Rubriik: Uncategorized @et

Eesti Muusika-­ ja Teatriakadeemia kultuurikorralduse magistriprogramm pakub rahvusvahelist haridust, mis ühendab praktilised oskused ja akadeemilise teaduspõhise lähenemise. Kuigi õpe toimub inglise keeles ja on seetõttu tasuline, teeb stipendiumi­süsteem selle motiveeritud üliõpilastele kättesaa­davaks. Programm on suunatud neile, kes soovivad kujundada kultuurivaldkonna tulevikku, ühendades teooria ja praktika ning arendades oskusi, mis on vajalikud kiiresti muutuvas maailmas edukaks tegut­semiseks. „Me ei eristu ainult sellega, et õpe toimub inglise keeles, vaid meie õppekava profiil on täiesti erinev,“ sõnab Eesti Muusika­ ja Teatriakadeemia (EMTA) kultuurikorralduse eriala õppejuht ja õppe­kava koordinaator, lektor ning välissuhete spetsialist Kai Kiiv.

Kultuurikorralduse õppekava akadeemiline juht professor Annukka Jyrämä on õppekava tutvustuses öelnud, et kultuurikorralduse õpe põhineb probleemi- või väljakutsepõhisel pedagoogikal ja topeltteemanti mudelil. See aitab üliõpilastel siduda teooria juba algusest peale praktikaga ning mõista, kuidas teoreetilised tööriistad ja raamistikud aitavad analüüsida ning suunata erialaseid muutusi ja uuendusi. Teisisõnu – kuidas rakendada õpitut reaalses tööelus, et lahendada kultuurivaldkonna praktilisi väljakutseid. Kiivi sõnul on EMTA magistriprogramm selles mõttes ainulaadne.

Rätsepatööna valminud õppekava

Kultuurikorralduse õppekava uuendati põhjalikult neli aastat tagasi. Õppekava arengut mõjutavad ka värsked üliõpilased. „Me suudame üsna kiiresti aru saada, kes akadeemiasse sisse astuvad ja millised on nende vajadused. Selle põhjal kujuneb ka õppekava täpsem sisu,“ selgitab Kiiv. Õppekava koosneb üheksast suurest moodulist, mille all on erineva kaaluga õppeained. Näiteks kui õppegrupis on inimesi, kes tunnevad suuremat huvi turunduse vastu, kohandatakse vastavalt sellele nende õppeainete osakaalu. „Kultuurikorralduse õppekavale on lähenetud õppijakeskselt,“ lisab Kiiv. Lisaks sellele, et tegemist on ingliskeelse õppega, annab omaette väärtuse see, et tegemist on ühisõppekavaga – lõpetajad saavad nii Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kui ka Estonian Business School’i (EBS) diplomi. „EBS-is omandatakse majanduse ja organisatsioonikäitumise alaseid teadmisi ning kultuuridevahelisi suhtlemisoskusi. Kõik need kompetentsid lisavad meie ühisõppekavale kaalu juurde. Lisaks asuvad koolid üksteisele väga lähedal, mis muudab õppimise mugavamaks.“Õpe on üles ehitatud tsüklitena, iga tsükkel kestab neli nädalat. Tsükkel algab 4-päevase sessiooniga, kestes kolmapäevast laupäevani. Sellele järgneb iseseisev töö. Kolmandal nädalal toimub veebipõhine õpe. Neljandal nädalal keskendutakse iseseisvale või grupitööle. Seega on iseseisva töö maht suur, mistõttu on hea ajajuhtimine ja enesedistsipliin Kiivi sõnul eduka õppe aluseks. Õppekava üheks oluliseks märksõnaks on rahvusvahelisus. Kultuurikorralduse 35 õppejõu seas on palju välisõppejõude, mis annab üliõpilastele laia vaate kultuurikorralduses toimuvale. „Üliõpilastel on võimalus saada ülevaade kultuurikorralduse rahvusvahelistest trendidest – meil on käsi kogu aeg pulsil. See on meie tugev külg,“ sõnab Kiiv.

Kes peaks tulema kultuurikorraldust õppima?

Üheks õppekava oluliseks printsiibiks on see, et kultuurikorraldust õppima tulles on inimesel juba olemas aimdus, millise probleemiga ta tahab tegeleda. Sageli tuleb inimene otse mõnest töökohast, kus ta on kokku puutunud probleemiga, mille lahendamiseks tal puuduvad vajalikud teadmised ja oskused. „Astudes meie programmi, hakkab ta süvitsi tegelema just selle küsimusega, saades juhendajatelt vajalikku tuge ja suunamist. Paljudel juhtudel areneb see teema ka magistritööks. Meie eesmärk on aidata üliõpilasel arendada süsteemset mõtlemisoskust, mis võimaldab mõista probleemi algpõhjuseid, seda analüüsida ja leida tõhus lahendus,“ räägib Kiiv.

Kultuurikorralduse kursusele tuleb kokku erinevate valdkondade ja kultuurilise taustaga üliõpilasi, kuid probleemide püstitused võivad olla samad – näiteks nii kontserdiorganisatsiooni kui ka tantsuvaldkonna üliõpilane on küsimuse ees, kuidas kaasata noort publikut. Sellest tekib omavahelise võrdlemise ja õppimise võimalus ning ka valdkondade ülesed ühendused. „Kultuurikorraldust õppima asudes tuled oma elulise probleemiga ning lähed sellega kõikidest õppeainetest läbi. Igal üliõpilasel on oma väljakutse. Liikudes ühest õppeainest teise oma konkreetse probleemiga ning lähenedes igale ülesandele just oma vaatenurgast, tekib hoopis teistsugune tunnetus,“ kirjeldab Kiiv kultuurikorralduse õppeprogrammi eripära.

EMTA kultuurikorralduse lõpetanute hulgas on olnud teatri-, muuseumi- ja kontsertasutuste juhte, spetsialiste, kultuurivaldkonna suunajaid-otsustajaid, õppejõude, produtsente, toimetajaid ja paljusid teisi nii avalikus, äri- kui ka kolmandas sektoris tegutsevaid inimesi. Need on inimesed, kes soovivad mõista kas korralduslikku poolt või on otsustanud vahetada eriala. „Maailm muutub kiiresti ning rajal püsimiseks tuleb pidevalt muutustega kohaneda. Need mudelid, kui sa oled väljapaistev artist ja sul on agentuur, toimivad edasi. Aga paljud müügimudelid on muutunud, kuna sissetulek tuleb CD-plaadi või video müügi asemel voogedastusplatvormidelt. Üles on kasvanud terved põlvkonnad, kes võtavad tasuta muusikat ja informatsiooni kui inimõigust ning ei ole valmis enam selle eest maksma. Kui sa tahad muusikuna ellu jääda, on kasulik juurde õppida – kuidas sellel maastikul navigeerida ning millised võimalused selleks on,“ arutleb Kiiv.

Kultuurikorralduse üliõpilane peab eelkõige olema uudishimulik – tal peab olema sisemine soov õppida ja areneda. „Kui ta on mingil hetkel „eksinud“, siis see ei heiduta meid. Vastupidi – need inimesed on väga teretulnud.“ Kultuurikorraldajal peab olema kompetents tegeleda turunduse ja avalike suhetega. Kui varem võis kultuurikeskustel olla valdav mõtlemine, et meie oleme siin ja teie tulge meie juurde, siis nüüd ei saa enam ükski kultuuriasutus selliselt eksisteerida. „Me oleme osa ühiskonnast ja kui me saame oma eelarve maksumaksjatelt, siis tuleb mõelda, mida me vastu anname,“ räägib Kiiv. Kultuurimaastik on elav organism, mille liikumisi ja protsesse on huvitav mõtestada ja analüü-sida. See on ka üks peamisi ülesandeid, millega kultuurikorraldaja tegeleb. Kultuur ei ole enam pelgalt üksikute tegevuste kogum, vaid osa laiemast sotsiaalsest ja majanduslikust kontekstist. Kõik need muutused, millega täna silmitsi seisame, avavad aga uusi võimalusi. Kultuurikorraldaja ülesanne on neid võimalusi märgata, neid sujuvalt ühendada ja leida tasakaal, et kultuur oleks jätkusuutlik ning samas ka elav osa meie igapäevaelust.

Motiveeriv stipendiumisüsteem

Kultuurikorralduse programmil on võimalik õppeedukuselt silmapaistvaid ja ühiskondlikult aktiivseid üliõpilasi toetada seitsme stipendiumiga:

• 1 stipendium, mis katab 100% aastasest õppeteenustasust;
• 4 stipendiumit, mis katavad 50% aastasest õppeteenustasust;
• 2 EMTA sihtstipendiumit, mis katavad 90% aastasest õppeteenustasust muusika- või teatrikorralduse spetsiifikale keskenduvale Eesti kodanikust üliõpilasele.

Esimesel õppeaastal tehakse stipendiaatide valik vastavalt vastuvõtu tulemustele, teise õppeaasta üliõpilastele määrab stipendiumid osakonna kolleegium esimese õppeaasta õpitulemuste ja motivatsiooni alusel.

Kaari Kiitsak­-Prikk
muusikateaduse, -pedagoogika ja kultuurikorralduse osakonna juhataja, vanemlektor

Mul oli au ja rõõm õppida kultuurikorralduse magistriõppe esimeses lennus. Alustasime 2002. aastal ja meie õppegrupp on täiesti fenomenaalne: käime koos vähemalt korra aastas siiani, ligi 25 aastat! Julgen öelda, et ka järgnevatest lendudest on moodustunud meie kultuurimaastikku ühel või teisel moel mõjutav kogukond.

EMTA kultuurikorralduse magistriprogramm on algusest peale olnud rahvusvaheline – välisõppejõududega, piiriüleste õppe- ja praktikavisiitidega. Täna õpivad õppekaval valdavalt rahvusvahelised üliõpilased paljudest riikidest. Pingutame järjepidevalt õppe sisuga, mis kataks nii kohalikke praktikaid kui ka globaalseid teemasid ja näiteid.

Kultuurikorraldus on oma olemuselt nii interdistsiplinaarne, erinevate väljade kokkutooja, et mitme valdkonna kompetents on hädavajalik. Paljudes teistes riikides on kultuurikorralduse eriala kas kunsti- või muusikakõrgkooli või siis juhtimissuuna tiiva all. Meil on õnnestunud tõestada erandit, et valdkondadeülene koostöö toimib viljakalt ja pikalt.

Programm areneb iga uue õppegrupiga, igal teisel aastal. Oleme suunanud õpet küll ettevõtluse, küll ühiskondliku mõjukuse poole, tehnoloogilise kirjaoskuse ning mentorluse suunas jne. See on väga põnev ja arendav teekond, mis ei lõpe iial, sest valdkond on kiiresti arenev, muutuv ja kohanev. See pidev muutuses olemine, kasvamine, areng ja erakordsed inimesed on mind hoidnud selle programmi juures. Mul on väga eriline õnn olnud olla tänase kultuurimaastiku tegijate arengu kaasteeline läbi aegade, küll üliõpilasena, koordinaatorina, õppekava nõukogu liikme või õppejõuna ning nüüd ka osakonna juhatajana. Olen täiesti kindel, et nii nagu mina, on iga õppija saanud EMTA kultuurikorralduse magistriprogrammist midagi, mis kannab läbi muutuste ja annab neile hoogu.

Kultuurikorralduse magistriõppekava vastuvõtuinfoga saab tutvuda siin. Avalduste esitamise tähtaeg on 28. aprill 2025.

Intervjuu autor on Jaanika Vilipo. Artikkel ilmus Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ajakirja kolmandas numbris (kevad 2025).

Giacomo Veronesi kaitseb 23. mail kell 13.00 ruumis A-402 filosoofiadoktori (teatrikunst) kraadi taotlemiseks tööd:

“Care and Shared Agency in Actor Training: a New Transformative Departure (sets of practices)” 

Juhendaja prof Luule Epner, PhD

Oponent: prof Esa Kirkkopelto, Tampere Ülikool

Doktoritööga on võimalik tutvuda SIIN ning trükisena EMTA raamatukogus.

Katkend töö lühikokkuvõttest:

Loovuurimuslikus doktoritöös „Care and Shared Agency in Actor Training: a New Transformative Departure (sets of practices)“ („Hool ning jagatud agentsus näitlejatreeningus: uus transformatiivne lähtepunkt (praktikate kogum)”) uuritakse näitlejate uuenduslikke treeningstrateegiaid, mis on raamistatud post-psühhofüüsilise näitlemise kontekstis. Uurimuse esmane eesmärk on vaidlustada ajaloolisi paradigmasid, mis on reguleerinud näitlejate koolitust, eriti neid, mis keskenduvad inimese tegutsemisele kui ainukesele etendustegevusele. Kaasaegsete uusmaterialismi ja posthumanismi teooriate abil rõhutan vajadust integreerida näitlejakoolituse praktikasse sotsiaal-materiaalset suhtlusdünaamikat. Praktikapõhise uurimistöö, kirjandusülevaate ja autoetnograafilise refleksiooni kombinatsiooni abil visandan praktikate kogumi, mis mitte ainult ei suurenda näitleja enese- ja tegutsemistunnet, vaid edendab ka kriitilisi seoseid keskkonnaga ning viib lõppkokkuvõttes terviklikuma treeningkogemuse saavutamiseni.

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (EMTA) I kursuse kromaatilise kandle üliõpilane Miia Polding saavutas koos oma pikaajalise ansambli partneri, Tallinna Muusika- ja Balletikooli (MUBA) kutseõppe IV kursuse õpilase Paulina Andrejevaga XVII rahvusvahelisel konkursil “Giovani Musicisti – Città di Treviso” Itaalias F-kategoorias I koha.

Ansambli juhendaja on Anna-Liisa Eller.

Õnnitleme!

Veel kuni 28. aprillini saab esitada avaldusi sisseastumiseks Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kultuurikorralduse magistriõppesse. Küsisime meie kahelt vilistlaselt ja ühelt üliõpilaselt, kuidas nad leidsid tee akadeemiasse, mida on kultuurikorralduse magistriõpe neile andnud ning millised väljavaated ja võimalused ootavad eriala lõpetanuid ees. Oma mõtteid jagavad Kertu Raja, Gerli Aet Arras ja Priit Mikk.

Priit Mikk: magistriõpingutest saadud kontaktid ja sõbrad on jäänud kogu eluks

Priit Mikk on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kultuurikorralduse magistriõppe vilistlane, kes on valdkonnas tegutsenud juba üle 20 aasta. Ta juhib üritusturundusagentuuri ning on üle kümne aasta andnud kultuurikorralduse alaseid loenguid mitmes Eesti kõrgkoolis, sealhulgas Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias. Lisaks on Priit juhtinud Euroopa kultuuripealinna Tartu 2024 ettevalmistusi.

Gerli Aet Arras: kultuurikorralduse magistriharidus andis suurepärase aluse muusikavaldkonnas professionaalina tegutsemiseks

Gerli Aet Arras lõpetas Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (EMTA) kultuurikorralduse magistriõppe 2023. aastal. Tema haridustee sai alguse Tallinna Muusikakeskkoolis, jätkus EMTA-s kooridirigeerimise erialal ning viis sealt edasi kultuurikorralduse magistrisse. Juba magistriõpingute ajal asus Gerli tööle Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kontserdi- ja etenduskeskusesse kontserte korraldama

Kertu Raja: kultuurikorralduses paeluvad mind võimalused rikastada kogukondi ja pakkuda väärtuslikke elamusi

Kertu Raja on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kultuurikorralduse magistriõppe üliõpilane, kelle senine tegevus on tihedalt seotud kultuurivaldkonna edendamisega. Ta on töötanud tantsuõpetajana mitmetes huvikoolides üle Eesti ning pühendanud suure osa oma elust noorte tantsu õpetamisele ja muusikalitantsu arendamisele.

Loe intervjuusid kultuurikorralduse eriala blogist siit.

Täpse info sisseastumise kohta leiab siit. Järgmine vastuvõtt toimub kahe aasta pärast, 2027. aastal.

Märtsi- ja aprillikuus kuulasid Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (EMTA) üliõpilastest koosnevad žüriid noorte puhkpilli- ja klaveriõpilaste konkursi „Parim noor instrumentalist 2025“ üleriigilisi lõppvoore Tartu Heino Elleri Muusikakoolis, Tabasalu Muusika- ja Kunstide koolis ja Rapla Muusikakoolis.

Üliõpilaste tegevust korraldas interpretatsioonipedagoogika eriala EMTAja Eesti Muusikakoolide Liidu koostööprojekti raames. Züriides osales kokku 15 üliõpilast, kes andsid erinevates vanusekategooriates pilliõpilastele kokku ligi 30 EMTA üliõpilaspreemiat. Preemiaga kaasnes diplom ja valik EMTA meeneid. Üliõpilaspreemiaid andsid välja ka keelpilliüliõpilased 22.–23. veebruarini Nõmme Muusikakoolis toimunud Peep Tõldsepa nimelisel keelpilliõpilaste konkurss-festivalil.

Õpilaskonkursside kuulamine aitab mitmekesistada erialadidaktika ja pedagoogilise praktika õpet ning viib üliõpilasi kokku olulise osaga tulevasest töömaailmast.

Täna, 17. aprillil ilmus Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ajakirja kolmas number, mille eessõnas võtab sõna õppe- ja teadusprorektor Margus Pärtlas. Ajakirja elektroonilist versiooni saab lugeda siit.

Head lugejad!

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia on üks meie riigi kuuest avalik-õiguslikust ülikoolist. Ülikooli staatusega ei kaasne mitte ainult au ja akadeemiline väärikus, vaid ka rida kohustusi. Kõige määravam nende seas on teaduse edendamine, kusjuures teadus kuulub kokku doktoriõppega: ilma rahvusvahelisel tasemel teadustööta ei saa läbi viia doktoriõpet ja ilma doktoriõppeta ei saa õppeasutus olla ülikool.

Kindlasti ei ole akadeemiline teadustöö esimene asi, mis muusikuid, heliloojaid, näitlejaid ja lavastajaid ettevalmistavast kõrgkoolist rääkides pähe tuleb. Tegelikult ei olegi muusikateaduse eriala, teaduri ametikohtade ja teadusgrantide omamine läänemaailma muusikakõrgkoolidele kuigi tüüpiline. Meil on see seotud Tallinna Riikliku Konservatooriumi ümberkujundamisega Vene konservatooriumide eeskujul nõukogude aja alguses,mida käsitleb põhjalikult eelmise aasta lõpus EMTA-s edukalt kaitstud Meeta Vardja doktoritöö „Tallinna Riikliku Konservatooriumi muusikateaduse kateeder aastatel 1944–1968“. Kõik nõukogude ajast pärinev ei ole aga tingimata halb. Muusikateaduse erialast on 80 aastaga saanud meie juhtiva muusika- ja teatrikõrgkooli loomulik osa, mis toetab teaduspõhist õpet, on loonud eelduse doktoriõppe avamiseks ja arendamiseks ning panustab eesti kultuuri uuringutesse.

Lisaks muusikateadusele tegeldakse tänases Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias uurimistööga ka teatri, muusika- ja interpretatsioonipedagoogika ning kultuurikorralduse erialadel. Üsna noore valdkonnana kogub jõudu loovuurimus, mille puhul muusikud ja teatritegijad oma loomepraktikat ning sellega seotud protsesse ja tehnikaid ise uurivad.

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ajakirja käesolev number annab ülevaate meie käimasolevatest teadusprojektidest, mille teemad ulatuvad Seto arhailisest rahvalaulust Arvo Pärdi modernistliku perioodi muusikani. Tegelikult on akadeemia õppejõudude, teadurite, doktorantide ja magistrantide poolt uuritavaid teemasid palju rohkem. Siin on tutvustatud vaid projekte, mis on läbinud tiheda konkursisõela ja saanud rahastuse Eesti Teadusagentuurilt või Kultuuriministeeriumilt. Sellise konkurentsipõhise rahastuse maht ületab tänavu akadeemias esmakordselt poole miljoni euro piiri.

Ajakirjast leiate palju muudki põnevat. Tutvustame sel õppeaastal külalisprofessorina akadeemias tööd alustanud lauljat Perrine Madoeufi. Räägime täienduskoolituskeskuse, üliõpilasesinduse ja kultuurikorralduse eriala tegemistest. Akadeemia psühholoog puudutab väga aktuaalset üliõpilaste vaimse tervise teemat. Olulistest sündmustest leiavad kajastamist möödunud X Eesti Pianistide Konkurss, dramaturgiakonverents ja suvel ees ootav XXVIII üldlaulupidu. 

Head lugemist!

Margus Pärtlas
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia õppe- ja teadusprorektor

Ajakiri on tasuta kättesaadav nii paberkandjal kui ka elektrooniliselt. Paberkandjal ajakirja leiab nii akadeemia õppehoonetest kui ka kontserdi- ja teatrimajast. Elektroonilist versiooni saab lugeda siit.

Kaanefoto autor: Aiga Redmane

Avatud on vastuvõtt järgmiste Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (EMTA) osakondade erialadele:

• muusika interpretatsioon;
• helilooming ja improvisatsiooniline muusika;
• muusikateadus, -pedagoogika ja kultuurikorraldus.

Muusika interpretatsiooni osakonnas saab õppida kõiki tähtsamaid klassikalise ja nüüdismuusika instrumente: klahvpille (klaver, orel, klavessiin, akordion), keelpille (viiul, vioola, tšello, kontrabass, harf, klassikaline kitarr, kannel), puhkpille ja löökpille (flööt, oboe, klarnet, fagott, saksofon, metsasarv, trompet, tromboon, tuuba, eufoonium), samuti klassikalist laulu ja kooridirigeerimist. Magistriõppes lisanduvad erialade valikusse orkestri- ja puhkpilliorkestri dirigeerimine, kammeransambel, varajane muusika ja saateklass.

Heliloomingu ja improvisatsioonilise muusikaosakonna erialad hõlmavad lisaks klassikalisele heliloomingule ka elektroakustilist ja audiovisuaalset loomingut, samuti helirežiid. Lisainfot selle suuna erialade kohta leiab siit.

Improvisatsioonilise muusika erialade hulka kuuluvad lisaks jazzmuusika, mida saab õppida nii bakalaureuse- kui ka magistriastmes, ning pärimusmuusika, mida õpetatakse bakalaureuseõppes. Magistriõppes lisandub kaasaegne improvisatsioon.

Muusikateaduse, -pedagoogika ning kultuurikorralduse osakonnas saab muusikakultuuri ning muusikapedagoogika erialasid õppida bakalaureuseõppes. Muusikateaduse, muusikaõpetaja ning kultuurikorralduse erialad lisanduvad magistriastmes. Muusikaõpetaja eriala on ühisõppekava Tallinna Ülikooliga, õpe kultuurikorralduses toimub koostöös Estonian Business School’iga. Vastuvõtt kultuurikorralduse magistriõppekavale on avatud kuni 28. aprillini 2025. Tutvu ka kultuurikorralduse ühisõppekava tutvustava infotunniga.

Doktoriõppes on avatud üks õppekava: muusika ja teatrikunst. Õppekaval on kaks suunda:

• muusikateaduslik suund;
• loovuurimuslik suund muusika või teatri valdkonnas.

Muusikateadus hõlmab nii muusikaajalugu, muusikateooriat, muusikapsühholoogiat kui ka etnomusikoloogiat. Muusika ja teatrikunsti suunal õpivad interpreedid, heliloojad, näitlejad, lavastajad, dramaturgid jt, kelle loomingulis-uurimuslikud doktoriprojektid annavad olulise panuse loovuurimuse (artistic research) arendamisse.

Avatud on ka konsultatsioonid 2025. aastal Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia doktoriõppesse astujatele.

Info ettevalmistuskursuse kohta audovisuaalse ja elektroakustilise loomingu eriala 2025. aastal sisseastujale leiab siit.

Avalduste esitamise tähtajad:

28. aprill kell 23.59 – kultuurikorralduse magistriõppekava
9. mai kell 23.59 – doktoriõpe
2. juuni 20.00 – bakalaureuse- ja magistriõppekavad, mille õppekeel on inglise keel
25. juuni kell 17.00 – bakalaureuse- ja magistriõppekavad, mille õppekeel on eesti keel
30. juuni kell 12.00 – muusikaõpetaja eriala (Tallinna Ülikooli ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ühisõppekava)

Enamik EMTA erialadest eeldab kandideerijatelt tõsist muusikalist ettevalmistust, kuid valikus on ka laiemapõhjalise vastuvõtuga alasid, kus nõuded ei ole nii erialaspetsiifilised – piisab muusikalise kirjaoskuse aluste tundmisest ja huvist siduda oma elu muusikaga.

Akadeemiat tutvustavat videot saab vaadata siit.

Vastuvõtuinfo leiab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kodulehelt siit. 

Lisainfo:
vastuvott@eamt.ee
tel 6675 709

11. aprillil kuulutati EFTA galaõhtul välja Eesti filmi- ja teleauhinnad. Parima naisnäitleja EFTA auhinna sai Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia näitlejatöö vanemlektor Tiina Tauraite osatäitmise eest Marko Raadi filmis “Biwa järve 8 nägu”.

Eesti filmi arengukavast ellu kutsutud Eesti filmi- ja teleauhindade gala peamiseks eesmärgiks on tunnustada Eesti filmi‐ ja teleprofessionaale ning tutvustada neid lähemalt kinokülastajatele ja televaatajatele.

Õnnitleme!

Eesti Näitlejate Liit, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ning Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia sõlmisid omavahelise lepingu kaitsmaks tööturule sisenevaid etenduskunstide tudengeid.

Lepingu järgi saavad Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli ja TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia etenduskunstide osakonna näitlejatudengid juba kolmandast kursusest alates astuda Eesti Näitlejate Liidu noorliikmeteks.

Vajadus noorliikme staatuse järgi tuleneb vanema kursuse tudengite aktiivsest osalemisest tööturul, omamata seejuures veel õiguslikku kaitset, mida ENL erialaliidu ja kollektiivse esindamise organisatsioonina hiljem kvalifitseeritud näitlejatele pakub. Seega otsustas ENL välja töötada noorliikme staatuse, et vajadusel abistada ja esindada ka juba erialast tööd tegevaid tudengeid.

Eesti Näitlejate Liidu esimees Reimo Sagor kommenteerib: “Mul on selle ühistööna sündinud koostööleppe üle ülimalt hea meel. See oli järgmine loogiline samm näitleja õiguste ja elukutse kaitsmisel ning väärtustamisel ja tugevama liidu ehitamisel.”

Leping allkirjastati ENLi esimehe Reimo Sagori, EMTA rektor Ivari Ilja ja TÜ VKA direktori kohusetäitja Kadri Steinbach poolt, lepingu väljatöötamisel osalesid ka EMTA lavakunsti osakonna juhataja ja lavakunsti õppekava koordinaator Mart Koldits ning TÜ VKA etenduskunstide õppekava programmijuht Tiiu Tamm.

Allikas: Eesti Näitlejate Liit

Raadioteater tunnustas 97. sünnipäeva eel näitlejapreemiaga Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunsti professorit Anu Lampi ja Leino Reid meeldejääva partnerluse eest populaarses lühikuuldemängusarjas “Reis loomariigis”.

“Reis loomariigis” ehk “Bestioles” on lastele suunatud teaduslik lühikuuldemängusari loomade elust, mis on valminud ERR-i Raadioteatri, raadio France Inter ja Prantsusmaa Rahvusliku Loodusloomuuseumi koostöös. Sarjast on salvestatud 20 osa ja see on kujunenud paljude kuulajate lemmikuks – 2024. aasta veebruaris esimest korda raadioeetrisse jõudnud lühikuuldemängusarja on aasta jooksul järelekuulatud rohkem kui pool miljonit korda.

“Reis loomariigis” iga osa keskendub ühele elusolendile, tema igapäevaelu toimetustele ja olelusvõitlusele. Anu Lamp loob ilmekate häälevarjunditega paarkümmend erinevat looma ja putukat: hiirest haugini, kiilist peatäini, metsseast lepatriinuni jne. Leino Rei läbivaks rolliks on olla jutustaja, kes igas osas suhtleb erineva olevusega, teda uudishimulikult ja taktitundeliselt usutledes. Mõnusa terviku loob just kahe näitleja partnerlus ja dialoog.

Raadioteatri näitlejapreemia anti esmakordselt välja 24. veebruaril 1998, kui Raadioteater tähistas 70. sünnipäeva. Esimene laureaat oli Aarne Üksküla. Näitlejapreemia antakse möödunud hooaja parima osatäitmise eest kuuldemängus või järjejutu lugemise eest. Preemia eesmärk on jäädvustada kuuldemängude pikka traditsiooni eesti kultuuris ja väärtustada avalikkuse silmis näitlejate tööd kunstilise sõnaga raadios.

Senised laureaadid on Aarne Üksküla, Kalju Orro, Helene Vannari, Rein Oja, Jan Uuspõld, Ines Aru, Liina  Olmaru, Tarmo Tagamets, Üllar Saaremäe, Arvo Kukumägi, Anu Lamp, Ülle Kaljuste, Andrus Vaarik, Tõnu Oja, Kaie Mihkelson, Hans Kaldoja, Liivika Hanstin, Ines Aru, Tambet Tuisk, Andres Raag, Ursula Ratasepp, Märt Avandi, Piret Laurimaa, Peeter Tammearu, Terje Pennie.

Raadioteatri sünnipäeva tähistatakse 12. aprillil, Raadioteatri rajaja Felix Moori (1903–1955) sünniaastapäeval. Hetki näitlejapreemiate üleandmisest kuuleb Vikerraadios laupäeval, 12. aprillil kell 17.05 ja Klassikaraadios pühapäeval kell 16.15.

Sarja “Reis loomariigis” leiab Raadioteatri kodulehelt Jupiteris, Lasteekraanis ja Eesti Raadio mobiiliäpis.

Õnnitleme!

Allikas ja foto: ERR