk on „suurendada Eesti ühiskonna heaolu ja majanduslikku tootlikkust läbi teaduse, teadusarenduse, innovatsiooni ja ettevõtluse, et pakkuda konkurentsivõimelisi ja kestlikke lahendusi Eesti ja maailma arenguvajadustele“. Teadusuuringute mõju suurendamiseks ning teadusasutuste ja kõrgkoolide toetamiseks on ellu kutsutud Astra+ programm, mida rahastab Haridus- ja Teadusministeerium ning mille toetusel aren-datakse ka EMTA teadmussiirde võimekust.

EMTA-s, nagu teisteski loomevaldkondades, aga ka näiteks tervishoiu valdkonnas tegutsevates kõrgkoolides loodav teadmus on valdkonnaspetsiifiline ning suunatud kitsale sihtgrupile. TAIE arengukavas on teadmussiirde arendamisele seatud viis fookusvaldkonda, millest neli on nutika spetsialiseerumise valdkonnad ning viimane, „Elujõuline Eesti ühiskond, keel ja kultuuriruum“, seab fookusesse EMTA tähtsaima uurimissuuna – kultuuri.

Teadmussiirde traditsiooniline mudel on loodud pigem reaalteaduste ja inseneeria valdkonna jaoks ning ei arvesta loomevaldkonna eripäradega. See väljendub eelkõige teadmussiirde kvantitatiivsetes mõõdikutes, milleks on näiteks registreeritud patentide ja käivitatud siirdeettevõtete (ingl k spin-off’ide) arv ning kõrgkoolide ja ettevõtete vaheliste koostööprojektide käibe maht. Need mõõdikud on ühtlasi aluseks ülikoolide uue rahastusmudeli rakendamisel.

Loomevaldkonna mõju on aga peamiselt emotsionaalne (teatri- ja helikunstist mõtestatud osasaamine) või sotsiaalne (muusikateraapia kasutamine traumapatsientide ravis). EMTA-s tehtavad alusuuringud on suunatud spetsii-filistele uurimisvaldkondadele, mis on olulised muusika kui teaduse tundmaõppimiseks, korrastamiseks või kaasajastamiseks või ka näiteks muusikapedagoogika uurimiseks ja arendamiseks. Loovuurimuse vallas, kus kohtuvad akadeemiline teadustöö ja loominguline praktika, on EMTA olnud Eestis teerajajaks. Loovuurimuse väljundiks on oskusteave, kogemuslik või eksperimentaalne teave, millel on kõige enam väärtust uurijale endale, et saavutada veelgi sügavam meisterlikkus oma tegevuses. Seega, lõhe teadmussiirde ootuste osas riigi tasandil ning loomevaldkonna teadusuuringute vahel on üsna suur, kuna EMTA-s loodav teadmus keskendub pigem esteetikale ja meisterlikkusele, samas kui „turg“ keskendub kasumlikkusele ja efektiivsusele.

Sellest kõigest ei tasu siiski heituda, kuna teadmussiirde üldeesmärkide kohaselt leitakse lahendused loovuse ja loomingulise mõtlemise kaudu. Ehkki teadmussiirde kui strateegilise suuna arendamine EMTA-s on suhteliselt uus valdkond, on siin teadmussiiret rakendatud ka varasemalt ning esile on kerkinud mitmeid loovaid lahendusi ja uusi innovaatilisi ideid, millele tuginedes on võimalik tulevikus edasi liikuda.

Senised edukad teadmussiirde väljundiga projektid EMTA-s

Hea näide EMTA-s tehtud teadmussiirdeks kvalifitseeruvast projektist on „Tallinna muusikarajad“, mille algatas Tallinna Kultuuri- ja Spordiamet 2022. aastal – ajal, mil Tallinn sai UNESCO muusikalinna tiitli. Selle käigus panid EMTA kultuurikorralduse vilistlane Kristel Pedak, EMTA vanemteadur Brigitta Davidjants ja muusik Aivar Tõnso kokku mitmekeelse audiogiidi „Vanalinna keldrid“ koos muusikanäidetega, mis annab ülevaate Tallinna vanalinna keldrites tegutsenud muusikapaikadest, alates Kuku klubist kuni nüüdisajani, rõhuasetusega Eesti taasiseseisvumise järgsel ajal.

Algatus on saanud jätkuprojekti, audiogiidi „Ajalukku peidetud helid“, mis on kättesaadav Navicupi rakenduses. Jätkuprojekt töötati välja koos muusikauuringute ja -korralduse tudengitega ning see tutvustab Tallinna muusikalugu läbi erinevate hoonete. Nende hoonete hulgas on kinod, pühakojad ja viljaaidad, aga ka näiteks kultuurikeskused ja koolimajad, mida kõiki ühendab tõik, et neis on peaaegu alati kõlanud muusika – klassikast džässini ja klubihelidest folgini.

Hiljem korraldati Tallinna linna eestvedamisel temaatilisi tuure, mis osutusid väga populaarseks ning mida tehakse oluliste sündmuste puhul tänapäevani (nt Tallinna vanalinna päevad, Pika tänava festival jm). Lisaks kasutab Brigitta Davidjants seda formaati oma kursusel „Eesti popmuusika lugu“, mis on suurepärane võimalus noori klassiruumist välja saada.

Kristo Käo, kitarrist ja kitarripedagoog, kes lõpetas EMTA magistriõpingud 2005. Aastal ning tegutseb praegu akadeemias külalis-vanemteadurina, on ühtlasi Eesti eduka muusikaharidustehnoloogia ettevõtte MatchMySound kaasasutaja. 2007. aastal käivitas ta Kitarrikooli, mis võimaldas algajatel kitarriharrastajatel saada veebi kaudu juhendajalt tagasisidet oma edusammude kohta. Õpilaste arvu ootamatu kasv tõi aga kaasa olukorra, kus tagasiside andmine ei saanud enam toimuda individuaalselt, vaid seda oli mastaapimise eesmärgil vaja automatiseerida.

Samal ajal alustas Kristo haridustehnoloogia õpinguid Tartu Ülikooli doktoriõppes, kus ta tutvus krüptograafi ja õppejõu Margus Niitsooga. Koos asuti arendama automaatse tagasiside algoritmi, millest kasvas välja MatchMySound – ettevõte, mis müüdi 2019. aastal Ameerika investoritele. MatchMySoundi tehnoloogiat kasutavad mitmed rahvusvaheliselt tuntud muusikatööstuse ettevõtted, sealhulgas Fender, Music First, Hal Leonard ja School of Rock.

Ehkki teadmussiirde traditsiooniline mudel on loodud nutika spetsialiseerumise valdkondade suunisega, on EMTA-l märkimisväärne potentsiaal käivitada uusi, innovaatilisi ning suure mõjuga teadus- ja arendusprojekte. Nagu eelnevatest näidetest näha, on teadmussiirde keskmes inimene, kellel on spetsiifilised teadmised ja ideed ning tahe teha midagi uut või teistsugust. Ikka selleks, et loodud teadmised ei jääks vaid akadeemia seinte vahele, vaid leiaksid praktilise rakenduse välismaailmas ning saaksid olla mõjusate muutuste käivitajad.

Brigitta Davidjants: „Teadmussiire toimus „Vanalinna keldrite“ projektis mitmesuunaliselt: teadmised liikusid esmalt akadeemiasse sisse ja alles seejärel välja. See, et asusin uurima teemat akadeemiliselt, oli ainuvõimalik seetõttu, et olin kogu oma nooruse selles kultuuris osaline. Kogu see öine (ja tegelikult mu nooruses ka päevane) kultuur on laiemalt kujundanud mind selleks, kes ma olen täna. Aga tänu sellele on mul ka sisepilk, milleta ma seda tööd ettegi ei oleks kujutanud. Akadeemiline taust seevastu andis mulle oskuse seda sisepilku teadvustada ning otsida sageli vaid suuliselt eksisteerivaid allikaid, jäädes samas loodetavasti allikakriitiliseks ja metodoloogiliseks.“

Kristo Käo: „Kui uue tehnoloogia arendamise alguses on juhtroll teadlastel, siis inimesteni jõuavad lahendused suurettevõtete toodetena, mille järele loovad vajaduse turundajad. Olen oma ettevõtlusteekonnal näinud, et teaduslikult põhjendatud ning pedagoogiliselt mõistlik lahendus ja efektiivselt turundatav toode ei pruugi alati kattuda – on lahendus, mis töötab, ning on toode, mida ostetakse. Nende kahe maailma ühisosa suurendamine ongi teadmussiirde tegelik tuum.“

Artikli autor on Anett Linno, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia teadmussiirde koordinaator.

Artikkel ilmus Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ajakirja viiendas numbris (kevad 2026).  

Koostöös Eesti Keele Instituudiga on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia alates 2024. aastast täiendanud klassikalise muusika eestikeelset oskussõnavara terminibaasis Ekilex, mille väljundiks on Sõnaveeb.

Selle aasta maist tegutsetakse koosseisus prof Toomas Siitan (töörühma juht), lektor Aare Tool (Ekilexi spetsialist), prof Kristel Pappel, prof Kerri Kotta, prof Margus Pärtlas, teadur Marju Raju ja nooremteadur Veeda Kala.

Töö eesmärk on edasi arendada Klassikalise muusika terminibaasi, mis sisaldab muusikaõpetuses ja muusikateaduses sagedamini kasutatavaid oskussõnu. Selleks täiendatakse olemasolevaid ja lisatakse uusi muusikamõisteid, sealhulgas kohandades võõrkeelses kirjanduses kasutatud, kuid Eesti infosüsteemides veel kajastamata mõisteid. Töörühma kinnituse saanud terminikirjeldused jõuavad avalikku Sõnaveebi.

EMTA terminitööd toetab 2026. aastal riiklik programm „Eesti oskuskeelekorralduse ja terminitöö toetamise põhimõtted 2019–2027“.

Teisipäeval, 16. juunil kell 19.00 toimub EMTA suures saalis Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia 2026. aasta lõpetajate kontsert, kus esinevad interpretatsiooniosakonna lõpetajad Zhala Islamova (klaver), Mariam Mikeltadze (klaver), Aiga Taala (barokkviiul), Lili Talimaa (klavessiin), Karolin Sigus (klaver), Veronika Buialo (metsosopran), Nuria Díaz Fuentes (viiul), Darius Gustaitis (akordion), Perla Guasti (sopran), Ksenia Gretšiškina (klaver), Erik Rajamäe (klaver), Paula Linde (kannel), Kärt Käämbre (klaver), Anastassia Danilenko (metsosopran), Mika Sameli Nikkanen (kontrabass). Kaastegevad Monika Väliste (barokkflööt), Siim Selis (klaver), Sven-Sander Šestakov (klaver), Matleena Lauha (klaver), Victor Tirado Miralles (klarnet). Kaastegevad Monika Väliste (barokkflööt), Siim Selis (klaver). Kavas Bruch, Bach, Chopin, Bartók, Debussy, Saar jt. Sissepääs tasuta!

Kolmapäeval, 17. juunil kell 19.00 leiab EMTA black box’is aset Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia 2026. aasta lõpetajate kontsert, kus esinevad heliloomingu ja improvisatsioonilise muusika osakonna lõpetajad Lota-Loviise Rohtla (kontrabass), Helena Trei (vokaal), Marta Konevāle (vokaal), Erko Sild (hääl), Yui Ka Zheng (elektroakustiline looming, live-elektroonika). Kaastegevad Erika Persson (vokaal, klaver), Allan Kaljaste (saksofon), Kairiin Kukk (klaver), Karl Martin Kirm (trummid), Darja Goldberg (akordion), Kristjan Kannukene (vioola), Leonora Palu (flööt). Sissepääs tasuta!

Kolmapäeval, 17. juunil kell 19.00 toimub XXVIII Suure-Jaani Muusikafestivali raames Suure-Jaani kooli saalis Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia sümfooniaorkestri kontsert. Solistid on 2026. aasta lõpetajad, dirigeerib Toomas Vavilov. Piletid hinnaga 18 ja 15 eurot on saadaval Fientas siin.

Neljapäeval, 18. juunil kell 15.00 toimub EMTA suures saalis Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia 2026. aasta lõpetajate kontsertaktus, kus esinevad 2026. aasta lõpetajad Mariia-Sofiia Dyka (viiul), Ali Amishov (vioola), Kyoi Kim (klaver), Ruyao Wang (bariton), Annabel Soode (sopran), Anna Lea Haamer (vokaal) koos EMTA sümfooniaorkestriga Toomas Vavilovi ja Kaur Pennerti juhatamisel. Kaastegevad Pent Järve (kitarr), Karl Tammaru (bass), Mihhail Nikitin (trummid), Marten Männa (perkussioon), Kairiin Kukk (klaver). Kavas Viktoria Grahv, Anna Lea Haamer, Wolfgang Amadeus Mozart, Erich Wolfgang Korngold, Igor Stravinski. Kontsertaktusele pääseb kutsetega, otseülekannet saab jälgida EMTA YouTube’i kanalilt SIIT ja suurelt erkaanilt black box‘is.

11.–13. veebruarini 2027 toimub Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias rahvusvaheline sümpoosion “Territories of Negotiation: Exploring Trends in Interdisciplinary Improvisation” (IMPACT).

Sümpoosioni eesmärgiks on kaardistada ja uurida interdistsiplinaarset ruumi, milles erinevad valdkonnad suhestuvad improvisatsiooni kui kunstivormi ning uurimisainesega. IMPACT 2027 käsitleb vastasmõju mõistet improvisatsiooni ja interdistsiplinaarse praktika keskse tingimusena. Erinevate distsipliinide kohtumised võivad sünnitada koostööd, läbirääkimisi, pingeid, arusaamatusi, transformatsiooni ja uusi taipamisi.

Oodatud on ettekanded ja tööd, mis uurivad, kuidas looming ja teadmine kujunevad spontaansuse kaudu ja selle mõjul. IMPACT 2027 tähtsustab protsessi osana ka hõõrdumist, ebamugavust, põrkumist, asümmeetriat – nähtusi, mis tegelikult võimaldavad ühist praktikat ja teadmuse teket.

IMPACT toimub Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, ESMAE Muusika- ja Etenduskunstide kool ning Leedu Muusika- ja Teatriakadeemia koostöös.

Rohkem infot SIIN.

11.–15. maini toimus Riias rahvusvaheline heliloojate rostrum, mis tõi kokku 23 raadioorganisatsiooni ning pakkus laia ülevaadet nüüdismuusika hetke suundumustest. Eesti heliloojad ja interpreedid paistsid nädala jooksul silma mitmel tasandil.

Eestit esindasid tänavu Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia heliloomingu eriala üliõpilane Georg Jakob Salumäe ansambliteos “Silmavees” ja Rasmus Puuri orkestritöö “Trikster”.

Salumäe teos “Silmavees” valiti noortekategooria soovitatud teoste hulka ning saavutas üldarvestuses viienda koha. See tagab teosele laia rahvusvahelise leviku, sest järgmise hooaja jooksul esitlevad seda kõik rostrumil osalenud raadioorganisatsioonid ja mitmed EBU liikmed. Lisaks tõusis Salumäe veel ühe märgilise faktiga – ta oli tänavuse rostrumi noorim helilooja.

Rostrumi üldkategooria võitis Serbia helilooja Jug Markovići monumentaalne teos “Stabat Mater”, mis ühendas keskaegse sakraalteksti ja nüüdismuusikalise kõlamaailma intensiivseks dramaturgiliseks tervikuks.

Noortekategooria võitis Tšehhi helilooja Haštal Hapka teos “Chlapec s šedivými řasami” (“Poiss hallide ripsmetega”), mille habras ja nostalgiline kõlapilt lähtus antiiksete lasteklaverite kõlamaailmast.

Alates 1954. aastast on rahvusvaheline heliloojate rostrum olnud üks olulisemaid nüüdismuusika leviplatvorme maailmas. Euroopa Ringhäälingute Liidu kaudu jõuavad teosed kümnete raadiote programmidesse üle maailma.

Möödunud hooajal mängiti rostrumi teoseid üle 600 korra. Lisaks kogus kõrvalprojekt Streaming Week üle 2000 unikaalse kuulamise. Aktiivsemad levitajad olid Mehhiko, Ungari, Leedu, Poola ja Serbia raadiod.

Õnnitleme!

Allikas: ERR