Rubriik: Uncategorized @et

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (EMTA) kultuurikorralduse magistriprogrammil on koostöös Erasmus+ WITAC (Inclusive Wellbeing Through Arts and Culture in the Baltics) projekti partneritega Läti Kultuuriakadeemiast, Riia Stradiņši Ülikoolist, Põhjamaade Kultuuripartnerluse sekretariaadist ning Leedu Tervishoiuteaduste Ülikoolist (LSMU) valminud aruanne “Status Quo in the Field of Culture and Health Interventions for Vulnerable Groups in the Baltic Countries”.

Mahukas ja põhjalik aruanne pakub esmakordselt süstemaatilist ülevaadet ja analüüsi kultuuri ja tervise valdkondadevahelistest algatustest kolmes Balti riigis, pöörates erilist tähelepanu haavatavatele sihtrühmadele suunatud tegevustele, sealhulgas vaimse tervise probleemidega inimestele ning teistele riskirühmadele. Samuti koondab see rahvusvahelisel ja riiklikul tasandil kogutud tõendusmaterjali kultuuri- ja kunstiosaluse positiivsest mõjust tervisele ja heaolule, tuues esile olulised lüngad regulatsioonides, professionaalses ettevalmistuses, valdkondadevahelises koostöös ning mõju hindamises Balti riikides. Dokumendianalüüs on ühendatud kvalitatiivse uurimusega, mis tugineb põhjalikele intervjuudele kultuuri-, tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna spetsialistide ning haavatavate kogukondade esindajatega.

Analüüs on struktureeritud kolmel tasandil: makrotasandil käsitletakse riiklikke ja kohaliku omavalitsuse poliitikaraamistikke, mis toetavad kultuuri- ja tervishoiuvaldkonna koostööd; mesotasandil analüüsitakse professionaalse hariduse võimalusi, institutsionaalseid tugimehhanisme ja olemasolevat praktikat; mikrotasandil vaadeldakse kultuuri- ja tervisealgatuste mõju ning sihtrühmade kogemusi. Laiema konteksti loomiseks on uuringusse kaasatud ka heade praktikate näiteid Põhjamaadest (Taani, Rootsi ja Soome), mis demonstreerivad tõhusaid mudeleid kultuuri ja tervise valdkonnas. Käsitledes teemasid nagu poliitikaarendus, võimekuse suurendamine ja kogukondade kaasamine, pakub aruanne praktilisi tähelepanekuid ning tõenduspõhiseid soovitusi poliitikakujundajatele, haridustöötajatele, praktikutele ja teadlastele, aidates kaasa sidusamate, kaasavamate ja kestlikumate kultuuri- ja terviseökosüsteemide arengule.

Tuvastades süstemaatiliselt lüngad poliitikaraamistikes, hariduses ja professionaalsetes pädevustes kultuuri ja tervise valdkonnas kogu Balti regioonis, on aruanne olnud aluseks mikrokvalifikatsiooni programmi “Culture and Health: Managing Cross-Sectoral Initiatives” väljatöötamisele projekti “Inclusive Wellbeing Through Arts and Culture in the Baltics (WITAC)” raames. Aruandes esitatud järelduste põhjal kujundati programmi õpiväljundid, õpisisu ning interdistsiplinaarne pädevusraamistik, et valmistada ette spetsialiste kultuuri ja tervise algatuste elluviimiseks, mis edendavad heaolu ja laiendavad kultuuriosaluse võimalusi haavatavatele sihtrühmadele, vastates aruandes esile toodud vajadustele. Programm on suunatud kultuuri-, tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna spetsialistidele Lätist, Eestist ja Leedust ning toimub 2025. aasta septembrist kuni 2026. aasta juunini, võimaldades osalejatel omandada 10 EAP mahus mikrokvalifikatsiooni kultuuri ja tervise projektijuhtimises.

EMTA kultuurikorralduse õppejõududest osalesid aruande väljatöötamisel prof. Annukka Jyrämä, vanemlektor Kaari Kiitsak-Prikk, õppejuht Kai Kiiv ning assistent Liisa Välja.

Aruandega saab tutvuda SIIN.

Lisainfo: Kai Kiiv, kultuurikorralduse õppejuht ja õppekava koordinaator, lektor

“Seto leelo viisitüpoloogia” on seto laulu kauaaegse uurija, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vanemteaduri Žanna Pärtlase uus etnomusikoloogiline uurimus ja veebiandmestik, mis on avaldatud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ja Eesti Kirjandusmuuseumi koostöös.

Veebirakenduse vorm on valitud lähtudes soovist teha tüpoloogia struktuuri lugejale paremini mõistetavaks ja lootes veebiandmestiku praktilisele kasutamisele seto leelo huviliste poolt. Viisitüpoloogia teaduslik eesmärk on anda võimalikult ammendavat ülevaadet seto leelo viisidest ning samas esitada lauluviise mõtestatud süsteemina, mis näitab seto laulutraditsiooni ajaloolisi stiilikihte ja seoseid erinevate viisitüüpide vahel. Selline teadmine annaks tulevikus võimaluse seletada seto leelo päritolu ja ajaloolist arengut.

“Seto leelo viisitüpoloogia” teine tähtis eesmärk on anda praktilistele muusikutele juurdepääs laiemale viisirepertuaarile. Veebirakenduses on kirjeldatud 132 viisitüüpi ning iga viisitüübi puhul on toodud (võimalusel) mitu viisivarianti (tüpoloogia sisaldab 259 helisalvestist, millele on lisatud autori noodistused). Samuti on toodud hulganisti viiteid samade viiside teistele esitustele. Loodetavasti saavad seto leelo huvilised nende materjalide abil laiendada oma viisirepertuaari ja rikastada seda uute huvitavate viisivariantidega.

Viisitüpoloogia esitlusel katsetatakse koos seto leelokooridega uute või tuttavate viisitüüpide otsimist ja nende kohta käiva informatsiooni praktilist kasutamist.

Esitlus toimub 26. veebruaril kell 17.15 Akadeemilise Rahvaluule Seltsi kõnekoosolekul Eesti Kirjandusmuuseumi saalis.

Veebiandmekoguga saab tutvuda SIIN.

Koosolekut korraldavad Akadeemiline Rahvaluule Selts, Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiiv ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia.

Teisipäeval, 10. veebruaril andis tunnustatud tehnikateadlane ja Tallinna Tehnikaülikooli emeriitrektor Andres Keevallik Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiale pidulikult üle oma CD-kollektsiooni Hvorostovski vokaalkunstiga.

18-osalisel komplektil on jäädvustatud kaalukas läbilõige maailmakuulsa baritoni repertuaarist: Tšaikovski ja Rahmaninovi romansid, Verdi, Tšaikovski, Vivaldi, Händeli, Glucki ooperiaariad, Sviridovi vokaaltsükkel “St Peterburg”, vene rahvalaulud, tuntud naapoli laulud jpm.

Plaadikogumik asub raamatukogu kuulamisruumis, kõik CD-d on kuulatavad e-kataloogi ESTER vahendusel EMTA arvutivõrgus SIIN.

Meie akadeemias töötab edukaid naisi teadlaskarjääri kõigil astmetel. Ka akadeemia ajaloos on mitmed juhtivad muusika- ja teatriteadlased olnud naised. Seetõttu ei ole meil loodetavasti välja kujunenud stereotüüpi, et teadustöö on eeskätt meeste pärusmaa. Siiski ei saa eitada, et mitmel põhjusel on naistel teadusmaailmas läbi lüüa raskem kui meestel. “Naised teaduses” päev ongi ellu kutsutud sellele tähelepanu juhtimiseks ning teadusest huvitatud tüdrukute ja teaduses tegutsevate naiste toetamiseks ja innustamiseks.

Neljapäeval, 5. veebruaril toimus Eesti Interpreetide Liidu, Eesti Muusikanõukogu ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia eestvedamisel foorum, mis keskendus kontserdikorraldusele Eestis ja interpreetide rollile selles.

Foorumil esinesid sõnavõttudega aasta interpreedi preemia laureaadid Ivari Ilja, Karis Trass, Aare-Paul Lattik ja Age Juurikas. Pikemate ettekannetega astusid üles Eesti Interpreetide Liidu juhatuse esimees Henry-David Varema, Kultuuriministeeriumi muusikanõunik Kertu Aksiim, ERR-i meelelahutussaadete peatoimetaja Karmel Killandi ja Viimsi Artiumi juht Andreas Väljamäe. Paneeldiskussioonis osalesid Maarit Kangron (Eesti Kontsert), Saale Fischer (Floridante, Eesti Muusikafestivalid), Kadri Leivategija (Heino Elleri Muusikakool), Pille Lill (Muusikute Täiendõppe Keskus, Erakontserdiorganisatsioonide Liit), Ivari Ilja (Eesti Muusikanõukogu, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia). Vestlusringi modereeris Henry-David Varema.

“Meie kontserdikorraldus vajab ümbermõtestamist, liiga kauaks on jäädud korrutama samu kultuuriideoloogilisi stampe, mis on määranud viimastel aastakümnetel kontserdielu kunstilisi valikuid ning mõjutanud suuresti ka rahastamist või siis – mitterahastamist,” sõnas Eesti Muusikanõukogu president, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia rektor Ivari Ilja.

Arutelust ja ettekannetest selgus, et erinevate tegevuste ja toetusprogrammide näol on hästi toetatud noorte interpreetide sisenemine kontserdiellu. Samuti on tehtud mitmeid samme, et uuenduslike kontserdiformaatide abil haarata uut publikut, eriti noori. Murekohana leiti, et interpreediteekonna olulisim osa, aeg, mil interpreet on loomingulises kõrgvormis, jääb tihti kontserdikorraldajate fookusest välja. Loomulik oleks, et soolointerpreet või väiksem koosseis tooks uue tervikliku kontserdikava publiku ette vähemalt korra paari aasta jooksul. Taolise väga vajaliku regulaarsuse eest hea seismiseks puudub kahjuks hetkel vajalik tugistruktuur ning selge finantsplaan. Lahendustena on olnud juttu nii helikunstniku palga loomisest sarnaselt kunstnike- ja kirjanikepalgale kui näiteks Eesti interpreetide taotlusvooru loomisest Kultuuriministeeriumi juurde, sarnaselt hetkel eksisteerivale Eesti heliloomingu taotlusvoorule.

“Oluline on, et kõrgtasemel interpreet saaks väärikalt tasustatud esinemisvõimalusi Eesti esindussaalides kogu oma loometee vältel. Eriti väärtuslikud on aastad kui interpreet on küpsemas eas ning loomingulises kõrgvormis, mil ta suudab pakkuda publikule omanäolisi ettekandeid ning haaravaid kunstielamusi. Võime olla uhked, et Eestis on nii palju eriilmelisi interpreete, nende tegevus ning publiku ette jõudmine tagab Eesti interpretatsioonikunsti rikkuse ja mitmekesisuse säilimise” sõnab Eesti Interpreetide Liidu juhatuse esimees Henry-David Varema. “Riiklikult rahastatud kontserdielu puhul ei ole õige printsiip, et loominguline väljund sõltub ainult konkreetse interpreedi isiklikust aktiivsusest või hetketrendidest. Avalik raha peaks hoolitsema interpreetide loomingulise elukaare eest. Ehk et me vajame laiemat riiklikku vaadet,” lisab Varema.

Foorumi korraldajad peavad väga oluliseks arutelu tulemusel tekkinud mõtteid ja jätkavad tekkinud küsimustele lahenduste leidmist.

Fotode autor: Rene Jakobson

Pühapäeval, 8. veebruaril kuulutas Eesti Kooriühing Estonia kontserdisaalis välja koori- ja puhkpillimuusika aastapreemiate saajad.

Kolmeteistkümnele tiitlile kandideeris 77 nominenti, kelle hulgast tegi valiku kooriühingu muusikanõukogu. Hinnati kooride, orkestrite ja dirigentide muusikalisi saavutusi, kontserttegevust, salvestusi, osalust konkurssidel ning panust ümbritsevasse kultuuriruumi.

Panuse eest kultuuriruumi pälvis aasta koori tiitli Rae kammerkoor (dirigent Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia muusikaõpetaja eriala 1. kursuse magistrant Ingrid Orumaa), mille 2025. aasta tegemiste hulka kuulus osalemine Rae valla segakooride ühiskontserdil “Tormis 95”.

Aasta dirigendiks valiti Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kooridirigeerimise vanemlektor Heli Jürgenson – 2025. aasta üldlaulupeo “Iseoma” kunstiline juht, Tallinna Kammerkoori peadirigent ning rahvusooperi peakoormeister.

Aasta tegu on rahvusvaheline muusikasümpoosion “Leading Voices”, mis tõi Tallinna kokku enam kui 800 osavõtjat 38 riigist (üks korraldaja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia).

Aasta suurtegu on XXVIII üldlaulupidu “Iseoma”, mille kunstiline juht oli kooridirigeerimise vanemlektor Heli Jürgenson.

Koostööpreemia pälvis Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, mis oli 2025. aastal “Leading Voicese” põhiliseks toimumiskohaks ja ka üheks korraldajatest.

Aastate koorihelilooja on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia audoktor Arvo Pärt.

Lisaks kooriühingu aastapreemiatele anti üle Gustav Ernesaksa Fondi stipendiumid – fondi õppestipendiumi pälvis Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kooridirigeerimise eriala 1. kursuse magistrant Ilona Muhel.

Eesti Kooriühingu auliikmeks valiti dirigent, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia õppekorralduse spetsialist, doktoriõppe sekretär Margit Võsa.

Kõikide laureaatidega saab tutvuda SIIN.

Õnnitleme!

Rahvusvaheline tšellofestival “Crossing Bows” tuleb taas! Kaunis tšellomuusika kõlab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias 17.–21. veebruarini. 19. veebruaril ootame kuulajaid ka Viru Keskuse aatriumisse.

“Crossing Bows” pakub suurepärase võimaluse näha maailma tipptasemel tšelloõpetust ning tutvuda nii kohalike kui ka välismaiste noorte talentidega. Festivali külastajad saavad osa nii avatud meistrikursustest kui ka õppejõudude ja üliõpilaste kontsertidest.

Tšellofestival, mis toimub juba neljandat korda, toob Tallinnasse silmapaistvad tšellistid ja üliõpilased Aarhusi Kuninglikust Muusikaakadeemiast, Stockholmi Kuninglik Muusikakõrgkoolist, Helsingi Kunstiülikooli Sibeliuse Akadeemiast, Läti Muusikaakadeemiast, Leedu Muusika- ja Teatriakadeemiast, Rio Grande do Norte Riiklikust Ülikoolist ning Korea Rahvuslikult Kunstiakadeemiast.

“Ootame festivalist osa saama kõiki, keda paelub tšello, kuid ka neid, kes on seda imelist pilli enda jaoks alles avastamas. Publik saab kontsertidel kuulata nii oma ala meistreid kui ka alles õpinguteel olevaid noori andekaid tšelliste. Meistrikursused pakuvad aga üliõpilastele suurepärase võimaluse erinevate ülikoolide õppejõudude käe all oma oskusi lihvida,” sõnab festivali ellukutsuja, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia tšello professor Henry-David Varema ja lisab: “Festivalist on saanud oodatud kohtumispaik ja suur rõõm on, et seekord tuleb Eestisse ka silmapaistev tšellist ja pedagoog Korea tippülikoolist.”

Meistrikursusi viivad läbi Henrik Brendstrup (Aarhusi Kuninglik Muusikaakadeemia), Kati Raitinen (Stockholmi Kuninglik Muusikakõrgkool), Guna Šnē, Ēriks Kiršfelds (Läti Muusikaakadeemia), Erkki Lahesmaa (Helsingi Kunstiülikooli Sibeliuse Akadeemia), Rokas Vaitkevičius (Leedu Muusika- ja Teatriakadeemia), Fabio Presgrave (Rio Grande do Norte Riiklik Ülikool), Kangho Lee (Korea Rahvuslik Kunstiakadeemia) ja Henry-David Varema (Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia).

KONTSERDID
Rahvusvaheline tšellofestival „Crossing Bows“. Õppejõud laval
K 18.02 kell 19.00 EMTA suur saal. Piletid Piletikeskusest ja tund enne algust kohapealt
Esinevad tšellistid Henrik Brendstrup (Aarhusi Kuninglik Muusikaakadeemia), Guna Šnē, Ēriks Kiršfelds (Läti Muusikaakadeemia), Kati Raitinen (Stockholmi Kuninglik Muusikakõrgkool), Erkki Lahesmaa (Helsingi Kunstiülikooli Sibeliuse Akadeemia), Henry-David Varema (Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia), Fabio Presgrave (Rio Grande do Norte Riiklik Ülikool), Kangho Lee (Korea Rahvuslik Kunstiakadeemia), Rokas Vaitkevičius (Leedu Muusika- ja Teatriakadeemia).
Pianistid Mihkel Poll, Lea Leiten, külalisena sopran Perrine Madoeuf (Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia)
Lisainfo ja piletid SIIT.

Rahvusvaheline tšellofestival „Crossing Bows“. Tšellistid Viru Keskuses
N 19.02 kell 13.00-16.30 Viru Keskuse aatrium. Tasuta
Esinevad rahvusvahelised tšelloansamblid Kontserdid igal täistunnil ajavahemikus 13.00–16.30, kestusega umbes 30 minutit
Lisainfo SIIT.

Rahvusvaheline tšellofestival „Crossing Bows“. Festivali lõppkontsert
L 21.02 kell 19.00 EMTA suur saal. Tasuta
Esinevad meistrikursustel osalenud üliõpilased
Klaveril Lea Leiten
Lisainfo SIIT.

Rohkem infot festivali kohta SIIT.

Fotogaleriid asuvad EMTA Facebookis SIIN ja Instagramis.

Meediakajastusi:
Rahvusvaheline tšellofestival “Crossing bows” laiendab haaret. Kõneleb Henry-David Varema (Klassikaraadio, 19.02.2026)
Muusika- ja teatriakadeemia tšellofestival täidab pealinna tšellomuusikaga (“Aktuaalne kaamera”, ERR, 17.02.2026)
Andres Oja. Külas on Henry-David Varema (Vikerraadio, ERR, 16.02.2026)
Tallinnas toimub rahvusvaheline tšellofestival Crossing Bows (ERR, 16.02.2026)

14. märtsist kuni 30. maini 2026 toimub Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias tasuta ettevalmistuskursus muusikateoorias 2026. aasta sisseastujatele. Õppejõud on professor René Eespere (solfedžo) ja vanemlektor Toomas Trass (harmoonia).

Kursus koosneb neljast koolituspäevast, kokku 16 tundi (sh 8 t solfedžot ja 8 t harmooniat).

Registreerumine on avatud 9. märtsini e-posti teel aadressil kaja.taht@eamt.ee. Kirjas palume märkida järgmised andmed: telefoni number, millises tasemegrupis soovite osaleda ning millisele erialale soovite sisse astuda.

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiasse sisseastumisel on eksamid solfedžos ja harmoonias asendatud ühtse muusikateooria katsega, mis hõlmab nii muusikalise kuulmise ja muusikateooria testi kui ka solfedžeerimist ja harmoonia-järgnevuste mängimist klaveril. Katse viiakse läbi kahes tasemes (kõrgem ja madalam tase).

Kõrgemat taset eeldatakse järgmistel erialadel: klaver, klavessiin, orel, keelpillid, puhkpillid, löökpillid, akordion, kannel, kooridirigeerimine, helilooming, instrumentaal-pedagoogika.

Juhul kui üliõpilaskandidaat, kellelt eeldatakse kõrgema taseme katse sooritamist, otsustab valida madalama taseme katse ja sooritab selle positiivselt, jääb tema tulemuseks madalaim positiivne hinne ja sissesaamise korral on ta kohustatud õppima täiendavalt muusikateoreetilisi aineid.

Madalam tase valitakse reeglina järgmistel erialadel: laul, muusikapedagoogika, multimeedia, helirežii ja muusikaproduktsioon.

Muusikakultuuri erialal muusikateooria katse kohustuslik ei ole, kuid selle edukas sooritamine võimaldab muusikakultuuri eriala õppekava läbida muusikateoreetiliste ainete mooduli osas lihtsustatud korras.

Ajakava

Laupäev, 14. märts

11.00–12.30 Kõrgem tase: solfedžo, ruum B-215; Madalam tase: harmoonia, ruum B-217
12.45–14.15 Madalam tase: solfedžo, ruum B-215; Kõrgem tase: harmoonia, ruum B-217

Laupäev, 11. aprill

11.00–12.30 Kõrgem tase: solfedžo, ruum B-215; Madalam tase: harmoonia, ruum B-217
12.45–14.15 Madalam tase: solfedžo, ruum B-215; Kõrgem tase: harmoonia, ruum B-217

Laupäev, 9. mai

11.00–12.30 Kõrgem tase: solfedžo, ruum B-215; Madalam tase: harmoonia, ruum B-217
12.45–14.15 Madalam tase: solfedžo, ruum B-215; Kõrgem tase: harmoonia, ruum B-217

Laupäev, 30. mai

11.00–12.30 Kõrgem tase: solfedžo, ruum B-215; Madalam tase: harmoonia, ruum B-217
12.45–14.15 Madalam tase: solfedžo, ruum B-215; Kõrgem tase: harmoonia, ruum B-217

Ettevalmistuskursuse läbimine loob eeldused muusikateooria eksami edukaks sooritamiseks.

Neile, kel muusikateoreetilised teadmised nõrgad või ununenud, soovitame iseseisvalt uurida prof Kerri Kotta muusikateooria e-õpiku esimesi peatükke. Õpik on vabalt kättesaadav SIIT.

4. veebruaril anti Ukuaru muusikamajas üle Eesti Kultuurkapitali 2025. aasta peapreemiad ja elutööpreemiad, samuti kujutava ja rakenduskunsti, audiovisuaalse kunsti ja rahvakultuuri sihtkapitali aastapreemiad.

Rein Rannap pälvis helikunsti valdkonna elutööpreemia: žanrite vahel ristlev muusik, unustamatute meloodiate meister, kuulajaid sütitav pianist – seda rohkem kui pool sajandit.

Heliloomingu professor Tõnu Kõrvits pälvis helikunsti valdkonna peapreemia erakordse loominguaasta ja uute helitööde “Aroha” ja “The Seasons” eest.

Lavakunsti osakonna õppejõule Merle Karusoole anti üle näitekunsti valdkonna peapreemia terava, täpse ja empaatilise töö eest, mis hoiab elavana mälus ja mõttes seda, mida ei tohi unustada. Dokumentaalsarja “Kes ma olen?” kuuluvad lavastused “Ma jätsin Ukraina 2022” Südalinna Teatris ja “Ma ei jätnud Ukrainat” Vabaduse festivalil.

Kooridirigeerimise vanemlektor Heli Jürgenson sai rahvakultuuri sihtkapitali aastapreemia koorimuusika aastapreemia aktiivse kontserttegevuse ja koorimuusika arendamise eest nii kodu- kui rahvusvahelisel tasandil ning silmapaistva panuse eest XXVIII üldlaulupeo “Iseoma” kunstilise juhina.

Kõikide laureaatidega saab tutvuda siin.

Õnnitleme!

Allikas: ERR

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (EMTA) avab kõigile huvilistele uksed reedel, 27. veebruaril kell 10.30–15.00.

Päeva jooksul saab osaleda erialasid ja õppimisvõimalusi tutvustavates infotundides, avastada akadeemia õppehoonet ning kontserdi- ja teatrimaja ning nautida noorte interpreetide lühikest kontserti.

Lisaks on avatud messiala, kus on võimalus tutvust teha Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia erialade ning akadeemia tegevustega lähemalt.

Päeva juhib klaveri eriala 1. kursuse magistrant Tiit Tomp.

PROGRAMM

Infotunnid ja erialade tutvustused toimuvad EMTA kontserdi- ja teatrimaja fuajees (sissepääs kontserdi- ja teatrimaja uksest). Lisaks infotundidele on kogu ürituse vältel avatud messiala, kus saab lähemalt uurida nii õppimisvõimaluste kui ka sisseastumistingimuste kohta ja kuulda ka üliõpilaste endi muljeid Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias õppimisest.

Samuti on kõik huvilised oodatud EMTA suurde saali kontserdile, kus esinevad EMTA Noorteakadeemia liikmed.

10.30 Rektor Ivari Ilja tervitus

10.35 Muusika interpretatsiooni osakonna erialade tutvustus

Muusika interpretatsiooni osakonnas on võimalik õppida kõiki tähtsamaid klassikalise- ja nüüdismuusika instrumente: klahvpille (klaver, orel, klavessiin, akordion), keelpille (viiul, vioola, tšello, kontrabass, harf, klassikaline kitarr, kannel), puhkpille (flööt, oboe, klarnet, fagott, saksofon, metsasarv, trompet, tromboon, tuuba), löökpille, samuti klassikalist laulu ja kooridirigeerimist. Magistriõppes lisanduvad erialade valikusse orkestri- ja puhkpilliorkestri dirigeerimine, kammeransambel ja saateklass.
Osakonna juhataja prof Mihkel Poll annab lühiülevaate õppimisvõimalustest ja vastab huviliste küsimustele.

11.00 Muusikapedagoogika eriala infotund

Muusikapedagoogika koorimuusika suuna üliõpilane Karoliina Kask ja muusikaõpetaja eriala magistrant Kerttu Saagpakk tutvustavad infotunnis muusikapedagoogika õppekava lähemalt ning kuulata saab nende endi vahetuid kogemusi ja muljeid õpingutest.

Esinevad Kerttu Saagpakk ja muusikapedagoogika rütmimuusika suuna üliõpilane, praegune jazzmuusika magistrant Vladimir Todurov.

11.30 Pärimusmuusika eriala infotund

Pärimusmuusika eriala üliõpilane Kertu-Liis Õnnis tutvustab pärimusmuusika eriala õppekava, valikaineid ning siinseid õppejõude. Räägime tulevikuperspektiividest pärimusmuusiku, õpetaja ja miks mitte ka valdkonna sündmuste korraldajana.

12.00 Heliloomingu ja multimeedia ning helirežii ja muusikaproduktsiooni õppekavade infotund

Infotunnis tutvustavad helirežii õppejuht Mait Visnapuu, laulukirjutamise kursuse õppejõud ja koordinaator Kelly Vask ja audiovisuaalse loomingu eriala vilistlane Hele-Mai Vettik heliloomingu ja multimeedia ning helirežii ja muusikaproduktsiooni õppekavade erinevaid õppesuundasid ja tulevikuperspektiive ning selgitavad põhjalikumalt, millistes valdkondades erialaste teadmistega tegutseda saab.

12.30 Muusikakultuuri ja muusikateaduse erialade infotund

Infotunnis jagavad muusikateaduse ja muusikakultuuri õppejuht, professor ja õppekava koordinaator prof Kerri Kotta ning teaduseetika nõustaja, muusikakultuuri õppekava koordinaator ja teadur Marju Raju ning muusikakultuuri üliõpilane Anna Neutal infot nii bakalaureuseõppe muusikakultuuri kui ka magistriõppe muusikateaduse erialade kohta. Varasema muusikahariduse kõrval on õpingute eeldusena tähtis eelkõige sügav huvi ja soov muusikat mõista. Omandatud teadmised avavad uksi erinevates töövaldkondades, kus on vajalik muusika ja muusikakultuuri põhjalik tundmine – näiteks muusikakorralduses, -uuringutes ja -meedias.

13.00 Kontsert (EMTA suur saal)
Esinevad EMTA Noorteakadeemia liikmed Nelis Vernik (klaver), Peeter Kivistu (klaver) ja Gerli Roost (viiul), klaveril Jelena Fomina ning EMTA laulu eriala üliõpilane Viktoriya Lykova (sopran), klaveril Siim Selis.

13.30 EMTA lavakunstikooli infotund

Järgmise, XXXIV lennu juhendaja prof Elmo Nüganen tutvustab näitleja, lavastaja ja dramaturgi õppesuundi.

14.00 MAJATUURID (eelregistreerimisega)
Majatuurid toimuvad:
kell 14.00
kell 14.15

Palume registreeruda majatuurile hiljemalt 25. veebruaril SIIN.

VIDEOINSTALLATSIOON (5. korrus, ruum D501)

11.00–15.00 Static/Static on audiovisuaalne teos oboele ja kolmele kineskooptelerile, mis uurib maailma läbi visuaalse lume sündroomi kogevate inimeste, kutsudes publikut kogema ilu, mis võib ilmneda moonutatud maailmas navigeerimisel. Tegemist on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlase Hele-Mai Vettiku bakalaureusetöö salvestisega.

—

Erivajadusega külastajale

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia õppehoone välisukseni viib kaldtee, mis jätkub fuajees.

EMTA black box’i, kammersaali ja orelisaali pääseb liftiga.

EMTA kontserdi- ja teatrimaja juures (Tatari tn) on kaks parkimiskohta, mida saavad kasutada ka liikumispuudega inimesed. NB! Vajalik on parkimiskoha broneerimine vähemalt 1 tööpäev enne ürituse toimumist telefonil 5855 8459.

Loe erivajadustega üliõpilaste toetamisest lähemalt siit.

—

Grupibroneeringuteks palume ühendust võtta: laura.reiter@eamt.ee