Rubriik: Uncategorized @et
Septembri algul andis Rotalia Fond pidulikul aktusel Tartus Rotalia majas üle Rotalia stipendiumid, mille pälvis viis Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia üliõpilast.
Rotalia Foundation (USA) koostöös Rotalia Fondiga jagab igal aastal välja 50 stipendiumit summas 2000 eurot Eesti avaõiguslike ülikoolide päevases või statsionaarses õppevormis õppivatele 2. aasta bakalaureuse- või 1. aasta magistriastme üliõpilastele.
Tänavused stipendiaadid Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiast on:
kooridirigeerimise üliõpilane Matiss Briedis
interpretatsioonipedagoogika üliõpilane Karl Helmeste
lavakunsti õppe lavastaja suuna üliõpilane Mihkel Kohava
klaveri eriala üliõpilane Evita Lohu
tšello eriala üliõpilane Valle-Rasmus Roots
Palju õnne tudengitele ja nende juhendajatele!
Augusti lõpus toimus Hiinas Šanghais P. I. Tšaikovski nimeline pianistide konkurss, mille esikoha pälvis Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia üliõpilane Mantas Šernius.
Mainekas Shanghai Konservatooriumis (Shanghai Conservatory) toimunud konkursil osales mitmes vanuserühmas kokku üle 200 osavõtja, kes olid välja valitud videovooru põhjal. Konkursi laureaadid said võimaluse osaleda sealsamas meistrikursustel ja esineda kontsertidel.

Mantas on õppinud Kaunase Muusikakoolis (Kauno Juozo Naujalio muzikos gimnazija) ja Šoti Kuninglikus Konservatooriumis (Royal Conservatoire of Scotland). Alates 2015ndast aastast õpib ta Eesti Muusika ja Teatriakadeemias professor Ivari Ilja klaveriklassis.
Eesti Teadusagentuur kutsub üliõpilasi esitama teadustöid riiklikule konkursile kuni 16. septembrini 2019.
„Praeguseks on juunis välja kuulutatud konkursile esitatud juba 70 tööd. Mullu esitati konkursile lõpptähtajaks üle 500 töö. Kuigi osalevate tööde kõrge tase teeb hindajate töö keeruliseks, loodame rohket ja kõrgetasemelist osavõttu ka sel aastal ning innustame nii üliõpilasi kui värskeid vilistlasi järgneva kuu jooksul oma töid esitama,“ ütles Teadusagentuuri teaduse populariseerimise osakonna juhataja Terje Tuisk.
Töid saab esitada Eesti Teadusagentuuri konkursikeskkonnas https://konkursid.etag.ee. Kandideerima on oodatud üliõpilased kõigilt kõrghariduse tasemetelt.
Konkursi eesmärk on väärtustada teadustööd üliõpilaste seas ja avaldada tunnustust neile, kes on saavutanud oma töös väljapaistvaid tulemusi. Lisaks riiklikele preemiatele antakse sel aastal välja rohkem eripreemiaid kui kunagi varem: Eesti Teaduste Akadeemia presidendi ja riigiõiguse, Sotsiaalministeeriumi, Välisministeeriumi, Muinsuskaitseameti ja Uno Lauri merenduse eripreemiad.
Preemiafond on sel aastal 77 277,79 eurot ja preemiasummad jagunevad järgmiselt:
Riiklikud preemiad (antakse välja neljas valdkondlikus kategoorias):
- rakenduskõrghariduse ja bakalaureuseõppe üliõpilaste teadustööd (I preemia 960 eurot, II preemia 650 eurot, III preemia 320 eurot);
- magistriõppe üliõpilaste teadustööd (I preemia 1600 eurot, II preemia 1300 eurot, III preemia 700 eurot);
- doktoriõppe üliõpilaste teadustööd (I preemia 1600 eurot, II preemia 1300 eurot, III preemia 700 eurot);
- kaks valdkondade ja tasemete ülest peapreemiat väärtuses 3600 eurot;
Eripreemiad:
- Eesti Teaduste Akadeemia presidendi eripreemiad, kokku 5497,79 euro väärtuses;
- Eesti Teaduste Akadeemia riigiõiguse sihtkapitali eripreemiad, kokku 2300 euro väärtuses;
- Välisministeeriumi eripreemiad, kokku 1500 euro väärtuses;
- Sotsiaalministeeriumi eripreemiad, kokku 3400 euro väärtuses;
- Muinsuskaitseameti eripreemiad, kokku 1600 euro väärtuses;
- Kapten Uno Lauri Merekultuuri Sihtasutuse eripreemia, 1000 eurot.
Eesti Teadusagentuur korraldab üliõpilaste teadustööde konkurssi koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga tänavu juba 28. korda.
Lisainfo:
Konkursi koordinaator
Sirli Taniloo
telefon: 526 0562
sirli.taniloo@etag.ee
12.–16. augustil peeti Haapsalus kolmandat noorte pianistide suvekursust, kus viisid klaverimeistrikursusi läbi Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia klaveripedagoogid prof Peep Lassmann, prof Ivari Ilja, dots Kai Ratassepp, dots Mati Mikalai, dots Age Juurikas ja lektor Mihkel Poll.
Kursustel leidis lisaks tundidele aset õppejõudude kontsert Uuemõisa mõisas ja õpilaste kontserdid Haapsalu Muusikakoolis ja Uuemõisa mõisas.
Kursustest võttis osa kokku 33 õpilast ja kaheksa õpetajat üle terve Eesti.
Suvekool korraldati koostöös C. Kreegi nim Haapsalu muusikakooli-, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia täiendkoolituskeskuse-, Eesti Klaveriõpetajate ühingu, Haapsalu linnavalitsuse ja Eesti Pianistide Liiduga. Sündmuse korraldamist toetas Eesti Kultuurkapital.
Pühapäeval, 14. juulil toimus Soomes Savonlinna ooperipäevade raames Timo Mustakallio konkurss lauljatele, kus EMTA laulueriala teise õpiaasta üliõpilane sopran Sonja Herranen Heli Veskuse lauluklassist pälvis auhinnalise II preemia ning Soome Kultuurirahastu Eero Rantala fondi eripreemia.
Timo Mustakallio konkursil osales 15 võistlejat Soomest. Konkursil leiab nii eelvoor kui ka finaal aset ühe päeva jooksul. Võistluse eesmärk on välja selgitada mitte tehniliselt parim laulja, vaid suurima tulevikupotentsiaaliga kandidaat. Žüriisse kuulusid lauljad tenor Jorma Silvasti, sopran Soile Isokoski ja tenor Topi Lehtipuu.
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia osaleb XXVII laulu- ja XX tantsupeo “Minu arm” sündmustel, tervitades akadeemias üle Eesti kulgenud teekonnal laulu- ja tantsupeotuld. EMTA sümfooniaorkester võtab laulupeo teise päeva kontserdil sisse saateorkestri rolli.
Laulupeo avakontsert 6. juulil on pühendatud õpetajale. Laulupeo 150. juubeliaastal tehakse kummardus muusikaharidusele ja -õpetajatele, tänu kellele on saanud pidude traditsioon jätkuda. Täna jõudis laulupeotuli Naissaarelt Tallinnasse ning teekond viis tule Tallinnas koolidesse, kus on muusikuteed alustanud tänased laulupeodirigendid.
Kell 14 saabus sümboolne tõrvik Eesti Kooriühingu presidendi ja EMTA kooridirigeerimise õppejõu Hirvo Surva kätes laulu ja muusika saatel EMTA ette, kus tule võttis üle EMTA rektor Ivari Ilja. Esinesid nii Aavo Otsa brass kui ka EMTA puhkpilliorkester dirigent Toomas Vavilovi juhtimisel.

Foto autor Rasmus Kooskora
“Laulupeokultuur – see on nagu võimas tuumareaktor, mis on toitnud ja toidab meie muusikakultuuri elujõudu ning põlvkondadevahelist energiavahetust, hoides seda viljastavas liikumises,” sõnas Ilja üritusel peetud kõnes, “Täna kasvatame akadeemias dirigente, õpetajaid, heliloojaid, lauljaid ja interpreete, kellest paljud annavad juba nii täna kui ka tulevikus oma panuse laulupidude traditsiooni jätkumisse ja arengusse.”
Nädala lõpus täidab laulupeo teise päeva kontserdil esindusorkestrina saateorkestri ülesannet Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia sümfooniaorkester. Kontsertmeister on EMTA viiuli eriala üliõpilane Toomas Hendrik Ellervee.
EMTA sümfooniaokestri juhi Rain Vilu sõnul on tegemist ühtaegu suure vastutuse ja auga: “Pole vajadust selgitada, kuivõrd eriline ja tähendusrikas sündmus on laulupidu inimestele Eestis ja kaugemalgi. Kahtlemata tajume seda vastutust mängides, kuid samaväärselt mõjukas on ka sündmuse ülevus ja rõõm. Oleme väga tänulikud selle väärika esinemisväljundi eest.” Vilu kinnitusel on repertuaar selge ning käsil on prooviperiood.
EMTA sümfooniaorkester osales esindusorkestrina edukalt samuti 2017. aasta noorte laulupeol “Mina jään”.
Fotogalerii, fotograaf Rasmus Kooskora.
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia korraline vastuvõtt bakalaureuse-, magistri- ja doktoriõppe õppekavadele lõppes esmaspäeval, 1. juulil. Sel aastal esitati õppimaasumiseks 375 avaldust ning sisseastumiseksamite perioodiga selgitas vastuvõtukomisjon immatrikuleerimiseks välja 228 üliõpilaskandidaati.
Bakalaureuseõppesse laekus kokku 167 avaldust, millest 48 esitati ingliskeelsetele muusika õppekavadele. Vastu võeti 103 üliõpilaskandidaati, neist eestikeelsetele õppekavadele 80 ja ingliskeelsetele õppekavadele 23 üliõpilaskandidaati.
Magistriõppesse laekus kokku 182 avaldust, neist 99 ingliskeelsetele õppekavadele. Vastu võeti kokku 117 üliõpilaskandidaati, neist eestikeelsetele õppekavadele 65 ja ingliskeelsetele õppekavadele 52 üliõpilaskandidaati.
Doktoriõppesse laekus avaldusi 26, millest 13 esitasid välismaalased. Vastu võeti 8 doktoranti.
“Populaarsemad erialad olid klassikaline laul, helilooming, elektronmuusika ja helirežii, samuti keelpillid ja magistriõppes teatrikunsti ja teatripedagoogika õppekava, kuid kandidaate jagus piisavalt ka teistele erialadele,” kommenteeris EMTA õppe- ja teadusprorektor Margus Pärtlas. “Jäktuvalt oli EMTAs õppimise vastu kõrge välismaalaste huvi, iseäranis magistriõppe puhul. Teisalt tegi rõõmu, et Eestist pärit üliõpilaskandidaatide osakaal eelmise aastaga võrreldes bakalaureuseõppes pigem kasvas,” lisas ta.
Edukaks kujunes vastuvõtt uuele ingliskeelsele kaasaegsete etenduskunstide õppekavale, millele laekus 36 avaldust erinevatest riikidest. Contemporary Physical Performance Making nimeline rahvusvaheline magistriõppekava on seni ainulaadne kaasaegsete etenduskunstide magistriprogramm, mille õppetööd hakkavad läbi viima rahvusvaheliselt hinnatud etenduskunstnikud, lavastajad, koreograafid ja teatritrupid. Õppekava algatas EMTA professor Jüri Nael.
Uuenenud bakalaureuseõppekavale muusikateadus- ja muusikakorraldus kogunes õpperühma avamiseks piisav arv tugevaid kandidaate. Doktoriõppes oli tänavu varasemast kõrgem huvi teatrikunsti õppe vastu.
Vastu võetud välisüliõpilaste päritolumaad on Hiina, Soome, Hispaania, Lõuna-Korea, Jaapan, Portugal, Austraalia, Malta, USA, Venemaa, Itaalia, Läti, Leedu, Mehhiko, Costa Rica, Island, Prantsusmaa, Suurbritannia, Taani, Küpros, Austria, Iirimaa, Horvaatia.
Avalduste koguarv on tänavu küll väiksem võrreldes möödunud aastaga, kuid mullu toimus vastuvõtt ka lavakunsti bakalaureuseõppesse, kuhu võetakse uusi õpilasi vastu üle aasta. 2018. aastal esitati EMTA-le bakalaureuseõppesse 415 avaldust, millest 243 esitati lavakunsti erialale. Magistriõppesse laekus 156 ning doktoriõppesse 15 avaldust.
Üliõpilaskandidaatidel on aega õppimaasumisest teatada 20. augustini.
Neljapäeval, 20. juunil pälvisid pidulikul kontsertaktusel Estonia kontserdisaalis Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia diplomi 159 üliõpilast.
Tänavu lõpetas bakalaureuseõppe 69 üliõpilast, kellest cum laude lõpetajaid oli 7. Magistriõppe lõpetajaid oli 85, 34 neist lõpetas cum laude ja doktoriõppes lõpetas 5 tudengit.
Lõpetanutest 48 olid välistudengid: 14 bakalaureuse-, 31 magistri- ning 3 doktoriõppes. Sh lõpetas tudengeid Hiinast, Lõuna-Koreast, Soomest, Hispaaniast, Lätist, Itaaliast, Suurbritanniast, Jaapanist, Venemaalt, Ukrainast, Venetsueelast, Leedust, Saksamaalt, Ameerika Ühendriikidest.
2019. lõpetajate kontserdil astusid lavale tänavused lõpetajad Linda Kanter (vokaal), Raiko Raalik (bass), Karl Tipp (saksofon), Eve Neumann (saksofon), Vlady Bystrov (saksofon), Jekaterina Semenova (akordion), Eeva-Maria Laas (viiul), Sandra Klimaitė (vioola), Piret Mikalai (klaver), Peter Bajetta (helilooming) ja EMTA sümfooniaorkester. Dirigeerisid Andres Kaljuste ja Imre Rohuväli. Kavas oli Bajetta, Ibert, Bruch, Verdi, Prokofjev jt.
Täna leiab Suure-Jaani muusikafestivalil aset Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia päev, mis kõrgkooli juubeliaasta tähistamiseks kannab nime “Muusikakõrgkool 100”. Lisaks kontsertidele ja vestlusringidele istutati Lahmuse kooli parki sümboolne EMTA puu.
Pidulikul sündmusel pani suurelehise pärna mulda Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia rektor professor Ivari Ilja. Puu istutamisega märgitakse EMTA ajalugu Lahmusel. 1944. aastal pärast märtsipommitamist Tallinnas kolis toonase nimega Tallinna Konservatoorium Lahmuse mõisa, kus tegutseti sama aasta septembrini. Lahmusel said diplomid nt laulja Tiit Kuusik, organist ja helilooja Villem Kapp ning tšellist Laine Leichter.
“Lahmuse on ainus paik, kus akadeemia on asunud väljaspool Tallinna, mistõttu ei saa selle olulisust akadeemia sajandile tagasi vaadates kuidagi alahinnata,” märgib rektor Ivari Ilja. Ka akadeemia 90. juubeliaastal oli paik EMTA jaoks olulises rollis, kui 2009. aasta lõpetajate kontsert ja aktus peeti just Lahmuse mõisas.

EMTA päev Suure-Jaanis algas vestlusega akadeemia ajaloost koos pianist Matti Reimanniga. Arutelu modereeris pianist Johan Randvere. Ettekande EMTA ajast Lahmusel tegi muusikateadlane Äli-Ann Klooren. Päeva võtavad aga kokku 2019. aasta lõpetajate galakontsert EMTA sümfooniaorkestri ja dirigent Andres Kaljustega ning EMTA ooperstuudio etendus, Georg Friedrich Händeli “Orlando”. Lavastaja Stephan Jöris, dirigent Endrik Üksvärav, esinevad EMTA barokkorkester ja solistid.
Suure-Jaani muusikafestivali peetakse alates 1998. aastast. Festival on pühendatud heliloojate Kappide mälestusele, olulisel kohal on ka helilooja Mart Saare looming. Sündmust korraldab Põhja-Sakala vald, tehes koostööd Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ning Artur Kapp’i Ühinguga.
Neljapäeval, 20. juunil algusega kell 16 toimub Estonia kontserdisaalis Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia 2019. aasta lõpetajate kontsert-aktus.
Lavale astuvad tänavused lõpetajad Linda Kanter (vokaal), Raiko Raalik (bass), Karl Tipp (saksofon); improtrio koosseisus Eve Neumann (saksofon), Vlady Bystrov (saksofon) ja Jekaterina Semenova (akordion); Eeva-Maria Laas (viiul), Sandra Klimaitė (vioola), Piret Mikalai (klaver).
EMTA sümfooniaorkester, dirigendid Andres Kaljuste, Imre Rohuväli (orkestridirigeerimise eriala lõpetaja).
Kavas Bajetta (heliloomingu eriala lõpetaja), Ibert, Bruch, Verdi, Prokofjev jt.
Lõpetajad ja õppejõud saavad kutsed kontsert-aktusele rektoraadi kantseleist (A-209).
Piletid hinnaga 7,50 saadaval Piletilevis ja kohapeal tund enne algust.