Rubriik: Uncategorized @et

7. mail tähistati piduliku kontserdiga Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia suures saalis viie aasta möödumist koostööprojekti „EMTA õppejõudude meistriklassid muusikakoolides“ algusest.

Kontserdile olid kutsutud esinema meistrikursustel osalenud väljapaistvad noored muusikud kokku kolmeteistkümnest muusikakoolist.

Aastatel 2019–2024 on rektori fondi toel toimunud muusikakoolides üle 280 meistriklassi, milles on osalenud kokku üle 2500 õpilase. Meistriklasside kuulamine on samal ajal olnud tõhusaks täiendusõppeks ka ligikaudu 950 õpetajale.

Kontserdile eelnenud ümarlaua teemadeks olid instrumendiõpetuse peamised  sõlmpunktid:  õpilaste motiveerimine, nende erialane ettevalmistus professionaaliks kujunemise teel, õpetajate täiendusõppe ja mentoriprogrammide vajalikkus. Ümarlauda modereeris rektor prof Ivari Ilja, paneelis avaldasid oma mõtteid prof Jaak Sooäär, vanemlektorid Kristina Kriit, Heiki Mätlik, Kai Ratassepp, Mart Laas ja Lauri Väinmaa ning Eesti Muusikakoolide Liidu juhatuse aseesimees Kätlin Virgo.

Rektori tänukirja silmapaistva panuse eest meistriklasside läbiviimisesse muusikakoolides aastatel 2019–2024 pälvisid saksofoni emeriitprofessor Olavi Kasemaa, viiuli professor Mari Tampere-Bezrodny, klarneti professor Toomas Vavilov, viiuli vanemlektor Kristina Kriit, klarneti lektor Soo-Young Lee, kitarri vanemlektor Heiki Mätlik, flöödi vanemlektor Mihkel Peäske, klaveri vanemlektor Kai Ratassepp, saksofoni vanemlektor Virgo Veldi ja klaveri vanemlektor Lauri Väinmaa.

Meistriklasside tellimiseks palume ühendust võtta EMTA täienduskoolituskeskusega e-posti aadressil tkk@eamt.ee.

Fotod: Vahur Lõhmus

Kolmapäeval, 8. mail andis Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia õppe- ja teadusprorektor Margus Pärtlas akadeemia suures saalis koolikontserdi raames üle EMTA teaduskooli esseekonkursi „Muusika ja mina – mina ja muusika“ preemiad. Ajakirja Muusika eripreemiad andis üle peatoimetaja Ia Remmel.

Sel aastal laekus konkursile töid Tallinnast, Harjumaalt, Hiiumaalt, Jõgevamaalt, Võrumaalt, Põltsamaalt, Pärnust, Türilt, Raplast ja Kohtla-Järvelt.

Töid hindas EMTA komisjon koosseisus nooremteadurid Meeta Morozov, Veeda Kala ja Kadi Kaja ning vanemlektor Kaari Kiitsak-Prikk.

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia teaduskooli korraldatav ideekonkurss „Muusika ja mina –mina ja muusika“ toimus neljandat korda. Kirjalike tööde mõõduvõtmise eesmärk on julgustada gümnaasiumiõpilasi avaldama oma mõtteid muusikast ja selle rollist. Akadeemiale on väga oluline, et iga noor saaks võimaluse jagada oma ideid muusikaelu rikastamiseks ning et nende arvamused oleksid osa meie tänasest muusikakultuurist.

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia andis välja järgmised rahalised preemiad:

I preemia – Trino Arras, Vanalinna Hariduskolleegium
Esseele, mis avardavate seostele ja sügavale sünteesile toetudes analüüsib muusikat kui suhtlusvahendit; on suurepärase keelekasutusega ja pakub nauditavat lugemiselamust.

II preemia – Marie Teppart, Vanalinna Hariduskolleegium
Värske ja loomingulise vaatenurga eest ning tšellole sõnaõiguse andmise eest.

Muusikaettevõtluse eripreemia praktiliselt ja konkreetselt kaasaegse produtsendi perspektiivi kajastamise eest – Emil Videnski, Tallinna Tõnismäe Riigigümnaasium

Koolimuusika eripreemia essee eest, mis kajastab tabavalt ja isikupäraselt muusikaõpetaja kui suunamudija rolli – Liisi Kauber, Kohtla-Järve Gümnaasium

Eripreemiad:

Muusikaajaloo eripreemia sisuka ja põhjaliku Ukraina laulu tausta kajastuse eest – Anastasia Drabovska, Jõgevamaa Gümnaasium

Eripreemia sümpaatse isiklikust perspektiivist lähtuva tervikliku ja sisuka töö eest – Elis Vaher, Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium

Teadliku Kuulamise Eripreemia eristuva ja kriitilise vaatenurga eest – Aino Rahel Aimla, Vanalinna Hariduskolleegium

Ajakirja Muusika eripreemiad:

Trino Arras, Vanalinna Hariduskolleegium
Liisi Kauber, Kohtla-Järve Gümnaasium
Robert Otsing, Vanalinna Hariduskolleegium

Õnnitleme laureaate! Aitäh kõikidele osalejatele ja juhendajatele!

Preemia saajatega, kes ei saanud kohal viibida, võetakse ühendust.

Fotode autor: Rene Jakobson

Eesti Hariduse Kvaliteediagentuuri (HAKA) hindamisnõukogu otsustas akrediteerida Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (EMTA) järgmiseks seitsmeks aastaks. Ühtlasi omistatakse Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiale Eesti Hariduse Kvaliteediagentuuri kvaliteedimärk.

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (EMTA) esitas taotluse institutsionaalse akrediteerimise läbiviimiseks Belgias asuva agentuuri MusiQuE (Music Quality Enhancement) poolt. Hindamine viidi läbi vastavalt MusiQuE standarditele, kuid tihedat koostööd tehti ka Eesti Hariduse Kvaliteediagentuuriga.

HAKA juhataja Heli Mattisen selgitab, et MusiQuE on erinevate esitluskunsti valdkondades tegutsevate kõrgkoolide organisatsioonide poolt asutatud agentuur, mis on spetsialiseerunud just nendes valdkondades tegutsevate kõrgkoolide kvaliteedihindamisele. „HAKA hinnangul on kõrgkoolide endi algatusel käivitatud spetsialiseeritud agentuuri kaasamisel selge lisaväärtus. HAKA-l ja MusiQuE-l oli võimalik kogu protsessi jooksul üksteiselt õppida,“ lisas ta.

Hindamisnõukogu võttis otsuse vastu tuginedes rahvusvahelise hindamiskomisjoni raportile. Otsuses toodi välja, et akadeemiat tervikuna iseloomustab selge arusaam oma identiteedist, mis väljendub ka tema missioonis ja visioonis ning kõigil hindamiskülastuse intervjuudel väljendus EMTA liikmeskonna võrdse lugupidava kohtlemise, asjatundlikkuse ja pühendumuse kõrge tase ning jagatud kvaliteeditunnetus. Kiidusõnu leidis ka võrdse kohtlemise usaldusisiku ametikoha loomine EMTA poolt. Lisaks tunnustati EMTA häid koostöösidemed teiste Eesti ülikoolide ja teadusasutustega interdistsiplinaarsete projektide läbiviimisel. Komisjon toob välja, et viis, kuidas EMTA oma eesmärke ja kultuurisektori vajadusi haridusprotsesside kaudu ellu viib, arvestades seejuures ka riiklikke strateegiaid ja ühiskonna ootusi, on muljetavaldav. Täpsemalt väljatoodud tugevustest ja parendusvaldkondadest ja soovitustest Eesti Hariduse Kvaliteediagentuuri kodulehel siit.

„Institutsionaalne akrediteerimine on iga ülikooli jaoks oluline protsess, mille käigus väliseksperdid hindavad kõrgkooli tegevuse vastavust õigusaktidele, eesmärkidele ja arengukavale. Meie jaoks on eriti tähtis, et sõltumatud valdkonna tippspetsialistid hindasid meie tegevust ka valdkonna rahvusvaheliste kriteeriumide ja kvaliteediootuste valguses, andes soovitusi järgnevaks 7-aastaseks arenguperioodiks,“ rääkis Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia rektor Ivari Ilja. „Olen väga tänulik meie akadeemia perele, kelle loov, pidevale arengule ja kvaliteedikultuurile orienteeritud töö võimaldas Eesti Muusika- ja Teatriakadeemial institutsionaalne akrediteerimine edukalt läbida,“ lisas ta.

„Eksperdid olid vaimustuses meie sihikindlatest ja avatud meelega üliõpilastest. Kiidusõnu jagus ka oma tööle pühendunud õppejõududele ning kompetentsetele tugitöötajatele, samuti akadeemia suurepärasele õpikeskkonnale. Kuna meid akrediteerinud kvaliteediagentuur MusiQuE tegutseb muusika ja teatri valdkonnas väga laia rahvusvahelise haardega, siis loodame, et teadmine meie tugevustest levib ja mõjub positiivselt meie rahvusvahelisele mainele,“ täiendab õppe- ja teadusprorektor Margus Pärtlas.

Kõik Eestis tegutsevad kõrgkoolid peavad vähemalt korra seitsme aasta jooksul läbima institutsionaalse akrediteerimise. Selle käigus hindab rahvusvaheline ekspertkomisjon kõrgkooli juhtimise, töökorralduse, õppe- ja teadustegevuse ning õppe- ja uurimiskeskkonna vastavust õigusaktidele, õppeasutuse eesmärkidele ja arengukavale. Hindamisaruande põhjal langetab akrediteerimisotsuse HAKA kõrghariduse hindamisnõukogu.

Eesti Hariduse Kvaliteediagentuur (HAKA) ülesanne on õppe- ja koolitusasutuste kvaliteedi hindamine ning kvaliteedikultuuri edendamine hariduse valdkonnas. HAKA tegutseb Haridus- ja Noorteameti koosseisus sõltumatu ja iseseiseva üksusena.

Allikas: Eesti Hariduse Kvaliteediagentuur (HAKA)

Täna, 8. mail allkirjastasid 20 uut organisatsiooni mitmekesisuse kokkuleppe. Kokkuleppega liitujad kinnitavad avalikult, et austavad inimeste mitmekesisust ning väärtustavad võrdse kohtlemise põhimõtet nii oma töötajate, partnerite kui klientide seas. Kokkuleppe võrgustiku tegevusi koordineerib Eesti Inimõiguste Keskus ja toetab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.

Kokkuleppe allkirjastanute nimekiri oli kirju, uute liitujate seas on nii avaliku kui ka erasektori esindajaid. Liitujateks olid Cachet, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Scoro Software, Tervise Arengu Instituut, Tietoevry Tech Services Estonia, Tietoevry Fintech Estonia, Stoneridge Electronics, SMARTFUL Growth, Estonian Business School, Orkla Eesti, Compensa Vienna Insurance Group ADB Eesti filiaal, Integratsiooni Sihtasutus, Saku Õlletehas, Valio Eesti, Tallinna Vesi, Ensto Estonia, Trimtex Baltic OÜ, Antropoloogia Keskus. Koos teistega allkirjastasid kokkuleppe ka kaks ministeeriumi: lisaks välisministeeriumile otsustas kokkuleppega liituda mitmekesisust riigi tasandil edendav majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ise.

“Võrdsete võimaluste, soolise võrdsuse ja seeläbi ka mitmekesisuse edendamise riikliku eestvedajana on meie jaoks loomulik ja ainuvõimalik, et tegutseme neist väärtustest lähtuvalt ja eesmärkide nimel ka tööandjana. Näeme, et mitmekesisuse kokkuleppega liitumine pakub meile suurepärase võimaluse nii oma teadmistepagasi suurendamiseks kui teiste organisatsioonidega kogemuste vahetamiseks. Samuti tunneme uhkust, et kuulume võrgustiku liikmena mitmekesisuse valdkonnas ka teistele tööandjatele teenäitajate hulka,” ütles Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kantsler Ahti Kuningas.

Eesti Inimõiguste Keskuse mitmekesisuse ja kaasatuse valdkonna juhi Helen Talalaeva sõnul moodustavad liitunud organisatsioonid kogukonna, kus jagatakse kogemusi ja püütakse edendada võrdse kohtlemise teemat nii enda organisatsioonis kui ühiskonnas laiemalt. Mitmekesisuse kokkuleppega on tänaseks liitunud 118 organisatsiooni.

Eesti mitmekesisuse kokkulepe on osa Euroopa mitmekesisuse platvormist, mis koondab sarnaseid kokkuleppe võrgustikke 26 Euroopa riigis. Eestis allkirjastatakse kokkulepet alates 2012. aastast.

Allikas: Eesti Inimõiguste Keskus

Tartu Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool, Tallinna Ülikool, Eesti Maaülikool, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Eesti Kunstiakadeemia ja võrdõigusvolinik tähistavad 6.–12. maini üheskoos mitmekesisuse nädalat, mis kannab pealkirja „Mitmekesised Eesti ülikoolid“.

Ülikoolides tegutsevad koos eri põlvkonnad, rahvused ja kultuurid. Eesti ülikoolides õpib ja töötab üliõpilasi ja õppejõude ligi sajast riigist Soomest Namiibiani. Ülikoolide tugevus peitub selles, kuidas neid kogemusi kaasatakse ning teaduse ja innovatsiooni huvides koos tööle pannakse. 6.–12. maini tähistatakse mitmekesisuse nädalat, et rõhutada selle tähtsust, väärtustada erinevaid vajadusi ning võrdset kohtlemist.

„Ülikoolide rolli mitmekesisuse edendamisel on raske üle hinnata, sest nende mõju ühiskonnale tervikuna on väga suur. See, millises keskkonnas õpivad tulevased õpetajad, arstid või insenerid, millised hoiakud ja koostöökogemused nad eluks kaasa saavad, kujundab meie ühiskonda järgnevatel kümnenditel,“ ütles võrdõigusvolinik Christian Veske. „Ülikoolide initsiatiiv koos mitmekesisuse nädalat tähistada näitab, et meie kõrgkoolide jaoks on oluline luua igaühele tingimused oma tegelike võimete rakendamiseks,“ lisas Veske.

Nädal algab kuue avalik-õigusliku ülikooli rektori videopöördumisega, milles iga rektor selgitab mitmekesisuse vajalikkust ning oma ülikooli tegevust selle soodustamisel ja väärtustamisel.

Kolmapäeval, 8. mail saavad kõik huvilised jälgida ülikoolide sotsiaalmeediakanalitest arutelu „Miks on mitmekesisus akadeemias oluline?“, milles osalevad Tartu Ülikooli anglistika professor Raili Marling, Tallinna Ülikooli soouuringute dotsent Kadri Aavik, Tallinna Tehnikaülikooli juhtimise valdkonna dotsent Merle Ojasoo, Eesti Kunstiakadeemia digitaalse printimise töökoja juhataja ja kunstnik Tanja Muravskaja ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kultuurikorralduse ja -poliitika vanemlektor Marko Lõhmus. Arutelu juhib Johannes Tralla.

Võrdõigusvoliniku sotsiaalmeediakanalites ja ETV2 eetris avaldatakse mitmekesisuse nädala igal päeval üks teemakohane lühiloeng kultuurilisest mitmekesisusest välimuse põhjal diskrimineerimiseni. Sõna saavad võrdõigusvolinik Christian Veske, Tartu Ülikooli õppeprorektor Aune Valk, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia teadur Brigitta Davidjants, Eesti Kunstiakadeemia professor Marge Monko, Tallinna Tehnikaülikooli dotsent Merle Ojasoo ning Tallinna Ülikooli sotsioloogia dotsent Triin Roosalu.

Kõiki videoid on leitavad võrdõigusvoliniku YouTube’i kanalilt siit.

Foto: Pexels

Lisainfo:
Helle Ruusing
Helle.Ruusing@volinik.ee
5122327

Heigo Rosin kaitseb 28. mail kell 14.30 ruumis A-402 filosoofiadoktori (muusika) kraadi taotlemiseks tööd:

„Kaasaegse instrumentaalkontserdi mõtestamisest Erkki-Sven Tüüri  „Magma” näitel – interpreedi vaade“

Juhendaja: professor Kerri Kotta, PhD (EMTA)

Oponent: Mihhail Gerts, PhD (muusikas), Berliin

Doktoritööga on võimalik tutvuda SIIN ning trükisena EMTA raamatukogus.

Abstrakt:

Töö „Kaasaegse instrumentaalkontserdi mõtestamisest Erkki-Sven Tüüri „Magma” näitel – interpreedi vaade” („Considerations on modern instrumental concerto using Erkki-Sven Tüür’s „Magma” as an example – an interpreter’s view”) on osa doktoriõppe loomingulis-uurimuslikust projektist, mille uurimisvaldkond on kaasaegse muusika esitusprobleemid.

Solisti töö instrumentaalkontserdi (või mistahes muusikateose) ettevalmistamisest esituseni võib jaotada tinglikult kolme faasi. Esimeses faasis tutvub interpreet materjaliga ja mõtestab selle enda jaoks. Teises faasis loob ta oma arusaamadele tuginedes esitusstrateegiad. Kolmandas faasis realiseerib ta need strateegiad konkreetseks esituseks.

Klassikalis-romantilise teose või instrumentaalkontserdi puhul ei kujune esimene faas tavaliselt probleemiks, sest kogu muusikaharidus on üles ehitatud eesmärgil aidata interpreedil muusika struktuuri ja vormi mõista. Seetõttu jääb esimene faas tihtipeale märkamatuks, sest mõtestamistöö on „traditsiooni poolt” enamasti mingil määral juba tehtud.

Kaasaegse instrumentaalkontserdi puhul, eriti teoste, mille kompositsiooniline esteetika lähtub Teise maailmasõja järgsest avangardismist ja selle mitmesugustest edasiarendustest, on olukord teistsugune. Hoolimata asjaolust, et nimetatud ajavahemikul loodud muusika analüüsimiseks ja esitamiseks on loodud erikursuseid, esineb erinevaid stiile niivõrd palju, et interpreet peab iga uue teose esitamisel alustama uue materjali mõtestamist sageli täiesti uuel viisil.

Töö eesmärgiks on välja pakkuda üks võimalik viis kaasaegse instrumentaalkontserdi teksti mõtestada lähtuvalt eelkõige interpreedi (solisti) vajadustest. Sedalaadi mõtestamisviis hõlmab helilooja Erkki-Sven Tüüri koha määratlemist muusikaloos laiemalt, „Magma” partituurianalüüsi lähtuvalt löökpillisolisti partii suhtest tervikusse ehk selle funktsioonist, poolstruktureeritud intervjuusid eesmärgiga uurida, kuidas on teose helilooja ning teost esitanud interpreedid mõtestanud solisti funktsioone, ning üldiseid tähelepanekuid, kuidas solisti perspektiivist teost „Magma” mõtestada.

Mainitud interpreedivaade võib olla aluseks eelpool mainitud teose ettevalmistusprotsessi teisele ja kolmandale faasile, mida käesolevas töös ei käsitleta.

Vittoria Ecclesia kaitseb 4. juunil kell 16.00 ruumis D-511 filosoofiadoktori (muusika) kraadi taotlemiseks tööd:

„Practice Beyond Boundaries: Enhancing Musicianship through Historical Clarinet Affordances“ („Piire ületav harjutamine: muusikalise meisterlikkuse arendamine ajaloolise klarneti pakutavate võimaluste kaudu“).

Juhendajad: professor Toomas Siitan, PhD (EMTA), professor Peeter Sarapuu, PhD (EMTA)
Oponent: professor Mieko Kanno, Sibeliuse Akadeemia / Helsingi Kunstide Ülikool

Doktoritööga on võimalik tutvuda SIIN ning trükisena EMTA raamatukogus.

Töö lühikokkuvõte (katkend):

Väitekiri „Practice Beyond Boundaries: Enhancing Musicianship through Historical Clarinet Affordances“ („Piire ületav harjutamine: muusikalise meisterlikkuse arendamine ajaloolise klarneti pakutavate võimaluste kaudu“) on loomeuurimus teemal, kuidas ajaloolise klarneti võimaldused (affordances) mõjutavad esituspraktikat kaasaegsel klarnetil. Käsitletav ajalooline klarnet on Tallinnast pärit Ivan Mülleri poolt 19. sajandi alguses välja töötatud 13-klapiline instrument.

Praktikapõhise uuringu jaoks on püstitatud järgmised uurimisküsimused:
• Kuidas mõjutab harjutamine ajaloolisel klarnetil minu mängu kaasaegsel klarnetil?
• Milliseid spetsiifilisi muusikalisi võimalusi ajalooline klarnet pakub?
• Kuidas ma saan neid muusikalisi võimalusi praktikas rakendada, et arendada oma muusikalist meisterlikkust?

Ajalooline klarnet on uurimuses käsitletud väljaspool ajaloolise esituspraktika valdkonda ning käsitletud iseseisva pillina, mis eksisteerib tänapäevases kontekstis. Vältides positivistlikku mõtteviisi instrumentide arengust käsitletakse kaasaegset ja ajaloolist klarnetit kui erinevaid, kuid võrdse kvaliteediga instrumente. Uurimistöös tuginesin kirjandusele klarneti ajaloost, ajalooteadlikust esitusest, loovuurimusest ja interpretatsioonikunsti probleemidest.

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia koostöös Hiiumaa Kultuuri Seltsiga kuulutas 2023. aasta novembris välja Rudolf Tobiasele pühendatud heliloomingu konkursi, et rõhutada helilooja erakordset tähendust Eesti muusikaloos.

Heliloomingu konkursile oodati 6–8 minuti kestusega Rudolf Tobiase tuntud teose „Eks teie tea“ parafraase sooloklaverile. Võidutööd kantakse ette ja preemiad antakse üle Rudolf Tobiase 151. sünniaastapäevale pühendatud kontserdil Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia suures saalis 29. mail kell 18.00. 

Välja antakse kaks preemiat: esimene 5000 ning teine 2500 eurot. Auhindu rahastavad ettevõtja Enn Kunila ja Hiiumaa Kultuuri Selts. Konkursi žürii esimees on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia rektor professor Ivari Ilja.

Palume kõigil konkursist osavõtnutel kohale tulla, sest ümbrikud, mis viivad kokku märgusõna ja võidutööde autorite nimed, avatakse pidulikult alles laval, vahetult enne autasustamist!

Hiiumaal Käina kiriku köstri klaverihäälestaja ja orelimeistri Johannes Tobiase perre sündinud Rudolf Tobias (1873–1918) oli eesti helilooja, organist ja koorijuht. Ta lõpetas Peterburi Konservatooriumi, kus õppis orelit Louis Homiliuse ja kompositsiooni professor Nikolai Rimski-Korsakovi juures, olles seega esimene eesti rahvusest akadeemilise kompositsiooniharidusega helilooja. Tobias pani aluse eesti muusikateadusliku mõtte arengule ja temalt pärinevad paljude žanride esikteosed eesti muusikas, teiste hulgas esimene sümfooniline teos, esimene kantaat („Johannes Damaskusest“), esimene pateetiline avamäng („Julius Caesar“), esimene oratoorium („Joonase lähetamine“), esimene klaverikontsert ja esimene klaverisonaat. Tänaseni on tuntud Tobiase mitmed koorilaulud, sealhulgas piiblitekstile kirjutatud „Eks teie tea“, mis on kõlanud viiel korral laulupeol.

Lisainfo kontserdi kohta: https://emtasaalid.ee/uritused/rudolf-tobiase-gala/

Valminud on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia aastaraamat, mis annab ülevaate akadeemia 2023. aasta tegemistest, sealhulgas olulisematest sündmustest ja saavutustest.

EMTA aastaraamatuga saab tutvuda siin.

Aastaraamatu koostamisel osalesid paljud akadeemia töötajad. Aitäh kõigile, kes andsid oma panuse!

Eile, 25. aprillil avati Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli hoone (Vabaduse väljak 4) fassaadil mälestustahvel, millele on kantud selles majas asunud õppeasutuste – Tallinna Konservatooriumi ja Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli – nimetused ning majas tegutsemise aastad.

Pidulikul avamisel kõnelesid Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia rektor Ivari Ilja, Tallinna Muusika- ja Balletikooli juht Timo Steiner ning Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli pikaaegne õpetaja Raili Sule. Esines akadeemia vaskpilliansambel Indrek Vau juhendamisel.

„Kui imetleme üht suurt ja võimast jõge, tasub alati teada, kus on tema algus. See on lätetes, mis ühinedes on lõpuks kasvanud uhkeks vetevooks. Nii on ka meie muusikakultuuriga, mille üks olulistest lätetest on asetsenud paigas, mida nüüd märgistab see kena mälestustahvel,“ sõnab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia rektor Ivari Ilja ja lisab: „Tahvli paigaldamine on austusavaldus kõigile neile, kes on olnud seotud selle majaga, töötanud ja õppinud Tallinna Konservatooriumis ja Tallinna Muusikakoolis, mis hiljem sai endale Georg Otsa nime, kes on panustanud meie muusikahariduse ja kultuuri arengusse.“

„Koolina on haridus, mälu ja traditsioonid meile mõistagi südamelähedased. Ja eriti need, mis muusikaharidusega seonduvad. Oleme harjunud, et haridust antakse koolis, aga tore on ka õppida n.ö õppimata, linnaruumis jalutades ja oma meelt sinna paigutatud info, näituste ja teabega avardades. Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli õigusjärglasena oleme osalised selles juba üle saja aasta tagasi toimunud ja tohutu muusikalise mõjuga sündmuses, mil asutati Tallinna Kõrgem Muusikakool. Tänu infotahvlile kooli kunagises asupaigas on ka pealinna elanik ja külaline selle fakti võrra rikkam,“ ütleb Tallinna Muusika- ja Balletikooli juht Timo Steiner.

Tallinna Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli endine direktor, Kultuuriministeeriumi muusikanõunik Ivo Lille: „Vabaduse väljak 4 on eesti kultuuri ja eelkõige muusikakultuuri seisukohalt äärmiselt oluline hoone. Selle fassaadil avatud tahvel aitab hoida mälestust hoones asunud Tallinna Konservatooriumi ja Tallinna Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli ajaloost ning ühendab hoonega seotud kogukonda.“

Hoones asus aastatel 1922–1944 Tallinna Konservatoorium ning aastatel 1944–2022 Georg Otsa nimeline Tallinna Muusikakool.