Rubriik: Uncategorized @et
Sel suvel toimuvad järgmised Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia suvekoolid:
4.–8. juuli: Suvekool noortele vask- ja löökpillimängijatele Noarootsis
7.–12. august: VII suvekursus noortele pianistidele Haapsalus
7.–10. august: Koolieelse lasteasutuse muusikaõpetajate suvekool Pärnus
14.–17. august: Üldhariduskooli muusikaõpetajate suvekool Pärnus
21.–24. august: Suvekool kooliteatrite ja teatriringide juhendajatele Pärnus
Loe lähemalt EMTA täienduskoolitusekeskuse lehelt: eamt.ee/taiendusope/koolituskalender/
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia pakub võimalust osaleda tasuta kursusel „Digitaalne noodigraafika ja töölehtede koostamine“.
Kursuse eesmärgiks on anda tegevmuusikutele ja muusikaõpetajatele kaasaegseid teadmisi ning oskusi infotehnoloogia kasutamiseks nii muusika õpetamisel kui ka interpretatsioonis.
- Tutvustame digitaalse noodigraafika kasutamise võimalusi.
- Õpetame looma digitaalseid töölehti.
Kursus toimub kahel päeval: 30. septembril ja 14. oktoobril 2023.
Registreerimine on avatud 10. septembrini. Lisainfo siit.
Küsimuste korral palume pöörduda EMTA täienduskoolituskeskuse poole e-posti aadressil tkk@eamt.ee või telefonil 6675 757.
Kursus toimub projekti „Täiskasvanuhariduse edendamine ja õppimisvõimaluste avardamine“ raames, läbiviimist toetavad Euroopa Liit Euroopa Sotsiaalfondist ja Eesti riik.
Aavo Ots
25.01.1951–10.06.2023
Lahkunud on emeriitdotsent Aavo Ots – trompetist, pedagoog ja puhkpilliorkestrite dirigent, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia pikaaegne trompeti õppejõud.
Aavo Ots sündis Vastseliinas, trompetiõpinguid alustas ta Leonid Eriku juhendamisel. Ots õppis Heino Elleri nimelises Tartu Muusikakoolis trompeti ja koorijuhtimise erialal ning lõpetas Tallinna Riikliku Konservatooriumi koorijuhtimise erialal Gustav Ernesaksa ja Olev Oja klassis ning trompeti erialal Tõnu Tarumi klassis. Trompetimängu alal täiendas ta end Leningradi Riiklikus Konservatooriumis.
Aavo Ots töötas kuni surmani Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias ning Tallinna Muusika- ja Balletikoolis. Üle 30 aasta korraldas ta kunstilise juhina rahvusvahelisi trompetipäevi, arvukaid meistriklasse, suvelaagreid õpilastele ja kontserte. Ta on olnud ka Rahvusooper Estonia orkestrant.
Aavo Ots on dirigeerinud üldlaulupidudel ja üliõpilaslaulupidudel Gaudeamus puhkpilliorkestreid ning olnud puhkpilliorkestrite üldjuht. Ta on mitmekordne Eesti Kultuurkapitali aastapreemia laureaat ja pälvinud mitmel korral Eesti Kooriühingu aasta orkestridirigendi nimetuse. Talle on omistatud Valgetähe V klassi teenetemärk.
Hoiame mälestust ja langetame leinas pea. Avaldame sügavat kaastunnet lähedastele.
Hüvastijätt Aavo Otsaga toimub 16. juunil kell 11.00 Tallinna Jaani kirikus.
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia pakub alates sügisest võimalust õppida muusikaproduktsiooni ja laulukirjutamist ning muusikapedagoogikat aastase eriprogrammi alusel ehk omandada neil aladel mikrokraad.
Õppimine on tasuline ja mikrokraadi omandanu saab akadeemialt ka vastava tunnistuse. Soovi korral on võimalik mikrokraadi ainepunkte kasutada hilisemas kraadiõppes.
MUUSIKAPRODUKTSIOON JA LAULUKIRJUTAMINE
Olenemata sellest, kas oled pürgiv laulukirjutaja, kes soovib arendada oma oskuseid, või muusikaprodutsent, kelle eesmärgiks on laiendada erialast ampluaad – mikrokraadiprogrammi läbimine annab vajalikud teadmised ja oskused edukaks toimetulekuks tänapäevases konkureerivas muusikatööstuses. Programm on osa EMTA heliloomingu ja muusikatehnoloogia õppekavast.
Praktilise õppe ning põhjalike kontseptsioonide ja teooriate kombinatsiooni kaudu omandatakse vajalikud teadmised ja oskused professionaalsel tasemel helisalvestuste ning mikside produtseerimiseks. Muusikaproduktsiooni käsitletakse antud programmis kunstilisest vaatenurgast. Produtsent on kui loomejuht – helidisainer, kes kujundab enda Isikupärase kõlakarakteri ja artistliku stiili, st enda helilise sõrmejälje (ingl sonic fingerprint).
Mikrokraadiprogramm annab osalejale ideaalse võimaluse arendada loovust, omandada teadmisi ja tehnilisi oskusi oma kunstiliste ideede realiseerimiseks.
Õppekeel on inglise keel ja avatud on 8 õppekohta.
Kandideerimise tähtaeg on 30. juuni 2023. Rohkem infot siit.
MUUSIKAPEDAGOOGIKA
Mikrokraadiprogramm koosneb muusikapedagoogika eriala õppekava ainetest, mis keskenduvad muusika õpetamisele lasteaias ning I–II kooliastmes.
Programm on suunatud muusikutele, kes soovivad alustada muusikaõpetaja eriala omandamist või muusikaõpetajatele, kes soovivad värskendada varasemalt omandatud erialaseid teadmisi või täiendada ning süvendada teadmisi muusikapedagoogika eriala põhiainetes.
Õppekeel on eesti keel.
Kandideerimise tähtaeg on 20. august 2023. Rohkem infot siit.
Täiendav info EMTA täienduskoolituskeskusest e-posti aadressil tkk@eamt.ee ja telefonil 6675 757.
Mitmetele Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia erialadele on vastuvõtt selleks aastaks lõppenud, kuid veel on aega kandideerida järgmistele õppekavadele:
- Muusika interpretatsioon (bakalaureuse- ja magistriõpe)
- Helilooming ja muusikatehnoloogia (bakalaureuse- ja magistriõpe)
- Jazzmuusika (bakalaureuse- ja magistriõpe)
- Pärimusmuusika (bakalaureuseõpe)
- Kaasaegne improvisatsioon (magistriõpe)
- Muusikauuringud ja -korraldus (bakalaureuseõpe)
- Muusikateadus (magistriõpe)
- Muusikapedagoogika (bakalaureuseõpe)
- Muusikaõpetaja (magistriõpe)
- Interpretatsioonipedagoogika (bakalaureuse- ja magistriõpe)
- Kultuurikorraldus (magistriõpe, õppekeel inglise keel)
Eestikeelsetele õppekavadele (bakalaureuse- ja magistriõpe) on vastuvõtt SAIS-is avatud kuni 26. juunini kell 17.00.
Eesti kodanikest kandidaadid saavad kultuurikorralduse erialale (ingliskeelne magistriõpe) sisseastumisdokumente esitada kuni 26. juunini kell 17.00.
Muusikaõpetaja erialale (Tallinna Ülikooli ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ühisõppekava) ootame avaldusi kuni 29. juunini.
Enamik EMTA erialadest eeldab kandideerijatelt tõsist muusikalist ettevalmistust, kuid valikus on ka laiemapõhjalise vastuvõtuga alasid, kus nõuded ei ole nii erialaspetsiifilised – piisab muusikalise kirjaoskuse aluste tundmisest ja huvist siduda oma elu muusikaga.
Vastuvõtuinfo leiab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kodulehelt siit.
Lisainfo:
vastuvott@eamt.ee
tel 6675 709
22.–26. maini toimus Horvaatias, Pulas 46. korda rahvusvaheline klassikalise akordioni konkurss, millest võttis osa üle 200 eri vanuseklassides akordionisti üle maailma.
Eestit esindasid konkursil Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia bakalaureuseõppe üliõpilane Egle Ieva Kazakeviciute, kes saavutas vanusepiiranguta kategoorias 4. koha ning noorteakadeemia üliõpilane Renats Vanags, kes saavutas gümnaasiumivõistlejate seas 10. koha.
Alla 15-aastaste vanuserühma võitja oli Tallinna Lasnamäe muusikakooli õpilane Ivan Jermakov.
Kõik nimetatud osalejad on EMTA akordioni lektori Momir Novakovici üliõpilased/õpilased.
Pulale eelneval nädalal osaleti ka rahvusvahelisel akordionikonkursil „Eufonija“, mis toimus Serbias, Novi Sadis ja kuhu kogunes üle 100 mängija erinevatest riikidest. Ivan Jermakov saavutas seal 2. koha, Renats Vanags 3. koha ja Egle Ieva Kazakeviciute 5. koha (igaüks omas vanusekategoorias).
Õnnitleme!
17. kuni 20. juunini toimub EMTA lavakunstikooli XXXI lennu ühekordsete aktsioonide festival Telliskivis Vaba Lava endistes ruumides ning eksperimendi korras saab kogu tegevus toimuma lavastuse „Ainult jõed voolavad vabalt“ lavaruumis.
Kontseptsiooni võtmeks on ainulaadne idee kasutada uue kunsti sünniks võõrast ja juba kasutusel olevat lavaruumi. „Teatrist on kadumas risk. Justkui ainus võimalus on kindla peale välja minna. Meie igatseme riski,“ ütlesid noored näitlejad.
Aktsioonide seas on lavakunstikooli ja Tallinna Linnateatri koostöölavastuse „Tiit Pagu“ etendumine vaid ühel õhtul võõra lavastuse lavaruumis. Ühel õhtul mängib terve kursus koos tuntud jazzmuusikutega muusikariistu, mida nad mängida ei oska ning kahel ööl proovitakse koos vaatajatega aru saada, kuidas erineb öine mõtlemine päevasest. Tehakse salajane giidituur lavastuse „Ainult jõed voolavad vabalt“ telgitagustesse ning kuulatakse loenguid, näiteks David Vseviovilt ja Reet Ausilt.
Lastele mängitakse poolimprovisatoorset lavastust Andrus Kivirähki näidendi põhjal. Põhjalikke proove tehakse vaid Anu Lambi Ukraina-ainelise lavakavaga, mida esitatakse kahel õhtul ning mille piletitulu läheb Ukraina toetuseks. Festivali lõpetab 12-tunnine aktsioon, kus lavale jõuab erinevate katsetuste galerii.
Festival toimub Ekspeditsiooni kutsel ning palvel. „See, et otsingute läbiviijaks on tudengid, sobib hästi eksperimenteerimise sisemise dünaamikaga, kus otsivad need, kes pole veel leidnud,“ ütles Ekspeditsiooni kunstiline juht Lauri Lagle.
Piletid ja lisainfo: Fienta
Tänu ettevõtja Kristjan Rahu rahalisele toetusele said EMTA lavakunstitudengid, TÜ Viljandi kultuuriakadeemia üliõpilased, Tartu Ülikooli teatriteaduse üliõpilased ja Eesti Kunstiakadeemia stsenograafiatudengid külastada teatrifestivali Tallinn Treff etendusi tasuta.
Suur tänu!
Eesti inimesed leiavad, et eelkõige tasub õppida info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat, tehnikaalasid või tervisega seotud eriala, selgub Kantar Emori värskest ülikoolide maine uuringust. Kõige mainekamaks ülikooliks peetakse jätkuvalt Tartu Ülikooli.
Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia on selgelt kõige soovitatum – seda soovitaks õppima minna 40% eestimaalasi. „Avalikkuses on pikka aega käsitletud seda teemat, kuidas meil on suur puudus arendajatest ja teistest IT-valdkonna spetsialistidest. Teadmine, et seal valdkonnas tööd jagub ning palgatingimused on head, kajastub ka uuringu tulemustes,“ rääkis Kantar Emori uuringuekspert Jaanika Hämmal. „Selge erinevus on naiste ja meeste eelistustes, kus meestele on endiselt sümpaatsemad reaalteadustega seotud erialad ning naistele tervise-, sotsiaal- ja humanitaarvaldkonna erialad,“ lisas ta.
Tehnikaalasid (elektroonika, mehaanika, energeetika, mootorliikurid, laevandus- ja lennundustehnika jne) soovitab õppima minna 28% eestimaalastest ning tervise õppesuuna erialasid (arstiteadus, õendus, ämmaemandad, farmaatsia jne) 24% elanikkonnast. Lisaks neile erialadele on tõenäoline, et oma tuttava/sõbraga erialavalikuid arutades võidakse soovitada veel ärindust ja haldust (13%), õigusteadust (11%), sotsiaal- ja käitumisteadusi (7%) ning bioloogiat ja sellega seotud teadusi (7%).
Vaadates Eesti ülikoolide mainekust, on jätkuvalt selgelt mainekaim Tartu Ülikool, millele järgnevad Tallinna Tehnikaülikool, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Eesti Maaülikool, Eesti Kunstiakadeemia ja Tallinna Ülikool.
Kantar Emor viib igal kevadel läbi ülikoolide maine uuringut, kus uuritakse Eesti ülikoolide ja kõrgkoolide tuntust ja mainet Eesti elanike hulgas. Selle aasta märtsis–aprillis toimus uuring juba 13. korda ning sellele vastas 1384 Eesti elanikku vanuses 15–60 eluaastat.
Allikas: Kantar Emor
Meediakajastusi:
Uuring: õppesuundadest on mainekamad IT, tehnika ja tervise erialad (Postimees, 26.05.2023)
Uuring: õppesuundadest on mainekamad IT, tehnika ja tervise erialad (Pealinn, 26.05.2023)
2. ja 3. juunil toimub Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias Kultuuriteaduste ja kunstide doktorikooli raames rahvusvaheline konverents „30 aastat Thalia Germanicat. Saksakeelne teater välismaal interdistsiplinaarsest ja transnatsionaalsest vaatepunktist“.
1993. aasta suvel, 30 aastat tagasi, asutati Tallinnas ja Tartus saksakeelse teatri välismaal uurijate ühendus Thalia Germanica. Tänaseks on ühendus korraldanud mitmeid konverentse ja andnud välja 16 artiklikogumikku saksa ja inglise keeles.
Seekordne konverents leiab aset koostöös Cluj Napoca Ülikooliga (Rumeenia). Osalejaid on Saksamaalt, Austriast, Rumeeniast, Tšehhist, Ungarist, Poolast, Suurbritanniast, Lätist, Leedust ja Eestist. Eesti teadlastest esinevad konverentsil Reet Bender, Tiina-Erika Friedenthal (Tartu Ülikool), Kairit Kaur (Tartu Ülikool, Tallinna Ülikooli Akadeemiline Raamatukogu), samuti EMTA õppejõud Kristel Pappel, Madli Pesti ja Harry Liivrand. Konverentsi teisel päeval on ette nähtud ka diskussioon teemal, kuidas edendada saksa teatri (ja laiemalt saksa kultuuri) uurimist.
Konverentsi kava leiab siit.