Rubriik: Uncategorized @et
Kolmapäeval, 8. veebruaril kell 19.00 astuvad Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kontserdi- ja teatrimaja suures saalis üles viiuldaja Arvo Leibur ja pianist Johan Randvere. Kontsert „Naiste maailm“ toimub EMTA uue kammermuusikasarja „Meistrid laval“ raames. Kavas on Agnes Tšetšulini, Laura Netzeli, Ingeborg von Bronsarti, Ester Mägi, Alisson Kruusmaa, Lili Boulangeri, Florence Price’i, Clara Schumanni ja Anna Veismane looming.
„Meie kontserdi kava algab teostega, mida tõenäoliselt ei ole keegi Eestis veel kuulnudki. Nende autoriteks on Laura Netzel, Agnes Tšetšulin, Ingeborg von Bronsart – naised, kes olid eelmise sajandi alguses ja üle-eelmise lõpus suurepärased interpeedid, kunstnikud, loomeinimesed, muusikategelased ning ka heliloojad,“ tutvustab kontserdil esitatavaid naisheliloojaid Arvo Leibur.
Johan Randvere lisab: „Ajalooliselt on tähtis fakt, et Florence Beatrice Price oli esimene Ameerika tumedanahaline naishelilooja ning ühtlasi sümfonist. Lili Boulanger, kuulsa Nadia Boulangeri õde, võitis aga esimese naisena Grand Prix de Rome heliloomingu preemia. Kontserdil kõlab ka eesti helilooja Alisson Kruusmaa looming ning seekord on see eriline sellepärast, et just meie esitame tema loomingut esimest korda Universali kirjastuse nootidest.“
„Meil on rõõm kutsuda kuulajaid Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kontserdi- ja teatrimajja osa saama uuest kammermuusikasarjast „Meistrid laval”, mille eesmärk on pakkuda kuulajatele kõrgetasemelisi ja eriilmelisi kontserdikavu, mida esitavad meie akadeemia õppejõud ja külalised,“ sõnab EMTA loometegevuse ja välissuhete prorektor Henry-David Varema ning lisab: „Hea meel on, et sarja avavad just need kaks suurepärast interpreeti – Arvo Leibur ja Johan Randvere, kes toovad publikuni väga omanäolise kava.“
Arvo Leibur on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia keelpillide õppejuht ning viiuli professor. Ta on olnud üle kahekümne aasta Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri kontsertmeister. 2005. aastal omistati talle Eesti Muusikanõukogu interpretatsioonipreemia panuse eest ERSO kõlapildi kujundamisse ja silmapaistva solistitegevuse eest. Leibur on lisaks töötanud 12 aastat Hollandis erinevate orkestrite kontsertmeistrina. 2008. aastal omistati talle Hollandi Kuningriigi Oranje-Nassau orden. 2015. aastal pälvis ta Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia kaaluka panuse eest Eesti muusikaellu ja keelpillikultuuri arengusse ning 2023. aastal tunnustab Eesti Vabariigi president Arvo Leiburit Valgetähe IV klassi teenetemärgiga.
Solisti ja kammermuusikuna on Leibur andnud kontserte kogu Euroopas. Ta on salvestanud sooloplaadi „Euroopa virtuoosid“ Corelli, Paganini, Handoškini, Kuulbergi, Bulli ja Wieniawski muusikaga, Tubina viiuliteostega albumi firmale BIS koos pianist Vardo Rumesseniga, lisaks mitmeid CD-plaate („Viva España“, „Tango King Astor Piazzolla“, „Drama“) koos Terje Terasmaa ja Heiki Mätlikuga.
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia doktorant Johan Randvere on arvukate tunnustustega pärjatud pianist. Tema lavakogemus hõlmab ülesastumisi mainekates saalides nagu New Yorgi Carnegie Hall, Vancouveri Chan Center, Milano Puccini nim saal jt, ning soleerimist paljude orkestrite ees, sh Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, Tallinna Kammerorkester, Läti Riiklik Sümfooniaorkester ja Vanemuise Sümfooniaorkester. Randvere on pälvinud Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia „Ela ja sära“ (2017) ning Eesti Interpreetide Liidu stipendiumi.
Kontsert on õpilastele, üliõpilastele ja pensionäridele tasuta.
Fotogalerii asub EMTA Facebookis.
3. veebruaril tegid Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia doktorandid Peeter Margus, Mantas Šernius ning Maila Laidna koos Kölni Muusika- ja Tantsukõrgkooli üliõpilastega esimese digitaalse ansambliproovi Mozarti klaverikvartetiga g-moll KV 478 ja Riho Esko Maimetsa teosega „Sinikõrgustele“ kahele klaverile.
Avalik proov sai teoks LoLa (Low Latency Audio Visual Streaming) süsteemi vahendusel, mida EMTA poolt koordineeris tehnoloogiakeskus Nikita Shishkovi juhtimisel. Edaspidi kohtutakse veel nii virtuaalselt kui ka Kölnis kohapeal ning 12. mail on kavandatud teoste esitamine pidulikul virtuaalsel kontserdil LoLa süsteemi vahendusel.
Virtuaalne ansamblimäng on loovuurimuse üks potentsiaalseid valdkondi, nagu märkis diskussioonil sellise koostöö idee autor prof Evelyn Buyken Kölnist. Sama rõhutas ka Tallinnas mõttevahetust suunanud EMTA õppejõud Kristi Kapten.
LoLa-alane koostöö on osa ERASMUS+ programmi Strategic Partnership projekti RAPP Lab – Reflection-based Artistic Professional Practice (Refleksioonipõhine professionaalne loomepraktika) uurimistegevusest. Projekti RAPPLab kuulub kuus Euroopa muusikakõrghariduse asutust ning EMTA-s vastutavad selle eest Theodore Parker, prof Kristel Pappel ja Hanneleen Pihlak.
13.–17. märtsini 2023 tähistatakse Eestis unenädalat ning sellega seoses otsitakse 5. märtsini uusi unelaule ja suigutavaid meloodiaid, mis on lõõgastavad, helged ning viivad eemale muremõtted. Väljavalitud lauludel on võimalus unenädala jooksul Instagrami jälgijaskonda magama uinutada, parimaid viise esitatakse Klassikaraadios.
Unelaulu tingimused on järgmised:
– tekitab rahulikku, lõõgastavat ja helget meeleolu
– pikkus 3–4 minutit
– peamiselt suunatud noortele ja täiskasvanutele
– kuigi unelaul viitab vokaalile, võib esitatav muusika olla ka instrumentaalne
Laul tuleb saata kvaliteetse helifailina koos lühikese kirjaliku selgituse ning autorite tutvustusega teele vormi kaudu, mis asub siin.
Esitatud unelaule kasutatakse ainult unenädala raames, edasise huvi korral täpsustatakse kasutamise õigusi autoritega.
Unelaulu esitamise tähtaeg on 5. märts 2023 kell 22.00. Tulemused tehakse teatavaks hiljemalt 13. märtsil.
Lisainfo:
Elina Kivinukk
EMTA psühholoog
elina.kivinukk@eamt.ee
Unenädalat korraldavad vaimse tervise portaal Peaasi.ee ning psühholoogid Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiast, Tallinna Tehnikakõrgkoolist ning Tartu Ülikoolist. Konkursi koostööpartner on Klassikaraadio.
President Alar Karis tunnustab tänavu Eesti Vabariigi aastapäeva eel riikliku teenetemärgiga 167 inimest. Teenetemärkidega tänab president inimesi, kelle töö ja tegevus on aidanud muuta Eestit paremaks, kaitstumaks, sõbralikumaks ja hoolivamaks.
Valgetähe III klassi teenetemärgi pälvib Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia emeriitdotsent Urve Raudmäe-Tauts. Valgetähe IV klassi teenetemärgi saab keelpillide õppejuht, viiuli professor Arvo Leibur. Valgetähe V klassi teenetemärgi saavad lavakunsti osakonna liikumisõppejõud Mart Kangro, kandle ja kandlepedagoogia külalisõppejõud Kristi Mühling ning etnomusikoloogia külalisõppejõud Janika Oras.
Info riiklike teenetemärkide saajate kohta leiab siit.
Õnnitleme!
Pühapäeval, 5. veebruaril kuulutas Eesti Kooriühing Estonia kontserdisaalis välja koori- ja puhkpillimuusika aastapreemiate saajad.
Aasta noore dirigendi preemia pälvis Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kooridirigeerimise eriala üliõpilane Ode Pürg, kes on segakoori HUIK! ja kammernaiskoori Musamari dirigent. Mõlemal kooril oli 2022. aastal aktiivne kontserttegevus ja esineti edukalt ka rahvusvahelistel koorikonkurssidel. Ode Pürg oli Eesti Kooriühingu aastapreemiate gala kunstiline juht.
Aasta koostööpreemia anti üle EMTA vokaalansambli vanemlektorile Riina Roosele, kelle paljude tegemiste hulgast 2022. aastal on esile toodud Mart Saarega seotu: kontsertide „Mart Saar 140“ Hüpassaares ja Tallinnas ettevalmistamine ning vahetekstide loomine, Eesti heliloojaid tutvustavad loengud mitmel pool, kultuurilooliste rattaretkede korraldamine jne.
Lisainfo ja laureaatide nimekirja leiab Eesti Kooriühingu lehelt siit.
Õnnitleme kõiki nominente ja laureaate!
Fotod: Vahur Lõhmus
Eesti Teaduste Akadeemia korraldatud populaarteaduslike loengute konkursi „Teadus 3 minutiga“ galaõhtul 3. veebruaril esinesid edukalt EMTA nooremteadlased-doktorandid Meeta Morozov ja Heigo Rosin.
Meeta Morozovi ettekande pealkiri oli „Eesti muusikaloo kirjutamine nõukogude ajal ehk Tallinn, mis kunagi valmis ei saa“, löökpillimängija Heigo Rosin rääkis teemal „Minakeskne solist muutub meeskonnamängijaks“, käsitledes Erkki-Sven Tüüri 4. sümfooniat „Magma“.
Konkursi finaali jõudis 15 doktoranti ja noorteadlast, kes esindasid seitset ülikooli või teadusasutust. Võistlejad pidid oma aastaid kestnud teadustööst rääkima asjalikult ja arusaadavalt vaid kolme minuti jooksul.
Žüriisse kuulusid Eesti Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere, riigikogu liige Yoko Alender, teatrijuht ja lavastaja Peeter Jalakas, ajakirjanik Tuuli Jõesaar, ettevõtja Kristel Kruustük ning kirjanik Karl Martin Sinijärv.
Rohkem infot Eesti Teaduste Akadeemia kodulehelt siit.
Teadusportaalist Novaator saab lugeda vastavateemalisi artikleid: https://novaator.err.ee/k/teadus3minutiga
Kõigi finalistidega saab tutvuda siin.
Finaal-galat saab järele vaadata Eesti Teaduste Akadeemia Youtube’i-kanalis.
Just praegu on õige hetk taotleda Erasmus+ stipendiumi vahetusõpinguteks 2023/2024 õppeaastal! EMTA-sisese konkursi taotlustähtaeg on 10. veebruar 2023.
2022/2023. õppeaastal on välismaal pikaajalisel õpirändel ligi 30 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia üliõpilast, sealhulgas äsja akadeemia lõpetanud tudengid, kes osalevad praktikal. Õpiränne on viinud EMTA üliõpilased Reykjavíkki, Glasgowsse, Kölni ja Barcelonasse. Populaarsed sihtkohad on sel aastal Stockholmi Kuninglik Muusikakolledž Rootsis, Grazi Kunstiülikool Austrias, Antwerpeni Kuninglik Konservatoorium Belgias ja Helsingi Kunstiülikooli Sibeliuse Akadeemia Soomes.
Uue Erasmuse programmi raames on lisandunud mitmeid uusi enesetäienduse võimalusi – põimitud õpiränne, lühiajalised põimitud intensiivprogrammid, doktorantide lühiajaline õpiränne. Paindliku Nordplus programmi võimalused algavad nädalapikkustest õpirännetest, et osaleda näiteks partnerülikoolides toimuvatel meistrikursustel ja projektides, kuid võimalikud on ka pikemad perioodid ühest kuust terve õppeaastani välja.
Kui soovid järgmisel aastal EMTA stipendiaadina välismaale õppima minna, siis täida palun EMTA kodulehe Erasmus+ vahetusõpingute stipendiumitaotlus.
NB! Mitmed populaarsed partnerkoolid ootavad tudengite kandideerimisavaldusi juba veebruari lõpus.
Taotlusi ERASMUS+ praktika tegemiseks või Nordplusi lühiajaliseks õpirändeks saab esitada EMTA välissuhete osakonnale jooksvalt.
Rohkem infot nii praktika kui ka vahetusõpingute kohta saab:
Mari Köhler
+372 6675760
erasmus@eamt.ee (EU Erasmus õpingud ja praktika)
+372 6675779
Hanneleen Pihlak
hanneleen.pihlak@eamt.ee (Nordplus, Erasmus üleilmne õpiränne).
Julgustame kõiki tudengeid minema üheks või kaheks semestriks välismaale!
Lepingu eesmärgiks on pakkuda nii muuseumitöötajatele kui ka üliõpilastele parimaid võimalusi õppe-, teadus- ja loometööks.
Eesti Ajaloomuuseum ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia soovivad sõlmitud lepinguga avardada ja mitmekesistada valdkondlikke arenguvõimalusi.
Sõlmitud leping parendab võimalusi algatada muusika- ja teatrivaldkonnas ühiseid uurimis- ja näituseprojekte. Samuti pakub muuseum tudengitele praktikavõimalust ja koostööd museoloogia ning kultuurikorralduse valdkonnas.
Esinemiskogemuste saamiseks pakub muuseum teatri- ja muusikavaldkonna üliõpilastele esinemisvõimalusi uues Peeter Süda nimelises saalis.
Nii muusika- kui ka teatrivaldkonnale on eriti oluline koostööpunkt teadmussiirde doktorantuuri arendamine, mis tähendab doktorantide suuremat rakendust Teatri- ja Muusikamuuseumi kogudepõhisesse uurimustöösse.
Rektor Ivari Ilja sõnas: „See leping võimaldab saavutada täiesti uue taseme Eesti Ajaloomuuseumi ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia koostöös. Meie fookuses on eelkõige muusika- ja teatrivaldkond, üliõpilaste töö ning suhestumine eesti kultuuripärandiga, ühised loome- ja haridusprojektid, teadmussiirde doktorantuur jne. Usun, et edukas koostöö ja selgelt tunnetatud missioon tugevdavad kumbagi institutsiooni.“
Ajaloomuuseumi juhi Jaanus Rohumaa sõnul loob tänane sündmus silla mineviku ja tuleviku vahel – Teatri- ja Muusikamuuseumi rikkalikud kogud ja töötajate kogemused on väärtuslikuks allikaks tudengite novaatorlikele teadus- ja uurimistöödele ning loometegevusele.
Lisaks tagab muuseum EMTA üliõpilastele tasuta sissepääsu Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi näitustele.
Neljapäeval, 2. veebruaril avati Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia 4. korruse fuajees Eesti Kunstiakadeemia vilistlase Joonatan Mäggi skulpuur „Kohtumine Bachiga“, mis on autori ehte ja sepise eriala bakalaureusetöö ning mille juhendajad olid Nils Hint ja Urmas Lüüs.
Teos on kummardus suurele heliloojale. „Skulptuur räägib minu pikaajalisest huvist Bachi loomingu vastu, mille olen ühendanud oma suure kire, hõõguva rauaga. Teosesse on talletatud orelisonaat nr. 4, e-moll, BWV 528 teise osa kahe esimese takti meloodia. Skulptuuri näol olen raua abil loonud uue noodikeele,“ sõnab Joonatan Mäggi.
Skulptuur koosneb 19 lattrauast. Kaks esimest lattrauda tähistavad dieese ehk kõrgendusmärke. Järgnevad 17 latti tähistavad noote. Iga lati pikkus tuleneb antud noodi klaverikeele heliseva osa pikkusest. Joonatan Mäggi: „Mõõtsin nende kahe takti kõikide nootide keelte pikkused kontsertklaveril ning korrutasin neljaga, et saada monumentaalne tulemus, aga et säiliks proportsionaalne suhe. Rütmi tähistamiseks olen kasutanud mulgustamise tehnikat ning dieeside tähiseks on lattide ülemises paremal nurgas asuv muljutud ümar kausjas lohk. Dieesi kehtetuks muutev bekaar on tähistatud latil küljepealse muljumisega.“
Teos kaalub ligikaudu 353 kg, materjali kogupikkus on 27,94 m.
Foto autor: Siim Lõvi / ERR
Meediakajastusi:
EMTA fuajees avati Joonatan Mäggi skulptuur „Kohtumine Bachiga“ (ERR)
Sel reedel, 3. veebruaril toob Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia pärimusmuusika eriala 3. kursuse üliõpilane Marion Selgall EMTA kontserdi- ja teatrimaja black box’i lavale kontsertlavastuse „Naiste ballaadid“, mis on inspireeritud Veljo Tormise kantaat-balleti “Eesti ballaadid” naiste hirmuäratavatest lugudest ning Selgalli enda isiklikest läbielamistest.
„Veljo Tormis on öelnud: „Tänasele mõeldes ei huvitanud mind niivõrd ballaadide ränk ja verine sündmustik, kui see inimlik hingeline seisund, emotsionaalne ja eetiline hinnang sündmustele, mis lauludes peitub.“ Lisaks sellele tõepoolest suisa katartilisele hingelisele seisundile huvitas mind aga just see “Eesti ballaadide” naiste lugude ränk ja verine sündmustik, olles ise midagi sarnast oma elus läbi elanud,“ sõnab kontsertlavastuse eestvedaja Marion Selgall ning lisab: „Soovin „Naiste ballaadidega“ anda panuse naistevastase vägivalla märkamisele ja lõpetamisele ühiskonnas.“
Üheskoos muusikute ja tantsijatega võetakse ette elektrooniline, improvisatsiooniline ja kammerlik rännak Tormise vägevusega seatud hämarate eesti regilaulude radadel. „Need on naiste lood, mis on paraku aktuaalsed ka tänapäevases maailmas. Lood vägisi suu ja käe võtmisest, lapse hülgamisest ja tema taas omaks tunnistamisest, soovist pääseda soovimatust meesolevusest enda kõrval. Jääb vaid loota, et nende lugude ärajutustamine aitab kaasa sellele, et me ise ega keegi meie ümber ei peaks enam selliselt kannatama ja et ainsaks lootuseks ei jää „Eesti ballaadide“ epiloogi lõpus kaikuma jäävad sõnad: „Tuleb tuuli, annab armu, paistab päeva, pead silitab.“,“ ütleb Selgall.
„Marion loob ajaruumist väljaspool, mistap on tema hääl ja looming isikupärane ega klammerdu liig jäigalt traditsiooni raamide külge, kuid toetub parimas mõttes kahele jalale, millest üks on teadlikkus pärimusest ja teine on tunnetus läbi iseenda päritolu,“ iseloomustab kontsertlavastuse autorit Marion Selgalli tema eriala õppejõud Kadri Voorand.
Laval on Marion Selgall (vokaal, väikekannel) ning kaasautorid Helen Allikvee (vokaal), Mareta Pedak (vokaal), Karl Korts (elektroonika), Gonzalo Leonardo Muruaga Olguin (kitarr), Enrik Visla (viiul), Heliä Mailiis Viirakivi (flööt), Katia Skylar (liikumine, CPPM), Indrek Põldver (liikumine, Free Flow Studio). Kostüümikunstnik on Anna Aizsilniece (Recycled.lv), grimeerija Grete-Anete Ormus.
Kontsertlavastus „Naiste ballaadid“ tuleb ettekandele vaid ühel korral, sissepääs on tasuta.
Fotode autor: Ekvilibrist
Meediakajastusi:
Kontsertlavastus „Naiste ballaadid“ seob Tormise muusika techno‘ga (ERR)
„Naiste ballaadid“ jutustab sünged lood ja kutsub märkama naistevastast vägivalda (Õpetajate Leht)
„Naiste ballaadid“ jutustab sünged lood ja kutsub märkama naistevastast vägivalda (MuusikaPlaneet)
