Rubriik: Uncategorized @et

Esmaspäeval, 23. veebruaril kell 12.00 toimub Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia suures saalis pidulik Eesti Vabariigi aastapäeva kontsertaktus.

Kõnelevad Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia rektor Ivari Ilja ja Merle Karusoo.

Esinevad:
Rein Rannap
Annabel Soode
Audiovisuaalse loomingu, kaasaegsete etenduskunstide ja näitleja erialade üliõpilased
EMTA segakoor
Tšelloansambel

Lavastaja Robi Varul
Kunstiline juht Henry-David Varema

Kavas Eller, Tormis, Rannap.

Sissepääs on TASUTA, kuid palume võtta tasuta pääsme Piletikeskusest SIIT.
Akadeemia üliõpilased ja töötajad ei pea tasuta piletit Piletikeskusest võtma (NB! Registreerimine on lõppenud).

Ilusat Eesti Vabariigi aastapäeva!

22.–27. novembrini 2026 leiab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias (EMTA) aset Eesti Puhkpilli- ja Löökpillimängijate Konkurss.

Registreerimine on avatud 1. oktoobrini 2026.

Eesti puhkpilli- ja löökpillimängijate konkurss on välja kuulutatud üheteistkümnele instrumendile: flööt, oboe, klarnet, fagott, saksofon, metsasarv, trompet, tromboon, basstromboon, tuuba ja löökpillid.

Tegemist on Eesti muusikakultuurile olulise sündmusega, mis teadvustab puhkpilli- ja löökpillimängu hetkeolukorda, taset, kandepinda ja tulevikuperspektiive ühiskonnas laiemalt. Konkurss on oodatud sündmus interpreetide ja õppejõudude seas, tõstes noorte muusikute motivatsiooni ja avardades nende esinemisvõimalusi. Eesti muusikakollektiivide vaates on konkurss oluline informatsiooniallikas erialade perspektiivi, interpreetide taseme ja tulevikulootuste kaardistamisel.

Konkursi voorud toimuvad EMTA suures saalis ja kammersaalis. Osalejaid hindab rahvusvaheliselt tunnustatud puhkpilli- ja löökpillimängijatest koosnev žürii. Finaalvooru pääsenud astuvad üles koos Eesti Riikliku Sümfooniaorkestriga.

Lisainfo ja registreerimine: https://eamt.ee/uritused/eesti-puhkpilli-ja-lookpillimangijate-konkurss-2026/

Konkurss toimub Eesti Muusikanõukogu, MTÜ Muusikaline Noorus Eestis, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ja Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri koostöös.

“Seto leelo viisitüpoloogia” on seto laulu kauaaegse uurija, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vanemteaduri Žanna Pärtlase uus etnomusikoloogiline uurimus ja veebiandmestik, mis on avaldatud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ja Eesti Kirjandusmuuseumi koostöös.

Veebirakenduse vorm on valitud lähtudes soovist teha tüpoloogia struktuuri lugejale paremini mõistetavaks ja lootes veebiandmestiku praktilisele kasutamisele seto leelo huviliste poolt. Viisitüpoloogia teaduslik eesmärk on anda võimalikult ammendavat ülevaadet seto leelo viisidest ning samas esitada lauluviise mõtestatud süsteemina, mis näitab seto laulutraditsiooni ajaloolisi stiilikihte ja seoseid erinevate viisitüüpide vahel. Selline teadmine annaks tulevikus võimaluse seletada seto leelo päritolu ja ajaloolist arengut.

“Seto leelo viisitüpoloogia” teine tähtis eesmärk on anda praktilistele muusikutele juurdepääs laiemale viisirepertuaarile. Veebirakenduses on kirjeldatud 132 viisitüüpi ning iga viisitüübi puhul on toodud (võimalusel) mitu viisivarianti (tüpoloogia sisaldab 259 helisalvestist, millele on lisatud autori noodistused). Samuti on toodud hulganisti viiteid samade viiside teistele esitustele. Loodetavasti saavad seto leelo huvilised nende materjalide abil laiendada oma viisirepertuaari ja rikastada seda uute huvitavate viisivariantidega.

Viisitüpoloogia esitlusel katsetatakse koos seto leelokooridega uute või tuttavate viisitüüpide otsimist ja nende kohta käiva informatsiooni praktilist kasutamist.

Esitlus toimub 26. veebruaril kell 17.15 Akadeemilise Rahvaluule Seltsi kõnekoosolekul Eesti Kirjandusmuuseumi saalis.

Veebiandmekoguga saab tutvuda SIIN.

Koosolekut korraldavad Akadeemiline Rahvaluule Selts, Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiiv ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia.

Teisipäeval, 10. veebruaril andis tunnustatud tehnikateadlane ja Tallinna Tehnikaülikooli emeriitrektor Andres Keevallik Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiale pidulikult üle oma CD-kollektsiooni Hvorostovski vokaalkunstiga.

18-osalisel komplektil on jäädvustatud kaalukas läbilõige maailmakuulsa baritoni repertuaarist: Tšaikovski ja Rahmaninovi romansid, Verdi, Tšaikovski, Vivaldi, Händeli, Glucki ooperiaariad, Sviridovi vokaaltsükkel “St Peterburg”, vene rahvalaulud, tuntud naapoli laulud jpm.

Plaadikogumik asub raamatukogu kuulamisruumis, kõik CD-d on kuulatavad e-kataloogi ESTER vahendusel EMTA arvutivõrgus SIIN.

Meie akadeemias töötab edukaid naisi teadlaskarjääri kõigil astmetel. Ka akadeemia ajaloos on mitmed juhtivad muusika- ja teatriteadlased olnud naised. Seetõttu ei ole meil loodetavasti välja kujunenud stereotüüpi, et teadustöö on eeskätt meeste pärusmaa. Siiski ei saa eitada, et mitmel põhjusel on naistel teadusmaailmas läbi lüüa raskem kui meestel. “Naised teaduses” päev ongi ellu kutsutud sellele tähelepanu juhtimiseks ning teadusest huvitatud tüdrukute ja teaduses tegutsevate naiste toetamiseks ja innustamiseks.

Neljapäeval, 5. veebruaril toimus Eesti Interpreetide Liidu, Eesti Muusikanõukogu ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia eestvedamisel foorum, mis keskendus kontserdikorraldusele Eestis ja interpreetide rollile selles.

Foorumil esinesid sõnavõttudega aasta interpreedi preemia laureaadid Ivari Ilja, Karis Trass, Aare-Paul Lattik ja Age Juurikas. Pikemate ettekannetega astusid üles Eesti Interpreetide Liidu juhatuse esimees Henry-David Varema, Kultuuriministeeriumi muusikanõunik Kertu Aksiim, ERR-i meelelahutussaadete peatoimetaja Karmel Killandi ja Viimsi Artiumi juht Andreas Väljamäe. Paneeldiskussioonis osalesid Maarit Kangron (Eesti Kontsert), Saale Fischer (Floridante, Eesti Muusikafestivalid), Kadri Leivategija (Heino Elleri Muusikakool), Pille Lill (Muusikute Täiendõppe Keskus, Erakontserdiorganisatsioonide Liit), Ivari Ilja (Eesti Muusikanõukogu, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia). Vestlusringi modereeris Henry-David Varema.

“Meie kontserdikorraldus vajab ümbermõtestamist, liiga kauaks on jäädud korrutama samu kultuuriideoloogilisi stampe, mis on määranud viimastel aastakümnetel kontserdielu kunstilisi valikuid ning mõjutanud suuresti ka rahastamist või siis – mitterahastamist,” sõnas Eesti Muusikanõukogu president, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia rektor Ivari Ilja.

Arutelust ja ettekannetest selgus, et erinevate tegevuste ja toetusprogrammide näol on hästi toetatud noorte interpreetide sisenemine kontserdiellu. Samuti on tehtud mitmeid samme, et uuenduslike kontserdiformaatide abil haarata uut publikut, eriti noori. Murekohana leiti, et interpreediteekonna olulisim osa, aeg, mil interpreet on loomingulises kõrgvormis, jääb tihti kontserdikorraldajate fookusest välja. Loomulik oleks, et soolointerpreet või väiksem koosseis tooks uue tervikliku kontserdikava publiku ette vähemalt korra paari aasta jooksul. Taolise väga vajaliku regulaarsuse eest hea seismiseks puudub kahjuks hetkel vajalik tugistruktuur ning selge finantsplaan. Lahendustena on olnud juttu nii helikunstniku palga loomisest sarnaselt kunstnike- ja kirjanikepalgale kui näiteks Eesti interpreetide taotlusvooru loomisest Kultuuriministeeriumi juurde, sarnaselt hetkel eksisteerivale Eesti heliloomingu taotlusvoorule.

“Oluline on, et kõrgtasemel interpreet saaks väärikalt tasustatud esinemisvõimalusi Eesti esindussaalides kogu oma loometee vältel. Eriti väärtuslikud on aastad kui interpreet on küpsemas eas ning loomingulises kõrgvormis, mil ta suudab pakkuda publikule omanäolisi ettekandeid ning haaravaid kunstielamusi. Võime olla uhked, et Eestis on nii palju eriilmelisi interpreete, nende tegevus ning publiku ette jõudmine tagab Eesti interpretatsioonikunsti rikkuse ja mitmekesisuse säilimise” sõnab Eesti Interpreetide Liidu juhatuse esimees Henry-David Varema. “Riiklikult rahastatud kontserdielu puhul ei ole õige printsiip, et loominguline väljund sõltub ainult konkreetse interpreedi isiklikust aktiivsusest või hetketrendidest. Avalik raha peaks hoolitsema interpreetide loomingulise elukaare eest. Ehk et me vajame laiemat riiklikku vaadet,” lisab Varema.

Foorumi korraldajad peavad väga oluliseks arutelu tulemusel tekkinud mõtteid ja jätkavad tekkinud küsimustele lahenduste leidmist.

Fotode autor: Rene Jakobson

Pühapäeval, 8. veebruaril kuulutas Eesti Kooriühing Estonia kontserdisaalis välja koori- ja puhkpillimuusika aastapreemiate saajad.

Kolmeteistkümnele tiitlile kandideeris 77 nominenti, kelle hulgast tegi valiku kooriühingu muusikanõukogu. Hinnati kooride, orkestrite ja dirigentide muusikalisi saavutusi, kontserttegevust, salvestusi, osalust konkurssidel ning panust ümbritsevasse kultuuriruumi.

Panuse eest kultuuriruumi pälvis aasta koori tiitli Rae kammerkoor (dirigent Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia muusikaõpetaja eriala 1. kursuse magistrant Ingrid Orumaa), mille 2025. aasta tegemiste hulka kuulus osalemine Rae valla segakooride ühiskontserdil “Tormis 95”.

Aasta dirigendiks valiti Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kooridirigeerimise vanemlektor Heli Jürgenson – 2025. aasta üldlaulupeo “Iseoma” kunstiline juht, Tallinna Kammerkoori peadirigent ning rahvusooperi peakoormeister.

Aasta tegu on rahvusvaheline muusikasümpoosion “Leading Voices”, mis tõi Tallinna kokku enam kui 800 osavõtjat 38 riigist (üks korraldaja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia).

Aasta suurtegu on XXVIII üldlaulupidu “Iseoma”, mille kunstiline juht oli kooridirigeerimise vanemlektor Heli Jürgenson.

Koostööpreemia pälvis Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, mis oli 2025. aastal “Leading Voicese” põhiliseks toimumiskohaks ja ka üheks korraldajatest.

Aastate koorihelilooja on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia audoktor Arvo Pärt.

Lisaks kooriühingu aastapreemiatele anti üle Gustav Ernesaksa Fondi stipendiumid – fondi õppestipendiumi pälvis Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kooridirigeerimise eriala 1. kursuse magistrant Ilona Muhel.

Eesti Kooriühingu auliikmeks valiti dirigent, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia õppekorralduse spetsialist, doktoriõppe sekretär Margit Võsa.

Kõikide laureaatidega saab tutvuda SIIN.

Õnnitleme!

Rahvusvaheline tšellofestival “Crossing Bows” tuleb taas! Kaunis tšellomuusika kõlab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias 17.–21. veebruarini. 19. veebruaril ootame kuulajaid ka Viru Keskuse aatriumisse.

“Crossing Bows” pakub suurepärase võimaluse näha maailma tipptasemel tšelloõpetust ning tutvuda nii kohalike kui ka välismaiste noorte talentidega. Festivali külastajad saavad osa nii avatud meistrikursustest kui ka õppejõudude ja üliõpilaste kontsertidest.

Tšellofestival, mis toimub juba neljandat korda, toob Tallinnasse silmapaistvad tšellistid ja üliõpilased Aarhusi Kuninglikust Muusikaakadeemiast, Stockholmi Kuninglik Muusikakõrgkoolist, Helsingi Kunstiülikooli Sibeliuse Akadeemiast, Läti Muusikaakadeemiast, Leedu Muusika- ja Teatriakadeemiast, Rio Grande do Norte Riiklikust Ülikoolist ning Korea Rahvuslikult Kunstiakadeemiast.

“Ootame festivalist osa saama kõiki, keda paelub tšello, kuid ka neid, kes on seda imelist pilli enda jaoks alles avastamas. Publik saab kontsertidel kuulata nii oma ala meistreid kui ka alles õpinguteel olevaid noori andekaid tšelliste. Meistrikursused pakuvad aga üliõpilastele suurepärase võimaluse erinevate ülikoolide õppejõudude käe all oma oskusi lihvida,” sõnab festivali ellukutsuja, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia tšello professor Henry-David Varema ja lisab: “Festivalist on saanud oodatud kohtumispaik ja suur rõõm on, et seekord tuleb Eestisse ka silmapaistev tšellist ja pedagoog Korea tippülikoolist.”

Meistrikursusi viivad läbi Henrik Brendstrup (Aarhusi Kuninglik Muusikaakadeemia), Kati Raitinen (Stockholmi Kuninglik Muusikakõrgkool), Guna Šnē, Ēriks Kiršfelds (Läti Muusikaakadeemia), Erkki Lahesmaa (Helsingi Kunstiülikooli Sibeliuse Akadeemia), Rokas Vaitkevičius (Leedu Muusika- ja Teatriakadeemia), Fabio Presgrave (Rio Grande do Norte Riiklik Ülikool), Kangho Lee (Korea Rahvuslik Kunstiakadeemia) ja Henry-David Varema (Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia).

KONTSERDID
Rahvusvaheline tšellofestival „Crossing Bows“. Õppejõud laval
K 18.02 kell 19.00 EMTA suur saal. Piletid Piletikeskusest ja tund enne algust kohapealt
Esinevad tšellistid Henrik Brendstrup (Aarhusi Kuninglik Muusikaakadeemia), Guna Šnē, Ēriks Kiršfelds (Läti Muusikaakadeemia), Kati Raitinen (Stockholmi Kuninglik Muusikakõrgkool), Erkki Lahesmaa (Helsingi Kunstiülikooli Sibeliuse Akadeemia), Henry-David Varema (Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia), Fabio Presgrave (Rio Grande do Norte Riiklik Ülikool), Kangho Lee (Korea Rahvuslik Kunstiakadeemia), Rokas Vaitkevičius (Leedu Muusika- ja Teatriakadeemia).
Pianistid Mihkel Poll, Lea Leiten, külalisena sopran Perrine Madoeuf (Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia)
Lisainfo ja piletid SIIT.

Rahvusvaheline tšellofestival „Crossing Bows“. Tšellistid Viru Keskuses
N 19.02 kell 13.00-16.30 Viru Keskuse aatrium. Tasuta
Esinevad rahvusvahelised tšelloansamblid Kontserdid igal täistunnil ajavahemikus 13.00–16.30, kestusega umbes 30 minutit
Lisainfo SIIT.

Rahvusvaheline tšellofestival „Crossing Bows“. Festivali lõppkontsert
L 21.02 kell 19.00 EMTA suur saal. Tasuta
Esinevad meistrikursustel osalenud üliõpilased
Klaveril Lea Leiten
Lisainfo SIIT.

Rohkem infot festivali kohta SIIT.

Meediakajastusi:
Andres Oja. Külas on Henry-David Varema (Vikerraadio, ERR, 16.02.2026)
Tallinnas toimub rahvusvaheline tšellofestival Crossing Bows (ERR, 16.02.2026)

14. märtsist kuni 30. maini 2026 toimub Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias tasuta ettevalmistuskursus muusikateoorias 2026. aasta sisseastujatele. Õppejõud on professor René Eespere (solfedžo) ja vanemlektor Toomas Trass (harmoonia).

Kursus koosneb neljast koolituspäevast, kokku 16 tundi (sh 8 t solfedžot ja 8 t harmooniat).

Registreerumine on avatud 9. märtsini e-posti teel aadressil kaja.taht@eamt.ee. Kirjas palume märkida järgmised andmed: telefoni number, millises tasemegrupis soovite osaleda ning millisele erialale soovite sisse astuda.

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiasse sisseastumisel on eksamid solfedžos ja harmoonias asendatud ühtse muusikateooria katsega, mis hõlmab nii muusikalise kuulmise ja muusikateooria testi kui ka solfedžeerimist ja harmoonia-järgnevuste mängimist klaveril. Katse viiakse läbi kahes tasemes (kõrgem ja madalam tase).

Kõrgemat taset eeldatakse järgmistel erialadel: klaver, klavessiin, orel, keelpillid, puhkpillid, löökpillid, akordion, kannel, kooridirigeerimine, helilooming, instrumentaal-pedagoogika.

Juhul kui üliõpilaskandidaat, kellelt eeldatakse kõrgema taseme katse sooritamist, otsustab valida madalama taseme katse ja sooritab selle positiivselt, jääb tema tulemuseks madalaim positiivne hinne ja sissesaamise korral on ta kohustatud õppima täiendavalt muusikateoreetilisi aineid.

Madalam tase valitakse reeglina järgmistel erialadel: laul, muusikapedagoogika, multimeedia, helirežii ja muusikaproduktsioon.

Muusikakultuuri erialal muusikateooria katse kohustuslik ei ole, kuid selle edukas sooritamine võimaldab muusikakultuuri eriala õppekava läbida muusikateoreetiliste ainete mooduli osas lihtsustatud korras.

Ajakava

Laupäev, 14. märts

11.00–12.30 Kõrgem tase: solfedžo, ruum B-215; Madalam tase: harmoonia, ruum B-217
12.45–14.15 Madalam tase: solfedžo, ruum B-215; Kõrgem tase: harmoonia, ruum B-217

Laupäev, 11. aprill

11.00–12.30 Kõrgem tase: solfedžo, ruum B-215; Madalam tase: harmoonia, ruum B-217
12.45–14.15 Madalam tase: solfedžo, ruum B-215; Kõrgem tase: harmoonia, ruum B-217

Laupäev, 9. mai

11.00–12.30 Kõrgem tase: solfedžo, ruum B-215; Madalam tase: harmoonia, ruum B-217
12.45–14.15 Madalam tase: solfedžo, ruum B-215; Kõrgem tase: harmoonia, ruum B-217

Laupäev, 30. mai

11.00–12.30 Kõrgem tase: solfedžo, ruum B-215; Madalam tase: harmoonia, ruum B-217
12.45–14.15 Madalam tase: solfedžo, ruum B-215; Kõrgem tase: harmoonia, ruum B-217

Ettevalmistuskursuse läbimine loob eeldused muusikateooria eksami edukaks sooritamiseks.

Neile, kel muusikateoreetilised teadmised nõrgad või ununenud, soovitame iseseisvalt uurida prof Kerri Kotta muusikateooria e-õpiku esimesi peatükke. Õpik on vabalt kättesaadav SIIT.

Tasuta ettevalmistuskursus heliloomingu ja multimeedia õppekava 2026. aasta sisseastujatele toimub 23. maist kuni 6. juunini 2026.

Õppejõud on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vanemlektor ja õppejuht Einike Leppik. Maht on 8 tundi.

Registreerimine on avatud kuni 10. maini e-posti aadressil kaja.taht@eamt.ee.

Kursus on suunatud neile, kel on huvi kaasaegse heliloomingu ja multimeedia vastu ning mõtteis asuda õppima Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia uuele heliloomingu ja multimeedia õppekavale.

Kolme kohtumise jooksul antakse ülevaade uuest õppekavast ja erinevatest võimalustest ning tutvutakse põgusalt arengutega 20. ja 21. sajandi muusikas ja kunstis. Fookuses on elektrooniline ja elektroakustiline muusika ning heli- ja videotehnoloogia arenguga seotud multimeedia.

Kuulatakse-vaadatakse erinevaid teoseid ning analüüsitakse nende rolli ja toimemehhanisme, loomisel kasutatud kompositsioonivõtteid ja -tehnikaid. Kursuse raames tehakse ka sisseastumiseks ettevalmistavaid loomingulisi harjutusi ning soovi korral vaadatakse ja kuulatakse ka kursusel osalejate varasemaid loomingulisi töid.

Ajakava

23. mai kell 12.00–14.00
24. mai kell 12.00–14.00
25. juuni kell 12.00–14.00

Kõik kohtumised toimuvad akadeemia multimeediakeskuses (ruum D501).