Rubriik: Uncategorized @et
Täna, 18. novembril kell 19.00 toimub Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia suures saalis pianistide gala “Romantiline klaverimuusika”, kus esinevad Eesti silmapaistvad klaverikunstnikud. Kontserdil kõlavad Chopini, Liszti, Schuberti, Schumanni, Tšaikovski ja Prokofjevi teosed.
“Käesoleval galakontserdil kõlab romantiline – kaunis, emotsiooniderohke ja virtuoosne klaverimuusika väljapaistvate Eesti pianistide esituses. Võime olla uhked, et meil on sedavõrd palju isikupäraseid, rahvusvahelisel tasemel klaverikunstnikke, kellest mitmeid on võimalik ka sel kontserdil kuulda,” sõnab kontserdi kunstiline juht, EMTA klaveriprofessor Mihkel Poll. “Olen veendunud, et galaõhtust kujuneb meeldejääv ja inspireeriv sündmus nii esinejatele kui publikule,” lisab Poll.
Kontsert pakub haruldast võimalust kuulda ühel õhtul Eesti eri põlvkondade silmapaistvaid pianiste. Üles astuvad Ivari Ilja, Age Juurikas, Kristi Kapten, Sten Lassmann, Marko Martin, Mihkel Poll, Madis Sikk ja klaveriduo Kai Ratassepp – Mati Mikalai.
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ja Postimehe Fondi koostöös toimuv kontserdisari „Klaverikunst” toob lavale rahvusvaheliselt tunnustatud klaverikunstnikud, kelle esituses kõlab eri ajastute kaunis ja virtuoosne klaverimuusika. Sarja eesmärgiks on avada publikule klaverikunsti ilu kogu selle mitmekesisuses ja rikkuses, pakkudes võimalust nautida klaverimuusika kuldvarasse kuuluvaid teoseid hinnatud pianistide esituses.
Piletid Piletikeskusest ja tund enne algust kohapealt!
Eile, 15. novembril kuulutati Eesti Interpreetide Nädala lõppkontserdil välja tänavused „Aasta interpreet” preemia laureaadid. Eesti Interpreetide Liidu tunnustuse pälvisid flötist Mihkel Peäske, kontrabassimängija Regina Udod ja klavessiinimängija Reinut Tepp. Kaks laureaati on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia õppejõud: Mihkel Peäske töötab flöödi vanemlektorina ning Regina Udod interpretatsioonipedagoogika tunnitasulise külalisõppejõuna. Akadeemias on aastaid õpetanud ka Reinut Tepp.
Eesti Interpreetide Liit annab „Aasta interpreet” preemiaid välja alates 2019. aastast, tunnustades muusikuid, kelle kunstiline tase, isikupära ja järjepidev töö on eriliselt silma paistnud. „Interpreedid annavad helilooja kirjutatud muusikale ikka ja jälle uue elu, kandes seda edasi üle põlvkondade ja isegi sajandite. Aga ma usun, et ka üks eriline esitus võib jääda kuulajale meelde aastateks või aastakümneteks,” ütles Eesti Interpreetide Liidu esimees Henry-David Varema tänasel preemiate üleandmisel. Varema rõhutas, et iga silmapaistva esituse taga on aastatepikkune igapäevane töö, mis jääb publikule enamasti nähtamatuks. „Tänu selle töö ja pühendumuse eest kuulub kõigile Eesti interpreetidele, kes meie kontserdielu nii rikkalikuna hoiavad.”
Mihkel Peäske on Eesti Riiklikus Sümfooniaorkestris mänginud juba 35 aastat ning üle kahekümne aasta juhtinud orkestri flöödirühma. Tema tämbririkas flöödikõla on tuttav nii sümfooniakontsertide kuulajatele kui ka kammermuusikasõpradele. Solisti ja ansamblimuusikuna ulatub tema repertuaar barokist tänapäevani ning NYYD Ensemble’i asutajaliikmena on tal olnud oluline roll nüüdismuusika tutvustamisel. Sama kaalukas on tema pikaajaline tegevus pedagoogina Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias ja praeguses Tallinna Muusika- ja balletikoolis. Tema käe all on kasvanud mitu põlvkonda flöödimängijaid. 2016. aastal tunnustati teda Eesti Kultuurkapitali pedagoogi tunnustuspreemiaga.
Regina Udod on Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri kontrabassimängija alates 2013. aastast ning juhib 2023. aastast orkestri kontrabassirühma. Orkestritöö kõrval tegutseb ta aktiivselt solisti ja kammermuusikuna, tutvustades kontrabassi mitmekülgseid väljendusvõimalusi. Udod on kahel korral pälvinud Eesti keelpillimängijate konkursil teise preemia ning 2020. aastal eripreemia Eduard Tubina kontrabassikontserdi esitamise eest. Tema tegevuses on olulisel kohal eesti uudislooming. Tänavustel Eesti Muusika Päevadel oli ta solist Lauri Jõelehe teose „Ülemhelilaul II” esiettekandel koos Ludensemble’iga Kaspar Männi juhatusel. Lisaks kontserditegevusele õpetab Udod Tallinna Muusika- ja Balletikoolis, panustades noorte kontrabassimängijate järelkasvu.
Reinut Tepp on sügava muusikalise eruditsiooniga klavessinist ja hinnatud ansamblipartner, kelle panus Eesti vanamuusikaellu ulatub aastakümnete taha. Tema pikaajaline koostöö Kremerata Baltika ja mitmete erinevate koosseisudega on viinud teda maailma nimekatele kontserdilavadele. Olulisel kohal on olnud ka tema pühendunud pedagoogitöö. Teppi on kahel korral tunnustatud Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemiaga: 2010. aastal silmapaistva muusikalise partnerluse eest ning 2019. aastal rahvusvahelisel tasemel tegevuse eest vanamuusika interpreedina. Samal aastal pälvis ta ka Kultuurkapitali pedagoogi tunnustuspreemia. Tänavu oli Teppi loomingulises tegevuses üks erilisemaid sündmusi Tõnu Kõrvitsa „Serenaadi” esiettekanne koos Tallinna Kammerorkestriga Ukuaru muusikamaja avamisel.
Tänavused laureaadid ühendavad kõrgetasemelise interpreeditegevuse ja pühendunud õpetajatöö, andes oma kogemusi ja teadmisi edasi järgmistele muusikute põlvkondadele.
Preemiad anti üle Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias toimunud Eesti Interpreetide Nädala lõppkontserdil.
Festivali Eesti Interpreetide Nädal korraldajad on Eesti Interpreetide Liit ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia koostöös SA Eesti Interpreetide Kontserdid. Festivali toetavad Eesti Kultuurkapital ja Tallinna linn.
Eesti Interpreetide Liit on 1998. aastal asutatud loomeliit, mis ühendab professionaalseid interpreete – soliste, kammermuusikuid, orkestrante ja dirigente. Liidu eesmärk on edendada Eesti interpretatsioonikunsti, toetada interpreetide loomingulist tegevust ning väärtustada Eesti muusikute panust kultuuriellu.
Allikas: Eesti Interpreetide Liit
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia interpretatsioonipedagoogika esimese aasta üliõpilane saavutas 10.–12. novembril Budapestis toimunud XI rahvusvahelisel konkursil „Danubian Talents“ pianistide C-vanusekategoorias III koha. Selles kategoorias osales 31 pianisti.
Melita Timoščuka õpib EMTA-s professor Lembit Orgse juhendamisel. Enne Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiasse astumist õppis ta Tallinna Muusika- ja Balletikoolis Jekaterina Rostovtseva klaveriklassis.
Õnnitleme Melita Timoščukat ja tema juhendajaid!
Eesti keeles ilmus muusikateadlase ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vanemteaduri Brigitta Davidjantsi raamat „J.M.K.E. Külmale maale“, mis avab legendaarse punkbändi 1989. aastal ilmunud debüütalbumi sünnilugu. Originaalis ilmus raamat 2025. aastal maineka Briti kirjastuse Bloomsbury Academic raamatusarjas 33 1/3 Europe. Sarjas tutvustavad eri riikide autorid oma maa muusikaloos tähendusrikkaid albumeid, avades nende kultuurilist, ajaloolist ja ühiskondlikku tausta.
Raamat avab albumi kaudu Eesti 20. sajandi ajaloo sündmusi, sidudes laulude sõnumid nõukogude okupatsiooni, stalinistlike repressioonide, stagnatsiooniaja, perestroika ja Eesti taasiseseisvumisele järgnenud ühiskondlike muutustega. „Loomulikult on see muusikaliselt ülihea plaat. Aga punki armastava noorena oli see 1996. aastal meist paljudele ka ajalooõpik, sest päris õpikuid ei olnud ja tollane ajaloojutustus tingimata ei kõnetanud,“ selgitab Brigitta Davidjants. Autori sõnul ulatub albumi tähendus seejuures kaugemale Eesti ajaloost. „Nagu olen näinud, on plaat oma anarhistlik-patsifistliku sõnumiga piisavalt universaalne, et kõnetada igast põlvkonnast ja rahvusest kuulajaid,“ lisab Davidjants.
Eestikeelset punk- ja popmuusikat käsitlevat teaduskirjandust on seni ilmunud vähe ning Davidjantsi teos pakub olulist täiendust nii muusikahuvilistele, kultuuriuurijatele kui ka kooliõpilastele. Raamat näitab, kuidas popkultuur võib olla väärtuslik allikas ajaloo mõistmisel. Nii tõdeb muusik EiK: „Õppisin siit raamatust Eesti lähiajaloo kohta vist rohkem kui terve põhi- ja keskkooli peale kokku. Kui keegi välismaalt tahab teada, miks punk endiselt Eestis teema on ja miks mu vanemate generatsioonil nõukaajale mõeldes kuklakarvad turri lähevad, siis suunan ta otsejoones seda lugema!“ Ka EMTA kirjastuse tegevtoimetaja Anu Schaperi sõnul pidas kirjastus väga oluliseks teha see raamat kättesaadavaks ka eesti keeles: “Selle ilmumise üle on suur rõõm!”
Ingliskeelne originaal on saanud ka laia rahvusvahelist tähelepanu. Punkalbumi kaudu avanev vaade nõukogude ühiskonnale ja selle lagunemisele on lasknud väljaspool Eestit mõtestada siinset ajalugu tavapärasest erineva nurga alt. Nii on raamatut kajastatud näiteks Kanadas, Saksamaal ja Soomes, Davidjants on seda väljaannet tutvustanud nii Bostoni Ülikooli tudengitele, Helsingi punkmuuseumis kui ka paljudel rahvusvahelistel teaduskonverentsidel.
Raamatu autor ja tõlkija on Brigitta Davidjants, eestikeelse väljaande toimetaja Indrek Mesikepp. Raamatut kirjutades oli konsultant J.M.K.E. asutaja ja eestvedaja Villu Tamme.
14. detsembril kell 16.15 toimub Eesti Muusikateaduse Seltsi ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ühine raamatuklubi, kus arutletakse koos autoriga raamatu üle. Kohtumine toimub EMTA-s (Tatari 13) ruumis A-402 ning osaleda saab ka Zoomi vahendusel. Oodatud on kõik huvilised, sealhulgas need, kes pole veel jõudnud raamatut lugeda.
Raamatut saab soetada Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia e-poest, peagi ka suurematest raamatupoodidest.
Lisainfo: kirjastus@eamt.ee, tel 5648 9443
Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri (ERSO) akadeemiaga liitusid hooajal 2026/2027 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia üliõpilased Lisete Jürgenson (oboe) ja Mariia-Sofiia Dyka (viiul). Konkursil osales 27 muusikut, kellest valituks osutus kolm. Lisaks Lisete Jürgensonile ja Mariia-Sofiia Dykale liitus ERSO akadeemiaga metsasarvemängija Siim Kivi.
ERSO akadeemia pakub noortele muusikutele võimalust täiendada õpingute käigus omandatud teadmisi ja oskusi praktilise orkestritöö kogemusega. Akadeemias osalejad saavad musitseerida koos professionaalse sümfooniaorkestriga ning tutvuda lähemalt orkestrandi igapäevatööga.
Töö professionaalses orkestris nõuab lisaks pillimänguoskusele head ansamblitunnetust, paindlikkust ja oskust teha koostööd suure kollektiiviga. ERSO akadeemias osalemine annab noortele interpreetidele võimaluse neid oskusi arendada ning saada väärtuslikke kogemusi edasiseks muusikukarjääriks.
Õnnitleme!
Reedel, 20. novembril toimub Eesti Kunstiakadeemias loomekõrgkoolide konverents „Loovus ja tehisaru“, kus arutletakse tehisintellekti võimaluste ja väljakutsete üle loometöös ning loomehariduses. Konverents toimub üle-eestilise Arunädala raames.
Konverentsil uuritakse, kuidas tehisaru mõjutab heli- ja visuaalkunsti, disaini ning õppimist ja õpetamist. Päeva keskmes on kolm teemat: loomekõrgharidus, autorlus ja väärtustriiv. Arutletakse tehisaru kasutamise võimaluste üle loomeõppes, autori rolli ja intellektuaalomandiga seotud küsimuste üle ning selle üle, kuidas võivad tehisarusüsteemide kallutatused mõjutada kultuurilisi hoiakuid ja väärtusi.
Esinejate hulgas on Austria-Šveitsi pianist, dirigent ja tehnoloogiaettevõtja Ingolf Wunder, kes käsitleb oma peaettekandes tehisaru kasutamist loomekõrghariduses ja muusika tulevikku. Meediakunstnik ja kunstiteoreetik Raivo Kelomees räägib autorluse muutumisest digiajastul ning TI-hüppe riskianalüüsi autorid tutvustavad väärtustriivi mõistet ja sellega seotud riske. Konverentsil osalevad ka teised loome- ja eetikavaldkonna eksperdid Eestist ja välismaalt.
Konverentsi ajal saab Eesti Kunstiakadeemia fuajees tutvuda näitusega, mis tutvustab tehisaru kasutamist loomekõrgkoolide õppe- ja loometegevuses. Väljas on ka rahvusvahelisel digikultuurifestivalil Ars Electronica auhinnatud tööd.
Konverentsil osalemine on tasuta, kuid vajalik on eelregistreerimine. Kohtade arv on piiratud.
Registreeru konverentsile Fientas
Teave kõrgkoolide õppejõududele: registreerumisel tuleb tavapileti juures valida „Muuda“ ja sisestada kood KVARA2026. Õppejõududele pakutakse lõunasööki, eelisjärjekorras sissepääsu saali ning vajaduse korral transporti Tartust.
Konverents toimub 18.–22. novembrini kestva üle-eestilise Arunädala raames, mille eesmärk on suurendada teadlikkust tehisarust ning toetada selle teadlikku, turvalist ja tulemuslikku kasutamist. Arunädala kaaskorraldajate hulka kuulub ka Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia.
Konverentsi korraldamist toetatakse Euroopa Sotsiaalfond+ kaasrahastatava tegevuse „Kõrghariduse kvaliteet ja rahvusvahelistumine“ raames, osana koolitusprojektist „Generatiivse tehisintellekti kasutamise põhimõtted kunsti kõrghariduses“.
Laupäeval, 14. novembril jõuab publiku ette Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli XXXIII lennu esimene diplomilavastus “Lavaka katsed”, mis paneb kunstilisse vormi sisseastumiskatsed EMTA lavakunstikooli.
„Lavaka katsetes“ astub publiku ette kaksteist näitlejatudengit, kes kehastavad sisseastumiskatsetel osalejaid. Sisemine põlemine jõuab pingelises katseteolukorras keemistemperatuurile ning sealsed esimesed ülesastumise võivad saada edasisel loometekonnal määravaks. Katsed on proovikiviks ka vastuvõtukomisjonile: kuidas loometööks vajalikku kirge ära tunda, talletada ja lõkkele puhuda?
Lavastuses kõlab enam kui 70 eesti luuletaja looming. Õhku paisatakse nii palju eestikeelset luulet, kui suhu, ruumi ja hinge paari tunni jooksul mahub. Luule valikul on noored lähtunud tekstidest, mis võtavad oma mitmekülgsuses ja äärmuslikkuses kõige täpsemalt kokku elu ja armastuse tänapäeva Eesti Vabariigis. “Lavaka katsed” on teekond, kus põimuvad võistlushimu, vastupidavus ja eneseületus, aga ka lootus, et kõige visamad suudavad eesti luule lipu heisata isegi Kuule.
Lavastus on neljas osas – argiõhtuti saab näha kaht osa (I+III või II+IV), laupäeviti mängitakse nelja osa järjest. Etendused toimuvad EMTA lavakunstikoolis (Toom-Kooli 4). Laval XXXIII lennu tudengid Ats Aavakivi, Arabella Antons, Rasmus Ermel, Juula Miia Hermanis, Franko Mirjam, Aksel Ojari, Maara Parhomenko, Karmen Parijõgi, Mihkel Peetson, Pauliine Põldmaa, Laura-Liis Uussaar, Mirjam Äkke. Lisaks tudengitele on laval kursuse õppejõud Tambet Tuisk ja Anne Türnpu. Lavastaja Tiit Ojasoo, dramaturg Elss Raidmets, kostüümikunstnik Ksenia Verbeštšuk, valguskujundaja Rommi Ruttas, helikujundaja Jakob Juhkam.
Rohkem infot SIIN.
Foto: Tiit Ojasoo
Tänavu möödub 100 aastat kahe väljapaistva interpreedi ja armastatud pedagoogi, Virve ja Endel Lippuse sünnist. Mõlemad olid aastakümneid seotud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiaga: Virve Lippus töötas klaveriõppejõuna aastatel 1967–1990 ning Endel Lippus viiuliõppejõuna aastatel 1961–2006. Nende juubeliaasta puhul ilmub kaks raamatut, mida esitletakse 5. detsembril kell 15.00 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kammersaalis.
Eesti Klaveriõpetajate Ühing annab välja raamatu „Virve Lippus. Leebelt nõudlik suunanäitaja“ ning Eesti Keelpilliõpetajate Ühing raamatu „Endel Lippus. Elu viiuliga“. Mõlema raamatu autor on Äli-Ann Klooren. Virve Lippusele pühendatud raamatu koostamist ja väljaandmist on eest vedanud tema õpilane Ene Metsjärv, Endel Lippuse raamatu valmimisele on kaasa aidanud Olga Voronova, Tiina Pangsep ja Leila Eespere. Oma vanematest on raamatutes kirjutanud ka Karin Lippus.
Raamatutest leiab Virve ja Endel Lippuse elulood, artikleid ning õpilaste mälestusi. Lisades on esitatud õpilaste nimekirjad ning ülevaated Eesti Rahvusringhäälingu saadetest ja salvestistest. Mõlemad raamatud on kujundanud kirjastus Saarakiri.
Raamatuesitlusele eelneb kontsert, kus astuvad üles Virve ja Endel Lippuse õpilased. Kontserdi lõpetab õpilastest koosnev keelpilliorkester Paul Mägi juhatusel.
Sissepääs on tasuta.
30. oktoobril Eesti Muusika-ja Teatriakadeemia suures saalis toimunud konkursil pälvis Lilian Semperi nimelise stipendiumi (1400 eurot) Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia klaveriüliõpilane Peeter Kivistu (juhendaja prof Ivari Ilja) ning Helmi Valtmani nimelise stipendiumi (650 eurot) klaveriüliõpilane Tiit Tomp (juhendaja prof Mihkel Poll).
Konkursil osales kokku kaheksa noort pianisti, keda hindas žürii koosseisus prof Helin Kapten ja lektor Niina Maiorova.
Stipendiumid eraldati Eesti Rahvuskultuuri Fondi kaudu.
Õnnitleme!
9.–15. novembrini toimub festival Eesti Interpreetide Nädal, mis toob seitsme päeva jooksul Tallinnas ja Narvas publiku ette 10 kontserti ja rohkem kui 50 muusikut. Eesti Interpreetide Liidu ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia korraldatav festival pakub mitmekülgset läbilõiget Eesti interpretatsioonikunstist, ühendades eri põlvkondade muusikud, ajastud ja muusikastiilid.
Eesti Interpreetide Nädal on välja kasvanud viis aastat toimunud Eesti Muusika Nädalast. Uue nime all jätkav festival seab senisest veelgi selgemalt tähelepanu keskmesse interpreedi – muusiku, kelle isikupärane tõlgendus annab helilooja loomingule elu ning loob sideme muusika ja kuulaja vahel.
„Eesti Interpreetide Nädal annab võimaluse kuulda ühe nädala jooksul, kui rikas ja omanäoline on meie muusikute loominguline maailm. Tänavu avardunud repertuaar toob selle eriti selgelt esile: barokist Mozarti ja Schuberti kaudu nüüdismuusika ning improvisatsioonini ulatuvas kavas avalduvad väga erinevad arusaamad muusikast ja selle esitamisest,” ütleb Eesti Interpreetide Liidu juhatuse esimees, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia loometegevuse- ja välissuhete prorektor Henry-David Varema ja lisab: “Koostöö Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiaga toob sellesse tervikusse ka oma loomingulise tee alguses olevad muusikud.”
Festivali kontsertidel astuvad üles teiste seas pianistid Ivari Ilja, Mihkel Poll, Maksim Štšura ja Hando Nahkur, viiuldajad Mari Poll, Robert Traksmann, tšellistid Henry-David Varema, Theodor Sink, klarnetist Toomas Vavilov, organist Andres Uibo, kitarrist Robert Jürjendal, löökpillimängija Heigo Rosin, lauljad Maria Valdmaa, Mati Turi ning keelpillikvartett M4GNET.
Nädala jooksul kõlab muusikat barokist tänapäevani. Kavades kohtuvad Schubert, Mozart, Vivaldi, Händel, Stravinski, Ligeti ja Hindemith ning Eesti heliloojate looming. Kuulda saab nii armastatud klassikat kui ka nüüdismuusikat, kammermuusikat, improvisatsiooni ja värskeid tõlgendusi.
Festival algab 9. novembril Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia suures saalis kontserdiga „Eesti puhkpillimuusika säravad tähed“. Eesti hinnatud puhkpillisolistide esituses kõlab mitmekülgne kava, milles on esindatud nii 20. ja 21. sajandi muusika kui ka klassikaline repertuaar. Kontserdil tuleb ettekandele ka Märt-Matis Lille uudisteos.
10. novembril jõuab festival Fotografiskasse, kus USA-s elav eesti pianist Hando Nahkur ja keelpillikvartett Prezioso esitavad Sven Helbigi ja Max Richteri loomingut. Kontsert „Pimedusest sündinud valgus“ ühendab klassikalise muusika väljendusvahendid minimalismi ja tänapäevase helikeelega.
12. novembril kohtuvad Niguliste muuseumis kontserdil „Improviseeritud ja komponeeritud“ organistid Andres Uibo ja Toomas Trass ning kitarrist Robert Jürjendal. Kontserdil põimuvad heliloojate kirjapandud teosed ja kohapeal sündiv improvisatsioon.
Eriline koht on tänavuses programmis Wolfgang Amadeus Mozarti loomingul, kelle sünnist möödub 270 aastat.
13. novembril kõlavad Kadrioru kunstimuuseumis kontserdil „Meisterlik Mozart“ helilooja keelpillikvartett ja klarnetikvintett. Esinevad klarnetist Toomas Vavilov ja keelpillikvartett M4GNET. Sama koosseis tutvustab Mozarti muusikat ka 11. novembril Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias toimuval spetsiaalsel koolinoorte kontserdil.
14. novembril jõuab festival Narva raekotta, kus kõlab Eesti puhkpillisolistide esituses värvikas kammermuusikakava. Sama päeva õhtul viib kontsert „Valgus ja varjud barokis“ Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia suures saalis kuulajad Vivaldi, Scarlatti ja Händeli muusikamaailma. Ajalooliste pillide kõlas põimuvad barokkmuusika virtuoossus, dramaatika ja lüürilisus.
Festival annab lava ka noortele muusikutele. Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia üliõpilaste kammeransamblite kontsert „Noorte pilguga“ toob kuulajateni eri ajastute teosed noorema põlvkonna tõlgenduses.
Eesti Interpreetide Nädal kulmineerub 15. novembril Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia suures saalis toimuva lõppkontserdiga, kus kuulutatakse välja ka tänavused aasta interpreedi preemia laureaadid. Eesti Interpreetide Liit annab tunnustust välja alates 2019. aastast, et tõsta esile Eesti väljapaistvaid interpreete ning tunnustada nende loomingulisi saavutusi ja panust Eesti muusikaellu.
Eesti Interpreetide Nädala kontserdid toimuvad Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia suures saalis, Fotografiskas, Niguliste muuseumis, Kadrioru kunstimuuseumis ja Narva raekojas.
Festivali korraldavad Eesti Interpreetide Liit ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia koostöös sihtasutusega Eesti Interpreetide Kontserdid. Festivali toetavad Eesti Kultuurkapital ja Tallinna linn.
Festivali täielik programm ja piletiteave: festival.interpreet.ee ja eamt.ee
Meediakajastusi:
Andres Oja. Külas on Toomas Vavilov (Vikerraadio, 05.11.2026)
Eesti Interpreetide Nädal toob publiku ette kümme kontserti ja üle 50 muusiku (ERRi kultuuriportaal, 02.11.2026)
Eesti Interpreetide Nädal toob publiku ette kümme kontserti ja üle 50 muusiku (Sirp, 02.11.2026)