Rubriik: Uncategorized @et
10. detsembril andis välisminister Margus Tsahkna Art Depoo galeriis üle välisministeeriumi peapreemia ja rahvadiplomaatia tänukirjad nendele, kes “on muutnud Eesti lood maailmas kuuldavaks ja nähtavaks”. Tänukirjad pälvisid ka Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia muusikateadlane prof Kristel Pappel ja kultuuriloo õppejõud Harry Liivrand “Kotzebue-kõneluste formaadi korraldamise ja silla ehitamise eest Eesti ja Saksa kultuuriringkondade vahele”.
Nii Saksa kui ka Eesti teatri- ja kirjandusloos olulist rolli mänginud August von Kotzebuele (1761–1819) pühendatud konverentsi korraldatakse Harry Liivranna algatusel alates 2012. aastast vaheldumisi Berliinis ja Tallinnas Berliin-Brandenburgi Teaduste Akadeemia ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia koostöös, üritust on toetanud Eesti saatkond Berliinis.
Kotzebue-kõnelused on toimunud neliteist korda, Berliin-Brandenburgi Teaduste Akadeemia seerias “Berliner Klassik” on välja antud kaks artiklikogumikku ja praegu valmistatakse ette kolmandat. XV Kotzebue-kõnelused toimuvad 2026. aasta oktoobris Berliinis.
Õnnitleme!
10. detsembril Eesti Rahvusraamatukogus toimunud pidulikul autasustamisel tunnustati 2025. aasta parimaid üliõpilaste teadustöid.
Humanitaarteaduste ja kunstide valdkonnas märgiti ära Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia muusikateaduse eriala magistriõppe esimese kursuse üliõpilase Greta-Liisa Aro (Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia) konkursitöö „Ülevaade Kuldar Singi elukäigust ja helikeele muutumisest“ (juhendaja: Toomas Siitan).
Peapreemia pälvisid Monika Reppo Tartu Ülikoolist humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna doktoritöö eest „Klaas ja selle valmistajad Eestis (ca 1550–1950): arheoloogiline uuring“ eest (juhendajad: Andres Tvauri, Georg Haggrén ja Erki Russow) ning Anu Adamson Dalhousie Ülikoolist loodusteaduste valdkonna doktoritöö „Liitiumioonakude töökindluse ja eluea pikendamine plastkomponentide ja elektrolüüdi lagunemise vähendamise teel“ eest (juhendajad: Michael Metzger ja Jeff Dahn).
„Tänavused konkursitööd näitasid muljetavaldavat küpsust ja ambitsiooni – noored teadlased suudavad ühendada süvitsi mineva analüüsi praktiliste lahendustega, mis kõnetavad kogu ühiskonda,“ ütles Teadusagentuuri juhatuse esimees Anu Noorma. „Rõõmustan, nähes kui julgelt ja loovalt tegeletakse uute ja oluliste probleemipüstitustega. Selline mõtteviis loob tugeva aluse tulevikuteadusele. Loodan siiralt, et saadud tunnustus annab neile andekatele noortele veelgi enam enesekindlust oma teaduslikku teed jätkata – just neid põhjalikke ja uudishimulikke tegijaid läheb Eestil ja maailmal üha enam vaja.“
Kokku jagati tänavu välja 113 erinevat preemiat, millest 56 on riiklikud preemiad ja 57 eripreemiad. Rahalise preemia pälvisid 106 konkursitööd. Komisjonipoolse äramärkimise riikliku tänukirjaga sai 21 tööd. Samuti tunnustati tänukirjaga kõiki esikohatööde ning peapreemia pälvinud tööde juhendajaid.
Riiklikud preemiad anti välja kolmes õppeastmes (rakendus- ja bakalaureuseõpe; magistriõpe; doktoriõpe) ning kuues teadusvaldkonnas (loodusteadused; tehnika ja tehnoloogia; arsti- ja terviseteadused; põllumajandusteadused ja veterinaaria; sotsiaalteadused; humanitaarteadused ja kunstid).
“Konkursile jõudis väga palju tugevaid ja eriilmelisi teadustöid, mis pakuvad oma spetsiifilises erialavaldkonnas praktilisi lahendusi või lihtsalt värsket pilku aktuaalsete küsimuste käsitlemiseks,“ ütles hindamiskomisjoni esimees Uku Lember. „Konkurssi toetab sel aastal palju ministeeriume ja asutusi ning seetõttu saime tunnustada eripreemiatega rohkem töid kui varasemalt. Koos riiklike preemiatega saavad rahalise auhinna 106 üliõpilastööd, mis on üks viiendik kogu konkursile esitatud töödest.”
Eripreemiad andsid välja Haridus- ja Teadusministeerium, Eesti Teaduste Akadeemia president, Eesti Teaduste Akadeemia riigiõiguse sihtkapital, Justiits- ja Digiministeerium, Rahandusministeerium, Kliimaministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Riigikantselei, Muinsuskaitseamet, Riigikogu Kantselei, Pere Sihtkapital, Siseministeerium, Välisministeerium, Kapten Uno Lauri Merekultuuri Sihtasutus, Riigi Infosüsteemi Amet ning Integratsiooni Sihtasutus.
Konkursile esitati tänavu 531 konkursitööd, mis jääb samasse suurusjärku varasema aastaga (vrd 2024. a – 540). Enim töid esitati magistriõppe kategoorias (277), järgnesid rakenduskõrgharidus- ja bakalaureuseõppes (185) ja doktoriõppes esitatud tööd (69). Valdkondlikult esitati ka tänavu enim töid sotsiaalteadustes – 177 tööd. Järgnesid humanitaarteaduste ja kunstide valdkond, kus esitati 108 tööd. Oluliselt on võrreldes 2024. aastaga tõusnud loodusteadustes ning tehnika ja tehnoloogia valdkonnas esitatud tööde arv – vastavalt 103 ja 101 tööd (mullu vastavalt 87 ja 81 tööd).
Tänavusele konkursile esitati teadustöid 20 ülikoolist, mille seas on 7 välisülikooli. Kõige rohkem on preemia saanud teadustöid valminud Tartu Ülikoolis (58 tööd). Järgnevad Tallinna Tehnikaülikool (20 tööd), Eesti Maaülikool (10 tööd) Tallinna Ülikool (7 tööd) ja Eesti Kunstiakadeemia (5 tööd). Rahalise preemia pälvisid ka 2 välisülikoolides kirjutatud teadustööd.
Tänavuse konkursi riiklike preemiate auhinnafond oli 112 900 eurot ja eripreemiate auhinnafond 87 474,78 eurot. Konkursitöid hindas 26-liikmeline erialaspetsialistidest moodustatud riiklik hindamiskomisjon.
Üliõpilaste teadustööde riiklikku konkurssi korraldatakse alates 1991. aastast. Tänavu anti preemiaid parimatele üliõpilastöödele välja juba 34. korda. Konkurssi korraldab Eesti Teadusagentuur koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga.
Tutvu kõigi tulemustega: 25 ÜTK tulemused
(fail parandatud 11.12)
Galerii autasustamisest (fotograaf: Mailis Vahenurm)
Allikas: Eesti Teadusagentuur
23. jaanuaril esietenduvad Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (EMTA) kaasaegsete etenduskunstide magistriõppekava (CPPM) üliõpilaste kolm koosloomelavastust seeriast „TRIPTÜHHON: POLIITILINE LIIKUMINE”. Etendused toimuvad Balti Jaama tunnelis ja EMTA black box`is.
„TRIPTÜHHON: POLIITILINE LIIKUMINE” koondab üheks tervikuks kolm eriilmelist lavastust, mis on loodud ühise kuraatorliku lähteülesande raames. Sellest hargnes kolm loomingulist suunda, kolm meeskonda ja kolm täiesti erinevat kunstilist lähenemist, mis koondavad 16 noore etenduskunstniku vaate tänasele maailmale. Lavastused uurivad, kuidas liikumine, kehaline dialoog ja ruumilised pingeväljad avavad uusi perspektiive poliitilise tundlikkuse teemadel. Lavastused pakuvad võimaluse kogeda koosloomelist etenduskunsti, kultuurilist mitmehäälsust ning kaasaegse poliitilise teatri mitmekesiseid väljendusvorme.
„Tudengid töötasid festivalikontekstis pealkirjaga „Poliitiline liikumine”, kus neil oli vabadus selle tähendust tänases päevas ümber mõtestada. Sellest protsessist sündis kolm lavastust, mis käsitlevad, kuidas noored loojad tajuvad end täna poliitiliste toimijatena, kuidas nad suhestuvad muutusega ja kuidas näevad meie demokraatiate seisundit. Need teosed räägivad ka sellest, kuidas me avalikus ruumis kohal oleme ning milline on meie kogukonnatunne – või selle kõnekas puudumine,“ ütleb EMTA kaasaegsete etenduskunstide juhtiv professor Jüri Nael.
Autorid ja esitajad Ana Trif (Rumeenia), Anette Pärn (Eesti), Avery Gerhardt (USA), Charis Taplin (Suurbritannia), Clarisse Degeneffe (Belgia), Daniel Ortiz Amézquita (Kolumbia), Dita Lūriņa (Läti), Edward Skaines (Austraalia), Elar Vahter (Eesti), Jeson Joy (India), Juuli Hyttinen (Soome), Leah Gayer (Saksamaa/Suurbritannia), Maarja Tosin (Eesti), Maria Papachristodoulou (Kreeka), Oskar Moore (Läti) ja Zhenyan Ding (Hiina). Stsenograaf Kairi Mändla, valguskunstnik Siim Reispass, helikunstnik Kenn-Eerik Kannike.
Etendused 23.–29. jaanuarini kell 18.00 Balti Jaama tunnelis, kell 20.00 ja 23.00 EMTA black box`is.
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias (EMTA) sai alguse uus teadusprojekt „Isemääramisel põhinev vaimne loominguruum improvisatsiooni kaudu“, mille vastutav täitja on kaasaegse improvisatsiooni lektor Jaak Sikk. Uurimisrühma kuuluvad ka EMTA interpretatsioonipedagoogika õppejuht ja varase klahvpillimuusika professor Lembit Orgse, teadur Marju Raju ning tšellist Sergio Castrillon. Projekti periood on 1.11.2025–31.12.2026.
Projekt uurib kindla metoodika alusel ansamblis improviseerimise mõju muusikaüliõpilaste kunstilisele vastutusvõimele, eneseusaldusele, vaimsete protsesside teadvustamisele ja kunstitegevusse suunamisele ning riskide juhtimisele. Selle tulemusel valmib pikas perspektiivis mõju ja väärtust omav meistrikursuse formaat, kirjutatakse teaduslik ja populaarteaduslik artikkel ning korraldatakse kontserdid. Eesmärk on esitleda uurimust meedias ning koolitada tulevasi muusikaõpetajaid.
Rohkem infot siit.
Projekti rahastab Kultuuriministeerium.
Täna, 10. detsembril esietendub Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia suures saalis lasteooper “Metsalaulupidu”, mis räägib oravast, kes satub inimeste laulupeole ja otsustab ka metsas laulupeo korraldada.
Rein Rannap sai idee uue ooperi loomiseks meediast, kust leidis vihje muinasjutuvõistlusele ja Palivere koolitüdruku Gerli Grau võidutööle “Metsloomade laulupidu”. Algtekstist jäi alles peamine mõte: orav satub inimeste laulupeole ja otsustab ka metsas midagi taolist korraldada. Leelo Tungal arendas sellest välja paljude tegelaste ja sündmustega loo, lisades talle omaselt ka üksjagu huumorit.
Helilooja Rein Rannap: “Olen varemgi päris palju lastele kirjutanud, nii laule kui palu – ikka lastele endile esitamiseks, ja muusikat näidendeile ning filmidele. Kuid seekord oli olukord erinev: ettekandjateks pole lapsed, vaid noored täiskasvanud – peaaegu professionaalid. Ja saali tulevad koos lastega ju ka nende vanemad või vanavanemad. Seetõttu astusin meloodiaid luues sageli kõrvale oma varasemast lähenemisest lastelauludele. Siin on ka lihtsaid viise, kuid rohkem on teisi ja ma ei ütleks, et nad on keerulisemad. Pigem võiks neid iseloomustada kuidagi nii: pikemad, muutlikumad, suurema ulatusega, vahelduvamate rütmidega. Et oleks efektne! Ja kohati hingekriipiv.”
““Metsalaulupidu” on laulu eriala üliõpilaste jaoks olnud suurepärane materjal, sest andis meile võimaluse uurida karakteri loomist lindude, loomade ja putukate põhjal. Lähenesime metsarahvale kui klassile, kus igal liikmel on oma roll ja hääl, ning kus kõiki hinnatakse täpselt sellistena nagu nad on,” sõnab lavastaja Karl Laumets ja võtab lasteooperi kokku sõnadega: “Lavastust kannab armastus muusika vastu ning rõõm kooslaulmisest, mis kõik ühise eesmärgi nimel kokku toob.”
Lasteooperi “Metsalaulupidu” helilooja on Rein Rannap, libreto autor Leelo Tungal, lavastaja Karl Laumets, muusikajuht ja dirigent Hirvo Surva, kunstnik on Eva Maria Põldmäe, kostüümikunstnik Ester Kannelmäe, koreograaf Helen Veidebaum, valguskunstnik Priidu Adlas (Eesti Draamateater), pianist-repetiitorid Ene Rindesalu ja Ave Wagner.
Laval on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (EMTA) lauluüliõpilased, koor ja väike orkester ning Tallinna Muusika- ja Balletikooli (MUBA) balletiüliõpilased. Osades on Kuno Kerge, Rein Saar, Anni Zimmermann, Melissa Purason, Joosep Vall, Marlon Saares, Alla Šubina, Veera Kuusirati, Hedi Pärtna, Geir Kudu, Birgita Palo, Elisa Hanni, Regina Karise, Kadi-Triin Terve, Viktoriya Lykova, Tuule Ingel, Julieta Alminas, Kati Jakobson-Lott, Veronika Buialo, Mari Roos, Joanna-Maria Suurmets, Naira Hatšaturjan, Mari Lassmann, Anastassia Danilenko, Anni-Grete Kullamaa, Enno Lorenz, Lev Rodionov.
Etendused toimuvad 10., 11., 12., 13. detsembril Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia suures saalis, 15. detsembril Vanemuise väikeses majas ja 19. detsembril Paide Muusika- ja Teatrimajas.
Meediakajastusi:
Esietendus Rein Rannapi lasteooper “Metsalaulupidu” (Järva Teataja, 12.12.2025)
Rannap: “Metsalaulupidu” kirjutades mõtlesin, et mitmetele lastele on see esimene kokkupuude ooperiga (“Aktuaalne kaamera”, ERR, 09.12.2025)
Koolitüdruku muinasjutu põhjal sündis Rannapi lasteooper “Metsalaulupidu” (“Ringvaade”, ERR, 06.12.2025)
Riho Pätsi Koolimuusika Fondi 2025. aasta laureaadid on muusikaõpetaja, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (EMTA) vilistlane Ly Tammerik (Tallinna Gustav Adolfi Gümnaasium) ning solfedžo ja muusikaloo õpetaja, EMTA doktorant Ene Oltre (Pärnu Muusikakool). Laureaaditunnistuse juurde kuulub ehtekunstnik Jaan Pärna kujundatud hõbemärk ja stipendium 1000 eurot. Lisaks antakse parima muusikapedagoogilise magistritöö eest tunnustus Tallinna Ülikooli ja EMTA vilistlasele, Pelgulinna Riigigümnaasiumi muusikaõpetajale Anneli Riisalule.
Ly Tammerik on Gustav Adolfi Gümnaasiumi (GAG) kauaaegne hinnatud muusikaõpetaja ja dirigent. Ta juhatab nii kooli mudilaskoori kui ka poistekoori, mis osalevad regulaarselt laulupidudel ning astuvad aktiivselt üles mitmesugustel koolivälistel sündmustel, sh Viimsi JazzPopFest, Alo Mattiiseni nimelised vokaalansamblite konkursid ja festival Volüüm.
Tema muusikatundides mängivad õpilased mitmeid instrumente – plokkflööti, ukuleelet, väikekannelt ja kitarri. Ly juhendab soliste ja ansambleid, kes on tema käe all saavutanud märkimisväärseid tulemusi Eesti konkurssidel. Tema pedagoogilist loomingut rikastab õppematerjal „Esimesed sammud plokkflöödiga“, mis pälvis 2011. aastal haridusportaali Koolielu õppematerjalide konkursil esikoha. Ta on algatanud ja korraldanud ka GAG-i solistide konkursi „Hõbehääl“, pakkudes noortele võimalusi esinemiseks ja enesearenguks.
Ly Tammerik on õpetaja, kelle töö ühendab professionaalsuse, loovuse ja innustava suhtumise, olles oluline panustaja nii kooli muusikaellu kui ka Eesti noorte muusikalisse kasvamisse.
Ene Oltre on Pärnu Muusikakooli pühendunud solfedžo- ja muusikaloo õpetaja, kes on paistnud silma oma erilise võimega muuta teooriaained õpilaste jaoks huvitavaks ja arusaadavaks juba õpingute alguses. Tema metoodika seob loovalt muusikaloo ja solfedžo, arendades nii sisemist kuulmist, noodilugemist kui ka laiemat kultuurilist silmaringi.
Ene Oltre tugevuseks on professionaalsus, järjekindlus ja individuaalne lähenemine igale õpilasele. Ta loob klassides ühtse ja toetava õhkkonna ning suhtleb oma õpilastega alati lugupidavalt ja innustavalt. Tema juhendamisel toimivad rühmad on ühtehoidvad ning nende tänuavaldused lõpuaktustel on saanud koolis armsaks traditsiooniks.
Suurt tunnustust väärib ka Ene põhjalik koostöö lastevanematega ning tema väsimatu enesetäiendamine. Paljud õpilased soovivad pärast muusikakooli põhiõpinguid jätkata tema lisa-aasta kursustel, mis räägivad muusikaloost laiemalt kui kultuuriloost. Ene on kirjtutamas mahukat väitekirja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia doktoriõpingute raames, milles keskendub just solfedžo õpetamise teoreetilistele ja praktilistele küsimustele.
Anneli Riisalu muusikapedagoogika õpingud said alguse 2020. aastal Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias. Juba bakalaureuseõpingute ajal paistis ta silma aktiivse üliõpilasesindaja ja aasta aega ka selle juhina. Magistriõpinguid jätkas ta Tallinna Ülikooli ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ühisõppekaval muusikaõpetaja erialal, mille lõpetas 2025. aasta kevadel cum laude. Tema magistritöö keskendus digioskuste lõimimisele muusikaõpetuses, uurides GarageBand’i võimalusi 7. klassi õpilaste loovuse arendamisel.
Õpetajatöö kõrval tegutseb Anneli Riisalu aktiivse dirigendina, juhatades Tallinna Poistekoori ettevalmistuskoore, Politsei- ja Piirivalveameti segakoori aKord ning Kindluse Kooli kogukonnakoor.
Õnnitleme!
Allikas: Riho Pätsi Koolimuusika Fond
6. detsembril Viimsi Artiumis toimunud pidulikul kontserdil jagas Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts valdkondlikke aastapreemiaid ehk lokulaudu.
Tunnustuse pikaaegse panuse eest rahvamuusika valdkonda pälvis rahvaluule- ja muusikateadlane, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia etnomusikoloogia külalisõppejõud Janika Oras.
Janika Orase tööl on olnud märgiline mõju Eesti rahvamuusika uurimisele ja hoidmisele. Ta on aastakümneid tegutsenud Eesti Rahvaluule Arhiivis, olnud heliarhiivi juhataja ja teadur ning õpetanud regilaulu ja rahvamuusikat mitmes kõrgkoolis. Ta on toimetanud olulisi väljaandeid, muu hulgas Eesti rahvamuusika antoloogiat ja sarja Vana Kannel, ning tema doktoritöö regilaulu maailma tõlgendamisest on hinnatud sügavuse ja inimliku lähenemise poolest. Ta on õpetanud ja juhendanud nii Eestis kui mujal, sidudes teadusliku teadmise ja praktilise kogemuse ning aidates näha regilaulu elava pärimusena.
Rohkem infot siit.
Õnnitleme!
Allikas: Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts
Laupäeval, 6. detsembril saatsime viimsele teele Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kauaaegse rektori, pianisti Peep Lassmanni.
Matusetseremoonia toimus Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia suures saalis, muldasängitamine Metsakalmistul.
Järelehüüe asub siin.
Reede hilisõhtul selgusid Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia suures saalis Eesti Keelpillimängijate Konkursi auhinnasaajad. I preemia pälvis Triinu Piirsalu, II preemia pälvisid Aleksander Traksmann, Ali Amishov ja Uku Toots, III preemia Ekke Rainer Arndt. Finalistidiplomid said Brendan Aleksander Tarm, Maria Martin ja Karoliina Kuppart.
Eripreemiad:
Lossimuusika kontserdisarja eripreemia: kontsert 4. jaanuaril Kadrioru lossis – Triinu Piirsalu
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia eripreemia: õppe- või kontsertreis 1000 euro väärtuses – Ekke Rainer Arndt
Pärnu Linnaorkestri eripreemia: esinemine solistina Pärnu Linnaorkestri kontserdil kahe järgmise hooaja jooksul – Triinu Piirsalu
Tallinna Kammerorkestri eripreemia: kontsert Tallinna Kammerorkestriga kahe järgmise hooaja jooksul – Uku Toots
Eesti Kontserdi eripreemia: kontsert Eesti Kontserdi järgneva kahe hooaja jooksul – Brendan Aleksander Tarm
Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri eripreemia: esinemine Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri solistina – Triinu Piirsalu
Eripreemia kontsertmeistrile väljapaistva esinemise eest Eesti Keelpillimängijate Konkursil – Lea Leiten
Eesti Keelpillimängijate Konkursi ajalugu ulatub 1969. aastasse ja on muusikute ringkonnas hinnatud ning oodatud sündmus. 2015. aastal võitis konkursi tšellist Marcel Johannes Kits, 2020. aastal viiuldaja Hans Christian Aavik. 2025. aasta konkurss leidis aset 26. novembrist 5. detsembrini Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia suures saalis.
I vooru kava koosnes kolmest teosest kestusega 20–25 minutit ja pidi sisaldama üht baroki või varaklassitsismi ajastu teost ning üht virtuoospala. II vooru kava kestusega 30-40 minutit koostas interpreet ise, eesmärgiga kõige paremini esile tuua oma musikaalne eripära. III voorus (finaal) esitas osaleja ühe vabalt valitud instrumentaalkontserdi koos Eesti Riikliku Sümfooniaorkestriga.
Osalejaid hindas rahvusvaheline žürii koosseisus Paula Šūmane (viiul, Läti, žürii esimees), Jari Valo (viiul, Soome), Arigo Štrāls (vioola, Läti), Fabio Presgrave (tšello, Brasiilia) ja Siret Lust (kontrabass, Suurbritannia/Eesti).
Eesti Keelpillimängijate Konkurss toimus Eesti Muusikanõukogu, MTÜ Muusikaline Noorus Eestis, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ja Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri koostöös.
Õnnitleme! Täname kõiki konkursil osalejaid, õpetajaid, toetajaid, publikut!
3. detsembri Eesti Teaduste Akadeemia üldkogu istungil valiti uued liikmed järgmistesse valdkondadesse: Heikki Junninen (füüsika), Joel Starkopf (kliiniline meditsiin), Rainis Haller (matemaatika), Maarja Öpik (mullateadus), Ivari Ilja (muusika interpretatsioon), Veronika Kalmus (sotsioloogia) ja Meelis Kull (tehisaru).
Tootmistehnika ja innovatsiooniuuringute valdkondade akadeemikute valimine luhtus, sest ükski kandidaat ei saanud vajalikku hulka hääli.
„Eesti võib olla rõõmus selle üle, et teaduste akadeemia täienes seitsme uue liikmega, kes esindavad kõrgetasemelist teaduslikku uurimistööd ja – mis väga oluline – ka ühiskonnale tähtsaid rakendusi. Tänu tänasele valimisele akadeemia tugevneb ja oluliselt paraneb tema sotsiaalne mõju. Tunnen suurt rõõmu ka selle üle, et oleme valinud enda liikmeskonda ka väljapaistva interpreedi,“ ütles akadeemia president Mart Saarma.
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (EMTA) rektor, klaveri professor, pianist, kammermuusik ja pedagoog Ivari Ilja on Eesti muusikakultuuri üks rahvusvaheliselt tuntumaid interpreete. Tema aastakümnete pikkune lai tegevusampluaa solisti ja kammermuusikuna hõlmab soolokontserte ja koostööd maailmakuulsate lauljatega, nagu Irina Arhipova, Dmitri Hvorostovski, Maria Guleghina, Jelena Zaremba, Albina Šagimuratova jt. Ta on esinenud maailma mainekaimatel lavadel, sealhulgas Milano La Scalas, New Yorgi Carnegie Hallis ja Londoni Wigmore Hallis. Alates 2017. aastast on ta EMTA rektorina tugevdanud akadeemia teadus- ja loomepõhist arengumudelit ning süvendanud rahvusvahelist koostööd. Ta on rahvusvaheliselt hinnatud klaveriõppejõud ja vokaalkammermuusika ekspert, juhendanud kümneid noori pianiste ning osaleb regulaarselt rahvusvaheliste pianistide konkursside žüriides. 2001. aastal tunnustati teda riigi kultuuripreemiaga.
Akadeemikuks saamiseks oli tarvis saada 2/3 istungil osalevate akadeemikute häältest.
Uute akadeemikute valimised kuulutati välja juuli alguses. Konkursi tähtajaks, 1. oktoobriks laekus akadeemiasse 30 nõuetele vastavat avaldust 29 kandidaadile. Kõigi kandidaatide lähema info ja akadeemikukandidaatide konverentsil peetud ettekannete videod leiab siit.
Koos eile valitud akadeemikutega on Eesti Teaduste Akadeemias kokku 79 liiget ja 19 välisliiget.
Rohkem infot siit.
Allikas: Eesti Teaduste Akadeemia