Rubriik: Uncategorized @et

Tänavu möödub 20 aastat dramaturgiaalase kõrgharidusõppe algusest Eestis. Selle tähistamiseks toimub 7.–8. märtsil Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias (EMTA) rahvusvaheline konverents „Dramaturgia – maastike kaardistamine“, mis mõtestab lahti dramaturgia rolli eri etenduskunstide vormides. Seoses konverentsiga ning peagi ilmuva „Dramaturgiraamatu“ valguses andis EMTA ajakirjale intervjuu selle üks korraldaja, lavastajatöö ja dramaturgitöö vanemlektor Siret Campbell, kes avab lähemalt konverentsi eesmärke, tänase dramaturgia mitmekesiseid tahke ning jagab mõtteid dramaturgiaõppe arengust Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias viimase 20 aasta jooksul.

Kuidas defineerite tänapäeva teatris dramaturgi tööd? Millised on selle kesksemad ülesanded ja eesmärgid?

Ametinimetus „dramaturg“ on eesti keeles lai katusmõiste, mis võib tähendada paljusid erinevaid rolle teatritegemise protsessis ja selle ümber. Mõned nendest on seotud tekstide kirjutamisega (näitekirjaniku ja dramatiseerija ülesanded), tööga prooviprotsessis (lavastusdramaturg) ja veel nimetatakse dramaturgideks laiemalt teatritekstidega seotud inimesi (teatrites töötavad kirjandustoa töötajad).

Näitekirjaniku ülesandeid on vast kõige lihtsam defineerida – tema kirjutab näidendi. Dramatiseerija jällegi võtab aluseks mõne teise teose, mis võib olla mõnes teises žanris, näiteks proosateksti, ja loob sellest teatri tarbeks adaptatsiooni. Lavastusdramaturgi amet on selline, kus võib ette tulla kirjutamise või tekstidega seotud ülesandeid, aga ei pruugi. Seda rolli saab täita sõna-, aga ka tantsulavastuste juures, samuti etenduskunsti teoste loomeprotsessis. Lavastusdramaturg töötab koos lavastaja või koreograafiga lavastuse kontseptsiooniga, vajadusel toob prooviprotsessi teema või vormiga seotud impulsse, peegeldab trupile nende loodut vaataja positsioonist ja veel palju muudki.

Nagu eelnevast selgub, on see amet tänapäevases teatris väga mitmetahuline. See on ka põhjus, miks otsustasime lavakunsti osakonnas koos dramaturgia eriala tudengite Maarja Moori ja Joosep Lõhmuse ning vanemteadur Madli Pestiga koostada „Dramaturgiraamatu“, mis on inspireeritud „Lavastajaraamatutest“. Tudengid intervjueerisid 13 Eesti olulisemat dramaturgi, kelle seas on Eero Epner, Andrus Kivirähk, Merle Karusoo, Piret Jaaks ja mitmed teised. Eesmärk oli kaardistada dramaturgitöö erinevaid tahke ja usun, et see eesmärk sai täidetud.

Esitleme raamatut rahvusvahelise konverentsi „Dramaturgia – maastike kaardistamine“ raames 7. märtsil Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia suures saalis. Raamatu väljaandjad on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ja Eesti Teatriliit.

Kuidas suhestub dramaturg lavastuse loomisprotsessis teiste meeskonnaliikmetega – lavastaja, näitlejate, kunstnikega?

Näitekirjanik ei pruugi puutuda lavastusmeeskonnaga üldse kokku. Dramatiseerija töötab dramatiseeringu enamasti välja lähtuvalt lavastajalt saadud suunistest ja konkreetsetest teemaliinidest, mis lavastajat huvitavad. Teiste lavastusprotsessi liikmetega ei pruugi dramatiseerija kokku puutuda, kuigi enamasti ta siiski mõnes proovis prooviprotsessi esimeses ja viimases otsas käib.

Lavastusdramaturgi jaoks on kõige lähedasem koostööpartner samuti lavastaja. Koos võetakse vastu keskseid otsuseid nii lavastuse sisu kui vormi osas. Lavastusdramaturg peegeldab kõike laval toimuvat, jälgib valgus-, liikumis-, heli- ja atmosfääridramaturgiat, aga enamasti ta enda ettepanekuid otse näitlejatele või kunstnikele ei tee. Ideed filtreeritakse läbi lavastaja ja sel moel välditakse nii möödarääkimisi kui paljusid arusaamatusi.

Kuidas mõjutab dramaturg lavastuse sisu?

Sisu saab dramaturg mõjutada minu arvates kolmel erineval moel. Esiteks võib kogu lavastuse sisu lähtudagi dramaturgi ideest ja ülejäänud lavastusmeeskond on selle idee interpreedid. Teiseks saab dramaturg olla lavastajale partner, et arendada üheskoos proovide käigus sündivat materjali. Ja kolmandaks nimetaksin midagi, mida eelkõige noorema generatsiooni dramaturgid on esile toonud ja mida nad nimetavad ruumi hoidmiseks. Lavastusdramaturg, kes on kohal kõigis proovides, jõuab jälgida nii seda, mis on  lavastuses loominguliselt sündimas, kui ka seda, mis etendajate vahel inimlikul tasandil toimub. Nendest märkamistest võib sageli olla palju kasu selleks, et trupp saaks igas mõttes terve organismina edasi liikuda.

Kuidas on õppeprogramm 20 aasta jooksul arenenud? Millised on olnud kõige olulisemad muudatused, mida esile tõstaksite?

Õppeprogramm on muutunud vastavalt erialaõppejõule, kes on enamasti olnud iga dramaturgide lennu puhul erinev. Varasemalt pole dramaturgia ainete maht õppekaval olnud kuigi suur, mistõttu on selle eriala tudengid teinud kaasa enamuse näitleja eriala ainetest. Mina töötasin välja praeguse dramaturgi ainekava 2018. aastal ja asusin seda läbi viima 2022. aastal. Praeguses õppekavas on samuti palju seotust näitleja- ja lavastajaõppega, aga suunan tudengeid mõtestama kõike läbi dramaturgi vaatepunkti. Näitleja eriala tunnis ei ole dramaturg seepärast, et avastada endas näitleja, vaid saada aru, kuidas näitleja töötab. Samuti on õpingute käigus tihe läbikäimine lavastajatudengitega, esimesel kahel õppeaastal osalevad pea kõigis ainetes lavastaja- ja dramaturgiaüliõpilased koos.

Sellisel tihedal põimitusel on praktiliselt väga suur väärtus ja midagi üsna unikaalset. Suheldes rahvusvaheliste kolleegidega olen näinud, et paljudes ülikoolides õpivad dramaturgid isolatsioonis. Aga on muidugi ka teistsuguseid näiteid. Palju sõltub konkreetse riigi teatritraditsioonidest, aga ka sellest, millise tuleviku poole teatriharidus ja teater üldisemalt teel on.

Mis on konverentsi peamised teemad ning kes on külalised?  

Dramaturgi ametit ja dramaturgiaõpet Eestis pole varasemalt nii põhjalikult fookusesse võetud – mõtlen siin nii konverentsi toimumist kui „Dramaturgiraamatu“ väljaandmist. Konverentsi esimesel päeval esinevad kodumaised teatripraktikud ja -teoreetikud. Püüamegi heita valgust erinevatele ülesannetele, mis dramaturgidel teatris on. Esinejate seas on lavastajaid, kes räägivad oma koostööst dramaturgiga. Mõtestame teksti tähtsust ja tähtsusetust teatrikunstis. Esimese päeva lõpus esitlemegi „Dramaturgiraamatut“ ja päeva lõpetab Mihkel Seedri stand-up selle kohta, miks dramaturgi amet on üks ebameeldivamaid ja raskemaid üldse.

Teine konverentsipäev on välisesinejate päralt. Seal kuuleme, mis on toimumas laiemas maailmas, et avardada oma silmaringi ja mõelda, kas ja kuidas need teemad meie jaoks relevantsed on. Konverentsi peaesineja on Briti näitekirjanik ja etendaja Tim Crouch, kes esineb loengetendusega dramaturgiast ja ettekujutusvõimest. Samuti räägime tantsudramaturgia õpetamisest (Sandra Noeth Saksamaalt) ning digitehnoloogiate ja tehisintellekti kasutamisest teatris (Nicolas Rosette Prantsusmaalt). Tõmbame töövõttestike osas paralleele ka filmimaailmaga (Joachim Friedmann Saksamaalt). Põhjamaade suurima näidendiagentuuri Colombine juhataja Hedda Krausz Sjögren annab ülevaate sellest, mis teeb tänapäeval näidendist ekspordiväärilise ja Poola ühe olulisema teatri, Nowy teatri peadramaturg Piotr Gruszczyński annab meile ülevaate Poola teatris toimuvast.

Konverentsil on ka off-programm. Sandra Noeth juhendab tantsudramaturgia töötuba dramaturgidele ja koreograafidele ning Piotr Gruszczyński annab adaptatsioonitöötoa lavastajatele ning dramaturgidele.

Kas dramaturgia mõiste ja töömeetodid on viimastel aastatel muutunud? Kui jah, siis milliste suundumuste või ühiskondlike muutuste mõjul? Kuna tegemist on rahvusvahelise konverentsiga, siis oleks hea küsida, millised on märgatavamad erinevused dramaturgia praktiseerimisel eri riikides?

Suheldes välismaa kolleegidega ei ole ma täheldanud suuri erinevusi tööpraktikates, mis täiesti pahviks lööksid. Töö essents, põhimõtted ja tööprotsessid vähemalt Euroopa raames oluliselt ei erine. Erinevad ehk teatri ajaloolised arengud (nt kuidas on jõutud tänasesse punkti) ja praktilised aspektid (nt teatrisüsteemi rahastus ja sellest tulenevad võimalused).

Suuremates kultuuriruumides on ka rohkem spetsialiseerumist. Näiteks ei üllata kedagi, kui Saksamaal lavastusdramaturg ei ole kunagi ühtegi lavateksti kirjutanud – see polegi tema töö, seda tööd teevad näitekirjanikud.

Eestis toimuva kohta ütleksin, et kuna teatri- ja etenduskunstide maastik laiemalt on muutumas, siis paratamatult muutub ka dramaturgiline väli. Tööpraktikate ja dramaturgia mõiste laienemisest juba ülal rääkisin. Töömeetodid muutuvad kaasaegsetes praktikates aina enam ühisloome poole ja piirid erinevate erialade vahel hägustuvad.

Samas ma ei näe, et publiku või lavastajate huvi ka kõige klassikalisemas mõttes näidendite vastu oleks hääbumas. Väga sageli kuulen lavastajaid ütlemas, et „tahaks mõnda korralikku näidendit teha“. Ja kui ta veel tahab kodumaist näitekirjandust, mitte taaskord mõne Jacki või Jane’iga näidendit, on ju eriti hästi. Tänane teatriväli on väga mitmekesine. See omakorda on väga hea lähtekoht, kust dramaturge õpetada!

Intervjuu EMTA lavakunstikooli XXXII lennu dramaturgia üliõpilaste Maarja Moori ja Joosep Lõhmusega:

Palun rääkige lähemalt dramaturgia erialast ning õpingutest Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias. Kuidas jõudsite ise selle erialani?

Maarja: Minul tekkis sügavam teatrihuvi gümnaasiumis ja pärast lõpetamist läksingi Tartu Ülikooli kirjandust ja teatriteadust õppima. Selle eriala ma 2021. aastal ka lõpetasin ja idee dramaturgiat õppida tuli samuti sealt. Erinevaid uurimustöid tehes taipasin, et minu huvipunktid olid ikka ja jälle seotud teatritekstide ja nende valmimisega – mind väga huvitas see protsess, kuidas ühest ideest lõpuks terviklik näidend või lavastus valmib, ja kui nägin, et EMTA lavakustnikoolis võetakse dramaturge vastu, tundsin, et see on väga loogiline järgmine samm.

Joosep: Mina ei teadnud varem midagi, mis võiks dramaturgia olla. Huvitusin kirjandusest ja kirjutamisest. Ainus teadmine dramaturgiast kui erialast oli see, et seal saab päriselt loovkirjutamist õppida. Nüüd, kolmandal kursusel, on loovkirjutamine vahva asi küll, aga olen aina enam armumas lavastusdramaturgiasse ning kõigesse sellesse, mis eriala laia teki alla mahub.

Kuidas on õpingud muutnud teie arusaama teatrist?

Maarja: Kindlasti on see rohkem pannud teadvustama seda, kui keeruline ja habras kunst on teater. Dramaturgina olen mõelnud, et (teatri)tekstide võlu seisneb selles, et neid saab paberil valmis kirjutada. Nad ei muutu. Teater ise aga saab sündida ainult publiku ees. Paberile jäädvustatud mõtted, ükskõik kui head, realiseeruvad ainult näitleja ja publiku kohtumisel ja see on ettearvamatu territoorium, kus on väga palju muutujaid. Iga etendus on erinev ja see, mida ühel õhtul õnnestub tabada, ei pruugi kunagi enam tagasi tulla. Sellist sõelaga liiva püüdmise tunnet oli kooli alguses väga palju. Aga muidugi on mitmekordistunud teadmised sellest, kuidas teatrit tehakse. Arusaam teatriteksti olemusest või näitlejatööst on kindlasti täiesti teine, kui ta oli enne kooli.

Joosep: Arvasin varem, et teater on igav toode vanainimestelt vanainimestele. Tahtsin teatrit õppida, et õppida kirjutamist. Kui kogesin esimest korda seda vulkaani, mis kaasaegne teater on, muutus mu arusaam täielikult. Enam ei soovigi ma olla katusekambri kirjanikuhärra, vaid tahan aina rohkem uppuda sellesse vulkaani. Kõik on huvitav CPPM-ist (Contemporary Physical Performance Making, eesti keeles kaasaegsete etenduskunstide õppekava) linnateatrini ja alates Lätist kuni Koreani. Ja kõik seal vahel.

Milliseid oskusi ja teadmisi peab hea dramaturg kindlasti omama?

Maarja: Analüüsi ja seoste loomise oskus näib minu arust olevat kõige olulisem. Kui mõelda dramaturgist kui näitekirjanikust, siis on kirjutamine muidugi möödapääsmatu, aga „dramaturg” on palju laiem mõiste kui „näitekirjanik”. Lavastusdramaturgi, kes töötab prooviprotsessis koos trupiga, peamiseks ülesandeks on olla tegelikult lavastaja dialoogipartner, sõber ja nõuandja. Selle jaoks on terased mõtted ja oskus neid argumenteeritult esitleda palju olulisemad, kui kirjutamisoskus. Aga oskus kirjutada laiendab kindlasti dramaturgi tööpõldu märkimisväärselt. Lisaks on dramaturgile väga vajalik hea suhtlus- ja koostööoskus –  suutlikkus töötada erinevate inimestega erinevatel viisidel.

Joosep: Kõige olulisem on psühholoogia. See on väga kasulik kirjutamisel ja trupile toeks olemisel. See aitab seoseid luua ja kõike muud vajalikku hallata. Sellele baseerub kõik.

Kuidas on õpingud EMTA-s teid praktiliselt ette valmistanud tööks dramaturgina?

Maarja: Praktika osakaal on EMTA lavakunstikoolis väga suur. Sisuliselt kulub ju pool kooliaega diplomilavastuste väljatoomisele. Von Krahli Teatris olime dramaturgid lavastuse „vahe aeg“ juures ja Eesti Noorsooteatrile dramatiseerisime Orwelli „1984“. Samuti on meil käsil mitmed vaatluspraktikad ja sinna juurde lisanduvad kirjutamisülesanded: näidendite kirjutamised, tõlkimised ja dramatiseerimised. Selles mõttes pole koolitööd alates kolmandast aastast enam koolitööd, vaid avalikud tööd professionaalsetes teatrites. Allahindlust meile ei tehta. Nii koguneb töökogemust nelja aastaga päris palju.

Joosep: Enne ei osanud mitte midagi, nüüd saan mõnest asjast juba päris hästi aru. Tänuväärne pole mitte ainult see, mida õpime erialaselt, vaid kogu kooli poolt pakutav pagas. Kirjandus, tõlkimine, näitlemine, dramatiseerimine, laulmine, sport ja muu. Hea dramaturg või kunstnik üleüldse võiks olla laia silmaringiga. Seoseid aitab luua erialade ja ainete ülene kogemus. Sellele tuginedes saab ka erialaselt areneda. Vist isegi ainult tänu sellele, kui rääkida absoluuti kasutades. Lisaks tuleb käia väga palju teatris. Kui ise veel ei tee, näe, kuidas tehakse.

Miks tasuks valida just EMTA dramaturgiaõpe?

Maarja: Sest teist võimalust dramaturgiat õppida Eestis ei ole. Ja maailmas üldiselt pole väga tavaline see, et dramaturgid õpivad näitlejate ja lavastajatega koos. Igal juhul tagab see väga põhjaliku arusaama teatritööst ning kui kirjalik ja lavaline eneseväljendus meeldivad, siis tasub kindlasti tulla.

Joosep: Õpime näitlejate ja lavastajatega koos. See loob juba õpingute ajal kontakte ja suhteid. Loomulikult saab dramaturgiks ka teisi teid mööda, aga EMTA dramaturgiaõpe on tänuväärselt arenenud ja pakub meile põhjalikku tööriistakasti, millega professionaalsele teele edasi astuda.

Rahvusvaheline konverents “Dramaturgia – maastike kaardistamine” toimub 7.–8. märtsini Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia suures saalis. Rohkem infot siit.

Intervjuu autor on Jaanika Vilipo. Artikkel ilmub Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ajakirja kolmandas numbris (kevad 2025).

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kuulutab välja avaliku konkursi akadeemiliste ametikohtade täitmiseks alates 1. septembrist 2025 tähtajatult:

• Klaveri professor 1,0
• Laulu lektor 0,5
• Muusikaproduktsiooni ja helirežii lektor 0,5
• Jazzmuusika lektor 0,5
• Pärimusmuusika lektor 0,5

 Kandideerimiseks esitada:

• vormikohane avaldus rektori nimele;
• elulookirjeldus (CV), mis sisaldab struktureeritud andmeid loomingulise, teadusliku ja pedagoogilise töö ning erialase juhtimis- ja arendustegevuse kohta vastavalt ametikoha nõuetele; professori ametikoha taotlejad esitavad CV ka inglise keeles; akadeemias töötavad teaduserialade õppejõud ja teadustöötajad esitavad CV ETISe vormil, looverialade õppejõud akadeemia siseinfosüsteemis toodud vormil;
• ametikohal nõutavat kvalifikatsiooni tõendav dokument koos akadeemilise õiendi ja muude lisadega;
• muud kandidaadi poolt oluliseks peetavad materjalid.

Kandideerimisdokumentide esitamise tähtaeg on 21. aprill 2025. Dokumendid palume saata e-postiga aadressile kristel.karu-kletter@eamt.ee.

EMTA akadeemiliste ametikohtade täitmise tingimused ja kord koos ametinõuetega.

Täiendav info: Kristel Karu-Kletter, senati sekretär, kristel.karu-kletter@eamt.ee.

3.–5. aprillini võõrustab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (EMTA) rahvusvahelist loovuurijate kogukonda: toimub Euroopa Loovuurimuse Platvormi Muusikas (European Platform for Artistic Research in Music ehk EPARM) konverents, kuhu on oodata ligi 200 osalejat. EPARM on üks Euroopa Muusikakõrgkoolide Assotsiatsiooni (AEC) allorganisatsioone, mis edendab loovuurimust just kõrghariduse astmel.

Seekordse konverentsi põhiteemad on eri muusikavaldkondade uus suhestumine (näiteks elektronmuusika ja varajane muusika), uuringute eetiline külg, publiku kaasamine jms.

Konverentsil esinevad ka EMTA loovuurijad nii ettekannetega kui ka 3. aprilli õhtul kell 19.00 toimuval kontserdil.

Lisainfo siit.

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Teaduskool korraldab ka sel aastal gümnaasiumiõpilastele suunatud ideekonkurssi “Muusika ja mina – mina ja muusika”. Konkursi eesmärk on ergutada noori avaldama oma mõtteid muusikast ja selle rollist ning jagada ideid muusikaelu rikastamiseks.

2025. aastal ootame ideid, mis seostavad muusikat ja muusikaelu ülemaailmsete säästva arengu eesmärkidega. Võimalikud perspektiivid võivad olla näiteks: muusika ja keskkond; muusika ja sooline võrdõiguslikkus; muusika ja hea tervis jne. Säästva arengu eesmärgid leiab näiteks siit.

Palume esitada konkreetne probleemipüstitus ning võimalik lahendusvariandi kirjeldus mitte rohkem kui kolmel lehel. Julgustame lisama ka muid formaate (nt selgitavaid videoklippe, helifaile, fotosid, jooniseid, prototüüpe, ärimudeli lõuendeid vms). Parimad tööd on innovatiivsed, piisavalt spetsiifilised, muusikavaldkonnale olulised või muusika mõjukust avardavad ning arusaadavalt esitatud.

Ootame, et mõtted oleksid esitatud konkreetse struktuuriga ja argumenteeritult. Allikate kasutamise puhul eeldame korrektset viitamist. Lisada tuleb ka töö autori nimi, vanus ja õppeasutus. Juhul, kui töö on valminud juhendaja abiga, lisada ka juhendaja nimi.

Esitatud töid hindab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia muusikateaduse, -pedagoogika ning kultuurikorralduse osakonna komisjon, kuhu kuuluvad osakonna erinevate erialade esindajad ja doktorandid. Parimate tööde autoritele pakutakse võimalust oma tööd esitleda 8. mail toimuval EMTA Tudengikonverentsil. Samuti pälvivad parimad autorid rahalisi auhindu ja eripreemiaid.

Konkursitööde esitamise tähtaeg on 22. aprill 2025. Tööd palume saata aadressile teaduskool@eamt.ee.

Lisainfo:
Kaari Kiitsak-Prikk, muusikateaduse, -pedagoogika ja kultuurikorralduse osakonna juhataja

19. veebruaril anti Tallinnas Rüütelkonna hoones üle riigi kultuuri-, teadus- ja spordipreemiad, samuti Wiedemanni keeleauhind. Teatrivaldkonnas said preemia Rahvusooperis Estonia esietendunud balleti “Valgus maailma lõpust” loojad ja lavaletoojad, nende seas muusika autor, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia doktorant Alisson Kruusmaa.

Kultuuri elutööpreemiaid antakse välja kolm ning ühe preemia suurus on 64 000 eurot, Wiedemanni keeleauhinna suurus on 65 000 eurot.

Keeleauhinnaga tunnustati tänavu keele- ja kirjandusteadlast Tiit Hennostet. Elutööpreemiad pälvisid luuletaja Doris Kareva, kes on lisaks kirjutamisele ka palju luulet tõlkinud ning koostanud mitmesuguseid kogumikke; dirigent Tõnu Kaljuste, kes on kogunud rahvusvahelist tuntust oma muusikalise tegevuse ning mitmepalgelise repertuaariga ning filmirežissöör Peeter Simm, kes on filme lavastanud ligi 50 aastat ning tema tööde kaudu on ekraanile jõudnud Eesti lähiajalugu, lastekirjandust ja kirjandusklassikat.

Aastapreemiaid antakse välja viis, ühe aastapreemia suurus on 9600 eurot.

Aastapreemia pälvisid Hilkka Hiiop ja Pille Lausmäe plafoonmaali restaureerimise ning rüütelkonna hoone renoveerimisel eest; Kristina Tamm ehk Lilli Luuk romaani “Ööema” eest; Roman Demtšenko Paavli Kultuurivabriku ja Damn.Loud agentuuri juhtimise ning eri festivalide kaaskorraldamise eest; Alisson Kruusmaa, Eero Epner, Jevgeni Grib, Kaspar Mänd, Kristjan Suits, Priidu Adlas ja Tanel Veenre balleti “Valgus maailma lõpust” eest ning Edith Karlson Eestit Veneetsia kunstibiennaalil esindanud näituse “Hora lupi” eest.

Teadusvaldkonnas anti välja üks 65 000 euro suurune elutööpreemia, mille pälvis pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest Tallinna Tehnikaülikooli emeriitprofessor Leo Võhandu. Lisaks anti välja kaheksa 20 000 euro suurust teaduspreemiat eelneva nelja aasta jooksul valminud parimate teadustööde eest.

Teaduse aastapreemia laureaadid on Valdis Laan (Tartu Ülikool), loodusteaduste valdkond, tööde tsükkel “Poolrühmad, ringid ja kategooriad”; Joosep Pata (Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut), loodusteaduste valdkond, tööde tsükkel “Masinõppel põhinev suurandmete rekonstrueerimine osakestefüüsikas”; Marina Semtšenko (Tartu Ülikool), loodusteaduste valdkond, tööde tsükkel “Taimede ja mullaorganismide interaktsioonide mitmekesisus ja roll ökosüsteemide toimimises”; Ilona Oja Acik, Malle Krunks, Nicolae Spalatu, Atanas Katerski (Tallinna Tehnikaülikool), tehnika ja tehnoloogia valdkond, tööde tsükkel “Anisotroopsetel õhukesekilelistel absorbermaterjalidel põhinevad päikeseelemendid: disain ja säästlike tehnoloogiate arendus”; Elin Org (töörühma juht), Kreete Lüll, Oliver Aasmets, Kertu Liis Krigul (Tartu Ülikool), arsti- ja terviseteaduste valdkond, tööde tsükkel “Soole mikrobioomi seosed tervisega – uus perspektiiv terviseuuringutes”; Kerli Mõtus (Eesti Maaülikool), põllumajandusteaduste ja veterinaaria valdkond, tööde tsükkel “Piimalehmade praakimine ja hukkumine kaasaegsetes kõrgetoodangulistes piimakarjades – multidistsiplinaarne uuring”, René Mõttus (Tartu Ülikool), sotsiaalteaduste valdkond, tööde tsükkel “Täpsemad vastused isiksusepsühholoogia Suurtele Küsimustele”; Kristi Viiding, Martin Klöker (Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus), humanitaarteaduste ja kunstide valdkond, tööde tsükkel “Eesti- ja Liivimaa varauusaja mitmekeelse kirjanduskultuuri empiiriline rekonstrueerimine, kontekstualiseerimine ja mõtestamine”.

Spordi elutööpreemiaid anti välja kaks ning kummagi preemia suurus on 64 000 eurot. Elutööpreemia laureaat, kergejõustiklane, spordiarst ja sporditraumatoloog Eldur Annus on andnud hindamatu panuse Eesti spordimeditsiini ning sportlaste õnnestumistesse. Kergejõustiklane ja odavisketreener Heino Puuste on Eesti üks edukamaid kergejõustiklasi läbi aegade.

Riiklikke spordi aastapreemiaid anti välja kuus, ühe aastapreemia suurus on 9600 eurot. Preemia pälvisid Eneli Jefimova, kes sai Pariisi olümpiamängudel 7. koha, lühiraja MM-i pronksmedali, EM-i kuldmedali, juunioride EM-i kuldmedali ning oli aasta nais- ja noorsportlane; Harri Lill ja Marie Kaldvee, kes said kurlingu MM-il segapaaride arvestuses hõbemedali ning pälvisid aasta võistkonna tiitli; Henry Hein eduka treeneritöö eest, olles ühtlasi aasta treener; Holger Peel eduka treeneritöö eest; Johannes Erm, kes sai Pariisi olümpiamängudel 6. koha, kergejõustiku EM-il kuldmedali, sise-MM-il pronksmedali ning oli aasta meesportlane ja Nelli Differt, kes sai Pariisi olümpiamängudel 4. koha.

Õnnitleme!

Allikas: ERR

Jaan Krossi kirjandusauhinna pälvis Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia teatrikunsti doktorant-nooremteadur Sveta Grigorjeva 2023. aastal ilmunud luulekogu “Frankenstein” eest.

Jaan Krossi auhinna asutasid kirjaniku pärijad 2010. aastal. Auhinda, mis määratakse viimase kolme aasta jooksul ilmunud teose eest, annab välja Eesti Kirjanike Liit.

Viieliikmeline žürii koosseisus Linda Kaljundi, Eneken Laanes, Raili Marling, Sirje Olesk ja Tõnis Vilu (esimees) otsustas, et sel aastal pälvib Jaan Krossi auhinna Sveta Grigorjeva 2023. aastal ilmunud luulekogu “Frankenstein” eest.

Žürii sõnul on Grigorjeva uuendanud eesti luulet ja algatanud tuliseid arutelusid kirjanduse vastuvõtu üle, nii nagu Krossi looming sütitas 1960. aastatel diskussiooni vabavärsi ümber.

“Grigorjeva loomingut iseloomustab eetiline nõudlikkus, missioonitunne ja sotsiaalne närv, mis ei jää kunagi formaalseks. Ta osutab ühiskonnas tihti tähelepanuta jäävatele, haavatavatele inimestele ja muredele. Nii nagu Jaan Krossile oli oluline mõelda ajaliselt ja ruumiliselt kaugemale ning asetada Eesti suuremasse pilti, on ka Grigorjeva kodanikujulgusel rahvusvaheline haare. Ta seob Eesti ühiskonna murekohad meie pööristest kantud aja ja seda mõtestada püüdvate globaalsete ideede konteksti,” tõi žürii välja.

Grigorjeva on seni noorim autor, kes on auhinna pälvinud.

Õnnitleme!

Allikas: ERR

19. veebruaril toimus Eesti Teaduste Akadeemia saalis Toompeal juba kümnendat korda doktorantide lühiloengute galaõhtu “Teadus 3 minutiga”, eesmärgiga populariseerida teadust.

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiat esindasid edukalt doktorandid-nooremteadurid Veeda Kala ja Valle-Rasmus Roots. Lisaks loengute ettevalmistamisele tuli kirjutada populaarteaduslik artikkel, mis avaldati ERR-i portaalis Novaator. Valle-Rasmus Rootsi artikkel valiti kolme parema hulka. Väärib märkimist, et esimesel galaõhtul 2015. aastal osales konkursil Veeda Kala juhendaja teadur Marju Raju, kes oli siis veel ise doktorant.

Konkursi laureaadid on:

• • Aljona Gineiko, Eesti Kunstiakadeemia, „Varastatud varandus“
  • Liis Lutter, Eesti Maaülikool, „Leivajuuretis – mikroobide salapärane maailm“
  • Natjan-Naatan Seeba, Tallinna Tehnikaülikool, „Vererasvade lagundamise protsess“
  • Indrek Seire, Tartu Ülikool, „Soolevähi must kast“

Eesti Teaduste Akadeemia president Mart Saarma rõhutas teaduse populariseerimise ja selges eesti keeles seletamise tähtsust. „Üheks teadlaste väga tähtsaks ülesandeks on teenida riiki ja isamaad. Mis tähendab seda, et me peame suutma oma tööd ja tegemised lahti seletada ka tavalistele inimestele.“ Ta tõi esile, et teadusliku tõe selgitamine teadlaste poolt on oluline ka seetõttu, et üha enam ja enam levivad pseudoteaduslikud sõnumid. Žürii otsust välja kuulutades ütles Mart Saarma, et ettekannete tase oli suurepärane ja konkurents finalistide vahel oli väga tihe.

Viis laureaati saavad võimaluse osaleda 27.–29. mail 2025 ülemaailmsel teaduskommunikatsiooni konverentsil PCST (Public Communication of Science and Technology) Aberdeenis Šotimaal.

Samuti valisid teadusportaali Novaator toimetajad oma lemmikud teadusartikli kirjutajate seast. Kolme esile tõstetu hulka said Aljona Gineiko (Eesti Kunstiakadeemia, „3D-printimine annab ajaloolistele materjalidele uue elu“), Valle-Rasmus Roots (Eesti muusika- ja teatriakadeemia, „Kuidas otsustab dirigent, mida oma kätega teha?“) ja Jaan Vihalemm (Tartu Ülikool, „Bakterid saadavad e-romus leiduvad metallid uuele ringile“).

Konkursi finaali jõudis 16 doktoranti ja noorteadlast, kes esindasid kuut ülikooli või teadusasutust. Võistlejad pidid oma aastaid kestnud teadustööst rääkima asjalikult ja arusaadavalt vaid kolme minuti jooksul.

Žüriisse kuulusid Mart Saarma, teleajakirjanik Heleri All, Inclusive Financial Technology Foundationi juhatuse liige Kristjan Järve, haridus- ja teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse poliitika osakonna juhataja Katrin Kiisler, Tallink Grupi juht Paavo Nõgene, strateegia- ja juhtimisnõustaja ning innovatsiooniekspert Indrek Tammeaid ja Eesti noorte teaduste akadeemia president Toomas Vaimann.

Konkursi finaali jõudis 16 doktoranti ja noorteadlast, kes esindasid kuut ülikooli või teadusasutust. Võistlejad pidid oma aastaid kestnud teadustööst rääkima asjalikult ja arusaadavalt vaid kolme minuti jooksul.

Reedesele finaalile eelnesid ülikoolide sisekonkursid, koolitused esinemisoskuse treenimiseks ja praeguseks juba Novaatoris avaldatud populaarteaduslike artiklite kirjutamine.

Kõigi finalistidega saab tutvuda siin.
Galaõhtu otseülekanne on järelvaadatav akadeemia Youtube’i kanalis.
Finaalürituse fotod (pildistas Reti Kokk) leiab siit.

Konkursi korraldas Eesti teaduste akadeemia ja seda toetas mittetulundusühing Inclusive Financial Technology Foundation (InFTF). Kolme minuti loengute koostööpartner on Eesti rahvusringhääling.

Õnnitleme!

Allikas: Eesti Teaduste Akadeemia

Austatud akadeemia pere, head külalised, sõbrad

Mõne päeva pärast tähistame taas üheskoos Eesti Vabariigi sünnipäeva, millest on viimase, peaaegu 35 aasta jooksul saanud meie elu loomulik osa, rõõmupäev, mis tähistab meile priiust, iseseisvust ning usku, et tahame ning suudame olla vastutustundlikud peremehed oma maal.

24. veebruar on sillaks, mis ühendab meid kauge, 1918. aastaga, mil sajandite pikkune unistus vabadusest ja iseolemisest õnnestus lõpuks ellu viia ja meie rahva jaoks algas täiesti uus ajaarvamine, iseolemise, oma keele, kultuuri ja riikliku ülesehituse ajastu, mida ei suutnud enam maha kustutada isegi õnnetust ja kannatusi külvanud vahepealne nõukogude okupatsioon.

Tänasel pidulikul aktusel on meil taas võimalus kõige muu kõrval kuulata Ivo Linna esituses Alo Mattiseni legendaarseid „Viit ärkamisaegset laulu”. Need pole lihtsalt laulud, vaid midagi palju enamat. Nii mõnigi meist saab veel mäletada aega, mil raadiost, kassettmagnetofonidest, peaaegu igast koduaiast kostsid need laulud ja kõlas Ivo Linna hääl, süstides meisse julgust, optimismi, usku ja veendumust, et me suudame taastada oma riigi ja iseseisvuse.

Optimismi ja kindlust vajame ka tänapäeval, sest võrreldamatult paremaks muutunud elule vaatamata oleme olukorras, kus tõepoolest olulistelt asjadelt kaob järjest enam fookus, avalik ruum on täis verbaalset virvendust, hüsteerialaineid ja asendustegevust, mis raiskab meie energiat, tähelepanu ja kõige väärtuslikumat – meile siin maailmas antud aega.

Olgu meil tarkust, julgust ja otsustavust oma riiki edasi ehitada, mõeldes tänutundes neile, kes 1918. aastal meile selle võimaluse kätte võitlesid.

Soovin teile kogu südamest ilusat peagi saabuvat Eesti Vabariigi 107. aastapäeva!

Elagu Eesti Vabariik! Aitäh teile kõigile.

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia täienduskoolituskeskus osales 2024. aasta lõpus Haridus- ja Teadusministeerium (HTM)  poolt välja kuulutatud täiendusõppe riigihankes. Kõik hankesse esitatud 22 kursust said positiivse vastuse ning 2025. aasta jaanuaris sõlmiti HTM-iga leping kursuste finantseerimiseks.

Koolitused viiakse läbi Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) programmi „Täiskasvanuhariduse arendamine ja mitteformaalsete õppimisvõimaluste pakkumine“ raames (programm VÕTI). VÕTI programm on ESF-ist toetatav tegevus, mis keskendub täiskasvanuharidusele ja mitteformaalsete õppimisvõimaluste pakkumisele.

EMTA täiendusõppes on võimalik riikliku koolitustellimuse toel osaleda tasuta kursustel kolme semestri vältel – 2025. aasta kevadsemestrist kuni 2026. aasta kevadsemestri lõpuni. Kursused on suunatud kõigile muusikat õpetavatele õpetajatele nii lasteaedades, üldhariduskoolides kui ka muusikakoolides.

Registreerimine avaneb järk-järgult kokku 22 tasuta kursusele, sh klaveri-, keelpilli-, flöödi- ja vaskpilli ning akordionimängu õpetamise didaktika, vokaaltöö ja improvisatsiooni arendamine, tänapäevased vaated didaktikas nii kooli kui lasteaia muusikaõpetajatele, aga ka noodigraafika, digitehnoloogia ja muusikatehnoloogia ning kaasaegset lähenemist pakkuvad muusikateooria- ja muusikaloo teemalised kursused.

Osalejate arv on piiratud.

Rohkem infot koolituste sisu ja registreerimise kohta: https://eamt.ee/taiendusope/koolituskalender/

Stipendiumi pälvib Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia üliõpilane, kelle tegevusväli suudab haarata nii vokaal- kui ka instrumentaalmuusika ning kes loob sildasid, mitte piire.

EMTA Fond annab välja ühe stipendiumi summas 3300 eurot.   

Kandideerima on oodatud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia bakalaureuse-, magistri- ja doktoritaseme üliõpilased, kes ei viibi akadeemilisel puhkusel. Selleks tuleb esitada e-posti aadressile fond@eamt.ee vabas vormis taotlus, kus palume ära tuua oma senised loomingulised tegevused ning plaanid 2025. aastaks.

Taotluste laekumise tähtaeg on 27. veebruar kell 12.00.

Stipendiumi kandidaatide avaldused vaatab läbi Tõnu Kaljuste nimelise stipendiumi komisjon koosseisus: Tõnu Kaljuste, Eero Raun, Kaspar Mänd ja Kristiina Kermes.

Varasemalt on Tõnu Kaljuste nimelise stipendiumi pälvinud Pärt Uusberg, Mai Simson, Kadri Toomoja, Rasmus Puur, Ode Pürg, Alisson Kruusmaa ja Sten Heinoja.

Lisainfo:
Marko Lõhmus
marko.lohmus@eamt.ee