Rubriik: Uncategorized @et

Sellest aastast jätkub 2025. aasta sügisel alguse saanud populaarne Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ja Eesti Muusikateaduse Seltsi raamatuklubi. Mõlemasse poolaastasse on planeeritud neli kohtumist. Igal kohtumisel on fookuses üks akadeemiline teos (originaal- või tõlketeos), mille autorid, toimetajad, koostajad ja tõlkijad on eesti muusikateadlased.

Raamatuklubi kohtumised toimuvad kord kuus esmaspäeviti Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias ruumis A-402 kell 16.15–17.45 ning soovi korral on võimalik osaleda ka Zoomi vahendusel. Enne iga kohtumist on soovitav teos läbi lugeda, kuid arutelule on oodatud ka need, kes alles planeerivad raamatut lugeda.

Esimesel kohtumisel, mis toimub esmaspäeval, 26. jaanuaril, arutletakse teadusajakirja Methis 2025. aastal ilmunud kunstide ja vaimse tervise erinumbri sisu üle, mis sisaldab ka viit muusika-alast artiklit. Ajakirja annab välja Tartu Ülikool koos Eesti Kirjandusmuuseumiga. Nimetatud erinumbri koostajad on muusikaajaloolased Anu Kõlar ja Meeta Vardja, kes juhivad ka raamatuklubi kohtumist. Ajakiri on tasuta lugemiseks kättesaadav siit.

Raamatuklubi kohtumised toimuvad järgmistel aegadel ja teemadel:

26.01.26 Teadusajakirja Methis (2025) kunstide ja vaimse tervise erinumber, koostajad Anu Kõlar ja Meeta Vardja.
Kohtumist juhivad: Anu Kõlar ja Meeta Vardja

02.03.26 Teadusajakirja Res Musica (2025) muusikateatri uuringutele pühendatud number, koostajad Kristel Pappel ja Madli Pesti
Kohtumist juhivad: Kristel Pappel ja Madli Pesti

30.03.26 Tõlkeraamat: Alessandro Baricco “Hegeli vaim ja Wisconsini lehmad. Mõtisklus süvamuusikast ja modernsusest” (2025)
Kohtumist juhivad: Toomas Siitan, Anu Schaper ja Aare Tool

27.04.26 Mihhail Gerts “Eduard Tubina kujunemisaastad” (2025)
Kohtumist juhib: Mihhail Gerts

Eelregistreerimine raamatuklubisse ei ole vajalik, kuid kui on soov osaleda Zoomi vahendusel, palume registreeruda: teadur Marju Raju, marju.raju@eamt.ee

Selgunud on tänavustele Eesti Teaduste Akadeemia humanitaarteaduste aastapreemiatele esitatud kandidaadid. Aastapreemiad on kutsutud ellu, et tunnustada Eesti humanitaarteadlaste teedrajavaid ja põhjapanevaid uurimistöid.

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia teadlastest on kandidaate hulgas:

Žanna Pärtlas – Seto ja soome-ugri uurimused
Brigitta Davidjants – J.M.K.E.’s To The Cold Land

Kõigi kandidaatidega saab tutvuda siin.

Preemiatele saab esitada kõiki Eesti teadus- ja arendusasutustes töötavaid humanitaarteaduste valdkonna teadlasi ning Eesti kodakondsusega või Eesti pikaajalise elaniku elamisloaga või alalise elamisõigusega, kuid väljaspool Eestit töötavaid humanitaarteadlasi.

Esitatud teadustööd või nende tsüklid peavad olema publitseeritud eelretsenseeritavates ajakirjades või antud välja tunnustatud teaduskirjastustes või Eesti ülikoolide ning teadus- ja arendusasutuste poolt monograafiana või kogumiku peatükina konkursi väljakuulutamise aasta või sellele eelneva kalendriaasta jooksul.

Preemiad tehakse teatavaks ja antakse üle Eesti humanitaarteaduste aastakonverentsil Tartus 10. aprillil 2026.

Allikas: Eesti Teaduste Akadeemia

23. jaanuaril esietenduvad Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (EMTA) kaasaegsete etenduskunstide magistriõppekava (CPPM) üliõpilaste kolm koosloomelavastust seeriast “TRIPTÜHHON: POLIITILINE LIIKUMINE”. Etendused toimuvad Balti Jaama tunnelis ja EMTA black box’is. Lisaks leiavad akadeemias aset vestlused lavastuste loomingulise meeskonnaga ning paneeldiskussioon “Mis on koosloomevastus ja kuidas seda süüa?”.

„TRIPTÜHHON: POLIITILINE LIIKUMINE” koondab üheks tervikuks kolm eriilmelist koosloomelavastust – “WalkYourChair”, “EMIT” ja “Öötöö” (Night Watch) –, mis on loodud ühise kuraatorliku lähteülesande raames. Sellest hargnes kolm loomingulist suunda, kolm meeskonda ja kolm erinevat kunstilist lähenemist, mis koondavad 16 noore etenduskunstniku vaate tänasele maailmale. Lavastused uurivad, kuidas liikumine, kehaline dialoog ja ruumilised pingeväljad avavad uusi perspektiive poliitilise tundlikkuse teemadel.

EMTA kaasaegsete etenduskunstide juhtiv professor Jüri Nael kirjeldab lavastusi: “Etendused on planeeritud nii, et ühe õhtuga on võimalik osa võtta kõigist kolmest. “WalkYourChair” on kollektiivi The Third kohaspetsiifiline performance Balti jaama tunnelis. Neli etendajat annavad toolidele keha ja hinguse, paiknedes ruumis, mis on mõeldud läbikäiguks, mitte paigalpüsimiseks. Maaalune koht allpool tänavamelu, ühest otsast teise liikumise, lihtsate möödumiste paik. “EMIT” on grupp ettevõtlikke noori, kes kutsuvad osa saama erilisest õhtust, mis on täis üllatusi ja eneseavastust. Publikul palutakse riietada end pidulikult ning saabuda avatud südamega. Lavastus „Öötöö“ (Night Watch) kutsub publiku rändama ärkveloleku ja une piiril, kus liikumise kaudu mõtestatakse kasinuse, külluse ja vastupanuvõime seoseid. Lavastus loob poeetilise kujutluse tulevikust, kehastunud maailmadest ja lugudest, mis pääsevad mõjule siis, kui reaalsus teiseneb muinasjutuliseks abstraktsiooniks.”

Autorid ja esitajad Ana Trif (Rumeenia), Anette Pärn (Eesti), Avery Gerhardt (USA), Charis Taplin (Suurbritannia), Clarisse Degeneffe (Belgia), Daniel Ortiz Amézquita (Kolumbia), Dita Lūriņa (Läti), Edward Skaines (Austraalia), Elar Vahter (Eesti), Jeson Joy (India), Juuli Hyttinen (Soome), Leah Gayer (Saksamaa/Suurbritannia), Maarja Tosin (Eesti), Maria Papachristodoulou (Kreeka), Oskar Moore (Läti) ja Zhenyan Ding (Hiina). Stsenograaf Kairi Mändla, valguskunstnik Siim Reispass, helikunstnik Kenn-Eerik Kannike.

Etendused toimuvad toimuvad 23.–29. jaanuarini kell 18.00 Balti Jaama tunnelis, kell 20.00 ja 23.00 EMTA black box`is. Piletid Piletikeskusest!

Meediakajastusi:
EMTA toob publiku ette kaasaegsete etenduskunstide magistrantide koosloomelavastused (ERR, 13.01.2026)

Teisipäeval, 6. jaanuaril toimus traditsiooniline Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia rektori kolmekuningapäeva vastuvõtt.

Vastuvõtt algas muusikalise tervitusega akadeemia suures saalis. Ettekandele tulid katkendid Rein Rannapi lasteooperist „Metsalaulupidu“ dirigent Toomas Vavilovi juhatamisel. Lasteooper esietendus akadeemia suures saalis 10. detsembril 2025. aastal. Libreto autor on Leelo Tungal, lavastaja Karl Laumets, muusikajuht ja dirigent Hirvo Surva, kunstnik Eva Maria Põldmäe, kostüümikunstnik Ester Kannelmäe, koreograaf Helen Veidebaum, valguskunstnik Priidu Adlas (Eesti Draamateater), pianist-repetiitorid Ene Rindesalu ja Ave Wagner. Laval olid Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (EMTA) lauluüliõpilased, koor ja väike orkester ning Tallinna Muusika- ja Balletikooli (MUBA) balletiüliõpilased.

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia külalisi ja kolleege tervitas rektor Ivari Ilja, lausudes muuhulgas: „Soovin kogu südamest, et vaatamata määramatusele ja erakordselt pingelisele olukorrale maailmas julgeksime ikkagi olla mängulised, loomingulised, uudishimulikud ja õppimisvõimelised“.

Selgunud on riikliku teaduspreemia kandidaadid eelneva nelja aasta (2022–2025) jooksul valminud ja avaldatud parimate teadustööde või tööde tsüklite esiletõstmiseks.

Humanitaarteaduste ja kunstide valdkonnas on kandidaatide hulgas 2025. aastal ilmunud ülevaateteose “Eesti muusikalugu 1” autorite kollektiiv: Toomas Siitan, Kristel Pappel, Anu Kõlar, Anu Schaper (Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia), Heidi Heinmaa (Eesti Rahvusraamatukogu), Tiiu Ernits (Tallinna Ülikool), Aleksandra Dolgopolova (Haridus- ja Noorteamet).

Kõigi kandidaatidega saab tutvuda siin.

Teaduspreemiad määrab Vabariigi Valitsus haridus- ja teadusministri esildisel riigi teaduspreemia komisjoni ettepanekute alusel. Preemiad antakse pidulikult üle 18. veebruaril Eesti esindushoones. Sellel aastal antakse riiklikud teaduspreemiad välja 36. korda.

Ettepanekuid preemia määramiseks said esitada teadus- ja arendusasutuste, ülikoolide ning evalveeritud rakenduskõrgkoolide akadeemilised otsustuskogud, Eesti Teaduste Akadeemia akadeemikud, Eesti Noorte Teaduste Akadeemia otsustukogu, Eesti Tööandjate Keskliit, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ja Teenusmajanduse Koda.

Allikas: Eesti Teaduste Akadeemia

Postimees kuulutas teisipäeval, 6. jaanuaril Postimehe aasta inimeseks 2025 mulluse laulupeo kunstilise juhi, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kooridirigeerimise vanemlektori Heli Jürgensoni.

Postimehe peatoimetaja Priit Hõbemägi sõnul valib Postimehe toimetus iga aasta lõpus aasta inimese, tänavu juba 29. korda, kes väärib toimetuse arvates kõige enam tunnustust oma tegude eest terve möödunud aasta jooksul.

«Postimehel ja laulupidudel on oma eriline, üle aegade ulatuv side, mida pole Eestis ühelgi teisel institutsioonil. Postimees oli juba Johann Voldemar Jannseni isikus laulupeo sünni juures ja sellele hoogu sisse andmas. Sellest ajast saadik oleme «vanema vennana» kirjasõnas ja pildis igal laulupeol kohal olnud,» ütles Hõbemägi.

«Kõik Postimehe inimesed olid mingil viisil osalised ka XXVIII laulupeo ja XXI tantsupeo õnnestumises, nii nagu oleme laulupidudel kaasa löönud kokku juba 156 aastat. Selle tõttu on meil eriline rõõm selle üle, et just XXVIII üldlaulupeo kunstiline juht Heli Jürgenson meie aasta inimese tunnustava nimetuse pälvis. Oleme ju üheskoos teinud kõik laulupeo õnnestumise nimel!» lisas Hõbemägi.

Heli Jürgenson on õppinud koorijuhtimist Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis ja Tallinna Konservatooriumis. Aastatel 1992–2021 oli ta Otsa-koolis koorijuhtimise eriala õpetaja ning sügisest 2020 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kooridirigeerimise õppejõud. Aastail 2001–2010 töötas ta Rahvusooper Estonia ooperikoori koormeistrina, valmistades ette nii oopereid kui vokaalsümfoonilisi suurvorme. 2011–2020 oli Heli Jürgenson Eesti Filharmoonia Kammerkoori koormeister. Jürgenson oli Estonia Seltsi segakoori peadirigent alates koori loomisest 1993. aastal kuni koori tegevuse lõpetamiseni 2021. aastal. Aastast 2019 on Jürgenson Tallinna Kammerkoori peadirigent ja aastast 2020 on rahvusooperi peakoormeister.

2013. aastal sai ta Gustav Ernesaksa fondi koorimuusika peastipendiumi ning Eesti Kooriühingu aasta koorijuhi tiitli. 2017. aastal oli Heli 12. noorte laulupeo «Mina jään» peadirigent ja kunstiline juht, pälvides selle eest 2017. aastal Kultuurkapitali aastapreemia. 2019. aastal tunnustas Eesti Vabariigi president Kersti Kaljulaid Heli Jürgensoni tööd ja panust Valgetähe IV klassi teenetemärgiga.

Alates 2002. aastast on Heli Jürgenson olnud mitmete laulupidude dirigent ja liigijuht. Ta oli 2025. aasta laulupeo «Iseoma» kunstiline juht ja dirigent.

Postimehe aasta inimese tiitliga tunnustab Postimehe toimetus millegi olulise poolest silma paistnud inimest. Tava sai alguse 1997. aastal. Mullu pälvis selle tiitli riigikontrolör Janar Holm.

Fotod ja video asuvad siin.

Õnnitleme!

Allikas: Postimees

Ants Soots
19.02.1956–27.12.2025

27. detsembril lahkus meie hulgast Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia emeriitprofessor, kooridirigent Ants Soots.

Ants Soots tegi suure töö Eesti koorimuusika tutvustamisel, koorielu edendamisel ja arendamisel, noorte muusikute harimisel ja täiskasvanute täienduskoolitusel.

Ants Soots lõpetas 1978, aastal Heino Elleri nimelise Tartu Muusikakooli Alo Ritsingu juhendamisel ning 1983. aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi Ants Üleoja klassis.

Ants Soots töötas 13 aastat Eesti Rahvusmeeskoori (RAM) peadirigendina. Aastal 2003 osales ta koormeistrina albumi “Sibelius. Cantatas” salvestusel, mille eest pälvis koos Eesti Rahvusmeeskoori, tütarlastekoor Ellerheina ja Eesti Riikliku Sümfooniaorkestriga Paavo Järvi juhatusel koorimuusika Grammy (2004).

31 aastat (1988–2019) töötas Ants Soots Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias, õpetades seal noori kooridirigente. Tema õpilased töötavad tänaseks mitmete Eesti kooridega ning neid on tunnustatud preemiate ja stipendiumitega. Ants Sootsi õpilaste hulka kuuluvad teiste seas Mihkel Kütson, Heli Jürgenson, Jüri-Ruut Kangur, Ave Sopp, Tiiu Sinipalu, Kaie Tanner. Lisaks sellele oli Ants Soots tunnustatud koolitaja, kes viis läbi dirigeerimis- ja hääleseadekursusi, koorimetoodika loenguid ja muud.

Ants Soots juhatas koore ka mitmetel laulupidudel, oli aastatel 1999 ja 2009 üldlaulupeo kunstiline juht ning aastatel 2004 ja 2009 üldlaulupeol meeskooride üldjuht.

Ants Soots pälvis 1999. aastal Gustav Ernesaksa koorimuusika stipendiumi, 2002. aastal Eesti Kultuurkapitali rahvakunsti sihtkapitali aastapreemia, 2003. aastal Valgetähe V klassi teenetemärgi, 2004. aastal Eesti Kultuurkapitali helikunsti ja rahvakunsti sihtkapitali aastapreemia, 2008. aastal Eesti Vabariigi kultuuripreemia ning 2021. aastal Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali elutööpreemia pikaajalise, järjekindla ja jääva panuse eest Eesti koorimuusika arengusse, laulupidude mõtestamisse ning noorte kooridirigentide kasvatamisse.

2004. aastal pälvis Ants Soots Eesti Kooriühingu aasta dirigendi preemia ja 2006. aastal valiti ta Eesti Rahvusmeeskoori audirigendiks.

Jääme tänutundega mäletama head sõpra ja kolleegi. Avaldame sügavat kaastunnet lähedastele.

Ants Sootsi ärasaatmine toimub laupäeval, 10. jaanuaril kell 12.00 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia suures saalis. Uksed avatakse hüvastijätuks kell 11.00. Muldasängitamine Metsakalmistul kell 14.00.
Lilled ja pärjad saab jätta Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia suure saali fuajeesse. Talituse ajal toimetatakse lilled ja pärjad Metsakalmistule haua juurde, kust saab need hauale asetamiseks kätte. Pärast ärasaatmist läheb Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiast Metsakalmistule buss, mis tuleb ka akadeemia juurde tagasi.

—

Pärast surma ma saan oma laeva,
mille tulesid ise ei näe.
/Juhan Smuul/

Igavikku lahkus emeriitprofessor ja koorijuht  Ants Soots.

See on suur kaotus Eesti koorimuusikale.
Ants Soots oli meie valdkonna suurmees. Tammepuu, millele toetusime, kellelt ammutasime jõudu ja teadmisi koorimuusika põllu harimisel.

Lisaks pikaajalisele ja suurele tööle Eesti Rahvusmeeskoori peadirigendina ning laulupidude juhina, pühendas Ants Soots suure osa oma elust Eesti Muusika-  ja Teatriakadeemiale, kooridirigeerimise üliõpilasi õpetades.

Me kõik hindasime kõrgelt Ants Sootsi musikaalsust, õpetamisoskust, põhjalikku analüüsivõimet, sõnastamisoskust, töökust, süvenemist, aga ka erakordset huumorimeelt ja lahedat vaimu.  Ants Soots oli kõigi oma üliõpilaste tähelepanelik toetaja ning muusikalistele saavutustele kaasaelaja ka siis, kui tudengiaeg seljataha jäi.  Tema sõnumid,  kirjad ja telefonikõned on olnud meie kõigi saatjateks koorimuusika töös.

Meie ühised kokkusaamised kõigi Sootsi tudengitega kandsid koolkonna vaimu.

Me langetame leinas pea. Meile jääb Sinu elutöö, hea Õpetaja!
Meile jäävad armsad, ilusad, aga ka lahedad mälestused meie ühisest ajast.

Ants Sootsi õpilaste nimel
Heli Jürgenson

Jüri Plink
07.03.1938–22.12.2025

22. detsembril 2025 lahkus meie hulgast Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kauaaegne õppejõud, muusikapedagoogika professor Jüri Plink. Alates 1968. aastast oli ta Tallinna Konservatooriumi üldklaveri õppejõud ning aastatel 1971–1972 ja 1975–1983 üldklaveri kateedri juhataja. 1983-1987 oli ta konservatooriumis interpretatsiooni teaduskonna dekaan ja 1989. aastast muusikapedagoogika professor.

Jüri Plink oli tihedalt seotud ka Tallinna Muusikakeskkooliga, mille ülesehitamises ta aktiivselt osales. Ta oli Tallinna Muusikakeskkooli direktor aastatel 1964–1968 ja 1987–1991.

Jüri Plink tegeles ka Ühiskondliku Pedagoogika Uurimise Instituudis muusikutest koosneva rühma juhendamisega. Ta osales Eesti Haridusseltsi taasloomisel ja Haridusnõukogu tegevuses. Alates 1991. aastast oli ta klaveriõpetaja Soomes Kouvolas Pohjois-Kymen Musiikkiopistos ning uuris võrdlevalt Eesti ja Soome kooliprobleeme.

Jüri Plink juhtis pikalt südamega Tallinna Muusikakeskkooli veteranide gruppi, korraldades erinevaid kohtumisi, arutelusid ja koosviibimisi. Samuti oli ta aktiivne Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlaskogus. Kolleegid ja õpilased mäletavad Jüri Plinki ka kui väga hea huumorimeelega ja džentelmenliku käitumisega härrasmeest.

Jääme mäletama teenekat kolleegi. Avaldame kaastunnet lähedastele.

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia
Tallinna Muusika- ja Balletikool (Tallinna Muusikakeskkooli õigusjärglane)

Eesti Rahvuskultuuri Fondi juures tegutsev Elfrida ja Erik Rämmeldi mälestusfond toetab stipendiumidega Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ooperilaulu eriala üliõpilasi. Stipendiumikonkurss toimus akadeemias 18. detsembril 2025. Elfrida ja Erik Rämmeldi fondi stipendiumi pälvisid:

Viktoriya Lykova (õp Nadia Kurem)
Alla Šubina (õp Perrine Madoeuf)
Julija Vaitoškaitė (õp Nadia Kurem)
Perla Guasti (õp Arete Kerge)

2012. aastal allkirjastasid Eri Klas ja Erich Rämmeld lepingu, millega Erich Rämmeld asutas Eesti Rahvuskultuuri Fondi juurde Elfrida ja Erich Rämmeldi mälestusfondi. Lepingujärgselt alustas fond oma tegevust pärast  Erich Rämmeldi testamendi jõustumist.

Erich Rämmeld sündis 1923. aastal Tallinnas. II maailmasõja ajal võitles ta vabatahtlikuna Soome mereväes. Pärast teenistusest vabastamist 1944. aastal liikus ta edasi Rootsi, kus töötas Karlstadis Nyströmi klaveri- ja orelivabrikus ja õppis Stockholmis laulmist. 1951. aastal asus elama Kanadasse, Torontosse. Kogu oma elu harrastas Erich aktiivselt koori-, ooperi- ja operetilaulu. 2018. aastal suri Erich Rämmeld Torontos.

2022. aasta novembris jõudis tema pärand summas 422 759 eurot Eestisse ning Eesti Rahvuskultuuri fondi juures alustas tegevust Elfrida ja Erich Rämmeldi mälestusfond eesmärgiga toetada Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias õppivaid noori ooperilauljaid. Esimesed stipendiumid Elfrida ja Erich Rämmeldi mälestusfondist eraldati 2023. aastal. Stipendiumikonkursi stipendiaatide leidmiseks korraldab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia.

Õnnitleme!

14. detsembril toimus Tallinnas Mustpeade Majas Eesti Rahvuskultuuri Fondi sponsorite ja stipendiaatide austamiskontsert.

Eesti Rahvuskultuuri Fondi sponsorite ja stipendiaatide austamiskontserdil Mustpeade Majas andis nõukogu esimees Olav Ehala üle traditsioonilise eristipendiumi, mille pälvis sellel aastal Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia professor, pianist ja pedagoog ning Eesti Pillifondi eestvedaja Marje Lohuaru. Stipendiumiga tunnustatakse tema panust eesti kultuurilukku ja innustamaks jätkuvalt pühenduma oma valdkonnas eesti kultuuri hüvanguks.

Ühtlasi kuulutati välja STIPENDIUM ESTONICUM ERI KLAS laureaat 2025, kelleks on eesti video-, performance‘i- ja teatrikunstnik, Eesti Kunstiakadeemia professor Ene-Liis Semper.

Sihtasutus Eesti Rahvuskultuuri Fondi nõukogu eraldas käesoleval aastal kokku 350 stipendiumi ja toetust 122 allfondist ligi 430 tuhande euroga.

Tänu kultuuri austavatele annetajatele on Eesti Rahvuskultuuri Fond oma 34 tegevusaja jooksul stipendiumideks ja toetusteks eraldanud juba üle 7 miljoni euro.

Õnnitleme!

Allikas: Eesti Rahvuskultuuri Fond