Rubriik: Uncategorized @et
Täna, 20. juunil kell 14.00 algab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia suures saalis pidulik kontsertaktus, kus akadeemia lõpetajatele antakse üle lõpudiplomid.
2024/25. õppeaastal jõudis diplomini 162 üliõpilast. Bakalaureusekraad on omistatud 77 üliõpilasele, kellest cum laude lõpetajaid on 21. Magistrikraad 80 üliõpilasele, kellest 29 on cum laude lõpetajad. Doktoriõppe lõpetas sel õppeaastal 5 doktoranti.
Välisüliõpilasi on lõpetanutest 43: 8 bakalaureuse-, 31 magistri- ja 4 doktoriõppes. Cum laude lõpetajaid on kokku 12, neist 4 bakalaureuse- ja 8 magistriõppes. Diplomisaajad on lisaks Eestile pärit Soomest, Lätist, Hiinast, Ukrainast, Leedust, Norrast, Horvaatiast, Gruusiast, Tšiilist, Makedooniast, Nigeeriast, Hispaaniast, Armeeniast, Kreekast, Poolast, Itaaliast, Singapurist, Lõuna-Koreast ja Saksamaalt.
Humanitaarteaduste bakalaureusekraad omistati 77 lõpetajale. Kunstide magistrikraad 48, haridusteaduse magistrikraad 24 ning sotsiaalteaduse magistrikraad 8 üliõpilasele.
Doktoriõppe lõpetajaid on viis: Meeta Vardja ja Gerhard Bruno Erich Lock filosoofiadoktorid muusikateaduse alal, Fabrizio Nastari ja Ilana Makarina filosoofiadoktorid muusika alal ning Giacomo Veronesi filosoofiadoktor teatrikunsti alal.
Piduliku kontsertaktuse otseülekannet saab jälgida Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia YouTube’i kanalilt või suurelt ekraanilt EMTA black box‘is. Esinevad solistid koos EMTA sümfooniaorkestriga Toomas Vavilovi dirigeerimisel. Kontsertaktusele on sissepääs kutsete alusel.
Hetkel võtab akadeemia vastu ka uusi üliõpilasi, avalduste esitamise tähtaeg on 25. juuni kell 17.00. Lisainfo akadeemia kodulehelt siit.
Gerhard Bruno Erich Lock kaitses 12. juunil 2025 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias filosoofiadoktori (muusikateadus) kraadi taotlemiseks edukalt töö: “Methodological Contributions to a Cognitive Analysis of Perceived Structural Musical Tension in Contemporary Post-Tonal Orchestral Music” (“Metoodikat kognitiivselt analüüsimaks nüüdses posttonaalses orkestrimuusikas tajutud strukturaalset muusikalist pinget”).
Juhendaja: prof. dr. Kerri Kotta
Konsultant: prof. dr. Mauri Kaipainen (University of Helsinki)
Oponent: prof. dr. Anna Rita Addessi (University of Bologna)
Doktoritööga on võimalik tutvuda SIIN ning trükisena EMTA raamatukogus.
Õnnitleme!
Akadeemilise ülevaateteose „Eesti muusikalugu“ esimene köide on esimene kaasaegne terviklik käsitlus Eesti muusikaloost. Ilmudes pool sajandit pärast nõukogude-aegset koguteost „Eesti muusika” (1968/1975), täidab see suure lünga Eesti kultuuriloo käsitlemisel. Raamatu esitlus toimub kolmapäeval, 18. juunil kell 17.00 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kammersaalis.
Rohkelt illustreeritud esimene köide vaatleb süvitsi muusikaelu Eestis alates 12/13. sajandi vahetusest kuni Eesti Vabariigi väljakuulutamiseni 1918. aastal. Esmakordselt ei kirjutata siinsest muusikaelust mitte rahvuslikus vaates, vaid haarates muusikaelu kõiki kirjalikke allikaid tänase Eesti piirides. „Nii on varasemast kaugelt põhjalikumalt valgustatud siinset saksa ja rootsi muusikakultuuri, pöörates suurt tähelepanu erinevate kultuuriruumide seotusele,“ sõnab raamatu peatoimetaja, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia muusikateaduse professor Toomas Siitan ja rõhutab: „Eesti professionaalse muusikakultuuri kujunemist ei saa väljaspool neid keerukaid kultuuriseoseid ette kujutada.“
„Eesti muusikaloo“ esimese köite autorid Kristel Pappel, Toomas Siitan, Anu Schaper, Anu Kõlar, Heidi Heinmaa, Tiiu Ernits ja Aleksandra Dolgopolova töötasid raamatu peatükkide kallal alates 2016. aastast, kuid eeltöid tehti ja põhikontseptsioon kujunes professor Urve Lippuse (1950–2015) eestvõttel viimase 30 aasta akadeemilise uurimistöö käigus. Koos kavandatud teise köitega, mis hõlmab viimase saja aasta muusikaelu Eestis, on seega tegemist põhjaliku koondteosega meie muusikaloolaste mitme põlvkonna tööst. Vajalikud alusuuringud on haaranud tohutul hulgal seni käsitlemata materjale ja teemasid.
„Esimene köide loob päris uue pildi keskaegsest ja 17.–18. sajandi muusikakultuurist Eesti linnades, samuti kodanlikust muusikaelust baltisaksa kogukonnas ning muusikast kirikus, koolis ja teatris. Raamatu lõpetab pretsedenditult mahukas kirjanduse nimestik ja isikuregister,“ lisab Toomas Siitan.
Raamatu toimetaja on Anu Schaper, keeletoimetaja Triin Kaalep, kujundaja Kersti Siitan. Raamatu andis välja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kirjastus. Teost saab osta esitlusel ja EMTA e-poest ning suurematest raamatupoodidest üle Eesti.
Meediakajastusi:
Toomas Siitan: väga ootan laiemaid arutelusid “Eesti muusikaajalugu I” ümber (Klassikaraadio, 21.08.2025)
Ajaloo sisse minek (Sirp, 22.08.2025)
KULTUURIS KUUM ⟩ Laulurahva varjatud noodid: Eesti muusikalugu on vanem, kui sa arvata oskasid (Postimees, 19.07.2025)
Uue muusikaloo keskmes on sügavam kultuurijuurestik. Intervjuu Toomas Siitaniga (ERR, 22.06.2025)
Galerii: EMTA-s esitleti ülevaateteose “Eesti muusikalugu” esimest köidet (ERR, 19.06.2025)
GALERII: Ilmus «Eesti muusikaloo» esimene köide, mis toob esile unustatud ajaloo (Postimees, 19.06.2025)
„Aktuaalne kaamera“ (ERR, 18.06.2025)
Ilmus ülevaateteose “Eesti muusikalugu” esimene köide (ERR, 17.06.2025)
Ilmus ülevaateteose «Eesti muusikalugu» esimene köide (Postimees, 17.06.2025)
Sten Heinoja on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia klaveri eriala vilistlane ning üks rahvusvaheliselt hinnatud pianiste Eestis. Praegu õpib ta akadeemias doktorantuuris, keskendudes oma uurimistöös pianisti mänguvõtete rollile Mart Saare klaveriprelüüdide faktuuri kujundamisel. Intervjuus räägib Sten lähemalt sellest, kuidas ta leidis tee muusikani, õppimisest akadeemias ning arutleb, kuidas doktoriõpingud on tema mõtlemist ja loomingut mõjutanud.
Kuidas jõudsid muusika juurde ja milline oli Sinu teekond Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiasse?
Muusika juures olen juba kolmandast eluaastast – nägin kunagi muusikapoe vaateaknal klaverit ja olen sellest ajast alates keeldunud klaveri juurest lahkumast. Akadeemiasse jõudsin loogilise arengu teel Tallinna Muusikakeskkoolist – peamiselt muidugi Ivari Ilja pärast, kes on minust vorminud sellise interpreedi, nagu ma praegu olen.
Kuidas akadeemia õpingud Sind kui muusikut ja inimest kujundanud on?
Päris palju on mõjutanud. Hästi on meeles Margus Pärtlase muusikaanalüüsi loengud, kus tundsin imestust selle üle, kui palju saab muusikast veel leida peale lihtsalt esitamise. Loomulikult on akadeemiast kaasa tulnud ka sõbrad ja kolleegid terveks eluks.
Kes on Sind Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia õppejõuna enim mõjutanud ja inspireerinud?
Tõstaksin esile klaveriosakonna professoreid Peep Lassmanni ja Ivari Iljat. Mäletan kuidas kuulsin kunagi EMTA kammersaalis Peep Lassmanni esitamas Liszti etüüdi ja mõtlesin, et tahaksin osata samamoodi klaveril piano‘t mängida – see kõlas tollele hetkel lihtsalt erakordselt. Ivari Ilja andis mulle selle saavutamiseks tehnilised oskused. Sageli juhtus, et tunnid lükkusid edasi, sest Ilja mängis kontserti – näiteks Carnegie Hall’is. Aga see ei tähendanud, et oleksin neil päevadel laiselnud, enamasti harjutasin seitse kuni kaheksa tundi päevas, et jõuda ise kunagi samasse punkti, kus pean tunnid edasi lükkama, et Carnegie Hall’is esineda. Sellise mõjuga inspiratsiooni on raske kuskilt mujalt saada.
Millised on olnud Sinu senise karjääri tipphetked?
Neid on olnud väga palju ja neid tuleb aina juurde. Ühed suuremad hetked on olnud kindlasti esinemine Berliinis Konzerthaus’i suurel laval 1000 inimese ees Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia sümfooniaorkestriga 2023. aasta suvel.
Eredalt on meeles kolm kontserti Wigmore Hall’is, kontsertturneed Ameerika Ühendriikides – peamiselt kontserdid New Yorgis, mitte küll veel Carnegie Hall’is, kuid loodetavasti kunagi.
Eriti eredalt on meeles kontsertreis Indiasse, kus mängisin õues ja kontserdi ajal hüppas puu otsast lavale ahv. Need on hetked, mis jäävad kogu eluks meelde!
Miks soovitad tulla õppima Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiasse?
Ma tõesti soovitan tulla neil, kellel on suur soov tegeleda muusikaga. Meil on arenguks suurepärased tingimused – alustades klassiruumidest ja lõpetades imeliste saalidega. See pole üldse levinud, et muusikakõrgkoolis on paljudes harjutusklassides kaks tiibklaverit – see on väga haruldane ja väärib tunnustust!
Kuidas doktoriõpingud on Sinu karjääri avardanud?
Doktoriõpingud on peamiselt arendanud minu mõtlemist. Enne õpingute algust nägin paljudes küsimustes vastuseid lineaarselt, kuid nüüd on tekkinud juurde rohkem sügavust. Lisaks sain tänu doktoriõpingutele ka oma esimese plaadi tehtud, mis aitab samuti karjäärile kaasa.
Avalduste esitamise tähtaeg Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiasse on 25. juuni kell 17.00. Loe lähemalt: eamt.ee/sisseastumine
Katariina Maria Kits-Reimal on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia viiuli eriala vilistlane, kelle teekond muusikani sai alguse juba lapsepõlves, kui vanemate autos mängis pidevalt Klassikaraadio. Nii kasvas koos kaksikvenna Marcel Johannes Kitsega ka Katariina Maria huvi erinevate muusikainstrumentide vastu. “Ühel hetkel otsustasime kumbki, et Marcel tahab tšellot ja mina viiulit õppima hakata. Nii see ka läks!” tõdes ta. Kuigi vanemad olid esialgu ettevaatlikud, kartes, et lastel võib huvi kiiresti kaduda, ei läinud kartus siiski täide – muusika jäi nii venna kui ka Katariina Maria ellu ja kasvas sügavaks kutsumuseks.
Teekond Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiasse ja esimesed lavakogemused
Katariina Maria alustas oma kõrgharidusteed Šveitsis ning jätkas õpinguid Saksamaal, kuid jäi sisimas ikka Eestiga seotuks. Soov lõpetada bakalaureuseõpingud kodumaal viis ta Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiasse, kus jätkas oma haridusteed viiulüliõpilasena professor Arvo Leiburi käe all. Magistrikraadi omandas ta Šveitsis Lugano konservatooriumis (Conservatorio della Svizzera Italiana), kus tema juhendajaks oli professor Pavel Berman.
Õpingud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias andsid kõige muu hulgas väärtusliku lavakogemuse. „Mul oli akadeemias õppides väga palju kontserte ja võimalusi laval olla – sattusin õppima just sel ajal, kui avati ka uus saal ja uus maja. See kõik andis mulle hindamatu kogemuse,“ sõnab Katariina tänutundega.
Inspireerivad hetked
Eriliselt inspireerivalt mõjus Katariina Mariale tema erialaõpetaja Arvo Leibur, kellega kujunes hea ja toetav koostöö. “Ta on õpetajana väga vaba, positiivse ja loomingulise suhtumisega ning tema juures õppides sain paljudest hirmudest üle,” on Katariina Maria tänulik.
Rääkides tipphetkedest oma senises karjääris, ei too Katariina Maria esimesena esile säravaid lavasid või koosseise, kellega on olnud au esineda. Sellest olulisemaks peab ta elulisi ja muusikalisi avastusi – vabadust, mille ta on viimastel aastatel leidnud, ning arusaama, et inimese sisemaailm ja ellusuhtumine mõjutavad sügavalt ka tema muusikalist olemust. “Tipphetked on ka need, kui olen saanud kasutada oma annet, et head teha,” usub Katariina Maria.
Muusika kui kutsumus
Kui uurida Katariina Maria käest, mis teda viiuldajana laval enim inspireerib, tõdeb ta, et suurim inspiratsioon tuleb siiski muusikast endast. “Mind inspireerib muusikas peituv jõud äratada inimeses ilu ja selle võime anda edasi midagi, mis ei ole sõnadega võimalik,” lisab Katariina Maria. See ongi see, mis teda kui viiuldajat kõige sügavamalt liigutab ja kannab.
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiasse soovitab ta õppima tulla eelkõige seetõttu, et peab akadeemiat suurepäraseks paigaks muusikuks kasvamisel. Akadeemias valitsevad toetav õhkkond, kõrgetasemelised õppejõud ja tugev ühtekuuluvustunne tudengite seas loovad keskkonna, kus on võimalik areneda nii tehniliselt kui ka vaimselt.
“Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias on suurepärased õppimistingimused, kokkuhoidvad üliõpilased, toetav keskkond ning omal alal väga kõrge tasemega õppejõud,” on Katariina Maria veendunud.
Avalduste esitamise tähtaeg Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiasse on 25. juuni kell 17.00. Loe lähemalt: eamt.ee/sisseastumine
Ooperilaulja ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia klassikalise laulu eriala vilistlase Karis Trassi tee muusikani on olnud väga loomulik – tema musikaalsust märgati juba varases lapsepõlves. Nii läkski Karis vanemate soovitusel õppima Nõmme muusikakooli flööti ning paralleelselt gümnaasiumiga ka klassikalist laulu Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli eelõppesse. Ooperilauljaks saamine ei olnud Karisel eesmärk omaette, kuid tundus siiski niivõrd huvipakkuv, et enda tulevik sellega siduda. “Gümnaasiumi lõppedes ei läinud ma klassikalist laulu õppima eesmärgiga ooperilauljaks saada, aga see tundus piisavalt huvitav eriala, mida proovida,” tõdes Karis.
Akadeemia kui enese leidmise koht
Karis tunnistab, et akadeemias veedetud aastad olid tema elus märgilise tähtsusega, sest just siin õppides sai selgeks, et klassikaline laul on tõesti see eriala, mis teda tõeliselt paelub. “Eneseavastuse seisukohalt oli klassikalise laulu õppimine palju avardavam, kui oskasin oodata, sest oma hääle tundmaõppimine ei seisne üksnes selle kontrollimises – see loob ka võimaluse jõuda sügavamasse kontakti iseendaga,” on Karis veendunud.
Inspireerivad õpetajad
Enim mõjutas Karist tema õpingute jooksul erialaõpetaja Heli Veskus. “Tema kirg ooperi ja klassikalise laulu vastu sütitas ka mind. Tema pühendumus õpetas ka mind pühenduma,” meenutab Karis tänulikkusega. Esimestest tundidest peale sai ta aru, et nüüd tuleb suureks kasvada ja tõdeda, et klassikalise laulu õppimine vajab märksa suuremat kannatlikkust, kui Karisel seda sel hetkel oli. “Õnneks oli mul õpetaja, kes suutis mulle selle varakult selgeks teha,” tõdeb ta.
Teiseks mõjukaks juhendajaks oli näitlejameisterlikkuse õpetaja Anne Türnpu, kelle tunnid sundisid mugavustsoonist väljuma ning julgustasid otsima ja katsetama uusi väljendusviise.
Rikastavad lavakogemused ja rollid
Senise karjääri tipphetkedeks peab Karis esimesi suuri pearolle prantsuse ooperites Debussy „Pelléas ja Mélisande“ ning Raveli „Hispaania tund“.
“Üks eredamaid hetki oli kindlasti ka Siebeli roll Gounod’ ooperis „Faust“, kus traditsioonilise noore poisi asemel kehastasin hoopis kurb-rõõmsat klouni. See roll oli väga füüsiline ja lavastuslikult ääretult huvitavalt lahendatud. Nautisin seda täiel rinnal!” meenutab ta.
On rolle, mille lavale jõudmist Karis loodab näha just lähitulevikus. “Suurest armastusest Mozarti ja koomiliste tükkide vastu sooviksin laulda Dorabella rolli ooperis „Così fan tutte“. Loodan ja ootan, et see võetakse peagi taas repertuaari!”
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiasse soovitab ta õppima tulla eelkõige seetõttu, et siin õpetavad oma ala tipptegijad, kellelt on tõesti väga palju õppida. Akadeemia pakub suurepäraseid võimalusi olla kontaktis ka rahvusvahelise muusika- ja teatrimaailmaga, võimaldades osalemist Erasmus-programmides ja huvitavates meistrikursustes. “Kunstiga tegelemine arendab inimest igakülgselt – akadeemia on suurepärane koht oma võimete avastamiseks,” usub Karis.
Avalduste esitamise tähtaeg Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiasse on 25. juuni kell 17.00. Loe lähemalt: eamt.ee/sisseastumine
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (EMTA) metsasarve eriala vilistlane Jürnas Rähni puutus akadeemiaga esmakordselt kokku juba 15-aastaselt, kui mängis oma konkursikava ette professor Kalervo Kulmalale. See kohtumine jättis sügava mulje ja andis selge suuna edasistele valikutele tulevikus. Muusikateekond, mis sai alguse Aruküla muusikakoolis ja jätkus Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis, viis loomulikult EMTA-sse, kus temast kujunes professionaalne interpreet.
Intervjuus räägib Jürnas lähemalt oma õpingutest Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias ning teekonnast, mis viis ta rahvusvahelistele lavadele koos Euroopa tipporkestritega.
Kuidas jõudsid muusika juurde ja milline oli Sinu teekond Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiasse?
Tee muusika juurde algas juba 7-aastaselt, kui läksin Aruküla muusikakooli metsasarve õppima. Julgustava tõuke sain oma vanemalt vennalt, kes kiitis pilli valiku heaks. Vend ise õppis klarnetit ning koos temaga hakkasin varakult käima Harjumaa noorte puhkpilliorkestris.
Esimene kokkupuude Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiaga oli mul juba 15-aastaselt, kui käisin konkursiks valmistudes professor Kalervo Kulmalale oma kava ette mängimas. Kuna professor jättis mulle sügava mulje, teadsin, et tahan kunagi akadeemias õpinguid jätkata.
Teekond EMTA-sse on olnud suhteliselt sujuv – pärast lastemuusikakooli jätkasin õpinguid Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis, seejärel Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias.
Kuidas akadeemia õpingud Sind kui muusikut ja kui inimest kujundanud on?
Akadeemia õpingud on nõudnud minult järjepidevust, sihikindlust ja seeläbi olen õppinud oma tegemisi sügavamalt mõtestama. Muusikuna on EMTA andnud mulle tugeva tehnilise ja muusikalise aluse, millele toetuda. Inimesena on koosmusitseerimine õpetanud mind kuulama ja teistega arvestama – oskused, mis on olulised ka väljaspool muusikat.
Kes on Sind Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia õppejõuna enim mõjutanud ja inspireerinud?
Õppejõuna on mind enim mõjutanud ja inspireerinud erialaõppejõud professor Kalervo Kulmala.
Millised on olnud Sinu senise karjääri tipphetked?
Tipphetki on olnud mitmeid, eelkõige seoses Eesti Festivaliorkestri ja Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri (ERSO) tuuridega. Oleme esinenud Euroopa parimates kontserdisaalides – Viini Muusikaühingu kuldses saalis, Viini Konzerthausis, La Seine Musicale’is Pariisis, Elbphilharmonie’s Hamburgis, Herkulessaaluis Münchenis. Kõiki neid kohti ühendab suurepärane akustika ja eriline atmosfäär, mida on tunda nii laval kui ka saalis.
Eredalt on meeles ka projekt Gustav Mahleri Noorteorkestriga, kus esitasime Prantsusmaal Evianis Beethoveni 1. klaverikontserdi, solistiks Martha Argerich ja dirigendiks Daniel Harding. Kuna orkestrisse pääsevad noored mängijad üle Euroopa läbi tiheda konkursi, on tase väga kõrge. Kõik muusikud mängisid meeletu entusiasmiga – sellised hetked tuletavad meelde, miks ma selle tee olen valinud.
Miks soovitad tulla õppima Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiasse?
EMTA-s õppides saab iga noor muusik osa individuaalsest juhendamisest oma ala tippudelt, rahvusvahelisest koostööst ja mitmekesistest esinemisvõimalustest. Eesti muusikaelu on tihedalt seotud ja akadeemias õppides saab noor muusik kiiresti selle kogukonna osaks.
Õppeprogrammid võimaldavad end pidevalt täiendada – nii rahvusvahelistes meistriklassides kui ka vahetusprogrammide kaudu. Tänu rahvusvahelisele õpikeskkonnale kujunevad kontaktid, mis kestavad ka pärast kooli lõppu.
Milline muusikaline projekt või koostöö on Sind kõige rohkem muusikuna arendanud?
Kõige arendavamaks kogemuseks pean EMTA ja ERSO sümfooniaorkestri ühisprojekti, kus oli kavas Mahleri 3. sümfoonia. Mulle usaldati 1. metsasarve partii, mis tähendas suurt vastutust ja põhjalikku tööd partituuriga. Olin sel ajal alles bakalaureuseõppes teisel kursusel ja olen siiani väga tänulik nii EMTA-le kui ka ERSO-le selle võimaluse ja usalduse eest.
Avalduste esitamise tähtaeg Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiasse on 25. juuni kell 17.00. Loe lähemalt: eamt.ee/sisseastumine
llana Makarina kaitses 10. juunil 2025 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias filosoofiadoktori (muusika) kraadi taotlemiseks edukalt töö: “Pianist as Arranger: Creating the Piano Reduction for Unsuk Chin’s Piano Concerto” (“Pianist kui arranžeerija: Unsuk Chini klaverikontserdi klaviiri loomine”).
Juhendajad: Sten Lassmann, PhD ja Maksim Štšura, DMus
Oponent: Mihhail Gerts, PhD
Doktoritööga on võimalik tutvuda SIIN ning trükisena EMTA raamatukogus.
Õnnitleme!
29.05–01.06.2025 leidis aset XII Stockholmi Rahvusvaheline Muusikakonkurss, kus pianistide seas pälvis vanemas kategoorias I preemia 1. kursuse magistriõppe üliõpilane Mari-Liina Ruusmaa (prof Ivari Ilja ja vanemlektor Mihkel Polli klaveriklass) ja III preemia 3. kursuse bakalaureuse üliõpilane Viola Asoskova (prof Peep Lassmanni klaveriklass).
Konkurssi hindas 5-liikmeline rahvusvaheline žürii.
Õnnitleme!
Eestis tegutseb mitmeid professionaalseid orkestreid, mis pakuvad muusikutele võimalusi osaleda nii kodumaistel kui ka rahvusvahelistel lavadel. Konkursid nende orkestrite koosseisudesse on väga konkurentsitihedad – näiteks Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri (ERSO) keelpilli rühmamängija kohale võib kandideerida mitukümmend, puhkpilli- või löökpillimängija kohale ligi 50 muusikut. Seetõttu on meil põhjust olla uhked, kui Eesti Muusika ja Teatriakadeemia (EMTA) üliõpilased või värsked vilistlased saavad koha mõnes Eesti tipporkestris.
Eesti Riiklik Sümfooniaorkester (ERSO)
Annelize Vlasenko
Lõpetanud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia magistriõppe viiuli erialal 2024. aastal
ERSO II viiulirühmas 2022. aastast.
Minu tähtsaim saavutus orkestrandina on liitumine ERSO-ga – olin sellest unistanud mitmeid aastaid. Tänu sellele tööle olen saanud väga palju inspiratsiooni dirigentidelt, arenenud nii tehniliselt kui muusikaliselt, saanud mängida mainekates saalides ja kuulda regulaarselt maailma tippsoliste. See kõik osutus võimalikuks tänu õpingutele EMTA-s, sest ilma vastava ettevalmistuseta ei ole võimalik orkestrisse tööle saada.
Muusiku jaoks on kõige olulisem leida sobiv erialaõpetaja. Minul vedas tõsiselt, et sain õppida vanemlektor Kristina Kriidi juures, kes juhendas ja toetas mind terve minu õpinguperioodi jooksul ning ettevalmistamisel ERSO konkursiks. EMTA abiga sain osaleda mitmetes projektides, mis kokkuvõttes aitasid kaasa minu arengule orkestrandi-, kammermuusiku- ja viiuldajana. Samuti on EMTA toetanud mind tulemusstipendiumidega ning võimaldanud laenutada hea pilli. Korraliku pillita on kahjuks keeruline, kui mitte võimatu, läbi lüüa. EMTA suurimaks plussiks on üsnagi paindlik õppegraafik, mis võimaldab õpingute kõrvalt töötada orkestris. Algul kas või projektipõhiselt erinevates orkestrites mängides, kuid alates magistrantuurist on võimalik töötada ka täiskohaga. Vahest oleksin pidanud veelgi rohkem süvenema orkestripartiidesse ja kasutama meistriklasse selleks, et keskenduda orkestrikonkurssideks valmistumisele. Hea meel on selle üle, et möödunud aastal avanesid ERSO akadeemias meie üliõpilastele selles osas ka uued võimalused.
Meenub 2024. aasta novembris toimunud Eesti Sinfonietta kontsert Kölni Filharmoonias, kus publik tänas orkestrit püsti seistes. See oli meile suureks üllatuseks ja muidugi on au esindada Eestit sellisel viisil. Samuti on ERSO viimastel aastatel andnud palju kõrgelt hinnatud ja arvustatud kontserte. Kokkuvõtteks ütleksin, et orkestrimängu tase Eestis kasvab ja eesmärgid on aina kõrgemad. See on muidugi kaasaja tendents, mida kohtame ka teistes valdkondades. Muusikas on aga konkurents eriti suur ning konkursside tase on pigem kõrgem kui varem ning orkestrisse tööle saamist võib sellegipoolest võrrelda loteriivõiduga. Vakantseid orkestritöökohti on väga vähe ja kui avaneb võimalus kandideerida, siis on vaid üks võimalus – sooritus peab olema 120%.
Biograafia:
Annelize Vlasenko alustas viiuliõpinguid Saue Muusikakoolis Juta Rossi juhendamisel ning jätkas Tallinna Muusikakeskkoolis Aino Riikjärve ja hiljem Kristina Kriidi viiuliklassis. Ta on lõpetanud cum laude Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia bakalaureuseõppe (2022) ja magistriõppe (2024) Kristina Kriidi juhendamisel. Teda on tunnustatud mitmetel konkurssidel ja festivalidel, sealhulgas vabariiklikul konkursil „Parim noor instrumentalist 2016“, kus ta saavutas I koha. Ta on pälvinud preemiaid ka erinevate ansamblite koosseisudes kokku neljal EMTA klaverikammermuusika konkursil ning astunud üles muusikafestivalil Thessalonikis Kreekas. 2022. aasta oktoobris osales Annelize projektis „Baltic Roots“, mille korraldaja oli Berliini Filharmoonikute Karajani Akadeemia koostöös Balti riikide muusikaakadeemiatega. Lisaks ERSO-le on Annelize Vlasenko osalenud ka mitmete teiste Eestis egutsevate orkestrite töös (nt Eesti Sinfonietta, Narva Linna Sümfooniaorkester, Rahvusooper Estonia orkester, Pärnu Linnaorkester) ning esinenud solistina MUBA ja EMTA sümfooniaorkestrite ees.
Ekke Rainer Arndt
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia bakalaureuseõppe tšello eriala II kursuse üliõpilane.
Rahvusooper Estonia orkestri tšellorühmas 2024. aastast.
Kuna asusin tööle alles sellest hooajast, siis tähtsaim saavutus ongi orkestrikonkursi võitmine EMTA I kursuse lõpus. Tänu akadeemiale ja erialaõpetaja professor Henry-David Varemale ma selle koha üldse sain.Tema soovitas proovida ja aitas konkursiks valmistuda. EMTA sümfooniaorkester on andnud toredaid võimalusi mängida ka koos ERSO-ga. Isiklikuks arenguks on muidugi veel palju ruumi. Muusikute tase maailmas aina tõuseb. Eestis võiks muidugi riigipoolne toetus suurem olla, siis kiireneks ka kvaliteedi tõus.
Biograafia:
Ekke Rainer Arndt alustas tšelloõpinguid kuueaastaselt ning õpib Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias professor Henry-David Varema käe all. 2023. aastal lõpetas Tallinna Muusika- ja Balletikooli esimese lennu õpetaja Mart Laasi juures maksimaalsete hinnetega oma erialas. Ta on konkursil „Parim noor instrumentalist“ võitnud kolmel korral oma vanuseklassis esikoha ja ühel korral teise koha. Eesti noorte keelpillimängijate konkurss-festivalil on ta samuti kolm korda saanud laureaadi tiitli (2023, 2021, 2018). Rahvusvahelistel konkurssidel pälvis ta 2017. aastal Lätis Augusts Dombrovski 9. konkursil II koha oma vanuseklassis ja eripreemia Läti teose parima esitamise eest. Samal aastal pälvis Ekke Rainer Tartus toimunud konkursil „Young Musician“ II koha ning virtuoospala parima esituse preemia oma vanuserühmas. Lisaks ERSO-le on ta tšellistina kaasa teinud Pärnu Linnaorkestri, Kristjan Järvi Ensemble’i, Põhjamaade Sümfooniaorkestri, Viimsi Sinfonietta ning Kristjan Järvi filmimuusika salvestamise projektides Eesti Raadio stuudios, Järvi Akadeemia Noorte Sümfooniaorkestris (Pärnu 2023,2022, 2021 ja 2020, dirigendid Neeme, Paavo ja Kristjan Järvi), Royal Concertgebouw Orchestra Young’is (Amsterdam 2019, dirigent Pablo Heras-Casado), ESYO-s (2018. aasta suvel ja 2019. aasta suvel ja sügisel). Eriliseks kogemuseks peab tšellist osalemist PLMFi kaheksaliikmelise ansambliga Šotimaal Bridge’i festivalil (2022) ja sealses festivaliorkestris.
Tallinna Kammerorkester (TKO)
Anete Ainsaar
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia magistriõppe instrumentaalkammermuusika eriala II kursuse üliõpilane.
TKO II viiulirühmas 2017. aasta lõpust.
Töötamine Tallinna Kammerorkestris on mulle kui keelpillimängijale saavutus omaette. Tegemist on küllaltki väikese kollektiiviga, kus igal mängijal on oluline roll kõlapildi kujundamisel. Tihti mängime ka ilma dirigendita, mis tähendab, et kammermuusika oskused tulevad siin vägagi kasuks. Tallinna Kammerorkestriga on olnud palju vastutusrikkaid kontserte, näiteks Pariisi Filharmoonias, Hamburgi Elbphilharmonie’s, Arvo Pärdi Keskuse avamistseremoonial, Pärnu Muusikafestivali avakontsertidel, kontsertreisidel USA-s, Türgis, Itaalias, Saksamaal, Prantsusmaal, Belgias jne.
Kammermuusika magistriõppes olen saanud ansamblimängu oskuseid veelgi täiendada ja viimistleda. See on mind kindlasti ka orkestrimängijana edasi arendanud. Akadeemias on põhirõhk individuaalsete pillimänguoskuste arendamisel, mis on kindlasti väga oluline. Kuna aga enamikust keelpilli- ja puhkpillimängijatest soliste ei saa, peab ettevalmistust orkestritööks pidama väga oluliseks. Orkestripartiide tunnid peavad üliõpilase jaoks olema väga olulise kohal ja EMTA sümfooniaorkester koht, kus tudengid panustavad 100% ja tahavad rõõmuga mängida. Ka meil võiks olla sarnaselt näiteks Sibeliuse Akadeemiale dirigentide harjutusorkester, kus üliõpilastest orkestrandid saavad lisaks mängimiskogemusele ka väikest tasu.
Eesti orkestrid on viimastel aastatel tohutult arenenud ja nende tase on tõusuteel. Orkestrikonkurssidele tullakse ka välismaalt, mis tähendab, et oleme saavutanud teatava rahvusvahelise tuntuse. Eestist välismaale minnes on orkestritöö leidmine kahtlemata raskem ja eeldab meeletut järjekindlust ning vahest ka kohapealse tutvusringkonna olemasolu. Kindlasti pole see aga võimatu.
Biograafia:
Anete Ainsaar lõpetas Tallinna Muusikakeskkooli (2013) ja omandas bakalaureusekraadi Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias (2017) professor Mare Teearu juhendamisel. Ta täiendas end Viini Kaunite Kunstide Ülikoolis (2015/16) professor Ulrike Danhoferi ja Itaalias Accademia Perosis (2018/19) Eva Bindere juures. Ainsaar on pälvinud auhinnalisi kohti rahvusvahelistel konkurssidel, sealhulgas Leedus ja Itaalias jm.
Solistina on ta esinenud Tallinna Kammerorkestri ja Tallinna Muusikakeskkooli sümfooniaorkestri ees. Ainsaar mängib ka barokkviiulit, esinedes koos tunnustatud interpreetide Reinut Teppi, Reet Suka ja Risto Joostiga. 2017. aastal asutas ta trio Cordelia, mis esines 2018. aastal festivalil Oude Muziek Utrecht. Ta on osalenud jazziprojektides, sealhulgas salvestanud 2021. aastal albumi Itaalias. 2023. aastal moodustas ta kammermuusika trio ning alustas magistriõpinguid Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias Maksim Štšura ja Triin Ruubeli juhendamisel. 2024. aasta kevadel võitis ta preemia V klaverikammermuusika konkursil Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias.
Siluan Hirvoja
Lõpetanud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia magistriõppe tšello erialal 2021. aastal.
TKO tšellorühmas 2019. aastast.
Orkestrandina on minu jaoks olnud kõige erilisemateks hetkedeks Tallinna Kammerorkestri esinemised suurtel välismaa lavadel. Kõige eredama mälestuse ja elamuse on siiani jätnud ülesastumine Hamburgi Elbphilharmonie saalis 2020. aastal. Samuti loen tähtsate saavutuste hulka nimekate plaadifirmade (näiteks ECM) salvestustel osalemised. Tallinna Kammerorkestril on ka oma kammermuusika sari, kus olen korduvalt üles astunud nii ansamblisti kui ka solistina.
EMTA-s õppides kuulusid minu kohustuslike ainete hulka ka kammeransambel ja orkester ning see on mind tõenäoliselt praeguse töö juures aidanud, sest osalesin neis väga palju. EMTA õpingute ajal kohtasin üpris sageli mitmete üliõpilaste hulgas ükskõikset suhtumist orkestriainesse, kuigi tegemist oli kohustusliku ja pillimänguga otseselt seotud ainega. Minu arvates tuleb just orkestri- ja ansamblimängu võtta õpingute ajal äärmiselt tõsiselt. Ma ei oska kommenteerida, kuidas on olukord praegu, aga minu õpingute ajal oli alates kolmandast õppeaastast keelpillimängijatele, lisaks klaveriga kammeransamblile, kohustuslik ka keelpillikvartett, mis on kahtlemata ülioluline aine. Samuti tegi minu õppekavas olulistele ainetele keskendumise keeruliseks väga paljude kohustuslike ainete olemasolu, mille olulisust enda eriala juures pean vägagi küsitavaks. Oleksin eelistanud valida rohkem valikaineid ning kohustuslike ainete hulka oleksid võinud jääda magistriõppes vaid eriala, kammeransambel ja orkester.
Mulle tundub, et Eesti orkestritel läheb järjest paremini ning tase pigem tõuseb. Viimastel aastatel on meie orkestritesse lisandunud mitmed silmapaistvad noored mängijad, kellest paljud on täiendanud ennast ka mainekates väliskõrgkoolides väljapaistvate mentorite käe all ning nad on võtnud oma südameasjaks tulla tagasi Eestisse ja siinsetesse orkestritesse tööle. Ma arvan, et peame just oma inimesi hoidma ja nendesse soojalt suhtuma.
Biograafia:
Siluan Hirvoja alustas tšelloõpinguid 2004. aastal Nõmme Muusikakoolis õpetaja Kaia Tambi juhendamisel ning jätkas seda Tallinna Muusikakeskkoolis Mart Laasi tšelloklassis. 2021. aastal omandas ta magistrikraadi Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias professor Henry-David Varema juhendamisel. Siluan on praegu Tallinna Kammerorkestri tšellorühma liige ning osaleb aktiivselt erinevates kammermuusika projektides. Alates 2022. aastast on Siluan keelpillikvarteti M4GNET liige.
Francesco Pio Russo
Lõpetanud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia magistriõppe 2024. aastal fagoti erialal
ERSO fagotirühmas 2023. aastast. Täidab ajutiselt ka Rahvusooper Estonia orkesteri fagotirühma kontsertmeistri ametikohta.
Kõige olulisemaks saavutuseks pean oskust elada terviklikku orkestrimuusiku elu – nautida iga proovi ja kontserti, samal ajal täielikult oma loomingulisust väljendades. See on tulnud läbi kogemuste, kuid on saanud võimalikuks tänu sellele, et Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias olid mul olemas kõik vajalikud ressursid orkestrimuusikuna areneda. Mind juhendasid suurepärased õppejõud, kes olid alati valmis kuulama ja nõu andma. Nad õpetasid mulle õigeid võtteid konkursiks valmistumisel ning seda, kuidas fagotirühmas tegutseda. Mul oli võimalus osaleda ka paljudes realistlikes konkursisimulatsioonides, mis suurendasid enesekindlust ja parandasid vaimset valmisolekut konkurssideks. Lisaks olid akadeemias olemas mugavad harjutusruumid, kontsertmeistrid ning spetsiaalne töökoda fagoti trostide valmistamiseks, mis oli varustatud kõigi vajalike tööriistadega. Oma kogemuse põhjal võin öelda, et sellised võimalused ei ole sugugi igalpool kättesaadavad. Siinne haridussüsteem on minu jaoks väga hästi toiminud. Võib-olla näen arenguvõimalusi orkestriprojektide kavade valikul – teosed peavad eelkõige toetama tudengite arengut, mis on üliõpilasorkestri tegevuse peamine eesmärk.
Olen Eestis elanud kolm aastat ja seetõttu ei ole saanud pikema aja vältel orkestrite arengut jälgida, kuid olen siit leidnud kõrgetasemelised orkestrid, mis püüavad pidevalt täiuslikkuse poole. Arvan, et Eesti orkestritel võiks olla rohkem võimalusi välismaistel lavadel esinemiseks ja rahvusvahelisteks kontsertreisideks, mis annaks veelgi suurema võimaluse kasvada ja maailmas end rohkem tutvustada.
Biograafia:
Francesco Pio Russo on itaalia fagotimängija, saksofonist ja improvisaator, kes õpib hetkel doktorantuuris Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias, kus uurib laiendatud mänguvõtete kasutusvõimalusi fagotil kaasaegses ja improvisatsioonilises muusikas professorite Peeter Sarapuu ja Theodore Parkeri juhendamisel. Lisaks klassikalisele koolitusele on ta õppinud jazzsaksofoni tunnustatud muusiku Stefano Di Battista juures ning tegutseb aktiivselt eri muusikastiilides.
Jürnas Rähni
Lõpetanud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia magistriõppe 2023. aastal metsasarve erialal
ERSO metsasarverühmas 2020. aastast ning Rahvusooper Estonia orkestri metsasarverühma kontsertmeister 2023. aastast.
Minu jaoks on kindlasti ühed tähtsamad saavutused konkursiga võidetud töökohad ERSO-s ning hiljem ka Rahvusooper Estonia orkestris. Konkursid toimusid ajal, mil õppisin veel Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias. Õpingute ajal oli mulle palju abiks selline õppeaine nagu orkestripartiid ja konkursitreening, kus sain ettemängu harjutada ning ennast ja enda sooritust selle läbi analüüsida. Olulisel kohal on ka erinevad välisturneed ERSO-ga, Eesti Festivaliorkestriga ja Gustav Mahleri noorteorkestriga suurtes Euroopa saalides nagu näiteks Elbphilharmonie Hamburgis, Zürichi Tonhalle või Viini Musikvereini kuldne saal. Oluliseks saavutuseks oli minu jaoks ka orkestrandina osalemine ERSO ja EMTA sümfooniaorkestri ühisprojektis. Kavas oli siis Mahleri 3. sümfoonia ning mulle anti võimalus mängida 1. metsasarve partiid. Olin sel hetkel alles bakalaureuseõppe II kursusel ja olen siiani väga tänulik EMTA-le ja ERSO-le selle usalduse ning saadud kogemuse eest.
Rõõm on tõdeda, et spetsiaalselt orkestrimängu puudutavad valdkonnad (nagu konkurssideks valmistumine ja partiide ettevalmistus) on leidnud õppeprogrammis aastatega üha suuremat tähelepanu. Tudengite kaasamine orkestritöö igapäevaellu on äärmiselt vajalik kogemus igale alustavale muusikule, mis on peale koroona-aastaid taas ellu äratatud ERSO akadeemia näol ning toimub pillirühmade kaupa ka Rahvusooper Estonia orkestris. Kuid selline koostöö saab ulatuda Eestist kaugemalegi, pakkudes üliõpilastele võimalusi osaleda projektides kas või naaberriikide ülikoolide orkestrites või muudes rahvusvahelistes koostööprojektides.
Eesti orkestrite elu on väga positiivselt mõjutanud suured publikunumbrid nii kontserdi- kui teatrisaalides. Sama saab öelda ka välisturneede kohta (ERSO, Eesti Festivaliorkester). Kogemus, mida orkestrant saab erinevates kollektiivides mängides, on vaid positiivseks mõjuks tema elule ja pillimänguoskustele.
Biograafia:
Jürnas Rähni alustas metsasarveõpinguid 2003. aastal Aruküla Huvialakeskuses Pääsulind õpetaja Joel Otsa juures. 2011. aastast õppis ta Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis Kalmer Kiige juhendamisel. 2023. aastal lõpetas ta Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia magistriõppe professor Kalervo Kulmala metsasarveklassis. Ta on õppinud Karlsruhe Muusikakõrgkoolis professor Will Sandersi metsasarveklassis ning täiendanud end Stefan Dohri, Alec Frank-Gemmilli ja Björn Olssoni meistriklassides. Jürnas Rähni on saavutanud II preemia Eesti interpreetide konkursil Tallinnas (2018). Solistina on ta üles astunud Pärnu Linnaorkestri, Eesti kaitseväe orkestri, Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli sümfooniaorkestri ning EMTA sinfonietta ees. Lisaks on Jürnas Rähni orkestrandina mänginud Gustav Mahleri noorteorkestris, Rahvusooper Estonia orkestris, Vanemuise sümfooniaorkestris, Pärnu Linnaorkestris, Eesti Festivaliorkestris, Põhjamaade Sümfooniaorkestris ja Tallinna Kammerorkestris.
Intervjuu autor on Jaanika Vilipo. Artikkel ilmus Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ajakirja kolmandas numbris (kevad 2025).
Fotogalerii avaneb, kui klõpsata pildile.
