KONTAKTID KONTSERDI- JA TEATRIMAJA

Eesti avalik-õiguslike ülikoolide nõukogude liikmed tegid täna, 24. jaanuaril ühispöördumise, milles tõdevad, et poliitikutel ja poliitikakujundajatel on viimane aeg hakata kõrghariduse kriitilist olukorda tõsiselt võtma. Allakirjutanud ootavad otsustajatelt pikaajalist plaani eestikeelse kõrghariduse jätkusuutlikkuse tagamiseks.

Ühisavaldus täismahus:

Teeme selle ühisavalduse, pidades silmas kõrghariduse valdkondadeülest väärtust ja kriitilist rolli meie riigi arengus. Meie seas on ettevõtjaid, kultuuriinimesi, riigitöötajaid ja teaduse edendajaid. Paljud meist ei ole iga päev seotud kõrgharidussüsteemiga, ent ülikooli nõukokku kuulumise tõttu on meie kohus praeguses olukorras eestikeelse kõrghariduse tuleviku eest ühiselt välja astuda.

Riik ilma emakeelse kõrghariduseta pole iseseisev riik. Iseseisev riik ilma heatasemelise kõrghariduseta ei jää kestma.

Tunnustame valitsust ja riigikogu, et esimene oluline samm kõrghariduskriisi peatamiseks on tehtud, kui otsustati 15-protsendiline tegevustoetuse kasv järgmisel neljal aastal. Siiski puudub selgus ja kindlus, kuidas plaanib riik valdkonna pikaajalise rahastuse tagada.

Ülikoolid on teinud kõik võimaliku, et keerulistes majandustingimustes antav eestikeelne kõrgharidus oleks kvaliteetne. Meie ülikoolid paistavad rahvusvahelistes edetabelites silma ja on edukad. Õpingute katkestajaid on aina vähem ja suurenenud on nominaalajaga lõpetanute hulk. Koomale on tõmmatud õppekavasid ja dubleerimist. Veel tõhusam saaks olla vaid hariduse piirkondliku kättesaadavuse või kvaliteedi arvelt.

Suurem efektiivsus ei tohi siiski olla kõrghariduspoliitika peamine eesmärk. Näeme ohtu, et õppekavade ülim ratsionaliseerimine ja ligipääsu halvenemine eestikeelsele õppele hakkab mõjutama kõrghariduse tähtsaimat eesmärki – arendada Eesti inimesi ja ühiskonda ning luua eeldusi järeltulevate põlvkondade haritlaskonna tekkeks.

Kõrghariduse alarahastamine ohustab meie demokraatiat ja julgeolekut. Keerukatest riigi ja ühiskonna ees seisvatest probleemidest arusaamine ja neile lahenduste leidmine eeldab kriitilist analüüsivõimet, mida ülikoolid saavad pakkuda. Ent majandusliku kitsikuse tõttu on ülikoolid olnud hoopis sunnitud koomale tõmbama õppekohtade arvu, mistõttu omandab eestikeelset kõrgharidust aina vähem noori. Omamaiseid doktorante ja õppejõude hakkab nappima ning avalikes diskussioonides käsitletakse tegelikke probleeme aina lihtsustatumas võtmes.

Anname endale aru, et pingelise rahvusvahelise olukorra tõttu on poliitikutel küll lahendada terve hulk praktilisi probleeme. Teades aga, kui kompleksne ja olulise mõjuga on eestikeelse kõrghariduse teema, on meil täna rohkem kui kunagi varem vaja sirgeselgset kõrghariduspoliitikat. Haritud inimestel on suuremad võimalused olla edukad tööturul ja mõista ühiskonnas toimuvaid protsesse; osata eristada usaldusväärset teavet infomürast; osaleda aktiivselt ühiskonnaelus ja hoolida oma tervisest. Nad on loovamad ja ettevõtlikumad ning hoiavad kõrgel Eesti kaitsetahet.

Haridusse investeerimine on ka majanduslikult mõistlik. Igal aastal saab riik tehtud kõrgharidusinvesteeringutelt seitse kuni kaheksa protsenti tagasi maksutuluna. Laiemat ühiskondlikku kasu hinnates on investeering veelgi tulusam. Muidugi ei sõltu tasuvus üksnes investeeringu suurusest, vaid ka sellest, kuidas haridust anname ja kuidas oskame seda ühiskonnana uue väärtuse loomiseks kasutada.

Kõige raskem on praegu üliõpilaste olukord. Õppetoetused, mida jagub vähem kui igale neljandale tudengile, on püsinud samasugused kümme aastat. Toona võeti toetuste aluseks miinimumpalk, mis 2012. aastal oli 290 eurot. Vahepeal on see kasvanud kaks ja pool korda. Kas keegi meist saaks täna hakkama oma kümne aasta taguse palgaga? Üliõpilastelt seda miskipärast eeldame.

Lisaks tudengite toimetulekule peame tagama õiglase tasu ka meie õppejõududele, kellest paljude palk jääb õpetajatele alla. 2021. aastal sai ligi veerand akadeemilistest töötajatest väiksemat palka kui üldhariduskoolide õpetaja arvestuslik keskmine (1653 eurot). Õppejõudude kesine töötasu ja akadeemilise karjääri ebakindlus on muutnud doktoriõppe Eesti noorte seas ebaatraktiivseks. Kui see suund jätkub, on paratamatu, et eestikeelse hariduse järjepidevus ja kvaliteet satuvad ohtu kõigil hariduse tasanditel.

Ent probleemid ei piirdu ainult inimeste alaväärtustamisega. Kuidas tagame paindlikult nende spetsialistide koolituse, kelle järele on ühiskonnas kõige karjuvam vajadus? Mille arvelt arendame õppetegevust olukorras, kus toetused tõukefondidest märgatavalt vähenevad? Vaeslapse rolli on jäänud digiteerimine, tänapäevaste õppevahendite hankimine ja õppekeskkondade arendamine, õppekavade ajakohastamine ja interdistsiplinaarsuse edendamine, rääkimata üliõpilaste individuaalsest nõustamisest või uute õppemeetodite juurutamisest – need on hädavajalikud tegevused, mis toetavad ülikoolide arengut.

Kõrghariduse finantseerimise süsteem, mida oleme 30 aastat ehitanud, ei vii meid edukalt tulevikku. Kõrghariduskriisi lahendamine nõuab poliitilist kokkulepet. Riigikogu valimiste eel tuleb erakondadel välja pakkuda jätkusuutlik rahastusmudel, mis aitaks üliõpilastel majanduslikult toime tulla, võimaldaks maksta konkurentsivõimelist töötasu õppejõududele ning aitaks arendada õpikoostööd ülikoolide vahel.

Teeme ettepaneku riigi kõrgharidusinvesteering tõsta 1,5 protsendini SKP-st. Sealjuures tuleb järgida kolme põhimõtet:

1. Suurenema peab nii õppetoetuste määr kui ka selle saajate hulk.  Üliõpilaste toetusteks ja stipendiumiteks mõeldud eelarveraha tuleb kasvatada tänaselt 13 miljonilt 40 miljoni euroni ning indekseerida elukalliduse kasvuga. Õppetoetuste ja -laenude mudel on vaja rakendada terviklikuna, et võimaldada tudengitel õpingutele pühenduda.

2. Õppejõud peavad saama õiglast tasu. Õppejõutöö väärtustamine aitab luua akadeemilist järelkasvu ja seeläbi nii eestikeelse kõrghariduse järjepidevust kui ka meie ülikoolide rahvusvahelist konkurentsivõimet. Selleks peab kõrghariduse tegevustoetus kasvama ka peale 2026. aastat.

3. Tuleb luua kõrgharidusse investeerimise võimalused ning stiimulid ka ettevõtetele ja inimestele endile. Õppimine ei ole ka praegu kõikidele tasuta. Vaja on sisulist arutelu ja kokkulepet, milliste erialade eest, kes ja kui palju maksab. Samuti tuleb maksuerandid kehtestada haridusse investeerivatele tööandjatele.

Eestikeelset kõrgharidust ei paku mitte ükski riik peale Eesti. Meie poliitikutel ja poliitikakujundajatel on viimane aeg kõrghariduse kriitilist olukorda tõsiselt võtma hakata ja pakkuda välja plaan Eesti kõrghariduse jätkusuutlikust tulevikust.

Rein Oja, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia nõukogu esimees, SA Eesti Draamateater juhatuse liige
Ruth Oltjer, Tartu Ülikooli nõukogu esimees, AS-i Chemi-Pharm juhataja
Taavi Laur, Tallinna Ülikooli nõukogu esimees, ettevõtja, Aureus Capital Consultingi partner
Ants Noot, Eesti Maaülikooli nõukogu esimees, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees
Gunnar Okk, Tallinna Tehnikaülikooli nõukogu esimees, Põhjamaade Investeerimispanga asepresident
Maria Mägi-Rohtmets, Eesti Kunstiakadeemia nõukogu esimees, Maria Mägi Advokaadibüroo vandeadvokaat/juhtivpartner
Hagi Šein, Tallinna Ülikooli nõukogu liige, BFM-i telekultuuri külalisprofessor
Heidi Kakko, Tartu Ülikooli nõukogu liige, UniTartu Venturesi nõukogu esimees
Mari Moora, Tartu Ülikooli nõukogu liige, TÜ koosluse ökoloogia professor
Jaan Eha, Tartu Ülikooli nõukogu liige, TÜ Kardioloogia professor, akadeemik
Martin A. Noorkõiv, Tartu Ülikooli nõukogu liige, Teaduse ja Kultuuri SA Domus Dorpatensis juhatuse esimees
Arto Aas, Tartu Ülikooli nõukogu liige, Tööandjate Keskliidu tegevjuht
Tiina Randma-Liiv, Tallinna Tehnikaülikooli nõukogu liige, TTÜ avaliku poliitika professor, akadeemik
Birute Klaas-Lang, Tartu Ülikooli nõukogu liige, TÜ eesti keele võõrkeelena professor
Mart Saarma, Tallinna Tehnikaülikooli nõukogu liige, Helsingi Ülikooli Biotehnoloogia Instituudi teadusdirektor, akadeemik
Andres Öpik, Tallinna Tehnikaülikooli nõukogu liige, TTÜ emeriitprofessor, akadeemik
Tõnis Kanger, Tallinna Tehnikaülikooli nõukogu liige, TA uurija-professor
Peep Lassmann, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia nõukogu liige, EMTA professor
Ardo Kamratov, Tallinna Tehnikaülikooli nõukogu liige, TTÜ auliige
Riho Gross, Eesti Maaülikooli nõukogu liige, EMÜ tenuuriprofessor
Anne Kahru, Eesti Maaülikooli nõukogu liige, KBFI juhtivteadur, akadeemik
Ants Nõmper, Tartu Ülikooli nõukogu liige, EllexRaidla Advokaadibüroo juhtivpartner
Liina Siib, Eesti Kunstiakadeemia nõukogu liige, EKA graafika professor
Allan Vurma, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia nõukogu liige, EMTA professor
Siim Raie, Eesti Kunstiakadeemia nõukogu liige, Artroverti galerii galerist
Kadri Kruus, Eesti Kunstiakadeemia nõukogu liige, disainer
Urmas Varblane, Tartu Ülikooli nõukogu liige, TÜ rahvusvahelise ettevõtluse professor, akadeemik
Margit Tohver-Aints, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia nõukogu liige, talentor ja konsultant
Paavo Kaimre, Eesti Maaülikooli nõukogu liige, EMÜ metsandusökonoomika professor
Edith Sepp, Tallinna Ülikooli nõukogu aseesimees, Eesti Filmi Instituudi juhataja
Marek Tamm, Tallinna Ülikooli nõukogu liige, kultuuriajaloo professor, akadeemik
Eve Eisenschmidt, Tallinna Ülikooli nõukogu liige, haridusjuhtimise professor
Kristjan Port, Tallinna Ülikooli nõukogu liige, tervisekäitumise ja spordibioloogia professor
Raimo Raag, Tallinna Ülikooli nõukogu liige, Uppsala Ülikooli soome-ugri keelte professor, akadeemik
Urmo Uiboleht, Tallinna Ülikooli nõukogu liige, Tartu Erakooli tegevjuht
Aleksander Pulver, Tallinna Ülikooli nõukogu liige, psühholoogia professor
Andres Kütt, Tallinna Ülikooli nõukogu liige, CTO Jio Egov Center of Excellence
Marika Mänd, Eesti Maaülikooli nõukogu liige, EMÜ tenuuriprofessor
Robert Kitt, Tallinna Tehnikaülikooli nõukogu liige, Utilitas Tallinna juhatuse esimees
Elmer Sterken, Tartu Ülikooli nõukogu liige, Groningeni Ülikooli rahandusökonoomika professor
Krista Kodres, Eesti Kunstiakadeemia nõukogu liige, kunstiajaloo professor
Piret Mürk-Dubout, Tallinna Tehnikaülikooli nõukogu liige, Tallink Grupi juhatuse liige
Arvo Oorn, Tallinna Tehnikaülikooli nõukogu liige, TTÜ labori juhataja
Heiti Hääl, Tallinna Tehnikaülikooli nõukogu liige, Alexela Grupi nõukogu esimees
Marja Makarow, Tartu Ülikooli nõukogu liige, Soome Teaduste ja Kunstide Akadeemia liige, Academia Europaea president, emeriitprofessor
Mait Müntel, Tallinna Ülikooli nõukogu liige, Lingvist kaasasutaja ja tegevjuht
Toomas Tammis, Eesti Kunstiakadeemia nõukogu liige, EKA arhitektuuri professor
Eva Näripea, Eesti Kunstiakadeemia nõukogu liige, Rahvusarhiivi filmiarhiivi direktor
Kalle Vellevoog, Eesti Kunstiakadeemia nõukogu liige, arhitekt
Anu Hellenurme, Eesti Maaülikooli nõukogu liige, Eesti Tõusigade Aretusühistu juhatuse liige, tegevjuht, Anu Ait OÜ juhatuse liige
Kirke Karja, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia nõukogu liige, pianist ja helilooja
Erkki-Sven Tüür, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia nõukogu liige, helilooja
Indrek Laul, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia nõukogu liige, Estonia Klaverivabrik AS-i juhataja

23.–25. jaanuarini toimub Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias töötajate koolitus- ja arutelunädal „Arenev akadeemia“, mis leiab traditsiooniliselt aset iga aasta talvisel õppevaheajal.

Sel korral on koolitus- ja arutelunädal pühendatud turvalisuse, koostöö ja digiarenguga seotud teemadele. Ettekannetega esinevad Eesti Kaitsepolitseiameti peadirektor Arnold Sinisalu, esitusteaduse professor (Professor of Performance Science) Aaron Williamon Londoni Kuninglikust Muusikakolledžist, ajakirjanik ning EMTA meedia ja kommunikatsiooni külalislektor Marica Lillemets, BCS Koolituse esindajad Tarmo Tuisk ja Raine Eenmaa, EMTA kultuurikorralduse vanemlektor Marko Lõhmus, digiõppe koordinaator Maksim Štšura, kommunikatsioonispetsialist Evelin Värva, kvaliteedijuht Marion Mang ning audiovisuaaltehnika koordinaator Nikita Šiškov.

„Areneva akadeemia“ täpse kavaga saab tutvuda siin.

EMTA lavakunsti osakond osaleb 16.21. jaanuaril Norteas koostöövõrgustiku raames toimuval Nordic Common Studies vahetusnädalal. Osa võtvad Põhja- ja Baltimaade teatrikoolid töötavad välja nädalase erikursuse, mis on avatud ka teiste koolide üliõpilastele.

Seitse lavakunsti osakonna esmakursuslast osaleb vahetusnädalal teatrikoolides Odenses, Malmös ja Göteborgis. Tallinnasse jäänud üliõpilastega liitus omakorda kuus üliõpilast Odensest (Den Danske Scenekunstkole), Malmöst (Teaterhögskolan i Malmö) ja Göteborgist (Högskolan för scen och music vid Göteborgs universitet).

Tunde viivad läbi Taavi Tõnisson (objektiteater), Haide Männamäe ja Toomas Tross (liikumine ja komöödia) ning Mart Koldits (imporvisatsioonitehnikad).

Foto: Rainer Põldeots

Seto laulupärimuse kodulehekülg laul.setomaa.ee, mille loomises osalesid teiste seas Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vanemteadur Žanna Pärtlas ning pärimusmuusika külalisõppejõud Janika Oras (Eesti Rahvaluule Arhiiv), sai hiljuti kaks tunnustust: Eesti Kultuurkapitali Rahvakultuuri Sihtkapitali tunnustuspreemia ning Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi tunnustuse „Lokulaud 2022“ aasta teo eest.

2022. aasta suvel avatud veebilehele on koondatud suur osa seto leelo teemalisi saateid, klippe, laulusõnu ja salvestisi, leidub laulusõnu, arhiivisalvestusi, leelo noote ning põhjalikke selgitusi leelo viisidest, mitmehäälsusest, sõnade loomisest ja värsirütmist. Ülevaade antakse nii vanematest kui ka uuematest lauludest, meeste ja naiste leelost, seto laulutraditsioonist Siberis kui ka seto kirikulaulust.

Seto laulupärimuse veebikodu on sündinud Eesti Rahvaluule Arhiivi teadlaste Janika Orase ja Andreas Kalkuni, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vanemteaduri Žanna Pärtlase ning leelonaiste Mari Kaiseli, Meel Valgu ja Triin Visseli koostöös.

15. veebruaril esietendub EMTA lavakunsti osakonna ja VAT Teatri koostöölavastus „Agnes, kroonikud ja psühhokroonikud“.

Autor ja lavastaja: Merle Karusoo
Kunstnik: Eugen Tamberg
Muusikajuht: Riina Roose (Tallinna Linnateater)
Video- ja valguskunstnik: Rommi Ruttas
Lavastaja assistendid: Katrin SaukasEdgar Vunš (XXXI lend)
EMTA lavakunsti osakonna XXXI lennu juhendajad: Jaak Prints, Külli Teetamm (Tallinna Linnateater)

Osades Katrin Saukas ja XXXI lennu tudengid: Markus Andreas Auling, Karl Birnbaum, Richard Ester, Lauren Grinberg, Laurits Muru, Hele Palumaa, Herman Pihlak, Kristina Preimann, Kristin Prits, Emili Rohumaa, Alice Siil, Juhan Soon, Astra Irene Susi, Rasmus Vendel ja Edgar Vunš.

1987, juulikuu
Vene väed Afganistanis. Perestroika. Keeluseadus. Eelmisel aastal Tšernobõli katastroof. Kevadel jalgrattamatkad: „Fosforiidile ei!“ Hirvepargini on kuu aega.

Pirgu arenduskeskus loodi 24. veebruaril 1987. Sotsioloogide töörühm jagunes kaheks, „päris“ sotsioloogid ja „emotsionaalsed uuringud“, nagu meid alguses nimetati. Siis olime Pirgu mälusektor, hiljem Pirgu Laulu- ja Näitemängu seltskond. Põhikoosseis: Katrin Saukas, Jaak ja Mart Johanson, Marko Matvere.

Meie esimene lavastus oli „Aruanne“ – tavalise inimese tavaline elulugu läbi võimuvahetuste, okupatsioonide, mobilisatsioonide, sõja, küüditamise, Siberiaastate, kolhoosiaastate… Ja laulud, laulud, laulud läbi muutuva aja.

Neid laule tollal ei lauldud: keelatud, kardetud, unustatudki. See oli mälutõkete aeg. Elulood olid maha salatud. Vanade viiside jahil leidsime töö- ja sõjaveteranide laulupeolt 73-aastase Agnes Riimaa.

Agnes töötas sanitarina Kernu invaliidide kodus ja õpetas omal algatusel hoolealused laulma. Laulmine hoidis „laululapsed“ vaos. Tabletid alati agressiivsust alla suruda ei suutnud.
Arengupeetusega laste tavalugu: vanemad jätavad tänavale, vastavalt vanusele liiguvad ühest lastekodust teise kuni jõuavad Kernu. Paljud õpivad alles siin, oma viimases kodus, veerima. Kui sugulased teadmata, siis lõpuks ridamatus Tallinna Liiva kalmistul.
Meid jahmatas, kuidas need, kel arengupeetust polnud, oskasid laulda ja luuletusi lugeda. Olid eelmisest elust kaasa toonud oma anded ja õpitu.

Sellest ongi meie lugu – kroonikutest ja psühhokroonikutest ja muidugi Agnesest, kes meid läbi vanade laulude mõneks ajaks ühte liitis.

1987. aastal kirjutas Jaak Johanson laulu:
Hei, poisid, kas olete valmis
Siis lükkame korraga

Merle Karusoo, lavastaja, Pirgu mälusektori eestvedaja

Esietendus 15. veebruaril 2023 Sakala 3 black box’is

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kultuurikorralduse eriala ja täienduskoolituskeskus kutsuvad TASUTA koolitusele „Klikkides uuel reaalsusel: toimetulek muutunud tööelus etenduskunstide ja muusika valdkonnas“, mis on suunatud muusikutele, muusikaõpetajatele, näitlejatele, etendusasutuste töötajatele ja kultuurikorraldajatele.

Rohkem infot EMTA lehelt siit.

Toimumisaeg: 28.–29.01, 18.–19.02, 11.–12.03.

Registreerimine on avatud kuni 20.01.

Kursus toimub projekti „Täiskasvanuhariduse edendamine ja õppimisvõimaluste avardamine“ raames, läbiviimist toetavad Euroopa Liit Euroopa Sotsiaalfondist ja Eesti riik.

Kultuurikorralduse magistriõppekava eesmärk on anda teadmisi ja oskusi, et kiiresti muutuvas maailmas kultuurivaldkonna professionaalidena edasi liikuda.

Avaldusi saab esitada DreamApply lehel alates 15. jaanuarist 2023 (avatud nii rahvusvahelistele kui ka kohalikele kandidaatidele, avalduse esitamine tasuline) ning SAIS-is alates 15. maist (avatud kohalikele kandidaatidele, avalduse esitamine tasuta). Vastuvõtuperiood rahvusvahelistele kandidaatidele lõpeb 2. juunil,  kohalikele kandidaatidele 26. juunil 2023.

Rohkem infot kultuurikorralduse programmi ja sisseastumistingimuste kohta leiab siit:
https://eamt.ee/erialad/muusikateadus/kultuurikorraldus/

 

Reedel, 9. jaanuaril toimus traditsiooniline Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia rektori kolmekuningapäeva vastuvõtt, mis sel korral algas muusikalise tervitusega EMTA kontserdi- ja teatrimaja suures saalis.

Esitusele tulid kaks osa Boris Blacheri lühiooperist „Abstraktne ooper nr. 1“: „Liebe 1“ („Armastus 1“), esitasid Mirell Jakobson ja Andreas Lahesalu ning „Verhandlung“ („Läbirääkimised“), esitasid Andreas Lahesalu ja Jakob Tomson. Lavastanud Liis Kolle, klaveril Ene Rindesalu; Robi Jõelehe audivisuaalne teos „Singularity“.

Rektor professor Ivari Ilja tervitas Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia külalisi ja kolleege järgmiste sõnadega: „Mul on suur rõõm ja au tervitada teid Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia traditsioonilisel kolmekuningapäeva vastuvõtul, millel on juba oma rohkem kui 20-aastane ajalugu. See on olnud ikka ürituseks, kus saab üksteisele soovida head uut aastat, kinnitada sõprust ja miks mitte arutada, mida uuel aastal koos ette võtta. Usun, et äsja kogetud sissevaade inimloomuse peidetud sügavikesse ning futuristlik pilguheit mõõtmatutesse kaugustesse andsid hea häälestuse meie tänase, sümbolitest ja tähendustest tulvil kolmekuningapäeva õhtule. Soovin teile kõigile head uut aastat! Olgu selles rohkem tarkust, headust ja mõistmist ning vähem kurjust, teesklust ja ahnust ja mis kõige tähtsam – et Ukraina vastu peaks, vabastaks agressori käest oma territooriumi, lõpeks verine sõda ja saabuks rahu!“

Fotode autor: Rene Jakobson

Kultuuriminister Piret Hartman andis eile, 4. jaanuaril Tallinna Muusika- ja Balletikoolis toimunud tseremoonial üle Artur Lemba nimelise stipendiumi kolmele muusikaüliõpilasele ning Eduard Wiiralti nimelise stipendiumi kuuele kunstiüliõpilasele.

„Eesti on andekate inimeste maa, tänu kellele on meie kultuur sügav ning mitmepalgeline. Tugevale kultuurile toetudes on meil aga oma riik. Wiiralt ja Lemba olid väga andekad inimesed ning mul on hea meel, et tänu meie kultuuri suurkujudele saame toetada uute tegijate järelkasvu. Loodan, et see tiivustab ja annab võimaluse noortel kunstnikel ja muusikutel oma loominguga jätkata. Olen tänulik, et stipendiaadid oma loominguga sekkuvad aktuaalsetesse teemadesse, sest tänu kunstile saame avada küsimusi, mis muul moel on tihti mustvalges maailmas piiratud,“ ütles kultuuriminister Piret Hartman.

2022. aasta Artur Lemba stipendiaadid on Madli Marje Sink, Aurora Ruus ja Mantas Šernius. 2022. aasta Eduard Wiiralti stipendiaadid on Merily Mikiver, Mari-Triin Kirs, Tõnis Jürgens, Riin Maide, Sarah Nõmm ja Karl Joonas Alamaa.

Eduard Wiiralti stipendiume makstakse alates 2004. aastast Wiiralti loomingu kasutamisest laekunud autoritasudest ja sellega toetatakse üliõpilaste õppe- ja loometegevust ning enesetäiendamist. Stipendiumi suurus on 3000 eurot. Eesti Kunstimuuseum lisab stipendiumile muuseumi kuldkaardi. Kaart on nimeline ning annab selle omanikule eluaegse tasuta külastusõiguse kõigis Eesti Kunstimuuseumi muuseumides.

Artur Lemba loomingulist stipendiumi antakse heliloomingu, klaveri ja muusikateaduse üliõpilastele. Stipendiumit makstakse Artur Lemba teoste kasutamise eest kogutud autoritasudest alates 2018. aastast. Stipendiumi suurus on 2000 eurot ning sellega kaasneb ka võimalus külastada Eesti Kontserdi hooajaprogrammi kontserte.

Õnnitleme!

Allikas: Eesti Kultuuriministeerium

In memoriam Ivi Tivik
13.08.1936–28.12.2022

Meie hulgast on lahkunud legendaarne viiulipedagoog Ivi Tivik.

Ivi Tiviku viiuliõpingud said alguse Paides õpetaja Aino Tamme juures ning jätkusid Tallinna Lastemuusikakoolis Arved Jakobi ja Tallinna Muusikakoolis (hilisem G. Otsa nim muusikakool) Endel Lippuse käe all. 1964. aastal lõpetas ta Tallinna Konservatooriumi (EMTA) Vladimir Alumäe juhendamisel. Seejärel täiendas ta end Peterburi ja Moskva konservatooriumides (konsultantideks vastavalt Juri Jankelevitš ja Igor Bezrodnõi), samuti paljudel teistel kursustel, mille hulgas ta ise hindas kõrgemalt Weimaris toimunud rahvusvahelist suvekursust André Gertleri juhendamisel.  

Ivi Tivik õpetas viiuldajaid Tallinna Muusikakeskkoolis alates 1961. aastast, st kooli loomisest alates, ning juhendas pikka aega Tallinna Konservatooriumis üliõpilaste pedagoogilist praktikat. Alates 1992. aastast oli I. Tivik Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia interpretatsioonipedagoogika instituudi korraline dotsent (hiljem emeriitdotsent), juhendades üliõpilasi ning esinedes ettekannetega konverentsidel ja täiendkoolitustel nii Eestis kui välismaal. Lühemat aega õpetas Ivi Tivik ka Vanalinna Hariduskolleegiumi muusikakoolis.

Pärast aktiivse pedagoogitöö lõpetamist jätkas I. Tivik oma kogemuste jagamist koostades viiulimängu aabitsaid ja noodikogumikke. Alustanud mõnekümne aasta eest kogumikuga „Väike viiulimängija“, jätkus sari Eesti Keelpilliõpetajate Ühingu (EKÜ) väljaandel. Kõik Eesti viiuliõpetajad teavad Ivi Tiviku kogumikke „Viiuliaabits“, „Liisa viiulivihik“, „Johannese viiulivihik“ ning „Liisa ja Johannese heliredelite vihik“.   

Ivi Tiviku suur asjatundlikkus ja kõrge erudeeritus erialakirjanduse valdkonnas toetus mitmete võõrkeelte valdamisele. Tema katkematu mõttetöö pillimängu ja selle õpetamise lainel leidis väljundi metoodilistes artiklites, mille kirjutamist ta jätkas oma elu lõpuni ning millest viimased neli alles ootavad EMTA ja EKÜ kogumikes ilmumist. 

Õpetajana oli Ivi Tivik nõudlik ja põhjalik ning kõrgete muusikaliste ideaalidega. Õpilastelt eeldas ta pühendumist, muusikasse süvenemist ja ilu tunnetamist. Sama nõudis ta ka endalt, lubamata pealiskaudsust üheski tegevuses. Õpilaste käekäik oli I. Tivikule oluline ka pärast tema juures õpingute lõpetamist. Tema õpilaste hulgas, kes valisid professionaalse muusiku tee, on Olavi Sild, Niina Murdvee, Mari Tampere-Bezrodnõi, Urmas Vulp, Sirje Allikmäe, Marita Klimova, Eva Punder, Aet Ratassepp, Ülo Kaadu, Lasse Joamets, Miina Järvi, Kaido Välja, Juhan Tralla, Mari Poll, Linda Anette Verte, Mari-Liis Uibo, Peeter Margus, Johannes Põlda, Liisa Välja, samuti ka Anna-Liisa Bezrodny jpt.

Ivi Tivik oli Eesti Keelpilliõpetajate Ühingu auliige.

2007. aastal omistati talle Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia.
2011.
aastal vabariigi presidendi Valgetähe 5. klassi teenetemärk.
2021. aastal Riho Pätsi Koolimuusika Fondi laureaat.

Eesti Keelpilliõpetajate Ühing
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia
Tallinna Muusika- ja Balletikool
Vanalinna Hariduskolleegium

Ivi Tiviku ärasaatmine toimub 7. jaanuaril kell 13.00 Jaani kirikus. Pärgi ja kimpe palutakse mitte tuua.