Rubriik: Uncategorized @et

Pühapäeval, 26. jaanuaril kuulutas Eesti Kooriühing Estonia Kontserdisaalis välja koori- ja puhkpillimuusika aastapreemiate saajad.

Teiste seas tunnustati Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia töötajaid, õppeosakonna spetsialisti Margit Võsa ja muusikateaduse lektorit Riho Esko Maimetsa.

Võsa pälvis aasta korraldaja tiitli. Tema olulisemad tegevused on seotud Eesti Naislaulu Seltsi ning naiskoor Carmina tegevuse juhtimisega. Muuhulgas oli ta duubel-CD „Ajaraamat. Juhatab Arvo Ratassepp” ja Carmina kolmanda CD koostaja, Arvo Ratassepa mälestuskontserdi kunstiline juht, naiskoorilaulude kogumiku „Kõik muutub lauluks“ üks koostajaid.

Maimets kuulutati aasta kooriheliloojaks. Kaks tema lugu kõlas 2019. a üldlaulupeol: „Mu arm“ meeskooride esituses ja „Rõõmulaul“ (seade Riho Pätsi seatud rahvalaulust) mudilaskooride esituses.

Kaheteistkümnele tiitlile kandideeris 81 nominenti, kelle hulgast tegi valiku Kooriühingu muusikanõukogu. Hinnati  kooride, orkestrite ja dirigentide muusikalisi saavutusi, kontserttegevust, salvestusi, osalust konkurssidel ning panust ümbritsevasse kultuuriruumi.

Lisainfo ja täieliku laureaatide nimistu leiate SIIT.
Allikas: Eesti Kooriühing, foto MuusikaElu 

SA Eesti Pillifond kuulutas välja konkursi muusikutele ajalooliste ja hinnaliste meistripillide kasutamiseks. Tähtajaliseks kasutamiseks antakse välja neli viiulit, altviiul ja kaks tšellot.   

„Meistripillil on sõltuvalt pilli meistrist ja valmimisajast ligikaudu sada korda kõrgem hind kui tavalisel keelpillil. Muusikud neid pille ise soetada ei jõua ning seega on ettevõtjate ja investorite toetus hindamatu väärtusega. Ajaloolisi keelpille on maailmas hinnanguliselt säilinud vaid 7000 ringis ning kümme neist kuuluvad tänu erainvestoritele ja Kultuurkapitalile Pillifondi kogusse“ rääkis SA Pillifondi juhatuse liige Marje Lohuaru.

Pilli taotlemiseks tuleb Pillifondile esitada hiljemalt 11. veebruariks viimase kahe aasta loominguliste saavutuste kirjeldus ja järgneva kahe aasta plaan, erialane CV ja kahe rahvusvaheliselt tunnustatud sama eriala spetsialisti soovitus. Täpsem info SIIN.

Vanima rendile antava pilli on valmistanud Itaalia pillimeister Giovanni Paolo Maggini umbes 1610. aasta paiku ning see on kuulunud Eesti legendaarsele artistile Vladimir „Boba“  Sapožninile. Lisaks Maggini viiulile annab Pillifond rendile kaks Napoli Gaglianode dünastia pillimeistrite valmistatud viiulit, Prantsusmaal 1802. aastal valmistatud viiuli ning Inglise pillimeistri Thomas Urquhart valmistatud altviiuli, mille vanuseks hinnatakse 320–370 aastat.

Lisaks antakse Pillifondi ekspertkogu otsusega rendile kaks tšellot, millest vanima on valmistanud 1798. aastal prantsuse meister François Fourrier Nicolas, kes valmistas ka kõik Napoleoni õukonnaorkestri keelpillid. 1904. aastal valminud tšello autoriks on Milano pillimeister Celeste Farotti.

Pillifondi instrumentidel mängivad teiste seas Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia üliõpilased Katariina Maria Kits (viiul), Valle-Rasmus Roots (tšello) ja Gloria Ilves (viiul), samuti õppejõud Mari Poll-Novakovic (viiul) ja Johanna Vahermägi (altviiul).

Sihtasutus Eesti Pillifond asutati aastal 2015. Fondi eesmärk on Eesti keelpillimängukultuuri rahvusvahelise konkurentsivõime tõstmine ja muusikute karjääri toetamine.

Täna, 23. jaanuaril avati Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias pidulikult kunstnik Leonhard Lapini maal “Talve murdumine – Lembit Ulfsakile” (2018). 

Leonhard Lapin kinkis teose Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiale ning pühendas selle armastatud näitleja Lembit Ulfsaki (1947–2017) mälestusele. Maali inspireeris ajahetk aastaringis, kui talv taandub ning saabub kevad.

“Kahe loodusilmingu muutumishetk langes tema lahkumispäevale,” kirjeldab maali loomist Lapin, kes alustas tööga asjaolusid teadmata just siis. “Olime lapsepõlves lähedased sõbrad ning side jäi kestma läbi elu. Ma ei loo teoseid formaalsusest, vaid ainult hingelisest algest,” selgitas kunstnik.

Maali esimese versiooni kinkis Lapin 2017. aastal Ulfsaki lähedastele. Kunstnik maalis samas vaimus teose suurema ja komplitseerituma versiooni 2018. aastal. Kunstiteost ei ole seni avalikkuses eksponeeritud. Lapin loovutas maali akadeemiale möödunud sügisel valminud kontserdi- ja teatrimaja avamise puhul.

Taiese avamisüritusel viibisid Ulfsaki lähedased ja kolleegid. Sõnavõtuga esinesid Lapin, EMTA rektor Ivari Ilja, Rein Oja, Janno Põldma ja Maria Klenskaja.

Maal “Talve murdumine” on eksponeeritud EMTA kontserdi- ja teatrimaja teisel korrusel black boxi esises fuajees ning see jääb nähtavaks kõikidele kontserdi- ja etenduskülastajatele.

Hinnatud teatri- ja filminäitleja ning lavastaja Lembit Ulfsak õppis tollase nimega Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri IV lennus aastatel 1966–1970 Voldemar Panso juhendusel.

26.–28. aprillini toimub Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias ANMA/Nordplus Põhja- ja Baltimaade muusikahariduse koostöövõrgustike aastakohtumine. Üks üritusepäev, 27. aprill on täielikult pühendatud konverentsile “Sustainable Development in Music Education”, mis seab fookusse säästlikkuse ja jätkusuutlikkuse muusikahariduse arengutes.

Teemapüstitusega seonduvad märksõnad on ökoloogia, füüsiline ja vaimne tervis, elatustase, võrdsus, inimõigused, kultuurideülesus jm.

Konverentsile oodatakse esinejaid! Huvilised on teretulnud tutvustama teemaga haakuvaid projekte, pidama esitlusi ja ettekandeid. Sealjuures on tervitatavad loovad vormilahendused, olgu selleks õpituba, performance või muu kunstiline lahendus. Oodatud on nii tudengid, õppejõud, praktikud kui ka uurijad.

Kandideerida saab kuni 24. jaanuarini SIIN. 
Lisainfo üritusest SIIN.

2020. aasta kevadsemestril õpivad lavakunstikoolis Erasmuse vahetusprogrammi raames külalistudengid Rose Bruford College’ist Londonis ja Valladolidi teatrikoolist Escuela Superior de Arte Dramático de Castilla y León.

Üliõpilasvahetus Rose Bruford College’i sõpruskooliga toimub alates 2001. aastast, ka Valladolidi teatrikooliga seob lavakunstikooli pikaajaline koostöö. Sel korral on Londonist külas kümme Euroopa teatri õppesuuna tudengit ning Valladolidi teatrikoolist kolm üliõpilast.

Külalistudengid osalevad spetsiaalselt koostatud õppeprogrammi raames ingliskeelsetes näitlemise, hääletehnika, akrobaatika-, tantsu-, lavavõitluse ja laulutundides. Samuti vaatavad nad Eesti teatrite lavastusi ning saavad teadmisi eesti keelest ja kultuurist.

Samal ajal osalevad lavakunstikooli XXX lennu tudengid õppetöös Rose Bruford College’is ning tutvuvad teatrieluga Londonis.

Järgmisel nädalal 22.–26. jaanuarini koguneb METRIC intensiivprojektiks Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiasse enam kui sada õppejõudu ja tudengit rohkem kui viieteistkümnest muusikakõrgkoolist üle Euroopa, et pühendada ühine loometegevus improvisatsioonile.

METRIC on Erasmus+ üleeuroopalise haridusvõrgustiku improvisatsiooni eriala arenduseks loodud koostööprojekt, milles osales 14 muusikakõrgkooli üle Euroopa. Kuigi METRIC projekt kestis ametlikult aastatel 2015–2018, on ka pärast seda jätkunud aktiivne koostöö liikmesasutuste vahel ja projektist inspireerituna laiemaltki.

“Impro on olemuselt energiavahetus, vahetu suhtlemine muusikakeeles, mis õnnestumise korral mõjub legaalse dopinguna järgnevateks kuudeks kui mitte aastateks,” kommenteerib EMTA kaasaegse improvisatsiooni professor Anto Pett. “Üritus läheb täie ette, kui koostöö hakkab toimima, seda nii koolide kui ka üksikisiku tasandil. Varasemalt on ettevõtmisest kasvanud välja viljakas ja kauakestev partnerlus mitme asutuse vahel.”

Ettevõtmises annavad end improvisatsioonimeistrite hoole alla ning panevad oma koostööoskused proovile erineva taustaga loovisikud, kes igapäevases tegevuses improvisatsioonile ei keskendu. METRICus osalevad etenduskunstnikud, koreograafid, instrumentalistid nii klassikalise, jazzmuusika, kaasaegse ja eksperimentaalse muusika aladelt. Projektis avaneb neil võimalus osaleda grupitöötubades, meistrikursustel, loengutel ja vestluspaneelidel.

Projekti käigus tuuakse koostöö ja eksperimenteerimise tulemus ka publiku ette. Aset leiab neli avalikku kontserti: METRIC IP avakontsert kolmapäeval 22.01; kontserdid reedel 24. jaanuaril ja laupäeval 25. jaanuaril ning METRIC IP lõppkontsert 26. jaanuaril. Üles astuvad partnerkoolide õppejõud, nii muusika- kui ka etenduskunstide üliõpilased, improartistidest külalised. Kavas on improvisatsioonid suuremates koosseisudes ja ka kammerkoosseisudes. Kuivõrd kava on improvisatoorne, on iga kontsert kordumatu.

METRIC intensiivprojekt leiab aset neljandat korda. Varasemalt on see toimunud Tallinnas (2016), Haagis (2017) ja Glasgows (2018).

METRIC IP tegemistele saab kaasa elada Instagrami konto metric.ip vahendusel ning osalejatele on loodud Facebooki grupp.

20.–24. jaanuarini toimub Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias töötajate koolitus- ja arutelunädal Arenev Akadeemia, millega pannakse alus uuele traditisoonile: koolitusnädal hakkab toimuma igal aastal talvisel õppevaheajal. 

“Soovime kasutada õppevaheaja teistmoodi rütmi ära, pakkudes kollektiivile vaheldust,” ütleb akadeemia õppe- ja teadusprorektor Margus Pärtlas. “Loodame, et igaüks leiab kavast midagi meelepärast ja kasulikku, teadmisi jagavad asjatundjad.”

Arenev Aakdeemia avab Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere, kelle esinemises on luubi all aktuaalsed küsimused hariduses. Nädala jooksul saab kuulata veel pianist ja improvisatsiooniõppejõud David Dolanit (Guidlhall School of Music and Drama) Londonist, kes räägib improvisatsiooni mõjust ajule. Akadeemias üliõpilasi nõustav psühholoog Elina Kivinukk kõneleb huvilistele üliõpilaste motiveerimisest, toetudes oma kogemusele spordipsühholoogina. Loengu juurde kuulub ka arutelu. Akadeemia ooperistuudio tantsu ja liikumise õppejõud Anu Ruusmaa tutvustab praktilisel moel rahvusvaheliselt tuntud keha vabastamise tehnikat (Tention Release Exercise). Nädala võtab kokku arendusseminar Õpetajate Majas.

Täna koguneb Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiasse rektorite nõukogu koosseisus Mait Klaassen (EMU), Tiit Land (TLU), Jaak Aaviksoo (TALTECH), Toomas Asser (UT), Mart Kalm (EKA) ja Ivari Ilja (EMTA), et allkirjastada doktoriõppe kvaliteedilepe, millega piiritletakse, kuidas doktoritööd tulevikus nähakse. 

Kokku lepitakse doktoriõppe arendamise põhimõtted ja uued miinimumnõuded doktoritöödele. Lisaks teadusartiklitele võivad doktoritöö osadeks olla ka patendid või patenditaotlusted ning muud rakenduslikud lahendused (nt insener-tehniline või tarkvaralahendus), samuti loometöö (nt avalik linastus, etendus, näitus või muu rahvusvahelisele publikule avatud esitus).

Sel moel saab doktorant kui alustav teadus- ja arendustöötaja senisest paremini teha doktoritööd konkreetsete ettevõtete või avaliku sektori asutuste heaks ja nende juures. Nii aitab doktorantuur panustada ka kõigi nende organisatsioonide innovaatilisuse suurendamisse.

Ülikoolidele on jätkuvalt oluline Eesti doktoriõppe ja doktoritööde rahvusvaheliselt võrreldav hea tase ning kindlus, et see annab noortele võimaluse ka akadeemilises sektoris edukat karjääri alustada. Ülikoolide ühine eesmärk on, et valdav osa Eesti doktorantidest töötaks tulevikus nooremteaduri ametikohal või teeks koostöölepingu alusel teadus- ja arendustööd era- või avaliku sektori asutuse jaoks ning saaks selle töö eest ka mõistlikku tasu.

See eeldab, et riik asendaks doktoranditoetused nooremteadurite töötasudega tasemel, mis arvestaks doktorantide kvalifikatsiooni ning võimaldaks tööle pühenduda. Praegune doktoranditoetus jääb õige pea jalgu alampalgale. Ülikoolid seisavad ühiselt selle eest, et ka riik ise väärtustakse teadus-, arendus- ja loometood.

Rektorite Nõukogu on Tartu Ülikooli, Tallinna Tehnikaülikooli, Tallinna Ülikooli, Eesti Maaülikooli ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia asutatud mittetulundusühing, mille eesmärk on koostöös edendada Eesti haridus-, teadus- ja kultuurielu oma liikmete esindamise ja seisukohtade kujundamise kaudu ühist huvi pakkuvates küsimustes.

Leppe tekst

Foto: Jaanus Lensment, Delfi

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia otsib publikukutsungi jaoks sobivat helindit. Kuni 29. veebruarini 2020 kestvale konkursile on oodatud mistahes stiilis teostatud helitööd.

28. septembril 2019 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia sajanda aastapäeva juubeli puhul avatud saalikompleks ühendab endas suurepärase akustika ja tänapäevase tehnoloogia. Suure saali projekteerisid sisearhitekt Aivar Oja ja Eesti väljapaistev akustik Linda Madalik koostöös Taani spetsialistidega. Tulevaste muusikute ja näitlejate ettevalmistamisel on suurel saalil ja black box’il eriline roll, sest nüüd saavad tudengid juba oma alma mater’is kätte tõelisel laval esinemise kogemuse. Tiheda ürituste kavaga uue kontserdi- ja teatrimaja uksed on avatud ka laiemale publikule.

Kontserdi või etenduse algust tähistav kutsung on oluline element, mis annab publikule teada, et on aeg saali siseneda. Kutsung ei peaks publikut tagant kiirustama, vaid andma viisakalt märku, et esinejad on valmis kontserdiga alustama. See peaks sobima nii päevaste kui õhtuste kontsertide ja etenduste algusesse. Kutsungit esitatakse kolm korda, esimesel korral 1, teisel 2 ja kolmandal korral 3 korda.

Konkursi tingimused:

• konkursile oodatakse kõiki eesti heliloojaid ja muusikuid, vanusepiirangut ei ole;
• konkursile esitatud helindid jõuavad žüriini anonüümselt;
• esitada tuleb üks helind pikkusega 5–10 sekundit;
• helind peab olema kirjutatud spetsiaalselt konkursi tarbeks ning see ei tohi olla eelnevalt avalikult esitatud;
• helind peab olema valmisprodukt ehk lõppviimistletud salvestis;
• helindis võib kasutada nii akustilisi (instrumendid ja/või hääl) kui ka virtuaalseid elemente (VST, sünteesitud helid jne);
• helind tuleb esitada digitaalselt WAV ja/või AIF failidena;
• helifaili resolutsioon peab olema 48kHz/24Bit (mono).

Helifaili saab üles laadida hiljemalt 29. veebruariks kell 23:59  koos helilooja kontaktandmetega SIIA. Osalusvormi täitmiseks ja konkursitöö esitamiseks tuleb eelnevalt Google’i kasutajakontoga sisse logida.

Hindamiskomisjonini jõuavad teosed anonüümselt. Konkursi võidutöö valib välja EMTA rektoraat koostöös kompositsiooni eriala õppejõudude ning EMTA kontserdi- ja etenduskeskusega ning otsus langetatakse 2020. aasta märtsi lõpuks. Võitja kuulutatakse välja avalikul üritusel aprillis 2020 ning talle on välja pandud 1000 euro suurune auhind.

Lisainfo ja küsimused:
aleksandra@ema.edu.ee
Tel. 6675 700

Täna anti Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias teist korda üle Artur Lemba nimelised loomingulised stipendiumid. Laureaadid on helilooja Anna-Margret Noorhani ning pianistid Johan-Eerik Kõlar ja Karl Johan Nutt. 

Artur Lemba nimelist loomingulist stipendiumit annab välja Kultuuriministeerium helilooja teoste kasutamise eest kogutud autoritasudest, mis kuuluvad riigile. Stipendiumid andis üle Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia rektor professor Ivari Ilja. Stipendiumiga toetatakse heliloomingu, klaveri ja muusikateaduse üliõpilaste loomingulist tegevust või uurimistööd seoses Lemba panusega Eesti muusikasse. Stipendiumi suurus on 2000 eurot ning sellega kaasneb ka võimalus külastada Eesti Kontserdi hooajaprogrammi kontserte kingitusena Eesti Kontserdilt.

“Lemba stipendiumi pälvimiseks lihtsat valemit ei ole. Tuleb olla töökas, uudishimulik ja pühendunud, tegeleda loominguliste väljakutsetega,” vahendas Kultuuriministeeriumi muusikanõunik Madli-Liis Parts kultuuriminister Tõnis Lukase tervitust. “Loodetavasti aitab stipendium jõuda lähemale loominguliste eesmärkide ja unistuste täitumiseni,” lisas ta.

Stipendiaat Anna-Margret Noorhani on tõsiste professionaalsete ambitsioonidega helilooja, keda iseloomustab sisukas originaalne käekiri ning loomulik vajadus end iseseisvalt täiendada. Johan-Eerik Kõlar on omanäoline, tundliku ja peenekoelise väljenduslaadiga pianist, kes esitab haaravalt väga eriilmelist loomingut. Karl Johan Nutt on artistlik ja perspektiivikas noor pianist, kelle mängus on selgel kohal sügav kunstiline veenvus.

Stipendiumi valikukomisjoni kuulusid komisjoni esimees, Kultuuriministeeriumi muusikanõunik Madli-Liis Parts ning Margus Pärtlas ja Mihkel Poll Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiast, Ivari Ilja Eesti Interpreetide Liidu esindajana, Helena Tulve Heliloojate Liidust ning Kristo Matson Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumist.

Artur Lemba (1885–1963) on läbi ajaloo Eesti edukamaid kontsertpianiste ning armastatumaid heliloojaid. Ta on lõpetanud Peterburi konservatooriumi kuldmedaliga klaveri erialal ning hõbemedaliga heliloomingu erialal. Õpingute järel sai temast rahvusvaheliselt edukas interpreet ning lugupeetud professor Peterburi konservatooriumis. Lemba ooper „Sabina“ ja sümfoonia nr 1 on eesti muusikas esimesed teosed nendes žanrites ning tema esimene klaverikontsert, viiulipala „Armastuse poeem“ ning mitmed teised teosed kuuluvad eesti muusika kuldvarasse. Esimese Lemba stipendiumi laureaadid olid muusikauurija Anna-Sophia Sevagin ning pianistid Johan Randvere ja Sven-Sander Šestakov.