Rubriik: Uncategorized @et

Sel laupäeval, 10. oktoobril, korraldab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia koostöös Eesti Muusikateraapia Ühinguga rahvusvahelise vaimse tervise päeva puhul teraapilise muusika õhtu. Pärastlõunast hilisõhtuni toimuvate kontsertide eesmärgiks on tõsta teadlikkust muusika olulisest rollist vaimse heaolu toetamisel.

Sündmus toob kokku professionaalsed muusikud, muusikaterapeudid ja üliõpilased, et pakkuda osalejatele võimalust kogeda vahetult muusika mõju ja edendada vaimset heaolu ning teadlikkust sellest. Teraapilise muusika õhtu väärtustab ennetavat lähenemist vaimse tervise hoidmisele ning toetab kultuuri- ja tervisevaldkonna vahelist koostööd.

“Teraapilise muusika õhtuga tähistame rahvusvahelist vaimse tervise päeva ning ürituse idee ongi sellest inspireeritud. Selle oluline eesmärk on teha nähtavaks muusika mõju vaimsele tervisele ning pakkuda publikule ka selle valdkonna teaduspõhist infot. On tõsi, et igasugune muusika võib mõjuda teraapiliselt, kuid meie toetume just teaduspõhisele lähenemisele ning kogu programm on vastavalt kureeritud,” sõnab kunstiline juht, EMTA heliloomingu ja multimeedialoomingu õppejuht Einike Leppik ja lisab: “Muusika võib toetada vaimset tervist kogu inimese eluea vältel, seega on ka teraapilise muusika õhtu suunatud kõikidele, kel selle teema vastu on huvi.”

Teraapilise muusika õhtu algab kell 16.00 EMTA black box’is lastekontserdiga “Helide mängumaa”, esinevad muusikaterapeut Kadi Uibo ja akadeemia muusikapedagoogika eriala üliõpilased. Samal ajal algab EMTA kammersaalis “Resoneeruv heliruum”, kus astuvad üles muusikaterapeudid ja improviseerijad Kaili Inno ja Eve Lukk, helilooja on EMTA üliõpilane Helia Sobhanian Najafabadi. Kell 16.30 ja 18.30 on võimalik multimeediakeskuses osa saada helilooja ja muusikaterapeudi Einike Leppiku helimaastik-rännakust “Nagu valgus katteloori all”. Kell 17.30 esinevad Kärt Pihlap (flööt, laul, elektroonika), Kertu-Liis Õnnis (kannel), Eva Eensaar-Tootsen (laul) kontserdil “Flöödi hingus” EMTA black box’is. Samal ajal algab kammersaalis pianist Arturs Cingujevsi (Läti) kontsert “Teraapilised klahvid”. Kell 19.00 toimub EMTA kammersaalis kontsert “Bachi teraapilised keeled”. Bachi soolosüite esitab tšellist Henry-David Varema, Bachi muusika teraapilisi aspekte avab muusikaterapeut Laura Pley, visuaalide autor on Deili Lemsalu. Teraapilise muusika õhtu lõpetab kell 20.00 EMTA black box’is kontsert “Maandavad helimaastikud”, kus kõlab helikunstniku, produtsendi ja muusikaterapeudi Francesca Pavesi (Itaalia) ambient live-muusika.

Kontsertide kestus on ligikaudu 45–50 minutit. Päevapiletid on saadaval Piletikeskuses ja kohapeal.

Rohkem infot kontsertide kohta SIIN.

Eesti kuus avalik-õiguslikku ülikooli asutasid Eesti Ülikoolide Digiarenduse Keskuse, et arendada ühiseid, nüüdisaegseid ja tulevikukindlaid digilahendusi ning vältida samalaadsete arenduste dubleerimist.

Ühised digitaalsed süsteemid parandavad ülikoolide koostalitlusvõimet, lihtsustavad õppijate ja töötajate liikumist ülikoolide vahel ning loovad paremad võimalused õppealaseks koostööks.

„Eesti ülikoolidel on digiarenduses palju sarnaseid vajadusi. Keskuse asutamisega loome püsiva koostöövormi, mille kaudu saame teha strateegilisi arendusi ühiselt, kasutada parimat olemasolevat teadmist ja rakendada ressursse senisest tõhusamalt,“ ütles Rektorite Nõukogu juhatuse esimees ja Eesti Maaülikooli rektor Ülle Jaakma.

Esimene suur siht: ühine õppeinfosüsteem

Esimese suurema ülesandena valmistab keskus ette ülikoolide järgmise põlvkonna ühist õppeinfosüsteemi viisil, mis ühendab Eesti digiriigi tugevused, kaasaegse tehnoloogia ja ülikoolide sisulised vajadused. Eesmärk ei ole lihtsalt asendada seniseid eraldiseisvaid süsteeme, vaid luua õpet toetav digitaristu täiesti uuel tasemel, mis toetab õppijate ja õppejõudude tööd, nende liikumist ülikoolide vahel ja viib ülikoolide koostöövõimalused õppes uuele tasemele.

„See on võimalus vaadata õppeinfosüsteemi palju laiemalt kui pelgalt tehnilise platvormina. Kui suudame teha selle hästi, saame ühtaegu parandada kasutajakogemust, lihtsustada ülikoolide koostööd ja luua aluse järgmisteks ühisteks digiarendusteks,“ ütles Jaakma.

Ühiselt loodud, ühiselt juhitud

Eesti Ülikoolide Digiarenduse Keskusest kujuneb ülikoolide ühine võimekus, mille kaudu saab tulevikus käivitada ka teisi ühiseid digiarendusi ja võtta kasutusele uusi tehnoloogilisi lahendusi seal, kus koostegutsemine annab selge eelise.

„Eesti edu on sündinud oskusest teha targalt koostööd. Ülikoolide digiarenduse keskus annab võimaluse tõsta ühine tegutsemine uuele tasemele ning kujundada lahendusi, mille mõju ulatub kõrgharidusest kaugemale,“ ütles Jaakma.

Nüüd tuleb keskus päriselt üles ehitada

Keskuse asutamine on esimene samm. Järgmise ülesandena tuleb ehitada üles organisatsioon, meeskond ja koostöömudel, mis suudaks kuue autonoomse ülikooli ühised eesmärgid muuta toimivateks digilahendusteks.

Selleks asume kohe-kohe otsima keskusele tegevjuhti, kellel saab olema keskne roll nii uue organisatsiooni ülesehitamisel, ülikoolide koostöö juhtimisel kui ka esimeste suurte arendusprojektide elluviimisel.

Otsime missiooni ja väljakutset otsivat inimest, kellel on harukordne võimalus ehitada nullist üles keskus, mille tehtud valikud võivad kujundada Eesti kõrghariduse digilahendusi vähemalt järgmiseks kümnendiks.

Eesti Ülikoolide Digiarenduse Keskuse asutasid Tartu Ülikool, Tallinna Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool, Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ning Eesti Maaülikool.

Kõigil kuuel asutajaliikmel on keskuse juhtimises võrdsed õigused. Ülikoolid säilitavad oma autonoomia, kuid otsustavad ühiste arenduste sihid ja põhimõtted koos.

Allikas: Rektorite Nõukogu

22.–27. novembrini 2026 toimub Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias (EMTA) Eesti Puhkpilli- ja Löökpillimängijate Konkurss üheteistkümnele instrumendile: flööt, oboe, klarnet, fagott, saksofon, metsasarv, trompet, tromboon, basstromboon, tuuba ja löökpillid.

Konkursile on registreerunud 74 puhkpilli- ja löökpillimängijat: 14 flöödi-, 6 oboe-, 7 klarneti-, 8 fagoti-, 14 saksofonimängijat (puupuhkpillid); 6 metsasarve-, 5 trompeti-, 3 trombooni-, 1 basstrombooni, 2 tuubamängijat (vaskpuhkpillid); 8 löökpillimängijat. Osalejate hulgas on näiteks nii Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Helsingi Kunstide Ülikooli Sibeliuse Akadeemia, Taani Kuningliku Muusikaakadeemia, Norra Muusikaakadeemia, Hannoveri Muusika-, Teatri- ja Meediakõrgkooli, Frankfurdi Muusika- ja Esituskunstide Kõrgkooli, Denveri Ülikooli, Tallinna Muusika- ja Balletikooli, Heino Elleri Muusikakooli õpilasi kui ka juba kõrgkooli lõpetanud muusikuid.

“Konkurss on Eesti muusikaelus oluline sündmus, mis annab ülevaate puhkpilli- ja löökpillimängu tasemest ja arengu- suundadest ning toob need erialad laiema avalikkuse tähelepanu alla. Rõõm on tõdeda, et tänavusele konkursile on registreerunud 74 muusikut. Nii interpreedid kui ka õppejõud ootavad konkurssi, sest see innustab noori muusikuid ja avardab nende esinemisvõimalusi. Eesti muusikakollektiividele pakub konkurss väärtuslikku ülevaadet järelkasvust ning aitab märgata tulevikutegijaid,” sõnab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia loometegevuse ja välissuhete prorektor Henry-David Varema.

Konkurss koosneb järgmistest voorudest, mis toimuvad EMTA suures saalis ja kammersaalis ning on publikule avatud: I voor (valikuvoor) 22.11–23.11, II voor (vahefinaal) 24.11–25.11, Grand Prix voor 27.11. Grand Prix vooru pääsenud astuvad üles koos Eesti Riikliku Sümfooniaorkestriga.

Osalejaid hindab rahvusvaheliselt tunnustatud puhkpilli- ja löökpillimängijatest koosnev žürii. Erialade rohkuse tõttu hindavad konkursi I ja II voorus puu-, vask- ja löökpille eraldi rahvusvahelised žüriid, mis Grand Prix voorus ühinevad.

2018. aastal oli puupuhkpillide kategoorias Grand Prix võtja Pipilota Neostus (flööt), vaskpuhkpillide kategoorias Kreete Jacob (Perandi) (metsasarv).

Konkurss toimub Eesti Muusikanõukogu, MTÜ Muusikaline Noorus Eestis, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ja Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri koostöös.

Kuni 15. oktoobrini on magistrantidele ja doktorantidele avatud kandideerimine Tallinna Raestipendiumile. Kandidaate saavad esitada Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (EMTA) akadeemilised üksused ja üliõpilaste juhendajad. Kui üliõpilane teeb uurimistöö kirjutamisel koostööd linna asutusega, võib esitajaks olla ka selle asutuse töötaja.  

Taotlemistingimuste ja uurimisteemade kohta saab täpsemat teavet Tallinna kodulehelt. Taotlusdokumente saab esitada kuni 15. oktoobrini e-posti aadressil raestipendium@tallinnlv.ee. 

Tallinna haridusvaldkonna abilinnapea Andrei Kante sõnul käsitleb Raestipendium Tallinna jaoks olulisi teemasid ning pakub linnale uusi teadmisi, analüüse ja praktilisi lahendusi. „Stipendium toetab teadmiste jõudmist akadeemilisest keskkonnast linnaruumi ja avalikku sektorisse ning stipendiaatide uurimistööde tulemused aitavad kujundada linna strateegiaid, arengukavu ja teenuseid ning töötada välja tõenduspõhiseid poliitikaid,“ ütles Kante

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia õppe- ja teadusprorektor Kristi Kiilu sõnul annavad Tallinna linna pakutud uurimisteemad magistrantidele ja doktorantidele võimaluse siduda oma järgmine uurimus, lõputöö või teadusartikkel linnale oluliste teemadega. „Sel aastal on Raestipendiumi uurimisteemade hulgas näiteks eakate kontserdielus osalemise võimalused, klassikalise muusika kontserdikülastaja profiil ning klassikalise muusika kontserdikogemuse kajastamine Tallinna gümnasistide kontserdiarvustustes. Need teemad on välja pakkunud Tallinna Kammerorkester. Lisaks leiab nimekirjast kultuurivaldkonnaga seonduvaid teemasid Tallinna Haridusametilt,” lisas Kiilu.

Magistrantidele makstav stipendium on 2000 eurot, doktorantidele 3000 eurot. Stipendiumi rahastab Tallinna linn. Linnal on koostööleping järgmiste ülikoolide ja kõrgkoolidega: Tallinna Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool, Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor, Estonian Business School, Eesti Kunstiakadeemia, Tallinna Tehnikakõrgkool, Tartu Ülikool, Eesti Maaülikool, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia. 

EMTA üliõpilastel on võimalus kandideerida Raestipendiumile esimest aastat. Rohkem infot: Anett Linno, teadmussiirde koordinaator, anett.linno@eamt.ee 

Oktoobris saab alguse uus Kultuuriministeeriumi toetusega loovuurimuslik projekt „Näidendi tõlke üleminek paberilt lavale“ (01.10.2026–31.12.2027). Projekti vastutav täitja on Tartu Ülikooli doktorikraadiga teatriuurija Raili Lass, kes töötab projekti perioodil Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikoolis külalisteaduri ja draamatõlke õppejõuna.

Uurimuse peamine eesmärk on välja selgitada, kuidas ja kui suurel määral mõjutab näidendi tõlge näitleja rolliloomet. Selleks luuakse samadele lähtetekstidele erinevad eestikeelsed tõlked nii individuaalse loomena kui ka ühisloome vormis. 2027. aasta DRAAMA festivalil toimub nende tõlgete põhjal publiku ees ühekordne lavastatud proov, kus näitlejad katsetavad, kuidas erinev keelekasutus tõlkes mõjutab sama rolli mängimise võimalusi. 

Individuaalsed tõlked loob projekti juht Raili Lass. Näidendite kollektiivseks tõlkimiseks korraldatakse EMTA lavakunstikoolis 2027. aasta esimesel poolel draamatõlke töötoad, kuhu kutsutakse Eesti tõlkijaid, dramaturge, lavastajaid ja näitlejaid.

Projekti käigus antakse Eesti teatritele võimalus tutvustada oma lähiaastate repertuaariplaane ning katsetada erinevaid tõlkeid ja mänguvõimalusi veel enne, kui näidendile valmib terviklik tõlge ja algab prooviprotsess. Külgnevate teemadena annab projekt võimaluse uurida individuaalse ja ühisloome erinevusi ning kõrvutada tõlkijate, dramaturgide, lavastajate ja näitlejate arusaamu tõlkimisest ja tööst tõlkega.

Projekti raames teeb Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia koostööd Eesti Teatriagentuuriga, keda esindab agentuuri dramaturg Heidi Aadma. Uurimisgruppi kuuluvad veel Madli Pesti ja Siret Campbell EMTA lavakunstikoolist ning Johan Elm, kes lavastab loovuurimuse finaali DRAAMA festivalil.

Oktoobri algusest kuni detsembri lõpuni saab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kontserdi- ja teatrimaja galeriis näha Anneli Ivaste fotonäitust „Piiripealsed helid“, mis on inspireeritud helilooja, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia heliloomingu professori Tõnu Kõrvitsa loomingust.

Fotoseeria keskmes on heliloome protsess – hetk, mil esialgne idee hakkab kuju võtma ning jõuab nootidesse ja sealt muusikana kuulajani. „Muusika on loomulik osa meie elust, kuid igapäevaselt ei mõtle me sellele, kuidas see meieni jõuab,“ ütleb Anneli Ivaste ja lisab: „Loomeprotsessile on iseloomulik otsimine ja kompamine, kus mõtted ei ole veel päris selged ja helid pole kuuldavad. Püüdsingi tajuda seda atmosfääri ning neid piiripealseid hetki, kui idee on veel õhus ja noot paberil muutumises.“

Näituse lähtepunktiks on eelkõige Tõnu Kõrvitsa triloogia „Lageda laulud“, „Sina oled valgus ja hommik“ ning „Tiibade hääl“, mille tekstide puhul on Doris Kareva olnud nii autori kui ka tõlkija rollis. 

Fotode juures olevate QR-koodide kaudu saab kuulata ka Tõnu Kõrvitsa teost „Tiibade hääl“.

Näituse autor on Anneli Ivaste, teostamisele ja materjalivalikule aitas kaasa Kristel Schwede.

Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapital ja Eesti Muusikanõukogu tunnustasid rahvusvahelisel muusikapäeval muusikamaastiku parimaid. Rõõmustame, et laureaatide hulgas on mitmeid Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (EMTA) töötajaid! 

Helikunsti sihtkapitali aastapreemiad 2026

• EMTA löökpillide vanemlektor Vambola Krigul – mitmekülgse, kõrgel kunstilisel tasemel kontserttegevuse ja pühendumuse eest Eesti nüüdismuusika ettekandmisel. 
• EMTA fagoti professor Peeter Sarapuu – silmapaistva tegevuse eest solisti, ansamblisti, orkestrandi ja pedagoogina. 
• EMTA barokkviiuli lektor Meelis Orgse – mitmekülgse rahvusvahelise tegevuse eest erinevates barokkmuusika ansamblites ja orkestrites. 

Helikunsti sihtkapitali tunnustuspreemiad 2026

• EMTA instrumentaalkammermuusika õppejuht, professor, doktorinõukogu aseesimees, õppekava koordinaator Marje Lohuaru – erakordse panuse eest Eesti muusikaellu pianisti, kammermuusiku ja aktiivse muusikaelutegelasena. Eesti Pillifondi algataja ja juhatuse liige, Euroopa Kammermuusika Õpetajate Ühenduse juhatuse esimees. Marje Lohuaru on aastakümneid andnud olulise panuse Eesti muusikaellu nii interpreedi kui ka õppejõuna. Tema pikaajaline töö Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias on kujundanud mitme põlvkonna muusikute arengut ning edendanud kammermuusika traditsiooni Eestis. 

Kultuurkapitali helikunsti sihtkapital tunnustas preemiatega hooajal 2025/2026 enim silma paistnud muusikategelasi. Traditsioon pärineb aastast 1995. Muusikavaldkonda panustamise ja silmapaistva tegevuse eest anti välja kümme aastapreemiat ning neli tunnustuspreemiat. 

Eesti Muusikanõukogu tunnustas preemiatega muusikavaldkonna parimaid kogu senise panuse eest. Traditsioon pärineb aastast 2002. Tänavu anti välja interpretatsioonipreemia ja preemia muusikaelu jaoks olulise ja väljapaistva tegevuse eest.

Rohkem infot kõikide laureaatide kohta leiab ERRi kultuuriportaalist siit.

Preemiad anti üle Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kontserdi- ja teatrimajas. Pidulikku galakontserti vahendas ETV, saadet saab järele vaadata siit.

Õnnitleme!

Täna, rahvusvahelisel muusikapäeval, esinevad Viru Keskuse aatriumis Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia üliõpilased. Tasuta lühikontserdid algavad igal täistunnil alates keskpäevast.

„Avalikus ruumis oleme harjunud muusikat kuulama pigem möödaminnes, taustana, millele me tähelepanu ei pööra. Rahvusvahelisel muusikapäeval tahame seda harjumust korraks murda. Kui muusika sünnib otse sinu silme all ja seda teevad noored andekad muusikud, muutub see järsku millekski, mida märgata ja kuulata, ning selles on oma eriline võlu. Ootame publikut alati meie majja, kuid inimeste sekka tulles loodame, et veel rohkem kuulajaid leiab tee nii meie suurepärastesse saalidesse kui ka laiemalt meie rikkaliku muusikaelu juurde,“ sõnab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia loometegevuse ja välissuhete prorektor Henry-David Varema.

Päeva jooksul saab Viru Keskuse aatriumis nautida väga mitmekesist muusikaprogrammi. Esinevad noored pianistid, tšello- ja saksofoniansambel, keelpillikvartett, puhkpillimängijad, laulu eriala üliõpilased ning rütmi- ja jazzmuusikud.

Päeva juhib EMTA lavakunstikooli vilistlane Erik Hermaküla.

12.00 – EMTA puhkpilliorkester, orkestri juhendaja Kreete Jacob
13.00 – Paula Linde (kannel)
14.00 – Interpretatsioonipedagoogika rütmimuusikud Madli Ainsalu ja Berit Hallik (vokaal), klaveril Rain Rämmal
15.00 – Saksofoniansambel koosseisus Ganmin Xie, Miguel Péres Revert, Elisabeth Pae, Anete Jäetma, Pablo Fragoso Marrero, Caterina Mollà Carcía, Nikita Masjukov, Virgo Veldi
16.00 – Tšelloansambel koosseisus Evelin Uue, Paula-Riin Selis, Anton Hannes Karin, prof Henry-David Varema
17.00 – EMTA jazzitudengid Paula Vārpiņa (saksofon), Gustavs Saulītis (kontrabass), Milana Maksimova (trummid), Madis Sikk (klaver)
18.00 – Klassikalise laulu tudengid Melissa Purason (sopran), Perla Guasti (sopran), Kati Jakobson-Lott (sopran), Regina Karise (sopran), Baowen Ou (metsosopran), Paula Põhjakivi (metsosopran), Kuno Kerge (bariton), klaveril Sven-Sander Šestakov
19.00 – Keelpillikvartett koosseisus Mariia-Sofiia Dyka (viiul), Melissa Carita Ots (viiul), Ali Amishov (vioola), Evelin Uue (tšello)
20.00 – Pianistid Peeter Kivistu ja Madis Sikk

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (EMTA) Fondi Jüri Alperteni nimelise allfondi komisjon otsustas 2026. aasta stipendiumi määrata EMTA klassikalise laulu eriala magistriõppe üliõpilasele Hedi Pärtnale.

Hedi Pärtna alustas muusikaõpinguid Kiviõli Kunstide Koolis, õppides esialgu klaverit. Huvi klassikalise laulu ja muusikateatri vastu süvenes ning pärast Kiviõli Gümnaasiumi lõpetamist jätkab ta õpinguid Muusika- ja Teatriakadeemias Juhan Tralla käe all. Pärtna on üles astunud akadeemia esindusfestivalil MÜRIAADfest, kontserdil “Lõunahetk muusikaga” ning mitmetel laulu eriala ning saateklassi kontsertidel. Samuti on ta teinud rolle EMTA ooperistuudio projektides, nagu B. Britteni “Väike korstnapühkija”, R. Rannapi “Metsalaulupidu” ja A. Scarlatti “Armutruudus”.

Jüri Alperteni allfondi asutas tema lesk käesoleval aastal, et väärtustada ooperi- ja sümfoonilise muusika legendaarse dirigendi Jüri Alperteni hindamatut muusikalist ja pedagoogilist pärandit ning toetada EMTA klassikalise laulu eriala noori andeid. Allfondi eesmärgiks on kanda edasi Jüri Alperteni kiindumust annet ja pingutust nõudvasse ooperi- ja vokaalkammermuusikasse ning nende žanrite esitajatesse.

Jüri Alperten (1957–2020) oli Eesti dirigent, pianist ning aastakümneid EMTA dirigeerimise eriala õppejõud. Rahvusooperis dirigeeris ta alates 1985. aastast, 2002–2004 oli ta Rahvusooper Estonia orkestri peadirigent. Aastatel 1994–2000 oli Alperten EMTA sümfooniaorkestri peadirigent, 1998–2019 Pärnu Linnaorkestri peadirigent. Oma elu jooksul dirigeeris ta üle 50 muusikalise lavateose ning tõi mitmed neist muusikajuhina Rahvusooper Estonias ka lavale. Olles õppinud Bruno Luki klaveriklassis, võis Jüri Alperten mitmekülgse muusikuna astuda mõnel kontserdil üles nii dirigendi kui ka pianistina.

Veeda Kala kaitses 28. septembril 2026 filosoofiadoktori (muusikateadus) kraadi taotlemiseks doktoritöö:

„Tekstiselguse saavutamine lääne klassikalises laulus: professionaalsete lauljate valdavad praktikad ja kogemused“

Juhendaja: Marju Raju, PhD

Oponent: Gláucia Laís Salomão, PhD (Stockholmi Ülikool)

Doktoritööga on võimalik tutvuda SIIN ning trükisena Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia raamatukogus. 

Õnnitleme!