Rubriik: Uncategorized @et

Teisipäeval, 11. veebruaril toimub Tartu Ülikooli raamatukogus Eesti doktorikooli karjäärikonverents „Doktorikraadi väärtus tööturul“, kus doktorikraadi omandanud tippspetsialistid ja veel õppivad doktorandid arutlevad selle üle, millist lisaväärtust doktoriõpe pakub.

Eestis saab doktorikraadi aastas veidi üle 200 inimese. Lõpetanutest 86% asub kaitsmise järel Eestis tööle juhi või tippspetsialisti ametikohale.

Doktoriõpet nähakse liiga sageli üksnes ettevalmistusena teadlase või õppejõu karjääriks. Ometi on see teadustööpõhine ja individuaalne õppevorm, mille eesmärk on välja koolitada iseseisev mõtleja, kes saab hakkama oluliste probleemide sõnastamise, nende nutika lahendamise ning meeskondade ja projektide juhtimisega. Need oskused võimaldavad luua uusi teadmisi ja neid targemini kasutada. Sel moel on doktorikraadiga teadlaste ja inseneride osakaal kogu tööealises elanikkonnas tihedalt seotud riigi üldise innovatsioonivõimekusega.

Eestis 2022. aastal toimunud doktoriõppereform tõi mitu olulist muudatust, mis lahendas doktoriõppe varasemad kitsaskohad. Reformi tulemusena on doktorandil võimalik läbida oma õpingud kiiremini ja minna seejärel ilma suurema viivituseta tööturule. Üks kaalukamaid muutusi oli doktorantide tunnustamine karjääri alustavate teadlastena, millega kaasneb riigieelarvelistel kohtadel nooremteaduri ametikoht ja palk. Sarnaseid näiteid on Euroopas vähe. Samuti on nüüd võimalik valida teadmussiirdedoktorantuur, kui doktorandi ülikoolivälist tööalast tegevust on võimalik tema õpingutega ühildada.

„Tartu Ülikooli näitel saab kinnitada, et ettevõtted ja avaliku sektori asutused tunnevad huvi sel moel oma töötajate kvalifikatsiooni parandamise vastu. Ülikooli teadmussiirdedoktorantuuri partnerite seas on nii IT-sektori kui ka suurhaiglate esindajaid. See on julgustav algus, kuid näeme, et doktorikraadi väärtuse selgitamine väljaspool ülikoole ja teadusasutusi vajab siiski veel tööd,“ ütles Tartu Ülikooli teadusprorektor Mari Moora.

Inspiratsioon praegusele ja tulevasele doktorandile

Eesti ülikoolid on pööranud järjest enam tähelepanu tööalast konkurentsivõimet suurendavate oskuste arendamisele doktoriõppes ja teadustöö tegemise käigus, samuti doktorandi karjääriplaneerimisele. Just see on ka juba teist aastat toimuva doktorantide karjäärikonverentsi eesmärk.

Tänavusel konverentsil tuleb jutuks, mida doktoriõpe pakub ja kuidas see mõjutab edasisi karjäärivalikuid. Avaettekannetes vaatavad haridus- ja teadusminister Kristina Kallas ning Tartu Ülikooli Kliinikumi naistekliiniku juht Kristiina Rull tagasi oma kraadi omandamisele ja karjääri kujunemisele.

Järgneb kaks arutelu, millest esimeses saavad sõna praegused doktorandid, et vestelda doktoriõppega seotud proovikivide ja oma tuleviku teemal. Teises vestlusringis meenutavad doktorikraadiga juhid, ettevõtjad ja tippspetsialistid, kuidas doktoriõppes omandatu neid nende karjääris on toetanud ning milline mõju on sel olnud nende valikute tegemisel.

Päeva juhib Eesti Rahvusringhäälingu kultuuriajakirjanik Joonas Hellerma.

Karjäärikonverentsi ajakava leiab Eesti doktorikooli kodulehelt.

Aruteludes osalevad ka Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia doktorant Veeda Kala ning 2022. aastal teatrikunsti erialal doktorikraadi omandanud Maarja Mitt-Pichen.

Allikas: Tartu Ülikool

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kirjastusel ilmus esimene tõlkeraamat – tuntud Itaalia kirjaniku Alessandro Baricco „Hegeli vaim ja Wisconsini lehmad. Mõtisklus süvamuusikast ja modernsusest“. Raamatu tõlkis Maarja Kangro.

Alessandro Baricco (s. 1958) on tänapäeva Itaalia üks hinnatum kirjanik ja dramaturg, kelle raamatuid on ka varem eesti keelde tõlgitud. Õppinud filosoofiat ja muusikateadust, tegutses ta esmalt tunnustatud muusikakriitikuna. Baricco debüütromaan „Castelli di rabbia” (1991) pälvis Itaalias kohe suure tähelepanu ning sellele järgnesid rahvusvahelised menukid „Oceano mare” (1993; e.k. „Ookean meri”, 2005) ja „Seta” (1996; e.k. „Siid”, 2002).

Baricco esimene muusikakriitiline kogumik „Il genio in fuga” („Põgenev geenius”, 1988) keskendub Gioachino Rossini muusikateatrile. Käesolev raamat „Hegeli vaim ja Wisconsini lehmad” (1992) on tõlgitud paljudesse keeltesse ning käsitleb muusika ja modernsuse suhet aspektidest, mis on jätkuvalt aktuaalsed. Ehkki Baricco vaimukad arutlused on kirja pandud üle kolmekümne aasta tagasi, on raamatus tõstatatud küsimused nõnda teravad, et mõni eelistaks neist tänapäevalgi mööda hiilida.

Raamatu tõlkimist on toetanud Eesti Kultuurkapital ja väljaandmist Eesti Kultuuriministeerium. Seda saab osta Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia veebipoest siit ning peagi ka suurematest raamatupoodidest.

Keeletoimetaja Triinu Pakk
Konsultant Toomas Siitan
Toimetaja Anu Schaper
Tallinn: Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kirjastus, 2025
ISBN 978-9916-9816-6-5

Eile, 4. veebruaril TalTechi aulas toimunud Rektorite Nõukogu kõrghariduse ümarlaual kerkisid peamisteks teemadeks kõrghariduse roll Eesti ühiskonna arengus, aga ka selle kvaliteet ja ligipääsetavus. Ülikoolide rektorid, poliitikud, tudengid ja teadlased ning Vabariigi President Alar Karis tõdesid, et peame kõrghariduses rõhuma kvaliteedile ja ühiskonna mitmekesistele vajadustele.

Päeva avanud Rektorite Nõukogu esimees Tiit Land rõhutas, et kõrghariduse tulevikuga seotud küsimused ei ole seotud üksnes ühe kitsa valdkonnaga, vaid laiemalt Eesti majanduse arengu ja ühiskonna jätkusuutlikkusega. „See on meie ellujäämisstrateegia – kui tahame, et Eesti suudaks tulevikus ühiskondlikele ootustele vastata, tuleb kõrgharidusse panustada,“ sõnas ta.

Erakondade kõrgharidusvaateid analüüsinud üliõpilased tõid oma ettekandes välja, et poliitikud keskenduvad kõrghariduse teemadel suuresti loosungitele, mille kõrval puuduvad selged ja arusaadavad lahendused. „Meil on tarvis rohkem sisulist ja konkreetset kõrgharidusdebatti iga erakonna sees. Kui tahame ühiskonnana jõuda selge kõrgharidusstrateegiani, peab ka erakondadel endil olema sisuline ja läbimõeldud seisukoht – täna see pigem puudub,“ sõnas Tartu Ülikooli Riigiteaduste Seltsi Poliitikalabori kaasjuht Miia Maris Praks.

Tartu Ülikooli üliõpilaskonna esimees Renar Kihho rõhutas, et tudengite jaoks on kolm kõige olulisemat teemat rahastus, ligipääsetavus ja kvaliteet. „Oleme seda meelt, et kõigile soovijatele peab olema tagatud tasuta eestikeelne haridus, arvestades, et meie üliõpilaste sotsiaalmajanduslik taust on väga varieeruv. Tasuta eestikeelne haridus vajab aga lisaraha või tuleb teha ümberkorraldusi kõrgharidusmaastikul,” ütles Tartu Ülikooli üliõpilaskonna esimees Renar Kihho.

Rektorite Nõukogu peasekretär Hanna Kanep tõdes oma ettekandes, et ülikoolide roll pole pelgalt eliidi kasvatamine, vaid kogu elanikkonna haridustaseme tõstmine. „Eesti kõrgharidus on arenenud, kuid rahastuses pole võimalik kokkuleppele jõuda enne, kui teame, kuhu soovime oma süsteemiga liikuda,“ märkis Kanep.

Päeva teises pooles toimunud esimese vestlusringi avas Vabariigi President Alar Karis, kelle hinnangul peab Eesti kõrghariduse eesmärgid ühiskondlikult täpsemalt määratlema. Emeriitprofessor Marju Lauristin märkis, et vähemalt 60–70% elanikkonnast peaks omandama kõrghariduse vähemalt magistrikraadi tasemel, et tagada ühiskonna areng. Samas ei lähe pooled bakalaureuseastme lõpetajad magistriõppesse.

Sarnaselt Lauristinile tõdes ka akadeemik Mart Saarma, et Eesti peab hariduspoliitikas olema senisest ambitsioonikam. „Kui tahame välisele survele vastu seista, vajame senisest suuremat haridusreformi – tiigrihüppe asemel tuleb teha lõvihüpe,“ sõnas ta.

Rektorite Nõukogu hinnangul tuleb aruteludega jätkata ning liikuda sisuliste lahenduste poole, et tagada Eesti kõrghariduse konkurentsivõime, kvaliteet ja kättesaadavus ka tulevikus.

Ümarlaua otseülekande salvestust saab vaadata siit.

Fotod: Rait Tuulas

President Alar Karis tunnustab tänavu vabariigi aastapäeval riikliku teenetemärgiga 157 inimest, kelle hulgas pälvib Valgetähe II klassi teenetemärgi Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia emeriitprofessor Olav Ehala, Valgetähe IV klassi teenetemärgi kooridirigeerimise lektor Triin Koch ning Valgetähe V klassi teenetemärgi hääletehnika vanemlektor Anne Türnpu. Valgetähe V klassi teenetemärgi saab ka kirikuelu edendaja Marge Paas, kes õpetab akadeemias külalisõppejõuna filosoofiat.

Eesti Vabariik tänab iseseisvuspäeva eel oma teenetemärkidega inimesi, kelle pühendumus kutsetööle või kogukondlikule tegevusele on oluline osa Eesti tugevuse ja hakkamasaamise loos.

„Riigi teenetemärgid meie inimestele ja meie toetajatele välisriikides on kinnitus nendest väärtustest, millele Eesti toetub ja mida oluliseks peab. Avatus ja demokraatia, tarkus ja hoolivus, sihikindlus ja ettevõtlikkus, visadus ja isegi vaprus – need on põhimõtted, mis ühendavad teenetemärkide saajaid,” kirjutas president Alar Karis riigi teenetemärkide andmise otsuse eessõnas.

Vabariigi President annab riiklikud teenetemärgid üle 22. veebruaril Tallinna Muusika- ja Balletikoolis (MUBA) ning seda näeb Eesti Rahvusringhäälingu tele-eetris 24. veebruaril.

Info riiklike teenetemärkide saajate kohta leiab siit.

Õnnitleme!

Alates 1. jaanuarist on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemial uus nõukogu, kuhu kuuluvad Vabariigi Valitsuse otsusel Helin Kapten, Arete Kerge, Rein Oja, Anu Tali, Erkki-Sven Tüür, Lenno Uusküla ja Allan Vurma. Nõukogu liikmed on nimetatud ametisse viieks aastaks.

Täna, 31. jaanuaril kogunes nõukogu esimest korda. Kohtumisel valis nõukogu oma esimeheks Rein Oja, kes oli ka eelmise nõukogu esimees.

Täname eelmise nõukogu liikmeid ja soovime palju edu uuele nõukogule!

Eesti raamatu aasta avamispäeval 30. jaanuaril avati Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (EMTA) raamatukogus näitus “Valik vanimaid eestikeelseid trükiseid EMTA raamatukogus”.

Näitusel on välja pandud 25 teavikut raamatukogu arhiivist. Meie vanim eesti keelt sisaldav trükis pärineb 1845. aastast, see on eesti keele grammatika ja kirjaviisi uuendaja Eduard Ahrensi “Johann Hornung, der Schöpfer unserer Ehstnischen Kirchensprache” (“Johann Hornung, meie eesti kirikukeele looja”). Vanimad eestikeelsed noodid näitusel on aastast 1862: Emil Hörschelmanni “Mönned armsad laulud wagga süddame römustamisseks ühhe ehk kolme heälega laulda” ja Johann Voldemar Jannseni koostatud “Eesti lauliko wisi-ramat: 120 uut laulo-wisi “.

Lisaks saab näitusel vaadata Mozarti Reekviemi eestikeelset versiooni (välja antud 1870 “Peeterburgi linnas”), Helme kihelkonnakoolmeistri Andreas Erlemanni 1864. aastast pärinevat muusikaõpikut, Karl August Hermanni “Laulu ja mängu lehte”, eesti esimeseks soololaulu klassikaks ja ühtlasi enim esitatud soololauluks peetud Artur Kapi “Metsateel” 1904. aasta esmatrükki jpm.

Suur osa raamatukogu arhiivis olevaid muusika- ja teatrialaseid rariteetseid materjale on akadeemia raamatukogule  saabunud annetuste teel. Käesoleva väljapaneku noodid ja raamatud pärinevad muuhulgas Arne Miku, Enn Oja, Harri Ilja, Leo Normeti ja Monika Topmani kogust.

Näitus jääb avatuks aprilli lõpuni. Olete oodatud vaatama!

Rohkem infot raamatuaasta kohta: https://raamatuaasta.ee/et

22.–24. jaanuarini toimus Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia töötajate traditsiooniks saanud koolitus- ja arutelunädal „Arenev akadeemia“.

Avasõnad ütles Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia rektor Ivari Ilja. Ettekannetega esinesid akadeemik Jaak Aaviksoo, kliiniline audioloog Sandra Vill, Tartu Ülikooli projektijuht Eveli Kuuse, Eesti Hariduse Kvaliteediagentuuri juhataja Heli Mattisen, aasta koolitaja 2024 tiitliga pärjatud Jaanus Kangur, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia muusikateaduse lektor Anu Veenre, õppeosakonna juhataja Piret Lehiste, professor Lembit Orgse, õppe- ja teadusprorektor Margus Pärtlas ning lektor Maksim Štšura. Lisaks ettekannetele toimusid praktilised töötoad ning õpetamist ja teadustööd toetavad koolitused.

22. jaanuaril andis kultuuriminister Heidy Purga EMTA suure saali laval pidulikult üle Lemba ja Wiiralti nimelised loomestipendiumid. 2024. aasta Artur Lemba stipendiaadid on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia üliõpilased Merilyn Jaeski, Greta-Liisa Aro ja Mariam Mikeltadze.  Rohkem infot siit.

Galeriis on valik fotosid „Areneva akadeemia“ avaettekandest (22.01). Autor: Vahur Lõhmus

Kultuuriminister Heidy Purga andis kolmapäeval, 22. jaanuaril Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kontserdi- ja teatrimajas toimunud tseremoonial üle Artur Lemba nimelise stipendiumi kolmele muusikaüliõpilasele ning Eduard Wiiralti nimelise stipendiumi seitsmele kunstiüliõpilasele.

„Eduard Wiiralt ja Artur Lemba olid oma ajastu suunanäitajad, kelle looming elab edasi nii kodustes kunsti- ja kontserdisaalides kui ka laias maailmas. Nende kahe mehe nimel – ja nende loomingu toel – välja antavad stipendiumid on tõestuseks, et loovus, pühendumine ja kirg ei aegu. Aga iga traditsioon vajab uusi kandjaid – teie põlvkond on see, kes toob uued värvid, helid ja vormid Eesti kultuuri,” ütles kultuurminister Heidy Purga.   

2024. aasta Artur Lemba stipendiaadid on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia üliõpilased Merilyn Jaeski, Greta-Liisa Aro ja Mariam Mikeltadze. 2024. aasta Eduard Wiiralti stipendiaadid on Lisette Sivard, Paul Rannik, Nele Kurvits, Kati Saarits, Elias Kuulmann, Liisamari Viik ja Loora Kaubi.  

Eduard Wiiralti stipendiume makstakse alates 2004. aastast Wiiralti loomingu kasutamisest laekunud autoritasudest ja sellega toetatakse üliõpilaste õppe- ja loometegevust ning enesetäiendamist. Stipendiumi suurus on 3000 eurot. Eesti Kunstimuuseum lisab stipendiumile muuseumi kuldkaardi. Kaart on nimeline ning annab selle omanikule eluaegse tasuta külastusõiguse kõigis Eesti Kunstimuuseumi muuseumides.  

Artur Lemba loomingulist stipendiumi antakse heliloomingu, klaveri ja muusikateaduse üliõpilastele. Stipendiumit makstakse Artur Lemba teoste kasutamise eest kogutud autoritasudest alates 2018. aastast. Stipendiumi suurus on 2000 eurot ning sellega kaasneb ka võimalus külastada Eesti Kontserdi hooajaprogrammi kontserte.  

Fotol on kultuuriminister Heidy Purga, Kumu Kunstimuuseumi juhi Kadi Polli, Lemba stipendiaadid Merilyn Jaeski, Greta-Liisa Aro ja Mariam Mikeltadze ning Wiiralti stipendiaadid Paul Rannik, Kati Saarits ja Liisamari Viik.   

Allikas: Kultuuriministeerium

Meediakajastusi:
Wiiralti ja Lemba stipendiumi said kümme üliõpilast (ERR, 22.01.2025)

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (EMTA) avab kõigile huvilistele uksed reedel, 28. veebruaril kell 10.30–15.00.

Päeva jooksul saab osaleda erialasid ja õppimisvõimalusi tutvustavates infotundides, avastada akadeemia õppehoonet ning kontserdi- ja teatrimaja, uudistada heli- ja videoinstallatsioone ning nautida noorte interpreetide lühikest kontserti.

Lisaks on avatud messiala, kus on võimalus tutvust teha Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia erialade ning akadeemia tegevustega lähemalt.

Päeva juhib doktorant, pianist Sten Heinoja.

PROGRAMM

Infotunnid ja erialade tutvustused toimuvad õppehoone fuajees (v.a kultuurikorralduse magistriõppe infotund). Lisaks infotundidele on kogu ürituse vältel avatud messiala, kus saab lähemalt uurida nii õppimisvõimaluste kui ka sisseastumistingimuste kohta lähemalt ja kuulda ka üliõpilaste endi muljeid Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias õppimisest.

Samuti on kõik huvilised oodatud kontserdile, kus esinevad üliõpilased Annabel Soode (sopran), Paula-Riin Selis (tšello) ja EMTA noorteakadeemia liige Madis Sikk (klaver), ning  installatsiooniruumi “Kontrast ja kompromiss”, mis pakub värvikat ülevaadet EMTA audiovisuaalse loomingu õppesuuna üliõpilaste töödest.

10.30 Rektor Ivari Ilja tervitus

10.40 Muusika interpretatsiooni osakonna erialade tutvustus
Muusika interpretatsiooni osakonnas on võimalik õppida kõiki tähtsamaid klassikalise- ja nüüdismuusika instrumente: klahvpille (klaver, orel, klavessiin, akordion), keelpille (viiul, vioola, tšello, kontrabass, harf, klassikaline kitarr, kannel), puhkpille (flööt, oboe, klarnet, fagott, saksofon, metsasarv, trompet, tromboon, tuuba), löökpille, samuti klassikalist laulu ja kooridirigeerimist. Magistriõppes lisanduvad erialade valikusse orkestri- ja puhkpilliorkestri dirigeerimine, kammeransambel ja saateklass.
Osakonna juhataja Mihkel Poll annab lühiülevaate õppimisvõimalustest ja vastab huviliste küsimustele.

11.00 Muusikapedagoogika eriala infotund
Muusikapedagoogika õppekava juht Kristi Kiilu tutvustab infotunnis muusikapedagoogika õppekava lähemalt. Ühtlasi kuulame ka üliõpilaste endi vahetuid kogemusi ja muljeid õpingutest. Esinevad muusikapedagoogika rütmimuusika suuna üliõpilased Berit Hallik ja Vladimir Todurov.

11.30 Muusikakultuuri ja muusikateaduse eriala infotund
Infotunnis jagavad muusikakultuuri üliõpilased lähemalt infot nii bakalaureuseõppe muusikakultuuri kui ka magistriõppe muusikateaduse erialade kohta. Varasema muusikahariduse kõrval on õpingute eeldusena tähtis eelkõige sügav huvi ja soov muusikat mõista. Omandatud teadmised avavad uksi erinevates töövaldkondades, kus on vajalik muusika ja muusikakultuuri põhjalik tundmine – näiteks muusikakorralduses, -uuringutes ja -meedias.

12.00 Heliloomingu ja muusikatehnoloogia eriala infotund
Infotunnis tutvustab audiovisuaalse loomingu õppejuht, vanemlektor Einike Leppik heliloomingu ja muusikatehnoloogia õppekava erinevaid õppesuundasid ja tulevikuperspektiive ning selgitab põhjalikumalt, millistes valdkondades erialaste teadmistega tegutseda saab.

12.30 Pärimusmuusika eriala infotund
Pärimusmuusika õppejuht, lektor Karoliina Kreintaal tutvustab pärimusmuusika eriala õppekava, valikaineid ning siinseid õppejõude. Räägime tulevikuperspektiividest pärimusmuusiku, õpetaja ja miks mitte ka valdkonna sündmuste korraldajana.

12.30 Kultuurikorralduse magistriõppe infotund (A-202)
Kultuurikorralduse õppejuht Kai Kiiv annab ülevaate õppekavast, vastuvõtutingimustest ja stipendiumivõimalustest. Kultuurikorraldus on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ning Estonian Business School’i ingliskeelne ühine magistriõppekava, mis annab teadmised ja oskused kultuurivaldkonnas professionaalina tegutsemiseks.

13.00 Kontsert (kammersaal)

Madis Sikk (klaver)
Annabel Soode (sopran)
Paula-Riin Selis (tšello)

Kavas Tõnu Kõrvits, Fryderyk Chopin jt.

Madis Sikk astus 2022. aasta sügisel EMTA noorteakadeemiasse ning on täiendanud end erinevatel rahvusvahelistel meistrikursustel. Hetkel õpib ta Tallinna Muusika- ja Balletikooli (MUBA) 12. klassis. Sikk on pälvinud mitmeid auhinnalisi kohti konkurssidel ning 2024. aastal toimunud X Eesti pianistide konkursil pälvis ta Eesti Klaveriõpetajate Ühingu tulevikulootuse, Vanemuise Sümfooniaorkestri, Pärnu Linnaorkestri ja Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri eripreemiad.

Annabel Soode õpib EMTA bakalaureuseõppes klassikalise laulu erialal. Ta on üles astunud teater Variuse ja Kinoteatri lavastustes ning esitanud Benjamin Britteni teost “Les Illuminations” koos Eesti Riikliku Sümfooniaorkestriga (ERSO) Kaspar Männi juhatamisel. Ta on võitnud mitmeid konkursse ja pälvinud Tallinna talendi tiitli (2021, 2023). 2023. aastal esines ta Rahvusooper Estonia Vana Tallinna galakontserdil (dirigent Arvo Volmer). Möödunud ja käesoleval õppeaastal pälvis Annabel Soode Elfrida ja Erich Rämmeldi mälestusfondi toetusraha, mis on mõeldud noortele ooperilauljatele, kes õpivad Eesti Muusika-ja Teatriakadeemias.

Paula-Riin Selis õpib bakalaureuseõppes tšello erialal ja on aktiivne nii solisti kui ka kammermuusikuna. Ta on teinud koostööd erinevate ansamblite ja orkestritega, esitades nii klassikalist kui ka kaasaegset repertuaari. Ta on osalenud mitmetel meistrikursustel, rahvusvahelistel festivalidel ning saavutanud vabariiklikel noorte keelpillimängijate konkurssidel ja festivalidel mitmeid märkimisväärseid tulemusi.

13.30 EMTA lavakunsti osakonna  infotund
Lavakunsti osakonna juhataja Mart Koldits tutvustab bakalaureuseõppesse vastuvõttu 2026. aastal. Õppima saab asuda näitleja, lavastaja ja dramaturgi õppesuunale.

14.00 MAJATUURID (eelregistreerimisega)
Majatuurid toimuvad:
kell 14.00
kell 14.15

Registreeru majatuurile hiljemalt 25.02 siin.

AVATUD TUNNID

Avatud tunnid annavad suurepärase võimaluse vahetult osa saada akadeemia õppetööst. Eelregistreerimine ei ole vajalik.

11.45–12.15 Hääleimprovisatsiooni avatud tund (ooperistuudio, A-403)
Hääleimprovisatsioonis tegeletakse häikimise ehk häälega improviseerimisega. Häälemängud koosnevad häälikutest kui kõlavärvidest, “silpide keelest”, impulsist ja karakterist, meloodiast ja rütmist, vormist, häälest, kehast ja ruumist. Iga üliõpilane saab olla juhi rollis ning oma loomingulisi ideid improkoori peal realiseerida.

Installatsiooniruum pakub värvikat ülevaadet audiovisuaalse loomingu õppesuuna üliõpilaste töödest. Vaatamiseks ja kuulamiseks on valitud viimastel aastatel loodud teoste paremik.

Erivajadusega külastajale

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia õppehoone välisukseni viib kaldtee, mis jätkub fuajees.

EMTA black box’i, kammersaali ja orelisaali pääseb liftiga.

EMTA kontserdi- ja teatrimaja juures (Tatari tn) on kaks parkimiskohta, mida saavad kasutada ka liikumispuudega inimesed. NB! Vajalik on parkimiskoha broneerimine vähemalt 1 tööpäev enne ürituse toimumist telefonil 5855 8459.

Loe erivajadustega üliõpilaste toetamisest lähemalt siit.

Grupibroneeringuteks palume ühendust võtta: margit.sellik@eamt.ee.

Nüüdismuusika interpretatsiooni ja loome (ingl k Contemporary Performance and Composition ehk CoPeCo) õppekava hõlmab nelja muusikakõrgkooli: Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Stockholmi Kuninglik Muusikakõrgkool (Rootsi), Lyoni konservatoorium (Prantsusmaa), Hamburgi Muusika- ja Teatrikõrgkool (Saksamaa). 

Programm on eristuv ka vormiliselt – iga semester toimub erinevas ülikoolis.

CoPeCo on suunatud heliloojatele, nüüdismuusika esitajatele, elektronmuusikutele, helikunstnikele, aga ka neile, kes ei oska ennast sellel skaalal nii täpselt defineerida. 

Üks programmi eeliseid on paindlikud õpivõimalused, mis arvestavad üliõpilaste vajaduste ja soovidega. Suurt tähelepanu pööratakse improvisatsioonile, muusikatehnoloogiale, algteadmiste andmisele kultuurikorralduses ning muusikaanalüüsi valdkonnas. Toimuvad erinevad töötoad koostöös teatri-, tantsu- ja filmiala professionaalidega.

CoPeCo on noorele loovisikule suurepärane stardiplatvorm rahvusvaheliseks tegevuseks.

Õppekava kaasjuht on EMTA nüüdismuusika vanemlektor Taavi Kerikmäe.

Avaldusi nüüdismuusika interpretatsiooni ja loome õppekavale saab esitada kuni 31. jaanuarini 2025 SAIS–is (avatud kohalikele kandidaatidele, avalduse esitamine tasuta).

Lisainfo: NÜÜDISMUUSIKA INTERPRETATSIOON JA LOOME