Rubriik: Uncategorized @et

Eesti Kultuurkapitali ning avalik-õiguslike ülikoolide koostöös jätkub stipendiumiprogramm ülikoolide kunstide ja rahvakultuuri valdkondade õppejõududele, kes on ise loovisikud ja õpetavad loomeerialadel tulevasi loomeisikuid. Stipendiumiprogrammi eesmärgiks on toetada loomeerialade õppejõudude loometegevust (st toetus ei ole mõeldud õppematerjalide koostamiseks jms) ja seeläbi loomeerialasid õpetavate kõrgkoolide konkurentsivõimet ja edukat akrediteerimist.

Stipendiumitaotluse võivad esitada avalik-õiguslikus ülikoolis töölepinguga töötavad õppejõud, kes õpetavad ülikoolis loomeerialasid vähemalt 0,5 koormusega. 

Ühe stipendiumi suurus on 10 000 eurot aastas ning see makstakse välja võrdsetes osades kord kvartalis. Stipendiumeid eraldatakse üksnes füüsilistele isikutele.

Eesti Kultuurkapitali nõukogu kinnitas 15. mail 2024 toimunud koosolekul kunstide ja rahvakultuuri valdkondade õppejõudude loometegevuse toetamise stipendiumiprogrammi stipendiumide jagunemise 2024. aasta taotlusvooruks. Maksulaekumiste ja prognoosi alusel on võimalik 2024. aastal eraldada kuni 66 stipendiumi.

Stipendiumide arv valdkonniti ning kõrgkoolide lõikes kinnitati järgnevalt:

• kirjandus: 9 stipendiumi, sh vähemalt 4 stipendiumi Tartu Ülikooli õppejõududele ja vähemalt 4 stipendiumi Tallinna Ülikooli õppejõududele;
• helikunst: 16 stipendiumi, sh vähemalt 13 stipendiumi Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia õppejõududele, vähemalt 1 stipendium Tartu Ülikooli õppejõududele ja vähemalt 1 stipendium Tallinna Ülikooli õppejõududele;
• kujutav ja rakenduskunst: 16 stipendiumi, sh vähemalt 14 stipendiumi Eesti Kunstiakadeemia õppejõududele ja vähemalt 1 stipendium Tallinna Ülikooli õppejõududele;
• arhitektuur: 9 stipendiumi, sh vähemalt 7 stipendiumi Eesti Kunstiakadeemia õppejõududele ja vähemalt 1 stipendium Tallinna Tehnikaülikooli õppejõududele;
• näitekunst: 5 stipendiumi, sh vähemalt 2 stipendiumi Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia õppejõududele ja vähemalt 2 stipendiumi Tartu Ülikooli õppejõududele;
• audiovisuaalne kunst: 6 stipendiumi, sh vähemalt 4 stipendiumi Tallinna Ülikooli õppejõududele ja vähemalt 1 stipendium Eesti Kunstiakadeemia õppejõududele;
• rahvakultuur: 5 stipendiumi, sh vähemalt 4 stipendiumi Tartu Ülikooli õppejõududele.

Õppejõudude loometegevuse toetamise stipendiumi taotluste esitamise tähtaeg on 21. august.

Vormikohane taotlus tuleb õppejõul esitada Kultuurkapitali sihtkapitalile e-kulka kaudu. Kui loometöö hõlmab mitut valdkonda tuleb taotlus esitada ühe valdkonna sihtkapitalile.

Taotlusele tuleb kindlasti lisada ülikooli soovituskiri!

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia õppejõududel tuleb soovituskirja saamiseks esitada eeltaotlus EMTA-le.

Stipendiumi taotlejate vastavust programmi nõuetele kontrollib ekspertkomisjon, kes otsustab eeltaotluste põhjal, millised õppejõud saavad antud taotlusvoorus akadeemia soovituse. Ekspertkomisjoni otsuse põhjal vormistatakse akadeemia soovituskiri, mille allkirjastab rektor ning mis edastatakse Kultuurkapitalile ja stipendiumi taotlejale.

Eeltaotlus tuleb esitada 27. juuniks Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia meiliaadressile kulka@eamt.ee.

Eeltaotlus peab sisaldama järgmisi andmeid:

– taotleja nimi;
– sihtkapital, kuhu soovitakse taotlus esitada;
– loomeuurimuslikud või loomingulised eesmärgid stipendiumi perioodiks (kuni 5000 tähemärki);
– põhjendus selle kohta, kuidas stipendiumi perioodiks kavandatud loomeuurimuslikud ja loomingulised tegevused seostuvad akadeemia eesmärkidega ning õppejõu tööga akadeemias (kuni 5000 tähemärki);
– viimase kahe aasta loominguline biograafia.

Eeltaotluse esitaja peab olema üksikisik, kuid kavandatud loomeuurimuslikud või loomingulised tegevused võivad kaasata teisi isikuid, sh üliõpilasi. Lubatud on ka loomeuurimuslikud või loomingulised kooslused, mille mitu liiget taotlevad stipendiumi samaaegselt. Eeltaotlusele esitatavad nõuded ning lisainfo on leitav siit.

Täpsem info stipendiumiprogrammi ning kandideerimiseks vajaliku vormikohase taotluse kohta: Kunstide ja rahvakultuuri valdkondade õppejõudude loometegevuse toetamise stipendiumiprogrammi statuut

Stipendiumiprogrammi puudutavate küsimuste korral palume pöörduda Henry-David Varema (loomingulised stipendiumid) või Margus Pärtlase (loomeuurimuslikud stipendiumid) poole.

NB! Lisaks tuleb kõigil stipendiumi saajatel täita stipendiumiperioodi lõpus tagasisideleht (k.a neil, kes on varem stipendiumi saanud, kuid ei ole veel tagasisidelehte täitnud), mis sisaldab järgmisi küsimusi:
– Kas stipendiumi perioodiks planeeritud loomeuurimuslikud või loomingulised eesmärgid said täidetud?
– Palun nimetage mõni projekt või tegevus, mis eriti hästi õnnestus ja mille kohta EMTA võiks avaldada tulemused oma kodulehel? Võimalusel lisage palun viide loometegevuste ja/või loomuurimuslike tegevuste tulemustele.
– Palun kirjeldage, kas Teie hinnangul õnnestus stipendiumi perioodil läbiviidud loomeuurimuslikke ja loomingulisi tegevusi seostada akadeemia eesmärkide ning Teie tööga akadeemias?

Tagasisidelehe täitmiseks vajutage palun siia.

Eile, 29. mai õhtul toimus Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (EMTA) suures saalis helilooja Rudolf Tobiase 151. sünniaastapäevale pühendatud galakontsert, kus selgusid heliloomingu konkursi „Eks teie tea“ võitjad. Konkursile laekus kokku 15 tööd, võidutööd kandis ette EMTA doktorant, pianist Ilana Makarina.

Esimese preemia pälvis helilooja Riho Esko Maimets, teise preemia helilooja Ryan Dean Adams. Riho Esko Maimets on EMTA lektor ja doktorant, kelle doktoriprojekti loomingulised juhendajad on professor Toivo Tulev ja professor Tõnu Kõrvits. Ryan Dean Adams lõpetab sel kevadel EMTA heliloomingu eriala magistriõppe professor Toivo Tulevi juhendamisel.

„Kindlasti leiab oma kindla koha meie pianistide repertuaaris päris mitu parafraasi ka võidutöödele lisaks. Žürii liikmena oli väga põnev jälgida autorite mõttekäiku ja seda, kuidas Tobiase kuulus teos neid oli inspireerinud. Konkurss täitis oma eesmärgi, meil on hulk uusi klaveriteoseid mis on omamoodi kummarduseks Rudolf Tobiasele,“ sõnab žürii esimees, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia rektor professor Ivari Ilja.

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia koostöös Hiiumaa Kultuuri Seltsiga kuulutas 2023. aasta novembris välja Rudolf Tobiasele pühendatud heliloomingu konkursi, et rõhutada helilooja erakordset tähendust Eesti muusikaloos. Konkursile oodati 6–8 minuti kestusega Rudolf Tobiase tuntud teose „Eks teie tea“ parafraase sooloklaverile. Esimese preemiaga kaasneb 5000 euro, teise preemiaga 2500 euro suurune stipendium. Stipendiume rahastasid ettevõtja Enn Kunila ja Hiiumaa Kultuuri Selts. Konkursi žürii esimees oli Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia rektor professor Ivari Ilja, žürii liikmed Liisa Hirsch ja Tõnis Kaumann.

Hiiumaal Käina kiriku köstri klaverihäälestaja ja orelimeistri Johannes Tobiase perre sündinud Rudolf Tobias (1873–1918) oli eesti helilooja, organist ja koorijuht. Ta lõpetas Peterburi Konservatooriumi, kus õppis orelit Louis Homiliuse ja kompositsiooni professor Nikolai Rimski-Korsakovi juures, olles seega esimene eesti rahvusest akadeemilise kompositsiooniharidusega helilooja. Tobias pani aluse eesti muusikateadusliku mõtte arengule ja temalt pärinevad paljude žanride esikteosed eesti muusikas, teiste hulgas esimene sümfooniline teos, esimene kantaat („Johannes Damaskusest“), esimene pateetiline avamäng („Julius Caesar“), esimene oratoorium („Joonase lähetamine“), esimene klaverikontsert ja esimene klaverisonaat. Tänaseni on tuntud Tobiase mitmed koorilaulud, sealhulgas piiblitekstile kirjutatud „Eks teie tea“, mis on kõlanud viiel korral laulupeol.

Klassikaraadio otseülekande salvestust saab kuulata siit.

Meediakajastusi:
Rudolf Tobiase heliloomingu konkursi võitsid Riho Esko Maimets ja Ryan Dean Adams (ERR, 30.05.2024)

Heigo Rosin kaitses 28. mail 2024 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias filosoofiadoktori (muusika) kraadi taotlemiseks suurepäraselt töö „Kaasaegse instrumentaalkontserdi mõtestamisest Erkki-Sven Tüüri  „Magma” näitel – interpreedi vaade“.

Juhendaja: professor Kerri Kotta, PhD (EMTA)

Oponent: Mihhail Gerts, PhD (muusikas), Berliin

Doktorinõukogusse kuulusid prof Kristel Pappel (esimees), prof Marje Lohuaru, prof Toomas Siitan, vanemteadur Madli Pesti, Maksim Štšura, DMus. ja Mihhail Gerts, PhD (muusikas).

Doktoritööga on võimalik tutvuda SIIN ning trükisena EMTA raamatukogus.

Abstrakt:

Töö „Kaasaegse instrumentaalkontserdi mõtestamisest Erkki-Sven Tüüri „Magma” näitel – interpreedi vaade” („Considerations on modern instrumental concerto using Erkki-Sven Tüür’s „Magma” as an example – an interpreter’s view”) on osa doktoriõppe loomingulis-uurimuslikust projektist, mille uurimisvaldkond on kaasaegse muusika esitusprobleemid.

Solisti töö instrumentaalkontserdi (või mistahes muusikateose) ettevalmistamisest esituseni võib jaotada tinglikult kolme faasi. Esimeses faasis tutvub interpreet materjaliga ja mõtestab selle enda jaoks. Teises faasis loob ta oma arusaamadele tuginedes esitusstrateegiad. Kolmandas faasis realiseerib ta need strateegiad konkreetseks esituseks.

Klassikalis-romantilise teose või instrumentaalkontserdi puhul ei kujune esimene faas tavaliselt probleemiks, sest kogu muusikaharidus on üles ehitatud eesmärgil aidata interpreedil muusika struktuuri ja vormi mõista. Seetõttu jääb esimene faas tihtipeale märkamatuks, sest mõtestamistöö on „traditsiooni poolt” enamasti mingil määral juba tehtud.

Kaasaegse instrumentaalkontserdi puhul, eriti teoste, mille kompositsiooniline esteetika lähtub Teise maailmasõja järgsest avangardismist ja selle mitmesugustest edasiarendustest, on olukord teistsugune. Hoolimata asjaolust, et nimetatud ajavahemikul loodud muusika analüüsimiseks ja esitamiseks on loodud erikursuseid, esineb erinevaid stiile niivõrd palju, et interpreet peab iga uue teose esitamisel alustama uue materjali mõtestamist sageli täiesti uuel viisil.

Töö eesmärgiks on välja pakkuda üks võimalik viis kaasaegse instrumentaalkontserdi teksti mõtestada lähtuvalt eelkõige interpreedi (solisti) vajadustest. Sedalaadi mõtestamisviis hõlmab helilooja Erkki-Sven Tüüri koha määratlemist muusikaloos laiemalt, „Magma” partituurianalüüsi lähtuvalt löökpillisolisti partii suhtest tervikusse ehk selle funktsioonist, poolstruktureeritud intervjuusid eesmärgiga uurida, kuidas on teose helilooja ning teost esitanud interpreedid mõtestanud solisti funktsioone, ning üldiseid tähelepanekuid, kuidas solisti perspektiivist teost „Magma” mõtestada.

Mainitud interpreedivaade võib olla aluseks eelpool mainitud teose ettevalmistusprotsessi teisele ja kolmandale faasile, mida käesolevas töös ei käsitleta.

13.–17. maini toimus Vilniuses 70. rahvusvaheline heliloojate rostrum. Sellel aastal Eestit esindanud EMTA külalisõppejõu Liisa Hirschi “Maa sooned” kuuele torupillile saavutas põhikategoorias üldarvestuses 3. koha, EMTA üliõpilase Liisa Hõbepappeli ansambliteos “Rosa majalis” pälvis noortekategoorias 2. koha. Mõlemad teosed valiti omas kategoorias soovitatud teoste nimekirja.

Hirschi teost “Maa sooned” sai kuulda torupillide ansambel TUUL salvestuses ning see on loodud 2023. aasta Eesti Muusika Päevade tellimusena. Liisa Hõbepappeli “Rosa majalise” esitajaks on Ansambel U: ning see on loodud 2023. aasta konkursi Discovering New Composers of Europe (DYCE) raames.

Klassikaraadio toimetaja Johanna Mängeli sõnul tõid kohapeal olnud delegaadid välja Liisa Hirschi teose puhul erilist teose ülesehitust ning ka torupillide meeldejäävat unikaalset kõla. Liisa Hõbepappeli “Rosa majalise” puhul tõsteti esile kõlatundlikku maailma ja poeesia kohalolu muusikas.

Põhikategooria võitis poola helilooja Rafał Ryterski kontratenorile, orkestrile ja elektroonikale loodud teos “Totentanz” (2022). Noorte, alla 30-aastaste heliloojate kategooria laureaat on hollandi helilooja Thomas van Duni “Rocailles de l’après-vie…” (2023) suurele ansamblile.

Seekordne rostrum toimus esmakordselt Leedus. Selle peakorraldaja oli rahvusvaheline muusikanõukogu, Leedu raadio LRT Klasika ja Leedu Heliloojate Liit. Rostrumil osales kokku 21 riiki ning kokku esitati konkursile 39 teost, millest enamik osalesid põhikategoorias. Teoseid hindasid erinevate riikide delegaadid, kelle hulgas oli raadiote ja ringhäälingute toimetajad ja produtsendid. Rahvusvaheline heliloojate rostrum on jätkuvalt kõige olulisem platvorm kaasaegse muusika propageerimiseks raadioeetri vahendusel.

Põhikategooria soovitatud teoste nimekiri:

Cecilia Damström (Soome) – Permafrost, Op. 87
Liisa Hirsch (Eesti) – Earth Veins
Otto Wanke (Austria) – Micrographies
Théo Mérigeau (Prantsusmaa) – XAMP Concerto
Tyler Futrell (Norra) – Schism )) Pier
František Chaloupka (Tšehhi) – Allegory of the Cave II
Branka Popović (Serbia) – Concert for accordion and orchestra “Potresi”
Kevin Juillerat (Šveitš) – Streams
Cécile Marti (Šveitš) – Spectra

Noortekategooria soovitatud teoste nimekiri:

Liisa Hõbepappel (Eesti) – Rosa majalis
Hong-yu Leung (Hong Kong) – Excursion II
Pedro Lima (Portugal) – Como Se Fosse Um Filho (As if He Were a Son)
Annija Anna Zariņa (Läti) – Say Only a Word
Amarante Nat (Holland) – I listen to the ocean and all I hear is you

Teatri- ja Muusikamuusemis esietendub täna EMTA lavakunstikooli magistrandi Eduard Tee magistrilavastus „Nende poeg“.

Kas teie olete kunagi oma vanemaid häbenenud? Eduard Vilde kirjeldab novellis „Nende poeg“ ühe pere näitel, kuidas puruneb lähisuhete peen niit. Tegemist on kaasava lavastusega, kus vaatajal on võimalus saada osa pereõhtust või jääda vaikseks jälgijaks (valik tuleb teha piletit ostes).

Teksti autor on Eduard Vilde, lavastaja Eduard Tee, laval Getter Meresmaa (Eesti Noorsooteater), Riho Rosberg (Kellerteater),
Karl Robert Saaremäe, Piret Simson.

Lavastus valmimist toetasid Eesti Kultuurkapital ja Eesti Ajaloomuuseum.

Esietendus 27. mail, etendused 29. mail, 2. juunil ja 10. juunil.

Piletid Fientast.

Kolmapäeval, 19. juunil kell 19.00 toimub EMTA suures saalis Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia 2024. aasta lõpetajate galakontsert, kus esinevad interpretatsiooniosakonna lõpetajad. Sissepääs tasuta!

Neljapäeval, 20. juunil kell 19.00 leiab EMTA black box’is aset Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia 2024. aasta lõpetajate kontsert, kus esinevad heliloomingu ja improvisatsioonilise muusika osakonna lõpetajad. Sissepääs tasuta!

Neljapäeval, 20. juunil kell 19.00 esineb XXVII Suure-Jaani Muusikafestivali raames Suure-Jaani kooli saalis Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia sümfooniaorkester. Solistid on 2024. aasta lõpetajad, dirigeerib Toomas Vavilov. Piletid hinnaga 15 ja 12 eurot on saadaval Fientas siin.

Reedel, 21. juunil kell 14.00 toimub EMTA suures saalis Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia 2024. aasta lõpetajate kontsertaktus, kus esinevad solistid koos EMTA sümfooniaorkestriga Toomas Vavilovi dirigeerimisel. Kontsertaktusele pääseb kutsetega, otseülekannet saab jälgida EMTA YouTube’i kanalilt ja suurelt ekraanilt black box‘is.

Esmaspäeval, 27. mail kell 18.00 toimub Põhjala tehase AnkruSAALis (Ankru 10, Tallinn) aruteluõhtu, kus Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (EMTA), Eesti Kunstiakadeemia (EKA) ja  Tallinna Ülikooli Balti filmi-, meedia ja kunstide instituudi (TLÜ BFM) loovuurijad avavad oma praktika ning teadustöö tagamaid ning arutletakse loovuurimuse olemuse, meetodite ja väljundite üle.

Loovuurimus on mitmekesistuva teadusmaastiku üks olulisi väljundeid, mis ühendab seni eraldiseisvana käsitletud loomingulisi praktikaid ja teadustegevust. Eesmärk on ühiskonna ja kultuuri seisukohalt oluliste uute teadmiste loomine ja nende jagamine, kultuuri rikastamine uut laadi vormide ja praktikatega, jätkusuutlik elukeskkonna ja toote- või teenusearendus (sh selleks vajalike innovaatiliste tehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine). Loovuurimus seob loomevaldkondi laiemate ühiskondlike protsesside ja probleemidega ning teadvustab kriitiliselt loometegevuse rolli maailmas.

Teaduskohviku vestlusringis osalevad loovuurijad Jane Remm (EKA), Marta Konovalov (EKA), Elen Lotman (TLÜ BFM), Juhan Uppin (EMTA), modereerib EMTA kaasaegse improvisatsiooni lektor Jaak Sikk.

Ühtlasi lansseeritakse uhiuus loovuurimuse parimaid praktikaid tutvustav koduleht ning Juhan Uppin (PhD) esitleb oma äsja ilmunud raamatut „Teppo tüüpi lõõtspilli traditsioonilise mängustiili kujunemine 20. sajandil ja traditsiooniteadliku esituspraktika loomine“ (EMTA Loovuurimused 6). Raamatut on võimalik kohapealt osta soodushinnaga.

Teaduskohvikus pakutakse kuulajatele kohvi-teed ja suupisteid. Muusikalise etteaste teeb Juhan Uppin.

Lisainfo:
Pille Epner
Projektijuht
EKA teadus- ja arendusosakond
pille.epner@artun.ee
+372 55542824

Fotogalerii asub siin.

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia heliloomingu ja muusikatehnoloogia eriala korraldas teist aastat järjest heliloomingu konkurssi „EMTAHK“ (Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Heliloomingu Konkurss), kuhu olid oodatud osalema kõik Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia üliõpilased sõltumata erialast.

17. mail selgusid Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia suures saalis preemiate saajad:

I preemia – Viktoria Grahv teosega „Aia arheoloogia“

II preemia – Syrn Adma „Sentimental Densities“

III preemia – Mert Eren „Four Miniatures“ 

IV ja V kohta jäid jagama Yiu Chung Sham teosega „Singing Birds And Fragrant Flowers“ ja Elvis Dēliņš teosega „Dreams And Mountains“

Žüriisse kuulusid Toivo Tulev, Helena Tulve, Tõnu Kõrvits, Liisa Hirsch ja Rene Eespere. 17. mail toimunud EMTAHKi lõppkontserdisl kandsid teosed ette Maria Luisk (flööt), Theodor Sink (tšello) ja Talvi Hunt (klaver).

Õnnitleme!

Fotogalerii asub siin.

15. juunil esietendub Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia black box’is EMTA lavakunstikooli XXXI lennu lõpetaja ja heliloomingu eriala vilistlase, noore lavastaja-helilooja Astra Irene Susi muusikateatri lavastus “Vankumatu”. Lavastuse raames tulevad kokku erineva taustaga teatritegijad, valdkonna professionaalid, kelle hulgast leiab nii klassikalisi kui ka popmuusikuid, kaasaegseid etenduskunstnikke, fotograafe, drag-artiste ja näitlejaid, sealhulgas akadeemia õppejõude ja vilistlasi. Publiku ette astuvad Anne Türnpu, Florian Wahl, Johhan Rosenberg, Eva Maria Aru, Olga Bulavina, Toomas Hendrik Ellervee, Alana Proosa, Ms. Elsa, Lauren Grinberg, Katariin Raska ja Karl Tipp.

Tegemist on maksimalistliku lavastusega, milles kohtuvad õhulosside ehitajad, Dionüüsose šamaanid, julgusest segadusse viidud sõdurid ja vabadusest iiveldavad narrid. Lavastuse tegemiseks andis tõuke Hans Christian Anderseni “Vankumatu tinasõduri” muinasjutt. Susi keskendub lavastuses fantaasiatele, mida inimene kedagi või midagi ihaldades loob, ning hetkedele, mil kõik ette kujutatu illusiooniks osutub.

“Vankumatu” on Astra Irene Susi debüütlavastus. Susi on lõpetanud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia heliloomingu erialal ning on hetkel lõpetamas EMTA lavakunstikooli näitleja erialal. Tulenevalt oma interdistiplinaarsest taustast on Susi soov muusikute ja etendajate rolle laval võrdsustada, mida muusikateater hästi võimaldab. Seega on kõik etendajad asetatud enda jaoks uude ja tundmatusse konteksti, tänu millele saavad nad end publiku jaoks ootamatutes rollides näidata.

Lisaks Susile aitavad lavastuse loomisele kaasa dramaturgid Heneliis Notton ja Martin Kirsiste, kostüümikunstnik Karl-Christoph Rebane, stsenograaf Kairi Mändla (assistent Grete Lepp) ja loovprodutsent Anita Kodanik. Laval näeb ka kunstnik Terje Ojaveri skulptuure. Etendused toimuvad vaid viiel korral: 15., 16., 17., 18. ja 19. juunil EMTA black box’is. Lavastust toetavad Eesti Kultuurkapital ja Tallinna Kultuuri- ja Spordiamet.

Rohkem infot siit. Piletid Piletikeskusest.

Meediakajastusi:
Astra Irene Susi tõi lavale oma esimese teose “Vankumatu” (Aktuaalne kaamera, ERR, 15.06.2024)
15. juunil esietendub muusikateatri lavastus “Vankumatu” (Klassikaraadio, 14.06.2024)
Kuku. Saalis (Kuku raadio, 12.06.2024)
Kiirkohting: Astra Irene Susi (Müürileht, 10.06.2024)
Astra Irene Susi: tahtsin teha lavastust, mida sooviksin ise vaadata (ERRi kultuurisaade OP, 30.05.2024)
Lavakunstikooli lõpetav Astra Irene Susi toob välja žanreid segava lavastuse (ERR, 21.05.2024)

Mitmetele Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia erialadele on vastuvõtt selleks aastaks lõppenud, kuid veel on aega kandideerida järgmistele õppekavadele:

• Muusika interpretatsioon (bakalaureuse- ja magistriõpe)
• Helilooming ja muusikatehnoloogia (bakalaureuse- ja magistriõpe)
• Jazzmuusika (bakalaureuse- ja magistriõpe)
• Pärimusmuusika (bakalaureuseõpe)
• Kaasaegne improvisatsioon (magistriõpe)
• Muusikakultuur (bakalaureuseõpe)
• Muusikateadus (magistriõpe)
• Muusikapedagoogika (bakalaureuseõpe)
• Muusikaõpetaja (magistriõpe)
• Interpretatsioonipedagoogika (bakalaureuse- ja magistriõpe)
• Kaasaegsed etenduskunstid (magistriõpe, ingliskeelne)

Avalduste esitamise tähtajad:

3. juuni 20.00 – bakalaureuse- ja magistriõppekavad, mille õppekeel on inglise keel

25. juuni kell 17.00 – bakalaureuse- ja magistriõppekavad, mille õppekeel on eesti keel

1. juuli kell 15.00 – muusikaõpetaja eriala (Tallinna Ülikooli ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ühisõppekava)

1. juuli kell 20.00 – kaasaegsete etenduskunstide eriala

Enamik EMTA erialadest eeldab kandideerijatelt tõsist muusikalist ettevalmistust, kuid valikus on ka laiemapõhjalise vastuvõtuga alasid, kus nõuded ei ole nii erialaspetsiifilised – piisab muusikalise kirjaoskuse aluste tundmisest ja huvist siduda oma elu muusikaga.

Akadeemiat tutvustavat videot saab vaadata siit. Loe ka artiklit siit.

Vastuvõtuinfo leiab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kodulehelt siit. 

Lisainfo:
vastuvott@eamt.ee
tel 6675 709