Rubriik: Uncategorized @et
Jüri Plink
07.03.1938–22.12.2025
22. detsembril 2025 lahkus meie hulgast Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kauaaegne õppejõud, muusikapedagoogika professor Jüri Plink. Alates 1968. aastast oli ta Tallinna Konservatooriumi üldklaveri õppejõud ning aastatel 1971–1972 ja 1975–1983 üldklaveri kateedri juhataja. 1983-1987 oli ta konservatooriumis interpretatsiooni teaduskonna dekaan ja 1989. aastast muusikapedagoogika professor.
Jüri Plink oli tihedalt seotud ka Tallinna Muusikakeskkooliga, mille ülesehitamises ta aktiivselt osales. Ta oli Tallinna Muusikakeskkooli direktor aastatel 1964–1968 ja 1987–1991.
Jüri Plink tegeles ka Ühiskondliku Pedagoogika Uurimise Instituudis muusikutest koosneva rühma juhendamisega. Ta osales Eesti Haridusseltsi taasloomisel ja Haridusnõukogu tegevuses. Alates 1991. aastast oli ta klaveriõpetaja Soomes Kouvolas Pohjois-Kymen Musiikkiopistos ning uuris võrdlevalt Eesti ja Soome kooliprobleeme.
Jüri Plink juhtis pikalt südamega Tallinna Muusikakeskkooli veteranide gruppi, korraldades erinevaid kohtumisi, arutelusid ja koosviibimisi. Samuti oli ta aktiivne Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlaskogus. Kolleegid ja õpilased mäletavad Jüri Plinki ka kui väga hea huumorimeelega ja džentelmenliku käitumisega härrasmeest.
Jääme mäletama teenekat kolleegi. Avaldame kaastunnet lähedastele.
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia
Tallinna Muusika- ja Balletikool (Tallinna Muusikakeskkooli õigusjärglane)
Eesti Rahvuskultuuri Fondi juures tegutsev Elfrida ja Erik Rämmeldi mälestusfond toetab stipendiumidega Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ooperilaulu eriala üliõpilasi. Stipendiumikonkurss toimus akadeemias 18. detsembril 2025. Elfrida ja Erik Rämmeldi fondi stipendiumi pälvisid:
Viktoriya Lykova (õp Nadia Kurem)
Alla Šubina (õp Perrine Madoeuf)
Julija Vaitoškaitė (õp Nadia Kurem)
Perla Guasti (õp Arete Kerge)
2012. aastal allkirjastasid Eri Klas ja Erich Rämmeld lepingu, millega Erich Rämmeld asutas Eesti Rahvuskultuuri Fondi juurde Elfrida ja Erich Rämmeldi mälestusfondi. Lepingujärgselt alustas fond oma tegevust pärast Erich Rämmeldi testamendi jõustumist.
Erich Rämmeld sündis 1923. aastal Tallinnas. II maailmasõja ajal võitles ta vabatahtlikuna Soome mereväes. Pärast teenistusest vabastamist 1944. aastal liikus ta edasi Rootsi, kus töötas Karlstadis Nyströmi klaveri- ja orelivabrikus ja õppis Stockholmis laulmist. 1951. aastal asus elama Kanadasse, Torontosse. Kogu oma elu harrastas Erich aktiivselt koori-, ooperi- ja operetilaulu. 2018. aastal suri Erich Rämmeld Torontos.
2022. aasta novembris jõudis tema pärand summas 422 759 eurot Eestisse ning Eesti Rahvuskultuuri fondi juures alustas tegevust Elfrida ja Erich Rämmeldi mälestusfond eesmärgiga toetada Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias õppivaid noori ooperilauljaid. Esimesed stipendiumid Elfrida ja Erich Rämmeldi mälestusfondist eraldati 2023. aastal. Stipendiumikonkursi stipendiaatide leidmiseks korraldab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia.
Õnnitleme!
14. detsembril toimus Tallinnas Mustpeade Majas Eesti Rahvuskultuuri Fondi sponsorite ja stipendiaatide austamiskontsert.
Eesti Rahvuskultuuri Fondi sponsorite ja stipendiaatide austamiskontserdil Mustpeade Majas andis nõukogu esimees Olav Ehala üle traditsioonilise eristipendiumi, mille pälvis sellel aastal Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia professor, pianist ja pedagoog ning Eesti Pillifondi eestvedaja Marje Lohuaru. Stipendiumiga tunnustatakse tema panust eesti kultuurilukku ja innustamaks jätkuvalt pühenduma oma valdkonnas eesti kultuuri hüvanguks.
Ühtlasi kuulutati välja STIPENDIUM ESTONICUM ERI KLAS laureaat 2025, kelleks on eesti video-, performance‘i- ja teatrikunstnik, Eesti Kunstiakadeemia professor Ene-Liis Semper.
Sihtasutus Eesti Rahvuskultuuri Fondi nõukogu eraldas käesoleval aastal kokku 350 stipendiumi ja toetust 122 allfondist ligi 430 tuhande euroga.
Tänu kultuuri austavatele annetajatele on Eesti Rahvuskultuuri Fond oma 34 tegevusaja jooksul stipendiumideks ja toetusteks eraldanud juba üle 7 miljoni euro.
Õnnitleme!
Allikas: Eesti Rahvuskultuuri Fond
Traditsiooniliselt jagati Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia rektori ja ametiühingu jõuluvastuvõtul kolleegitunnustusi. Vastuvõtt toimus EMTA kontserdi- ja teatrimaja fuajees neljapäeval, 18. detsembril.
Rektor Ivari Ilja andis tunnustused üle järgmistele kolleegidele:
AASTA UUS TULIJA – AKADEEMILINE TÖÖTAJA 2025: muusikapedagoogika õppejuht ja õppekava koordinaator, muusikapedagoogika lektor Kadi Kaja
AASTA UUS TULIJA – TUGITÖÖTAJA 2025: turunduskommunikatsiooni spetsialist Laura Reiter
AASTA TEADUSSAAVUTUS 2025: akadeemilise ülevaateteose „Eesti muusikalugu“ esimese köite väljaandmine
AASTA TEGU – AKADEEMILINE VALDKOND 2025: konverentsi „Heino Kaljuste 100” korraldamine
AASTA TEGU – TUGIVALDKOND 2025: raamatu „90 aastat kogutud muusikat. Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia raamatukogu lugu“ ilmumine
AASTA KOLLEEG 2025: teenindusjuht Maret Hook
Õnnitleme!
11. detsembril tutvustas dirigent ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia külalisteadur Mihhail Gerts Tartu Tamme Gümnaasiumi abiturientidele oma uurimisobjekti Eduard Tubina loomingut ning esitles käesoleval aastal läbiviidud loovuurimusliku projekti tulemusena valminud joonisfilmi “Tubina palett”, mille eesmärgiks oli visualiseerida Eduard Tubina esimese sümfoonia esimese osa vormidramaturgilist arengut.
Animatsiooni on loonud Eesti Kunstiakadeemia doktorant Martinus Klemet, kes kuulus koos prof Kerri Kottaga Gertsi juhitud uurimisrühma. Esitluse lõppedes oli soovijatel võimalik täita küsimustik, mille tulemused osutusid väga positiivseks. Enam kui 100 vastaja hulgast leidsid 97,2 protsenti, et animatsioon aitas neil muusikalise materjali arengut jälgida. 76,2 protsenti vastanutest ei oleks enda sõnul teost ilma animatsioonita sama keskendunult kuulanud.
Joonisfilmi treilerit saab vaadata siit.
Loovuurimuslikust projektist on võimalik lähemalt lugeda ajakirja Muusika veebruari numbris.
Tänavused Eesti Interpreetide Liidu (EIL) aastapreemia laureaadid on pianist, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (EMTA) rektor Ivari Ilja ja laulja, EMTA vilistlane Karis Trass. Preemiad antakse pidulikult üle uue aasta alguses, 3. veebruaril toimuval galakontserdil Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia suures saalis.
Eesti Interpreetide Liidu juhatuse esimehe Henry-David Varema sõnul on preemiate väljaandmise eesmärk tõsta esile Eesti interpreete ja avaldada tunnustust nende erakordsete loominguliste saavutuste eest, mis rikastavad meie kultuuriruumi ja inspireerivad kuulajaid.
„Aasta interpreedi laureaatide väljakuulutamine on juba traditsiooniks saanud sündmus, mis annab võimaluse tunnustada meie väljapaistvaid helikunstnikke. Hindame kõrgelt loomingulist pühendumust, mis on viinud eesti interpreedid rahvusvahelisele tipptasemele. Laureaate on kaks, kuid kandidaatide ring oli lai, mis kinnitab eesti muusikute erakordselt kõrget taset,“ rääkis Varema.
Pianist Ivari Ilja on üks rahvusvaheliselt tuntumaid Eesti interpreete, kes on aastakümnete vältel regulaarselt esinenud maailma mainekaimatel lavadel, sealhulgas New Yorgi Carnegie Hallis, Tokyo Suntory Hallis, Milano La Scalas ja Londoni Wigmore Hallis jm ning teinud koostööd maailmakuulsate lauljatega, nagu Irina Arhipova, Dmitri Hvorostovski, Maria Guleghina, Jelena Zaremba jt. Ivari Ilja on teist ametiaega Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia rektor ning pikaajaline klaveriprofessor, kelle õpilased on pälvinud tunnustust nii Eestis kui rahvusvahelisel areenil. Ta on pälvinud mitmeid kõrgeid tunnustusi, sealhulgas Eesti Vabariigi kultuuripreemia, Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia, Eesti Muusikanõukogu interpretatsioonipreemia ning Valgetähe IV klassi teenetemärgi. Ivari Ilja on esimene Eesti interpretatsioonivaldkonna esindaja, kes 2025. aastal valiti Eesti Teaduste Akadeemia akadeemikuks.
Metsosopran Karis Trass on Eesti üks silmapaistvamaid noori lauljaid, kes on alates 2021/2022. hooajast Rahvusooper Estonia solist. Tema repertuaari kuuluvad Mélisande (Debussy „Pelléas ja Mélisande“), Stephano (Gounod’ „Romeo ja Julia“), Siébel (Gounod’ „Faust“), Cherubino (Mozarti „Figaro pulm“), Laps (Raveli „Laps ja lummutised“), Valencienne (Lehári „Lõbus lesk“), Flora (Verdi „La traviata“), Kate Pinkerton (Puccini „Madama Butterfly“), Mercédѐs (Bizet’ „Carmen“) jt. Ühtlasi on Karis Trass osalenud solistina suurvormides ja ta on ka aktiivne kammermuusik. Teda seob muusikaline partnerlus Sten Lassmanni, Rasmus Andreas Raide ja Jaanika Rand-Sirbiga ning varasemalt oli tal viljakas koostöö Peep Lassmanniga. 2025. aastal pälvis Trass Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia säravate esinemiste eest ooperi- ja kontserdilaval.
Kandidaate aasta interpreediks saavad esitada kõik Eesti Interpeetide Liidu liikmed. Laureaatide väljavalimisel arvestatakse nende professionaalsust, pühendumist ning saavutusi viimase aasta kontserttegevusel. Preemiat antakse välja alates 2019. aastast ja tänavu tunnustab EIL eesti parimaid interpreete juba seitsmendat korda. Varasemalt on aasta interpreedi tunnustuse pälvinud teiste seas Marcel Johannes Kits, Hans Christian Aavik, Ingely Laiv ja Heigo Rosin.
Pääsmed 3. veebruaril kell 19 toimuvale “Aasta interpreet” galakontserdile on saadaval Piletikeskuses.
Eesti Interpreetide Liit on mittetulundusühinguna tegutsev loomeliit, mille liikmeteks on muusika alal tegutsevad loovisikud. EIL asutati 3. detsembril 1998. aastal ja on muusikute vabatahtlikkusel põhinev organisatsioon. Eesti Interpreetide Liidu liikmed võivad olla kõik Eestis ja ka väljaspool Eestit tegutsevad professionaalsed interpreedid – solistid, kammermuusikud, orkestrandid ja dirigendid. Eesti Interpreetide Liidu eesmärk on loomeala edendamine ja oma liikmeks olevate loovisikute loometegevuse toetamine; eesti klassikalise interpretatsioonikunsti arendamine ja väärtustamine; eesti interpreetide loominguliste huvide kaitsmine; sidemete tugevdamine eesti interpreetide vahel; rahvusvahelise koostöö arendamine.
Allikas: Eesti Interpreetide Liit
Ilmunud on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ja Eesti Muusikateaduse Seltsi teadusajakirja Res Musica 17. number, mis käsitleb muusikateatrit ja muusikat teatris ning kajastab seeläbi olulisi nihkeid teatri- ja muusikateaduse paradigmas. Numbri koostasid Kristel Pappel ja Madli Pesti. Ajakirja elektrooniline versioon on kättesaadav tasuta.
Res Musica 17 põhineb suuresti Eesti Teatriuurijate ja ‑kriitikute Ühenduse novembris 2023 toimunud aastakonverentsi ettekannetel. Suundumused nüüdisteatris nõuavad teatriteadlastelt järjest rohkem tegelemist muusikaliste mõistetega, muusikateadlased omakorda leiavad töövahendeid teatriteaduse tööriistakastist. Uued kesksed mõisted on muusikalisus, helimaastik ja muusikaliseks muutmine.
Muusikalisust, muusika ja helide toimimist sõnateatris käsitlevad oma artiklites Hedi-Liis Toome, Anneli Saro, Luule Epner ja Piret Kruuspere. Liis Kibuspuu vaatleb performance’i-kunsti muusikateatri võtmes. Kerri Kotta uurib muusika ja teatri suhet Semperi-Ojasoo-Eltsi lavastuses „Macbeth“ ning Madli Pesti ja Kristel Pappel käsitlevad muusika funktsioone Eesti Draamateatri lavastuses „Vend Antigone, ema Oidipus“. Veeda Kala ja Marju Raju kirjutavad ooperilauljate tekstiselgusest. Numbrit raamistavad Aurora Ruusi artikkel heliteose autonoomia ideest ning Aleksandra Dolgopolova tekst 17.–18. sajandi muusiku David Kellneri tegevusest ja temaga seotud erilisest pillist cembal d’amour’ist. Numbris leidub ka intervjuu heliloojate Helena Tulve ja Tatjana Kozlova-Johannesega.
Lisaks sisaldab aastaraamat järelehüüet kauaaegsele kolleegiumi liikmele Avo Sõmerile, seitset raamatuarvustust ning Eesti Muusikateaduse Seltsi sündmuste kroonikat. Artiklid on eesti keeles ingliskeelsete resümeedega.
Ajakirja saab tasuta lugeda veebist ja füüsilisel kujul osta Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia e-poest.
10. detsembril andis välisminister Margus Tsahkna Art Depoo galeriis üle välisministeeriumi peapreemia ja rahvadiplomaatia tänukirjad nendele, kes “on muutnud Eesti lood maailmas kuuldavaks ja nähtavaks”. Tänukirjad pälvisid ka Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia muusikateadlane prof Kristel Pappel ja kultuuriloo õppejõud Harry Liivrand “Kotzebue-kõneluste formaadi korraldamise ja silla ehitamise eest Eesti ja Saksa kultuuriringkondade vahele”.
Nii Saksa kui ka Eesti teatri- ja kirjandusloos olulist rolli mänginud August von Kotzebuele (1761–1819) pühendatud konverentsi korraldatakse Harry Liivranna algatusel alates 2012. aastast vaheldumisi Berliinis ja Tallinnas Berliin-Brandenburgi Teaduste Akadeemia ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia koostöös, üritust on toetanud Eesti saatkond Berliinis.
Kotzebue-kõnelused on toimunud neliteist korda, Berliin-Brandenburgi Teaduste Akadeemia seerias “Berliner Klassik” on välja antud kaks artiklikogumikku ja praegu valmistatakse ette kolmandat. XV Kotzebue-kõnelused toimuvad 2026. aasta oktoobris Berliinis.
Õnnitleme!
10. detsembril Eesti Rahvusraamatukogus toimunud pidulikul autasustamisel tunnustati 2025. aasta parimaid üliõpilaste teadustöid.
Humanitaarteaduste ja kunstide valdkonnas märgiti ära Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia muusikateaduse eriala magistriõppe esimese kursuse üliõpilase Greta-Liisa Aro (Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia) konkursitöö „Ülevaade Kuldar Singi elukäigust ja helikeele muutumisest“ (juhendaja: Toomas Siitan).
Peapreemia pälvisid Monika Reppo Tartu Ülikoolist humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna doktoritöö eest „Klaas ja selle valmistajad Eestis (ca 1550–1950): arheoloogiline uuring“ eest (juhendajad: Andres Tvauri, Georg Haggrén ja Erki Russow) ning Anu Adamson Dalhousie Ülikoolist loodusteaduste valdkonna doktoritöö „Liitiumioonakude töökindluse ja eluea pikendamine plastkomponentide ja elektrolüüdi lagunemise vähendamise teel“ eest (juhendajad: Michael Metzger ja Jeff Dahn).
„Tänavused konkursitööd näitasid muljetavaldavat küpsust ja ambitsiooni – noored teadlased suudavad ühendada süvitsi mineva analüüsi praktiliste lahendustega, mis kõnetavad kogu ühiskonda,“ ütles Teadusagentuuri juhatuse esimees Anu Noorma. „Rõõmustan, nähes kui julgelt ja loovalt tegeletakse uute ja oluliste probleemipüstitustega. Selline mõtteviis loob tugeva aluse tulevikuteadusele. Loodan siiralt, et saadud tunnustus annab neile andekatele noortele veelgi enam enesekindlust oma teaduslikku teed jätkata – just neid põhjalikke ja uudishimulikke tegijaid läheb Eestil ja maailmal üha enam vaja.“
Kokku jagati tänavu välja 113 erinevat preemiat, millest 56 on riiklikud preemiad ja 57 eripreemiad. Rahalise preemia pälvisid 106 konkursitööd. Komisjonipoolse äramärkimise riikliku tänukirjaga sai 21 tööd. Samuti tunnustati tänukirjaga kõiki esikohatööde ning peapreemia pälvinud tööde juhendajaid.
Riiklikud preemiad anti välja kolmes õppeastmes (rakendus- ja bakalaureuseõpe; magistriõpe; doktoriõpe) ning kuues teadusvaldkonnas (loodusteadused; tehnika ja tehnoloogia; arsti- ja terviseteadused; põllumajandusteadused ja veterinaaria; sotsiaalteadused; humanitaarteadused ja kunstid).
“Konkursile jõudis väga palju tugevaid ja eriilmelisi teadustöid, mis pakuvad oma spetsiifilises erialavaldkonnas praktilisi lahendusi või lihtsalt värsket pilku aktuaalsete küsimuste käsitlemiseks,“ ütles hindamiskomisjoni esimees Uku Lember. „Konkurssi toetab sel aastal palju ministeeriume ja asutusi ning seetõttu saime tunnustada eripreemiatega rohkem töid kui varasemalt. Koos riiklike preemiatega saavad rahalise auhinna 106 üliõpilastööd, mis on üks viiendik kogu konkursile esitatud töödest.”
Eripreemiad andsid välja Haridus- ja Teadusministeerium, Eesti Teaduste Akadeemia president, Eesti Teaduste Akadeemia riigiõiguse sihtkapital, Justiits- ja Digiministeerium, Rahandusministeerium, Kliimaministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Riigikantselei, Muinsuskaitseamet, Riigikogu Kantselei, Pere Sihtkapital, Siseministeerium, Välisministeerium, Kapten Uno Lauri Merekultuuri Sihtasutus, Riigi Infosüsteemi Amet ning Integratsiooni Sihtasutus.
Konkursile esitati tänavu 531 konkursitööd, mis jääb samasse suurusjärku varasema aastaga (vrd 2024. a – 540). Enim töid esitati magistriõppe kategoorias (277), järgnesid rakenduskõrgharidus- ja bakalaureuseõppes (185) ja doktoriõppes esitatud tööd (69). Valdkondlikult esitati ka tänavu enim töid sotsiaalteadustes – 177 tööd. Järgnesid humanitaarteaduste ja kunstide valdkond, kus esitati 108 tööd. Oluliselt on võrreldes 2024. aastaga tõusnud loodusteadustes ning tehnika ja tehnoloogia valdkonnas esitatud tööde arv – vastavalt 103 ja 101 tööd (mullu vastavalt 87 ja 81 tööd).
Tänavusele konkursile esitati teadustöid 20 ülikoolist, mille seas on 7 välisülikooli. Kõige rohkem on preemia saanud teadustöid valminud Tartu Ülikoolis (58 tööd). Järgnevad Tallinna Tehnikaülikool (20 tööd), Eesti Maaülikool (10 tööd) Tallinna Ülikool (7 tööd) ja Eesti Kunstiakadeemia (5 tööd). Rahalise preemia pälvisid ka 2 välisülikoolides kirjutatud teadustööd.
Tänavuse konkursi riiklike preemiate auhinnafond oli 112 900 eurot ja eripreemiate auhinnafond 87 474,78 eurot. Konkursitöid hindas 26-liikmeline erialaspetsialistidest moodustatud riiklik hindamiskomisjon.
Üliõpilaste teadustööde riiklikku konkurssi korraldatakse alates 1991. aastast. Tänavu anti preemiaid parimatele üliõpilastöödele välja juba 34. korda. Konkurssi korraldab Eesti Teadusagentuur koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga.
Tutvu kõigi tulemustega: 25 ÜTK tulemused
(fail parandatud 11.12)
Galerii autasustamisest (fotograaf: Mailis Vahenurm)
Allikas: Eesti Teadusagentuur
