Rubriik: Uncategorized @et

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia soolise võrdõiguslikkuse kava seab nii üldised põhimõtted sooteadlikkuse tõstmiseks akadeemias kui ka konkreetsemad tegevused aastateks 2023–2025.

Akadeemia senat kinnitas detsembris soolise võrdõiguslikkuse kava, mis on nüüdsest saadaval nii eesti kui ka inglise keeles EMTA kodulehel. EMTA soolise võrdõiguslikkuse kava on koostatud aastateks 2023–2025, selle on kokku pannud EMTA-s spetsiaalselt loodud töörühm, oluline sisend saadi nii rektoraadi liikmetelt, peakoordinaatoritelt, tugipersonalilt kui ka õppejõududelt. Lisaks koguti statistikat, küsiti tudengite arvamust ning võeti arvesse temaatilisi rahvusvahelisi uuringuid nii teadus- kui ka loovvaldkonnas.

Võrdõiguslikkuse edendamine on iga eduka rahvusvahelise organisatsiooni tunnus – mitmekesised kollektiivid on uuendusmeelsemad ja edukamad ning suudavad arvestada eri aspektide ja sihtrühmade vajadustega. Lisaks on sooline võrdõiguslikkus oluline aspekt teaduses. Kõigilt teadus- ja arendusasutustel, mis taotlevad Euroopa Liidu rahastust, on nõutav soolise võrdõiguslikkuse kava (SVK), mis hõlmab soopõhise statistika jälgimist, mõõdetavate eesmärkide seadmist ja kokkulepitud tegevusi soolise võrdsuse toetamiseks.

Kuigi soolise võrdõiguslikkuse kavas lähtutakse binaarsusest, tunnustab EMTA enda väärtustes ja tegevustes iga inimese soolist identiteeti, mõistes, et sooline identiteet võib olla palju mitmekesisem.

Soolise võrdõiguslikkuse kava koostati aastateks 2023–2025 ning seab tegevused kolmes mõõtmes: organisatsiooniüleselt sooteadlikkuse tõstmine, EMTA kui õpikeskkonna mitmekesisuse toetamine ning EMTA kui töökeskkonna arendamine mitmekesisemaks ja kaasavamaks.

Plaanid 2024. aastaks näevad ette täiendkoolitusi töötajate koolitus- ja arutelunädalal „Arenevas Akadeemias“ ja e-õppe vormis, soopõhise statistika kajastamist kodulehel, võrdõiguslikkuse töörühma moodustamist, rahvusvahelise päeva „Naised teaduses“ tähistamist ning mitmekesise tööandja leppega liitumist.

Sooline võrdõiguslikkuse kava 2023–2025 on saadaval õigusaktide ja juhendite lehel siin.

Lisainfo:
Elina Kivinukk
EMTA võrdse kohtlemise usaldusisik
elina.kivinukk@eamt.ee

Ajakirja Muusika muusikapublitsistika autoripreemia tänavused laureaadid on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia doktorant-nooremteadur Meeta Morozov ja vilistlane Edith-Helen Ulm.

Meeta Morozov lõpetas 2017. aastal Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia bakalaureuseõppe muusikapedagoogika erialal ja 2020. aasta magistriõppe muusikateaduse erialal. Samal aastal astus ta muusikateaduse doktoriõppesse, kus tema juhendajaks on vanemteadur Anu Kõlar.

Edith-Helen Ulm on lõpetanud Tallinna Konservatooriumi (EMTA) muusikateaduse alal, hiljem täiendanud end Kreeka riigi stipendiaadina Aristotelese-nimelises Thessaloniki ülikoolis ning pälvinud kirjaliku tõlke magistrikraadi Tallinna ülikoolist.

Preemiad läksid Edith-Helen Ulmile ja Meeta Morozovile sisutihedate kontserdi- ja festivaliarvustuste eest. Käsitlusel on olnud Eesti muusika päevad, Eesti Interpreetide Liidu ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Eesti muusika nädal, Rudolf Tobiase „Joonase“ uusredaktsiooni esitus, Tallinna Kammermuusika Festival, vanamuusikafestival „Tallinn feat. Reval“ jpm.

Õnnitleme!

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kirjastuse (toimetaja Anu Schaper) ja interpretatsioonipedagoogika eriala koostöös ilmus 2023. aasta lõpus Heiki Mätliku „Klassikalise kitarrimängu käsiraamat“.

Käsiraamat annab ülevaate ajalooliste näppepillide (renessansskitarr, vihuela, barokk-kitarr, renessanss- ja barokklauto, 19. sajandi romantiline kitarr) mängupraktikast ning neile pillidele loodud muusika esitamise võimalustest kaasaja kitarril. Samuti leiab raamatust ülevaate kitarrimuusika erinevate ajastute stiilidest, mänguefektidest, kitarri prepareerimisest jpm.

Raamat on mõeldud kitarriõpetajatele, kitarri eriala õpilastele ja üliõpilastele ning kõikidele klassikalise kitarrimängu huvilistele.

Käsiraamat on saadaval akadeemia e-poes: https://eamt.ee/toode/heiki-matlik-klassikalise-kitarrimangu-kasiraamat/

12. detsembril 2023 kaitses Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia teadur Anu Schaper Freiburgi Albert Ludwigi ülikoolis doktoritöö teemal „Johann Valentin Meder (1649–1719). Muusikakultuuri vahendaja Läänemere ruumis 17. sajandi lõpus ja 18. sajandi alguses“ hindele summa cum laude. Tööd juhendas prof. dr. Konrad Küster. Töö üheks retsensendiks oli ja kaitsmiskomisjonis osales ka prof. dr. Toomas Siitan.

Tüüringis sündinud Johann Valentin Meder tegutses Läänemere äärsetes linnades kokku 45 aastat, Tallinnas kantorina, Gdańskis Maarja kiriku kapellmeistrina ja Riias toomorganistina. Doktoritöö peamine eesmärk oligi uurida Mederi tegevust neis kolmes linnas, vaadeldes, kuidas see suhestub kohalike muusikatraditsioonidega, ja analüüsida Mederi vaimulikke vokaalteoseid muusikaloolises kontekstis. Töö põhineb mahukal arhiivitööl ja kuna seni puuduvad kõigi kolme linna kaasaegsed muusikalood, hõlmas arhiivitöö ka vastavat laiemat muusikaloolist konteksti. Eraldi peatükis valgustatakse Mederi vaimuliku kirikumuusika olulisemaid iseloomulikke jooni. Töö lisa hõlmab muuhulgas Mederi kõigi seni avaldamata teoste toimetatud transkriptsioone koos kriitiliste märkustega.

Õnnitleme!

Reedel, 5. jaanuaril toimus traditsiooniline Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia rektori kolmekuningapäeva vastuvõtt, mis algas ka sel korral muusikalise tervitusega EMTA kontserdi- ja teatrimaja suures saalis.

Esitusele tuli katkend Benjamin Britteni kogupereooperist „Väike korstnapühkija“, mis esietendus akadeemia suures saalis 14. detsembril 2023. Ooperi lavastaja on Liis Kolle, muusikaline juht ja dirigent Hirvo Surva. Laval on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia laulu eriala üliõpilased, vilistlased ja väike orkester, Rahvusooper Estonia poistekoori solistid ning Eesti Raadio Laste Laulustuudio solistid. Lisaks üllatasid vastuvõtul osalejaid loomingulise tervitusega kaasaegsete etenduskunstide üliõpilased, kelle etteastet sai nautida akadeemia black box’is.

Rektor professor Ivari Ilja tervitas Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia külalisi ja kolleege järgmiste sõnadega: „Mul on suur rõõm ja au tervitada teid Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia traditsioonilisel kolmekuningapäeva vastuvõtul, mis suurepärase traditsioonina käib meie majas juba oma 30. aastaringi. See on olnud ikka üritus, kus üksteisele head uut aastat soovida, tänada koostööpartnereid, toetajaid, kinnitada sõprust ja mõtiskleda tulevikust. 2023. aasta oli Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia jaoks erakordselt koostöörohke ja tundub, et ka uus, 2024. aasta ei jää sugugi alla. Seetõttu lubage mul kogu meie akadeemilise pere nimel tänada kõiki Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia koostööpartnereid, sõpru ja toetajaid. Aitäh! Kohe-kohe näete te mõningaid katkendeid inglise helilooja Benjamin Britteni igihaljast lasteooperist „Väike korstnapühkija“. On ju öeldud, et kunstniku jaoks on tähtis endas säilitada või siis taasleida laps. Miks ei võiks see olla samamoodi ka kõigi teiste puhul? Ükskõik kui palju kordi pannakse elu jooksul proovile lapsepõlvest pärit usk sellesse, et headus lõpuks võidab, jääb see veendumus meiega loodetavasti alatiseks. Sümboliseerigu siis väikese korstnapühkijapoisi pääsemine uute sõprade toel ning kappamine õnneliku tuleviku poole ka meie lootusi ja usku sellesse, et üheskoos, üksteist toetades on see võimalik.“

Fotod: Rene Jakobson

Eesti Rahvuskultuuri Fondi juures alustas tegevust Elfrida ja Erik Rämmeldi mälestusfond, mis toetab stipendiumidega Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ooperilaulu eriala üliõpilasi.

18. detsembril toimus akadeemia suures saalis stipendiumikonkurss, kus osales 12 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ooperilaulu eriala üliõpilast. Osalejaid hindas žürii koosseisus rektor professor Ivari Ilja ja muusika interpretatsiooni osakonna laulu õppejuht professor Nadežda Kurem.

Žürii otsusel pälvisid Elfrida ja Erik Rämmeldi fondi esimese stipendiumi Annabel Soode (õp. Monica Hauswalter) ja Stanislav Šeljahhovski (õp. Mati Turi). Stipendiumi suurus on 1000 eurot.

2012. aastal allkirjastasid Eri Klas ja Erich Rämmeld lepingu, millega Erich Rämmeld asutas Eesti Rahvuskultuuri Fondi juurde Elfrida ja Erich Rämmeldi mälestusfondi. Lepingujärgselt alustab fond oma tegevust pärast  Erich Rämmeldi testamendi jõustumist.

Erich Rämmeld sündis 1923. aastal Tallinnas. II maailmasõja ajal võitles ta vabatahtlikuna Soome mereväes. Pärast teenistusest vabastamist 1944. aastal liikus ta edasi Rootsi, kus töötas Karlstadis Nyströmi klaveri- ja orelivabrikus ja õppis Stockholmis laulmist. 1951. aastal asus elama Kanadasse, Torontosse. Kogu oma elu harrastas Erich aktiivselt koori-, ooperi- ja operetilaulu. 2018. aastal suri Erich Rämmeld Torontos.

2022. aasta novembris jõudis tema pärand summas 422 759 eurot Eestisse ning Eesti Rahvuskultuuri fondi juures alustas tegevust Elfrida ja Erich Rämmeldi mälestusfond eesmärgiga toetada Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias õppivaid noori ooperilauljaid. Esimesed stipendiumid Elfrida ja Erich Rämmeldi mälestusfondist eraldati käesoleval aastal. Stipendiumikonkursi stipendiaatide leidmiseks korraldab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia.

Õnnitleme!

Kultuuriministeeriumi algatatud Eesti kultuuri teadus- ja arendusprogrammi tänavuses taotlusvoorus oli edukas vanemteadur Žanna Pärtlase projekt „Seto lauluviiside tüpoloogia: teadusliku ja rakendusliku elektroonilise ressursi loomine“.

Aastase projekti käigus on plaanis arhiivimaterjalide põhjal tuvastada, süstematiseerida, analüütiliselt kirjeldada ja veebirakenduse abil avaldada kõik seto mitmehäälse laulu viisitüübid. Viisitüpoloogia koostamine on ühelt poolt tähtis uurimisvorm etnomusikoloogias, teisalt võib uurimistulemuste avalikustamine kasutajasõbralikus digitaalses formaadis rikastada seto laulu kaasaegset esituspraktikat.

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia koostööpartneriks selles projektis on Eesti Kirjandusmuuseum, projekti eelarve on 80 000 eurot.

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia pere tunnustas sel aastal oma kolleege järgmistes kategooriates: aasta uued tulijad (akadeemiline ja administratiivne töötaja), aasta teod (akadeemiline ja administratiivne valdkond), aasta kolleeg.

Hääletuse tulemused avalikustati teisipäeval, 19. detsembril rektori ja ametiühingu jõuluvastuvõtul. Rektor Ivari Ilja andis tunnustused üle järgmistele kolleegidele:

AASTA UUS TULIJA – AKADEEMILINE TÖÖTAJA 2023: akordioni lektor Mikk Langeproon

AASTA UUS TULIJA – ADMINISTRATIIVNE TÖÖTAJA 2023: haridustehnoloog Piret Lehiste

AASTA TEGU – AKADEEMILINE VALDKOND 2023: EMTA sümfooniaorkestri esinemine Berliini Konzerthausis 22.08.2023

AASTA TEGU – ADMINISTRATIIVNE VALDKOND 2023: EMTA õppehoone fuajee renoveerimine

AASTA KOLLEEG 2023: õppe- ja teadusprorektor Margus Pärtlas

Õnnitleme!

Lisaks allkirjastasid jõuluvastuvõtul Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia rektor Ivari Ilja ja ametiühingu usaldusisik Olga Tungal uuendatud kollektiivlepingu. Kollektiivleping on vabatahtlik kokkulepe töötajate ja tööandja vahel, millega saab kindlaks määrata töötamise tingimused. Kollektiivlepingu sõlmimist, kehtimist, lõppemist ja sisu reguleerib kollektiivlepingu seadus.