KONTAKTID

7. oktoobril toimuvad Berliin-Brandenburgi Teaduste Akadeemias eesti ja saksa humanitaarteadlaste XI Kotzebue-kõnelused. Seekord valmistati konverents ette Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ja Berliin-Brandenburgi Teaduste Akadeemia koostöös, samuti toetas üritust Eesti saatkond Berliinis. Nii Saksa kui ka Eesti teatri- ja kirjandusloos olulist rolli mänginud August von Kotzebuele (1761–1819) pühendatud konverentsi korraldatakse kunstiajaloolase Harry Liivranna algatusel alates 2012. aastast vaheldumisi Berliinis ja Tallinnas.

Konverents on pühendatud Kotzebue asutatud ja toimetatud mõjukale ajakirjale „Der Freimüthige“ („Vabameelne“, 1803–1807/1811) ja tema eksliibrisega raamatutele. Mitme saksa teadlase seas on esinejaks ka saksa germanistide korüfee akadeemik Conrad Wiedemann ja Teaduste Akadeemia juhtiv teadur Klaus Gerlach. Eesti teadlastest esinevad ettekannetega Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia õppejõud Kristel Pappel ja Harry Liivrand (mõlemad ka konverentsi korraldajad), akadeemik ja Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse direktor Jaan Undusk ning Tallinna Ülikooli Akadeemilise Raamatukogu ja Tartu Ülikooli teadur Kairit Kaur. Konverentsi avavad Berliini akadeemia president Christoph Markschies ja Eesti suursaadik Alar Streimann.

Konverentsi lõpetab traditsiooniliselt Kotzebue loomingu ettekanne – sedapuhku väljavõtted tema ajalehe „Der Freimüthige“ esimeste aastate numbritest ka EMTA-s seminare läbi viinud Zenaida des Aubris esituses.

6.–8. oktoobrini etendub Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kontserdi- ja teatrimaja suure saali laval kogupereooper „Mängime Võluflööti“. Etendused toimuvad MTÜ Ooperiga Söbraks ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia koostöös.

Ain Angeri sõnul tuli idee tuua lavale lühendatud versioon „Võluflöödist“ mujalt maailmast, kus sellist praktikat kasutatakse väga palju selleks, et inimesi ooperile lähemale tuua. Raiko Raaliku sõnul ei ole lavastus, mida sel suvel esimest korda Saaremaal mängiti, ainult lastele mõeldud: „Ma arvan, et see on peredele. Seal on nalja igas vanuses inimestele.”

Wolfgang Amadeus Mozart
Emanuel Schikaneder / Leelo Tungal
„MÄNGIME VÕLUFLÖÖTI“
Kogupereooper ühes vaatuses

Dirigent Kaspar Mänd
Lavastus Edmund Emge (Austria), Alar Haak, Tanel Ting
Kunstnik Riina Vanhanen
Valguskunstnik Priidu Adlas
Videokunstnik Katre Sulane
Kontsertmeister Siim Selis

Laval Ain Anger, Raiko Raalik (RO Estonia), Heldur Harry Põlda (RO Estonia), Ivo Posti, Maria Leppoja, Laura Retti Laos, Merit Kraav, Sandra Laagus, Ursula Roomere, Karl Markus Kaiv, Aleksander Medri, Marta Aus, Mia Maastik
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia sinfonietta
Rahvusooper Estonia poistekoori solistid
Saaremaa Gümnaasiumi näitetrupp

Etendused:
06.10 kell 12.00 ja 18.00
07.10 kell 12.00 ja 18.00
08.10 kell 14.00

Piletid (viimased!) on saadaval Fientast: https://bit.ly/3EgxOUm

Toetajad: Kultuurkapital, Balbiino, Selver, Saaremaa vald, Kohila Vineer

13.–15. oktoobrini toimub Tartu Ülikoolis Eesti Teatriuurijate ja -kriitikute Ühenduse, Põhjamaade Teatriuurijate Föderatsiooni ja Tartu Ülikooli kultuuriteaduste instituudi ühine konverents „Performativity and Transgression“ („Performatiivsus ja transgressioon“).

Konverentsi peaesinejad on Ene-Liis Semper (Eesti) ning Ida Müller ja Vegard Vinge (Saksamaa/Norra).

Ettekannetega astuvad üles ka Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia teadurid, õppejõud ja doktorandid:

  • Madli Pesti „The Reception of Transgressive Performances. The Case of NO99“
  • Ana Falcon „How a Performance Led to a Latnix Community Organisation in Estonia“
  • Luule Epner „Transgressive Collaborations: The Case of Von Krahl Theatre“
  • Tiit Ojasoo „Who Can Cross the Border?“
  • Jüri Nael „Transformative Learning Through Transgressive Performer Training Pedagogy in the Context of Higher Education“
  • Eva-Liisa Linder „Outsiders or Innovators? The Untold Story of Queer Theatre in Estonia“
  • Kristel Pappel „Law and Order in Estonian Musical Theatre“
  • Karl Saks „Sound Art and Performativity in Johhan Rosenberg „traps““

Konverentsil osalemiseks on registreerimine avatud kuni 7. oktoobrini (osavõtutasu on 20 eurot).

Rohkem infot konverentsi veebilehelt

Lavakunsti XXXI lennu esimene ühine lavastus sünnib koostöös Tallinna Linnateatriga: 8. oktoobril esietendub Salme Kultuurikeskuse suurel laval Jaan Krossi värssromaan „Tiit Pagu“, mille lavastab XXXI lennu kursusejuhendaja Jaak Prints. „Tiit Pagu“ oleks võinud olla Jaan Krossi debüütteos, jõudis aga lugejate ette hoopis viimasena, rohkem kui tosin aastat pärast kirjaniku surma. Värssromaan seob endas kokku vaimuka, hoogsa ja lihvitud keele ning nooruse mäslemise ja otsingud.

Lavastuse kunstnik on Kristjan Suits, koreograaf Eve Mutso, valguskunstnik Emil Kallas, helikujundaja Arbo Maran, lauluõpetaja Riina Roose, värsiõpetaja Anu Lamp ja grimmikunstnik Anu Konze. Laval on EMTA lavakunsti osakonna XXXI lennu üliõpilased: Markus Andreas Auling, Karl Birnbaum, Richard Ester, Lauren Grinberg, Hanna Jaanovits, Laurits Muru, Hele Palumaa, Herman Pihlak, Kristina Preimann, Kristin Prits, Emili Rohumaa, Alice Siil, Juhan Soon, Astra Irene Susi, Rasmus Vendel ja Edgar Vunš.

Esietendus 8. oktoobril, järgmised etendused oktoobris ja novembris.
Piletid on müügil Linnateatris ja Piletilevis.

Vaata intervjuud Jaak Printsiga saatest “Ringvaade”

Nüüd on avatud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia e-pood, kust saab soetada EMTA sümboolikaga meeneid:

  • harilik pliiats
  • pastapliiats
  • kruus
  • kott
  • T-särk
  • pusa
  • rinnamärk

T-särgid, pusad ja kotid on valmistatud keskkonnasäästlikult toodetud materjalidest.

E-pood asub siin: eamt.ee/pood/

Tellimused saab kätte EMTA pakiautomaadist õppehoone esimesel korrusel või Omniva pakiautomaatidest üle Eesti.

Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapital ja Eesti Muusikanõukogu tunnustasid 1. oktoobril, rahvusvahelisel muusikapäeval muusikamaastiku parimaid. Rõõmustame, et laureaatide hulgas oli palju ka Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiaga lähedalt seotud inimesi.

2022. aasta helikunsti sihtkapitali aastapreemia saajate hulgas olid: 

  • EMTA nõukogu liige Erkki-Sven Tüür – erakordne loominguaasta, flöödikontsert „Lux Stellarum“ ja X sümfoonia.
  • EMTA nõukogu liige Kirke Karja ja jazzmuusika õppejuht, professor Jaak Sooäär.
    European Jazz Conference’i korraldustiim: Anne Erm, Jaak Sooäär, Eva Saar, Elo-Liis Parmas, Marti Tärn, Maret Mikk, Anu Luik, Kirke Karja, Ronja Soopan – kõrgetasemelise rahvusvahelise suursündmuse väljapaistev korraldamine Eestis.
  • Heliloomingu professor Helena Tulve – suurteose, ooperi „Wölfe“ loomise eest.
  • EMTA nõukogu liige Kirke Karja – viljakas loominguaasta ning tipptasemel kontserdid Eestis ja maailmas.
  • Klaveri emeriitprofessor Toivo Nahkur – aastakümnete pikkune missioonitundeline töö Eesti klaverimängukunsti arendamisel.

2022. aasta helikunsti sihtkapitali tunnustuspreemia pikaajalise panuse eest valdkonda saajate hulgas oli:

  • Löökpillide vanemlektor Rein Roos – pikaajalise ja laiahaardelise panuse eest Eesti löökpillimängu arengusse.

2022. aasta Eesti Muusikanõukogu preemia laureaatide seas olid:

  • Klaveri vanemlektor Kai Ratassepp ja klahvpillide õppejuht, klaveri vanemlektor Mati Mikalai (klaveriduo). Interpretatsioonipreemia – sihipärase ja kunstiliselt kõrgel tasemel loomingulise tegevuse eest.

Muusikapreemiate pidulik üleandmine toimus rahvusvahelisel muusikapäeval, 1. oktoobril Viimsi Artiumis. Gala lavastaja ja stsenarist oli Veiko Tubin ning kunstiline juht ja dirigent Risto Joost.

Rohkem infot kõikide laureaatide kohta leiab ERRi Kultuuriportaalist siit.

Õnnitleme!

Ilmunud on EMTA RESONANTS – uudiskiri nr 10.

Head lugemist!

28. septembril, Mart Saare 140. sünniaastapäeval, selgusid Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia suures saalis IX Mart Saare nimelise lauljate konkursi tulemused:

I preemia Yena Choi
I preemia Tambet Kikas
III preemia Marta Ojasoo
Diplom Johanna Maria Ernesaks
Diplom Yichenzi Zhou
Mart Saare esituse eripreemia Tambet Kikas
Kontsertmeistri eripreemia Susanna Liisa Onoper

Lauljaid hindas rahvusvaheline žürii koosseisus Annika Ollinkari-Fagerholm (Sibeliuse Akadeemia), Nadia Kurem (EMTA) ja Martti Raide (Rahvusvaheline Artur Kapi Ühing, EMTA).

Konkurssi korraldab Rahvusvaheline Artur Kapi Ühing koostöös Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiaga.

Õnnitleme!

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia üliõpilased ja õppejõud osalesid augustis 10-päevasel GLOMUS võrgustiku rahvusvahelisel kogunemisel Aarhusi Kuninglikus Muusikaakadeemias Taanis. Projekti kaaskorraldaja oli Taani Riiklik Etenduskunstide Kool.

GLOMUS võrgustik koondab muusika- ja etenduskunstide kõrgkoole paljudest maailma eri regioonidest. Esimene rahvusvaheline laager toimus 2009. aastal Mosambiigis. Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia esindajad osalesid GLOMUS-el esmakordselt 2013. aastal Tansaanias, Makumiras ning seejärel on EMTA esindajad osa võtnud kõikidest laagitest, 2015. aastal Malaisias, Borneos, 2017. Brasiilias, Natalis ning 2019. Gruusias, Batumis.

EMTA-t esindasid sel aastal pärimusmuusika eriala tudengid Liene Skrebinska (Läti) ja Marion Selgall, pärimusmuusika eriala koordinaator, õppejõud Karoliina Kreintaal, jazzmuusika tudeng Alex Verlin ning kompositsiooniosakonna doktorant, pärimusmuusika eriala õppejõud Marcelo Politano (Brasiilia). GLOMUS võrgustiku liikmeskoolide esindajate Leadership Formil osales loometegevuse ja välissuhete prorektor Henry-David Varema.

Ligi 200 osalisega laagri teemaks oli globaalne optimism, mis oli paljude seminaride ning õpitubade lähtepunktiks. Global Dialogues vestlussarja raames kohtuti Afganistani Riikliku Muusikainstituudi asutaja Ahmad Sarmastiga, kelle poolt Kabulis rajatud muusikakooli sisustuse ja pillid hävitasid Talibani võitlejad. Vaatamata erakordselt keerulisele olukorrale suutis Ahmad Sarmast aidata enamusel õpilastest põgeneda Portugali, kus nad saavad muusikaõpinguid jätkata.

GLOMUS laagri muudab unikaalseks asjaolu, et õpitubades saavad kokku nii näitlejad, tantsijad, koreograafid, teadlased kui ka muusikud. Nii saavad muusikud end proovile panna näiteks koreograafia meistriklassis või tantsijad Palestiina rahvalaulu töötoas.

Osavõtjad said valida kolme suure õpitoa (orkestri, koori ja koreograafia) ning ligi 10 väikese töötoa vahel, mille tulemusi esitleti laagri lõppkontsertidel. Grupis, mida juhendasid Mali balafonimängija Karim Bengalyga ja Marcelo Politano (EMTA) , oli osavõtjatel võimalus süübida brasiilia ja mali rahvamuusika eripäradesse, mille tulemusel valmis kaks kompositsiooni, esitajateks üheksa riigi esindajad.

Lisaks toimus pea igal hommikul kümmekond officinat ehk töötuba, mille läbiviijate seas leidus lisaks õppejõududele ka üliõpilasi. Väga populaarseks osutus seto leelo teemaline officina, mille viis läbi Marion Selgall, abistamas Karoliina Kreintaal.

EMTA pärimusmuusika tudengi Liene Skrebinska sõnul muutis laagris kogetu tema taju muusika loomisesse. Liene osales pillide meisterdamise ja tantsu õpitoas, mida juhendasid instrumentalist Mark Steward ja koreograaf, etenduskunstnik Karen Curlee USA-st. Mark oli esimeses õpitoas öelnud: “Ma arvan, et sõna “muusik” on tihti kasutusel selleks, et vähendada inimestes indu kasutada enda sünnijärgset õigust helisid luua” (“I think the word musician is often used to discourage people from participating in their birthright as soundmakers”).

Kokkuvõttes saab öelda, GLOMUS-el osalejad said unikaalse loomingulise kogemuse, mis andis algavaks õppeaastaks parima inspiratsioonisüsti. Järgmine GLOMUS-e laager on planeeritud 2024. aastal Nepaalis.

Lisainfo:
Karoliina Kreintaal
Pärimusmuusika eriala koordinaator ja õppejõud
karoliina.kreintaal@eamt.ee

24.–27. augustini toimus Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias rahvusvaheline interdistsiplinaarne hääleteemaline konverents PEVoC 14, millest võttis osa 409 inimest 39 riigist neljalt kontinendilt. Esimene PEVoC korraldati 1995. aastal Londonis Rootsi muusikateadlase ja lauluhääle uurija Johan Sundbergi ja ringhäälingutegelase ning ajakirjaniku Gunnar Rugheimeri eestvedamisel. Konverentsi kandvaks ideeks on tuua omavahel suhtlema erinevate valdkondade spetsialistid, keda ühendab tegelemine hääleteemadega. Üritust peetakse üle aasta erinevates Euroopa linnades. Tallinna konverents oli juba neljateistkümnes ning selle korraldajateks professor Allan Vurma EMTA-st ning häälearst dr Kristel Kalling Ida-Tallinna Keskhaiglast.

Konverentsil peeti kokku 198 ettekannet, töötuba, meistriklassi, ümarlauadiskussiooni ja posterettekannet. Töö toimus kogu majas paralleelsete sessioonidena kaheksas saalis ja suuremas auditooriumis. Plenaarettekandeid oli kokku seitse. Nasaalsusest ja nina rollist laulmisel rääkis professor Johan Sundberg ise, kes hoolimata oma 86 eluaastast on jätkuvalt aktiivselt tegev. Professor Graham Welch, kes on maailmas üks tunnustatumaid spetsialiste muusikahariduse valdkonnas ja hiljuti publitseeritud mahuka tuhandeleheküljelise raamatu “The Oxford Handbook of Singing” toimetaja, rääkis oma plenaarettekandes laulmise positiivsest mõjust lastele ja noorukitele nii selle neuroloogilisel, füüsilisel, psühholoogilisel kui ka sotsiaalsel tasemel. Matthias Echternachi nimi võib olla vanema põlvkonna jaoks tuttav ajast, kus dirigent ja klavessiinimängija Gustav Leonhard salvestas heliplaatidele tervikliku seeria Bachi kantaate ja oratooriume ning kus Echternach laulis poiss-sopranina sooloaariaid. Praegu tegutseb Echternach Münchenis foniaatrina ja on tuntud paljude teadusartiklite autorina. Tema plenaarettekanne käsitles hääle registrite ja häälepaelte võnkumise ebastabiilsuse problemaatikat. Sheffieldi Ülikooli professor Heidi Christensen tutvustas kaasaja tehnoloogilisi vahendeid hääleprobleemide lahendamisel ja Jenny Iwarsson Kopenhaageni Ülikoolist keskendus hääleteraapia suundumustele. Professor Allan Vurma kirjeldas oma plenaarettekandes kuidas tegelemine teadusuuringutega on aidanud teda oma töös professionaalse laulja ja laulupedagoogina.

Mitmetes Euroopa maades noorte ooperilauljate abistajana (pearollide ettevalmistamisel tippooperimajade jaoks) tegutsev karismaatiline Kirsten Schötteldreier viis konverentsil läbi meistriklassi Eesti noorte vokalistidega. Tema isikupärane õpetamismeetod on inspireeritud iidse traditsiooniga idamaade chi-kung võitluskunstide hingamistehnikast. Lauljate ja vokaalpedagoogide jaoks kujunes huvitavaks ka Londonis tegutseva vokaalpedagoogi Gillyanne Kaysi modereeritud ümarlauavestlus intrigeerival teemal, kas lauljad vajavad hääleteadust. Olgugi, et kõik arutlejad leidsid, et teadus on vastava valdkonna jaoks väga oluline, mööndi samuti, et praktilise laulupedagoogika ja teadusvaldkonna vahel eksisteerib teatud pingeväli, mis osalt tuleneb lõppeesmärkide erinevusest – kui teadlaste jaoks on oluline loogiline ja sidus teooria, siis laulja jaoks tegelik oskus hästi laulda. Hääleteadus võib siin pakkuda lauljatele head inspiratsiooni, kuid samuti kehtib ka vastupidine. Paljud maailma tipphääleteadlased, aga ka näiteks mitmed väljapaistvad häälearstid, omavadki muu hulgas täiesti arvestatavat kogemust lauljana. Selle tõestuseks oli konverentsist osavõtjate vägev ühislaulmine laululaval ja vaba lava formaadis kontsert pidulikul õhtusöögil Lauluväljaku laassaalis, kus võisid osaleda kõik soovijad.

Kirurgidel oli näiteks konverentsi raames võimalik osaleda maailma tippkirurgide juhendamisel töötoas Ida-Tallinna Keskhaiglas praktilisel lõikusel (passiivse vaatlejana oli see võimalik ka kõigi teiste konverentsist osavõtjate jaoks). Konverents kattis ka marginaalsemaid teemavaldkondi nagu näiteks häälemehhanism ja selle toimimine erinevatel loomadel ja lindudel. Konverentsi lõpetas USA hääleteaduse korüfee Ingo Titze ettekanne teoreetilisest tagapõhjast hääle tekitamisel läbi poolsuletud vokaaltrakti (nt läbi peenikese kõrre või klaastoru), mida tihti kasutavad hääleterapeudid hääleprobleemide ravimisel, aga ka näiteks lauljad, kui nad harjutavad ümisedes või „u“ vokaalil. Ingo Titze kõrge ea ja koroonaviiruse ohu tõttu toimus see ettekanne üle veebi.

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemial oli seos konverentsiga ka kultuuriprogrammi kaudu. Esinejate hulgas oli EMTA doktorant metsosopran Tuuri Dede koos pianist Kadri-Ann Sumeraga, professor Anne-Liis Polli juhtimisel tegutsev ansambel Impro Voc 3, Estonian Voices koos EMTA õppejõu Kadri Voorandiga, rahvamuusikud Maria Korepanova ja Natali Ponetajev. Samuti esines kultuuriprogrammi raames Eesti Filharmoonia Kammerkoor koos dirigent Tõnu Kaljustega. Kontsertmeistrina meistriklassides oli lauljatel abiks pianist Siim Selis.

Järgmine PEVoC toimub juba kahe aasta pärast ja selle toimumiskoht on Põhja-Hispaania kuurortlinn Santander. PEVoC-il aktiivselt osalenud Inglise vokaalpedagoogid Kayes ja Fisher on oma muljeid Tallinna PEVoC-i konverentsilt vahendamas ka läbi kõigile kättesaadava YouTube’i video siin.

Lisainfo:
Allan Vurma
allan.vurma@eamt.ee