Rubriik: Uncategorized @et
Eesti Kultuurkapitali ning avalik-õiguslike ülikoolide koostöös jätkub stipendiumiprogramm ülikoolide kunstide ja rahvakultuuri valdkondade õppejõududele, kes on ise loovisikud ja õpetavad loomeerialadel tulevasi loomeisikuid. Stipendiumiprogrammi eesmärgiks on toetada loomeerialade õppejõudude loometegevust (st toetus ei ole mõeldud õppematerjalide koostamiseks jms) ja seeläbi loomeerialasid õpetavate kõrgkoolide konkurentsivõimet ja edukat akrediteerimist.
Stipendiumitaotluse võivad esitada avalik-õiguslikus ülikoolis töölepinguga töötavad õppejõud, kes õpetavad ülikoolis loomeerialasid vähemalt 0,5 koormusega.
Ühe stipendiumi suurus on 10 000 eurot aastas ning see makstakse välja võrdsetes osades kord kvartalis. Stipendiumeid eraldatakse üksnes füüsilistele isikutele.
Eesti Kultuurkapitali nõukogu kinnitas oma maikuu koosolekul kunstide ja rahvakultuuri valdkondade õppejõudude loometegevuse toetamise stipendiumiprogrammi stipendiumide jagunemise 2026. aasta taotlusvooruks. Maksulaekumiste ja prognoosi alusel on võimalik 2026. aastal eraldada kuni 65 stipendiumi.
Stipendiumide arv valdkonniti ning kõrgkoolide lõikes kinnitati järgnevalt:
kirjandus: 10 stipendiumi, sh 5 stipendiumi Tartu Ülikooli õppejõududele ja 5 stipendiumi Tallinna Ülikooli õppejõududele;
helikunst: 16 stipendiumi, sh 14 stipendiumi Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia õppejõududele ning 2 stipendiumi Tartu Ülikooli õppejõududele;
kujutav ja rakenduskunst: 12 stipendiumi, sh 11 stipendiumi Eesti Kunstiakadeemia õppejõududele ja 1 stipendium Kõrgema Kunstikooli Pallas õppejõule;
arhitektuur: 6 stipendiumi, sh 5 stipendiumi Eesti Kunstiakadeemia õppejõududele ja 1 stipendium Tallinna Tehnikaülikooli õppejõule;
näitekunst: 4 stipendiumi, sh 2 stipendiumi Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia õppejõududele ja 2 stipendiumi Tartu Ülikooli õppejõududele;
audiovisuaalne kunst: 6 stipendiumi, sh 5 stipendiumi Tallinna Ülikooli õppejõududele ja 1 stipendium Eesti Kunstiakadeemia õppejõule;
rahvakultuur: 6 stipendiumi Tartu Ülikooli õppejõududele;
valdkondlikult kinnitamata: kuni 5 stipendiumi.
Valdkondlikult kinnitamata stipendiumide osas on Kultuurkapitali nõukogul õigus eraldada stipendiumid kõikide kõrgkoolide õppejõududelt laekunud taotluste alusel.
Õppejõudude loometegevuse toetamise stipendiumi taotluste esitamise tähtaeg on 21. august.
Vormikohane taotlus tuleb õppejõul esitada Kultuurkapitali sihtkapitalile e-kulka kaudu. Kui loometöö hõlmab mitut valdkonda tuleb taotlus esitada ühe valdkonna sihtkapitalile.
Taotluse esitamise eelduseks on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia soovituskiri.
EMTA õppejõududel tuleb soovituskirja saamiseks esitada eeltaotlus akadeemiale.
Stipendiumi taotlejate vastavust programmi nõuetele kontrollib ekspertkomisjon, kes otsustab eeltaotluste põhjal, millised õppejõud saavad antud taotlusvoorus akadeemia soovituse. Ekspertkomisjoni otsuse põhjal vormistatakse akadeemia soovituskiri, mille allkirjastab rektor ning mis edastatakse Kultuurkapitalile ja stipendiumi taotlejale.
Varasematel aastatel stipendiumi saanud õppejõud peavad enne uue taotluse esitamist täitma eelmise stipendiumiperioodi tagasisidelehe SIIN. Selle puudumisel on komisjonil õigus taotlust mitte menetleda.
Eeltaotlus tuleb esitada 27. juuniks EMTA meiliaadressile kulka@eamt.ee.
Eeltaotlus peab sisaldama järgmisi andmeid:
– taotleja nimi;
– sihtkapital, kuhu soovitakse taotlus esitada;
– loomeuurimuslikud või loomingulised eesmärgid stipendiumi perioodiks (kuni 5000 tähemärki);
– põhjendus selle kohta, kuidas stipendiumi perioodiks kavandatud loomeuurimuslikud ja loomingulised tegevused seostuvad akadeemia eesmärkidega ning õppejõu tööga akadeemias (kuni 5000 tähemärki);
– viimase kahe aasta loominguline biograafia.
Eeltaotluse esitaja peab olema üksikisik, kuid kavandatud loomeuurimuslikud või loomingulised tegevused võivad kaasata teisi isikuid, sh üliõpilasi. Lubatud on ka loomeuurimuslikud või loomingulised kooslused, mille mitu liiget taotlevad stipendiumi samaaegselt. Eeltaotlusele esitatavad nõuded ning lisainfo on leitav siit.
Täpsem info stipendiumiprogrammi ning kandideerimiseks vajaliku vormikohase taotluse kohta: Kunstide ja rahvakultuuri valdkondade õppejõudude toetamiseks stipendiumide maksmise alused ning taotlemise tingimused
Selgunud on 17. mail toimunud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (EMTA) VII kammermuusika konkursi tulemused.
EMTA preemiad
Triin Pihlap, Peeter Traksmann, Kristin Klesment, Paula-Riin Selis, Theodor Teppo
Õppejõud vanemlektor Marrit Gerretz-Traksmann
Victor Tirado Miralles, Mariam Mikeltadze
Õppejõud prof Natalia Sakkos
Mia Sepp, Kuldar Zilensk, Jana Potštarjova
Õppejõud prof Marje Lohuaru
Eripreemiad: esinemine kontsertidel
Kontsert 26. augustil
Melissa Carita Ots, Salome Stroganova, Zhala Islamova
Õppejõud lektor Maksim Štšura
Helina Sommer, Ilmari Leopold Soisalon–Soininen
Õppejõud prof Marje Lohuaru
Kontsert 16. detsembril
Katariina Tammemägi, Gabriele Santockyte, Kristin Tõnisson, Salome Stroganova, Kärt Käämbre
Õppejõud lektor Maksim Štšura
Gotaute Kanyte, Irina Didyk
Õppejõud prof Natalia Sakkos
Konkurssi hindas komisjon: vanemlektor Marko Martin (esimees), prof Marje Lohuaru, emeriitprofessor Natalia Sakkos, vanemlektor Marrit Gerretz-Traksmann, lektor Maksim Štšura.
Kokku osales konkursil 32 üliõpilast kaheteistkümnes ansamblis.
Õnnitleme!
Karl Saks kaitseb 15. juunil kell 13.00 ruumis A-402 filosoofiadoktori (teatrikunst) kraadi taotlemiseks tööd:
„Heli kujundamise praktika postdramaatilises teatris”
Juhendajad: Jaak Tomberg, PhD (Tartu Ülikool); emeriitprofessor Jaan Ross (05.04.1957–18.01.2026)
Oponent: professor Virve Sarapik (Eesti Kunstiakadeemia)
Doktoritööga on võimalik tutvuda SIIN ja trükisena EMTA raamatukogus.
Abstrakt:
Uurimistöö „Heli kujundamise praktika postdramaatilises teatris” („Sound Design Practice in Postdramatic Theatre”) on osa doktoriõppe loovuurimuslikust projektist. Uurimistöö eesmärk on uurida heli kujundamise võimalusi ja toimimist postdramaatilises teatris ning analüüsida nende mõju lavastusprotsessi ja -struktuuri kujunemisele. Töö keskmes on heli määratlemine aktiivse dramaturgilise komponendina postdramaatilise teatri kontekstis, kus heli toimib argumendi, tähistaja, provokatsiooni, koodi ning ajalise tegurina. Sellest lähtuvalt käsitleb uurimus kolme põhilist küsimust: (1) kuidas saab heli kujundada lavastusprotsessi ja -struktuuri postdramaatilises teatris; (2) milles seisnevad reaalajas juhitava ja eelnevalt komponeeritud heli dramaturgilised erinevused; (3) kuidas analüüsida auraalse ja visuaalse informatsiooni suhet lavastusprotsessis ja -struktuuris.
Metodoloogiliselt tugineb uurimus järgmistele kvalitatiivsetele meetoditele: kirjalikule refleksioonile ja praktikapõhisele uurimistegevusele. Nende loominguliste projektide analüüsimisel, kus autor on töötanud helikujundajana teiste autorite lavastustes, kasutatakse vaatlust ja kirjeldavat võrdlust. Täiendavalt rakendatakse kirjelduslikke töövõtteid, sealhulgas ekfraasi, mis aitab täpsustada heli ja visuaalsete kujundite omavahelist toimimist ning nende dramaturgilist positsiooni. Lähenemine tugineb arusaamale, et auditiivsete ja visuaalsete elementide mõtestamine nõuab nii analüütilist kui ka kehalist, situatiivset ja kompositsioonilist mõtlemist.
Olulisemad allikad töös on David Roesneri „Musicality in Theatre: Music as Model, Method and Metaphor in Theatre-Making” (2014), mis käsitleb muusikalisust teatris; Lynne Kendricki ja David Roesneri koostatud artiklikogumik „Theatre Noise” (2011), Ross Browni „Sound Effect: The Theatre We Hear” (2020) ning Lynne Kendricki „Theatre Aurality” (2017), mis toetavad kuulmise ja kuulamise fenomenide kaardistamist teatri kontekstis.
Ekfraasi teoreetilisel käsitlemisel tuginetakse Claus Clüveri, Gabriele Rippli, Silvia Kurri ja Ruth Webbi uurimustele.
28. ja 29. novembril korraldab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (EMTA) lavakunsti osakond EMTA suures saalis Ingo Normeti rahvusvahelise konverentsisarja viienda konverentsi: “Kollektiivne kunst. Õpetamine. Täna”.
Kollektiivse kunsti eripära seisneb selles, et iga osaleja areng ja sooritusvõime on lahutamatult seotud teiste panusega. Vähemalt teatud teatrivormide puhul sõltub iga näitleja töö kvaliteet ja areng otseselt sellest, kui palju ja kui hästi tema partnerid loomeprotsessi panustavad.
Tänapäeva muutuva väärtusruumi ja identiteedipoliitika ajastul on aga õpperuumist saanud aina laetum ja riskantsem koht, kus ristuvad isiklikud kogemused, maailmavaated ja enesemääratlused. Kollektiivne praktika eeldab ühist keelt ja kokkuleppeid, kuid need ei ole enam enesestmõistetavad. Kollektiivne töö kipub lagunema indiviidide vastandumiseks.
Konverents kutsub arutlema, millised pedagoogilised ja kunstilised strateegiad võimaldavad saavutada kollektiivsele kunstile omaseid kvaliteete nii, et võimestuks indiviid, säiliks vastastikune austus ja töövõime olukorras, kus väärtused ei ole jagatud, vaid pidevas muutumises.
Kureeritud programm viib omavahel kokku pedagoogid ja kultuuripraktikud, haridusteadlased, psühholoogid ning vaimse tervise spetsialistid Eestist, Baltimaadest ja Skandinaaviast. Kavas on ettekanded, vestluspaneelid, debatid ja performatiivsed vormid.
Ootame kuulama loomeerialade õppejõude, õppekorraldajaid, üliõpilasi ja kõiki teisi huvilisi.
Konverentsi kava ja info täieneb jooksvalt SIIN.
Konverents on tasuta, eesti ja inglise keeles. Registreermine algab 28. septembril ülalviidatud konverentsi lehel.
Esmaspäeval, 1. juunil kell 10.00 ja 13.00 toimuvad ruumis A-402 järgmised muusikateaduse magistritööde kaitsmised:
Kell 10.00 auditooriumis A-402
Tuuli Põhjakas „„Nimeta kolm laulu”: väravavardjaks olemine kui teadvustamata seksism Eesti metal-skeenes”
Juhendaja Brigitta Davidjants, PhD
Oponent Aimar Ventsel, PhD
Magistritöö eesmärgiks on analüüsida naismuusikute ja -fännide kogemuste näitel väravavardjaks olemise ilminguid ja teadvustamata seksismi Eesti metal-skeenes. Väravavardjaks olemist defineeritakse selles töös sotsiaalse kontrollmehhanismina, mille kaudu subkultuuri liikmed reguleerivad ligipääsu grupile, kehtestades rangeid, ometi subjektiivseid autentsuse ja kultuurilise kompetentsi nõudeid. Kontekstualiseerides uuringuainest subkultuuride ja soouuringute teooriaga, analüüsitakse metalsubkultuuris tegutsevate naisfännide ja -muusikute fookusgrupi intervjuude põhjal, kuidas väravavardjaks olemine ei piirdu ainult muusikaliste teadmiste kontrolliga, vaid on tihedalt seotud topeltstandarditega, kus just naistelt nõutakse kompetentsi ja pühendumuse järjepidevat tõestamist. Magistritöö tugineb Keith Kahn-Harrise teooriale ekstreemse metal’i subkultuurist ning kasutab Susanna Larssoni autentsuse ja Daniel Frandseni metalsubkultuuri konstrueerimise ja žanrite väravavardjamise teooriat.
Tööga saab tutvuda siin ja EMTA raamatukogus.
Kell 13.00 auditooriumis A-402
Hannah Grete Verbeek „Eksotism ja sonaat Kuldar Singi sonaat-triloogias „Mäed ja inimesed””
Juhendaja Kerri Kotta, PhD
Oponent Tarmo Johannes, PhD
Magistritöö eesmärgiks on avada eksotismi kui loomeesteetikat ja sonaati kui žanri ja vormi hilisnõukogude eesti helikunstis Kuldar Singi sonaat-triloogia näitel näitel ning näidata, kuidas eksotistlik lähenemisviis teisendab sonaadi kui žanri ja vormi klassikalisi tunnuseid. Põhilisi uurimisküsimusi on kaks: (1) kuidas avaldub eksotism Kuldar Singi sonaat-triloogias ning (2) kas ja kuidas klassikaline sonaat kui vorm ja žanr säilib Kuldar Singi sonaat-triloogias „Mäed ja inimesed”. Magistritöö peamiseks uurimimeetodiks on sonaadi kui teksti analüüs ning see põhineb Ralph Locke’i ja Timothy Taylori eksotismi- ning James Hepokoski ja Warren Darcy, Mark Aranovski, Steven Vande Moortele muusikalise vormi teooriatel.
Tööga saab tutvuda siin ja EMTA raamatukogus.
Kromaatilise kandle Duo lennaK koosseisus Paulina Andrejeva ja Miia Polding osalesid online-konkursil Nouvelles Étoiles Pariisis, Prantsusmaal ja saavutasid ülikõrge skooriga (99 punkti) I koha.
Lisaks osalesid nad XV Odini nimelisel rahvusvahelisel online-konkursil, kus saavutasid Grand Prix. Konkurssi korraldab European Academic Artists Association (EAAA).
Ansambli juhendaja on Anna-Liisa Eller.
Esinemist saab vaadata siit.
Õnnitleme!
Iga aasta maikuus tähistatakse Eestis ja üle Euroopa mitmekesisuse kuud, mis juhib tähelepanu mitmekesisuse ja kaasatuse olulisusele meie töö- ja õppekeskkonnas. Täna, 13. mail, tähistame mitmekesisuse päeva.
Eesti kuus avalik-õiguslikku ülikooli: Tartu Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool, Tallinna Ülikool, Eesti Maaülikool, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ning Eesti Kunstiakadeemia, on koos Eesti Teadusagentuuriga korraldanud selleks puhuks igal aastal mitmekesisuse nädala. Sel aastal me eraldi üritust ei korralda, kuid kutsume tutvuma eelnevate aastate jätkuvalt päevakajalise materjaliga.
2025 „Julge sekkuda”
Nädala keskmes oli sekkumiskultuur: miks ja kuidas reageerida kiusule, ahistamisele ja ebavõrdsele kohtlemisele ülikoolis.
Kasulikud materjalid:
- üliõpilaste ühine videopöördumine
- praktiline sekkumisjuhend
- ingliskeelne veebiseminari soopõhise vägivalla lõpetamisest ülikoolides
- avalik arutelu „Julge sekkuda: miks ja kuidas?” otseülekande salvestus
Kõik 2025. aasta videod on järelvaadatavad Eesti Teadusagentuuri YouTube’i kanalil.
2024 „Mitmekesised Eesti ülikoolid”
Nädal tõi kokku rektorite videopöördumise, paneeldiskussiooni ning igapäevased lühiloengud teemadel kultuurilisest mitmekesisusest kuni välimuse alusel diskrimineerimiseni.
Kõik 2024. aasta videod on järelvaadatavad võrdõigusvoliniku YouTube’i kanalil.
Kõik materjalid on koondatud ka ETAG-‘i veebilehele: etag.ee/teaduskultuur/sooloime/mitmekesisuse-nadal
Mitmekesisus ja kaasatus on väärtused, mida me koos hoiame — ka väljaspool ühist nädalat.
Tartu Ülikool · Tallinna Tehnikaülikool · Tallinna Ülikool · Eesti Maaülikool · Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia · Eesti Kunstiakadeemia · Eesti Teadusagentuur
IN MEMORIAM
Leida-Tiia Järg
27.08.1943–09.05.2026
9. mail 2026 lahkus igavikku Tiia Järg – muusikateadlane, legendaarne muusikaloo õppejõud, täpne ja isikupärane muusikast kirjutaja, kaasahaarav raadiosaadete autor, unustamatu kolleeg ja teekaaslane.
Leida-Tiia Järg sündis 27. augustil 1943 Tallinnas. Tema haridustee olulisemad verstapostid olid Tallinna 2. keskkooli (reaalkooli) lõpetamine 1961. aastal, Tallinna Muusikakooli diplom 1965. aastal ja konservatooriumi oma 1972. aastal. Aasta hiljem siirdus Järg Moskva konservatooriumi aspirantuuri, kus täiendas end 1976. aastani. Oma kasvamis- ja kujunemisaja mõjutajatena on Tiia Järg tänuga meenutanud mitut õpetajat: pianiste Erika Franzi ja Veera Lensinit, reaalkooli eesti keele ja kirjanduse õpetajat Julie Tedret, kellega tähistati 24. detsembril salamisi Koidula sünnipäevi ja külastati Tuglaste kodu, Johannes Jürissoni, kes viis ärksamad tudengid Hüpassaarde Mart Saare radadele, ning vene erudiiti Juri Fortunatovit ja tema hiilgavaid loenguid Moskvas.
Juba õpingute ajal jõudis Tiia Järg oma tõelise kutsumuse, õpetajatöö juurde. Pärast Tallinna Muusikakooli suunati vaid 22aastane muusikateoreetik Kärdla lastemuusikakooli direktoriks; 1970. aastal jätkas ta muusikaõpetajana Tallinna 21. keskkoolis. 1976. aastast töötas Järg nii Tallinna Muusikakeskkoolis (kuni 1997) kui ka konservatooriumis (praegune Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia) muusikaajaloo õppejõuna, 1994–2021 dotsendina. Järgi loengud eesti, vene ja lääne muusikaajaloost olid targad, vahedad ja vaimukad, kantud vabast vaimust ka hilissotsialismi hämas, tema juttudesse oli pikitud väljendeid, mis sööbisid mällu alatiseks. Tiia Järg oli nõudlik autoriteet, kes ei talunud rumalust, laiskust, valet ega väiklust.
Koolidega samavõrra olulise paiga vaimuvalguse jagamiseks leidis Tiia Järg raadios, kus tema esimesed saated läksid eetrisse juba 1970ndate alguses. Klassikaraadio perioodil kasvasid üksiksaated autorisarjadeks, sh Tormisest, Šostakovitšist, Prokofjevist ja Beethovenist. 2018. aastal märgistas Eesti Vabariigi juubelit seitsmeosaline sari „Eesti muusika sajand“. Kõige pikaajalisem oli aga avara teemaringiga ja üha suuremat kuulajaskonda võitnud Tiia Järgi pühapäeva pärastlõunane autorisaade „Järjehoidja“. Ligi 15 aastat eetris olnud ning enam kui 490 saatest koosnevas „Järjehoidjas“ hoidis Järg kätt aja pulsil, märgates ja väärtustades aardeid mineviku varjatud varasalvedest, millel kalendri järgi oli põhjust peatuda. Ladusalt, vaimukalt ja paljuseoseliselt jutustas autor neis saadetes nii Mussorgskist ja Brittenist kui ka Goethest ja Sollertinskist, eelkõige aga eesti vaimuinimestest ja loomingust. Ehkki neist eesti muusikutest, teostest ja kultuurisündmustest, mida Tiia Järg oma saadetes, aga ka loengutes, ettekannetes ja artiklites käsitles, on võimatu anda ammendavat ülevaadet, olgu siin nimetatud kümmekond, kelle juurde ta ikka ja jälle tagasi tuli: Cyrillus Kreek, Veljo Tormis, Ester Mägi, Mati Kuulberg, Peeter Süda, Heino Eller, Gustav Ernesaks, Peeter Ramul, Peep Lassmann, aga ka Lydia Koidula ja Juhan Liiv. Sealjuures ei osutanud ta tähelepanu üksnes nende loomingule, vaid ka inimlikule väärikusele ja värvikusele.
Tiia Järgi on tunnustatud Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia (2008), Heino Elleri muusikapreemia (2010), Eesti Muusikanõukogu muusikapreemia (2013) ja Valgetähe V klassi teenetemärgiga (2015).
Igavest rahu, austatud Tiia Järg.
Lugupidamise ja tänuga
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia
Eesti Muusikateaduse Selts
Eesti Heliloojate Liit
Eesti Muusikaõpetajate Liit
Tallinna Muusika- ja Balletikool
Eesti Rahvusringhääling, Klassikaraadio
Eesti Kooriühing
Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus
Tiia Järgi ärasaatmine toimub Tallinna Jaani kirikust reedel, 22. mail kell 13.00, uksed avatakse kell 12.30. Muldasängitamine Metsakalmistul.
Neljapäeval, 14. mail kell 10.00 toimub Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (EMTA) Teaduskooli muusikauuringute kevadkonverents „Uurin muusikat“ noortele, mida korraldavad EMTA muusikakultuuri eriala tudengid. Päev toob kokku muusikahuvilistest gümnasistid, tudengid ja õpetajad üle Eesti, et arutleda muusika rolli üle kultuuris, ühiskonnas ja hariduses ning jagada värskeid uurimusi ja mõtteid eri muusikavaldkondadest. Oma vaatenurka jagab ka muusikateadlane ja kirjanik Brigitta Davidjants.
Konverentsi teemadering on lai ja mitmekesine. Ettekannetes käsitletakse näiteks Lõuna-Eesti segakooride toimimist ja arengusuundi, tähelepanuhäirega õppijate toetamise võimalusi muusikaõppes ning murdeealiste tütarlaste häälemuutuste eripärasid. Muusikaloo ja -kultuuri teemadel uuritakse progressiivse roki mainet nõukogudeaegses Eesti meedias, eksotismi ilminguid helilooja Kuldar Singi loomingus ning Arvo Pärdi teose „Vater unser“ sakraalse loome mehhanisme.
Lisaks tõstatatakse ettekannetes ka tänapäevaseid ja ühiskondlikke küsimusi: kõneldakse klassikaliste muusikute turunduspraktikatest ja elektroakustilisest loomingust ning arutletakse muusikute väljendusvõime ja muusikavaldkonna sotsiaalsete probleemide üle. Näiteks vaadeldakse, kuidas püsivad soolised barjäärid metal-muusika skeenes.
Kevadkonverents pakub noortele võimalust tutvustada oma uurimistöid ja ideid laiemale publikule ning saada esinemiskogemust akadeemilises keskkonnas. Samal ajal loob see võimaluse muusikavaldkondade vaheliseks dialoogiks ning annab hea ülevaate sellest, milliste küsimustega tegelevad täna noored muusikauurijad Eestis.
Konverentsile on oodatud kõik huvilised – gümnaasiumiõpilased, õpetajad, tudengid ja kõik teised, keda muusika ja tänapäevased kultuuriküsimused kõnetavad. Õpetajaid julgustame tulema koos õpilastega või jagama infot noortega, kellele päev võiks pakkuda inspiratsiooni edasiseks õpiteeks ja oma huvide avardamiseks.
PÄEVAKAVA
9.30 – Kogunemine, ettekannete tehniline kontroll ja kohv
10.00 – Avasõnad
EMTA vanemteadur ja kirjanik Brigitta Davidjants
„Miks saada muusikateadlaseks (ja kuidas see elu huvitavaks muudab)”
10.25 – Säde Einasto (Heino Elleri Muusikakool)
„Esteetilised lähtepunktid tänapäeva kunstis kolme kaasaegse loomeinimese näitel”
10.45 – Krista Must (EMTA)
„Klassikalised muusikud turunduses”
11.05 – Tuuli Põhjakas (EMTA)
„„Nimeta kolm laulu”: väravavahiks olemine kui teadvustamata seksism Eesti metal-skeenes”
11.25 – Kohvipaus
11.40 – Tommi Arula (Tartu Katoliku Hariduskeskus)
„Kollaaž – mitut erinevat muusikažanri sisaldava teose loomine”
12.00 – Astra Ireene Susi (EMTA)
„Muusikute väljenduspotentsiaali avardamine läbi lavaliste olekute meetodi”
12.20 – Andreas Kalvet (EMTA)
„Elektroakustilise loomingu eriala õppekava uuring helitehniliste teadmiste laialdasemaks käsitlemiseks”
12.40–13.20 – Lõuna (omal käel)
Posterettekannete sessioon
13.20–13.40
- Renate Leika (Tallinna Kuristiku Gümnaasium)
„Võõrast omaks – eesti üldlaulupidude koorirepertuaari sisuline ja kunstiline areng ärkamisajast läbi venestamise kuni esimese iseseisvusajani” - Anete Maria Tammai (Püha Johannese Kool)
„Moldpilli ehk psalmodikoni ehitamine” - Brigitta Seire (EMTA)
„Laulu loomine ideest produktsioonini” - Mia Kukk (Vanalinna Hariduskolleegium)
„Teose teekond helilooja töölaualt avaliku ettekandeni Kuldar Singi ja Raimo Kangro klaverisonaatide näitel”
13.40 – Anna Lea Haamer (EMTA)
„Soololaulu õpetamine murdeeas tütarlapsele”
14.00 – Rasmus Heinsar (EMTA)
„Kunst- ja levimuusika vahel: progressiivse roki retseptsioon Eesti NSV meedias”
14.20 – Mattis Briedis (EMTA)
„Elu pärast laulupidu: segakoorid Lõuna-Eestis”
14.40–14.50 – Kohvipaus
14.50 – Hedvig Puusaar (EMTA)
„Pühaduse tähendusväljade avaldumine Arvo Pärdi teoses „Vater unser””
15.10 – Hannah Verbeek (EMTA)
„Eksotism Kuldar Singi sonaat-triloogias „Mäed ja inimesed””
15.30 – Valentina Vaab (EMTA)
„ATH ja keskendumisraskustega õpilaste arengu toetamine viiulitunnis”
15.50–16.00 – Lõppsõna
* Korraldaja jätab endale õiguse teha kavas muudatusi
Kontakt
teaduskool@eamt.ee
Korraldajad
Kaari Kiitsak-Prikk (EMTA kultuurikorralduse vanemlektor) ning EMTA muusikakultuuri eriala üliõpilased Aale Lember, Brigitta Seire, Hedi Rannu, Henri Soidla ja Kairi Joasaar
Konverentsi teaduskomisjon
Prof Kerri Kotta, teadur Marju Raju
Kohtumiseni 14. mail Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias ruumis D511 (tornisaal)!
Intervjuu Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (EMTA) heliloomingu ja improvisatsioonilise muusika osakonna juhataja ning heliloomingu ja muusikatehnoloogia õppekava koordinaatori Paolo Giroliga.
Teie õppekava nimi on „Helilooming ja muusikatehnoloogia“. Klassikaline helilooja ja usaldusväärne helirežissöör tunduvad esmapilgul väga erinevad erialad. Kas ja kuidas on need EMTA-s seotud?
Praegu on need seotud nii, et helirežii üliõpilased õpivad ka kompositsiooni, orkestreerimist. Helirežii erialaga samas õppekavas on lisaks klassikalisele heliloomingule veel elektroakustiline ja audiovisuaalne looming. Seega eeldame, et meie helirežii üliõpilased oskavad stuudios olles korralikult partituure lugeda, see on väga kasulik. Euroopa kontekstis on EMTA tegelikult üks väheseid kohti, kus salvestuskunst on kompositsiooni õppekava osa. Siin tulenes see praktilisest vajadusest: õppekava loojad Lepo Sumera ja Raimo Kangro olid heliloojad, kes olid salvestamise osas väga kirglikud.
Ja tegelikult on mitmed suurepärased Eesti heliloojad välja kasvanud Eesti Raadiost, nende seas EMTA audoktor Arvo Pärt ja õppejõud Margo Kõlar. Seega, kui palju on teie õppes praktilist poolt?
Üks meie helirežii õppejõududest töötab raadios, on seal peamine helitehnik ja kutsub õpilasi sinna koos temaga tegutsema. Meil on väga head võimalused ka akadeemias, juhtkond toetab igati muusikatehnoloogia õpetamist ja teadvustab valdkonna tähtsust. Võrgustik on küll väike, aga üks meie õppekava põhimõtetest on anda üliõpilastele võimalus teha koostööd professionaalidega ja omandada praktilisi kogemusi.
Meil on ka festival nimega „Commute“. Commute on ingliskeelne sõna, mis tähendab liikumist, aga see on ka akronüüm sõnadest Composition + Music Technology (kompositsioon + muusikatehnoloogia). See on õppekava festival, kus tudengid saavad oma loomingut avalikkusele tutvustada ja professionaalidega koostööd teha. Kutsume ka külalisi välismaalt, kes annavad meistriklasse ja seminare. See on tegelikult õppekava üks atraktiivsuse põhjuseid. Mitmed tudengid tulevad siia esmalt Erasmuse programmi raames ja kandideerivad seejärel täiskohaga õppekavale, sest nad teavad, et pärast meie kraadi omandamist lähevad nad koju portfoolioga. Tahaksin ka ise sellel õppekaval õppida!
Kuidas Teie tudengitel läheb?
Võin öelda, et viimastel aastatel on see sisseastujate arvu poolest olnud akadeemias üks edukamaid õppekavasid. Ja meil on palju rahvusvahelisi üliõpilasi, eriti magistriõppes. Minu ja mu kolleegide jaoks on rõõmustav ka asjaolu, et meil on suhteliselt hea sooline tasakaal – teistes kultuurides, näiteks minu kodumaal Itaalias, on muusikatehnoloogia sektor endiselt rohkem meestekeskne, aga siin Eestis see nii ei ole.
Oleme täheldanud tendentsi, et noored on rohkem huvitatud muusikatehnoloogiast kui klassikalisest heliloomingust. Huvi klassikaliste õppekavade, ka instrumentide, mitte ainult kompositsiooni vastu on veidi vähenenud, kuid sellist ühiskondlikku nähtust on täheldatud kogu Euroopas. Avasime näiteks kolm aastat tagasi mikrokraadiprogrammi „Muusikaproduktsioon ja laulukirjutamine“, et ühiskonda testida. Sinna on väga palju kandideerijaid, eelmisel aastal võtsime programmi vastu ka esimese rahvusvahelise üliõpilase. See on üks põhjustest, miks me praegu õppekava üle vaatame: märkasime, et selle järele on tekkinud nõudlus.
Rääkige lähemalt õppekava ees ootavatest muudatustest.
Praegu on meil bakalaureuse- ja magistriõppes õppekava nimega „Helilooming ja muusikatehnoloogia“, selles on neli eriala: helilooming, helirežii, audiovisuaalne looming ja elektroakustiline looming. Samal ajal on meil ka „Muusikaproduktsioon ja laulukirjutamine“, mis on praegu ainult mikrokraadiprogramm. Integreerime selle nüüd bakalaureuseõppesse ja loome õppekava nimega „Helirežii ja muusikaproduktsioon“. See tähendab, et me võtame helirežii heliloomingu ja muusikatehnoloogia õppekavast välja, lisame sellele mikroõppe elemendid muusikaproduktsioonist ning loome bakalaureuseõppekava.
Teisalt loome õppekava, mille nimi on „Helilooming ja multimeedia“. Miks multimeedia? Multimeedia tuleneb kahest erialast, audiovisuaalsest ja elektroakustilisest loomingust. Oleme märganud, et nende taga on palju enamat, näiteks installatsioonid ja sound art (eesti k ‘heliline kunst’), mida tudengid soovivad teha. Kõik need kuuluvad nüüd ühe lihtsa nimetuse – multimeedia – alla. Seega on meie osakonnas edaspidi ühe õppekava asemel kaks: „Helirežii ja muusikaproduktsioon“ ning „Helilooming ja multimeedia“, mis on loodud olemasolevate elementide baasil.
Nägime, et on väga häid helitehnikuid, kes võib-olla ei ole heliloomingust huvitatud, aga see ei tähenda, et nad ei oska nooti lugeda. Neil on ikkagi võimalus komponeerida, sest me avardame heliloomingu mõistet: lisaks klassikalise partituuri kirjutamisele võivad nad komponeerida näiteks elektroakustilist muusikat. Tahame luua midagi, mis annab tudengile rohkem vabadust ja vastutust, et ta saaks oma huvidest lähtuvalt ise oma õppekava koostada. Praegu avatakse mõlemad erialad bakalaureuseõppes, kuid pikaajaline eesmärk on luua sama tsükkel ka magistrantuuri.
Millise taustaga tudengeid uutele õppekavadele oodatakse?
Tudengitel, kes soovivad õppida klassikalist heliloomingut, peaks olema kogemus akustilistele instrumentidele kirjutamises. Kui ollakse rohkem huvitatud multimeediast, peaks taust olema seotud loovusega üldiselt, aga täpsemalt helilise loovusega (ingl k sound creativity). See tähendab sound artist’i või heliloojat, kes on huvitatud helist või tehnoloogiast ja tahab selles valdkonnas eksperimenteerida.
Helirežiid õppiva tudengi puhul on tegemist enamasti muusikuga, kes on sügavamalt huvitatud salvestamisest ja muusikatehnoloogiast. Muusikaprodutsent on veidi laiem mõiste, sest tänapäeval peetakse produtsendiks kedagi, kes alustab arvuti taga ideest ja jõuab lõpptooteni, mis on tavaliselt laul, või kes toodab kellegi teise originaalloomingut. Taust võiks olla näiteks Tallinna Muusika- ja Balletikooli (MUBA) heliloomingu eriala või tavagümnaasiumi lõpetaja, kes on väga huvitatud muusikatehnoloogiast. Kui huvi on pigem tehniline, võib tudeng minna helirežii suunas, kui aga seotud oma idee väljendamisega, siis multimeedia ja heliloomingu poole.
Mis väljund Teie õppekava lõpetanud muusikul praegusel muusikamaastikul on?
Meie lõpetajate seas on palju vabakutselisi, samas on ka kõik Eesti teatrid meie helirežii vilistlasi täis. See on ainus koht Eestis, kus saab õppida helirežiid kõrgkooli tasemel, ja kindlasti ainus koht, kus saab spetsialiseeruda klassikalise muusika salvestamisele. Uutes õppekavades on meil rida aineid, mis on seotud turunduse ja kommunikatsiooniga, seega on nende üheks väljundiks ka vabakutselise muusiku võimekus oma karjääri ise kujundada ja korraldada.
Kokkuvõttes püüame edasi arendada seda, mis meil on, sest mitmed asjad toimivad väga hästi, mõned vajavad veidi täiustamist. Me ei muuda midagi, me arendame. Kuulame, mis ühiskonnas toimub, ja proovime seda ellu rakendada.
Intervjuu autor on EMTA muusikateaduse magistrant Greta-Liisa Aro. Artikkel ilmus Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ajakirja viiendas numbris (kevad 2026).
