KONTAKTID

Eile leidis Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia suures saalis aset IV Tallinna rahvusvahelise pianistide konkursi teine finaalvooru kontsert, mille järel selgitas žürii välja konkursi tulemused. Esimese preemia pälvis David Munk-Nielsen, teine preemia omistati prantsuse pianistile Théotime Gillot’le ja kolmanda preemia sai pianist Jaapanist, Misora Ozaki.

Ainsa eesti pianistina astus finaalis üles Klassikatäht Tähe-Lee Liiv. Finalisti diplomid pälvisid Liiv, Genki Takai Jaapanist ja Jiyoung Kim Korea Vabariigist. 31 osaleja seast pürgis läbi kahe vooru finaali 6 pianisti, kes esitasid klaverikontserte koos Eesti Riikliku Sümfooniaorkestriga Arvo Volmeri juhatusel.

Žürii esimees Eteri Andjaparize (USA/Gruusia) avaldas heameelt, et konkurss sai kõikide osalejatega koos füüsiliselt ühes saalis ilma videoesinemisteta üldse toimuda, kuivõrd pandeemial on olnud ka konkursikultuurile räsiv mõju. Samuti kiitis ta esinejate tugevat taset ja žürii ladusat tööd. „Arutelud olid nii mõistlikud ja sujuvad, et kulgesid lausa igavalt,“ muigas Andjaparidze.

Žüriiliige Itaaliast, Igor Cognolato tõstis esile ERSO ja dirigent Volmeri professionaalsust: „Osalejatel oli võimalus repertuaari valida mitmekümnete suurepäraste ja ka keeruliste klaverikontsertide seast. See tähendab, et orkestril ja dirigendil on ka valmisolek neid kõiki konkursil mängida ning see on kahtlemata ebatavaline.“

Konkursi esimesed kolm kohta ja finalistid pälvisid rahalised preemiad: 10000 eurot, 7000 eurot ja 4000 eurot esikolmikule, diplomiga kaasnes 1500 eurot. Pianistidele pandi välja ka arvukalt eripreemiaid. Parim Eesti muusika esitaja oli sel korral pärit Korea Vabariigist. Auhinna sai Shinyoung Lee Heino Elleri teose Moderato assai silmapaistva esituse eest.

ERSO liikmed valisid välja oma lemmiklavapartneri, kes saab taas orkestriga soleerida. Valituks osutus Misora Ozaki. Eesti Kontsert andis soolokontserdi Estonia kontserdisaalis pianist Jiyoung Kimile. Théotime Gillot astub üles kontserdil Mustpeade Majas Tallinna Filharmoonia auhinna raames.

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia preemia õppereisi kujul saab Evita Lohu. ERSO ja EMTA panid välja ka ühisauhinna. Tuleval aastal astub mõlema asutuse segaorkestri ees solistina üles EMTA üliõpilane Hyewon Chung. Eesti Interpreetide Liidu loomingulise preemia sai Leedust pärit EMTA üliõpilane Mantas Šernius. Koha „Lossimuusika“ kontserdisarjas sai Tähe-Lee Liiv. Samuti Eesti Klaveriõpetajate Ühingu perspektiivikale pianistile mõeldud „Tulevikulootuse“ preemia.

Konkursi võitja David Munk-Nielsen (1998) on sündinud Kopenhaagenis ja alustas klaveriõpingutega 5-aastaselt. Praegu õpib ta Helsingis Sibeliuse akadeemias klaveriprofessor Erik T. Tawaststjerna käe all.

Võistlejaid hindas rahvusvaheline pianistidest ja klaveripedagoogidest koosnev žürii, kuhu kuulusid Eteri Andjaparidze (esimees, Gruusia/USA), Igor Cognolato (Itaalia), Ivari Ilja (Eesti), Juris Kalnciems (Läti) ja Antti Siirala (Soome).

Konkurss toimus 25. novembrist 3. detsembrini. Seda korraldasid Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ning Eesti Pianistide Liit. Konkurssi toetasid Kultuuriministeerium, Kultuurkapitali helikunsti sihtkapital ja Tallinna linn.

1. detsembril algas vastuvõtt nüüdismuusika ja loome magistriõppekavale (Contemporary Performance & Composition, CoPeCo). Vastuvõtuperiood kestab 31. jaanuarini 2022.

CoPeCo hõlmab nelja muusikakõrgkooli: Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Stockholmi Kuninglik Muusikakõrgkool (Rootsi), Lyoni konservatoorium (Prantsusmaa), Hamburgi Muusika- ja Teatrikõrgkool (Saksamaa). Muusikamagistritest on see ainus rahvusvaheline õpe Eestis. Juba vormiliselt on tegemist eristuva programmiga – iga semester toimub erinevas ülikoolis.

CoPeCo on suunatud nii heliloojatele kui nüüdismuusika esitajatele, elektronmuusikutele, helikunstnikele, aga ka neile, kes ei oska ennast sellel skaalal nii täpselt defineerida. Üheks programmi eeliseks ongi see, et püüame ennast paindlikult vormida konkreetsete üliõpilaste vajaduste ja soovide järgi. Suurt tähelepanu pöörame improvisatsioonile, muusikatehnoloogiale, anname algteadmisi kultuurikorralduses, samuti muusikaanalüüsi osas. Erinevad workshop’id toimuvad koostöös teatri-, tantsu- või filmiala professionaalidega.

Õppekava kaasjuht on nüüdismuusika vanemlektor Taavi Kerikmäe.

Rohkem infot: copeco.net

Eesti Interpreetide Liidu ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia koostöös on sündinud uus, eesti heliloomingule pühendatud muusikafestival „Eesti muusika nädal”. Hinnatud interpreetide esituses kõlavad Artur Lemba, Erkki-Sven Tüüri, Eino Tambergi ja Ester Mägi teosed. Kontserdid toimuvad 5.–11. detsembrini muusika- ja teatriakadeemia suures saalis.

„Uus festival pakub publikule suurepärase võimaluse saada osa mitmekülgsest eesti heliloomingust, sealhulgas teostest, mida nii hästi ei teata või mis on unustusehõlma vajunud,” sõnab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia prorektor, Eesti Interpreetide Liidu esimees ja tšellist Henry-David Varema ning lisab: „EMTA suures saalis toimuvad kontserdid toovad lavale tunnustatud interpreedid, kellest paljud on oma erialase hariduse omandanud muusika- ja teatriakadeemias ning mitmed jätkavad siin ka oma teadmiste ja oskuste edasiandmist õppejõududena. Loodan, et teiste seas tulevad festivalinädala raames meie kõrgetasemelise interpretatsioonikunstiga tutvuma noored, kes kaaluvad oma õpingute jätkamist Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias.”

„Eesti muusika nädalal“ esitab kodumaist muusikat arvukas hulk eesti parimaid interpreete. Teiste seas astuvad üles tenorid Oliver Kuusik ja Juhan Tralla, sopran Arete Kerge, viiuldajad Mari Poll, Hans Christian Aavik, Arvo Leibur, tšellistid Theodor Sink, Indrek Leivategija, pianistid Ivari Ilja, Sten Heinoja, oboemängija Ingely Laiv-Järvi, trompetist Indrek Vau, klarnetist Toomas Vavilov, löökpillimängija Heigo Rosin ja paljud teised.

Eesti Interpreetide Liidu juhatus on festivalil kõlavad teosed valinud mõttega, et nende esitamine kujuneks interpreetidele põnevaks ja meeldivaks ning publikule elamusterohkeks. Kontserdikavas leidub nii tuntud lemmikuid kui ka vähem teada või sootuks mängimata teoseid, mille puhul tuleb noodipartiid helilooja käsikirjaliste materjalide põhjal elustada. „Vähemängitud teoste esitamine annab interpreedile ühtaegu suure võimaluse ja vastutuse. Oled kui maadeavastaja, kes oma leide teistega jagab,“ kommenteerib Eesti Interpreetide Liidu aseesimees, pianist Sten Lassmann.

Kontserdid toimuvad 5. detsembril (Artur Lemba), 7. detsembril (Erkki-Sven Tüür), 9. detsembril (Eino Tamberg) ja 11. detsembril (Ester Mägi).

„Eesti muusika nädala” programm ja piletid on saadaval piletimüügikeskkonnas Fienta.

Lisainfo Eesti Interpreetide Liidu koduleheküljelt või festivali Facebooki lehelt.

Alates 1. detsembrist 2021 saab sisseastumise infosüsteemis SAIS esitada avaldusi Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunsti eriala bakalaureuseõppesse astumiseks kolmel suunal: näitleja õppesuund, lavastaja õppesuund ja dramaturgi õppesuund. Samuti algab 1. detsembril kandideerimine teatrikunsti ja teatripedagoogika magistriõppesse, mis sel korral keskendub lavastaja tööle näitleja ja tekstiga.

Vastuvõetava bakalaureusekursuse ehk tulevase XXXII lennu juhendaja on lavakunsti osakonna peakoordinaator Mart Koldits, kes on koostanud ka uue lavastajasuunalise magistriõppekava:

“Taas üle nelja aasta on lavakunstikoolis võimalik astuda lisaks näitlejaõppele ka lavastaja ja dramaturgi õppesuundadele, mis põhinevad uuel süvendatud ja põimitud õppekaval. Olen uue kursuse juhendajana väga rahul, et õnnestus nii uue programmi väljatöötamisse kui ka tulevasteks erialaõppejõududeks kaasata tugeva isikupärase teatrinägemusega professionaalid: lavastaja Tiit Ojasoo, näitleja Tiina Tauraite ja dramaturg Siret Campbell. Nii laia kogemuse ja rahvusvahelise haardega tiimist ei kujuta Eestis paremat ettegi!

Samuti on hea meel sel korral võtta magistriõppe fookusse lavastajatöö. Ootame kandideerima teatri- või filmilavastamisest huvitatud loojaid, kes soovivad arendada just oma koostööoskust näitlejaga ning omandada erinevaid meetodeid draamatekstide töötlemiseks ja kasutamiseks lavastajatöös,” kommenteerib Mart Koldits.

Avaldusi lavakunsti eriala bakalaureuseõppesse lavastaja õppesuunale ja dramaturgi õppesuunale astumiseks saab SAISis esitada 1. detsembrist 2021 kuni 10. jaanuarini 2022.

Lavakunsti eriala bakalaureuseõppesse näitleja õppesuunale astumiseks saab SAISis avaldusi esitada 1. detsembrist 2021 kuni 31. märtsini 2022.

Sisseastumiseksamid bakalaureuseõppesse toimuvad neljas voorus.

Lavastaja suunaga teatrikunsti ja teatripedagoogika magistriõppesse astumiseks saab SAISis avaldusi esitada 1. detsembrist 2021 kuni 31. jaanuarini 2022. Sisseastumiseksamid toimuvad kahes voorus.

Sisseastumistingimused ja täpsem info:

Kalju Terasmaa
19.10.1934–28.11.2021

Lahkunud on löökpilliklassi kauaaegne juhtiv õppejõud Kalju Terasmaa.

Kalju Terasmaa pani 1970ndate aastate alguses aluse löökpilliõpetusele Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias, juhtides löökpilliklassi aastatel 1972–1999.

Ta oli virtuoosne vibrafonisolist, kelle käe all õppis suur osa Eesti praegustest parimatest löökpillimängijatest.

Kalju Terasmaa tegutses üle 50 aasta, kuni 2005. aastani Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri löökpillirühma kontsertmeistrina, samuti mängis ta löökpilli ansamblis Metronoom, Eesti Raadio estraadiorkestris, Eesti Televisiooni ja Emil Laansoo ansamblites ning veel paljudes koosseisudes.

Laiemalt sai mitmekülgselt andekas muusik tuntuks 1960ndate aastate alguses tegutsenud Eesti Raadio meeskvarteti koosseisus ning omaaegse ülipopulaarse muusikasaate “Horoskoop” tuntuimaks lauluks sai koos Helgi Salloga esitatud duett „Sulle kõik nüüd ütlen”.

Hoiame mälestust ja langetame leinas pea. Avaldame sügavat kaastunnet lähedastele.

Kalju Terasmaa ärasaatmine toimub reedel, 3. detsembril kell 15.00 Nõmme Rahu kirikus.

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunsti osakonnas kuulutati 30. novembril välja Voldemar Panso nimelise auhinna laureaat, kelleks on XXX lennu näitleja õppesuuna üliõpilane Maarja Mõts.

Voldemar Panso nimeline auhind antakse eeskujuks seadmist väärivale ja perspektiivikale EMTA lavakunstikooli üliõpilasele.

Auhind asutati kultuuriministri käskkirjaga 1978. aastal Jaak Alliku ja Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri ettepanekul. Preemia antakse kätte lavakunstikateedri asutaja ja pikaajalise juhataja, lavastaja ja näitleja Voldemar Panso sünniaastapäeval, 30. novembril. Sel aastal möödub Voldemar Panso sünnist 101 aastat. Auhinnaga kaasneb mälestusmedal, mille autor on kunstnik Margus Kadarik, ja Eesti Kultuurkapitali rahaline preemia.

XXX lennu juhendaja Lembit Peterson iseloomustab laureaati: “Maarja Mõts on üliõpilane, kelle loomupärane näitlejaanne ei ärata kahtlusi – nagu oleks lavale sündinud, öeldakse. Andele lisandub erakordne töövõime: Maarja oskab oma annet avada ja arendada kõige eripalgelisemates ülesannetes. Tema lavalisi etteasteid ning seniseid rolle diplomilavastustes on alati olnud põnev jälgida. Ta on leidlik, erilise huumorimeelega, seejuures ka traagilise ja lüürilise elutunnetusega. Väga hea ja hinnatud lavapartner, kes hoolib väga nii oma kursusekaaslastest kui ka õpetajatest. Tema on üks neist, kelle kaasabil on XXX lennust saanud sõbralik, rõõmus ja eluterve kooslus.”

Maarja Mõtsa ja lavakunsti osakonna XXX lendu saab peagi näha regilauludest ja suguvõsalugudest põimitud lavakavaga “Sink sale proo” Tartus ja Tallinnas. Jätkuvalt etenduvad ka XXX lennu diplomilavastused: kursusejuhendaja Lembit Petersoni lavastatud “Suveöö unenägu” Ugala teatris ja “Tabamata ime” Theatrumis ning 9. detsembril on viimast korda võimalus näha lavastust “JOOKS” EMTA kontserdi- ja teatrimaja black box’is.

Mirko Rajas Eesti Noorsooteatrist on XXX lennu näitlejaüliõpilastega loomas lavastust “Sihtisid pole sel sillal”, mis põhineb Juhan Liivi elul ja loomingul ning esietendub 15. jaanuaril 2022.

XXX lennu lavastajatudengite täispikad debüütlavastused on samuti publiku ees: Tallinna Linnateatris Margaret Sarve “Abel Sánchez. Ühe kire lugu” ja Von Krahli Teatris Marta Aliide Jakovski “Fundamentalist”. Järgmisel poolaastal on oodata veel kahe lavastajatudengi, Erik Richard Salumäe ja Kalju-Karl Kivi diplomilavastusi.

Anneli Tohver kaitseb 20. detsembril kell 13.30 ruumis C-405 filosoofiadoktori (muusika) kraadi taotlemiseks tööd:

Pianisti koostöö balletiartistidega: koreograafiat toetava muusikalise interpretatsiooni otsinguil

Juhendaja: professor Kristel Pappel, PhD (EMTA)

Oponent: Mihhail Gerts, PhD (Tallinn/Berliin)

Doktoritööga on võimalik tutvuda SIIN ning trükisena EMTA raamatukogus.

Doktoritöös „Pianisti koostöö balletiartistidega: koreograafiat toetava muusikalise interpretatsiooni otsinguil“ käsitlesin pianisti koostööd balletiartistidega ja minu peamisteks uurimisküsimusteks olid: kuidas luua koreograafiat toetav interpretatsioon ning millised muusikalised väljendusvahendid on seejuures olulised. Kolmas uurimisküsimus, mis sai minu kirjaliku töö ja loomeprojektide põhiliseks ja kõige olulisemaks sisuks, oli: kuidas rakendada balletiteatris omandatud kogemusi väiksemates ansamblites nagu kammeransambel koos balletiartistidega.

Kui vokaal- ja instrumentaalmuusikas on pianist ansamblis ühe või mitme soolopartiiga, siis balletipianist toetab koreograafilist liigutust. See eeldab balletimuusika esitustraditsioonide ja tantsuliigutuse eripära tundmist. Sarnaselt muusikute ansambliga otsisin ka balletiartisti ja balletipianisti koostöös ansamblilisi elemente. Kõigi ansambliliikide puhul on soovitav, et pianist mõistaks oma ansamblipartneri tegevust, olles toetav saatefunktsioonis ning vajadusel väljendusrikas partner klaveripartii soolomaterjalis. [– – –]

Balletipianisti valdkonda on Eestis vähe uuritud, samuti puuduvad eestikeelsed käsiraamatud. Kui tantsijate vaatenurgast areneb valdkond pidevalt, siis pianisti vaatenurgast pole pinnas kõige viljakam. Minu töö on osa doktoriõppe loomingulis uurimuslikust projektist, mille eesmärgiks oli antud valdkonda teaduslikult ja pedagoogiliselt edasi arendada. Minu isiklik suur soov oli oma kogemusest lähtuvat vaatenurka põhjalikult edasi anda ning balletipianisti sisukat, kuid rasket tööd balletiteatris loomingulisemaks muuta.

SINK SALE PROO. Lavakõne kava
EMTA lavakunsti osakonna XXX lend

5. detsembril kell 16.00 Tartus Eesti Rahva Muuseumi teatrisaalis
17. detsembril kell 19.00 Tallinnas Sakala 3 teatrimaja black box’is

 

“Siberis videvikku pikalt pole. Pimeneb ja ongi äkki pime. Mina juba ammu tukkusin hobuse seljas ja siis äkki, hobuse komistusest ärgates, märkasin, et olin üksi. Teisi polnud kuskil näha. Kus on teised? Kuhu sõita? Ei teadnud, kuspool külagi asus. Aga mul oli püss. Tulistan, ehk kuulevad ja tullakse. Kaks padrunit ainult oligi. Tulistasin. Ei miskit. Sama vaikus nagu ennegi. Nüüd järsku nägin …”

Lood ja laulud meis ja enne meid. Räägi mulle, ema, räägi mulle, isa, räägi mulle, vanaema, räägi mulle, vanaisa, räägi mulle, vanavanaisa, räägi mulle, vanavanaema, ja ma kuulan ja kuulan … Tulgem ja kuulakem XXX lennu suguvõsade lugusid ja kodukihelkondade regilaule.

Laval lavakunsti osakonna XXX lend: Hardo Adamson, Maria Ehrenberg, Marta Aliide Jakovski, Elo Tuule Järv, Maria Teresa Kalmet, Alden Kirss, Kalju-Karl Kivi, Merlin Kivi, Jaan Tristan Kolberg, Karel Käos, Maria Liive, Maarja Mõts, Jass Kalev Mäe, Hardi Möller, Roos Lisette Parmas, Tuuli Maarja Põldma, Erik Richard Salumäe, Margaret Sarv, Mark Erik Savi

Juhendaja: Anne Türnpu

Kava kestab 2 tundi.

 

Pääsme etendusele saab lunastada kohapeal sularaha eest (8 eurot või Teile sobiv suurem summa).
Koha kindlustamiseks saalis palun registreerige oma tulek, kirjutades lavakunst@eamt.ee.

 

Meelespea teatrikülastajale:

Vastavalt riiklikule korraldusele tuleb teatrikülastajal alates 18. eluaastast esitada COVID-tõend vaktsineerituse või läbipõdemise kohta. 12–17-aastased (k.a) noored peavad esitama tõendi vaktsineerituse, läbipõdemise või tervishoiuteenuse osutaja poolt tehtud PCR või antigeen-RT testi negatiivse tulemuse kohta. Palume koos tõendiga esitada ka kehtiv isikut tõendav dokument. Kõigil 12-aastatel ja vanematel külastajatel on kohustus kanda etendusel maski.

Vaata täpsemalt kriis.ee lehelt.

Täna loosis üle maailma kokku tulnud 31 noort pianisti enda esinemisjärjekorra, avades sellega pidulikult IV Tallinna rahvusvahelise pianistide konkursi. Konkurss toimub kolmes voorus Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia suures saalis ja võitja selgub 3. detsembril.

Vaatamata pandeemiast räsitud konkursikultuurile on Tallinnasse leidnud tee pianistid 12 riigist. Lisaks klaverimängijatele lähiriikidest on kaugemalt tulijad pärit Hispaaniast, Prantsusmaalt, Indoneesiast, Jaapanist, Korea Vabariigist ja Hiinast. Eestist võtab osa 13 pianisti.

Klaverikonkurss annab noorele pianistile võimaluse end proovile panna ja näidata ette kuude või koguni aasta pikkuse pineva töö vilju. „Konkurss on pianistile kõva proovikivi, mis nõuab tohutut vaimset ja füüsilist pingutust,“ nendib kõige esimese Tallinna rahvusvahelise pianistide konkursi võitja, nüüdne eestvedaja pianist Mihkel Poll. „Kindlasti ei saa osalemist võtta kergekäeliselt. Seda õnnelikumad oleme, et Tallinnasse on kogunenud pianistid niivõrd erinevatest paikadest. Olen veendunud, et avastame nii mõnegi uue talendi,“ lisab ta.

Nõudlik kava annab pianistidele võimaluse näidata oma oskusi eri tahkudest. Esitada tuleb nii etüüde, klassikalisi suurvorme, erinevate ajastute muusikat ning kohustusliku osana ka Eesti heliteoseid. Finaalvoorus saavad kuus parimat esineda koos Eesti Riikliku Sümfooniaorkestriga Arvo Volmeri juhatusel.

Kokku ligi pooleteise ööpäeva jagu esitusi kuulab ära rahvusvaheline pianistidest ja klaveripedagoogidest koosnev žürii, kuhu kuulub Eteri Andjaparidze (esinaine, Gruusia/USA), Ivari Ilja (Eesti), Juris Kalnciems (Läti), Antti Siirala (Soome) ja Igor Cognolato (Itaalia).

Lisainfot konkursi kava ja repertuaari kohta leiab koduleheküljelt aadressil tipc.eamt.ee või Facebookist: @tallinninternationalpianocompetition. Esimene ja teine voor on publikule prii sissepääsuga, piletid finaali on saadaval Fientas. Finaalvoorule saab kaasa elada ka Klassikaraadio otseülekannete vahendusel.

Varasemalt on Tallinna rahvusvahelise pianistide konkursi võitnud Mihkel Poll (2006), Kristi Kapten (2011) ja Anna Szałucka (2016). Konkursi korraldajateks on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ning Eesti Pianistide Liit.

Kõikide voorude otseülekanded: https://bit.ly/3DLlJTW

Meediakajastus:
ETV Terevisioonis siin (1:04:53)
Aktuaalses Kaameras siin
Klassikaraadios siin

Kirke Karja kaitseb 20. detsembril kell 11.00 ruumis C-405 filosoofiadoktori (muusika) kraadi taotlemiseks tööd:

Protsessimuusika elementidest jazzmuusika kompositsioonis ja improvisatsioonis

Juhendaja: professor Kerri Kotta, PhD (EMTA)

Oponent: Mihhail Gerts, PhD (Tallinn/Berliin)

Doktoritööga on võimalik tutvuda SIIN ning trükisena EMTA raamatukogus.

Käesoleva uurimistöö valdkond on kaasaegne jazzmuusika, mille kompositsioonis ja improvisatsioonis kasutatakse protsessimuusikale omaseid tehnikaid.  Otsisin vastuseid järgnevatele küsimustele:
1) Kuidas muutub protsessimuusikalistel struktuuridel põhineva jazzmuusika kompositsioonigrammatika nii, et kuulamisgrammatika põhialused ei muutu?
2) Kuidas moodustada erinevaid ja suisa kontrastseid vormiosasid ilma protsessimuusikale omast kompositsioonilist struktuuri kaotamata?
Küsimustele vastamiseks analüüsisin nii teiste autorite kui ka iseenda loodud kompositsioone ja improvisatsioone, kasutades introspektiivset lähenemisviisi.

Uurimise tulemusena võib välja tuua järgnevad tähelepanekud:
1) Kui soovitakse muuta kompositsioonigrammatikat ilma muutusteta kuulamisgrammatikas, on oluline roll algideel, millest hakkab teos lahti rulluma. See peab olema piisavalt napp, universaalne ja omal moel iseloomutu, et see võiks omandada erinevaid vorme ja kujusid erinevates muusikalistes kontekstides. Algidee tõlgendusvõimalusi võib arvesse võtta juba lugu komponeerides ning pidada silmas, et seda saaks kasutada ka improvisatsioonis ilma esitaja isikupärast helikeelt kaotamata.
2) Juhul, kui algidee vastab eelpool nimetatud omadustele, on sellega võimalik luua kontrastseid vormiosasid ja struktuure. Kontrastid muusikas on elemendid, mille abil on võimalik luua pinget. Kuna jazzmuusikas kasutatakse palju ka improvisatsiooni, võib luua erinevaid vormiosasid ja struktuure ka reaalajas, s.t osana improvisatsioonist. Protsessidega improviseerimisega kaasneb tahes-tahtmata teose avatum vorm: vormiosad ei ole rangelt paika pandud. Lõplik fikseerimatus on vajalik, et jääks ruumi improvisatsiooni jaoks. [– – –]

Uurimistöö käigus leidsin, et soovin edaspidigi oma muusikas protsessitehnikaid rakendada, sest:
1) neid on olemas lõpmatul hulgal ning nende leiutamine on kaasahaarav tegevus;
2) neid polüfooniliselt kasutades ja kuhjates on võimalik luua värskena kõlavaid kihistusi;
3) kuna protsessimuusikas „kirjutab muusika ennast ise”, on võimalik olla inspiratsioonist vähemsõltuv.

Minu jaoks osutus huvipakkuvaks ka asjaolu, et protsessitehnikate kasutamine võimaldab saada inspiratsiooni teistestki valdkondadest, näiteks filosoofiast, etenduskunstidest, kirjandusest (polüfooniline romaan), geomeetriast ja maalikunstist. Lisaks avastasin, et kompositsiooni- ja kuulamisgrammatika mõistmine innustab mind autorina kuulaja tajuga „manipuleerima” ning otsima viise, kuidas kuulajas küsimusi tekitada. Muusika mängimine omandas minu jaoks uue
tähenduse: senine esitusele orienteeritud tegevus asendus mängu kui protsessiga, justkui laua- või kaardimänguga, mis tuleb eelkõige iseenda jaoks huvitavaks muuta.

Muusikalise taju kohta on tehtud uuringuid, kuid üks edasisi tegevusi võiks olla fenomenoloogiline uurimus just käesoleva uurimistöö valguses: kuidas kuulaja täpselt protsesse tajub ning eristab. Lisaks tekkis mul käesoleva töö kirjutamise käigus huvi kitsamalt geomeetriast pärit ideestiku rakendamise vastu protsessilise muusika loomises ning selle loomeviisi uurim
ine.

Foto: Renee Altrov