Jäta navigatsioon vahele
Jäta mobiili navigatsioon vahele
KONTAKTID KONTSERDID JA ETENDUSED

16.–21. aprillini toimub Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias (EMTA) esmakordselt Põhja- ja Baltimaade kõrgkoolide pärimusmuusika erialade konverents Nordtrad. Tegemist on neljateistkümnest muusikakõrgkoolist koosneva võrgustikuga, mille liikmeskoolid pakuvad pärimusmuusika õpet bakalaureusetasemest doktoriõppeni. Intensiivse nädala sisse mahub kolm avalikku kontserti, mille vahele jäävad erinevad töötoad ning õppejõudude ja tudengite kohtumised. 

“Selline kohtumine on oluline ja tiivustav nii pärimusmuusika valdkonna tegijatele kui ka institutsioonidele, mis pakuvad pärimusmuusika kõrgharidust. Samuti loodetavati neile, kes alles kaaluvad õppima asumist ehk tulevastele pärimusmuusika eriala üliõpilastele. Mitmepäevane koosolemine on ideaalne võimalus pärismuusikat inimestele lähemale tuua ning see on kindlasti pinnas, kus tekivad uued ja innovaatilised mõtted,” sõnab EMTA pärimusmuusika eriala õppejuhi ja konverentsi peakorraldaja Karoliina Kreintaal ning lisab: “Vähemtähtis ei ole suurepärane ja ainukordne kontsertprogramm, millest ootame osa saama kõiki pärimusmuusika austajaid.”

Nordtradi avakontserdil, mis toimub teisipäeval, 16. aprillil kell 19.00 EMTA suures saalis, astuvad üles Lummo Kati leelokoor, EMTA pärimusmuusika eriala õppejõud ja üliõpilased: Juhan Uppin, Tuule Kann, Jaak Sooäär, Leanne Barbo, Janika Oras, Katariin Raska, Karoliina Kreintaal, Marion Selgall jt. Kontserdi visuaalse kujunduse loob Rebeca Žukovic.

18. aprillil toimuval “Meistrite kontserdil” Fotografiskas esinevad Nordtradi võrgustiku kõrgkoolide pärimusmuusika õppejõud. Kõlab assortii põhjamaade ja baltikumi rahvamuusikast. Kuulda saab tipptasemel esituses erinevate maade pärimusmuusikat, nii improvisatsioonilisi palu kui ka autoriloomingut.

Konverentsi lõpetab tasuta kontsert 20. aprillil kell 19.00 EMTA suures saalis. Kuulda saab kõike seda, mida on nädala jooksul loonud üliõpilaste segaansamblid. “Mis täpselt kõlama ja laval juhtuma hakkab, ei tea keegi. Kuid kindel on see, et esitatav saab olema huvitav, nooruslik, pärimuslik ja ainukordne. Lisaks esineb ka rahvusvahelise pärimusmuusika magistriõppekava Nordic Masters üliõpilaste ansambel,” lisab Karoliina Kreintaal.

Sündmuse toimumist toetavad Eesti Kultuurkapital, Tallinna linn, Tallinna Kultuuri- ja Spordiamet, Tallinna Linnakantselei Kodurahuprogramm ja Kuninglik Norra Saatkond Tallinnas.

Lisainfo: emtasaalid.ee/nordtrad

Avakontserti saab järele vaadata siit.

Fotoalbumid asuvad EMTA Facebooki lehel siin.

Meediakajastusi:
EMTA võõrustab pärimusmuusika konverentsi Nordtrad (“Aktuaalne kaamera”, ERR, 16.04.2024)
Täna algab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias konverents Nordtrad. Põhja- ja Baltimaade kõrgkoolide pärimusmuusika erialade konverentsi tutvustavad EMTA pärimusmuusika eriala õppejuht Karoliina Kreintaal ning õppejõud Leanne Barbo. (Klassikaraadio, ERR, 16.04.2024)

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias toimunud Yamaha konkursi võitis ja 1000 euro suuruse stipendiumi pälvis pianist, EMTA üliõpilane Fortunato Salvador García Piquer (juhendajad prof Ivari Ilja, vanemlektor Mihkel Poll). 11. aprillil aset leidnud auhinnatseremoonial andis selle võitjale üle Yamaha Eesti, Läti ja Leedu regionaaljuht Gints Dobbermann.

Sel aastal oli konkurss avatud kõigile EMTA-s täiskoormusega õppivatele pianistidele. Konkursist võttis osa 11 üliõpilast, keda hindas žürii koosseisus: vanemlektor Lauri Väinmaa, vanemlektor Marko Martin.

Õnnitleme!

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia doktoriõppes on avatud üks õppekava: muusika ja teatrikunst.

Õppekaval on kaks suunda:
1. muusikateaduslik suund;
2. loovuurimuslik suund muusika või teatri valdkonnas.

Vastavalt suunale koosneb õppekava teaduslikust doktoritööst ja doktoriõpingutest või loovuurimuslikust projektist ja doktoriõpingutest. Nominaalne õppeaeg on 4 aastat. Täiskoormusega doktoriõpe on tasuta. Rohkem infot: https://eamt.ee/erialad/doktorioppe-keskus/sisseastumine/

Sel aastal pakume doktoriõppesse sisseastujatele järgmisi konsultatsiooniaegu:

15. aprill
11.00 Zoomis (eesti keele)
12.00 Zoomis (inglise keeles)
17.30 ruumis A-202 (eesti ja inglise keeles)

18. aprill
15.00–16.00 ruumis A-202 (eesti ja inglise keeles)

25. aprill
13.00 Zoomis (eesti keeles)
14.00 Zoomis (inglise keeles)

Konsultatsioone viib läbi doktoriõppe keskuse juhataja, muusikateaduse professor Kristel Pappel. 

Osalejatel palume registreeruda hiljemalt konsultatsioonile eelneval päeval kell 17.00 telefonil 6675 709 või e-posti aadressil: margit.vosa@eamt.ee.

Teatrikunsti loomingulisest doktoriõppest huvitatud loomeinimestel palume täiendava info saamiseks vaadata siia: https://eamt.ee/vastuvott-loovuurimuslikku-doktorioppesse-teatrikunsti-suunal/

Juba kuuendat aastat järjest toimub Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (EMTA) heli, visuaali ja muusikatehnoloogia festival COMMUTE, andes hea ülevaate sellest, millised innovaatilised loomerännakud toimuvad praegu kaasaegses klassikalises muusikas. Festival on olnud sillaks EMTA heliloomingu ja muusikatehnoloogia õppekava tudengite uudisteoste ja professionaalsete muusikute heliloomingu vahel. Festivali selleaastane teema „Fons Amoris“ (armastuse purskkaev – eesti keeles) on aga tuletatud hoopis kaugematest aegadest – 1736. aastal itaalia helilooja Giovanni Battista Pergolesi teosest „Stabat Mater“, mille audiovisuaalses vormis lavale toomine on festivali üks tippsündmusi. 

„Me peame Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias liikuma veelgi enam selle kreedo suunas, et muusika on kõigile ning leidma võimaluse inimestega suhelda,“ lausub Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia audiovisuaalse loomingu õppejuht ning festivali COMMUTE üks loojatest Einike Leppik. 2011. aastast Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias avatud audiovisuaalse loomingu õppesuund on selles mõttes olnud heaks teejuhiks: kaasaegsemad muusikaõppe vormid annavad ruumi muidu rangelt akadeemilises raamistikus olevale klassikalisele heliloomingu õppele, lisades sellega mänguvõimalusi eksperimenteerida muusika ääremail. Vaatamata sellele, et tegemist võib esmapilgul olla väiksemale huviringile suunatud valdkonnaga, on tudengite tase kõrge.

Lisaks Leppikule on festivali laevaga algusest peale kaasas olnud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia heliloomingu ja muusikatehnoloogia õppekava koordinaator ja lektor Paolo Girol, kes pani festivali idee kuus aastat tagasi liikuma. Kui Giroli kodumaal Itaalias on elektronmuusika erinevad koolkonnad tegutsenud juba aastakümneid, siis 2008. aastal Eestisse kolides võttis ta üheks missiooniks tutvustada ka siinsetele tudengitele audiovisuaalse loomingu tööriistu, selle pidevast arengust ja innovaatilisusest.

Festivali nimi COMMUTE pärineb Giroli enda sulest ning on tuletatud õppekava inglisekeelsetest lühenditest: kompositsioon (COmposition), muusika (MUsic), tehnoloogia (TEchnology).

COMMUTE on suurepärane näide sellest, kuidas üks õhku lennutatud idee võib lumepallina veerema minna, kasvades millekski suuremaks: festivali eelkäijaks võib nimetada kino Sõprus igaaastaseid koolikontserte ja väiksemaid üritusi, kus esitleti Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia audiovisuaalse-, elektro- akustilise- ning klassikalise heliloomingu tudengite uudisteoseid. „Ühel hetkel tekkis mõte, miks me ei võiks neid ühe katuse alla koondada? Ühest küljest on muidugi oluline anda tudengitele võimalus oma töid näidata, teisalt on oluline ka nende kaasamine professionaalsesse muusika maailma – anda võimalus olla osa festivali korraldamisest,“ meenutab Leppik festivali sündi. Kuigi tegemist on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia korraldatava festivaliga, astuvad igal aastal lisaks tudengitele üles ka professionaalsed muusikud, kes on keskendunud klassikalisele kaasaegsele muusikale või elektroakustilisele loomingule. Festivali ühendavaks lüliks on muusikatehnoloogia, mida kasutatakse kõikidel üritustel. Kuna tehnoloogia roll on muutunud üha olulisemaks, siis esitabki festival justkui küsimuse: kuidas tuua muusikatehnoloogia kaasaegsesse loomingusse?

Festival kasvab koos akadeemiaga 

Festivali COMMUTE arengud on käinud käsikäes Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia majasiseste arengutega. Eeskätt puudutab see kontserdi- ja teatrimaja avamist, mis on andnud võimaluse kutsuda festivalikülaline enda majja. Festival kui väike elusorgan on ka ise nende aastatega muutusi läbi teinud: „Seda, milliseks on festival tänaseks päevaks kujunenud, ei saa võrrelda sellega, mis ta oli viis aastat tagasi. Aastatega kujunevad välja inimesed, keda usaldada ja kellega koostööd teha,“ sõnab Leppik.

Nii nagu tibusid, keda loetakse kevadel, valmivad kevade hakul ka tudengite suuremad loometööd. Leppik selgitab, et festivali programm pannakse kokku selle põhjal, mis heliloomingu osakonnas parasjagu toimub. „Üritame valida õiget formaati, kuhu kedagi suunata. Esimese kursuse tudengile ei paku võib olla tegemiseks interaktiivset installatsiooni. Igaühel on oma koht, mis tuleneb õppekavast.“

Tänavune festival toimub 21.–26. aprillini Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kontserdi- ja teatrimajas ning kinos Sõprus. Uueks kontserdipaigaks on Teatri- ja Muusikamuuseum.

Festival kulmineerub Itaalia konservatooriumitega koostöös valminud Giovanni Battista Pergolesi teose „Stabat Mater“ unikaalse visuaalse lahendusega, mis „laotatakse laiali“ EMTA suures saalis. Leppik soovitab uudistama minna ka kinos Sõprus toimuvat kontserti, kus võib erinevate kunstnike ja heliloojate audiovisuaalseid tõlgendusi näha teemale „Fons Amoris“.

Tehnoloogilised lahendused nõuavad ressurssi 

Festivali korraldajana näeb ta, mida tähendab tehnoloogia lisamine: isegi kõige väiksem tehnoloogiline nüanss võrdub juba suurema ressursiga, milles on oluliselt rohkem riske, ettevalmistusi ja proovi. „Kui sinna juurde on kaasatud lisaks veel instrumendid, on oluline, kuidas see kõik homogeenselt kõlaks.“

Leppik tunnistab, et siiani kohati alahinnatakse muusikatehnoloogia ja audiovisuaalse loomingu õppekavasse sissekirjutatud tehnoloogilist aspekti, mis aga paratamatult nõuab rohkem ressursse. „Muusikatehnoloogiat käsitlevate erialade puhul on nii õppetöö kui ürituste sujuvaks korraldamiseks äärmiselt oluline professionaalne tiim, kes suudab tehnoloogilisi lahendusi hallata.“

Kõige alus on pühendumine 

Nii nagu festivali COMMUTE areng, on ka Leppiku enda teekond audiovisuaalse maailma suunas orgaaniliselt kulgenud. Omal ajal paralleelselt Heino Elleri Muusikakoolis ja Kõrgemas Kunstikoolis Pallas õppides, muusika ja kunsti vahel liikudes, jõudis ta ühel hetkel graafika magistriõpingutega Belgiasse, kus lõputööks valis installatiivse lahenduse, mille täienduseks kasutas ka heli. Tänaseks päevaks on Leppik jõudnud muusikateraapiani ning tema huvifookuses on elektroonilise muusika loomeprotsess kui teraapiline sekkumine. Muusikateraapia kontekstis laieneb loomeprotsessi fookus ja eesmärk ning avaldub muusika loomise positiivne mõju vaimsele tervisele. „Teemad, millega läbi loomingu tegelen, on hästi isiklikud,“ sõnab Leppik ja lisab: „Ka tudengite puhul on märgata, et enesearegu ja -analüüsi protsessis loodud teosed on kõnekad nii autori enda kui publiku jaoks. Seejuures ei peaks tehnoloogiat kasutama tehnoloogia enda pärast, vaid ikka sõnumi või idee edastamiseks.“ Koolis on Leppiku sõnul eriti olulised tööprotsessid, sest läbi nende õpitakse end nii loojana kui inimesena tundma. „Lisaks on oluline pühendumine, mis on loomeprotsessi aluseks.“ Õppejõuna näeb ja kuuleb ta ka selgelt, kas tudeng on teinud midagi ainult kooli tarbeks või on ta sinna ka tükikese enda hingest pannud. „Kui teed loomingut nii, et see tuleb tõesti sinust, siis see kõnetab. Loomevajadus peab olema piisavalt tugev, sest lõpuks on oluline ka see, kuidas ennast ära elatada.“

Publiku harimine on oluline 

„Muusikas pole hea ja halva kategooriaid,“ leiab festivali COMMUTE looja. „Igal muusikapalal või heliteosel on oma kuulaja, koht ja aeg. Meie vajadused inimestena on ajas muutuvad, samamoodi võib muutuda aja jooksul ka meie muusikavajadus ja -eelistus.“ Vaatamata sellele, et tegemist on kaasaegse muusika festivaliga, on festivali loojad soovinud hoida avatust ja sünteesida festivali kavva muusikat erinevatest ajastutest ja stiilidest. Festivali korraldaja näeb, kui kirju on kultuurimaastik meie ümber. Valikurohkus võib olla aga kultuuritarbijale paras peavalu. Millist publikut saali oodatakse? „Tahaks jõuda inimesteni, kes kõnnivad iga päev meie kontserdi- ja teatrimajast mööda, aga pole kunagi sisse astunud. Et saalis ei viibiks ainult helilooja, tema sõbrad ja veel mõned muusikud, kes on kaasaegsest muusikast huvitatud. Tahaks näha inimesi, kes muul ajal võib olla teevad teist tööd, aga tulevad kontserdile, on avatud. Selliseid inimesi on, aga neid on vähe. Et inimesed oleksid rohkem avatud ja valmis avastama, ka tundmatuid radu. Peame kuidagi leidma selle võimaluse inimestega veelgi enam suhelda ja olema avatud. Muusika on kõigile.“

Festival COMMUTE toimub 21.–26. aprillini. Rohkem infot siit.

Intervjuu autor on Jaanika Vilipo. Artikkel ilmus Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ajakirja esimeses numbris (märts 2024), rohkem infot siit.

21. aprillil algab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (EMTA) rahvusvaheline heli, visuaali ja muusikatehnoloogia festival COMMUTE, mille avasündmusel Kinos Sõprus tuleb ettekandele festivali konkursi käigus välja valitud seitse audiovisuaalset teost.

Festivali COMMUTE rahvusvahelisele audiovisuaalsete teoste konkursile esitati ligi 70 tööd 22 riigist (nt Prantsusmaalt, Itaaliast, Kanadast, Austraaliast). Žürii esimees Éric André-Freydefont, kes on hübriid- ja digitaalkunsti valdkonna esindaja ja Prantsusmaal Clermont-Ferrandis toimuva pika traditsiooniga Videoformes festivali korraldaja, sõnab, et konkursi tase oli kõrge: „Otsuste tegemine oli tõesti keeruline – arutasime pikalt ja valisime hoolikalt. Omajagu oli selliseid töid, mis kompisid visuaalse ja helilise eksperimenteerimise piire, teosed pakkusid ka värskeid ideid ja originaalsust. Rõõm oli märgata, et autorid katsetasid erinevaid žanreid ja tehnikaid. Kaasaegne kunst elab hästi!“

„Me peame liikuma veelgi enam selle kreedo suunas, et muusika ja looming üldiselt on kõigile ning leidma uusi võimalusi inimestega suhtlemiseks,“ lausub EMTA audiovisuaalse loomingu õppejuht ja žürii liige Einike Leppik. „Audiovisuaalse loomingu õppesuund on selles mõttes olnud heaks teejuhiks: kaasaegsemad muusikaõppe vormid annavad ruumi muidu rangelt akadeemilises raamistikus olevale klassikalisele heliloomingu õppele, lisades sellega mänguvõimalusi eksperimenteerida muusika ääremail,“ lisab Einike Leppik.

COMMUTE’i rahvusvahelise kutsungi kaudu valiti välja seitse teost:
Carlo Sampaolesi Matteo Castiglioni „Space is Only Noise – Come Fendere un’Ombra“
Carlo Siega „Surfaces & Textures #2.0_earthy“
Elia Dell’Orco „HUMAN.“
Nicola Cappelletti „DHG“
Nicola Fumo Frattegiani „Luar“
Riccardo Tesorini „Rather than fall“
Yiyang Sun „Breed“

Festivali COMMUTE rahvusvaheline audiovisuaalsete teoste konkurss toimus kolmandat korda. Žüriisse kuulusid Éric André-Freydefont (esimees), Mietta Corli, Vincent Vicario, Martin Kirsiste, Hele-Mai Vettik, Einike Leppik, Hans-Gunter Lock ja Paolo Girol. Teosed pidid olema loodud pärast 2021. aastat ning olema seotud festivali teemaga “Fons amoris”.

Lisaks konkursil välja valitud teostele on festivali avasündmusel kavas ka Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia audiovisuaalse loomingu tudengite tööd.

EMTA festival COMMUTE toimub 21.–26. aprillini. Rohkem infot siit.

Meediakajastusi:
Selgusid rahvusvahelise festivali Commute audiovisuaalse konkursi tulemused (ERR, 11.04.2024)
FESTIVAL ⟩ Seitse verivärsket ja audiovisuaalset teost tulevad ettekandele Sõpruses (Postimees, 09.04.2024)

1996. aastal alguse saanud NORDTRAD on kuueteistkümnest institutsioonist koosnev võrgustik, mis koondab enda alla Skandinaavia ja Balti riikide muusikakõrgkoolide pärimus- ja maailmamuusika erialad ning osakonnad. Aastaid on tavaks saanud, et ühel kevadisel nädalal sõidavad võrgustikus osalevate koolide õppejõud ja tudengid ühte liikmeskoolidest kokku. Tänavu avaneb esmakordselt võimalus olla võõrustaja rollis Eesti Muusika- ja Teatriakadeemial (EMTA).

Paljudele tuleb üllatusena, kui kuulevad, et pärimusmuusikat saab õppida ka EMTA-s ja seda juba alates 2007. aastast. Mari Kalkun, Sandra Sillamaa, Eeva ja Villu Talsi ning ansambli Rüüt liikmed on vaid mõned säravad nimed, kes akadeemias õppinud ning kes tänasel päeval kannavad meie hindamatut rahvamuusikakultuuri edasi nii Eestis kui terves maailmas.

EMTA pärimusmuusika õppejuht ja lektor Karoliina Kreintaal ning sama eriala lektor Leanne Barbo räägivad, et nende tegevuse üks osa ongi seotud teavitustööga, et rahvamuusikaga ei tegeleta üksnes Viljandis, vaid pärimusmuusikat on võimalik õppida ka Tallinnas ja seda väga kõrgel tasemel. Selle tunnistajaks on kindlasti ka aprillis toimuv NORDTRAD konverents, kuhu on oodata 150 inimest Põhja- ja Baltimaade muusikakõrgkoolidest.

„Meie oleme akadeemias väike üksus ja peame tihtipeale pingutama, et silma paista,“ tunnistab Kreintaal. „Tööpõld, millega me igapäevaselt tegeleme, on suur ja lai. Et teadmine meie olemasolust leviks ning me saaksime tudengeid juurde, on selline suursündmus nagu NORDTRAD tugeva kaaluga, aidates pärimusmuusika erialal rohkem pildile ja inimeste teadvusesse jõuda.“

Kreintaal ja Barbo räägivad, et Viljandi on õigustatult pärimusmuusika häll oma iga-aastase folgifestivali, Viljandi Pärimusmuusika keskuse ja Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia olemasoluga. Võrdlusi kahe kooli vahele ei tahaks justkui panna, aga paratamatult seda küsitakse. Mis on see olulisim erinevus kahe kooli vahel lisaks sellele, et üks pakub kõrg- ja teine rakenduskõrgharidust? Kui EMTA pärimusmuusika eriala bakalaureuseprogramm on üles ehitatud interpreedi loomisele, siis Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia pakub pedagoogilist suunitlust. Kreintaali sõnul annab EMTA, mis on kontsentreeritud eelkõige muusikale ja teatrile, palju võimalusi erinevate muusikažanride lõimimiseks ning koostöid tehakse erialade üleselt. „Kuigi see kolm aastat õpinguid möödub kiiresti, olen selle poolt, et rahvamuusikaharidus oleks võimalikult sügav. Hea on tudengile vähemalt suund kätte näidata,“ lisab Barbo.

Kultuuri tundmaõppimine on vajalik kogu ühiskonnale

Kreintaal leiab, et pärimusmuusika eriala olemasolu mitte ainult ei näita, et EMTA väärtustab seda valdkonda, vaid annab ka lisaväärtuse akadeemiale endale. „Ma usun, et pärimusmuusika eriala olemasolu rikastab meie akadeemiat.“ Siinkohal toob ta näite polüfoonilisest seto leelo ja soome-ugri laulust, mida laulule spetsialiseeruval tudengil on võimalik EMTA-s õppida. „See on midagi nii spetsiifilist, mida mujalt ei saa,“ sõnab Kreintaal. Süvitsi minek ja nõudlikkus nii enda kui õpilaste suhtes on tema sõnul äärmiselt vajalikud. Ainult läbi selle on võimalik jõuda lähemale juurteni – et tekiks sügavam arusaam sellest muusikast.

Barbo sõnul ülehindame me eestlase võimekust oma kultuuri mõista. Üleüldises rahvakultuuri suhtumises näeb ta kahjuks palju pinnapealsust, mis tuleneb osalt peavoolu meedias – kõigest sellest, mis pildil näha. „Et meie kultuuri aga sügavuti mõista, on vaja folkloristikat, antropoloogiat, etnograafiat ja etnoloogiat. Tänapäeva eestlane ei tea tegelikult, mida ta kõike ei tea,“ lausub Barbo naljaga pooleks. „See, et akadeemiliselt saab sellele tähelepanu juhtida, on vajalik kogu ühiskonnale,“ leiab ta. „Me arvame, et pärimusmuusika on meil veres ja kõik teavad justkui midagi. Kui hakata aga lähemalt vaatama, siis on seal tohutuid puudujääke.“

Pärimusmuusika õpe toimub tänapäeval suures osas arhiivimaterjalide abil. Võib öelda, et noodikirjapõhine õpe, mis on iseloomulik klassikalisele muusikaõppele, asub rahvamuusikas teatud mõttes teisejärgulisel, uurimismeetodina aga olulisel kohal. „Meie põhilised uurimis- ja õppimismeetodid varasematest kirjapanekutest rahvamuusikast on olnud üsna lakoonilised ja nende mõne reaga ei saa väga palju õppida,“ tunnistab Barbo, kes on Tartu Ülikoolis õppinud soome-ugri keeli ja rahvaluulet. Tema sõnul peab omama piisavalt taustateadmisi. „Kui on olemas salvestis ja informatsioon pillimehe või lauliku kohta, siis on noodistamine osa uurimis- ja õppimismeetodist. Noot ei ole enne, vaid tekib pärast.“ „Kõige väärtuslikum pärimusmuusikas on salvestis- ja taustinformatsioon. Alles siis hakkab midagi idanema,“ täiendab mõtet Kreintaal.

Eesti ja paljude teiste vanade kultuuride ajalukku lõi suure augu teine maailmasõda, pärast mida surid välja mitmed pillitraditsioonid. Nii ei ole ka Kreintaal, kelle huvi pärimusmuusika vastu sai alguse 1996. aastal Kose Muusikakooli viiuliõpingutest, saanud Eesti rahvusliku muusikaga tutvuda selle loomulikus keskkonnas nagu seda saab näiteks veel tänasel päeval teha Ungaris, vaid on omandanud teadmisi arhiivimaterjalidest. „Selles mõttes on kõik õppeasutused, kus rahvamuusikat viljeletakse, olulised. Meil võib kohata sellist loomulikku pärimusmuusika keskkonda veel ainult näiteks Kihnus ja Setomaal,“ sõnab ta.

Eesti rahvamuusikas tähtsal kohal olevad pillid nagu kannel, torupill ja viiul on aga ühenduses olnud just vanema kultuuriga. Barbo räägib, kuidas siiani tehakse põhjapanevaid avastusi, mis sunnivad midagi ümber mõtestama, sest teisest maailmasõjast tulnud kultuurikatkestus on jätnud meie kultuuriruumi suure vaakumi. „Me ei saa tänapäeva teadmistega paljudest asjadest aru. Sellepärast on olulised kõik, kes sellega vähegi tahavad tegeleda ja seda mõtestada. Oluline on kultuuri mitte ainult elus hoida, vaid see ellu äratada.

NORDTRAD kui pärimusmuusikute Eurovisioon

Konverents NORDTRAD püstitab igal aastal suure küsimuse: kuidas pärimust selles regioonis edasi anda? Tegemist on Kreintaali ja Barbo sõnul justkui pärimusmuusikute Eurovisiooniga, mida igal kevadel suure õhinaga oodatakse. Seekord on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia korraldaja kingades. Intensiivse nädala sisse mahub kolm avalikku kontserti. Avakontserdil kõlab muuhulgas Lummo Kati leelokoor ning konverentsi lõppkontserdil saab kuulda ristansamblite koosmängu. Sinna vahele jäävad suuremad ja väiksemad töötoad ning erinevad õppejõudude ja tudengite kohtumised. Konverentsi kavast võib leida kiigelaulu õpitoa Eesti Vabaõhumuuseumis, seto ja mordva laulu õpitoad ning Fotografiskas toimuva soome-ugri peo, mis on inspiratsiooni saanud hõimupäevadest. Meistriklasse annavad ka külalisõppejõud ja teistest ülikoolidest pärit tudengid. Kava kokkupanekul ei ole korraldajatel fantaasiast puudu olnud – nii leiab üks varahommikune koosolek aset näiteks iglusaunas.

„NORDTRAD on parim info saamise ja vahetamise koht meie valdkonna inimestele,“ lausub Kreintaal. „Sealt saavad alguse õpilasvahetused, aga ka teadmised laiemalt.“ Fookuses olevaid teemasid on tema sõnul igasuguseid. Alates sellest, milline peaks olema pärimusmuusikutele antav ansamblipedagoogika, kui arvestada seda, et Eesti vanem muusikaline kihistus oli soolomäng, ning lõpetades sellega, kuidas pärimusmuusikat üleüldse akadeemilises keskkonnas formaalse õppimisega seostada ning lahendada. Lektorid on ühel meelel, et selline suursündmus mõjub motivatsioonisüstina ja uute väljavaadete loojana. Seda eriti kevadel, mil tudengid lõppevast õppeaastast väsimusmärke näitavad. Uute kontaktide loomine ja võimaluste avamine on aga eriti oluline ühele noorele pärimusmuusikule. Nagu Kreintaal ise teab, ei ole sugugi lihtne leida tänapäeval oma kohta rahvamuusikuna. NORDTRAD on seega väga oluline sündmus, mitte ainult akadeemiale ja pärimusmuusika huvilisetele, vaid tervele Eestile.

Konverentsi vastu on huvi üles näidanud ka õpilased Tallinna Muusika- ja Balletikool, Heino Elleri Muusikakoolist ja Vanalinna Hariduskolleegiumist. Kuigi NORDTRAD alla kuuluvad ainult kõrgkoolid, näeb Kreintaal, kui oluline on hoida uksed avatuna ka noorematele õppuritele, kellest ühel päeval võivad saada need pärimusmuusikud, kes meie kultuuri elus hoiavad ja maailmale tutvustavad.

Eesti pärimusmuusikutel läheb maailmas hästi 

Kui rääkida pärimusmuusika suundadest ja kaasajastamisest, siis üha populaarsemaks on nende sõnul muutunud bändiseadmine ja lõimitud projektid. Kui vaadata praegu üle maailma tuuritavaid Eesti pärimusmuusikuid, võib julgelt öelda, et pärimusmuusikal läheb hästi. „Pildil ollakse päris palju,“ sõnab Barbo. Siin võiks kohe välja tuua nimed nagu ansambel Trad.Attack!, Puuluup või Duo Ruut, kes on pärimusmuusikat populariseerinud ja enda loominguga peavoolu kanalitesse jõudnud. Barbo näeb, et suur töö sai alguse aga juba oluliselt varem. Viljandi pärimusmuusika festivali sünniga ja pärimusmuusika eriala loomisega pandi see vanker veerema. „Järk-järgult on kõik kasvanud ja võtnud uusi mõõtmeid.“ Tema sõnul on Trad.Attack suure osa löögist enda peale võtnud. „See on tänuväärne töö viia pärimusmuusika väga erineva kuulajani,“ leiab ta. Barbo ja Kreintaali sõnul vaatavad paljud naaberriikide kolleegid meile alt üles, mis puudutab näiteks suhtlemist meediaga, et rahvamuusik võib meil minna kohaliku riikliku telejaama hommikusaatesse ilma silmagi pilgutamata. Soomlased on näiteks jaganud, et nende ühiskonnas on stigmad nii tugevalt sisse juurdunud, et sellest „villase soki“ teemast on raske välja murda. „Ka meil leidub tegelikult küllalt sellist suhtumist, ent õnneks üha vähem,“ sõnab Kreintaal.

„Iseenda kultuuri suhtes häbi tundmine on kuidagi universaalne – üle maailma, igal pool,“ nendib Barbo. „See, kust sa tulnud oled, ei ole justkui hea ning alati on soov kuhugi paremasse kohta jõuda.“ Siin ongi tema sõnul pärimusmuusikutel oluline roll prestiiži kasvatada ja selgitada, et kultuurid on võrdsed. „Üks kultuur ei ole halvem kui teine. Ta on lihtsalt teistsugune.“

Karoliina Kreintaal jõudis rahvamuusikani kooliajal tänu folklooriansamblile Pillipiigad, mida juhtis tema tollane viiuliõpetaja Juta Helilaid oma viiuliõpetajast tütre Angelika Kadarikuga. Kose Muusikakool oli tugeva pärimusmuusika suunaga, mida klassikalise muusika kõrval harrastati ja see sobis Kreintaalile hästi. Rohked esinemised Euroopa folkloorifestivalidel näitasid selle valdkonna võimalusi. 17-aastaselt teadis ta juba kindlalt, et soovib pärimusmuusikat õppima asuda ning tegi selle otsuse väga veendunult.

Leanne Barbo lähenes pärimusmuusikale harrastuskuulajana. Äratundmine toimus saami muusiku Mari Boine kontserdil ning hilisem kokkupuutumine Mordva ansambliga Toorama Viljandi folgil oli talle ajendiks minna õppima folkloristikat ning soome-ugri keeli.

Konverents NORDTRAD 2024 toimub 16.–21. aprillini. Rohkem infot avalike kontsertide kohta siit.

Intervjuu autor on Jaanika Vilipo. Artikkel ilmus Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ajakirja esimeses numbris (märts 2024), rohkem infot siit.

Rahvusvahelisel teatripäeval, 27. märtsil, kuulutati Tartus Eesti Rahva Muuseumis välja Eesti teatri auhindade laureaadid 2023. aasta loomingu eest.

Eesti teatri auhindadega kaasnevad Eesti Kultuurkapitali näitekunsti sihtkapitali preemiad. Samuti anti laureaatidele Ivo Lille loodud „Theodori silm“ või Vaike Pääsukese kujundatud aukiri.

Tunnustuse pälvisid teiste seas mitmed Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiaga seotud inimesed.

Lavastajaauhinna pälvis lavakunsti professor ja doktorant Tiit Ojasoo koos Ene-Liis Semperi ja Olari Eltsiga – „Macbeth“ (Eesti Draamateater, Eesti Riiklik Sümfooniaorkester ja Eesti Kontsert).

Naispeaosatäitja auhinna sai EMTA lavakunstikooli XXXI lennu juhendaja ja näitlejatöö vanemlektor Külli Teetamm – Zelma lavastuses „Poiss, kes nägi pimeduses“ ning Kannatanu kohtuasjas ja Perelepitaja lavastuses „Nõusolek“ (mõlemad Tallinna Linnateater).

Tantsuauhinnaga tunnustati doktoranti Sveta Grigorjevat – lavastus „Tantsud, mille saatel uinuda, unistada, puhata ja vastupanu osutada“ (Inglikoor ja Sõltumatu Tantsu Lava).

Muusikaauhinna pälvis orkestridirigeerimise professor Arvo Volmer – Richard Wagneri ooperi „Lohengrin“ ning Claude Debussy ooperi „Pelléas ja Mélisande“ muusikaline teostus (mõlemad Rahvusooper Estonia).

Sõnalavastuste muusikalise kujunduse ja originaalmuusika auhinnaga tunnutati hääletehnika vanemlektorit Anne Türnpud – laulude valik ja lavaline teostus muusikalises kujunduses lavastusele „Vend Antigone, ema Oidipus“ (Eesti Draamateater).

Õnnitleme kõiki laureaate!

Rohkem infot ERRi kultuuriportaalist siit.

Eesti teatri auhindu annavad välja Eesti Kultuurkapitali näitekunsti sihtkapital ja Eesti Teatriliit. Auhindu on välja antud alates 1961. aastast.

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Fondi Tõnu Kaljuste nimelise allfondi komisjon otsustas 2024. aasta stipendiumi määrata EMTA doktorandile, pianist Sten Heinojale.

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia doktorant Sten Heinoja on aktiivne ning karismaatiline noor pianist, kes on viimastel aastatel oma südameasjaks võtnud eesti helilooja Mart Saare teoste uurimise, esitamise ja salvestamise. 2024. aastal on Heinojal ilmumas debüütplaat Mart Saare klaveriprelüüdidega, mille salvestamine on olnud tema käsikirjade põhjaliku uurimistöö tulemus ja mille hulgas on ka varasemalt avaldamata ja esitamata klaveriprelüüd. Sel kevadel ootab värsket stipendiaati ees ka Mart Saare muusika salvestamine Julius Oro näidendile „Kadunud printsess“ koos tütarlastekooriga Ellerhein (dirigent Ingrid Kõrvits). Solistikarjäär on viinud Sten Heinoja juba paljudesse kontserdisaalidesse nii Indias, Hiinas, USA-s, Iisraelis, Jaapanis kui ka paljudes Euroopa riikides. Eelmise hooaja olulisemad kontserdid toimusid Šveitsis Gstaadi muusikafestivalil, Berliinis Konzerthausis Young Euro Classics festivalil, Portugalis Riveira festivalil, Inglismaal Arvo Pärdi festivalil, Belgias New Flandria festivalil. Sel hooajal ootab veel ees Šoti helilooja James MacMillani klaverikontserdi ettekanne koos Tallinna Kammerorkestriga Tõnu Kaljuste dirigeerimisel.

Tõnu Kaljuste stipendiumi pälvib Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia üliõpilane, kelle tegevusväli suudab haarata nii vokaal- kui ka instrumentaalmuusika ning kes loob sildasid, mitte piire. EMTA Fondis asutas Tõnu Kaljuste allfondi Eesti Ameerika Fond, kuhu stipendiumi loomiseks on annetanud algkapitali eraisik Epp Tsirk. 

Eelmistel aastatel on stipendiumid pälvinud Rasmus Puur, Pärt Uusberg, Mai Simson, Kadri Toomoja, Ode Pürg ja Alisson Kruusmaa. 

Foto: Kaupo Kikkas

Laupäeval, 23. märtsil toimus Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias „ViruLAUL 24“ esimene ühisproov. 2023/2024. õppeaastal toimuva projekti raames valmistab Ida-Virumaa noortest moodustatud ühendkoor ette Olav Ehala koorilaule Leelo Tungla tekstidele, mida esitatakse koos sümfooniaorkestri ja solist Alikaga augustis Eesti Vabariigi taasiseseisvumispäevale pühendatud kontsertidel.

Ühisproovis osales 200 noort lauljat Kohtla-Järve Gümnaasiumist, Narva Eesti Gümnaasiumist, Narva Eesti Põhikoolist, Narva Kesklinna koolist, Narva Muusikakooli Instrumentaalosakonnast, Narva Muusikakooli tütarlastekoorist, Narva Poistekoorist, Narva Vanalinna Põhikoolist, Rahvusooper Estonia poiste- ja noormeestekoorist, ETV tütarlastekoorist, Sinimäe Põhikoolist, Kammerkoorist Solare, Segakoorist Vaimustus, Eesti keele maja Tandemkoorist ning Toila Gümnaasiumist.

Proovipäeva avas Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia rektor ja Eesti Muusikanõukogu president Ivari Ilja. Proovi viisid läbi dirigendid Hirvo Surva, Raul Talmar ja Elo Üleoja ning kontsertmeistrid Riivo Jõgi, Lea Valiulina ja Pavel Zubov. Muusikalise vahepala esitas Rahvusooper Estonia poistekoori meeskvintett.

Sündmuse korraldaja on Eesti Muusikanõukogu, koostööpartner on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, toetavad Integratsiooni SA, Kultuuriministeerium ja Eesti Kultuurkapital.

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias on 18.–22. märtsini toimumas rahvusvaheline laulukirjutamise projekt „CAVE“ (Composition, Arrangement, Video and Electronics).

Projekti alguses pandi üliõpilastest kokku ansamblid, kes 5-päevase tööperioodi jooksul käivad läbi kõik vajalikud etapid alates meloodialoomest ja sõnade kirjutamisest videoproduktsioonini. Valminud laulud tulevad ettekandele lõppkontserdil, mis toimub reedel, 22. märtsil kell 21.00 EMTA black box’is. Sissepääs on tasuta!

Projektis osalevad üliõpilased ja õppejõud Aarhusi/Aalborgi Kuninglikust Muusikaakadeemiast, Oulu Rakenduskõrgkoolist, Metropolia Rakenduskõrgkoolist, Taani Riiklikust Muusikaakadeemiast ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiast.

Projekti rahastab Nordplus programm.