Rubriik: Uncategorized @et

22.–27. novembrini 2026 leiab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias (EMTA) aset Eesti Puhkpilli- ja Löökpillimängijate Konkurss.

Registreerimine on avatud 1. oktoobrini 2026.

Eesti puhkpilli- ja löökpillimängijate konkurss on välja kuulutatud üheteistkümnele instrumendile: flööt, oboe, klarnet, fagott, saksofon, metsasarv, trompet, tromboon, basstromboon, tuuba ja löökpillid.

Tegemist on Eesti muusikakultuurile olulise sündmusega, mis teadvustab puhkpilli- ja löökpillimängu hetkeolukorda, taset, kandepinda ja tulevikuperspektiive ühiskonnas laiemalt. Konkurss on oodatud sündmus interpreetide ja õppejõudude seas, tõstes noorte muusikute motivatsiooni ja avardades nende esinemisvõimalusi. Eesti muusikakollektiivide vaates on konkurss oluline informatsiooniallikas erialade perspektiivi, interpreetide taseme ja tulevikulootuste kaardistamisel.

Konkursi voorud toimuvad EMTA suures saalis ja kammersaalis. Osalejaid hindab rahvusvaheliselt tunnustatud puhkpilli- ja löökpillimängijatest koosnev žürii. Finaalvooru pääsenud astuvad üles koos Eesti Riikliku Sümfooniaorkestriga.

Lisainfo ja registreerimine: https://eamt.ee/uritused/eesti-puhkpilli-ja-lookpillimangijate-konkurss-2026/

Konkurss toimub Eesti Muusikanõukogu, MTÜ Muusikaline Noorus Eestis, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ja Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri koostöös.

Sel sügisel jätkub aasta tagasi alguse saanud populaarne Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ja Eesti Muusikateaduse Seltsi raamatuklubi. Poolaastasse on planeeritud neli kohtumist, igal kohtumisel on fookuses üks akadeemiline teos (originaal- või tõlketeos), mille autorid, toimetajad, koostajad ja tõlkijad on eesti muusikateadlased.

Raamatuklubi kohtumised toimuvad kord kuus esmaspäeviti Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias ruumis A-402 kell 16.15–17.45 ning soovi korral on võimalik osaleda ka Zoomi vahendusel. Enne iga kohtumist on soovitav teos läbi lugeda, kuid arutelule on oodatud ka need, kes alles planeerivad raamatut lugeda.

Raamatuklubi kohtumised toimuvad järgmistel aegadel ja teemadel:

28.09.2026 Raamat “Elav. Helisev. Loov: Eesti Heliloojate Liit 100” (2025), koostajad Äli-Ann Klooren, Kerri Kotta ja Kristina Kõrver. Kohtumist juhib Kerri Kotta

26.10.2026 Meeta Vardja (koost.) “Tormise kaasteelised. Elavik XXI” (2024). Kohtumist juhib Meeta Vardja

23.11.2026 Vaim Sarv, Anne Türnpu, Andreas Kalkun, Janika Oras “Radikaalne regilaul” (2025). Kohtumist juhib Vaim Sarv

14.12.2026 Brigitta Davidjants “J.M.K.E. Külmale maale” (2026). Kohtumist juhib Brigitta Davidjants

Eelregistreerimine raamatuklubisse ei ole vajalik, kuid kui on soov osaleda Zoomi vahendusel, palume registreeruda: teadur Marju Raju, marju.raju@eamt.ee

Jüri Alperteni nimelise stipendiumi pälvib Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (EMTA) klassikalise laulu eriala üliõpilane. Stipendium on mõeldud tudengile erialaseks enesetäiendamiseks. EMTA Fond annab rahvusvahelisel muusikapäeval, 1. oktoobril välja ühe 3500 euro suuruse stipendiumi.

Stipendiumile võivad kandideerida Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia bakalaureuse-, magistri- ja doktoritaseme üliõpilased, kes ei viibi akadeemilisel puhkusel. Kandideerimiseks tuleb esitada vabas vormis taotlus, kus palume näidata oma senised loomingulised tegevused ning plaanid 2026/2027. õppeaastaks.

Taotluste esitamise tähtaeg on 15. september 2026 kell 12.00. Palume avalduse saata e-posti aadressile fond@eamt.ee.

Kandidaatide avaldused vaatab läbi Jüri Alperteni nim stipendiumi komisjon koosseisus: Heli Veskus, Mati Turi, Jaanika Rand-Sirp ja Karin Andrekson.

Lisainfo: Marko Lõhmus, e-post: marko.lohmus@eamt.ee

Veeda Kala kaitseb 28. septembril kell 12.30 ruumis C-405 filosoofiadoktori (muusikateadus) kraadi taotlemiseks tööd:

“Tekstiselguse saavutamine lääne klassikalises laulus: professionaalsete lauljate valdavad praktikad ja kogemused“ 

Juhendaja: Marju Raju, PhD                    
Oponent: Gláucia Laís Salomão, PhD (Stockholmi Ülikool)

Doktoritööga on võimalik tutvuda SIIN ning trükisena EMTA raamatukogus.

Abtrakt:

Lääne klassikalises stiilis lauldud tekstist võib olla kuulajatel keeruline aru saada ka siis, kui lauldakse keeles, mida kuulaja valdab. Selle põhjuseid on siiani mõistetud vaid osaliselt.
Doktoritöö „Tekstiselguse saavutamine lääne klassikalises laulus: professionaalsete lauljate valdavad praktikad ja kogemused“ eesmärgiks oli pakkuda põhjalikku sissevaadet lääne klassikalises stiilis praktiseerivate lauljate perspektiivi teksti arusaadavuse teemal. Andmeid koguti poolstruktureeritud intervjuudega 30 professionaalselt lauljalt Euroopast ja Põhja-Ameerikast ning analüüsiti kasutades kvalitatiivset sisuanalüüsi. Analüüsi tulemused osutavad sellele, et tekstiselguse saavutamine on lauljatele oluline, ning kirjeldavad mitmesuguseid tehnikaid selle saavutamiseks. Tekstiselguse olulisust, kasutatavaid tehnikaid, ja lõpptulemust mõjutavad mitmed kontekstuaalsed tegurid. Lisaks osutavad tulemused sellele, et tekstiselguse saavutamist ooperi kontekstis võib hõlbustada parem koostöö kõigi ooperiproduktsioonis võtmerolli täitvate osapoolte vahel. Doktoritöö järeldused kinnitavad lähenemiste mitmekesisust lääne klassikalise laulu praktikas, kaardistavad valdavad praktikad ja pakuvad välja konkreetsed suunad edasisteks uurimusteks ja praktilisteks rakendusteks, et parandada tekstiselgust lääne klassikalises laulus.

Märksõnad: tekstiselgus, lääne klassikaline laul, ooper, professionaalsed lauljad, intervjuud

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia konverents “Kõrghariduse rahvusvahelistumine: väljakutsed ja tulevikuperspektiivid” toimub reedel, 16. oktoobril algusega kell 10.00 akadeemia kammersaalis.

Konverents keskendub küsimusele: kuidas kujundada kõrghariduse rahvusvahelistumist nii, et see oleks ühtaegu sisukas, turvaline ja jätkusuutlik ning toetaks nii välisüliõpilasi, töötajaid kui kõrgkooli tervikuna?

Sündmus toob kokku Eesti kõrgkoolide töötajad ja valdkonna eksperdid, et arutada rahvusvahelistumise võimalusi, väljakutseid ja tulevikusuundi.

Konverentsil osaleja:

• saab ülevaate kõrghariduse rahvusvahelistumise hetkeseisust ja tulevikusuundadest;
• tutvub teiste Eesti kõrgkoolide praktiliste kogemuste ja toimivate lahendustega;
• saab jagada oma kogemusi ning otsida koos kolleegidega lahendusi ühistele väljakutsetele;
• leiab ideid välisüliõpilaste toetamiseks ja mitmekultuurilise õpikeskkonna arendamiseks oma kodukoolis;
• loob kontakte teiste kõrgkoolide sama valdkonna spetsialistidega.

Konverents toimub eesti keeles.

Sihtgrupp on Eesti kõrgkoolide akadeemilised ja administratiivtöötajad, sealhulgas välissuhete spetsialistid, õppekavaarendajad, tugispetsialistid ning teised huvilised.

Registreerimine on avatud 1. oktoobrini SIIN

Rohkem infot akadeemia kodulehel: https://eamt.ee/uritused/konverents-korghariduse-rahvusvahelistumine-valjakutsed-ja-tulevikuperspektiivid/

Täna, 1. septembril algab interdistsiplinaarne loovuurimuslik projekt “Sensoorne hool: Materjalide ja Heli koosmõju kehatajule”, mille märksõnadeks on muuhulgas kehatunnetus, sensoorne disain, tekstiili ja heli koosmõju.

Projekti juhib Eesti Kunstiakadeemia disainiteaduskonna vanemteadur Kristi Kuusk, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiast osalevad uurimistöös vanemlektor Einike Leppik ning teadur Marju Raju.

Projektis uuritakse, kuidas tekstiil ja helid koos kujundavad inimese kehatunnetust ja meeleseisundeid. Selleks luuakse ja katsetatakse multisensoorseid prototüüpe kolmel tasandil: esmalt analüüsitakse materjali ja heli kombinatsioone väiksemas lihtsustatud formaadis, seejärel uuritakse nende mõju inimesele otseses kehalises kontaktis ning lõpuks rakendatakse neid ruumilistes keskkondades, kus inimesed saavad loodud lahendusi terviklikult kogeda. Loovuurimuse tervik ühendab disaini, muusika ja teadusliku lähenemise, kasutades nii osalejate subjektiivseid enesetunde hinnanguid kui ka kogemuslikku analüüsi.

Loovurimusliku projekti eesmärk on paremini mõista, kuidas multisensoorsed stiimulid kujundavad kehatunnetust. Saadud tulemusi on võimalik rakendada erinevates valdkondades, sealhulgas heaolu toetavates keskkondades, teraapilistes praktikates, disainis ja kultuurisündmuste korraldamisel.

Uurimus kestab 2027. aasta lõpuni, rahastaja on Eesti Kultuuriministeerium.

Tallinna Linnavalitsusega sõlmitud leping muudab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (EMTA) magistrantidele ja doktorantidele esmakordselt kättesaadavaks Raestipendiumi. Kandidaate saavad hakata üles seadma EMTA akadeemilised üksused ja üliõpilaste juhendajad alates 1. oktoobrist.

Raestipendiumi määramise kriteeriumid on Tallinna linnaga seotud uurimistöö tegemine ning üliõpilase õppe- ja teadustöö edukus.

„Tallinna linna pakutud uurimisteemad annavad magistrantidele ja doktorantidele võimaluse siduda oma järgmine uurimus, lõputöö või teadusartikkel linnale oluliste teemadega. Nende hulgas on ka erinevate kultuuriasutuste pakutud teemasid,“ ütles EMTA õppe- ja teadusprorektor Kristi Kiilu.

Sel aastal on Raestipendiumi uurimisteemade hulgas näiteks eakate kontserdielus osalemise võimalused, klassikalise muusika kontserdikülastaja profiil ning klassikalise muusika kontserdikogemuse kajastamine Tallinna gümnasistide kontserdiarvustustes. Need teemad on välja pakkunud Tallinna Kammerorkester. Lisaks leiab nimekirjast kultuurivaldkonnaga seonduvaid teemasid Tallinna Haridusametilt.

Uurimisteemade modifitseerimise ettepanekute tegemiseks ning selleks, et vältida teemade topeltuurimist, tuleks üliõpilaste juhendajatel võtta ühendust stipendiumi väljaandjaga. Soovitatavad on ka otsekontaktid ja koostöö Tallinna linna ametiasutustega uurimisteemade määratlemiseks, kui soovitakse uurida teemat, mida loendis ei ole nimetatud.

Raestipendiumi suurus magistrandile on 2000 eurot ja doktorandile 3000 eurot. Stipendiumi rahastab Tallinna linn.

Raestipendiumi programmiga liitumisele aitasid kaasa EMTA rektoraat, muusikateaduse, -pedagoogika ja kultuurikorralduse osakond ning teadmussiirde üksus.

Raestipendiumile kandideerimise tingimused ja info asuvad siin.

Lisainfo: Anett Linno, EMTA teadmussiirde koordinaator, anett.linno@eamt.ee

Oktoobris linastub joonisfilm “Tubina palett” Norra Fredrikstadi animatsioonifestivali programmi noorteprojektide kategoorias “Nordic Baltic Children’s Film”.

“Tubina palett” valmis Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia külalisteaduri Mihhail Gertsi juhitava loovuurimuse projekti “Kuidas jagada vaimustust? Komplekssete muusikaliste struktuuride vahendamine eelteadmisteta kuulajale animeeritud partituuri kaudu Eduard Tubina esimese sümfoonia näitel” käigus 2025. aasta sügisel.

Uurimisrühma, millesse kuuluvad lisaks Mihhail Gertsile animaator Martinus Klemet (Eesti Kunstiakadeemia) ja professor Kerri Kotta (Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia), eesmärgiks oli luua animatsioon, mis visualiseeriks Eduard Tubina esimese sümfoonia esimese osa muusikalise vormidramaturgia ülesehitust. Projekti käigus valminud animatsioon lähtub muusikateadusliku vormianalüüsi tulemustest, kuid seejuures ei ole visuaalis kasutatud teadlikult erialaliseid termineid, noodikirja ja muid eelteadmisi vajavaid komponente, sest soov on, et animatsioon kõnetaks ka eelteadmisteta vaatajat-kuulajat.

Joonisfilmi treilerit saab vaadata siit.

Lisainfo: https://animationfestival.no/news/short-film-competition-program-annoucement

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (EMTA) kontserdi- ja teatrimaja sügishooaeg pakub programmi, milles kohtuvad noored interpreedid, Eesti muusikapärand, rahvusvahelised koostööprojektid ning värsked kontserdikontseptsioonid. Hooaja keskmes on 20.–24. oktoobrini toimuv EMTA esindusfestival MÜRIAADfest. Sügisel alustab ka uus kontserdisari „Kontrastid“, samuti toimuvad teraapilise muusika õhtu, Eesti puhkpilli- ja löökpillimängijate konkurss ja palju muud.

Sügishooaja avab 28. augustil koostöökontsert Helsingi Kunstiülikooli Sibeliuse Akadeemiaga. EMTA suures saalis esineb Sibeliuse Akadeemia sümfooniaorkester dirigent Susanna Mälkki juhatusel. Kontserdil „Muinaslood ja sümfooniad“ kõlavad Raveli, Sibeliuse ja Beethoveni teosed. Kaastegevad on ka 13 EMTA üliõpilast. Sama kavaga astus orkester sel kolmapäeval üles Helsingi muusikamajas, kus oli ligi 1800 kuulajat.

„Sibeliuse Akadeemia sümfooniaorkestri kontsert tähistab enamat kui EMTA sügishooaja algust – see on terve õppeaasta kestva rahvusvahelise koostöö lähtepunkt. 2027. aasta kevadel jätkuvad ühised orkestriprojektid Leedu Muusika- ja Teatriakadeemia ning Jāzeps Vītolsi nimelise Läti Muusikaakadeemiaga. Koostöö hõlmab lisaks kontserte Vilniuses ja Riias ning üliõpilaste ja solistide vahetust. Need projektid kinnitavad Balti- ja Põhjamaade muusikakõrgkoolide tihedat koostööd ning annavad meie üliõpilastele võimaluse osaleda kõrgetasemelistes rahvusvahelistes orkestriprojektides nii orkestrantide kui ka solistidena,“ ütleb EMTA loometegevuse ja välissuhete prorektor Henry-David Varema.

Septembris toob EMTA ooperistuudio esmakordselt Eestis lavale Alessandro Scarlatti barokkooperi „Armutruudus“, mille orkestratsiooni taastas Eduard Tubin. 17. septembril Tartu Ülikooli aulas ja 19. septembril EMTA suures saalis toimuva kontsertlavastuse dirigent ja muusikajuht on Mihhail Gerts.

Sel sügisel alustab uus kontserdisari „Kontrastid“, mis toob EMTA kammersaali lavale eri muusikaliste ideede, stiilide ja koosseisude vastandlikkuse. Sarja avakontserdil, 2. oktoobril, esineb Leedu ansambel Diamanti Trio. Sarja fookuses on värsked ja loovad kontseptsioonid, mis avavad kontraste nii helikeeles, esituspraktikas kui ka kontserdi ülesehituses.

10. oktoobril korraldavad EMTA ja Eesti Muusikateraapia Ühing Teraapilise muusika õhtu, mille programm kestab pärastlõunast hilisõhtuni. EMTA black box’is, kammersaalis ja multimeediakeskuses toimuvad kontserdid, töötoad ja helirännakud, mis avavad muusika teraapilist mõju ja rolli vaimse heaolu toetamisel. Kavas on tegevusi nii lastele kui ka täiskasvanutele.

20.–24. oktoobrini toimuv EMTA esindusfestival MÜRIAADfest avab akadeemia uksed, et anda viie päeva jooksul läbilõige EMTA loomingulisest tegevusest, tuues publikuni kontserdid, lavastused, vestlusringid, avatud tunnid ja mitmed teised ettevõtmised. Festivali avab EMTA puhkpilliorkester, solistidena astuvad üles klarnetist Isabell Runge ja trompetist Indrek Vau, dirigent on Toomas Vavilov. Festivalil tähistatakse John Coltrane’i 100. sünniaastapäeva ning lõppkontserdil soleerib EMTA sümfooniaorkestri ees noor saksofonist Ganmin Xie. Kõlavad Debussy, Ibert’i ja Eduard Tubina teosed, dirigent on Mihhail Gerts.

11. novembril esietendub EMTA lavakunstikooli XXXIII lennu esimene diplomitöö „Lavaka katsed: avalik“, mille lavastab kursuse juhendaja Tiit Ojasoo. Lavastus jõuab publiku ette EMTA lavakunstikooli hoone mustas saalis.

22.–27. novembrini toimub EMTA-s Eesti puhkpilli- ja löökpillimängijate konkurss. Konkurss annab noortele instrumentalistidele võimaluse end proovile panna ning kaardistab Eesti puhkpilli- ja löökpillimängu taset ja arengusuundi. Konkursi lõppkontsert 27. novembril toimub koostöös Eesti Riikliku Sümfooniaorkestriga.

Möödunud aastal publiku sooja vastuvõtu osaliseks saanud Rein Rannapi ja Leelo Tungla lasteooper „Metsalaulupidu“ tuleb kordamisele detsembris. Lisaks EMTA suurele saalile jõuab lavastus ka Tartusse, Pärnusse ja Jõhvi. Ooperi toovad lavale EMTA klassikalise laulu üliõpilased, koor ja väike orkester ning Tallinna Muusika- ja Balletikooli balletiõpilased. Lavastaja on Karl Laumets ja muusikajuht Hirvo Surva. Loo keskmes on oravatüdruk, kes otsustab metsarahvale laulupeo korraldada – lavastus räägib koosloomisest, üksteise kuulamisest ja kogukonda kuulumisest.

EMTA sügishooaja sündmustega saab tutvuda akadeemia kodulehel.

Anu Veenre kaitses 27. augustil 2026 filosoofiadoktori (muusikateadus) kraadi taotlemiseks artikliväitekirja:

„Eesti helilooming 1970. aastatel: stiilisuunad, retseptsioon ja institutsionaalne korraldus hilisnõukogude kontekstis“

Juhendaja: vanemteadur Anu Kõlar, PhD

Oponendid: vanemteadur Epp Annus, PhD (Tallinna Ülikool, Humanitaarteaduste instituut) ja Mart Jaanson, PhD

Doktoritööga on võimalik tutvuda SIIN ning trükisena EMTA raamatukogus.

Õnnitleme!