Rubriik: Uncategorized @et
3. detsembril toimus Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia suures saalis EMTA muusika interpretatsiooni osakonna Heljo Sepa nimeline pianistide konkurss. Sündmusega tähistati väljapaistva eesti pianisti ning pikaaegse EMTA professori 100. sünniaastapäeva.
Esmakordselt anti välja Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali Heljo Sepa nimelised preemiad (640 eurot), mille pälvisid:
Fortunato Salvador Garcia Piquer (prof Ivari Ilja, vanemlektor Mihkel Poll),
Hyerin Youk (prof Peep Lassmann),
Liisa-Maria Marrandi (prof Peep Lassmann).
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia preemia (320 eurot):
Tiit Tomp (vanemlektor Mihkel Poll).
Konkursist võttis osa 10 klaveri eriala üliõpilast, keda hindas žürii koosseisus prof Peep Lassmann (esimees), prof Marje Lohuaru, prof Mart Humal, lektor Niina Maiorova.
Õnnitleme!
21.–25. novembrini toimus Ungaris, Budapestis rahvusvaheline konkurss VII Danubia Talents International Music Competition, millest võttis osa üle 100 võistleja 41 riigist.
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia viiuli eriala üliõpilane Karina Rostovtseva saavutas keelpilli kategooria D-vanusegrupis (18-aastased ja vanemad) I koha. Karina Rostovtseva juhendaja on professor Mari Tampere-Bezrodny.
Osalejaid hindas 4-liikmeline zürii, mille esimeheks oli itaalia viiuldaja Elio Orio.
Rohkem infot: https://www.danubiatalents.com/en
Õnnitleme!
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia heliloomingu ja muusikatehnoloogia eriala korraldab esimese heliloomingu konkursi EMTAHK, kus võivad osaleda kõik Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia üliõpilased sõltumata erialast.
Konkursile oodatakse teoseid pikkusega 7–10 minutit, mis on kirjutatud koosseisule metsosopran, klaver ja löökpillid.
Osalemiseks palume saata teose partituur ning partiid hiljemalt 22. märtsil 2023 aadressile emtahk@eamt.ee.
Zürii: Toivo Tulev, Helena Tulve, Tõnu Kõrvits, Rene Eespere, Talvi Hunt, Iris Oja ja Vambola Krigul
Konkursi auhinnad: 1. koht: 400€ ja diplom 2. koht: 200€ ja diplom 3. koht: 100€ ja diplom 4. koht: diplom. Võiduteosed esitab ja salvestab ansambel koosseisus Talvi Hunt, Iris Oja, Vambola Krigul ja kontsert toimub 12. mail 2023 EMTA suures saalis.
Reglemendid:
1. Konkurss on avatud kõigile EMTA bakalaureuse- ja magistriõppe tudengitele.
2. Osalejad võivad esitada ühe originaalkompositsiooni (teos ei või olla eelnevalt avaldatud, salvestatud ega mingil moel esitatud) ning lühibiograafia.
3. Teos peab olema kirjutatud ettemääratud ansamblile: metsosopran, klaver ning löökpillid.
Löökpillipartii jaoks saadaolevate instrumentide loend: Vibraphone, Campanelli, Tamtam, 2 Triangles, 3 Cowbells, 4 Cymbals (Ride, Crash, Splash, China) different sizes, Hihat, Concert Bass Drum, Pedal Bass Drum, Snare drum, 3 Tom Toms (available sizes 8”,10”, 12”, 14”, 16”, 18”), 3 Rototoms (6”, 8”, 10”, 12”, 14”, 16”), Bongos (pair), Congas (pair), 5 Woodblocks, 3 Temple blocks.
4. Kompositsioon peab jääma ajavahemikku 7–10 minutit.
5. Konkursil osalemise tähtaeg on esmaspäev, 6. märts 2023. aasta kell 23.59. Partituur ning partiid peavad olema saadetud enne tähtaega aadressile emtahk@eamt.ee. Teosed, mis esitatakse peale määratud tähtaega, diskvalifitseeritakse.
6. Heliloomingu autori nimi ei tohi olla ühelgi konkursile esitatud partituuril ega partiil. Teosed esitatakse žüriile anonüümselt.
7. Žürii, koosseisus Toivo Tulev, Helena Tulve, Tõnu Kõrvits, Rene Eespere, Talvi Hunt, Iris Oja ja Vambola Krigul, valib välja neli võiduteost ning tulemused avalikustatakse EMTA kodulehel.
8. Konkursi võitnud teosed esitab ning salvestab ansambel, koosseisus Talvi Hunt, Iris Oja ning Vambola Krigul, kontserdil 12. mail 2023. Salvestusi jagatakse teoste autoritega ning esitused kontserdilt laetakse üles EMTA YouTube’i kanalile.
9. Konkursi auhinnad:
1. koht: 400€ ja diplom
2. koht: 200€ ja diplom,
3. koht: 100€ ja diplom
4. koht: diplom
Tallinna Linnateatris kuulutati 30. novembril “Tiit Pagu” etenduse lõppedes välja Voldemar Panso nimelise auhinna laureaat, kelleks on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli XXXI lennu üliõpilane Edgar Vunš.
“Kooli tulles kartsin, et olen võõrkeha, et ma pole omas kohas,” on laureaat enda kohta ise öelnud.
Edgar Vunši iseloomuomadusi kirjeldades väärib esmajoones välja toomist tema nõudlikkusaste iseenda suhtes. Nõudlikkuse abil on Edgar kujundanud endas kõrge töökultuuri.
“Asjadega tuleb kohe tegelema hakata. Ettevalmistus ja kohalolek on kõige olulisemad.”
Edgari üheks iseenesestmõistetavaks tunnusjooneks on kujunenud tema hea ning põhjalik iseseisev ettevalmistus, kestev arenguvõimaluste otsing ning suur töövõime. Edgaris on kokku saanud õnnelik kombinatsioon huvitundlikust ja otsingulisest loomusest, analüüsivõimest ning katsetamisjulgusest. Ta on sihiteadlik ning organiseeritud inimene, kes tegutseb läbimõeldult. Asjaajamistes on ta kiire ja korrektne. Edgari vastutustundlikkus ja usaldusväärsus on tõend tema täiskasvanulikkusest.
“Kõige tähtsam on olla normaalne inimene. Võid ju olla ülikihvt, aga väga nõme inimene. Oluline on siiras usk, et sel, mida me teeme, on päriselt mingi mõte.”
Edgar on tundliku sotsiaalse ja tugeva lavanärviga näitlejanatuur, kelles on väge. Edgar on tugevate liidriomadustega, teiste sütitaja-kaasatõmbaja, kaaslaste arendaja.
“Näitleja hõõgumisvõime on tema suurim õnn,” on tänane sünnipäevalaps Voldemar Panso öelnud.”
Voldemar Panso nimeline auhind antakse eeskujuks seadmist väärivale ja perspektiivikale EMTA lavakunstikooli üliõpilasele. Auhind asutati kultuuriministri käskkirjaga 1978. aastal Jaak Alliku ja Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri ettepanekul. Preemia antakse kätte lavakunstikooli asutaja ja pikaajalise juhataja, lavastaja ja näitleja Voldemar Panso sünniaastapäeval, 30. novembril. Sel aastal möödub Voldemar Panso sünnist 102 aastat.
Edgar Vunši ja lavakunstikooli XXXI lendu saab praegu laval näha Tallinna Linnateatri lavastuses “Tiit Pagu” (lavastaja Jaak Prints), 15. veebruaril 2023 esietendub VAT Teatris XXXI lennu järgmine diplomilavastus “Agnes, kroonikud ja psühhokroonikud” (lavastaja Merle Karusoo).
Vt intervjuud Edgar Vunšiga saates “Ringvaade“.
Fotod: Siim Vahur.
Mai Simson kaitses 30. novembril 2022 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias filosoofiadoktori (muusika) kraadi taotlemiseks suurepäraselt töö „Rudolf Tobiase oratooriumi „Joonas“ tekstikriitilisest redigeerimisest“.
Juhendaja: professor Kerri Kotta, PhD
Oponent: Mihhail Gerts, PhD
Mai Simsoni loominguline juhendaja doktoriõpingute ajal oli dirigent Tõnu Kaljuste.
Doktorinõukogusse kuulusid prof Kristel Pappel, prof Toomas Siitan, prof Lembit Orgse, prof Margus Pärtlas, dr. phil. Sten Lassmann ja dr. phil. Mihhail Gerts.
Doktoritööga on võimalik tutvuda siin ning trükisena EMTA raamatukogus.
Abstrakt:
Käesolev uurimistöö on osa loomingulis-uurimuslikust doktoriprojektist.
Rudolf Tobiase oratooriumi „Joonas“ esitati Leipzigis pärast selle valmimist 1909. aastal,
mille järgselt vajus teos unustusse. Uuesti toodi oratoorium ettekandele Eesti
taasiseseisvumise eel, kus teosel oli oluline roll rahvusliku identiteedi kinnistamisel.
Selles kontekstis jäi tagaplaanile küsimus Tobiase oratooriumi algupärasest vormist
ning peamiseks eesmärgiks sai teose taastamine monumentaalsel ja esinduslikul kujul.
Tänapäeval on aga oratooriumi rahvuslike aspektide kõrval muutunud oluliseks muud
küljed, sest „Joonas“ ei ole ainult rahvuslik monument, vaid ka väljapaistev meistriteos,
mida saab tõlgendada mitmel erineval moel.
Siit tuleneb ka töö peamine uurimisküsimus: millisel kujul on „Joonase“ käsikirja
põhjal võimalik helilooja esialgseid kavatsusi rekonstrueerida. Töö eesmärgiks on
kirjeldada tekstikriitilist väljaannet, mis võimaldaks erinevaid interpretatsioone, kuid
arvestaks samas ka võimalikult palju helilooja kavatsustega.
Töö meetodiks on „Joonase“ käsikirjade kriitiline võrdlemine. Teoreetilises plaanis
lähtun peamiselt James Grieri monograafiast „The Critical Editing of Music“ (1996)
ning samuti oratooriumi käsikirjadest, mis asuvad Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumis
Rudolf Tobiase fondis (TMM M6). Uurin koostatavat nooditeksti ka esituslikust
aspektist. Uurimistöö tulemusena on võimalik tulevikus publitseerida teose
tekstikriitiline väljaanne.
Eesti Muusikanõukogu ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (EMTA) kutsusid muusikaorganisatsioone, muusikaõppeasutusi ja muusikuid arutlema klassikalise muusika tuleviku, interpreetide ja heliloojate ettevalmistuse, tööturu, kontserdielu, valdkondlike kitsaskohtade ning võimalike lahenduste teemadel. Konverents „Eesti helikunsti ja muusikakultuuri arengusuunad“ leidis 24.–25. novembrini aset EMTA suures saalis ja black box’is.
„Eesti Muusikanõukogu ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ühistöös läbiviidud konverents puudutas mitmeid muusikavaldkonna olulisi küsimusi. Eelkõige oli teemaks muusika kui kunstiliigi elujõulisus ja jätkusuutlikkus prevaleeriva massikultuuri ja meelelahutustööstuse poole kaldunud toimimiskeskkonnas. Teise päeva fookus paiknes muusikaharidusel laiemalt, käsitleti nii muusikaõpetuse probleeme üldhariduskoolis, huvihariduses kui ka professionaalide koolitamist. Usun, et igaüks võttis konverentsilt kaasa mingi uue teadmise, avardas oma nägemust helikunsti kui meie kultuuri ühe alussamba ning samas hapra kunstiliigi seisust tänases kultuurikeskkonnas,“ sõnab Eesti Muusikanõukogu president, EMTA rektor professor Ivari Ilja.
Ettekannetega esinesid ja aruteludes osalesid Kuhmo kammermuusika festivali asutaja ja kauaaegne kunstiline juht Seppo Kimanen (Soome), Euroopa Muusikanõukogu juhatuse liige Joanna Grotkowska (Poola), Askonas Holti esindaja Paul Meyer zu Schwabedissen (Suurbritannia), haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas, kultuuriministeeriumi muusikanõunik Ivo Lille, Eesti Muusikanõukogu president ja EMTA rektor Ivari Ilja, Eesti Interpreetide Liidu juhatuse esimees ja EMTA prorektor Henry-David Varema, Eesti Muusikanõukogu asepresident ja Rahvusooper Estonia peadirektor Ott Maaten, Eesti Heliloojate Liidu juhatuse esimees Märt-Matis Lill, Eesti Kontserdi peaprodutsent Maarit Kangron, Eesti Filharmoonia Kammerkoori juhatuse liige Esper Linnamägi, Eesti Muusikafestivalide esindaja ja EMTA õppejõud Marko Lõhmus, EMTA muusikapedagoogika õppejuht Kristi Kiilu, EMTA õppejõud ja Eesti Interpreetide Liidu juhatuse liige Mihkel Poll, Eesti Muusikakoolide Liidu juhatuse esimees Andres Teppo ja aseesimees Piret Rips-Laul, MUBA direktor Timo Steiner, VHK Muusikakooli juhataja Karin Veissmann, Eesti Muusikanõukogu juhatuse liige Kaie Tanner.
Konverentsiga tähistati ühtlasi Eesti Muusikanõukogu asutamise 30. aastapäeva.
Konverentsi buklett asub siin.
Fotogalerii leiab siit.
Eesti Interpreetide Liidu algatatud ja tänavu juba neljandat korda välja antav aasta interpreedi preemia tänavused laureaadid on viiuldaja Hans Christian Aavik, oboemängija Ingely Laiv-Järvi ja kitarrist Kirill Ogorodnikov.
„Kõik tänavused laureaadid on erakordsed interpreedid, kes esindavad erinevate intertrumentalistide väga kõrget taset. Oboemängija Ingely Laiv-Järvi on särav artist, kelle tundlik mäng ja interpretatsioon haarab esimesest noodist. Klassikaline kitarrist Kirill Ogorodnikov on pühendunud eesti muusika esitaja ja hinnatud esineja kõikide kontserdikorraldajate poolt. Viiuldaja Hans Christian Aaviku tippinterpreedi teekond on alles ees ja 2022. aasta oli vaid esimene märgiline sellel teel. Saame koos rõõmustada, et Eestil on nii häid interpreete, keda lisaks eesti lavalaudade on võimalik nautida mujal. Tänavu aasta oli ka Eesti interpretatsioonikunstile tähelepanuväärne. Mitmed Eesti interpreedid saavutasid mainekatel rahvusvahelistel konkurssidel kõrgeid tulemusi. Rahvusvahelised mainekad konkursid on nagu rahvusvahelised spordivõistlused ja nendel kõrgeid tulemusi saada peab järjepidevalt harjutama ja jõudma rahvusvahelisele tipp tasemele,” sõnab Eesti Interpreetide Liidu juhatuse esimees Henry-David Varema.
Viiuldaja Hans Christian Aavik on 2022. aastal toimunud Carl Nielseni nim rahvusvahelise konkursi I preemia ja kahe eripreemia laureaat, lisaks sõlmisid temaga lepingu Nordic Artist Management ning Orchid Classic, seega on ta järgmistel hooaegadel tihe külaline parimate Skandinaavia orkestrite ees. Aastast 2019 toetab Aavikut Yehudi Menuhin Live Music Now Frankfurt am Main ühing. 2021. aastast on ta Deutschland Stipendiumi ning 2022. aastast Villa Musica Rheinland-Pfalzi stipendiaat. 2022. aastal pälvis ta ka Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia ning Saksamaa ühe tippfestivali, Usedomi muusikafestivali preemia. 2021 andis Hans Christian välja oma debüütplaadi „Aeternus” koos pianist Karolina Aavikuga. Hans Christian Aaviku õpetajad on olnud Piret Kreek, Kaido Välja, prof Erik Schumanni, prof Angelika Merkle, Julian Rachlini ning prof Jevgeni Sinasiki juures. Alates 2022. a õpib Hans Christian Aavik mainekas Kronbergi akadeemias. Ta on soleerinud ERSO, Stuttgardi kammerorkestri, Kopenhaageni filharmoonikute, Odense sümfooniaorkestri, Tallinna Kammerorkestri, Jyväskylä sümfooniaorkestri jt orkestrite ees.
Ingely Laiv-Järvi on õppinud oboemängu Tulike Looritsa ja Aleksander Hännikäineni ja prof Thomas Indermühle juhendamisel. Ingely on osalenud mitmete orkestrite töös nii Eestis kui ka mujal: ERSO, Tallinna Kammerorkester, Württembergi filharmooniaorkester, Karlsruhe riigiteatri orkester ja Karlsruhe kammerorkester, Eesti Festivaliorkester, ansambel JSB (Stuttgart), Absolute Ensemble, Baltic Sea Philharmonic, Ensemble Voces Musicales. Praegu töötab Ingely rahvusooper Estonia oboerühma kontsertmeistrina. Ta on soleerinud ERSO, TKO, Virumaa Kammerorkestri ja Pärnu Linnaorkestri ees. Samuti on ta aktiivne kammermuusik. Ingely on pälvinud I koha ja kaks eripreemiat Eesti interpreetide konkursil puhkpillidele (2018), II koha telekonkursil „Klassikatähed” (2018), laureaaditiitli kammermuusikakonkursil „In corpore” (2015), III koha vabariiklikul puhk- ja löökpillimängijate konkursil (2012), I koha Eduard Mednisi nim konkursil (2011).
Kitarrist Kirill Ogorodnikov on õppinud Tiit Petersoni, Heiki Mätliku ning professor Gerhard Reichenbachi juhendamisel. Ta on osalenud Yves Stormsi, Martin Fogeli, Johan Fostieri, Roberto Ausseli, Sérgio Assadi, Carlo Marchione, Eduardo Fernandezi ja Sven Lundestadi meistriklassides ning saavutanud auhinnalisi kohti rahvusvahelistel klassikalise kitarri konkurssidel, sh III koht Gevelsbergi rahvusvahelisel kitarrikonkursil Saksamaal (2014) ning II koht ja Klassikaraadio eripreemia Tallinna rahvusvahelisel kitarrikonkursil (2010). Kirill Ogordonikov esineb nii soolokavadega kui ka mitmesuguste ansamblite koosseisus. Ta on üles astunud mitmete festivalide ja kontserdisarjade raames, sh Tallinna Kitarrifestivalil, Fiesta de la Gitarra, Eesti Muusika Päevad, Pärnu Kitarrifestival, Viljandi Vanamuusika Festival, Eesti Muusika Nädal, Tango Port Tallinn, SaitenReise Gitarrenfestival Saksamaal, Noored Klassikas jm. Kirill Ogordonikovi laiaulatuslikku repertuaari kuuluvad originaalteosed ja transkriptsioonid barokist kaasaegse muusikani, ta on olnud eesti heliloojate teoste esmaettekandja. Kirill Ogorodnikov kuulub koos Heli Ernitsaga 2015. aastal loodud ansamblisse Duo Telluur. Duo on andnud kontserte mitmel poolt Eestis, Saksamaal ja Venemaal. Kirill Ogorodnikov on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlane.
Õnnitleme!
Allikas: Eesti Interpreetide Liit
Kultuuriministeerium kuulutas välja konkursi Artur Lemba nimelisele loomingulisele stipendiumile. Stipendiumit makstakse Lemba teoste kasutamisest laekunud autoritasudest ning sellega toetatakse heliloomingu, klaveri ja muusikateaduse erialade üliõpilasi.
„Artur Lemba nimeline stipendium toetab muusikatudengite loomingulist tegevust, samuti annab võimaluse Lemba loomingu või temaga seotud tegevuste uurimiseks. Mõtteliselt hoiab stipendium ka järjepidevust meie muusikaloos – Artur Lemba kui viljakas helilooja ja väljapaistev pianist on kindlasti eeskuju ka tulevastele muusikaelu suunajatele ning järelkasvule,“ rääkis Kultuuriministeeriumi muusikanõunik, valikukomisjoni juht Ivo Lille.
Stipendiumit võib taotleda üliõpilane, kes õpib täiskoormusel ning kelle õpingud on seotud heliloomingu, klaveri või muusikateaduse erialadega, mille lõpetamisel antakse riiklikult tunnustatud diplom.
Stipendiumi suurus on 2000 eurot. Stipendiumide määramisel hindab komisjon taotleja eelnevat loomingulist tegevust, stipendiumi kasutamise eesmärki, taotluse motiveeritust ja erialalisi akadeemilisi tulemusi. Lemba stipendiumi annab koos Eduard Wiiralti nimelise stipendiumiga laureaatidele 28. detsembril Tallinna Muusika- ja Balletikoolis MUBA üle kultuuriminister Piret Hartman.
Stipendiumi taotlemiseks tuleb esitada Kultuuriministeeriumile digiallkirjastatud avaldus koos loomingulisi eesmärke ja stipendiumi planeeritud kasutust tutvustava motivatsioonikirja, loomingulist ja erialast tegevust tutvustava kokkuvõtte ning tõendiga õppimise kohta. Taotlused tuleb saata hiljemalt 28. novembriks e-posti aadressile min@kul.ee. Täpsemate tingimustega saab tutvuda siin.
Kultuuriministeerium kui Artur Lemba autoritasude seadusjärgne pärija asutas stipendiumi 2018. aastal. Viimati olid 2020. aastal stipendiumi laureaadid Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia muusikateaduse ja muusikakorralduse eriala tudeng Anita Maasalu, muusika interpretatsiooni õppekaval klaverierialal õppiv Evita Lohu ning heliloomingu ja muusikatehnoloogia õppekaval heliloomingu suunal õppiv Liisa Hõbepappel.
Allikas: Eesti Kultuuriministeerium
Septembris sai alguse Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kooridirigeerimise erialal osakonnasisene konkurss, kus oli ülesandeks teha kooritööd Mart Saare teostega, ning mis kulmineerus 16. novembril EMTA suures saalis kontserdiga „Mart Saar 140“.
Esimene voor toimus septembris ning žürii koosseisus Hirvo Surva, Toomas Kapten, Heli Jürgenson ja Raul Talmar valis välja viis parimat: Kaur Pennert, Theodoros Kameris, Ode Pürg, Meelis Kesperi ning Danny Xie Zhizhong. Seejärel tuli üliõpilastel novembriks ette valmistada kontserdikava, kus igaüks juhatas kahte teost. Septembrist novembrini said kõik võrdselt aega EMTA kooriga tööd teha.
16. novembri kontserdil hindasid tudengite sooritusi Rasmus Puur, Toomas Kapten, Maarja Soone, Pärt Uusberg ja Riina Roose. Konkursi parimaks valiti kooridirigeerimise eriala III kursuse üliõpilane Kaur Pennert, kes saab sõita 2023. aasta kevadel Istanbulis toimuvale Maailma Koorimuusika Sümpoosionile. Auhind pandi välja koostöös Eesti Kooriühinguga. II koha pälvis Theodoros Kameris ning III koha Ode Pürg.
Õnnitleme!
Fotode autor on Rene Jakobson.
Kristiina Are kaitseb 17. detsembril kell 11.00 ruumis A-402 filosoofiadoktori (muusika) kraadi taotlemiseks tööd „Dünaamika kujundamise võimalused basso continuo saates“ (“Possibilities of Textural Dynamics in Basso Continuo Accompaniment”).
Juhendaja: professor Kristel Pappel, PhD (EMTA)
Oponent: Mart Jaanson, PhD (EELK)
Doktoritööga on võimalik tutvuda siin ning trükisena EMTA raamatukogus.
Abstrakt:
Käesolevas töös „Dünaamika kujundamise võimalused basso continuo saates“ („Possibilities of Textural Dynamics in Basso Continuo Accompaniment“) uuritakse, kuidas luua klavessiinil basso continuo realisatsioonist rütmiliste ja faktuuriliste vahendite abil dünaamiliselt väljenduslik saade. Selleks keskendutakse 18. sajandi I poole saksa koolkonna continuo-praktikale Johann Sebastian Bachi triosonaadi c-moll näitel (teosest „Musikalisches Opfer“ BWV 1079; 1747). Töö on osa loomingulis-uurimuslikust doktoritöö projektist.
Basso continuo on baroki ansambli- ja orkestriteoste improvisatsioonilise iseloomuga saatmisviis, milles partituuri kirja pandud nummerdatud instrumentaalse bassipartii e continuo-partii numbrid teisendatakse akordideks ehk realisatsiooniks. Töö keskseks mõisteks on dünaamika, mida tavapäraselt kasutatakse heli suhtelise tugevuse või selle muutumise puhul. Kuna klavessiinil ei saa kõlatugevust olulisel määral varieerida, kätkeb dünaamika mõiste klavessiinimängu kontekstis kõiki muutuseid muusikalises liikumises kõikidel struktuuritasanditel (harmoonias, rütmis, meloodias, faktuuritiheduses, kõlatugevuses), samuti nende edastamist mängutehniliste väljendusvahenditega.
Probleemi lahendamisel kasutatakse tegevusuuringule (ingl k action research) omast metoodikat, milles läbiviija keskendub enda tegevuste analüüsimisele konkreetses olukorras. Töös tegeleb kirjutaja eneserefleksiooniga klavessiinimängu praktikas. Tuuakse ka näiteid erinevatest salvestistest (Leonhardt, Hantaï, van Doeselaar jt).
Töö eesmärk on (1) selgitada, millised on klavessiinimängija käsutuses olevad rütmilised ja faktuurilised võtted dünaamika esile toomisel basso continuo saates; (2) leida interpretatsioonilised lahendused J. S. Bachi triosonaadi c-moll BWV 1079 kontekstis. Uurimuses toetutakse 18. sajandi I poole saksa basso continuo alastele traktaatidele (C. Ph. E. Bach, Kirnberger jt), säilinud realisatsioonidele ning uuematele uurimustele selles vallas (T. Christensen, Lester jt).