Rubriik: Uncategorized @et

Laupäeval, 14. aprillil toimub Eesti Muusikateaduse Seltsi korraldatud rahvusvaheline konverents, mis on pühendatud muusikateadlase, interpreedi ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kauaaegse professori Toomas Siitani 60. juubelile.

Konverentsil astuvad ettekannetega üles teadlased Eestist, Saksamaalt, Ameerika Ühendriikidest ja Austraaliast, nende hulgas ka Arvo Pärdi muusika septsialistid Kevin C. Karnes ja Christopher J. May.

Eesti Muusikateaduse Seltsi esimehe Kerri Kotta sõnul on Toomas Siitan Eesti muusikateaduses oluline teerajaja. „Toomas Siitan asutas koos Urve Lippuse ja teiste mõttekaaslastega üheksakümnendate alguses Eesti Muusikateaduse Seltsi, mis oli oluline teetähis muusikateaduse muutumisel täisväärtuslikuks akadeemiliseks distsipliiniks,” ütles Kotta. „Toomas Siitanit võib pidada kindlasti Eesti muusikateaduse üheks alussambaks,” lisas Kotta.

Kotta sõnul peegeldab konverents Toomas Siitani märkimismäärselt laia huvide ringi nii uurija kui ka praktikuna. „Siitanis ühinevad loomulikult korraldaja, interpreet ja muusikateadlane, mis ei ole meie spetsialiseerunud maailmas üldse nii iseenesestmõistetav. Tema vanamuusikahuvi ei ole seotud kitsalt mõne spetsiifilise teemaga, vaid leiab väljundi ka näiteks Arvo Pärdi muusikaga tegelemises. Siitan veab Haapsalu vanamuusikafestivali ning astub üles dirigendina,” kirjeldas Kotta.

Konverentsi ettekannete põhjal on kavas välja anda ka pühenduskogumik, milles avaldatakse muusikateadlaste artiklid Toomas Siitani huvide ringi kuuluvatel teemadel.

Konverentsi kavaga saab lähemalt tutvuda siin.

Toomas Siitan lõpetas 1981. aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi kompositsiooni erialal. 2003. aastal kaitses ta Rootsis Lundi ülikoolis doktoriväitekirja teemal “Die Choralreform in den Ostseeprovinzen in der ersten Hälfte des 19. Jahrhunderts: Ein Beitrag zur Geschichte des protestantischen Kirchengesangs in Estland und Livland.”

Alates 1990. aastast on ta tegutsenud koorijuhi ja dirigendina selliste kollektiivide ees nagu Eesti Filharmoonia Kammerkoor, Eesti Rahvusmeeskoor, Haapsalu Festivali Koor, Tallinna Barokkorkester jt. Aastal 1994 asutas ta ansambli Studio Vocale. Alates 1994. aastast toimub tema juhtimisel Haapsalu Vanamuusikafestival.

Üritust toetab Euroopa Liit Euroopa Regionaalarengu Fondi kaudu (Eesti-uuringute tippkeskus), see on seotud Eesti Haridus- ja Teadusminiteeriumi uurimisprojektiga IUT 12-1.

Täna, 7. aprillil sai nurgakivi Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia saalikompleks, kuhu tuleb 480 inimest mahutav kontserdisaal, 130 istekohaga blackbox näitlejatele ja džässmuusikutele ning 21 uut õppeklassi. Ligi 12 miljonit eurot maksev tipptasemel hoone valmib järgmise aasta septembrisakadeemia 100. juubeliks.

Täna pärastlõunal panid Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (EMTA) saalikompleksile nurgakivi haridus- ja teadusminister Mailis Reps, kultuuriminister Indrek Saar ning akadeemia rektor prof Ivari Ilja. Ajaloo jaoks müüriti nurgakivi sisse EMTA sümboolikaga metallsilinder, kus on hoiul tänase kuupäevaga päevalehed, uue maja projekt, hõbedat sisaldav mark ja Eesti Vabariigi 100. juubeli meenemündid ning helihark.

Haridus- ja teadusminister Mailis Repsi sõnul on põhjust rõõmu tunda nii kooliperel kui kõigil muusikasõpradel ja avalikkusel, sest uude hoonesse rajatakse parima akustika ja kaasaegseima tehnoloogiaga kontserdisaal. „Soovin, et siia majja leiaks tee ka hea loovuse haldjas, kes inspireerib tudengeid õppetöös ja esinejaid kontsertidel,“ ütles minister Reps.

“Uus hoone ning senisest märksa laiemad tipptasemel võimalused õppetööks pööravad Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia edasistes plaanides kahtlemata uue lehekülje. Eesti muusikakultuurile on väga tähtis, et laieneb rahvusvaheliste projektide ja teadustöö haare, akadeemia jõuab veelgi tugevama märgina maailma haridusasutuste kaardile, olles atraktiivne nii muusikaüliõpilastele kui ka õppejõududele üle maailma,” lisas kultuuriminister Indrek Saar.

EMTA rektor prof Ivari Ilja avaldas heameelt, et pärast 20-aastast kannatlikku ootamist saab akadeemia lõpuks oma saalikompleksi, mis jäi peahoone rajamise ajal ehitamata. “Akadeemia 100. juubeliks valmiv tipptasemel hoone on asendamatu tulevaste tippmuusikute ja –näitlejate ettevalmistamisel, et nad saaks juba oma alma materis võimalikult vahetu suure lava kogemuse koos akustiliste eripärade ja rambipalavikuga,” rõhutas prof Ilja. “Ligi poole tuhande kohaga kontserdisaali Tallinnas praegu ei ole, nii et uus maja täidab ka selle tühimiku. Rajatav saalikompleks rõõmustab kindlasti ka laiemat muusika- ja teatripublikut, sest saale hakkavad kasutama EMTA sümfooniaorkester, hinnatud tippmuusikud kodu- ja välismaalt, näitlejad ja lavastajad, akadeemia õppejõud ning rahvusvahelisi meistriklasse andvad erialakorüfeed laiast maailmast.”

6100-ruutmeetrise hoone keskseks osaks kujuneb läbi nelja korruse ulatuv 480 istekohaga kontserdisaal, mis sobib eelkõige klassikalise muusika, aga ka muude muusikastiilide esitamiseks. Läbikolme korruse on kavandatud 130 pealtvaatajat mahutav blackbox, mida hakkavad kasutama lavakunstitudengid ja džässmuusikud. Viiekordsesse soklikorrusega hoonesse rajatakse 21 õppeklassi, mille seas on ka multimeedia stuudio ning džässiklass.

EMTA haldusdirektori Ott Maateni sõnul ühendatakse saalikompleksi kõik korrusedkõrvalasuva akadeemia peahoonega.“Kahe rõduga kontserdisaal kui kõige olulisem ja suurem ruum paikneb uue hoone keskel ning sinna pääseb peahoonest ja lisaks eraldi Sakala tänavalt, et saali saaks paindlikult kasutada nii õppetööks kui eraldi üritusteks,” selgitas Maaten. “Saalikompleks tuleb stiililiselt sarnane EMTA peahoonega ning sisekujundus järgib hoone üldist karget esteetikat, kus domineerivad naturaalsed materjalid ja põhivärvitoonid. Kuna valmimas on Eesti kõige uuem kontserdipaik, on selle akustika kavandamisel arvesse kõigi varasemate kontserdisaalide kogemusi.”

EMTA saalikompleksi projekteeris AS Resand. Hoone arhitektid on Toivo Tammik ja Mart Rõuk arhitektuuribüroost Ansambel, saalide sisearhitektuuri autor Aivar Oja FraDisain OÜst. Akustikaprojekti tegi Linda Madalik koostöös Taani akustikabürooga Gade&Mortensen Akustik. Hoone ehitab Nordlin Ehitus AS ning omanikujärelvalvet teeb Tallinna Linnaehituse AS.Saalikompleksi ehitust rahastavad Eesti Kultuurkapital, Euroopa Liidu Regionaalarengu Fond ja EMTA.

Esmapäeval, 2. aprillil 2018 toimus Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Kammersaalis klaveriosakonnasisene prof Heljo Sepa nimeline konkurss, tähistamaks tema 95. juubeliaastat.

Konkursi tulemused on järgmised:

II koht (500 EUR) Johan-Eerik Kõlar (juhendaja lektor Mihkel Poll)

III koht (250 EUR) Kenny Jose Salazar Pirela (juhendaja prof Peep Lassmann)

III koht (250 EUR) Min-Young Yoon (juhendaja dots Mati Mikalai)

Diplomid (75 EUR):

Aysel Aliyeva (juhendaja prof Ivari Ilja)

Maria Magdik (juhendaja prof Peep Lassmann)

Piret Mikalai (juhendaja prof Peep Lassmann, lektor Mihkel Poll)

Yann Augustin Noel Dhulu (juhendaja lektor Age Juurikas)

Konkursil osales kokku 11 noort pianisti, keda hindas žürii koosseisus prof Peep Lassmann, prof Mart Humal ja prof Toivo Nahkur.

17.-19. aprillil 2018 toimub Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias I rahvusvaheline muusikahariduse konverents “Muusikahariduse vägi Eesti kogemuse näitel” (“The Power of Music Education – Estonian Experience”). Plenaarettekanded toimuvad inglise keeles, fookusgruppide ettekannetes on avatud ka eestikeelne sessioon.

16. – 25. märtsini 2018 toimus Vilniuses VIII Stasys Vainiūnase nim Rahvusvaheline Pianistide ja Kammeransamblite konkurss, kus EMTA üliõpilased Gloria Ilves (viiul) ja Ilana Makarina (klaver) võitsid duona 3. preemia ja laureaadi nimetuse.

Eestist osales veel duo Hans Christian Aavik (viiul) ja Karolina Žukova (klaver), kes said diplomi ja eriauhinna Stasys Vainiūnase sonaadi esituse eest. Mõlemad muusikud õpivad praegu University of Music and Performings Arts Frankfurt.

Konkursi žürii liikme prof Marje Lohuaru sõnul osalesid Eesti kammeransamblid Stasys Vainiūnase konkursil esmakordselt.

Konkursi kohustuslikus repertuaaris olid S. Vainiūnase teoste kõrval Viini klassika ja romantiline suurvorm. Duo Gloria Ilves ja Ilana Makarina kavas oli ka Erkki Sven Tüüri „Conversio”.
Konkursil osalesid kammeransamblid Itaaliast, Leedust, Norrast, Poolast, Prantsusmaalt, Ukrainast, Venemaalt ja Eestist.

Rahvusvahelise žürii esimees oli University of Music and Performing Arts Vienna Kammermuusika Instituudi juht ja mitmete rahvusvaheliste konkursside ning festivalide asutaja prof Avedis Kouyoumdjian. Žürii kehtestas kõrged hindamisstandardid, mistõttu konkursil esimest preemiat välja ei antud. Teise koha saavutasid Itaalia duo ja Leedu duo. Kolmandat kohta jagasid Norra klaverikvintett ja Eesti duo.

7.-10. veebruarini 2018 toimus USA-s Floridas rahvusvaheline festival “Electroacoustic Barn Dance”, mille lõppkontserdil osales oma teosega “Butterfly in a Jar” häälele ja live-elektroonikale EMTA elektroakustilise osakonna magistrant Ksenia Zemskaja-Tšertkova. Tudeng esitas vokaalpartiid ja EMTA elektronmuusika õppejõud Hans-Gunter Luck juhtis live-elektroonikat.

Sama teosega valiti Ksenia Zemskaja-Tšertkova esinema ka New York City Electroacoustic festivalile, mis toimub tänavu 16.-22. juulini.

Festivali “Electroacoustic Barn Dance” korraldas Jacksonville’i Kunstiülikool. Festivalil tulid esitusele üheksa kontserti elektroakustilise muusikaga, neli installatsiooni ja neli ettekannet. Festivali osalejad olid valdavalt USA erinevate ülikoolide üliõpilased ja õppejõud.

Esmaspäeval, 19. märtsil toimuvad Narva Muusikakoolis virtuaalsed meistriklassid. Noortele muusikutele annavad videosilla vahendusel erialatunde Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia õppejõud ja tunnustatud muusikud Age Juurikas (klaver), Arvo Leibur (viiul) ja Toomas Vavilov (klarnet).

Tegu on Muusika- ja Teatriakadeemia virtuaalse avatud uste päevaga Narvas.

EMTA Loometegevuse ja välissuhete prorektori prof Henry-David Varema sõnul on Narva Muusikakoolis tugevad muusikaõpetuse traditsioonid. „Mitmed Narva Muusikakooli väljapaistvad noored muusikud on jätkanud oma õpinguid Muusika- ja Teatriakadeemias ning saavutanud tugevaid tulemusi,” ütles Varema. „Virtuaalsete meistriklassidega soovime pakkuda Narva õpilastele võimalust viimistleda oma mängutehnikat ja kogeda õppemeetodeid, mis neid ülikoolis ees ootab,” lisas Varema.

Sarnased Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia virtuaalsed meistriklassid toimusid 5. veebruaril Heino Elleri nimelises Tartu Muusikakoolis ning 12. märtsil Jerevani Riiklikus Konservatooriumis Armeenias. Eelmise aasta oktoobris toimus kontsert, kus reaalajas musitseerisid koos muusikud Tallinnas (EMTA kammersaalis) ja Minskis.

Virtuaalsed meistriklassid toimuvad viitevaba heli ja video ülekandetehnoloogia LoLa (low latency) abil. Tegu on tehnoloogiaga, mis pakub nii sujuvat ülekannet, et erinevates asukohtades paiknevad muusikud (kuni 4000km kaugusel) saavad musitseerida koos reaalajas. LoLa võimaldab parimat võimalikku heli ja videopildi kvaliteeti, mida ei suuda praegusel momendil pakkuda ükski teine ülekandetehnoloogia.

14. märtsil toimub EMTA kammersaalis avatud koosolek, kus arutatakse kõrghariduse pikemaajalisi eesmärke ja rahastamist. Üritust korraldavad Rektorite Nõukogu ning Haridus- ja Teadusministeerium. 

Haridus- ja teadusminister Mailis Repsi sõnul on arutelu kõrghariduse rahastamise üle eluliselt vajalik. „Ehkki riik on kõrgharidusreformi järgsetel aastatel täiendavalt kompenseerinud ülikoolidele õppemaksu kaotamisest tekkinud tühimikku, on kõrgkoolid nüüdseks olukorras, kus vahendeid napib,“ ütles minister Reps. „Hakkame peatselt ette valmistama ülikoolidega sõlmitavaid uusi halduslepinguid järgnevaks kolmeks aastaks ja seega on aeg rahastamise teema kõrgkoolidega uuesti põhjalikult läbi arutada. Peame oluliseks ka heal tasemel õppejõudude järelkasvu tagamist ja selleks tuleb muuta õppejõudude palgad konkurentsivõimeliseks. Eesti kõrgharidus vajab riigilt lisaraha.“

Rektorite Nõukogu juhatuse esimees, Tallinna Ülikooli rektor Tiit Land märkis, et avatud aruteludeks Eesti kõrghariduse võimaluste ja valikute üle on viimane aeg, sest käärid ühiskonna ootuste ja kõrghariduse rahastamise vahel on kiiresti kasvanud. „Teema puudutab otseselt ka üldharidust. Pole õige noori julgustada õpetajaks õppima, kui ka õpetajate õpetajad ülikoolis oma töö eest väärilist tasu ei saa,“ lausus Land.

Avatud koosolekul osalevad lisaks rektoritele esindajad Haridus- ja Teadusministeeriumist, ülikoolidest ja rakenduskõrgkoolidest, Riigikogu kultuurikomisjoni liikmed, ettevõtjad ning üliõpilaste ja teiste ministeeriumide esindajad.

Minister Mailis Reps annab ülevaate Eesti kõrghariduspoliitika väljakutsetest. Ülikoolide vaatest kõrghariduse strateegilisele arendamisele räägib Tallinna Tehnikaülikooli rektor Jaak Aaviksoo. Ettevõtja vaadet kõrghariduse tulevikule avab Chemi-Pharm AS juhataja, TÜ nõukogu esimees Ruth Oltjer. Eesti Üliõpilaskondade Liidu mõtted kõrghariduse arengutele edastavad Eva Liina Kliiman ja Helena Veldre. Muutustest õppimises ja õpetamises teeb ettekande professor Mati Heidmets.

Ettekannetele järgneb paneeldiskussioon, milles osalevad Mailis Reps, Tiit Land, Ivari Ilja, Jaak Aaviksoo, Mart Kalm, Mait Klaassen, Tõnu Lehtsaar, Ruth Oltjer, Mati Heidmets ja üliõpilaste esindaja.

Ajakava.

Veebiülekanne on jälgitav SIIN. 

21. veebruaril Vanemuise kontserdimajas toimunud kontserdil “Maailma parim Eesti”, anti välja esimene dirigent Tõnu Kaljuste nimeline stipendium, mille pälvis helilooja Pärt Uusberg.

President Kersti Kaljulaid annab Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva eel riigi teenetemärgid tänuks 166 inimesele, kelle pühendumus oma kutsetööle või kogukonnale on muutnud kogu Eesti elu paremaks. Nende seas on ka Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia endine rektor ja pedagoog Peep Lassmann (riigivapi III klass), õppeosakonna spetsialist Margit Võsa (valgetähe V klass) ja kultuuriloo lektor Harry Liivrand (valgetähe V klass). Palju õnne!

Teenetemärgid on tunnustus Eesti inimestele ja meie toetajatele välisriikides nende sihikindluse eest oma tegevuses ning lojaalsuses põhimõtetele, millele toetub kaasaegne Eesti – avatusele ja demokraatiale, teadmistele ja ettevõtlikkusele, hoolimisele ja märkamisele.

Allikas:  https://www.postimees.ee/4397937/presidendilt-saab-teenetemargi-166-inimest ja https://kultuur.err.ee/679876/riikliku-teenemargi-saavad-ka-kumned-kultuuritegelased