Rubriik: Uncategorized @et

Euroopa Liidu Noorteorkestri (European Union Youth Orchestra) konkursil osalenud kahekümnest Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias õppivast noorest instrumentalistist valiti ainsana orkestri 2020/2021 põhikoosseisu viiuldaja Ann Meeta Teppo. Reservi pääsesid trombonist Mait Peterson ning EMTA vilistlane, viiuldaja Elisabeth Härmand. Eestlastest mängib orkestris 2019. aastast alates ka Londoni Kuninglikus Kolledžis õppiv viiuldaja Birgit Katriin Born.

Eesti noorte muusikute saavutusi tuleb kõrgelt hinnata, kuna EUYO konkursisõel on ülitihe –  üle terve Euroopa Liidu osales kokku 1186 instrumentalisti, kellest lõppkokkuvõttes pääses EUYO 2020/2021 hooaja koosseisu vaid 120.

1976. aastal Claudio Abbado initsiatiivil asutatud ja tänaseks maailma ühe parima sümfooniaorkestri staatusse tõusnud kollektiiv on teinud koostööd maailma juhtivaimate  muusikute ja dirigentidega nagu Daniel Barenboim, Leonard Bernstein, Herbert von Karajan ja Mstislav Rostropovtš. Eraldi äramärkimist väärib orkestri asutaja ja kauaaegne peadirigent Claudio Abbado, tema kõrval ka endised peadirigendid Valdimir Ažkenazy ja Bernard Haitink. Orkestri praegune peadirigent ning kunstiline juht on Vassili Petrenko. Kevad- ja suvesessioonid 2020 toimuvad orkestri residentsides Ferraras ja Grafeneggis, millele järgneb kontserttuur.

Orkestri aupresidendiks on Euroopa Parlamendi president David-Maria Sassoli, aupatroonide juhiks Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen ning patroonideks liikmesriikide peaministrid.  Orkestri patroonideks Eestis on president Kersti Kaljulaid ja peaminister Jüri Ratas.

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kuulutab välja konkursi akadeemiliste ametikohtade täitmiseks alates 1. septembrist 2020:

• saksa keele lektor 0,5

Kandideerimiseks esitada dokumendid:

• avaldus rektori nimele;
• CV ülevaatega loomingulise, teadusliku, pedagoogilise ning erialase juhtimis- ja arendustegevuse kohta (EMTA töötajatel täidetud EMTA elektroonilises andmebaasis või ETISes);
• esmakordseil kandideerijail akadeemilist kraadi või sellele vastavat kvalifikatsiooni tõendava dokumendi kinnitatud koopia

hiljemalt 1. aprilliks 2020 kell 17.00 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia senati sekretärile aadressil Tatari 13, 10116 Tallinn või aleksandra@eamt.ee.

Teisipäeval, 25. veebruaril toimus Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia konkurss flöödimängiijatele.

Konkursil osalesid Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia flöödieriala üliõpilased ning tulemused jagunesid järgnevalt:

I koht: Kerstin Laanemets
II koht: Iida Helanterä
III koht: Anete Vinkel
Diplom: Maria Elonen
Diplom: Yuheng Wang

Konkursil esitati kohustuslikku repertuaari:
1. Franck Martin “Ballade pour flute et piano” (võib esitada noodist)
2. Esitada peast
üks kapriis kogumikust: Sigfid Karg-Elert 30 Capricien op.107 für Flöte solo
või
üks osa C.Ph.E. Bach Sonate a-moll Wq 132 für Flöte solo
või
üks osa J.S.Bach Partita BWV 1013 für Flöte solo

Võistlejaid hindas rahvusvaheline žürii koosseisus Kersten McCall (Royal Concertgebouw Amsterdam), Mari-Liis Vihermäe (ERSO) ja Ann Õun (RO Estonia). Kontsertmeistritena osalesid Jana Peäske, Ilana Lode ja Ralf Taal.

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Fondi Tõnu Kaljuste nimelise allfondi 2020. aasta stipendiumi pälvis organist, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia magistriüliõpilane Kadri Toomoja.

“Kadri Toomoja on muusikaelus olnud aktiivne kontsertmeister ja organist. Tema tegevus on seotud mitmete kooride, ooperiprojektide ja kontserdiseeriatega. Viimastel aastatel on mul olnud rõõm temaga musitseerida nii Eestis, kui ka kaugemal. Tema anne on tunnustust väärt,“ ütleb värske stipendiaadi kohta EMTA professor, dirigent Tõnu Kaljuste.

Kadri Toomoja on lõpetanud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia bakalaureuseastme cum laude klaveri erialal ning praegu jätkab magistriõppes oreli erialal professor Andres Uibo juhendamisel. Käesoleval õppeaastal tudeerib ta vahetusüliõpilasena Soomes Sibeliuse Akadeemias professor Olli Porthani juures.

Kadri Toomoja on andnud soolokontserte mitmetes Eestimaa kirikutes, ta on esinenud koos ERSO, Tallinna Kammerorkestri, Uue Tänava Orkestri, Eesti Filharmoonia Kammerkoori, Eesti Rahvusmeeskoori ja tütarlastekooriga Ellerhein. Kadri Toomaoja on astunud üles ka Tallinna XXXII Rahvusvahelisel Orelifestivalil, Nargenfestivalil ning Mustjala muusikafestivalil.

Stipendiumi komisjoni kuuluvad EMTA professor Tõnu Kaljuste, Kaunite kunstide kooli juht Eero Raun, dirigent Kaspar Mänd ja kontsertmeister Kristiina Kermes.

Tõnu Kaljuste stipendiumi pälvib EMTA üliõpilane, kelle tegevusväli suudab haarata nii vokaal- kui instrumentaalmuusika ning kes loob sildasid, mitte piire. EMTA Fondis asutas Tõnu Kaljuste nimelise allfondi Eesti Ameerika Fond, kuhu stipendiumi loomiseks on annetanud algkapitali eraisik Epp Tsirk. Eelmistel aastatel on stipendiumid pälvinud dirigent ja helilooja Pärt Uusberg ja dirigent Mai Simson.

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia üliõpilastel on võimalus kandideerida professor Tõnu Kaljuste stipendiumile. Stipendiumi pälvib EMTA üliõpilane, kelle tegevusväli suudab haarata nii vokaal- kui ka instrumentaalmuusika ning kes loob sildasid, mitte piire. 

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia fond paneb välja ühe stipendiumi summas 3270 eurot.

Stipendiumile võivad kandideerida kõik Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia bakalaureuse-, magistri- ja doktoritaseme üliõpilased, kes ei viibi akadeemilisel puhkusel.

Kandideerimiseks tuleb esitada vabas vormis taotlus, kus näidata oma seinsed loomingulised tegevused ning plaanid 2020. aastaks. Avaldus saata e-posti aadressile fond@eamt.ee.

Taotlemise tähtaeg on 18. veebruar 2020 kell 12.00

Stipendiumikandidaatide avaldused vaatab läbi prof Tõnu Kaljuste nim stipendiumi komisjon koosseisus Tõnu Kaljuste, Eero Raun, Kaspar Mänd ja Kristiina Kermes.

Stipendiumi saaja nime teatab prof Tõnu Kaljuste 21. veeburaril kell 19.00 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kontserdi- ja teatrimaja suures saalis toimuval kontserdil Kõrvaring II. Stipendiumi väljamakse toimub pärast lepingu sõlmimist EMTA fondi ja stipendiaadi vahel.

Prof Tõnu Kaljuste nim stipendiumit antakse välja kolmandat korda. Varased stipendiaadid on dirigent ja helilooja Pärt Uusberg ning dirigent Mai Simson.

Lisainformatsioon: Marko Lõhmus, marko@eamt.ee

Sel nädalal täieneb Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kontserdihooaeg kolme uue sarjaga, mis toob kuulajateni õppejõudude loometöö, jazzmuusika pärlid ning doktoriüliõpilaste sisuka tegevuse.

„Paranenud tingimused nii õppe- kui ka kontserttegevuseks akadeemia uute saalide kujul on andnud hoogu pidulikule 100. kontserdihooajale,“ räägib EMTA loometegevuse ja välissuhete prorektor Henry-David Varema. „Üliõpilased ja õppejõud on leidnud oma tegevuses uut hingamist ja soodsamates tingimustes on kasvanud soov oma kunsti publikuga jagada. Värsked kontserdisarjad on inspireeritud just sellest,“ lisab ta.

Kolmapäeval, 12. veebruaril kell 19 avab EMTA kontserdi- ja teatrimaja suures saalis doktorantide gala kontserdisarja „Doktorandid laval“, mis annab doktoritudengitele võimaluse tuua avalikkuseni oma uurimisküsimuse loomingulise tahu. Sarja avakontserdil kõlab klassikat, pärimust ja improvisatsiooni, esinevad doktoriõppe üliõpilased mitmetelt erialadelt: Jaak Sikk (improvisatsioon), Ksenia Rossar (sopran), Maila Laidna (klaver), Tiiu Sisask (klaver), Anneli Tohver (klaver), Ilana Lode (klaver), Saale Fischer (klavessiin) ja Juhan Uppin (päkarauakannel).

„Academia aeterna“ ehk igavene/kestev akadeemia on õppejõudude loomingulisele ja loomeuurimuslikule tegevusele pühendatud kontserdisari. Sari on kantud juhtmõttest, et loomeuurimuse olulisim osa ongi loometegevus ise. Kaalukam sellest, kuidas uurimust selgitada, mõtestada, analüüsida või sest kirjutada, on küsimus, kuidas seda praktiseerida moel, mis võiks muuta ka teiste kogemust. Sarja avakontserdil pühapäeval, 16. veebruaril kell 17 EMTA kontserdi- ja teatrimaja suures saalis astub publiku ette akadeemia endine rektor, hinnatud pianist Peep Lassmann.

2020. aasta kevadhooajal on publikul võimalik osa saada veel Sten Lassmanni, Lembit Orgse, Aavo Otsa, Peeter Sarapuu, Kristi Kapteni ja Nata-Ly Sakkose loomeprojektidest.

Kontserdisari „Jazz akadeemias“ paneb jazzmuusikaga elama akadeemia black box’i. Jazziõppel täitus käesoleval hooajal akadeemias 15. tegevusaasta. Populaarne kontserdisari, kus astuvad üles eriala tudengid ja külalisõppejõud kogu maailmast, sai alguse juba eriala loomisega, kuid tänu uute kontserdipaikade avamisele liikusid jazziüritused akadeemia majast välja. Nüüd pakub EMTA black box kaasaegset ja intiimset keskkonda, kus vahepeal soiku jäänud sari taaselustada.

Esimesel kontserdiõhtul 16. veebruaril kell 19 esineb headest sõpradest koosnev trio Pennar & Friends (Eesti/Soome). Karl Madis Pennari eestvedamisel luuakse kitarril, bassil ning trummidel ühtesulav maagiline atmosfäär ja viiakse kuulaja meeled rännakule.

Lisainformatsioon kontsertidest: www.emtasaalid.ee

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia õppejõud, muusikateadlane Eerik Jõks kandideerib riiklikule teaduspreemiale tööga „Kursiivse kadentsi kasutusvõimaluste avastamine ja rakendamine eestikeelses proosatekstilises kirikulaulus“. 

Kursiivne kadents on võte proosatekstilises kirikulaulus, mis loob võimaluse arvestada paremini eesti keele eripäradega ja suunab lauljat keskenduma ennekõike tekstile. Jõksi avastus kursiivse kadentsi rakendamisest eestikeelses proosatekstilises kirikulaulus ja kõnekurvide meetodi kirjeldamine on uudsed nii Eesti muusikateaduses kui ka kirikulaulus ning on viinud reaalsete praktiliste lahendusteni, mida juba praegu kasutatakse.

Tema töö on loonud uue ja värske vaate eestikeelsete tekstide muusikalisel käsitlemisel. Nende avastuste tulemusena on käesoleva aasta lõpus ilmumas mahukas kirikulaulu kogumik „Eesti Laulupsalter“.

Teadustööde hindamiseks kogunes jaanuari lõpus erikomisjon. Arutluse tulemused esitab komisjon valitsusele, kes langetab lõpliku otsuse. Teaduspreemiate laureaadid kuulutatakse välja enne vabariigi aastapäeva.

Riiklike teaduspreemiate kandidaatidega saate tutvuda SIIN

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia iga-aastane tudengite äri- ja kultuuriprojektide konkurss ootab osalejaid. Konkursi eesmärk on arendada ja toetada üliõpilaste ettevõtlikkust ning parimad kolm ideed pälvivad rahalise stipendiumi. Projektide ideekavandi esitamise tähtaeg on 20. veebruar. 

Projekti esialgne ideekavand peab sisaldama:

• projekti (töö)pealkiri ja eesmärk;
• projekti lühikirjeldus, sihtrühm ja esialgne eelarve;
• oodatavad tulemused;
• projekti vastutav korraldaja (CV, kontaktandmed), meeskond ja eeldatavad partnerid;
• kontaktid (e-post, telefon, arveldusarve number).

Žürii, kuhu kuuluvad rektoraadi, kontserdi- ja etenduskeskuse ja kultuurikorralduse õppesuuna esindajad, valib esitatud ideekavanditest potentsiaalikamad välja ja nende ideede meeskonnad saavad võimaluse osaleda tasuta 3-kuulises loomeettevõtluse äriideede arendusprogrammis STARTERtallinn (alates 26. veebruarist 2020). Arendusprogrammi läbinud projekte hindab žürii taas mai lõpus ning annab välja kuni kolm stipendiumi.

Auhinnafond on 800 €.

Eelistatud on jätkusuutlikud, konkreetse väljundiga äriideed ja kultuuriprojektid. Konkursil võivad osaleda kõigi tasemete (bakalaureuse-, magistri- või doktortoriõppe) üliõpilased. Lubatud on meeskonnaliikmed ka teistest koolidest.

Konkursi komisjon valib võitjad vastavalt konkursi eeskirjas määratud kriteeriumidele. Stipendiumi saanud projektid tuleb ellu viia kuni ühe kalendriaasta jooksul pärast konkursi toimumist, neid tuleb tutvustada avalikult EMTA egiidi all ning täita muid teavitusnõudeid, mis on kirjas konkursi eeskirjas EMTA kodulehel.

Projektid tuleb esitada hiljemalt 20. veebruar 2020 kella 12.00ks elektroonilises vormis aadressile projektikonkurss@ema.edu.ee eesti või inglise keeles.

Lisainfo: Marko Lõhmus, marko@ema.edu.ee (kultuurikorraldus).

Programmi „Ettevõtlikkuse ja ettevõtlusõppe süsteemne arendamine kõigil haridustasemetel“ tegevusi toetatakse Euroopa Sotsiaalfondist.

TEE OMA IDEE TEOKS!

Eesti teaduspoliitika peab oma näo pöörama Eesti poole.
Avalik pöördumine Eesti teaduse ja Eesti-uuringute rahastamise asjus.

Lugupeetud Eesti Vabariigi President, Vabariigi Valitsus, Riigikogu, haridus- ja teadusminister, kultuuriminister, Teadus- ja Arendusnõukogu, Eesti Teaduste Akadeemia

Pöördume Teie poole murega Eesti teaduse valdkondliku järjepidevuse, Eesti-teemaliste alus- ja rakendusuuringute jätkumise, ja laiemalt ‒ Eesti Vabariigi põhiseaduse täitmise pärast.

Seoses Eesti teaduse üldise alarahastatuse ning rahastuspoliitika orienteeritusega rahvusvahelisele tippteadusele ja tehnoloogilisele innovatsioonile näeme muret tekitavaid arenguid, mis seavad ohtu Eesti teaduse laiapõhjalisuse ja valdkondliku mitmekesisuse, Eesti-alaste uuringute jätkuvuse, rakendusliku teadustöö eesti keele ja kultuuri järjepidevuse tagamiseks ning seeläbi Eesti riigi põhialused.

Oleme veendunud, et Eesti teadus, sealhulgas Eesti-uuringud on rahvusvaheliselt kõrgel tasemel ja seda taset tuleb hoida. Siiski tahame rõhutada, et 1) vähestele tippudele suunatud rahastusmudel ei taga teadusvaldkondade laiapõhjalisust ja järjepidevust; 2) kui teadusprojektide rahastamisel peetakse silmas eelkõige teadustöö rahvusvahelist mõjukust, toob see paratamatult kaasa Eesti-keskse uurimistöö vähenemise ja teadustöö eestikeelsete ja Eesti ühiskonna jaoks oluliste väljundite alaväärtustamise; 3) neid tendentse võimendab praegune baasrahastussüsteem, kus asutuse põhitegevuste rahastamine sõltub otseselt  asutuse projektirahade summast ning rahvusvahelise tunnustusega kõrgetasemeliste artiklite ja monograafiate arvust.

Eesti keelt, kultuuri, ajalugu, ühiskonda, loodust ei uuri ega dokumenteeri meie eest keegi teine ja Eesti riigil on põhiseaduslik kohustus tagada vahendid sellealaste uuringute jätkamiseks. Eesti Vabariigi teaduspoliitika peab rahvusvahelise tipptaseme saavutamise ja tehnoloogilise innovatsiooni kõrval seadma üheks oma põhieesmärgiks ka Eesti-uuringute süstemaatilise rahastamise. Eriti murelikuks teeb meid see, et noorte teadlaste lõimimine teadustöösse on pingelistes rahastusoludes üha keerulisem ning nende karjäärivalikute tee jääb üha kitsamaks. Eesti riik on maailmas ainus, kelle kohuseks on hoolitseda Eesti-uuringute valdkonna teadlaste järelkasvu eest.

Meie, allakirjutanud, peame Eesti Vabariigi jätkusuutlikkuse ning keele ja kultuuri säilitamiseks möödapääsmatuks, et
1) teaduse rahastamist suurendataks vähemalt 1%-ni SKT-st, tagades lisanduvate vahenditega muuhulgas Eesti-uuringute rahastamise;
2) loodaks meetmed Eesti-uuringute laiapõhjaliseks ja stabiilseks rahastamiseks, mis ühtlasi tagaks teadlaste järelkasvu kõikides Eesti-uuringute valdkondades (sealhulgas humanitaar- ja sotsiaalteadustes);
3) suurendataks, sealhulgas vastavaid meetmeid luues, eesti keele ja kultuuri järjepidevusele suunatud teadus- ja arendustegevuste rahastust, mis toetaks teadus- ja kultuurikogude avalikkusele vahendamist uurimuste ja muude väljundite kaudu;
4) vaadataks üle teaduse rahastamisskeem, sealhulgas asutustele baasraha arvestamise põhimõtted nii, et need toetaksid paremini teaduse stabiilsust ja jätkusuutlikkust, Eesti suunal tehtavat teadustööd ja eestikeelseid teadusväljundeid (monograafiad, teadusartiklid, akadeemilised allikapublikatsioonid ja sõnaraamatud).

Eesti Iseseisvusmanifest seab riigi eesmärgiks “olla vääriliseks liikmeks kultuurrahvaste peres”. Kultuurrahvaks olemine tähendab eestikeelse (kõrg)haritlaskonna ja teaduse olemasolu ning eesti keele ja kultuuri, Eesti ühiskonna ja elukeskkonna teaduslikku uurimist.

EESTI KIRJANDUSMUUSEUM
EESTI KEELE INSTITUUT
UNDERI JA TUGLASE KIRJANDUSKESKUS
EESTI KUNSTIAKADEEMIA
EESTI MUUSIKA- JA TEATRIAKADEEMIA
EESTI RAHVA MUUSEUM

Toetust saab avaldada SIIN.

Reedel, 31. jaanuaril tunnustas Eesti Kultuurkapital Eesti Muusika- ja Teatriakadeeemia kontserdi- ja teatrimaja suures saalis eelmise aasta silmapaistvamaid kultuuri- ja sporditegelasi aastapreemiatega.

Helikunsti valdkonna peapreemia pälvis akadeemia kompositsiooniprofessor Tõnu Kõrvits kui erakordselt rikkaliku ja mitmekülgse loominguaastaga helilooja, kelle (uudis)teosed, sh teos “Sina oled valgus ja hommik”, kõlasid paljudes kontserdisaalides nii Eestis kui ka mujal maailmas.

Kõigis kaheksas Kultuurkapitali valdkonnas (kirjandus, helikunst, kujutav ja rakenduskunst, arhitektuur, näitekunst, audiovisuaalne kunst, rahvakultuur, kehakultuur ja sport) kuulutati välja peapreemia ja elutööpreemia laureaadid, lisaks anti üle kujutava ja rakenduskunsti, rahvakultuuri ning audiovisuaalse sihtkapitali aastapreemiad, kokku 42 preemiat. Laureaatidega saate tutvuda SIIN.