Rubriik: Uncategorized @et
17.–19. aprillini toimus Küprosel, Nicosias taaskord Euroopa Kammermuusikaõpetajate Ühingu (ECMTA) kohtumine. Üritust korraldasid Küprose Euroopa Ülikool prof Yiannis Miralis ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia pianist-kontsertmeister Anneli Tohver.
Osalesid üliõpilased ja õpilased järgmistest kõrgkoolidest: Londoni Guildhalli Muusika- ja Teatrikool, Kaunase Jouzas Naujalise nimeline Muusikagümnaasium, Leedu Muusika- ja Teatriakadeemia, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ning Küprose Euroopa Ülikool.
Eestit esindas duo Victor Tirado Miralles (klarnet) ja Mariam Mikeltadze (klaver) Natalia Sakkose kammeransambli klassist.Kolme päeva programmi mahtusid võtmeesinejate ettekanded, kaks osalejate kontserti, meistriklassid ning keskastme kammermuusika hariduse töötuba. Reedel kõneles vioolaprofessor Patrick Juedt (Bern University of Arts) teemal “Musical rhetoric as the key to a linguistic understanding of music”. Laupäeval oli kohtumine Küprose helilooja ja ühiskonnategelase Marios Joannou Elia teemal “The importance of chamber music principles in contemporary musical creation: From intimate ensembles to large artistic productions”. Meistriklasse andsid Patrick Juedt, Evan Rothstein, Indré Baikštyté, Marje Lohuaru, Carlo Bertola, Yiannis Miralis ja Grzegorz Skrobinski. Members` Forumil oli seekord kolm kõnelejat: Evan Rothstein, Daiva Stulgyte-Povilaitiené ja Yiannis Miralis.
Euroopa Kammermuusikaõpetajate Ühingu esinaine on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia prof Marje Lohuaru.
Lisainfo: www.ecmta.eu
5. mail toimus Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias muusika interpretatsiooni osakonna IX Lied-duo konkurss. Žürii koosseisus Karis Trass (esimees), Kristi Kapten ja Helin Kapten otsustas välja anda järgmised auhinnad:
I preemia Perla Guasti / Liyuan Liu (juhendaja vanemlektor Kristi Kapten)
I preemia Viktoriya Lykova / Liene Nitiša (juhendaja vanemlektor Kristi Kapten)
II preemia Alla Šubina / Darja Kisseljova (juhendaja professor Helin Kapten)
Õnnitleme!
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia üliõpilasesinduse valimised toimuvad 5.–17. maini.
Kandidaatidega saab tutvuda ja hääletada SIIN.
Nüüd on sinu kord otsustada:
- kes esindab üliõpilasi?
- kelle ideed viiakse ellu?
Miks valida?
- Saad kaasa rääkida, kes seisab üliõpilaste huvide eest
- Toetad ideid ja muutusi, mis Sulle korda lähevad
- Aitad kujundada paremat üliõpilaskogemust EMTA-s
- Valijate vahel loositakse välja Apollo kinkekaart
Lisainfo: yesindus@eamt.ee
HarMA HUB projekti partnerasutuste töötajatele mõeldud HarMA treeningnädal toimus 21.–25. aprillini 2026 Tallinna Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias. Koolitusnädal oli suunatud partnerasutuste muusikateooria õppejõududele, et tutvustada ja jagada uuenduslikke õpetamismeetodeid ja -praktikaid ning parandada muusikateooria õpetamise kvaliteeti Euroopa kõrgemates muusikaõppeasutustes.
Viiepäevase programmi jooksul esitlesid valdkonna juhtivad eksperdid muusikateooria õpetamise kõige uuenduslikumaid lähenemisviise. Iga loengule järgnesid seminarid, kus osalejad rakendasid omandatud teadmisi.
Eesti Muusika- ja Teatriakadeema (EMTA), Eesti Kunstiakadeemia (EKA) ja Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia ja kunstide instituudi (TLÜ BFM) selle hooaja viimane teaduskohvik toimub teisipäeval, 12. mail kell 17.30 EKA kohvikus ja kannab pealkirja: “Mood kui kehastatud süsteem: keha, taju ja afektiivne tehnoloogia loovuurimuses”.
Rõivas ei ole pelgalt ese, vaid keskkond, mis mõjutab meie taju, emotsioone ja käitumist. Selle aasta viimane teaduskohvik tutvustab loovuurimust, mis käsitleb moodi kui kehastatud süsteemi – dünaamilist keskkonda, mis kujundab kandja kehalist ja psühholoogilist kogemust. Lähtudes kehastatud interaktsiooni ja afektiivse tehnoloogia käsitlustest mõtleme, kuidas materjal, heli, liikumine ja nutitekstiil toimivad mitte üksnes esteetilise, vaid sensoorse mõjurina.
Teaduskohviku laua taga kohtuvad disain, tehnoloogia, kehateadlikkus ja pärimuslik kehateadmine, et mõtestada rõivast kui tundlikku ja reageerivat liidest keha ja keskkonna vahel — süsteemi, kus ajaloolised materjalipraktikad ja kaasaegne tehnoloogia põimuvad uueks kogemuslikuks ruumiks.
Vestlust modereerib EKA vanemteadur Kristi Kuusk
Vestlusringis osalevad:
prof Piret Puppart (Eesti Kunstiakadeemia)
prof Paula Veske-Lepp (Tallinna Tehnikakõrgkool)
vanemlektor ja doktorant Einike Leppik (Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ja Milano Konservatoorium)
Palume teaduskohvikusse registreeruda siin.
Sündmus on tasuta, avatud kõikidele huvilistele, ja toimub Eesti Teadusagentuuri teaduse populariseerimise programmi toetusel.
Peeter Margus kaitseb 9. juunil kell 11.30 ruumis D-511 filosoofiadoktori (muusika) kraadi taotlemiseks tööd:
“Rahvamuusika tõlgendamine kunstmuusikas viiuldaja vaatepunktist Eduard Tubina ja George Enescu teoste näitel”
Juhendajad: professor Kristel Pappel, PhD; vanemteadur Žanna Pärtlas, PhD
Oponent: Mart Jaanson, PhD
Doktoritööga on võimalik tutvuda SIIN ja trükisena EMTA raamatukogus.
Abstrakt:
Rahvamuusika tõlgendamine kunstmuusikas viiuldaja vaatepunktist Eduard Tubina ja George Enescu teoste näitel (Interpretation of Folk Music in Classical Music From the Viewpoint of a Violinist Based on the Works by Eduard Tubin and George Enescu).
Doktoriõppe loovuurimuse teemaks on rahvamuusika tõlgendamine kunstmuusikas Eduard Tubina (1905–1982) „Süit eesti tantsuviisidest” (1943/1974) ja George Enescu (1881–1955)
sonaadi viiulile ja klaverile nr 3 op. 25 (1926) näitel. Uurimisküsimus on, kuidas kujundada muusikaajalooliselt ja etnomusikoloogiliselt informeeritud esitusstrateegiaid klassikalisse
muusikasse komponeeritud folkloorse materjali esitamiseks. Vaatluse all on kaks eriilmelist teost, mis kasutavad rahvamuusikat erineval viisil. Tubin tsiteerib süidis rahvaviise vähemuudetud kujul, samas kui Enescu ei kasuta sonaadis rahvamuusikat, vaid omaloomingulist rahvapärast materjali.
Uurin, kuidas kunstmuusikasse komponeeritud rahvamuusikas tõlgendada elemente nagu agoogika, artikulatsioon, rütm ja muusikalised kujundid. Samuti huvitab mind, kuidas edasi anda mõne teise pilli kõla, kasutada ebaharilikke või rahvamuusikale omaseid tehnilisi võtteid ning millist sõrmestust ja poognatehnikat rakendada. Kasutan uurimuses peamise meetodina eneserefleksiooni, mille kohandasin vastavalt enda kui praktikust uurija vajadustele.
Konstrueerisin Donald Schöni (1930–1997) raamatu „The Reflective Practitioner” põhjal kolmesammulise meetodi, mis struktureerib vaimsete ja füüsiliste teadmiste eritlust ja omandamist. Autoetnograafiliseks analüüsiks kasutan märkmeid teoste ettevalmistusperioodi kohta ning salvestisi enda esitustest. Samuti analüüsin rahvamuusika salvestisi.
Töö eesmärk on näidata, kuidas teoses kasutatava rahvamuusika ja selle esitusstiili tundmine võib olla üks võimalik vundament, millele oma tõlgendus rajada ning kuidas jõuda muusikaliste ja mängutehniliste küsimuste puhul etnomusikoloogiliselt informeeritumate lahendusteni.
Doktoritöö loomingulise osa kontserdid on üles ehitatud selliselt, et nelja kontserdi läbivaks teljeks on teos, kodumaine või rajatagune, kus helilooja on kasutanud rahvamuusikat. Iga eraldiseisev kontsert vaatleb seda rahvamuusikaga põimitud teost erinevas kontekstis.
Valle-Rasmus Roots kaitseb 2. juunil kell 15.00 ruumis A-402 filosoofiadoktori (muusika) kraadi taotlemiseks tööd:
“Dirigeerimisskeemi valimine võimalike dirigeerimisskeemide paljususe tingimustes”
Juhendaja: prof Toomas Siitan, PhD
Oponent: Tarmo Johannes, PhD (muusika)
Doktoritööga on võimalik tutvuda SIIN ning trükisena EMTA raamatukogus.
Abstrakt:
Uurimus „Dirigeerimisskeemi valimine võimalike dirigeerimisskeemide paljususe tingimustes“ („Choosing a Conducting Pattern Amid a Plurality of Possible Patterns“) on loovuurimusliku doktoriprojekti kirjalik osa, mille uurimisvaldkond on manuaaltehnilise dirigeerimisskeemi valik dirigendi töös.
Dirigendi tööd saab vaadelda kitsas ja laias tähenduses. Käesolevas uurimuses määratletakse dirigendi tööna kitsas tähenduses dirigeerimisskeemist lähtuv käeline žestikuleerimine. Laias tähenduses mahub dirigendi tegevusse hulk erinevaid ülesandeid, millest kandev osa on seotud dirigendi kui orkestriteose juhtiva ja vastutava interpreteerijaga. Dirigendi tulemuslik sooritus eeldab seega põhjalikku eeltööd interpreedina avaras tähenduses ja seejärel tõlgenduse edukat edastamist orkestrile käeliste žestide kaudu.
Töö peamine uurimisküsimus on: kuidas valida dirigeerimisskeem mitme võimaliku seast, ületades seejuures erinevatel kunstilistel väärtustel põhinevate dirigendi ülesannete vastuolu? Vastuse leidmiseks koostatakse esmalt dirigendi ülesannete register ning tuuakse välja võimalike dirigeerimisskeemide paljususe tüüpjuhud. Töö eesmärk on pakkuda välja strateegiad, mida rakendades saab dirigent iseseisva töö etapis valida otstarbekad dirigeerimisskeemid.
Uurimismeetoditena leiavad rakendust juhtumianalüüs, võrdlev videoanalüüs, eneserefleksioon, poolstruktureeritud intervjuud ning tagasiside küsitlused. Autor analüüsib juhtumipõhiselt (juhtumianalüüs) loomepäeviku najal (refleksioon) oma kogemusi erinevatest ajastutest teoste õppimisel ning esitamisel; küsitleb orkestrimuusikuid ning teeb intervjuu valdkonna autoriteedist tippdirigendiga. Toetudes teoreetilisele taustale, videoanalüüsidele, loometööde analüüsile ja intervjuudele pakub autor strateegiad dirigeerimisskeemi valimiseks võimalike dirigeerimisskeemide paljususe tingimustes.
Uurimuse peamine teoreetiline taust pärineb dirigent Raymond Holdeni artiklist „The technique of conducting“, dirigent Elizabeth A. H. Greeni raamatust „The Modern Conductor“, Ilja Musini monograafiast „Dirigendi žestide keel“ ning Alan J. Gummi artiklist „Six Functions of Conducting“. Allikatena kasutatakse analüüsitavate teoste partituure ning videosalvestisi.
Marcelo Chacur Politano kaitseb 2. juunil kell 11.30 ruumis A-402 filosoofiadoktori (muusika) kraadi taotlemiseks tööd:
“Composing and Analysing with Idiomatic and Idiosyncratic Resources in a Hybrid Intercultural Musical Environment”.
Juhendaja: prof Kerri Kotta, PhD
Oponent: Dr. Wei-Ya Lin (Viini Muusika ja Etenduskunstide Ülikool)
Doktoritööga on võimalik tutvuda SIIN ning trükisena EMTA raamatukogus.
Töö lühikokkuvõte:
Käesolev loomeuurimus keskendub rahvamuusika ja klassikalise muusika praktikate vastastikmõjule vaadelduna läbi isikliku heliloojakogemuse. Uurimuse eesmärgiks on kujundada algupärane lähenemine interkultuurilisele muusikakompositsioonile ja selle analüüsile. Selle uurimusega proovitakse heita valgust küsimusele, kuidas muusikateoses avalduvad idiomaatilised ja idiosünkraatilised elemendid aitavad analüütilise tööriistadena mõtestada ja struktureerida interkultuurilise muusikateose liminaalset raamistikku. Peamiseks eesmärgiks on tuvastada strateegiad helilooja ning rahva- ja klassikalise muusika interpreetide koostöiseks loometegevuseks.
Uurimus põhineb neljal juhtumiuuringul, milles kasutatakse Eestist, Soomest ja Brasiiliast pärit instrumente nagu berimbau, viola caipira, Brasiilia ja Lõuna-Ameerika pífano- ja quenaflöödid, Eesti kannel, nii Eestis kui ka Soomes levinud pitkähuilu (pikkvile) ning Soome kantele. Nende teoste loomeprotsessis toimib liminaalsus ehk lävepositsioon rahvamuusika ja klassikalise muusika praktikate vahel, võimaldades uute hübriidsete vormide teket.
Uurimistöö olulisim panus on teose idiomaatiliste ja idiosünkraatiliste aspektide kontseptsiooni arendamine ja rakendamine analüütilise vahendina mainitud juhtumiuuringutes. Konkreetsete teoste analüüsimisel selgitatakse selle mehaanilisi idiomaatilisi elemente (instrumendi füüsilised omadused) ja kultuurilisi idiomaatilisi elemente (muusikalised traditsioonid) koos idiosünkraatiliste elementide või aspektidega (teadmusbaas ja referent). Viimasten kaudu avalduvad unikaalsed esitaja- ja heliloojaspetsiifilised ideed, tehnikad ja uuendused, mis on integreeritud Rossi ICRM-raamistikku (2016). See täiendus võimaldab heliloojal täpsemalt väärtustada üksikute esitajate panust ja hallata loomeprotsessi interkultuurilises kontekstis.
Antud uurimistöös leiab kajastamist ka eetiline raamistik, mis põhineb vastastikusel austusel ja läbipaistvusel. See raamistik tagab, et autorlust ja tunnustust austatakse alati, ning iga esitaja panust kajastatakse lõpptulemuses. See on eriti oluline teoste puhul, millele rakenduvad leviga seotud kaubanduslikud ja autoriõigusi puudutavad küsimused. Pakutud metoodikat ja eetilist raamistikku saaks eriti tulemuslikult rakendada mitmesugustes pedagoogilistes kontekstides, mis hõlmavad potentsiaalset interkultuurilist kunstilist koostööd ja õpetamist.
Valminud on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia aastaraamat, mis annab ülevaate akadeemia 2025. aasta tegemistest, sealhulgas olulisematest sündmustest ja saavutustest.
EMTA aastaraamatuga saab tutvuda akadeemia kodulehel siin.
Aastaraamatu koostamisel osalesid paljud akadeemia töötajad. Aitäh kõigile, kes andsid oma panuse!
23. aprillil selgusid Tartus õpilaste teadustööde riikliku konkursi laureaadid. Gümnaasiumiastmes pälvisid esikoha Marion Lisette Kasela (Hugo Treffneri Gümnaasium) ja Anna Egorova (Tallinna Reaalkool). Põhikooliõpilastest tunnistati parimaks Anete Kõiv (Otepää Gümnaasium) ja Theodor Karu (Tallinna Reaalkool). Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia eripreemia 1. preemia pälvis Mia Kukk (Vanalinna Hariduskolleegium), EMTA eripreemiate 2. ja 3. preemiat jagasid Renate Leika (Tallinna Kuristiku Gümnaasium) ja Johann Sild (Tallinna Reaalkool).
Mia Kuke uurimustöö “Teose teekond helilooja töölaualt avaliku ettekandeni 1970. aastatel Kuldar Singi ja Raimo Kangro klaverisonaatide näitel” sai ka konkursi üldarvestuses gümnaasiumiastme 2. preemia. Tegemist on teadustööga, mis oma uurimisküsimuse püstituse, kasutatud meetodite ja vormistuse poolest vastab bakalaureusetaseme tööle. Autor on valinud näited lähiajaloost, mille kaudu tutvustab kaht heliloojat ja okupeeritud Eesti muusikainstitutsioonide tööd. Selle uurimistöö tulemused on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia teaduritele olulised Eesti muusikaloo kirjutamisel. Töö juhendaja oli EMTA vanemteadur Anu Kõlar.
Renate Leika uurimistöö “Võõrast omaks – eesti üldlaulupidude koorirepertuaaride sisuline ja kunstiline areng ärkamisajast läbi venestamise kuni esimese iseseisvumiseni” vääris äramärkimist autori entusiastliku lähenemisega Eesti kultuuriidentiteedi alustala, laulupeo, uurimisele. Repertuaari analüüs peegeldab olulisi ühiskondlikke protsesse ja peo kunstilise taseme muutusi.
Johann Sildi uurimus”Võistlustantsu tantsuvõtte areng viie standardtantsu näitel” ühendab spordi ja muusika valdkonnad, milles peegeldub ka kaasaegse muusikateaduse interdistiplinaarsus. Äramärkimist väärivad autori eneseväljenduslik täpsus ja empiiriliste uurimismeetodite valdamine.
EMTA eripreemiad andis üle teadur ja Eesti Muusikateaduse Seltsi esinaine Marju Raju Tartus Ahhaa keskuses toimunud õpilaste teadusfestivalil.
Tänavu tähistab õpilaste teadustööde riiklik konkurss juba oma 25. sünnipäeva. Sel korral esitati konkursile 284 õpilastööd 72-st koolist. Kokku osales konkursil 315 õpilast, neist tüdrukuid 225 ja poisse 90. Töödest 55 on esitatud põhikooliastmes ja 229 gümnaasiumiastmes. Põhikooli- ja gümnaasiumiastmes esitati enim töid socialia valdkonnast (92 tööd), järgnesid naturalia (75 tööd), humaniora (71 tööd) ja realia (46 tööd). Esitatud töödest 72 olid praktilised tööd ja 212 uurimistööd. Töödest 27 on koostatud paaris- või rühmatööna ja 257 individuaaltööna.
Konkursi komisjon tegi lõpliku valiku II vooru pääsenud 100 uurimuse seast 22.–23. aprillil AHHAA keskuses toimunud Õpilaste Teadusfestivalil 2026. Komisjoni esimehe, Eesti Rahva Muuseumi teadusdirektor Pille Runneli sõnul esitati tänavusele konkursile palju töid, millel on väga suur praktiline väärtus ning mis on oma tasemelt nii kõrged, et nende autoritega sooviksid juba praegu koostööd teha ka tegevteadlased. „Kõikide õpilasuurimuste autorid on oma töid kirjutades rännanud ajas tagasi, kui on otsinud, kuidas eelmised autorid on teemat uurinud. Iga uurimisküsimuse esitamine on aga olnud katse vormida tulevikku ja öelda, et siin on midagi, mida me veel ei tea. Oluline on aga see, et teadus ei vaja üksikuid geeniusi, vaid paljusid, kes suudavad küsida kriitilisi küsimusi,“ kinnitas Runnel.
Põhikooli- ja gümnaasiumiastme riiklikud preemiad andis üle Haridus- ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse ning kõrg- ja täiskasvanuhariduse poliitika asekantsler Renno Veinthal. „Kõikide uurimistööde keskne tegur on olnud uudishimu. See on ka õpilaste teadusfestivali keskne telg, mis julgustab kõiki edasi liikuma, vahel eksima, aga siis jälle edasi liikuma,“ selgitas Veinthal. „Õpilaste teadustööde riiklik konkurss ei ole aga ainult õpilaste pidu, vaid ka sügav kummardus õpetajatele, kes on julgustanud, suunanud ja aidanud küsida õigeid küsimusi. Vahel ka selleks, et hoida sihti. Aitäh teile selle suure töö eest!“
Lisaks valiti välja Eesti esindajad rahvusvahelistele konkurssidele. Euroopa Liidu noorte teadlaste konkursile (toimub septembris Saksamaal, Kielis) lähevad Eestit esindama Marion Lisette Kasela (Hugo Treffneri Gümnaasium) ja Elea Adele Helena Vihalem (Tallinna Reaalkool). Ülemaailmsele teaduskonkursile Regeneron International Science and Engineering Fair (ISEF 2027) Ameerika Ühendriikides lähevad Anna Egorova (Tallinna Reaalkool) ja Ralf Maapalu (Tallinna Reaalkool). Võimaluse esindada Eestit Taiwani rahvusvahelisel teadusvõistlusel (TISF 2027) pälvisid Anette Roop (Hugo Treffneri Gümnaasium) ja Heli Valgeväli (Tallinna Reaalkool). Londoni STEM-suvekooli (LIYSF), mida korraldab juulis London Imperial College, läheb Eestit esindama Laura-Maria Liiv (Tartu Jaan Poska Gümnaasium).
Konkursi eripreemiad andsid välja Haridus- ja Teadusministeerium, Eesti Maaülikool, Kliimaministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kaitseressursside Amet, Tartu Ülikooli Tartu observatoorium, Eesti Teaduste Akadeemia, Tallinna Ülikool, Eesti Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu, Eesti Noorte Teaduste Akadeemia, Eesti Energia, Eesti Rahvusraamatukogu, Liturgilise Muusika Ühing Scandicus, Riigi Infosüsteemi Amet, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Eesti Keele Instituut, Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Kunstiakadeemia, Tallinna Tehnikaülikool, Tartu Ülikooli Teaduskool, portaal “Eesti Geoloog”, Metrosert, ETA Underi ja Tuglase Kirjandusinstituut, Vabamu, Integratsiooni Sihtasutus, AHHAA teaduskeskus, Kultuuriministeerium ja TI-Hüpe.
Õpilaste teadustööde riiklikku konkurssi korraldatakse koos Haridus- ja Teadusministeeriumiga juba aastast 2002. Õpilaste teadustööde riikliku konkursi eesmärk on toetada koolides toimuvat uurimuslikku õpet ning tunnustada silmapaistva uurimistöö kirjutanud õpilasi ja nende juhendajaid. Konkursi riiklik auhinnafond on 18 400 eurot, millele lisandub enam kui 18 000 euro väärtuses koostööpartnerite eripreemiad.
Õnnitleme preemiasaajaid ja juhendajaid!
