Rubriik: Uncategorized @et

Meeta Vardja kaitseb 19. detsembril kell 14.30 ruumis A-402 filosoofiadoktori (muusika) kraadi taotlemiseks tööd:

„Tallinna Riikliku Konservatooriumi muusikateaduse kateeder aastatel 1944–1968“

Juhendaja: Anu Kõlar, PhD

Oponendid: prof Tõnu-Andrus Tannberg (Tartu Ülikool) ja Maris Kirme, PhD

Doktoritööga on võimalik tutvuda SIIN ning trükisena EMTA raamatukogus.

Abstrakt

Doktoritöös „Tallinna Riikliku Konservatooriumi muusikateaduse kateeder aastatel 1944–

1968“ („The Faculty of Musicology at the Tallinn State Conservatoire, 1944–1968“)

uuritakse eesti muusikateaduse kui akadeemilise humanitaarvaldkonna sündi ja toimimist

nõukogude okupatsiooni esimesel paarikümnel aastal. Vaadeldakse muusikateaduse

funktsioone ja ülesandeid ning Nõukogude keskvõimu välja töötatud muusikateaduse eriala

mudeli realiseerumist Tallinna Riikliku Konservatooriumi muusikateaduse kateedris. Töös

analüüsitakse üksust nii struktuuri kui ka ideoloogia aspektist. Käsitluse all on kateedri

õppe- ja teadustegevus, samuti antakse ülevaade olulisematest õppejõududest ning nende

rollist eriala kujundamisel. Uuritakse, kuidas õpetati muusikateadust nõukogude

konservatooriumis, millised olid muusikateadlaste ülesanded ning millised

muusikateadusliku töö väljundid. Samuti vaadeldakse, millist mõju avaldas nõukogude

muusikateadus eesti muusikateadusele. Uurimus põhineb metodoloogiliselt

struktuuriajaloolise lähenemise, distsiplinaarse ajaloo ning nõukogude-uuringute

kombineerimisel. Meetoditena on rakendatud allikakriitikat, võrdlevat meetodit ning

biograafilist käsitlusviisi. Allikatena on kasutuses Rahvusarhiivi ning Teatri- ja

Muusikamuuseumi materjalid ja fondid, sh konservatooriumi üldmaterjalid,

muusikateaduse kateedri protokollid, õppejõudude ja üliõpilaste isikufondid,

nõukogudeaegsed ajalehed ja ajakirjad (Sirp ja Vasar, Eesti Bolševik, Rahva Hääl, Looming

jt), muusikateadlaste mälestused, elulood ning publitseeritud kirjatööd. Aluskirjanduseks on

Tatjana Bukina (2011), Jekaterina Vlassova (2010), Marina Frolova-Walkeri (2012), Anu

Kõlari (2022), Urve Lippuse (2002, 2008, 2011), Maris Kirme (2002), Monika Topmani

(1999) jt uurimused.

Sel reedel, 22. novembril algusega kell 19.00 toimub Estonia kontserdisaalis Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri (ERSO) ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (EMTA) koostöökontsert „Nibelungi sõrmus”.

Laval on ERSO, EMTA sümfooniaorkester ja meeskoor, Aile Asszonyi (sopran), Mati Turi (tenor), Taavi Tampuu (bariton), dirigeerib Joseph Swensen.

Ettekandele tulevad Richard Wagneri/Joseph Swenseni „Sõrmuse odüsseia“ ning katkendid ooperitest „Reini kuld“, „Valküür“, „Siegfried“ ja „Jumalate hukk“.

Richard Wagneri/Joseph Swenseni „Sõrmuse odüsseia“ tuli esiettekandele Toulouse’is 2023. aasta mais. See on muusikaline teekond, mis põhineb Richard Wagneri tetraloogial „Nibelungi sõrmus“ ning kulgeb läbi kõigi nelja ooperi. See on harukordne võimalus kuulda tetraloogia muusikat, mis originaalis kestab ligi 15 tundi, ühte kontserdiõhtusse mahutatuna.

Kontserdi solistid on sopran Aile Asszonyi, tenor Mati Turi ja bariton Taavi Tampuu. Asszonyi dramaatiline sopran on eriti sobilik just Wagneri ja Straussi ooperite suurrollidesse. Ta on teine eestlane, kes on üles astunud maailma ühel võimsamal ooperisündmusel – Bayreuthi Wagneri festivalil. Mitmeid Wagneri rolle on laulnud ka Mati Turi. Koos Asszonyiga astus ta viimati lavale Vanemuise teatri lavastuses „Tristan ja Isolde“.

Lisainfo siin. Piletid on saadaval Piletikeskuses ja tund enne algust kohapealt.

18. novembril, Heino Kaljuste (18.11.1925–28.07.1989) sünniaastapäeval, tähistatakse koolimuusika päeva ning antakse traditsiooniliselt välja Heino Kaljuste fondi stipendium muusikaõpetajale või muusikapedagoogika eriala üliõpilasele. Sel aastal pälvib stipendiumi Tallinna Tehnikagümnaasiumi muusikaõpetaja Elina Kaasik. 

Heino Kaljuste tegevus oli erakordselt laiahaardeline – ta oli dirigent, laulupidude üldjuht ja koolinoorte laulupidude mõtte algataja, helilooja, õpetaja, muusikapedagoogika professor, metoodik, muusikaõpikute autor, publitsist. Kaljuste pidas oluliseks noorte muusikaõpetajate põhjalikku ja süsteemset ettevalmistust ning sellele pühendununa töötas ta riiklikus konservatooriumis (1957–1986) ning pedagoogilises instituudis (1969–1971) koorijuhtimise ja metoodika õppejõu ning professorina. Tänane muusikaõpetajakoolitus jätkab Heino Kaljuste loodud traditsioone, kaasajastades küll sisu ja vahendeid, kuid säilitades musitseerimise ja muusikalise kirjaoskuse edendamise põhimõtteid.

Stipendiaat Elina Kaasik on lõpetanud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia muusikapedagoogika eriala 1995. aastal. Praegu töötab ta Tallinna Tehnikagümnaasiumi muusikaõpetajana ning on sealse mudilas-, poiste- ja segakoori dirigent. Lisaks kooliõpetaja tööle on ta Virumaa Poistekoori peadirigent. Oma pedagoogilisi oskusi jagab ta ka Eesti Raadio Laste Laulustuudios solfedžoõpetajana. Ta on Eesti Muusikaõpetajate Liidu juhatuse liige.

Stipendium antakse Elina Kaasikule üle Eesti Rahvuskultuuri Fondi tänusündmusel jaanuaris 2025.

Eesti Rahvuskultuuri Fondi Heino Kaljuste sihtfond loodi 2000. aastal Heino Kaljuste perekonna, Eesti Muusikaõpetajate Liidu ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia poolt.

Õnnitleme!

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (EMTA), Eesti Kunstiakadeemia (EKA) ja Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia ja kunstide instituut (TLÜ BFM) kutsuvad 5. detsembril kell 18.00 TEADUSKOHVIKUSSE, mis sel korral toimub Eesti Nüüdismuusika Keskuses (Pühavaimu 9, Tallinn).

Jätkame loovuurimuslike praktikate tutvustamist, seekord fookusega uurimistulemuste rakendustel.

Oma käimasolevaid projekte tutvustavad ja vestlusringis osalevad Toomas Siitan, Taavi Kerikmäe (EMTA), Taavet Jansen (EKA), Michael Keerdo-Dawson (TLÜ BFM), Ekke Västrik (EMTA), Katrin Kabun (EKA); vestlust modereerib muusikateadlane ja dirigent Toomas Siitan (EMTA).

Lisaks vestlusringile tutvustab Toomas Siitan projekti “Cembal d’amouri taassünd” põnevat ja Eestiga seotud tausta. Seejärel saabki kuulata 18. sajandi jooniste järgi valminud iseäralikku instrumenti cembal d’amour (eesti k armastuse klavikord). Esinevad Taavi Kerikmäe ja Anna-Liisa Eller (kannel).

Pakume teed-kohvi ja suupisteid.

Registreerimine on avatud 3. detsembrini SIIN.

Rohkem infot loovuurimuse kohta: loovuurimus.ee

1. detsembril avaneb vastuvõtt nüüdismuusika interpretatsiooni ja loome (Contemporary Performance and Composition, CoPeCo) õppekavale.

CoPeCo hõlmab nelja muusikakõrgkooli: Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Stockholmi Kuninglik Muusikakõrgkool (Rootsi), Lyoni konservatoorium (Prantsusmaa), Hamburgi Muusika- ja Teatrikõrgkool (Saksamaa). Muusikamagistritest on see ainus rahvusvaheline õpe Eestis. Juba vormiliselt on tegemist eristuva programmiga – iga semester toimub erinevas ülikoolis.

CoPeCo on suunatud nii heliloojatele kui nüüdismuusika esitajatele, elektronmuusikutele, helikunstnikele, aga ka neile, kes ei oska ennast sellel skaalal nii täpselt defineerida. Üheks programmi eeliseks ongi see, et püüame ennast paindlikult vormida konkreetsete üliõpilaste vajaduste ja soovide järgi. Suurt tähelepanu pöörame improvisatsioonile, muusikatehnoloogiale, anname algteadmisi kultuurikorralduses, samuti muusikaanalüüsi osas. Erinevad workshop’id toimuvad koostöös teatri-, tantsu- või filmiala professionaalidega. CoPeCo on noorele loovisikule rahvusvaheliseks tegevuseks väga hea stardiplatvorm.

Õppekava kaasjuht on nüüdismuusika vanemlektor Taavi Kerikmäe.

18. novembril kell 15.00 toimub Zoomis CoPeCo sisseastumise infotund, kus huvilistel on võimalus saada täpsemat teavet kandideerimise ning õppekava ja õppetöö korralduse kohta. Kohal on kõikide partnerkoolide õppejuhid ja koordinaatorid. Registreerumine infotunnile on avatud SIIN

Lisainfo: NÜÜDISMUUSIKA INTERPRETATSIOON JA LOOME

Konkursi võitja kuulutati välja kolmapäeval, 6. novembril Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia suures saalis pärast finalistide kontserti. 15 osaleja seast jõudis finaali 5 parimat. Finalisti diplomi said Kärolin Tuisk ja Patrik Sebastian Unt, III koha Ode Pürg, II koha pälvis Leiu Ryland-Jones ja I koha Ingrit Malleus.

Kolm parimat dirigenti pälvisid rahalised preemiad.

Osalejaid hindas rahvusvaheline žürii koosseisus Kaspars Ādamsons (žürii esimees, Läti), Ingrid Mänd, Tone Bianca Sparre Dahl (Norra), Mati Turi ja Pärt Uusberg.

Žürii esimees Kaspars Ādamsons sõnas pärast konkurssi, et võistlustel osalemine on alati psühholoogiliselt raske, aga dirigendi jaoks väga oluline kogemus. „Väga oluline on meeles pidada, et tõeline elu ootab ees väljaspool võistlust, teid ootavad teie koorid ja teie lauljad,“ lisas Ādamsons.

Konkursil töötasid noored koorijuhid EMTA koori, Eesti Rahvusmeeskoori ja Eesti Filharmoonia Kammerkooriga. EMTA koor valis oma lemmikuks Shundiao Wu, Eesti Rahvusmeeskoori eripreemia pälvis Leiu Ryland-Jones, Eesti Filharmoonia Kammerkoori eripreemia said Ingrit Malleus ja Kärolin Tuisk.

Ingrit Malleus (s 1995) on õppinud dirigeerimist Tallinna Muusikakeskkoolis (õp Ingrid Kõrvits) ja täiendanud end samal erialal Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias (prof Toomas Kapten ja prof Tõnu Kaljuste), Hanns Eisleri nimelises muusikaülikoolis Saksamaal Berliinis (prof Jörg-Peter Weigle ja prof Justin Doyle) ja Sibeliuse akadeemias Helsingis (prof Nils Schweckendiek) ning lisaks ka vanamuusika laulu erialal (Tuuli Lindeberg). Ta on osalenud meistrikursustel Ragnar Rasmusseni, László Nemesi, Zoltán Padi ja Sir Roger Norringtoni, Peter Phillipsi, Kari Turuneni, Georg Grüni, Paavo ja Kristjan Järvi juhendamisel. 2019. a detsembris osales Ingrit Poolas toimuval rahvusvahelisel koorijuhtide konkursil “Towards Polyphony” ning saavutas kolmanda koha. Käesoleva aasta oktoobris Torinos toimunud Fosco Corti nim rahvusvahelisel koorijuhtide konkursil pälvis ta Noël Minet’ Fondi eripreemia. Ingrit Malleus on Euroopa Kooriakadeemia ja Helsingi kammerkoori laulja ning 2021 sügisest Helsingis tegutseva eestlaste koori Siller peadirigent. Lisaks töötab ta Musiikkitalo kontsertkooris abidirigendi ja sopranite hääleseadjana.

Konkursi korraldajateks on Eesti Kooriühing, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Eesti Rahvusmeeskoor ja Eesti Filharmoonia Kammerkoor, toetavad Muusikalinn Tallinn, Eesti Kultuurkapital ja Kultuuriministeerium.

Konkurss oli pühendatud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia 105. aastapäevale ja Eesti Rahvusmeeskoori 80. aastapäevale.

Allikas: Eesti Kooriühing

Tänavuse Eesti interpreetide festivali Eesti Muusika Nädala kontserdid toovad kuulajateni eesti tippmuusika, mida esitavad kokku 42 tunnustatud interpreeti nii solistidena kui ka mitmekesistes ja põnevates koosseisudes. Festival kutsub ajarännakule läbi eesti professionaalse heliloomingu, andes eri põlvkondade interpreetidele võimaluse koos lavalaudadel särada.

11.–15. novembrini toimuva festivali kavas on kolm autoriõhtut, kus esitatakse Jaan Räätsa, Raimo Kangro ja Jüri Reinvere loomingut ning kaks teemakontserti: „Virmalised“ ning „Õpetajalt õpilasele“. Kontserdid toimuvad algusega kell 19.00 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (EMTA) suures saalis, teemaõhtu „Virmalised“ leiab aset Heino Elleri Muusikakooli Tubina saalis Tartus.

11. novembril toimuvale Jüri Reinvere autorikontserdile eelneb kell 18.00 vestlusring “Loominguline dialoog: eesti helilooja ja tema tõlgendajad” akadeemia õppehoone fuajees. Vestlevad helilooja Jüri Reinvere ja interpreedid Toomas Vavilov, Mari Poll ja Henry-David Varema, moderaator on EMTA rektor Ivari Ilja. Vestlusringi otseülekannet on võimalik jälgida EMTA YouTube´i kanalilt siit, mida vahendab ka ERR-i kultuuriportaal. 

Eesti Interpreetide Liidu juhatuse esimehe Henry-David Varema sõnul on festivali eesmärk tutvustada eesti muusika tuntud ja harvem esitatud teoseid kõrgetasemelistes esitustes. Teoste valikul on arvestatud tuntud eesti heliloojate tähtpäevadega. Tänavune valik on seotud Raimo Kangro 75. sünniaastapäevaga. „Jaan Rääts oli omakorda Kangro õpetaja, mistõttu on nende loomingut koos esitades võimalik saavutada eriti kõnekas sünergia. Tavapäraselt valitakse kavasse ka ühe kaasaegse elava helilooja looming, kes festivalil ise osaleb – tänavu on selleks Jüri Reinvere. Interpreedid on valitud lähtuvalt konkreetsetest teostest, et esitustes avalduksid just need omadused, mis avavad helilooja loomingu eripärad.“

Jaan Rääts (15.10.1932–25.12.2020) oli üks Eesti produktiivsemaid klassikalise muusika autoreid: 10 sümfooniat, 24 instrumentaalkontserti ja kaks orkestrikontserti, lisaks hulgaliselt sümfoonilisi lühivorme ja kammermuusikat. Rääts on kirjutanud muusika ka 14 filmile, teiste hulgas näiteks „Viini postmark“.

Raimo Kangro (21.09.1949–04.02.2001) oli konservatooriumis Jaan Räätsa õpilane ning samuti laia loomingulise pärandiga helilooja. Ta on kirjutanud hulga orkestriteoseid, palasid sooloinstrumentidele ja kammermuusikat, aga ka oopereid, muusikale ja oratooriume. Laiemale publikule on ehk kõige tuntumad teosed koostöös Andres Valkoneniga loodud rokkooper „Põhjaneitsi“ ning muusikal „Saabastega kass“.

Jüri Reinvere (s. 1971) on Eesti helilooja, literaat ja filosoof. Suundunud 1990. aastal Varssavisse Chopini-nimelisse Muusikaülikooli õppima, 1994. Aastal omandas ta magistrikraadi Helsingis Kunstiülikooli Sibeliuse Akadeemias ning alates 2005. aastast elab Berliinis. Lisaks arvukatele heliteostele on ta kirjutanud libretosid oma ooperitele, luulet, filmistsenaariume ja ohtralt publitsistikat.

Eesti interpreetide festivali Eesti Muusika Nädal saab nautida ka väljaspool kontserdisaali – kõiki festivali kontserte saab vaadata ja kuulata üle veebi. Loomulikult ei asenda see vahetut kontserdielamust, kuid annab võimaluse kõigile festivalist maailma eri paigus osa saada.

Eesti interpreetide festivali Eesti Muusika Nädal 2024 ajakava:

11. november Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia õppehoone fuajee: Vestlusring „Loominguline dialoog: eesti helilooja ja tema tõlgendajad“
11. november Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia suur saal: Jüri Reinvere autoriõhtu
12. november Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia suur saal: Raimo Kangro autoriõhtu
13. november Heino Elleri Muusikakooli Tubina saal: Teemaõhtu „Virmalised“, Kangro, Räätsa ja Reinvere looming
14. november Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia suur saal: Jaan Räätsa autoriõhtu
15. november Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia suur saal: „Õpetajalt õpilasele“

Eesti Muusika Nädal on välja kasvanud Eesti Interpreetide Liidu 2018. aastal toimunud festivalist „Virmalised“, mis keskendus saja aasta jooksul kirjutatud eesti klaveriloomingule. Möödunud aastate festivalid on andnud ülevaate Rudolf Tobiase, Artur Lemba, Eduard Tubina, Eduard Oja, Ester Mägi, Eino Tambergi, Kuldar Singi, Mati Kuulbergi, Lepo Sumera, Rein Rannapi, Erkki-Sven Tüüri ja Tõnu Kõrvitsa kammermuusikast.

Festival toimub Eesti Interpreetide Liidu ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia koostöös. Festivali toetavad Eesti Kultuuriministeerium, Eesti Kultuurkapital ning Tallinna linn.

Piletid on saadaval Piletikeskuses ja tund enne algust kohapeal. Õpilastele, üliõpilastele ja pensionäridele on piiratud koguses pileteid tasuta.

30. ja 31. oktoobril Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia suures saalis toimunud konkursil pälvis Lilian Semperi stipendiumi (1700 EUR) üliõpilane Tiit Tomp (juhendaja vanemlektor Mihkel Poll) ning Helmi Valtmani stipendiumi (1900 EUR) üliõpilane Mariam Mikeltadze (juhendaja vanemlektor Mihkel Poll).

Kokku osales konkursil 15 noort pianisti, keda hindas žürii koosseisus prof Marje Lohuaru ja vanemlektor Mati Mikalai.

Stipendiumid eraldati Eesti Rahvuskultuuri Fondi kaudu.

Õnnitleme!

Sel pühapäeval, 3. novembri kell 18.00 tulevad Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia black box‘is esiettekandele kaks muusikateatri lühilavastust – Fabrizio Nastari „A Student’s Tale“ ja Einike Leppiku „Essential Fears“. Teoseid ühendav pealkiri „Isiklikud lood“ / „Personal Stories“ annab aimu, et mõlemad lavateosed põhinevad autorite isiklikel kogemustel.

Fabrizio Nastari on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia doktorant. Ettekandele tulev kammerooper „A Student’s Tale“ on ühtlasi Nastari doktoriõpingute finaaliks, mis sümboolselt peegeldab tema teekonda akadeemilises maailmas.

„Üliõpilase lugu jälgib doktorandi teekonda akadeemias sisseastumisest lõpetamiseni. Kujutatu on teatraalne ja irooniline tõlgendus sellest, mida autor või tema tuttavad on kogenud. Kuigi peategelane on helilooja, uurib ooper teemasid, mis on tavapärased ka teistes distsipliinides – kompromissid, üksindus ja perfektsionism. Vaatamata akadeemia lõpetamisele paljastab peategelase lõpuaaria rahulolematuse tunde – kas ta on teinud oma tõelise soovi täitmisel kompromisse selleks, et täita väliseid ootusi?“ kirjeldab Fabrizio Nastari ettekandele tuleva teose sisu.

EMTA audiovisuaalse loomingu õppejuhi ja vanemlektori Einike Leppiku multimeedia lavastus tegeleb aga elu põhiküsimustega, mille keskmeks on autori lapsepõlves läbielatud surmalähedane kogemus.

„„Essential Fears“ võtab minu jaoks kokku mitu teemat, millesse olen tahtnud oma loomingus süveneda. Teose üheks keskmeks on lapsepõlves läbi elatud surmalähedane kogemus ja läbi loomingu sellega tegelemine on olnud minu enda jaoks teraapiline protsess. Teisalt ei tahaks ma seda konkreetset sündmust teose kontekstist üle tähtsustada. See on pigem kujund, mille kaudu püüan läheneda laiematele eksistentsiaalsetele teemadele, mis puudutavad meist igaühte ja millest ma oma loomingus tahes tahtmata alati lähtun,“ sõnab Einike Leppik ja lisab: „Teise narratiivina on teosesse põimitud muinasjutuline lugu, mis minu jaoks kannab ideeliselt sama alget, aga mõnes mõttes justkui vastandub minu isikliku kogemuse liinile. Hirm surra või hirm elada. Kus läheb nendevaheline piir? Kuidas nende hirmudega toime tulla?“

Kammerooper „A Student’s Tale“ (2024, esiettekanne)
Helilooja Fabrizio Nastari
Lavastaja Liis Kolle
Koreograaf Eveli Ojasaar
Videokunstnikud Elia Dell´Orco, Gabriele Teti, Eugenio Cecchini
Laval Annabel Soode (sopran), Momir Novakovic (akordion) ja ansambel L´arsenale (Itaalia) koosseisus Ilario Morciano (saksofon), Carlo Siega (elektrikitarr), Roberto Durante (klaver), Filippo Perocco (dirigent, MIDI-klaviatuur).

Multimeedia lavastus „Essential Fears“ (2024, esiettekanne)
Autor Einike Leppik
Laval Annabel Soode (sopran) ja ansambel L´arsenale (Itaalia).

Sündmus toimub koostöös festivaliga AFEKT. Rohkem infot siit.

Piletid on saadaval Piletikeskuses ja tund enne algust kohapeal.

Lavastusi toetab Itaalia Suursaatkond Tallinnas. Fabrizio Nastari kammerooperi esietendus toimub Eesti doktorikooli seminari „Opera as Imagination and Realisation 5” raames. Projekti „Ülikoolide koostöö doktoriõppe edendamisel” (2021-2027.4.04.24-0003) kaasrahastab Euroopa Liit.