Rubriik: Uncategorized @et

Kolmapäeval, 19. juunil kell 19.00 toimub EMTA suures saalis Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia 2024. aasta lõpetajate galakontsert, kus esinevad interpretatsiooniosakonna lõpetajad. Sissepääs tasuta!

Neljapäeval, 20. juunil kell 19.00 leiab EMTA black box’is aset Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia 2024. aasta lõpetajate kontsert, kus esinevad heliloomingu ja improvisatsioonilise muusika osakonna lõpetajad. Sissepääs tasuta!

Neljapäeval, 20. juunil kell 19.00 esineb XXVII Suure-Jaani Muusikafestivali raames Suure-Jaani kooli saalis Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia sümfooniaorkester. Solistid on 2024. aasta lõpetajad, dirigeerib Toomas Vavilov. Piletid hinnaga 15 ja 12 eurot on saadaval Fientas siin.

Reedel, 21. juunil kell 14.00 toimub EMTA suures saalis Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia 2024. aasta lõpetajate kontsertaktus, kus esinevad solistid koos EMTA sümfooniaorkestriga Toomas Vavilovi dirigeerimisel. Kontsertaktusele pääseb kutsetega, otseülekannet saab jälgida EMTA YouTube’i kanalilt ja suurelt ekraanilt black box‘is.

Esmaspäeval, 27. mail kell 18.00 toimub Põhjala tehase AnkruSAALis (Ankru 10, Tallinn) aruteluõhtu, kus Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (EMTA), Eesti Kunstiakadeemia (EKA) ja  Tallinna Ülikooli Balti filmi-, meedia ja kunstide instituudi (TLÜ BFM) loovuurijad avavad oma praktika ning teadustöö tagamaid ning arutletakse loovuurimuse olemuse, meetodite ja väljundite üle.

Loovuurimus on mitmekesistuva teadusmaastiku üks olulisi väljundeid, mis ühendab seni eraldiseisvana käsitletud loomingulisi praktikaid ja teadustegevust. Eesmärk on ühiskonna ja kultuuri seisukohalt oluliste uute teadmiste loomine ja nende jagamine, kultuuri rikastamine uut laadi vormide ja praktikatega, jätkusuutlik elukeskkonna ja toote- või teenusearendus (sh selleks vajalike innovaatiliste tehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine). Loovuurimus seob loomevaldkondi laiemate ühiskondlike protsesside ja probleemidega ning teadvustab kriitiliselt loometegevuse rolli maailmas.

Teaduskohviku vestlusringis osalevad loovuurijad Jane Remm (EKA), Marta Konovalov (EKA), Elen Lotman (TLÜ BFM), Juhan Uppin (EMTA), modereerib EMTA kaasaegse improvisatsiooni lektor Jaak Sikk.

Ühtlasi lansseeritakse uhiuus loovuurimuse parimaid praktikaid tutvustav koduleht ning Juhan Uppin (PhD) esitleb oma äsja ilmunud raamatut „Teppo tüüpi lõõtspilli traditsioonilise mängustiili kujunemine 20. sajandil ja traditsiooniteadliku esituspraktika loomine“ (EMTA Loovuurimused 6). Raamatut on võimalik kohapealt osta soodushinnaga.

Teaduskohvikus pakutakse kuulajatele kohvi-teed ja suupisteid. Muusikalise etteaste teeb Juhan Uppin.

Lisainfo:
Pille Epner
Projektijuht
EKA teadus- ja arendusosakond
pille.epner@artun.ee
+372 55542824

Fotogalerii asub siin.

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia heliloomingu ja muusikatehnoloogia eriala korraldas teist aastat järjest heliloomingu konkurssi „EMTAHK“ (Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Heliloomingu Konkurss), kuhu olid oodatud osalema kõik Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia üliõpilased sõltumata erialast.

17. mail selgusid Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia suures saalis preemiate saajad:

I preemia – Viktoria Grahv teosega „Aia arheoloogia“

II preemia – Syrn Adma „Sentimental Densities“

III preemia – Mert Eren „Four Miniatures“ 

IV ja V kohta jäid jagama Yiu Chung Sham teosega „Singing Birds And Fragrant Flowers“ ja Elvis Dēliņš teosega „Dreams And Mountains“

Žüriisse kuulusid Toivo Tulev, Helena Tulve, Tõnu Kõrvits, Liisa Hirsch ja Rene Eespere. 17. mail toimunud EMTAHKi lõppkontserdisl kandsid teosed ette Maria Luisk (flööt), Theodor Sink (tšello) ja Talvi Hunt (klaver).

Õnnitleme!

Fotogalerii asub siin.

15. juunil esietendub Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia black box’is EMTA lavakunstikooli XXXI lennu lõpetaja ja heliloomingu eriala vilistlase, noore lavastaja-helilooja Astra Irene Susi muusikateatri lavastus “Vankumatu”. Lavastuse raames tulevad kokku erineva taustaga teatritegijad, valdkonna professionaalid, kelle hulgast leiab nii klassikalisi kui ka popmuusikuid, kaasaegseid etenduskunstnikke, fotograafe, drag-artiste ja näitlejaid, sealhulgas akadeemia õppejõude ja vilistlasi. Publiku ette astuvad Anne Türnpu, Florian Wahl, Johhan Rosenberg, Eva Maria Aru, Olga Bulavina, Toomas Hendrik Ellervee, Alana Proosa, Ms. Elsa, Lauren Grinberg, Katariin Raska ja Karl Tipp.

Tegemist on maksimalistliku lavastusega, milles kohtuvad õhulosside ehitajad, Dionüüsose šamaanid, julgusest segadusse viidud sõdurid ja vabadusest iiveldavad narrid. Lavastuse tegemiseks andis tõuke Hans Christian Anderseni “Vankumatu tinasõduri” muinasjutt. Susi keskendub lavastuses fantaasiatele, mida inimene kedagi või midagi ihaldades loob, ning hetkedele, mil kõik ette kujutatu illusiooniks osutub.

“Vankumatu” on Astra Irene Susi debüütlavastus. Susi on lõpetanud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia heliloomingu erialal ning on hetkel lõpetamas EMTA lavakunstikooli näitleja erialal. Tulenevalt oma interdistiplinaarsest taustast on Susi soov muusikute ja etendajate rolle laval võrdsustada, mida muusikateater hästi võimaldab. Seega on kõik etendajad asetatud enda jaoks uude ja tundmatusse konteksti, tänu millele saavad nad end publiku jaoks ootamatutes rollides näidata.

Lisaks Susile aitavad lavastuse loomisele kaasa dramaturgid Heneliis Notton ja Martin Kirsiste, kostüümikunstnik Karl-Christoph Rebane, stsenograaf Kairi Mändla (assistent Grete Lepp) ja loovprodutsent Anita Kodanik. Laval näeb ka kunstnik Terje Ojaveri skulptuure. Etendused toimuvad vaid viiel korral: 15., 16., 17., 18. ja 19. juunil EMTA black box’is. Lavastust toetavad Eesti Kultuurkapital ja Tallinna Kultuuri- ja Spordiamet.

Rohkem infot siit. Piletid Piletikeskusest.

Meediakajastusi:
Astra Irene Susi tõi lavale oma esimese teose “Vankumatu” (Aktuaalne kaamera, ERR, 15.06.2024)
15. juunil esietendub muusikateatri lavastus “Vankumatu” (Klassikaraadio, 14.06.2024)
Kuku. Saalis (Kuku raadio, 12.06.2024)
Kiirkohting: Astra Irene Susi (Müürileht, 10.06.2024)
Astra Irene Susi: tahtsin teha lavastust, mida sooviksin ise vaadata (ERRi kultuurisaade OP, 30.05.2024)
Lavakunstikooli lõpetav Astra Irene Susi toob välja žanreid segava lavastuse (ERR, 21.05.2024)

Mitmetele Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia erialadele on vastuvõtt selleks aastaks lõppenud, kuid veel on aega kandideerida järgmistele õppekavadele:

• Muusika interpretatsioon (bakalaureuse- ja magistriõpe)
• Helilooming ja muusikatehnoloogia (bakalaureuse- ja magistriõpe)
• Jazzmuusika (bakalaureuse- ja magistriõpe)
• Pärimusmuusika (bakalaureuseõpe)
• Kaasaegne improvisatsioon (magistriõpe)
• Muusikakultuur (bakalaureuseõpe)
• Muusikateadus (magistriõpe)
• Muusikapedagoogika (bakalaureuseõpe)
• Muusikaõpetaja (magistriõpe)
• Interpretatsioonipedagoogika (bakalaureuse- ja magistriõpe)
• Kaasaegsed etenduskunstid (magistriõpe, ingliskeelne)

Avalduste esitamise tähtajad:

3. juuni 20.00 – bakalaureuse- ja magistriõppekavad, mille õppekeel on inglise keel

25. juuni kell 17.00 – bakalaureuse- ja magistriõppekavad, mille õppekeel on eesti keel

1. juuli kell 15.00 – muusikaõpetaja eriala (Tallinna Ülikooli ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ühisõppekava)

1. juuli kell 20.00 – kaasaegsete etenduskunstide eriala

Enamik EMTA erialadest eeldab kandideerijatelt tõsist muusikalist ettevalmistust, kuid valikus on ka laiemapõhjalise vastuvõtuga alasid, kus nõuded ei ole nii erialaspetsiifilised – piisab muusikalise kirjaoskuse aluste tundmisest ja huvist siduda oma elu muusikaga.

Akadeemiat tutvustavat videot saab vaadata siit. Loe ka artiklit siit.

Vastuvõtuinfo leiab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kodulehelt siit. 

Lisainfo:
vastuvott@eamt.ee
tel 6675 709

15. mail toimus Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias muusika interpretatsiooni osakonna VII Lied-duo konkurss. Žürii koosseisus Pille Lill (esimees), Helin Kapten ja Martti Raide otsustas välja anda järgmised auhinnad:

I preemia – Annabel Soode / Rose Louise Thomas (juhendaja vanemlektor Kristi Kapten)
Muusikute fondi PLMF eripreemia: kontsert PLMF-i hooajal 2024/2025

II preemia – Viktoriya Lykova / Viola Asoskova (juhendaja vanemlektor Kristi Kapten)

II preemia – Marta Ojasoo / Hyerin Youk (juhendaja vanemlektor Martti Raide)

Õnnitleme!

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kandle eriala 1. kursuse tudeng Paula Linde (õppejõud Kristi Mühling) võitis äsja Soomes Rahvusvahelisel Kandlekonkursil 1. koha professionaalide sarjas.

Iga nelja aasta tagant toimuvat Rahvusvahelist Kandlekonkurssi korraldab Soome Kandleliit ja seekordse konkursi patroon oli viiuldaja, dirigent ja helilooja Pekka Kuusisto.

Rohkem infot: www.kantele.net

Õnnitleme!

7. mail tähistati piduliku kontserdiga Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia suures saalis viie aasta möödumist koostööprojekti „EMTA õppejõudude meistriklassid muusikakoolides“ algusest.

Kontserdile olid kutsutud esinema meistrikursustel osalenud väljapaistvad noored muusikud kokku kolmeteistkümnest muusikakoolist.

Aastatel 2019–2024 on rektori fondi toel toimunud muusikakoolides üle 280 meistriklassi, milles on osalenud kokku üle 2500 õpilase. Meistriklasside kuulamine on samal ajal olnud tõhusaks täiendusõppeks ka ligikaudu 950 õpetajale.

Kontserdile eelnenud ümarlaua teemadeks olid instrumendiõpetuse peamised  sõlmpunktid:  õpilaste motiveerimine, nende erialane ettevalmistus professionaaliks kujunemise teel, õpetajate täiendusõppe ja mentoriprogrammide vajalikkus. Ümarlauda modereeris rektor prof Ivari Ilja, paneelis avaldasid oma mõtteid prof Jaak Sooäär, vanemlektorid Kristina Kriit, Heiki Mätlik, Kai Ratassepp, Mart Laas ja Lauri Väinmaa ning Eesti Muusikakoolide Liidu juhatuse aseesimees Kätlin Virgo.

Rektori tänukirja silmapaistva panuse eest meistriklasside läbiviimisesse muusikakoolides aastatel 2019–2024 pälvisid saksofoni emeriitprofessor Olavi Kasemaa, viiuli professor Mari Tampere-Bezrodny, klarneti professor Toomas Vavilov, viiuli vanemlektor Kristina Kriit, klarneti lektor Soo-Young Lee, kitarri vanemlektor Heiki Mätlik, flöödi vanemlektor Mihkel Peäske, klaveri vanemlektor Kai Ratassepp, saksofoni vanemlektor Virgo Veldi ja klaveri vanemlektor Lauri Väinmaa.

Meistriklasside tellimiseks palume ühendust võtta EMTA täienduskoolituskeskusega e-posti aadressil tkk@eamt.ee.

Fotod: Vahur Lõhmus

Kolmapäeval, 8. mail andis Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia õppe- ja teadusprorektor Margus Pärtlas akadeemia suures saalis koolikontserdi raames üle EMTA teaduskooli esseekonkursi „Muusika ja mina – mina ja muusika“ preemiad. Ajakirja Muusika eripreemiad andis üle peatoimetaja Ia Remmel.

Sel aastal laekus konkursile töid Tallinnast, Harjumaalt, Hiiumaalt, Jõgevamaalt, Võrumaalt, Põltsamaalt, Pärnust, Türilt, Raplast ja Kohtla-Järvelt.

Töid hindas EMTA komisjon koosseisus nooremteadurid Meeta Morozov, Veeda Kala ja Kadi Kaja ning vanemlektor Kaari Kiitsak-Prikk.

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia teaduskooli korraldatav ideekonkurss „Muusika ja mina –mina ja muusika“ toimus neljandat korda. Kirjalike tööde mõõduvõtmise eesmärk on julgustada gümnaasiumiõpilasi avaldama oma mõtteid muusikast ja selle rollist. Akadeemiale on väga oluline, et iga noor saaks võimaluse jagada oma ideid muusikaelu rikastamiseks ning et nende arvamused oleksid osa meie tänasest muusikakultuurist.

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia andis välja järgmised rahalised preemiad:

I preemia – Trino Arras, Vanalinna Hariduskolleegium
Esseele, mis avardavate seostele ja sügavale sünteesile toetudes analüüsib muusikat kui suhtlusvahendit; on suurepärase keelekasutusega ja pakub nauditavat lugemiselamust.

II preemia – Marie Teppart, Vanalinna Hariduskolleegium
Värske ja loomingulise vaatenurga eest ning tšellole sõnaõiguse andmise eest.

Muusikaettevõtluse eripreemia praktiliselt ja konkreetselt kaasaegse produtsendi perspektiivi kajastamise eest – Emil Videnski, Tallinna Tõnismäe Riigigümnaasium

Koolimuusika eripreemia essee eest, mis kajastab tabavalt ja isikupäraselt muusikaõpetaja kui suunamudija rolli – Liisi Kauber, Kohtla-Järve Gümnaasium

Eripreemiad:

Muusikaajaloo eripreemia sisuka ja põhjaliku Ukraina laulu tausta kajastuse eest – Anastasia Drabovska, Jõgevamaa Gümnaasium

Eripreemia sümpaatse isiklikust perspektiivist lähtuva tervikliku ja sisuka töö eest – Elis Vaher, Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium

Teadliku Kuulamise Eripreemia eristuva ja kriitilise vaatenurga eest – Aino Rahel Aimla, Vanalinna Hariduskolleegium

Ajakirja Muusika eripreemiad:

Trino Arras, Vanalinna Hariduskolleegium
Liisi Kauber, Kohtla-Järve Gümnaasium
Robert Otsing, Vanalinna Hariduskolleegium

Õnnitleme laureaate! Aitäh kõikidele osalejatele ja juhendajatele!

Preemia saajatega, kes ei saanud kohal viibida, võetakse ühendust.

Fotode autor: Rene Jakobson

Eesti Hariduse Kvaliteediagentuuri (HAKA) hindamisnõukogu otsustas akrediteerida Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (EMTA) järgmiseks seitsmeks aastaks. Ühtlasi omistatakse Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiale Eesti Hariduse Kvaliteediagentuuri kvaliteedimärk.

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (EMTA) esitas taotluse institutsionaalse akrediteerimise läbiviimiseks Belgias asuva agentuuri MusiQuE (Music Quality Enhancement) poolt. Hindamine viidi läbi vastavalt MusiQuE standarditele, kuid tihedat koostööd tehti ka Eesti Hariduse Kvaliteediagentuuriga.

HAKA juhataja Heli Mattisen selgitab, et MusiQuE on erinevate esitluskunsti valdkondades tegutsevate kõrgkoolide organisatsioonide poolt asutatud agentuur, mis on spetsialiseerunud just nendes valdkondades tegutsevate kõrgkoolide kvaliteedihindamisele. „HAKA hinnangul on kõrgkoolide endi algatusel käivitatud spetsialiseeritud agentuuri kaasamisel selge lisaväärtus. HAKA-l ja MusiQuE-l oli võimalik kogu protsessi jooksul üksteiselt õppida,“ lisas ta.

Hindamisnõukogu võttis otsuse vastu tuginedes rahvusvahelise hindamiskomisjoni raportile. Otsuses toodi välja, et akadeemiat tervikuna iseloomustab selge arusaam oma identiteedist, mis väljendub ka tema missioonis ja visioonis ning kõigil hindamiskülastuse intervjuudel väljendus EMTA liikmeskonna võrdse lugupidava kohtlemise, asjatundlikkuse ja pühendumuse kõrge tase ning jagatud kvaliteeditunnetus. Kiidusõnu leidis ka võrdse kohtlemise usaldusisiku ametikoha loomine EMTA poolt. Lisaks tunnustati EMTA häid koostöösidemed teiste Eesti ülikoolide ja teadusasutustega interdistsiplinaarsete projektide läbiviimisel. Komisjon toob välja, et viis, kuidas EMTA oma eesmärke ja kultuurisektori vajadusi haridusprotsesside kaudu ellu viib, arvestades seejuures ka riiklikke strateegiaid ja ühiskonna ootusi, on muljetavaldav. Täpsemalt väljatoodud tugevustest ja parendusvaldkondadest ja soovitustest Eesti Hariduse Kvaliteediagentuuri kodulehel siit.

„Institutsionaalne akrediteerimine on iga ülikooli jaoks oluline protsess, mille käigus väliseksperdid hindavad kõrgkooli tegevuse vastavust õigusaktidele, eesmärkidele ja arengukavale. Meie jaoks on eriti tähtis, et sõltumatud valdkonna tippspetsialistid hindasid meie tegevust ka valdkonna rahvusvaheliste kriteeriumide ja kvaliteediootuste valguses, andes soovitusi järgnevaks 7-aastaseks arenguperioodiks,“ rääkis Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia rektor Ivari Ilja. „Olen väga tänulik meie akadeemia perele, kelle loov, pidevale arengule ja kvaliteedikultuurile orienteeritud töö võimaldas Eesti Muusika- ja Teatriakadeemial institutsionaalne akrediteerimine edukalt läbida,“ lisas ta.

„Eksperdid olid vaimustuses meie sihikindlatest ja avatud meelega üliõpilastest. Kiidusõnu jagus ka oma tööle pühendunud õppejõududele ning kompetentsetele tugitöötajatele, samuti akadeemia suurepärasele õpikeskkonnale. Kuna meid akrediteerinud kvaliteediagentuur MusiQuE tegutseb muusika ja teatri valdkonnas väga laia rahvusvahelise haardega, siis loodame, et teadmine meie tugevustest levib ja mõjub positiivselt meie rahvusvahelisele mainele,“ täiendab õppe- ja teadusprorektor Margus Pärtlas.

Kõik Eestis tegutsevad kõrgkoolid peavad vähemalt korra seitsme aasta jooksul läbima institutsionaalse akrediteerimise. Selle käigus hindab rahvusvaheline ekspertkomisjon kõrgkooli juhtimise, töökorralduse, õppe- ja teadustegevuse ning õppe- ja uurimiskeskkonna vastavust õigusaktidele, õppeasutuse eesmärkidele ja arengukavale. Hindamisaruande põhjal langetab akrediteerimisotsuse HAKA kõrghariduse hindamisnõukogu.

Eesti Hariduse Kvaliteediagentuur (HAKA) ülesanne on õppe- ja koolitusasutuste kvaliteedi hindamine ning kvaliteedikultuuri edendamine hariduse valdkonnas. HAKA tegutseb Haridus- ja Noorteameti koosseisus sõltumatu ja iseseiseva üksusena.

Allikas: Eesti Hariduse Kvaliteediagentuur (HAKA)