Rubriik: Uncategorized @et

5. juunil möödub 100 aastat Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kauaaegse muusikaloo õppejõu Johannes Jürissoni sünnist.

Johannes Jürisson oli Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia üks silmapaistvamaid muusikaajaloo õppejõude. Teise maailmasõja tõttu alustas Johannes Jürisson süstemaatilisi muusikaõpinguid suhteliselt hilja — ta astus Tallinna Riiklikku Konservatooriumi muusikateaduse erialale pärast Tartu Muusikakooli lõpetamist, 1951. aastal, olles sel ajal juba kahekümne üheksa aastane. Kuid üsna pea pärast akadeemilisele rajale astumist asus ta oma teadmisi jagama — algul Tallinna Muusikakoolis, seejärel konservatooriumis. Lääne ja eesti muusika ajaloo õpetamise kõrval juhendas Jürisson mitmeid tulevasi muusikateadlasi. Tema õpilasteks on olnud Tiia Järg, Maris Männik-Kirme, Maret Tomson, Ene Taru, Inna Kivi jt.

EMTA raamatukogus on Johannes Jürissoni sünniaastapäeva puhul väljapanek tema raamatutest.

Allikas: Peep Lassmann, TMK nr 2, 2006

Eesti Teadusagentuur (ETAG) toetab Ukraina teadlaste lühiajalist stažeerimist Eesti ülikoolides (kuni 3 kuud). Stažeerimise eesmärk on tutvustada Eesti ülikoolides toimuvat teadustöö korraldust, avardada Ukraina teadlaste võimalusi end ametialaselt täiendada ning soodustada laiemalt koostööd Eesti ja Ukraina teadlaste vahel. Meede algas 2022. aasta mais ja kestab aasta lõpuni.

Teiste Eesti ülikoolide kõrval pakub stažeerimise võimalust ka Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia.

Täpsem info:
Liina Jääts
liina.jaats@eamt.ee
+372 6675 808

Juhan-Henrik Uppin kaitseb 14. juunil kell 12.30 ruumis A-402 filosoofiadoktori (muusika) kraadi taotlemiseks tööd „Teppo-tüüpi lõõtspilli traditsioonilise mängustiili kujunemine 20. sajandil ja traditsiooniteadliku esituspraktika loomine“.

Juhendaja: vanemteadur Žanna Pärtlas, dr.phil.
Oponent: Ingrid Rüütel, dr.habil.

Doktoritööga on võimalik tutvuda siin ning trükisena EMTA raamatukogus.

Abstrakt:

Etnomusikoloogiline loovuurimus „Teppo-tüüpi lõõtspilli traditsioonilise mängustiili
kujunemine 20. sajandil ja traditsiooniteadliku esituspraktika loomine“ (The formation
of the traditional playing style of the Teppo type diatonic accordion in the 20 th century
and creating a traditionally informed performance practice) käsitleb erinevate esitajate
näitel selle pilli mängimise traditsioonilist stiili kui eripärast väljenduslaadi ja teatud
mängutehniliste võtete kogumit, millest teadlik olemine aitab luua pärimusmuusika
kontekstis stiilset ja mitmekesist esitust. Töö on doktoriõppe loovuurimusliku projekti
kirjalik osa, mis põhineb autori pikaajalisel praktilisel kogemusel lõõtspillimängijana
ning loob taustsüsteemi neljale doktorikontserdile.

Uurimisküsimusteks on, kuidas mängida teppo-tüüpi lõõtspilli üldisele traditsioonile või
mõne konkreetse esitaja stiilile omaselt ning kuidas traditsioonilise mängustiili võtteid
individuaalses esituspraktikas parimal võimalikul moel kasutada. Peamisteks
eesmärkideks on mõista, millistel muusikalistel ja mängutehnilistel tunnustel stiil
põhineb, kuidas erinevad stiilitunnused traditsioonis varieeruvad ning seeläbi stiili
laiapõhjaline omandamine ja individualiseerimine. Laiemaks eesmärgiks on muusika
esitaja ja autorina isikupärase helikeele kujundamine.

Põhilisteks uurimismeetoditeks on muusikaline analüüs ja töö autori kui pillimängija
eneseanalüüs. Analüüsimeetodid on helisalvestiste noodistamine ja mängutehnikast
lähtuv stiilielementide eraldamine. Autori loomingulise protsessi ja esituspraktika
analüüsimeetodiks on eneserefleksioon.

Allikmaterjaliks on Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi, Eesti Rahvus-
ringhäälingu Arhiivi ja erakogude helisalvestised, mis pärinevad aastatest 1954–1995 ja 2009.
Olulisimad töös uuritavad stiilikujundajad on August Teppo (1875–1959), Elmar
Lindmets (1908–1998), Richard Reino (1914–2004), Karl Kikas (1914–1992), Arnold
Pärnamets (1922–1975), Kalju Sarnit (1928–1998) ja Aivar Teppo (1958–2017).

Mis võiks ühendada näiteks kontsertreise Itaalias, distantsõppe juurutamist Norra Muusikaakadeemias, assisteerimist Karlsruhe Muusikakõrgkoolis, töötamist helilooja stuudios Roomas, stažeerimist etenduskunstide vabaühenduses Berliinis või etenduse väljatoomist Milano teatris Teatro Out Off? Vastus on lihtne – Erasmuse programm, mis toetab üliõpilaste ja vilistaste eneseteostusvõimalusi ka pärast ülikooli lõpetamist.

Välismaal sooritatud praktika annab üliõpilastele suurepärase rahvusvahelise kogemuse, mis omakorda on tugevaks eeliseks tööturul. Võimalusi on palju ja erinevaid, samas praktikale minek eeldab osalejalt suuremat iseseisvust ja initsiatiivi, kuivõrd praktika sooritamiseks sobiv organisatsioon tuleb leida üliõpilasel endal.

Praktika võib toimuda mis tahes asutuses (ettevõte, stuudio, kõrgkool, orkester, festival jne), mille tegevusala ja profiil sobivad üliõpilase erialaga. Võimalike praktikabaaside kohta leiab infot EMTA kodulehelt. Praktikat saab teha ka vilistlasena, kuid Erasmus+ stipendiumi peab sel juhul taotlema juba enne ülikooli lõpetamist.

Miks mitte…

…minna orkestripraktikale nagu metsasarve vilistlane Jaewook Sung

…osaleda rahvusvahelise erinevaid kunstidistsipliine ühendava kollektiivi ettevõtmistes nagu kaasaegsete etenduskunstide vilistlane Lea Blau (Sekulic)

…abistada kaugõppe lahenduste väljatöötamisel nagu helirežii vilistlane Karl Erik Laas

…tegeleda vabatahtlikega Eurovisioonil nagu kultuurikorralduse tudeng Abdulla Tural.

Vaata lähemalt: https://eamt.ee/valiskoostoo/vahetusopingud/erasmus-opingud/erasmus-valispraktika/

Kontakt:

Mari Köhler
Erasmuse koordinaator
Tel 667 5760
mari.kohler@eamt.ee

Ilmunud on EMTA RESONANTS – uudiskiri nr 9.

Eesti Kultuurkapitali ning avalik-õiguslike ülikoolide koostöös jätkub stipendiumiprogramm ülikoolide kunstide ja rahvakultuuri valdkondade õppejõududele, kes on ise loovisikud ja õpetavad loomeerialadel tulevasi loomeisikuid. Stipendiumiprogrammi eesmärgiks on toetada loomeerialade õppejõudude loometegevust (st toetus ei ole mõeldud õppematerjalide koostamiseks jms) ja seeläbi loomeerialasid õpetavate kõrgkoolide konkurentsivõimet ja edukat akrediteerimist.

Taotluse võivad esitada avalik-õiguslikus ülikoolis töölepinguga töötavad õppejõud, kes õpetavad ülikoolis loomeerialasid vähemalt 0,5 koormusega. Ühe stipendiumi suurus on 10 000 eurot aastas ning see makstakse välja võrdsetes osades kord kvartalis. Stipendiumeid eraldatakse üksnes füüsilistele isikutele.

Stipendiumile kandideerimiseks on vajalik vormikohane taotlus ning ülikooli soovituskiri. Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia õppejõududel tuleb soovituskirja saamiseks esmalt esitada eeltaotlus EMTA-le. Stipendiumi taotlejate vastavust programmi nõuetele kontrollib viieliikmelise ekspertkomisjon, kes otsustab eeltaotluste põhjal, millised õppejõud saavad antud taotlusvoorus akadeemia soovituse. Ekspertkomisjoni otsuse põhjal vormistatakse akadeemia soovituskiri, mille allkirjastab rektor ning mis edastatakse Kultuurkapitalile ja stipendiumi taotlejale.

Eeltaotlus tuleb esitada 27. juuniks meiliaadressile kulka@eamt.ee.

Eeltaotlus peab sisaldama järgmisi andmeid:

– õppejõu nimi;
– sihtkapitali nimi, kellele soovitakse taotlus esitada;
– loomeuurimuslikud või loomingulised eesmärgid stipendiumi perioodiks (kuni 5000 tähemärki);
– põhjendus selle kohta, kuidas stipendiumi perioodiks kavandatud loomeuurimuslikud ja loomingulised tegevused seostuvad akadeemia eesmärkidega ning õppejõu tööga akadeemias (kuni 5000 tähemärki);
– viimase kahe aasta loominguline biograafia.

Eeltaotluse esitaja peab olema üksikisik, kuid kavandatud loomeuurimuslikud või loomingulised tegevused võivad kaasata teisi isikuid, sh üliõpilasi. Lubatud on ka loomeuurimuslikud või loomingulised kooslused, mille mitu liiget taotlevad stipendiumi samaaegselt. Eeltaotlusele esitatavad nõuded ning lisainfo on leitav siit.

Stipendiumi lõpptaotluse koos Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia soovituskirjaga esitab õppejõud Kultuurkapitali vastava valdkonna sihtkapitalile programmi statuudis sätestatud korras e-kulka veebikeskkonna kaudu 22. augustiks 2022.

Täpsem info stipendiumiprogrammi ning kandideerimiseks vajaliku vormikohase taotluse kohta: Kunstide ja rahvakultuuri valdkondade õppejõudude loometegevuse toetamise stipendiumiprogrammi statuut

Lisaks palume kõigil stipendiumi saajatel täita perioodi lõpus tagasisideleht (saadetakse e-posti teel) ning esitada see aadressile kulka@eamt.ee. Tagasisideleht sisaldab järgmisi küsimusi:

– Kas stipendiumi perioodiks planeeritud loomeuurimuslikud või loomingulised eesmärgid said täidetud?
– Palun nimetage mõni projekt või tegevus, mis eriti hästi õnnestus ja mille kohta EMTA võiks avaldada tulemused oma kodulehel? Võimalusel lisage palun viide loometegevuste ja/või loomuurimuslike tegevuste tulemustele.
– Palun kirjeldage, kas Teie hinnangul õnnestus stipendiumi perioodil läbiviidud loomeuurimuslikke ja loomingulisi tegevusi seostada akadeemia eesmärkide ning Teie tööga akadeemias?

Stipendiumiprogrammi puudutavate küsimuste korral pöörduda Henry-David Varema (loomingulised stipendiumid) või Margus Pärtlase (loomeuurimuslikud stipendiumid) poole.

16. mail toimunud 2022/2023. õppeaasta orkestriprojektide esinejate konkursil valiti EMTA sümfooniaorkestri solistideks Piret Mikalai, Silvia Ilves, Brita Reinmann. EMTA sinfonietta 12. veebruaril toimuva kontserdi solistid on Iris Eva Aabloo, Isabella Runge ja Kevin Mattias Klasman, Alexey Savinkov ning Sandra Laagus.

Žüriisse kuulusid Mihkel Poll, Arvo Leibur, Peeter Sarapuu, Nadia Kurem, Arvo Volmer.

EMTA sümfooniaorkestri ja ERSO ühisprojekti solist on seekord ERSO poolt valitud rahvusvaheliselt tunnustatud viiuldaja Daniel Lozakovich.

Õnnitleme!

23. veebruaril Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia suures saalis toimunud Yamaha konkursi võitis ja 1000 euro suuruse stipendiumi pälvis flötist Kerstin Laanemets. 19. mail aset leidnud auhinnatseremoonial andis stipendiumi võitjale üle Yamaha Music Europe’i Eesti, Läti ja Leedu regionaaljuht Gints Dobbermann.

Konkurss oli sel aastal avatud kõigile EMTA-s täiskoormusega õppivatele flöödi, oboe, klarneti, fagoti ja saksofoni eriala tudengitele. Sellest võttis osa 14 puupuhkpillitudengit, keda hindas žürii koosseisus puhkpillide ja löökpillide õppejuht, fagoti professor Peeter Sarapuu, flöödi vanemlektor Mihkel Peäske, flöödi lektor Oksana Sinkova, oboe vanemlektor Dmitri Bulgakov, klarneti ja puhkpilliorkestri dirigeerimise professor Toomas Vavilov ja klarneti lektor Soo-Young Lee.

Kerstin Laanemets alustas muusikaõpinguid 5-aastaselt Türi Muusikakoolis õpetaja Viia Ivaski käe all. Alates 2013. aastast jätkusid muusikaõpinguid Tallinna Muusikakeskkoolis Mihkel Peäske flöödiklassis, kelle käe all õpib ta praegu ka Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia magistrantuuris. Laanemets on võitnud mitmeid vabariiklikke konkursse ning esinenud edukalt rahvusvahelistel konkurssidel. 2020. aastast töötab ta Vanemuise teatri flöödirühma kontsertmeistrina.

Õnnitleme!

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia jazzmuusika laulu eriala tudengi Rebecca Pütsepa juhitud meeskond võitis STRATERtallinn kevadsemestri programmis inpiratsioonipreemia äriideega „Sign A Song“.

Rebecca Pütsep esitas oma idee aasta alguses EMTA tudengiprojektide konkursile ning sai võimaluse seda arendada kolme kuu jooksul Talinna ülikoolide vahelises STARTERtallinn eelinkubatsiooniprogrammis.

„Sign A Song“ ideeks on uutele lastelauludele teha muusikavideod, kus lapsed laulavad ning samaaegselt viiplevad viipekeeles. Videod oleksid kättesaadavad sotsiaalmeedia platformidel. Laulud on üldõpetlikud ja alusharidust toetavad ning nendes lauludes on käsitletud silmaringi laiendavad teemad näiteks loomadest, Eesti lipust, aastaaegadest jms.

Lisaks inpiratsioonipreemiale pälvis idee ka Hooandja ning Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskuse eripreemiad.

Õnnitleme!

Foto: Edu&Tegu STARTERtallinn

22. mail leidis aset Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia muusika interpretatsiooni osakonna keelpilli eriala konkurss. Preemiad pälvisid Juho Ahmas (tšello) ja Martin Onoper (kontrabass).

Žüriisse kuulusid Arvo Leibur, Mati Lukk, Henry-David Varema.

Õnnitleme!