Rubriik: Uncategorized @et
8. mail algusega kell 10.00 toimub Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias traditsiooniline muusikauuringute kevadkonverents, mida korraldab akadeemia koostöös Eesti Muusikateaduse Seltsiga.
Kevadkonverentsile on oodatud esinema noorema põlvkonna muusikauurijad keskkooliõpilastest doktorantideni välja, kelle teadustöö või uurimisprojekt käsitleb muusikat.
Oma osalemissoovist palume teada anda hiljemalt 7. aprillil siin, esitades kuni ühe lehekülje pikkuse suulise või posterettekande abstrakti.
Konverentsil esinejad selguvad hiljemalt 21. aprillil.
Kontaktid:
Marju Raju, marju.raju@eamt.ee
Brigitta Davidjants, brigitta.davidjants@eamt.ee
Laura Schotter, laura.schotter@eamt.ee
10. aprillil kell 15.00 kaitseb ruumis A-207 muusikateaduse magistritööd Carolin Krajňák teemal “Pianist Hilja Saarne kontserttegevus Eestis aastatel 1933–1944 ja Rootsis 1944–1999”. Töö juhendaja on Anu Kõlar ning oponent Hain Rebas.
Magistritöö eesmärk on käsitleda pianist Hilja Saarne kontserttegevust Eestis aastatel 1935–1944 ning Rootsis perioodil 1944–1995. Magistritöö põhineb põhjalikel allikauuringutel ning selle käsitlusviis on peamiselt muusikabiograafiline. Hilja Saarne oli Eestis tunnustatud muusik, kes pärast Tallinna Konservatooriumi lõpetamist esines nii avalikel kontsertidel ka Riigi Ringhäälingus. Jõudes põgenikuna Rootsi, jätkas ta erialast tegevust, esialgu põhiliselt rahvuskaaslaste kultuurisündmustel. Alates 1952. aastast said järjest olulisema rolli kontserdid Rootsi lavadel ja koosmusitseerimine kohalike muusikutega. Sealjuures eelistas Hilja Saarne kogu oma professionaalse pianistikarjääri vältel musitseerida kammeransamblites.
Tööga saab tutvuda siin ja EMTA raamatukogus.
2. aprillil on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (EMTA) ning Arvo Pärdi Keskuse kutsel Tallinnas Harvardi Ülikooli emeriitprofessor, väljapaistvaim Bachi ja Mozarti muusika uurija Christoph Wolff. Kell 15.00 esineb ta EMTA kammersaalis avaliku loenguga “News about J. S. Bach’s Life and Works: Recent Advances in Bach Scholarship”. Sellele järgneb vestlusring Bachi esituskunsti teemadel, mida juhib klaveri ja instrumentaalkammermuusika lektor Maksim Štšura.
Christoph Wolff (s. 1940), Harvardi Ülikooli emeriitprofessor on tuntud eelkõige kui üks silmapaistvamaid Bachi ja Mozarti muusika uurijaid. Ta õppis muusikateadust ja kirikumuusikat Berliinis, Freiburgis ja Erlangenis, omandas 1963 interpreedi diplomi ajalooliste klahvpillide alal ja doktorikraadi uurimusega Bachi hilisest stiilist. Ta on õpetanud Erlangenis, Torontos, New Yorgis, Princetonis ning valiti 1976. aastal Harvardi Ülikooli muusikaprofessoriks ja on olnud tegev ka New Yorgi Juilliardi doktorikooli juures. 2001–2013 oli ta Leipzigi Bachi-Arhiivi president ja direktor ning on paljude akadeemiliste ühingute ja ülikoolide auliige.
Paljud Wolffi uurimused on pälvinud valdkonna kõrgeimaid auhindu. Temalt on ilmunud üks hinnatumaid Bachi-monograafiaid „Johann Sebastian Bach: The Learned Musician“, mis on nomineeritud Pulitzeri preemiale ja tõlgitud üheksasse keelde. Wolffi värskeimaks raamatuks on „Bach’s Musical Universe: The Composer and His Work“ (2020).
Neljapäeval, 13. märtsil algab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias neli päeva kestev XI vanamuusikafestival Ceciliana. Festivali kunstiline juht on akadeemia varajase muusika õppejuht, klavessiini professor Imbi Tarum.
“Seekordsel festivalil esineb koguni kaks barokkorkestrit – Tallinna Barokkorkester Egmont Välja ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia barokkorkester Meelis Orgse juhendusel. Kavades baroki suurkujude Bachi, Händeli, Vivaldi ja Corelli kaunid teosed, solistideks Reinut Tepp, Lembit Orgse, Meelis Orgse, Mari Targo ja Elo Tepp,” ütleb festivali kunstiline juht Imbi Tarum.
Festivali külalisesinejad on duo Dan Laurin (plokkflööt) ja Anna Paradiso Laurin (klavessiin) Rootsist, flöödiansambel Intra Vires Soomest ja soprani-viola da gamba duo Duo Accenti Suurbritanniast. “Külalised annavad nii meistrikursusi kui kontserte. Päevastel nädalalõpu kontsertidel astuvad üles akadeemia oreliüliõpilased ja esmakordselt ka akordioni üliõpilased,” sõnab Tarum, kelle sõnul on festivali korraldamine üks viis populariseerida kaunist vanamuusikat.
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia on vanamuusikafestivali Ceciliana korraldanud alates 2014. aastast alates. Festival toob lavale nii üliõpilasi kui ka kohalikke ja rahvusvahelisi tippinterpreete. Külalisesinejad on tunnustatud ja aktiivsed muusikud, kes tegutsevad nii ansamblite koosseisudes kui ka pedagoogidena. Festivali kontserdid toimuvad EMTA saalides.
Rohkem infot festivali kohta siit.
Auhind anti üle 7. märtsil Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (EMTA) rahvusvahelisel konverentsil “Dramaturgia – maastike kaardistamine”, mille üks peakorraldaja on EMTA dramaturgitöö vanemlektor Siret Campbell. Nagu traditsiooniks saanud, kingiti auhinna laureaadile Eesti kunstniku teos, sel korral Reti Saksa graafiline leht “Ise endaga”.
Siret Campbell on dramaturg ja dramaturgide õpetaja, kelle töö mõju on laialdasem kui konkreetsed lavale jõudnud tekstid. Campbell oli Eesti esimese näitekirjanduse arendamisele pühendunud erakooli, Drakadeemia (2008–2024) asutaja ja juht. Drakadeemias sai spetsiifiline ja enamasti ülikooliseinte vahel jagatav teadmine professionaalide juhendamisel kättesaadavaks palju laiemale ringile inimestele. Alates 2022. aastast töötab Campbell Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikoolis vanemlektorina ja õpetab dramaturgiat.
Campbelli töö mõjul on senisest rohkem ja teadlikumalt väärtustatud lavastusdramaturgi ametit ning loodud kvaliteetset lavastusdramaturgiat. Campbelli ulmenäidend “Beatrice” (2017), mis käsitleb surmajärgse elu võimalikkuse küsimust, pälvis Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali 2017. aasta preemia. Hea Teatri Auhind tunnustab Campbelli senist tööd ja innustab jätkama – ehkki Drakadeemia on oma tegevuse lõpetanud, jätkub teadlik töö dramaturgia arendamisel teistes vormides.
Hea Teatri Auhinna asutas 2002. aastal Eesti Teatrikriitikute Ühendus; alates 2012. aastast annab seda välja Eesti Teatriuurijate ja -kriitikute Ühendus. Auhind antakse loominguliste saavutuste eest, mida ühendus peab tähelepanuväärseks Eesti teatripildis, vastavas loominguvaldkonnas või konkreetses loomeloos. Auhind ei tõsta esile ilmtingimata viimase hooaja tipplavastust või -rolli, vaid tunnustab teatritegijat või -kollektiivi, kelle loomingulised põhimõtted ja saavutused kõnelevad tõsisest suhtumisest teatrikunsti pikema aja vältel.
Varasemad Hea Teatri Auhinna laureaadid on Guido Kangur (2002), Andres Noormets (2003), Aleksander Eelmaa (2004), Marika Vaarik (2005), Aare Toikka (2006), Võru Teatriateljee (2007), Priit Raud (2008), Katariina Lauk (2009), Raimo Pass (2010), Piret Rauk (2011), Anne Türnpu (2012), Ingomar Vihmar (2013), Lauri Lagle (2014), Ardo Ran Varres (2015), Juhan Ulfsak (2016), Helle Laas (2017), Aarne Soro (2018), Ester Pajusoo (2019), ZUGA Ühendatud Tantsijad (2020), Margus Vaigur (2021), Taavi Tõnisson (2022) ja Rasmus Kaljujärv (2023).
Allikas: Eesti Teatriliit
Juba kaheteistkümnendat korda toimub märtsikuus Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (EMTA) 3. õpiaasta doktorantide konverents (inglise keeles).
18. märtsil algusega kell 11.30 esinevad EMTA tornisaalis (D-511) ettekannetega loovuurimuse doktorandid-nooremteadurid Peeter Margus, Ekke Västrik ja Valle-Rasmus Roots ning muusikateaduse doktorant-nooremteadur Veeda Kala. Helsingi Kunstide Ülikooli Sibeliuse Akadeemia doktoriõpet esindavad Jenna Ristilä, Orest Smovzh ja Marc Sabat. Jāzeps Vītolsi nimelisest Läti Muusikaakadeemiast on kohal Platon Buravicky. Konverentsist teeb kokkuvõtte Läti Muusikaakadeemia teaduse ja loometöö prorektor, pianist Diāna Zandberga.
Kava asub siin.
Konverentsi korraldustoimkonnas on EMTA 2. õpiaasta doktorandid.
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Fondi Tõnu Kaljuste nimelise allfondi komisjon otsustas 2025. aasta stipendiumi määrata Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (EMTA) doktorandile, metsosopran Tuuri Dedele.
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia doktorant Tuuri Dede on juba pälvinud tunnustust nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt. Ta on esinenud solistina mitmete mainekate orkestritega, sealhulgas Müncheni Filharmoonikud, Taani Rahvuslik Sümfooniaorkester, Göteborgi Sümfoonikud ja Eesti Riiklik Sümfooniaorkester. Dede on osalenud ka Equilibrium Young Artists programmis, mille asutas maailmakuulus sopran ja dirigent Barbara Hannigan. Samuti on Tuuri Dede andnud kontserte koos Ludensemble, Pärnu Linnaorkestri ja ansambliga Floridante.
Tuuri Dede tegevust iseloomustab mitmekülgne repertuaar, koostöö tunnustatud dirigentide ja orkestritega ning osalemine rahvusvahelistes projektides, mis kinnitavad tema positsiooni silmapaistva solistina nii kodu- kui välismaal.
Tõnu Kaljuste sõnas, et stipendiumiga on soov esile tõsta Tuuri Dede mitmekesist muusikalist tegevust ning soovida talle edukat doktorantuuri lõpetamist Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias. Stipendiumi annab Tõnu Kaljuste üle rahvusvahelisel naistepäeval 8. märtsil.
Tõnu Kaljuste stipendiumi pälvib EMTA üliõpilane, kelle tegevusväli suudab haarata nii vokaal- kui ka instrumentaalmuusika ning kes loob sildasid. EMTA Fondis asutas Tõnu Kaljuste allfondi Eesti Ameerika Fond, kuhu stipendiumi loomiseks on annetanud algkapitali eraisik Epp Tsirk. Eelmistel aastatel on stipendiumid pälvinud Rasmus Puur, Pärt Uusberg, Mai Simson, Kadri Toomoja, Ode Pürg, Alisson Kruusmaa ja Sten Heinoja.
Täna, 7. märtsil algab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia suures saalis kaks päeva kestev rahvusvaheline konverents „Dramaturgia – maastike kaardistamine“, mis mõtestab lahti dramaturgia rolli eri etenduskunstide vormides. Konverentsi avapäeval esitletakse ka “Dramaturgiraamatut”.
Käesoleval õppeaastal möödub 20 aastat dramaturgiaalase kõrgharidusõppe algusest Eestis. Selle tähistamiseks toimub 7.–8. märtsini Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia suures saalis rahvusvaheline konverents, kus käsitletakse, kuidas mõistavad etenduskunstide praktikud ja teoreetikud dramaturgia olemust ja dramaturgi tööd.
“Dramaturgia olemus ja dramaturgide töö on viimasel kahel kümnendil palju muutunud. Konverentsi eesmärk ongi kaardistada dramaturgiat teatrimaastikul, aga ka tantsu-, etenduskunsti-, filmi- ja kirjandusväljal. Vaatleme, mis on toimumas nii Eestis kui kaugemal, mõtestame tänast ja küsime, mis on dramaturgia tulevikusuundumused,” sõnab konverentsi üks korraldajatest, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunsti osakonna dramaturgitöö vanemlektor Siret Campbell.
Konverentsi esimesel päeval peavad ettekandeid kodumaised teatripraktikud ja -teoreetikud. Teemadering hõlmab nii sõnateatrit kui tantsudramaturgiat, samuti käsitletakse teatri ja kirjanduse ristumiskohti ning institutsionaalset dramaturgiat.
Teisel konverentsipäeval jagavad oma mõtteid ja kogemusi välisesinejad. Konverentsi peaesineja on Briti näitekirjanik ja etendaja Tim Crouch, kes esineb loengetendusega dramaturgiast ja ettekujutusvõimest. Teiste ettekannete teemadeks on tantsudramaturgia õpetamine ning digitehnoloogiate ja tehisintellekti kasutamiseni teatris; töövõttestike osas tõmmatakse paralleele ka filmimaailmaga ja uuritakse näidendite ekspordipotentsiaali.
“Dramaturgi ametit ja dramaturgiaõpet Eestis pole varasemalt nii põhjalikult fookusesse võetud – mõtlen siin nii konverentsi toimumist kui ka „Dramaturgiraamatu“ väljaandmist,” lisab Campbell.
Eesti Teatriliidu ja EMTA lavakunsti osakonna koostöös välja antud „Dramaturgiraamatus“ räägivad 13 Eesti dramaturgi loomingulistes intervjuudes oma erialastest kogemustest, tööviisidest, põhimõtetest ja tulevikuvisioonidest. Intervjueeritute seas on näiteks Eero Epner, Andrus Kivirähk, Merle Karusoo ja Piret Jaaks. Intervjuud viisid läbi EMTA lavakunsti osakonna dramaturgia eriala üliõpilased Maarja Moor ja Joosep Lõhmus, raamatu toimetaja on vanemteadur Madli Pesti. Raamatu esitlus koos vestlusringiga toimub akadeemia suures saalis konverentsi avapäeval.
Lisainfo konverentsi kohta siit.
Konverentsi korraldab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunsti osakond ja see toimub koostöös Eesti Teatri Agentuuri, Eesti Lavastajate ja Dramaturgide Liidu ja Sõltumatu Tantsu Lavaga. Konverentsi toetab Eesti Kultuurkapital.
Meediakajastusi:
20 aastat dramaturgiõpet Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias (Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ajakiri, kevad 2025)
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias algab reedel rahvusvaheline konverents “Dramaturgia – maastike kaardistamine” (Klassikaraadio, 05.03.2025)
Hea Teatri Auhinna laureaat on Siret Campbell (ERR, 08.03.2025)
Siret Campbell: teatrivaataja jaoks on dramaturgi töö sageli nähtamatu (ERRi kultuurisaade OP, 13.03.2025)
“Plekktrummi” külaline on dramaturg Siret Campbell (ERR, 20.03.2025)
Siret Campbell: Eesti kirjandusrahvas on näitekirjandust kõrvale jätmas (ERR, 25.03.2025)
Loetud ja kirjutatud. Dramaturgia (Vikerraadio, 29.03.2025)
Dramaturgia vajadusest (Sirp, 04.04.2025)
Dramaturgide verstapost (Sirp, 11.04.2025)
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ja Eesti Muusikanõukogu esitasid ühiselt arvamuse koos kommentaaridega Eesti Muinsuskaitseameti poolt tellitud Rahvusooper Estonia juurdeehituse pärandimõju hinnangule. Kahjuks kommentaare enam arvesse võtta pole võimalik, kuid see lisatakse eraldiseisva arvamusena mõjuhinnangu juurde.
Dokumendiga saab tutvuda siin.
2. märtsil, Friedebert Tuglase 139. sünniaastapäeval kuulutati Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse muuseumis välja tänavused novelliauhinna laureaadid. Preemia pälvisid sel aastal Brigitta Davidjants, kes on ühtlasi Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia teadur, ja Meiu Münt Loomingus ilmunud novellide eest.
Žürii koosseisus Maria Esko, Mart Kangur, Eva Koff, Kruusa Kalju, Tiina Laanem ja Indrek Mesikepp otsustas 2024. aasta jooksul ilmunud novellidest tunnustada auhinnaga järgmisi teoseid:
Brigitta Davidjants, “Vaikusesse” (Looming nr 1)
Meiu Münt, “Kuidas saada heaks” (Looming nr 10)
Žürii sõnul paistsid auhinna pälvinud tekstid silma väga hea keelekasutuse ja suurepärase kompositsiooni poolest. Lisaks avaldasid mõlemad autorid žüriile muljet oskusega avada inimolemust selle ebatäiuslikkuses ja haavatavuses, kuid samal ajal leida selles jõudu, ruumi vastuoluliste tõdede paljususele ja üheaegsusele.
Brigitta Davidjants alustab oma novelli “Vaikusesse” aistiliselt tajutava ruumi loomisest. Seejärel viib ta meid keeruliste pere- ja rahvussuhete keskele, mida käsitledes ei ilustata minategelase mõttemaailma, vaid tuuakse igapäevaste pingete ja rahvuslike traumade vastastikmõjus esile tundmused, mida tavapäraselt ei taheta endale tunnistada. Loo lõpuks jõutakse – ja seda vähimagi plakatlikkuseta – väga suure inimliku üldistuseni naiste kaitsetusesest mis tahes ajal mis tahes maal.
Meiu Mündi novellis “Kuidas saada heaks” avaldub autorile iseloomulik mahlakas ja elutruu tekst, nii otsese kõne kui sisekõne vormis. Minategelase eneseirooniline ja nukravõitu huumor varjab küll traagikat, kuid mõjub soojalt ning lähendab lugejat tegelastele. Novell annab väga hästi edasi inimloomust oma vastuolulisuses, mis on täis kahtlusi ja vastandlikke tundeid. Loo jutustamine katkestatakse oskuslikult, ühest vastust andmata, ent seda mõjuvamalt.
54. korda välja antava novelliauhinna asutas Friedebert Tuglas 1971. aastal ning see on Eesti pikima ajalooga katkematult välja antud kirjanduspreemia. Maineka tunnustuse on tänaseks pälvinud juba 108 eesti novelli.
Õnnitleme!
Allikas: ERR
