Rubriik: Uncategorized @et

Tallinnas, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias startis eile 11. popkultuuri konverents EUPOP, mis kestab 3. juulini. Konverentsi korraldavad Euroopa Popkultuuri Assotsiatsioon, Rahvusvaheline Popkultuuri Instituut eesotsas Turu Ülikooliga ning tänavu ka Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia.

Kui eelmisel aastal vaadeldi konverentsil sisemist tumedust, näiteks krimikirjanduse ja krimidokkide näitel, siis tänavu keskenduvad korraldajad piiridele, tuues kokku teadlased üle terve Euroopa. Ettekandeid leidub näiteks kunsti, aktivismi ja keskkonna seostest, piiridest kinos ja koomiksites, poliitilistest ideoloogiatest popkultuuris, vene propagandamuusikast pärast Ukraina sõja algust, underground’i ja kontrakultuuri elemendid Pori muusikamaastikul jpm.

“Meil on hea meel tuua EUPOP 2024 konverents Eestisse, kus piiride küsimus on tõepoolest aktuaalne,” kommenteeris Euroopa Popkultuuri Assotsiatsiooni president Kimi Kärki. “Oleme korraldanud oma konverentsi mitmel pool Euroopas: Londonis, Prahas, Berliinis, Pariisis, Turus, Limerickis, Krakowis, Stirlingis ja Pariisis. Kuna Tallinn on koht, mida ma väga armastan, on rõõm tuua siia ülemaailmne rühm popkultuuriteadlasi.”

Konverentsi avas peaetttekandega EMTA teadur, muusikateadlane Brigitta Davidjants. Ta vaatles piiride konstrueerimisest armeenia ja eesti popkultuuri näitel, kõneldes näiteks eestlastele hästi tuntud Onu Bella tähendusest tänastele ja 1990. aastate noortele: “Eestis on popkultuuri loomulikult uuritud, aga vähemasti selles, mis puudutab muusikat, on meil jätkuvalt tegu pigem vähem uuritud valdkonnaga. Loodan väga, et sellised konverentsid toovad ka meile rohkem teadlikkust, kui suur ja rikkalik see valdkond tegelikult on ning kui põnevaid uurimisnurki leiab popkultuuri jaoks.” Eelmisel aastal korraldati konverents Šotimaal Stirlingis ja järgmisel aastal on oodata järjekordset kohtumist Pariisis.

Fotod: Vahur Lõhmus

Sel sügisel saab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (EMTA) 105. aastaseks. 28. septembril toimuval pidulikul kontsertaktusel EMTA suures saalis kantakse ette juubeliks loodud uudisteos, mille leidmiseks kuulutas akadeemia käesoleva aasta veebruari alguses välja heliloomingu konkursi klassikalise heliloomingu üliõpilastele.

Konkursile olid oodatud sümfooniaorkestrile kirjutatud teosed pikkusega 7–8 minutit. 3. juuniks laekus konkursile 5 tööd. Žürii koosseisus rektor professor Ivari Ilja, professor Paul Mägi, professor Toivo Tulev, professor Helena Tulve, professor Toomas Vavilov on valinud võidutööks helilooja Ryan Adams teose “Kolm sünnipäevamängu”.

Helilooja kirjeldab oma teost järgmiselt:

Mõeldes teostele, mida saaksin luua Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia 105. aastapäeva tähistamiseks, mõistsin selle konkursi tõelist eesmärki – sünnipäeva tähistamist. Hakkasin meenutama enda sünnipäevadega seotud kõige meeldivamaid mälestusi ja need on sünnipäevad, kus oleme minu pereliikmetega meie köögis mänginud lihtsaid kaardimänge.  Sellest mälestusest lähtuvalt otsustasin kirjutada teose, mis sobiks piduliku meeleoluga ja kutsuks publikut kuulama tundega, mida kirjeldab mängulisus, ühendatus ja rõõm.

Teos on kirjutatud kolmes osas:

I Suur ja Väike – dialoog orkestri ja kahe flöödi poolt tekitatud väga vaiksete, õrnade vilehelide vahel.
II Meloodia ja Harmoonia – harmoonia ja meloodia väljendus, mis toimub puhkpillide ja keelpillide vahel. Teos on kirjutatud sooviga tekitada kuulajates nostalgiatunnet.
III Punktide Ühendamine – elav, energiline teos, mille loomine meenutas mulle laste joonistamisraamatuid, kus ühe punkti ühendamine teisega kindlas järjekorras loob kauni figuuri.

Ryan Adams (sünd. 1993) on ameerika helilooja ja vokalist, kes elab praegu Tallinnas, Eestis. Sel kevadel lõpetas Adams Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias klassikalise heliloomingu eriala magistriõppe, käesolevast sügisest jätkab ta õpinguid audovisuaalse loomingu erialal. Adamsi sõnul inspireerivad teda paljud valdkonnad, sealhulgas visuaalkunst, kirjandus ja matemaatika.

Ryan Adamsi teoseid on esitanud Ensemble Fractales, YXUS Ensemble, EMTA Sinfonietta ja neid on dirigeerinud Toomas Vavilov, kes esitas esmakordselt tema esimese orkestriteose “Pillars”. Ta on osalenud Frédéric Durieux’ ja Eugene Birmani meistrikursustel. Selle aasta alguses pälvis Ryan teise koha Rudolf Tobiase 150. sünniaastapäevale pühendatud heliloomingu konkursil “Eks teie tea” teosega “Constellations on a theme by Rudolf Tobias” ja EMTA heliloomingu ja muusikatehnoloogia eriala konkursil EMTHAK teosega “Sentimental Densities”. 2023. aastal tõi tema teos “emrof enilisüüf” talle finalisti koha Ameerika Ühendriikide Morton Gould Young Composer Award konkursil. Magistrikraadi omandamise ajal EMTA-s õppis ta peamiselt Toivo Tulevi käe all, olulisteks mentoriteks on  Helena Tulve, Vera Stanojevic, Dina Lentsner ja Thomas Wells.

Lisaks kompositsiooniõpingutele on Ryan silmapaistev vokalist, olles hetkel seotud Vox Clamantise ja Eesti Filharmoonia Kammerkooriga. Varasemalt on ta esinenud Oregon Bachi festivalil festivali kooris, soololauljana heliloojatele nagu Jake Runestad ja Eric Whitacre ning solistina Carnegie Hallis.

Võidutöö kannab 28. septembril Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia suures saalis ette EMTA sümfooniaorkester dirgent Paul Mägi juhatamisel.

Täname kõiki osalejaid ja õnnitleme võidutöö autorit!

Täna, 21. juunil kell 14.00 algab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia suures saalis pidulik kontsertaktus, kus akadeemia lõpetajatele antakse üle lõpudiplomid.

2023/24. õppeaastal jõudis diplomini 156 üliõpilast. Bakalaureusekraad on omistatud 74 üliõpilasele, kellest cum laude lõpetajaid on 9. Magistrikraad 82 üliõpilasele, kellest 26 on cum laude lõpetajad. Doktoriõppe lõpetas sel õppeaastal 4 doktoranti.

Välisüliõpilasi on lõpetanutest 53: 16 bakalaureuse- ja 37 magistriõppes. Cum laude lõpetajaid on kokku 10, neist 2 bakalaureuse- ja 8 magistriõppes. Diplomisaajad on lisaks Eestile pärit Soomest, Rootsist, Lätist, Prantsusmaalt, Austraaliast, Hiinast, Lõuna-Koreast, Kolumbiast, Horvaatiast, Saksamaalt, Hispaaniast, Itaaliast, Iraanist, Suurbritanniast, USA-st, Hollandist, Poolast, Türgist, Ukrainast.

Humanitaarteaduste bakalaureusekraad omistati 74 lõpetajale. Kunstide magistrikraad 72, haridusteaduse magistrikraad 8 ning sotsiaalteaduse magistrikraad 2 üliõpilasele.

Doktoriõppe lõpetajaid on neli: Ana Victoria Falcon Araujo  ja Erik Alalooga filosoofiadoktorid teatrikunsti alal ning  Heigo Rosin ja Vittoria Ecclesia filosoofiadoktorid muusika alal.

Piduliku kontsertaktuse otseülekannet saab jälgida Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia YouTube’i kanalil või suurelt ekraanilt EMTA black box‘is. Esinevad solistid koos EMTA sümfooniaorkestriga Toomas Vavilovi dirigeerimisel. Kontsertaktusele sissepääs on kutsete alusel.

Hetkel on käimas ka uute üliõpilaste vastuvõtt, avalduste esitamise tähtaeg on 25. juuni kell 17.00. Lisainfo akadeemia kodulehelt siit.

Vittoria Ecclesia kaitses 4. juunil 2024 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias filosoofiadoktori (muusika) kraadi taotlemiseks suurepäraselt töö: „Practice Beyond Boundaries: Enhancing Musicianship through Historical Clarinet Affordances“ („Piire ületav harjutamine: muusikalise meisterlikkuse arendamine ajaloolise klarneti pakutavate võimaluste kaudu“).

Juhendajad: professor Toomas Siitan, PhD (EMTA) ja professor Peeter Sarapuu, PhD (EMTA)

Oponent: professor Mieko Kanno, Sibeliuse Akadeemia (Helsingi Kunstide Ülikool)

Doktorinõukogusse kuulusid prof Kristel Pappel (esimees), prof Marje Lohuaru, prof Kerri Kotta, prof Lembit Orgse, lektor Theodore Parker, PhD (muusikas) ja prof Mieko Kanno.

Doktoritööga on võimalik tutvuda SIIN ning trükisena EMTA raamatukogus.

Töö lühikokkuvõte (katkend):

Väitekiri „Practice Beyond Boundaries: Enhancing Musicianship through Historical Clarinet Affordances“ („Piire ületav harjutamine: muusikalise meisterlikkuse arendamine ajaloolise klarneti pakutavate võimaluste kaudu“) on loomeuurimus teemal, kuidas ajaloolise klarneti võimaldused (affordances) mõjutavad esituspraktikat kaasaegsel klarnetil. Käsitletav ajalooline klarnet on Tallinnast pärit Ivan Mülleri poolt 19. sajandi alguses välja töötatud 13-klapiline instrument.

Praktikapõhise uuringu jaoks on püstitatud järgmised uurimisküsimused:
• Kuidas mõjutab harjutamine ajaloolisel klarnetil minu mängu kaasaegsel klarnetil?
• Milliseid spetsiifilisi muusikalisi võimalusi ajalooline klarnet pakub?
• Kuidas ma saan neid muusikalisi võimalusi praktikas rakendada, et arendada oma muusikalist meisterlikkust?

Ajalooline klarnet on uurimuses käsitletud väljaspool ajaloolise esituspraktika valdkonda ning käsitletud iseseisva pillina, mis eksisteerib tänapäevases kontekstis. Vältides positivistlikku mõtteviisi instrumentide arengust käsitletakse kaasaegset ja ajaloolist klarnetit kui erinevaid, kuid võrdse kvaliteediga instrumente. Uurimistöös tuginesin kirjandusele klarneti ajaloost, ajalooteadlikust esitusest, loovuurimusest ja interpretatsioonikunsti probleemidest.

Esmaspäeval, 10. juunil kell 10.00 ja 12.00 toimuvad ruumis A-402 järgmised muusikateaduse magistritööde kaitsmised:

Jelizaveta Bukina „Valikharjutuste mõju vaimsete blokkide ületamisele klaverimängijatel“
Juhendaja Marju Raju, PhD
Oponent Eva-Maria Kangro, PhD

Magistritöös „Valikharjutuste mõju vaimsete blokkide ületamisele klaverimängijatel” uuriti, milline mõju on teatud harjutustel pianistidel tekkinud psüühilistest tõketest vabanemisele. Tähelepanu keskmes oli töö psühhosomaatikaga. Paljudel interpreetidel tekivad eriomased mõttelised „müürid” ehk vaimsed blokid, mis on teatud hirmude või traumade tagajärg. Need kartused võivad olla alateadlikud ning sellepärast raskelt ületatavad. Küsimus pole enam füüsilises võimetuses, mis alguses neid probleeme põhjustas ning nõudis erilist tähelepanu ja harjutamist, vaid muusiku mõtlemises. Vaimsete blokkide leevendamiseks on mitmeid erinevaid viise. Käesolevas uurimistöös tutvustatakse nendest kehateadlikkust ja füüsilisi harjutusi kombineerivaid meetodeid – Alexanderi tehnikat ja Feldenkraisi meetodit. Töö empiirilise osa jaoks koostas autor ise harjutuste komplekti, kuhu kuulusid lisaks füüsilistele harjutustele ka harjutused kognitiiv-käitumuslikust teraapiast. Selleks, et saada vastust uurimisküsimusele valitud harjutuste konkreetsest mõjust, viidi läbi kahenädalane uuring. Uuringus osales neli klaverimängijat, kes pidid vastama ankeetküsitlusele, seejärel igapäevaselt tegema harjutusi ja täitma päevikut, mis sisaldas enesetunde hinnangu skaalasid, ning uuringu lõpus taas täitma ankeedi. Uuringu tulemused näitasid, et harjutustel oli positiivne mõju. Kõikide osalejate tajutav enesehinnang paranes ja üldine seisund muutus rahulikumaks. Ühel osalejal leevenes ka tema vaimse blokiga seotud klaveripala esitus.

Tööga saab tutvuda siin ja EMTA raamatukogus.

Anita Maasalu „Jagatud subkultuurne muusikakogemus vanemate ja laste näitel“
Juhendaja Brigitta Davidjants, PhD
Oponent Taive Särg, PhD

Muusikal on võime luua sarnaste väärtushinnangutega inimeste vahel ühtekuuluvustunnet. Kui Nõukogude Eestis iseloomustasid muusikalisel subkultuursel identiteedil põhinevaid rühmi rangemad piirid, siis 1990. aastad ühes taasiseseisvumisega lõid tingimused nende piiride hajumiseks. Nullindatel muutus see valitsevaks trendiks ning erinevad piirid – rahvuslikud, subkultuursed, põlvkondlikud – on muutunud pretsedenditult hajusaks. Kuna paljud muusikastiilid on jäänud alates 20. sajandi teisest poolest tänaseni aktuaalseks, ent paralleelselt loobub üha vähem inimesi vanemaks saades oma subkultuursest identiteedist, saame tunnistada ühtekuuluvust sama subkultuuri piires erinevate põlvkondade vahel. Selle uurimistöö eesmärk on mõista subkultuurset muusikakogemust ja kommunikatsiooni põlvkondlikust perspektiivist. Minu hüpoteesi kohaselt on uus sajand toonud ühe olulise nihke – erinevalt eelnevatest aastakümnetest, mõjutab kaasaegses Eestis vanemate subkultuuriline taust nende laste subkultuurilise kuuluvuse valikut palju enam. Seetõttu on minu uurimisküsimused: a) milline on muusikalise subkultuuri sisene põlvkondlik kommunikatsioon ning kuidas on subkultuurse taustaga vanemad käesoleval sajandil oma laste muusikalisi eelistusi mõjutanud; b) kuidas väljendub laste ja vanemate subkultuursetes muusikaeelistuses (jagatud) identiteet. Selline eri põlvkondade subkultuurikogemuse võrdlus peegeldab identiteedipoliitika muutumist globaalsete ja lokaalsete sotsiaalsete arengute valguses ning illustreerib aja jooksul subkultuuri sees toimuvaid väärtuspõhiseid nihkeid.

Tööga saab tutvuda siin ja EMTA raamatukogus.

2024. aasta sügissemester toob hulgaliselt tasuta täienduskursusi pea kõigile üldharidus- ja muusikakoolides töötavatele muusikaõpetajatele.

Haridus- ja Teadusministeerium on esitanud esmakordselt mahuka riigitellimuse Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia täiendusõppele, seda nii pillimängu kui kooli muusikaõpetuse didaktika valdkonnas. Koolitused viiakse läbi ESF programmi „Täiskasvanuhariduse arendamine ja mitteformaalsete õppimisvõimaluste pakkumine“ raames.

Registreerumine avaneb kokku 13 tasuta kursusele, sh klaveri-, keelpilli-, akordionimängu õpetamise didaktika, vokaaltöö ja improvisatsiooni arendamine, didaktikad nii kooli kui lasteaia muusikaõpetajatele,  aga ka noodigraafika, digitehnoloogia ja muusikatehnoloogia ning muusikateooria- teemalised kursused.

Osalejate arv on piiratud.

Vaata lähemalt koolituste sisu ja registreerumise kohta siit.

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia doktorandid Vittoria Ecclesia ja Fabrizio Nastari pidasid 15. ja 16. mail ettekandeid Orpheuse Instituudi (Gent) loovuurimuse doktorantide konverentsil. Samuti osalesid nad koos helilooja Berk Yagliga loomeprotsessi ja esituspraktikat käsitlevas vestlusringis.

Orpheuse Instituut on juhtivaid loovuurimusele pühendunud teadusasutusi Euroopas ning on oluliselt kaasa aidanud ka Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia loovuurimuse kujundamisele ja arendamisele.

Eesti Kultuurkapitali ning avalik-õiguslike ülikoolide koostöös jätkub stipendiumiprogramm ülikoolide kunstide ja rahvakultuuri valdkondade õppejõududele, kes on ise loovisikud ja õpetavad loomeerialadel tulevasi loomeisikuid. Stipendiumiprogrammi eesmärgiks on toetada loomeerialade õppejõudude loometegevust (st toetus ei ole mõeldud õppematerjalide koostamiseks jms) ja seeläbi loomeerialasid õpetavate kõrgkoolide konkurentsivõimet ja edukat akrediteerimist.

Stipendiumitaotluse võivad esitada avalik-õiguslikus ülikoolis töölepinguga töötavad õppejõud, kes õpetavad ülikoolis loomeerialasid vähemalt 0,5 koormusega. 

Ühe stipendiumi suurus on 10 000 eurot aastas ning see makstakse välja võrdsetes osades kord kvartalis. Stipendiumeid eraldatakse üksnes füüsilistele isikutele.

Eesti Kultuurkapitali nõukogu kinnitas 15. mail 2024 toimunud koosolekul kunstide ja rahvakultuuri valdkondade õppejõudude loometegevuse toetamise stipendiumiprogrammi stipendiumide jagunemise 2024. aasta taotlusvooruks. Maksulaekumiste ja prognoosi alusel on võimalik 2024. aastal eraldada kuni 66 stipendiumi.

Stipendiumide arv valdkonniti ning kõrgkoolide lõikes kinnitati järgnevalt:

• kirjandus: 9 stipendiumi, sh vähemalt 4 stipendiumi Tartu Ülikooli õppejõududele ja vähemalt 4 stipendiumi Tallinna Ülikooli õppejõududele;
• helikunst: 16 stipendiumi, sh vähemalt 13 stipendiumi Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia õppejõududele, vähemalt 1 stipendium Tartu Ülikooli õppejõududele ja vähemalt 1 stipendium Tallinna Ülikooli õppejõududele;
• kujutav ja rakenduskunst: 16 stipendiumi, sh vähemalt 14 stipendiumi Eesti Kunstiakadeemia õppejõududele ja vähemalt 1 stipendium Tallinna Ülikooli õppejõududele;
• arhitektuur: 9 stipendiumi, sh vähemalt 7 stipendiumi Eesti Kunstiakadeemia õppejõududele ja vähemalt 1 stipendium Tallinna Tehnikaülikooli õppejõududele;
• näitekunst: 5 stipendiumi, sh vähemalt 2 stipendiumi Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia õppejõududele ja vähemalt 2 stipendiumi Tartu Ülikooli õppejõududele;
• audiovisuaalne kunst: 6 stipendiumi, sh vähemalt 4 stipendiumi Tallinna Ülikooli õppejõududele ja vähemalt 1 stipendium Eesti Kunstiakadeemia õppejõududele;
• rahvakultuur: 5 stipendiumi, sh vähemalt 4 stipendiumi Tartu Ülikooli õppejõududele.

Õppejõudude loometegevuse toetamise stipendiumi taotluste esitamise tähtaeg on 21. august.

Vormikohane taotlus tuleb õppejõul esitada Kultuurkapitali sihtkapitalile e-kulka kaudu. Kui loometöö hõlmab mitut valdkonda tuleb taotlus esitada ühe valdkonna sihtkapitalile.

Taotlusele tuleb kindlasti lisada ülikooli soovituskiri!

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia õppejõududel tuleb soovituskirja saamiseks esitada eeltaotlus EMTA-le.

Stipendiumi taotlejate vastavust programmi nõuetele kontrollib ekspertkomisjon, kes otsustab eeltaotluste põhjal, millised õppejõud saavad antud taotlusvoorus akadeemia soovituse. Ekspertkomisjoni otsuse põhjal vormistatakse akadeemia soovituskiri, mille allkirjastab rektor ning mis edastatakse Kultuurkapitalile ja stipendiumi taotlejale.

Eeltaotlus tuleb esitada 27. juuniks Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia meiliaadressile kulka@eamt.ee.

Eeltaotlus peab sisaldama järgmisi andmeid:

– taotleja nimi;
– sihtkapital, kuhu soovitakse taotlus esitada;
– loomeuurimuslikud või loomingulised eesmärgid stipendiumi perioodiks (kuni 5000 tähemärki);
– põhjendus selle kohta, kuidas stipendiumi perioodiks kavandatud loomeuurimuslikud ja loomingulised tegevused seostuvad akadeemia eesmärkidega ning õppejõu tööga akadeemias (kuni 5000 tähemärki);
– viimase kahe aasta loominguline biograafia.

Eeltaotluse esitaja peab olema üksikisik, kuid kavandatud loomeuurimuslikud või loomingulised tegevused võivad kaasata teisi isikuid, sh üliõpilasi. Lubatud on ka loomeuurimuslikud või loomingulised kooslused, mille mitu liiget taotlevad stipendiumi samaaegselt. Eeltaotlusele esitatavad nõuded ning lisainfo on leitav siit.

Täpsem info stipendiumiprogrammi ning kandideerimiseks vajaliku vormikohase taotluse kohta: Kunstide ja rahvakultuuri valdkondade õppejõudude loometegevuse toetamise stipendiumiprogrammi statuut

Stipendiumiprogrammi puudutavate küsimuste korral palume pöörduda Henry-David Varema (loomingulised stipendiumid) või Margus Pärtlase (loomeuurimuslikud stipendiumid) poole.

NB! Lisaks tuleb kõigil stipendiumi saajatel täita stipendiumiperioodi lõpus tagasisideleht (k.a neil, kes on varem stipendiumi saanud, kuid ei ole veel tagasisidelehte täitnud), mis sisaldab järgmisi küsimusi:
– Kas stipendiumi perioodiks planeeritud loomeuurimuslikud või loomingulised eesmärgid said täidetud?
– Palun nimetage mõni projekt või tegevus, mis eriti hästi õnnestus ja mille kohta EMTA võiks avaldada tulemused oma kodulehel? Võimalusel lisage palun viide loometegevuste ja/või loomuurimuslike tegevuste tulemustele.
– Palun kirjeldage, kas Teie hinnangul õnnestus stipendiumi perioodil läbiviidud loomeuurimuslikke ja loomingulisi tegevusi seostada akadeemia eesmärkide ning Teie tööga akadeemias?

Tagasisidelehe täitmiseks vajutage palun siia.

Eile, 29. mai õhtul toimus Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (EMTA) suures saalis helilooja Rudolf Tobiase 151. sünniaastapäevale pühendatud galakontsert, kus selgusid heliloomingu konkursi „Eks teie tea“ võitjad. Konkursile laekus kokku 15 tööd, võidutööd kandis ette EMTA doktorant, pianist Ilana Makarina.

Esimese preemia pälvis helilooja Riho Esko Maimets, teise preemia helilooja Ryan Dean Adams. Riho Esko Maimets on EMTA lektor ja doktorant, kelle doktoriprojekti loomingulised juhendajad on professor Toivo Tulev ja professor Tõnu Kõrvits. Ryan Dean Adams lõpetab sel kevadel EMTA heliloomingu eriala magistriõppe professor Toivo Tulevi juhendamisel.

„Kindlasti leiab oma kindla koha meie pianistide repertuaaris päris mitu parafraasi ka võidutöödele lisaks. Žürii liikmena oli väga põnev jälgida autorite mõttekäiku ja seda, kuidas Tobiase kuulus teos neid oli inspireerinud. Konkurss täitis oma eesmärgi, meil on hulk uusi klaveriteoseid mis on omamoodi kummarduseks Rudolf Tobiasele,“ sõnab žürii esimees, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia rektor professor Ivari Ilja.

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia koostöös Hiiumaa Kultuuri Seltsiga kuulutas 2023. aasta novembris välja Rudolf Tobiasele pühendatud heliloomingu konkursi, et rõhutada helilooja erakordset tähendust Eesti muusikaloos. Konkursile oodati 6–8 minuti kestusega Rudolf Tobiase tuntud teose „Eks teie tea“ parafraase sooloklaverile. Esimese preemiaga kaasneb 5000 euro, teise preemiaga 2500 euro suurune stipendium. Stipendiume rahastasid ettevõtja Enn Kunila ja Hiiumaa Kultuuri Selts. Konkursi žürii esimees oli Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia rektor professor Ivari Ilja, žürii liikmed Liisa Hirsch ja Tõnis Kaumann.

Hiiumaal Käina kiriku köstri klaverihäälestaja ja orelimeistri Johannes Tobiase perre sündinud Rudolf Tobias (1873–1918) oli eesti helilooja, organist ja koorijuht. Ta lõpetas Peterburi Konservatooriumi, kus õppis orelit Louis Homiliuse ja kompositsiooni professor Nikolai Rimski-Korsakovi juures, olles seega esimene eesti rahvusest akadeemilise kompositsiooniharidusega helilooja. Tobias pani aluse eesti muusikateadusliku mõtte arengule ja temalt pärinevad paljude žanride esikteosed eesti muusikas, teiste hulgas esimene sümfooniline teos, esimene kantaat („Johannes Damaskusest“), esimene pateetiline avamäng („Julius Caesar“), esimene oratoorium („Joonase lähetamine“), esimene klaverikontsert ja esimene klaverisonaat. Tänaseni on tuntud Tobiase mitmed koorilaulud, sealhulgas piiblitekstile kirjutatud „Eks teie tea“, mis on kõlanud viiel korral laulupeol.

Klassikaraadio otseülekande salvestust saab kuulata siit.

Meediakajastusi:
Rudolf Tobiase heliloomingu konkursi võitsid Riho Esko Maimets ja Ryan Dean Adams (ERR, 30.05.2024)