Rubriik: Uncategorized @et

Tonio Tamra
09.03.1962–08.07.2024

Lahkunud on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia endine haldusprorektor, helilooja ja muusikapedagoog.

1962. aasta 9. märtsil Tallinnas sündinud Tamra õppis Viljandi Paalalinna Koolis, Viljandi Muusikakoolis, Tallinna Muusikakeskkoolis, Tartu Elleri Koolis ning 1994. aastal lõpetas ta Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia.

1994–2003 töötas Tamra Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias haldusprorektorina. Tema ametiajal, 1999. aastal, valmis praegune akadeemia õppehoone.

2003–2013 töötas ta Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemias haldusdirektoria, aastatel 2003–2022 Viljandi Muusikakooli direktorina. Tamra oli ka Eesti Heliloojate Liidu liige ning Eesti Kooriühingu juhatuse liige.

Tonio Tamra oli 2019. aastal toimunud XX tantsupeo muusikaline juht.

Aastatel 2013–2024 kuulus Tamra Viljandi volikokku. 2022. aasta septembrist 2024. aasta märtsini oli ta Viljandi abilinnapea.

Hoiame mälestust ja langetame leinas pea. Avaldame sügavat kaastunnet lähedastele.

Eesti julgeolek sõltub kogu ühiskonna panusest. Eriti olulisel kohal on Eesti tööandjad, kellel on hulgaliselt erinevaid viise, kuidas riigikaitsesse panustada. Väga tähtis on näiteks toetada enda kollektiivis töötavate reservväelaste osalemist reservõppekogunemistel. Tunnustus „Riigikaitsjate toetaja“ on mõeldud just kõige silmapaistvamatele ettevõtetele ja organisatsioonidele ning selle annab välja kord aastas kaitseminister.

„Reservväelased on meie põhijõud ja meie põhijõud kosub. Mullu osales reservõppekogunemistel kokku üle 23 000 Eesti mehe ja naise. See on usutav ja heidutav vägi. Aga – reservvägi ei seisa koos vaid reservväelastest endist, see vajab ka toetavat tagalat. Tugev põhijõud vajab tugevaid taustajõude. Et meie reservväelane saaks pühenduda riigikaitseülesannetele, peab ta olema veendunud, et sel ajal töö ei kuhju ja et pere vajadused ei jää unarusse,“ ütles Vabariigi President Alar Karis.

„Eesti rahvuslik julgeolek ja riigikaitse sõltub kogu ühiskonna panusest. Ettevõtjad ja tööandjad, kes reservväelasi toetavad, väärivad ühiskonnas märkamist ja tunnustust, sest just nende toetus riigikaitsjatele aitab muuta Eestit turvalisemaks. Tänan kõiki ettevõtteid, asutusi ja organisatsioone, kes mõistavad reservväelaste toetamise tähtsust ja kutsun ka kõiki teisi, kelle töötajaskonnas on reserviste, võimaldama näiteks töötajatel osaleda reservõppekogunemistel, säilitades töötajatele sealjuured nende palga,“ ütles kaitseminister Hanno Pevkur.

Seaduse kohaselt tuleb tööandjatel ettevõttes töötavad reservväelased lubada õppekogunemistele, kuid sissetuleku säilitamine on ettevõtete ja organisatsioonide endi otsustada.

„Täna näeme, et üle poole tööandjatest jätkab palga maksmist õppekogunemiste ajal, mis näitab, et meil on ühiskonnas kaitsetahe ikkagi väga kõrge,“ ütles kaitseväe juhataja kindral Martin Herem. „Mul on hea meel, et me saame täna riigikaitset toetavaid ettevõtteid tunnustada ja loodan, et see innustab ka teisi ettevõtteid reservväelasi toetama,“ lisas Herem.

Sel aastal teistkordselt välja antavale „Riigikaitsjate toetaja“ tunnustuse konkursil hinnati ligi 400 ettevõtet ja nende panust Eesti riigikaitsesse. Pronkstaseme tunnustuse pälvisid ettevõtted, kes säilitavad oma reservväelaste palga ning hõbe-, kuld- ja eritunnustuse pälvisid ettevõtted, kes lisaks palga säilitamisele on pakkunud muid hüvesid või soodustusi reservväelastele.

Tunnustuse saajad valis välja žürii, kuhu kuulusid kaitseministeeriumi, kaitseväe ja Kaitseliidu esindajad.

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia pälvis hõbetunnustuse, mis antakse juriidilistele isikutele, kes toetavad Eesti riigikaitsjaid eelkõige toetades nende osalemist õppekogunemistel, panustades seeläbi Eesti riigikaitsesse laiemalt ning olles eeskujuks ka teistele organisatsioonidele.

Riigikaitsjate toetaja hõbetaseme tunnustus antakse välja silmapaistva tegevuse eest Eesti riigikaitsjate toetamisel ning alljärgnevate eelduste täitmisel:

• pakutakse mitmesuguseid hüvesid reservväelastele ja kaitseväele, sealhulgas soodustusi, tehnika rendivõimalusi, tasuta transporti jms;
• on maksnud õppusel osalevale isikule  töötasu ja õppekogunemise toetuse vahe (ehk säilitanud isikule igakuise töötasu täies ulatuses);
• on jätkanud õppuse ajal isikule töötasu maksmist täies ulatuses;
• on maksnud isikule lisatasu või võimaldanud õppuse ajaks tasustatud lisapuhkust.

„Rahvuskultuuri tugevana hoidmine on laiapindse riigikaitse väga oluline osa. Oleme väga uhked, et saame panustada rahvuskultuuri ja julgeolekupoliitika põimumisse,“ sõnab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia rektor Ivari Ilja.

Tunnustuse pälvinute nimekiri:  https://kaitseministeerium.ee/et/tunnustuse-riigikaitsjate-toetajad-2024-palvinud

Allikas: Kaitseministeerium

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia korraline vastuvõtt bakalaureuse-, magistri- ja doktoriõppesse lõppes 2. juulil. Avaldusi esitati kõikidele õppeastmetele kokku 639. Vastuvõtt on veel pooleli kahel õppekaval: muusikaõpetaja magistriõppekaval (ühisõppekava TLÜ-ga) ja ingliskeelsel kaasaegsete etenduskunstide magistriõppekaval.

Bakalaureuseõppesse laekus 459 avaldust, millest 287 esitati lavakunsti eriala näitleja õppesuunale ning 43 ingliskeelsetele õppekavadele. Vastu võeti 124 üliõpilaskandidaati, neist eestikeelsetele õppekavadele 95 ja ingliskeelsetele õppekavadele 29 üliõpilaskandidaati.

Magistriõppesse laekus 154 avaldust, neist ingliskeelsetele õppekavadele 84 avaldust. Vastu võeti kokku 86 üliõpilaskandidaati, neist eestikeelsetele õppekavadele 49 (v.a. muusikaõpetaja ühisõppekava) ja  ingliskeelsetele õppekavadele 37 üliõpilaskandidaati (v.a. kaasaegsete etenduskunstide õppekava).

Doktoriõppesse laekus avaldusi 26, millest 17 esitasid välismaalased. Vastu võeti 3 nooremteadur-doktoranti, 2 doktorant-üliõpilast ning 1 teadmussiirde doktorant.

Laulu eriala ettevalmistuskursusele esitati 3 avaldust. Vastu võeti 1 kandidaat.

Kokku esitati immatrikuleerimiseks 216 uut üliõpilaskandidaati.

Populaarsemad erialad olid bakalaureuseõppe eestikeelsetest õppekavadest lavakunst, muusikakultuur, klassikaline laul, keelpillid ja helilooming ja muusikatehnoloogia (helirežii). Magistriõppes interpretatsioonipedagoogika, klassikaline laul, jazzmuusika, keelpillid ja klahvpillid.

Populaarsemad erialad ingliskeelsetest õppekavadest olid bakalaureuseõppes jazzmuusika, helilooming ja muusikatehnoloogia ja klassikaline laul ning magistriõppes kaasaegsed etenduskunstid, klahvpillid, keelpillid ning helilooming ja muusikatehnoloogia. 

Küllaltki suur oli ingliskeelsetele õppekavadele kandideerijate osakaal. Vastu võetud välisüliõpilaste päritolumaad on Läti, Leedu, Itaalia, Hispaania, Soome, Saksamaa, Holland, Belgia, Türgi, Ukraina, Prantsusmaa, Suurbritannia, Gruusia, Poola, Rumeenia, Horvaatia, Kreeka, Malta, Hiina, Lõuna-Korea, USA, Kanada, Austraalia, Kolumbia, India, Iraan.

Täiendav vastuvõtt 2024/2025. õppeaastaks toimub järgmiste erialade vabadele õppekohtadele:

Pärimusmuuusika (bakalaureuseõpe)
Muusikapedagoogika (bakalaureuseõpe, koorimuusika suund)
Jazzmuusika – löökpillid (bakalaureuseõpe, magistriõpe)

Avaldus koos vajalike dokumentidega tuleb saata hiljemalt 19. augustiks e-posti aadressile vastuvott@eamt.ee.

Avalduse vorm asub siin.

Sisseastumiseksamid toimuvad 21.–23. augustini. Ajakava leiab siit.

Täiendav vastuvõtt 2024/2025. õppeaastaks toimub järgmiste erialade vabadele õppekohtadele:

Pärimusmuuusika (bakalaureuseõpe)
Muusikapedagoogika (bakalaureuseõpe, koorimuusika suund)
Jazzmuusika – löökpillid (bakalaureuseõpe, magistriõpe)

Avaldus koos vajalike dokumentidega tuleb saata hiljemalt 19. augustiks e-posti aadressile vastuvott@eamt.ee.

Avalduse vorm asub siin.

Sisseastumiseksamid toimuvad 21.–23. augustini. Ajakava leiab siit.

Tallinnas, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias startis eile 11. popkultuuri konverents EUPOP, mis kestab 3. juulini. Konverentsi korraldavad Euroopa Popkultuuri Assotsiatsioon, Rahvusvaheline Popkultuuri Instituut eesotsas Turu Ülikooliga ning tänavu ka Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia.

Kui eelmisel aastal vaadeldi konverentsil sisemist tumedust, näiteks krimikirjanduse ja krimidokkide näitel, siis tänavu keskenduvad korraldajad piiridele, tuues kokku teadlased üle terve Euroopa. Ettekandeid leidub näiteks kunsti, aktivismi ja keskkonna seostest, piiridest kinos ja koomiksites, poliitilistest ideoloogiatest popkultuuris, vene propagandamuusikast pärast Ukraina sõja algust, underground’i ja kontrakultuuri elemendid Pori muusikamaastikul jpm.

“Meil on hea meel tuua EUPOP 2024 konverents Eestisse, kus piiride küsimus on tõepoolest aktuaalne,” kommenteeris Euroopa Popkultuuri Assotsiatsiooni president Kimi Kärki. “Oleme korraldanud oma konverentsi mitmel pool Euroopas: Londonis, Prahas, Berliinis, Pariisis, Turus, Limerickis, Krakowis, Stirlingis ja Pariisis. Kuna Tallinn on koht, mida ma väga armastan, on rõõm tuua siia ülemaailmne rühm popkultuuriteadlasi.”

Konverentsi avas peaetttekandega EMTA teadur, muusikateadlane Brigitta Davidjants. Ta vaatles piiride konstrueerimisest armeenia ja eesti popkultuuri näitel, kõneldes näiteks eestlastele hästi tuntud Onu Bella tähendusest tänastele ja 1990. aastate noortele: “Eestis on popkultuuri loomulikult uuritud, aga vähemasti selles, mis puudutab muusikat, on meil jätkuvalt tegu pigem vähem uuritud valdkonnaga. Loodan väga, et sellised konverentsid toovad ka meile rohkem teadlikkust, kui suur ja rikkalik see valdkond tegelikult on ning kui põnevaid uurimisnurki leiab popkultuuri jaoks.” Eelmisel aastal korraldati konverents Šotimaal Stirlingis ja järgmisel aastal on oodata järjekordset kohtumist Pariisis.

Fotod: Vahur Lõhmus

Sel sügisel saab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (EMTA) 105. aastaseks. 28. septembril toimuval pidulikul kontsertaktusel EMTA suures saalis kantakse ette juubeliks loodud uudisteos, mille leidmiseks kuulutas akadeemia käesoleva aasta veebruari alguses välja heliloomingu konkursi klassikalise heliloomingu üliõpilastele.

Konkursile olid oodatud sümfooniaorkestrile kirjutatud teosed pikkusega 7–8 minutit. 3. juuniks laekus konkursile 5 tööd. Žürii koosseisus rektor professor Ivari Ilja, professor Paul Mägi, professor Toivo Tulev, professor Helena Tulve, professor Toomas Vavilov on valinud võidutööks helilooja Ryan Adams teose “Kolm sünnipäevamängu”.

Helilooja kirjeldab oma teost järgmiselt:

Mõeldes teostele, mida saaksin luua Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia 105. aastapäeva tähistamiseks, mõistsin selle konkursi tõelist eesmärki – sünnipäeva tähistamist. Hakkasin meenutama enda sünnipäevadega seotud kõige meeldivamaid mälestusi ja need on sünnipäevad, kus oleme minu pereliikmetega meie köögis mänginud lihtsaid kaardimänge.  Sellest mälestusest lähtuvalt otsustasin kirjutada teose, mis sobiks piduliku meeleoluga ja kutsuks publikut kuulama tundega, mida kirjeldab mängulisus, ühendatus ja rõõm.

Teos on kirjutatud kolmes osas:

I Suur ja Väike – dialoog orkestri ja kahe flöödi poolt tekitatud väga vaiksete, õrnade vilehelide vahel.
II Meloodia ja Harmoonia – harmoonia ja meloodia väljendus, mis toimub puhkpillide ja keelpillide vahel. Teos on kirjutatud sooviga tekitada kuulajates nostalgiatunnet.
III Punktide Ühendamine – elav, energiline teos, mille loomine meenutas mulle laste joonistamisraamatuid, kus ühe punkti ühendamine teisega kindlas järjekorras loob kauni figuuri.

Ryan Adams (sünd. 1993) on ameerika helilooja ja vokalist, kes elab praegu Tallinnas, Eestis. Sel kevadel lõpetas Adams Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias klassikalise heliloomingu eriala magistriõppe, käesolevast sügisest jätkab ta õpinguid audovisuaalse loomingu erialal. Adamsi sõnul inspireerivad teda paljud valdkonnad, sealhulgas visuaalkunst, kirjandus ja matemaatika.

Ryan Adamsi teoseid on esitanud Ensemble Fractales, YXUS Ensemble, EMTA Sinfonietta ja neid on dirigeerinud Toomas Vavilov, kes esitas esmakordselt tema esimese orkestriteose “Pillars”. Ta on osalenud Frédéric Durieux’ ja Eugene Birmani meistrikursustel. Selle aasta alguses pälvis Ryan teise koha Rudolf Tobiase 150. sünniaastapäevale pühendatud heliloomingu konkursil “Eks teie tea” teosega “Constellations on a theme by Rudolf Tobias” ja EMTA heliloomingu ja muusikatehnoloogia eriala konkursil EMTHAK teosega “Sentimental Densities”. 2023. aastal tõi tema teos “emrof enilisüüf” talle finalisti koha Ameerika Ühendriikide Morton Gould Young Composer Award konkursil. Magistrikraadi omandamise ajal EMTA-s õppis ta peamiselt Toivo Tulevi käe all, olulisteks mentoriteks on  Helena Tulve, Vera Stanojevic, Dina Lentsner ja Thomas Wells.

Lisaks kompositsiooniõpingutele on Ryan silmapaistev vokalist, olles hetkel seotud Vox Clamantise ja Eesti Filharmoonia Kammerkooriga. Varasemalt on ta esinenud Oregon Bachi festivalil festivali kooris, soololauljana heliloojatele nagu Jake Runestad ja Eric Whitacre ning solistina Carnegie Hallis.

Võidutöö kannab 28. septembril Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia suures saalis ette EMTA sümfooniaorkester dirgent Paul Mägi juhatamisel.

Täname kõiki osalejaid ja õnnitleme võidutöö autorit!

Täna, 21. juunil kell 14.00 algab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia suures saalis pidulik kontsertaktus, kus akadeemia lõpetajatele antakse üle lõpudiplomid.

2023/24. õppeaastal jõudis diplomini 156 üliõpilast. Bakalaureusekraad on omistatud 74 üliõpilasele, kellest cum laude lõpetajaid on 9. Magistrikraad 82 üliõpilasele, kellest 26 on cum laude lõpetajad. Doktoriõppe lõpetas sel õppeaastal 4 doktoranti.

Välisüliõpilasi on lõpetanutest 53: 16 bakalaureuse- ja 37 magistriõppes. Cum laude lõpetajaid on kokku 10, neist 2 bakalaureuse- ja 8 magistriõppes. Diplomisaajad on lisaks Eestile pärit Soomest, Rootsist, Lätist, Prantsusmaalt, Austraaliast, Hiinast, Lõuna-Koreast, Kolumbiast, Horvaatiast, Saksamaalt, Hispaaniast, Itaaliast, Iraanist, Suurbritanniast, USA-st, Hollandist, Poolast, Türgist, Ukrainast.

Humanitaarteaduste bakalaureusekraad omistati 74 lõpetajale. Kunstide magistrikraad 72, haridusteaduse magistrikraad 8 ning sotsiaalteaduse magistrikraad 2 üliõpilasele.

Doktoriõppe lõpetajaid on neli: Ana Victoria Falcon Araujo  ja Erik Alalooga filosoofiadoktorid teatrikunsti alal ning  Heigo Rosin ja Vittoria Ecclesia filosoofiadoktorid muusika alal.

Piduliku kontsertaktuse otseülekannet saab jälgida Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia YouTube’i kanalil või suurelt ekraanilt EMTA black box‘is. Esinevad solistid koos EMTA sümfooniaorkestriga Toomas Vavilovi dirigeerimisel. Kontsertaktusele sissepääs on kutsete alusel.

Hetkel on käimas ka uute üliõpilaste vastuvõtt, avalduste esitamise tähtaeg on 25. juuni kell 17.00. Lisainfo akadeemia kodulehelt siit.

Vittoria Ecclesia kaitses 4. juunil 2024 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias filosoofiadoktori (muusika) kraadi taotlemiseks suurepäraselt töö: „Practice Beyond Boundaries: Enhancing Musicianship through Historical Clarinet Affordances“ („Piire ületav harjutamine: muusikalise meisterlikkuse arendamine ajaloolise klarneti pakutavate võimaluste kaudu“).

Juhendajad: professor Toomas Siitan, PhD (EMTA) ja professor Peeter Sarapuu, PhD (EMTA)

Oponent: professor Mieko Kanno, Sibeliuse Akadeemia (Helsingi Kunstide Ülikool)

Doktorinõukogusse kuulusid prof Kristel Pappel (esimees), prof Marje Lohuaru, prof Kerri Kotta, prof Lembit Orgse, lektor Theodore Parker, PhD (muusikas) ja prof Mieko Kanno.

Doktoritööga on võimalik tutvuda SIIN ning trükisena EMTA raamatukogus.

Töö lühikokkuvõte (katkend):

Väitekiri „Practice Beyond Boundaries: Enhancing Musicianship through Historical Clarinet Affordances“ („Piire ületav harjutamine: muusikalise meisterlikkuse arendamine ajaloolise klarneti pakutavate võimaluste kaudu“) on loomeuurimus teemal, kuidas ajaloolise klarneti võimaldused (affordances) mõjutavad esituspraktikat kaasaegsel klarnetil. Käsitletav ajalooline klarnet on Tallinnast pärit Ivan Mülleri poolt 19. sajandi alguses välja töötatud 13-klapiline instrument.

Praktikapõhise uuringu jaoks on püstitatud järgmised uurimisküsimused:
• Kuidas mõjutab harjutamine ajaloolisel klarnetil minu mängu kaasaegsel klarnetil?
• Milliseid spetsiifilisi muusikalisi võimalusi ajalooline klarnet pakub?
• Kuidas ma saan neid muusikalisi võimalusi praktikas rakendada, et arendada oma muusikalist meisterlikkust?

Ajalooline klarnet on uurimuses käsitletud väljaspool ajaloolise esituspraktika valdkonda ning käsitletud iseseisva pillina, mis eksisteerib tänapäevases kontekstis. Vältides positivistlikku mõtteviisi instrumentide arengust käsitletakse kaasaegset ja ajaloolist klarnetit kui erinevaid, kuid võrdse kvaliteediga instrumente. Uurimistöös tuginesin kirjandusele klarneti ajaloost, ajalooteadlikust esitusest, loovuurimusest ja interpretatsioonikunsti probleemidest.

Esmaspäeval, 10. juunil kell 10.00 ja 12.00 toimuvad ruumis A-402 järgmised muusikateaduse magistritööde kaitsmised:

Jelizaveta Bukina „Valikharjutuste mõju vaimsete blokkide ületamisele klaverimängijatel“
Juhendaja Marju Raju, PhD
Oponent Eva-Maria Kangro, PhD

Magistritöös „Valikharjutuste mõju vaimsete blokkide ületamisele klaverimängijatel” uuriti, milline mõju on teatud harjutustel pianistidel tekkinud psüühilistest tõketest vabanemisele. Tähelepanu keskmes oli töö psühhosomaatikaga. Paljudel interpreetidel tekivad eriomased mõttelised „müürid” ehk vaimsed blokid, mis on teatud hirmude või traumade tagajärg. Need kartused võivad olla alateadlikud ning sellepärast raskelt ületatavad. Küsimus pole enam füüsilises võimetuses, mis alguses neid probleeme põhjustas ning nõudis erilist tähelepanu ja harjutamist, vaid muusiku mõtlemises. Vaimsete blokkide leevendamiseks on mitmeid erinevaid viise. Käesolevas uurimistöös tutvustatakse nendest kehateadlikkust ja füüsilisi harjutusi kombineerivaid meetodeid – Alexanderi tehnikat ja Feldenkraisi meetodit. Töö empiirilise osa jaoks koostas autor ise harjutuste komplekti, kuhu kuulusid lisaks füüsilistele harjutustele ka harjutused kognitiiv-käitumuslikust teraapiast. Selleks, et saada vastust uurimisküsimusele valitud harjutuste konkreetsest mõjust, viidi läbi kahenädalane uuring. Uuringus osales neli klaverimängijat, kes pidid vastama ankeetküsitlusele, seejärel igapäevaselt tegema harjutusi ja täitma päevikut, mis sisaldas enesetunde hinnangu skaalasid, ning uuringu lõpus taas täitma ankeedi. Uuringu tulemused näitasid, et harjutustel oli positiivne mõju. Kõikide osalejate tajutav enesehinnang paranes ja üldine seisund muutus rahulikumaks. Ühel osalejal leevenes ka tema vaimse blokiga seotud klaveripala esitus.

Tööga saab tutvuda siin ja EMTA raamatukogus.

Anita Maasalu „Jagatud subkultuurne muusikakogemus vanemate ja laste näitel“
Juhendaja Brigitta Davidjants, PhD
Oponent Taive Särg, PhD

Muusikal on võime luua sarnaste väärtushinnangutega inimeste vahel ühtekuuluvustunnet. Kui Nõukogude Eestis iseloomustasid muusikalisel subkultuursel identiteedil põhinevaid rühmi rangemad piirid, siis 1990. aastad ühes taasiseseisvumisega lõid tingimused nende piiride hajumiseks. Nullindatel muutus see valitsevaks trendiks ning erinevad piirid – rahvuslikud, subkultuursed, põlvkondlikud – on muutunud pretsedenditult hajusaks. Kuna paljud muusikastiilid on jäänud alates 20. sajandi teisest poolest tänaseni aktuaalseks, ent paralleelselt loobub üha vähem inimesi vanemaks saades oma subkultuursest identiteedist, saame tunnistada ühtekuuluvust sama subkultuuri piires erinevate põlvkondade vahel. Selle uurimistöö eesmärk on mõista subkultuurset muusikakogemust ja kommunikatsiooni põlvkondlikust perspektiivist. Minu hüpoteesi kohaselt on uus sajand toonud ühe olulise nihke – erinevalt eelnevatest aastakümnetest, mõjutab kaasaegses Eestis vanemate subkultuuriline taust nende laste subkultuurilise kuuluvuse valikut palju enam. Seetõttu on minu uurimisküsimused: a) milline on muusikalise subkultuuri sisene põlvkondlik kommunikatsioon ning kuidas on subkultuurse taustaga vanemad käesoleval sajandil oma laste muusikalisi eelistusi mõjutanud; b) kuidas väljendub laste ja vanemate subkultuursetes muusikaeelistuses (jagatud) identiteet. Selline eri põlvkondade subkultuurikogemuse võrdlus peegeldab identiteedipoliitika muutumist globaalsete ja lokaalsete sotsiaalsete arengute valguses ning illustreerib aja jooksul subkultuuri sees toimuvaid väärtuspõhiseid nihkeid.

Tööga saab tutvuda siin ja EMTA raamatukogus.