Rubriik: Uncategorized @et

3. märtsil 2022 kell 15.00–20.00 toimub kammersaalis (C405) Helsingi Sibeliuse Akadeemia emeriitprofessori, pianisti ja ansamblisti Erik T. Tawaststjerna loeng ja meistriklass teemal “Jean Sibelius – composer of orchestral and piano music”. Tawaststjerna peatub Sibeliuse elul, ajaloolisel kontekstil, helilooja stiiliarengul ning analüüsib nii tema orkestri- kui ka klaveriteoste salvestisi. Üritus toimub doktoriõppe aine „Interaktiivne interpretatsioon ja helilooming“ raames.

Tawaststjerna on üks põhjanaabrite kuulsamaid pianiste ja klaveripedagooge, kes on andnud arvukalt kontserte Euroopas, USA-s, Lõuna-Ameerikas ja Aasias. Ta on olnud paljude konkursside žüriides ja viinud läbi meistriklasse maailma tippu kuuluvates muusikakõrgkoolides. Suure tunnustuse saavutas ta ka klaveriduos koos abikaasa Hui-Ying Liu-Tawaststjernaga.

Lähem informatsioon prof. Marje Lohuarult.
Registreerimine: margit.vosa@eamt.ee

Me peame Venemaa agressiooni õigustamatuks ja mõistame hukka sõjalise rünnaku sõltumatu riigi vastu. Selle tõttu peatavad Eesti ülikoolid koostöö Venemaa ja Valgevene kõrgkoolide ja teadusasutustega. „Akadeemilistel kogukondadel kogu maailmas, sealhulgas Venemaal ja Valgevenes, on moraalne vastutus seista rahu, akadeemiliste ja demokraatlike väärtuste eest,“ selgitas Rektorite Nõukogu esimees Mart Kalm.

„Me näeme ja tunnustame paljusid Vene teadlasi ja teadusajakirjanikke, kes on võtnud sõna Venemaa algatatud sõja vastu Euroopa südames. Avaldame kahetsust, et Venemaa ja Valgevene ülikoolid ja teadusorganisatsioonid selles küsimuses vaikivad. Vajame praegu igat kanalit Ukrainas toimuva sõja peatamiseks ning ülikoolid, arvestades nende ühiskondliku kaalu, peavad samuti oma panuse andma.“

Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Eesti Maaülikooli, Tallinna Ülikooli, Tallinna Tehnikaülikooli, Tartu Ülikooli ja Estonian Business Schooli rektorid

Lisainfo:
Mart Kalm, Rektorite Nõukogu esimees, 5136274
Maarja Murumägi, akadeemiline prorektor, Estonian Business School, 5201323

Rektorikandidaadiks võib esitada isikuid, kes on või on olnud valitud professori ametikohale. Rektor valitakse ametisse viieks aastaks ja tema ametiaeg algab 1. septembril 2022. aastal.

Kandidaate võivad valimistoimkonnale esitada Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia nõukogu, akadeemiliste üksuste otsustuskogud, vähemalt seitse senati liiget ühiselt, vähemalt 7 akadeemia korralist professorit ühiselt, akadeemia ametisolev rektor ja akadeemia endised rektorid.

Kandidaatide esitamise tähtaeg on 28. märts 2022 kell 17.00.
Ettepanek kandidaadi ülesseadmiseks esitatakse valimistoimkonna nimele aadressil Tatari 13, 10116 Tallinn (ruum D523) või digitaalselt allkirjastatuna e-posti aadressile: valimistoimkond@eamt.ee.

Valimistoimkonda kuuluvad:
Rein Oja (EMTA nõukogu liige, toimkonna esimees)
Hirvo Surva (kooridirigeerimise professor)
Liina Jääts (teadussekretär)

Rektorikandidaadil tuleb viie tööpäeva jooksul pärast kandidaatide esitamise tähtaja lõppu esitada valimistoimkonnale kirjalik nõusolek kandideerimiseks, curriculum vitae ning tegevuskava ametiajaks. Rektori ametikohale kandideerimiseks nõusoleku mitteesitamist loetakse kandideerimisest loobumiseks.

Rektori valib viieks aastaks valimiskogu, millesse kuuluvad nõukogu ja senati liikmed, akadeemias vähemalt 0,5 koormusega töötavad korralised professorid ning üliõpilasesinduse poolt nimetatud üliõpilaste esindajad. Üliõpilaste esindajad, sh senati liikmetest üliõpilaste esindajad, moodustavad vähemalt ühe viiendiku valimiskogu koosseisust. Valimiskogu liikmete nimekirja kinnitab nõukogu hiljemalt üks kuu enne valimisi.

Valimiskogu valib rektori valimiskoosolekul salajase hääletamisega. Valimiskogu on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa vähemalt 60 protsenti valimiskogu liikmetest. Valituks osutub kandidaat, kelle poolt hääletab enam kui pool valimiskoosolekul osalenud valijatest.

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia rektori valimised toimuvad 4. mail 2022 kell 15.00 EMTA kammersaalis.

Täpsemat teavet kandidaatide esitamise ja valimiste korra kohta saab EMTA põhikirjast ning valimistoimkonnalt (valimistoimkond@eamt.ee).

Lavakõne kava
Abc-kiräoppusest Traadi Matsi ja Shakespeare’i Williamini

12. märtsil kell 17.00 Võru Kandle väikses saalis
13. märtsil kell 16.00 Eesti Rahva Muuseumi teatrisaalis

Laval EMTA lavakunsti osakonna XXXI lend:
Markus Andreas Auling, Karl Birnbaum, Richard Ester, Lauren Grinberg, Hanna Brigita Jaanovits, Laurits Martin Muru, Hele-Riin Palumaa, Herman Pihlak, Kristin Prits, Emili Rohumaa, Alice Siil, Juhan Soon, Astra Irene Susi, Kristina Preimann, Rasmus Vendel, Edgar Vunš

Juhendaja:
Anu Lamp

Tegelesime teise kursuse näitlejatudengitega sügissemestril lavakõnes lõunaeesti keeltega, et vastsed näitlejad oleksid pärast kooli lõppu valmis vajadusel mängima laval ka mitte ainult tallinna keeles. Ja mis vast veelgi olulisem – et panna noored lugema Mats Traadi romaanisarja “Minge üles mägedele”.

Meie ülesandega haakus nagu valatult Tartu Ülikooli poolt meie koolile pakutud võru keele õppe programm, mida Sulev Iva Tallinnas tudengitele läbi viis.

Kuna näitlejaõppes oli sügissemester pühendatud Shakespeare’i näidenditele, toetas lavakõne erialaõpet värsiõppe vundamendi ladumisega ja sealt sündis mõte mängida ka Shakespeare’i lõunaeesti keeltes.

Aituma ja aitjumma, Mats Traat, Sulev Iva, Jan Rahman, kes te võtsite Shakespeare’i tõlkida ja tänu kellele see plaan teostus! Hamleti setokeelse olla-või-mitte-olla-monoloogi kaks erinevat tõlget – üks Kauksi Ülle, teine Õie Sarve sulest – olid juba varem valmis. Ka selle eest sügav kummardus!

Et keeleõpe algab aabitsast, siis alustame oma kava valitud paladega tartu- ja võrukeelsetest aabitsatest, mis on välja antud ajavahemikus 1885–2005. Üks pala pärineb ka 2019. aastal välja antud seto aabitsast.

Olete oodatud!

Kava on vaheajaga ja kahes osas.

Pileti (10 €) saab lunastada kohapeal sularaha eest.
Koha kindlustamiseks saalis palun registreerige oma tulek, kirjutades lavakunst@eamt.ee.

Piletitulu läheb XXXI lennu tuleval kevadel toimuvate Londoni välisõpingute toetuseks.

Vastavalt riiklikule korraldusele tuleb etendusele pääsemiseks esitada kehtiv COVIDi tõend vaktsineerituse või läbipõdemise kohta ning isikut tõendav dokument.

Lapsed ja noored vanuses kuni 18 (k.a.) ja 2021/2022. õppeaastal 19-aastaseks saavad üldharidus- või kutsekooli õppurid COVIDi tõendit ega negatiivset testitulemust esitama ei pea, kuid palume esitada vanuse ja kooliskäimise tuvastamiseks isikut tõendav dokument.

„72 päeva“ on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia teatrikunsti doktorantide Tiit Ojasoo ja Giacomo Veronesi doktorilavastus, mis esietendus EMTA black box‘is 20. veebruaril 2022. Kaasa teevad ka lavakunsti osakonna 31. lennu üliõpilased.

Aastal 1889 kihutab Ameerika ajakirjanik Nellie Bly ümber maailma, näitamaks kõigile, et ta suudab olla kiirem kui Jules Verne’i poolt väljamõeldud briti härrasmees Phileas Fogg ja tema 80 päeva ümbermaailmareis. Bly nõuab loorbereid ja need ta ka saab, plaanitud 75 päeva asemel kestab tema reis New Yorgist New Yorki rekordilised 72 päeva.

Lisaks reaalsele ruumis ja ajas kulgevale reisile on Bly’l ka sootuks keerulisem ülesanne – lakkamatult kirjeldada oma lugejatele aurikuilluminaatorist ja rongiaknast nähtavat. Justkui peatselt leiutatav futuristlik maalikunst, on Bly teedrajav ajakirjanduslik eksperiment kui pisikesteks tükkideks pihustatud ja rütmiliselt pulseeriv skits üha kiirust koguvast ja väiksemaks jäävast maailmast, kus ka kirjutaja ise ei malda paigal püsida.

Sarnaselt Bly rutakale ja ootamatule reisile on ka meie 72 päeva kestnud tripp kujuteldava ajavaguni aknast nähtava peegeldus. Üheteistkümnest noorest näitlejannast moodustuv ansambel pööritab vaatajate ees kaleidoskoopi nähtavast ja nähtamatust. Teatriõhtu saab olema naiselik pilt maailmast, pilt, mis on ühtaegu tundlik ja õrn ning hämaralt metsik, kütkestav oma muutlikus ja samas intrigeerivas kohalolus.

Autorid ja lavastajad Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo
Kehadramaturgia Giacomo Veronesi

Laval Liisa Saaremäel, Keithy Kuuspu, Kristiin Räägel (Tallinna Linnateater) ja EMTA lavakunsti osakonna 31. lennu üliõpilased Alice Siil, Astra Irene Susi, Emili Rohumaa, Hanna Brigita Jaanovits, Hele-Riin Palumaa, Kristin Prits, Kristina Preimann, Lauren Grinberg.

Etendused 20., 21., 25. ja 26. veebruaril kell 19.00, 17. ja 18. märtsil kell 19.00, 19. märtsil kl 14.00 ning 22., 23., 24. ja 25. märtsil kl 19.00 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia black box‘is.

Kohtade arv piiratud!

Kajastusi:

• Kaja Kann, Madis Kolk. Stardipositsioon loob reisikirja. – Sirp, 11.03.2022
• Kaur Riismaa. ARVUSTUS | „72 päeva” on justkui mustkunstitrikk – millegi väga suure varjus toimub midagi väikest ja väga olulist. – Eesti Päevaleht, 22.02.2022
• Intervjuu. Tiit Ojasoo: teha sellist teatrit nagu NO99 ajal tundub praegu liiga lihtne. – Eesti Päevaleht, 19.09.2022
• Saatelõik “Aktuaalse kaamera” kultuuriuudistes. – ERR, 18.02.2022
• Intervjuu Tiit Ojasoo ja Ene-Liis Semperiga Klassikaraadio saates “Delta”. – ERR, 15.02.2022

Pühapäeval, 20. veebruaril kell 17.00 astuvad Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ning SA Eesti Interpreetide Kontserdid kontserdisarja „i nagu interpreet“ raames EMTA suure saali lavale duo Michael Foyle (viiul, Inglismaa) ja Maksim Štšura (klaver, Eesti).

„Tallinna kontserdil kõlavad teosed on kahtlemata viiuli ja klaveri duo kuldrepertuaarist, aga kavas on ka kaasaegne muusika, mis on meie kavades olulisel kohal. 2021. aastal kirjutas Briti helilooja ja Londoni Kuningliku Muusikaakadeemia heliloomingu osakonna juhataja Philip Cashian meile teose pealkirjaga „Saltimbanques“ (viis akrobaatilist kuva viiulile ja klaverile Marc Chagalli järgi) ja see kõlab kontserdil maailma esiettekandena,” sõnab pianist Maksim Štšura.

Kontserdil on lisaks Philip Cashiani teosele kavas Francis Poulenci sonaat viiulile ja klaverile FP119, Ludwig van Beethoveni sonaat c-moll klaverile ja viiulile op. 30 nr 2 ning Richard Straussi sonaat viiulile ja klaverile Es-duur op. 18.

„Seoseid erinevate kunstiliikide vahel leiab ka prantsuse helilooja Francis Poulenci viiulisonaadist, mis on kirjutatud Hispaania kodusõjas hukkunud poeedi Federico Garcia Lorca mälestuseks. Beethoveni seitsmes sonaat on sümfoonilise mastaabiga teos saatuslikus c-moll helistikus. Sellele loob kontrasti Richard Straussi ooperlik Es-duur sonaat, täis nooruslikku energiat ning inspiratsiooni helilooja tulevase naise sopran Pauline de Ahnaga kohtumisest,” lisab Štšura kontserdi kava tutvustades.

Eesti pianisti, EMTA klaveri ja instrumentaalkammermuusika lektor Maksim Štšura ja Šotimaa päritolu viiuldaja Michale Foyle’i koostöö sai alguse 2012. aastal õpingute ajal Londonis. Kümne tegutsemisaasta jooksul on duo pälvinud mitmeid preemiaid rahvusvahelistel konkurssidel, andnud kontserte prestiižsetes kontserdisaalides Euroopas, Peterburis, New Yorgis ja Mehhikos. Hooajal 2020/21 pühendus duo Foyle–Štšura helilooja Ludwig van Beethoveni loomingule, salvestades kõik tema sonaadid viiulile ja klaverile. Beethoveni loominguga välja antud CD-plaadid on pälvinud kiitvaid arvustusi väljaannetes BBC Music Magazine, Gramophone ja Muusika.

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ning SA Eesti Interpreetide Kontserdid koostöös toimuv sari ootab alates 2022. aasta jaanuarist kuulajaid EMTA kontserdi- ja teatrimaja suurde saali (Tatari 13), et pakkuda parimas võimalikus keskkonnas suurepärast muusikat tipptasemel interpreetide esituses.

Piletid on saadaval Fientas: https://bit.ly/3LCvyrX

Meediakajastus:
„i nagu interpreet“: Michael Foyle – Maksim Štšura (ajakiri „Muusika”)
Maksim Štšura intervjuu ERRi kanalile Raadio4
Kontserdisari „i nagu interpreet“ toob lavale rahvusvahelise duo Michael Foyle ja Maksim Štšura (Pealinn)

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kaasaegsete etenduskunstide õppekavale (CPPM) saab sisseastumisavaldusi esitada 1. märtsini (k.a).

Juba praegu saame rõõmuga öelda, et tulevane grupp koosneb inimestest, kellel on väga erinev kultuuriline ja professionaalne taust. Sisseastumisavaldusi on laekunud 18 erinevast riigist!

Infot õppekava ja sisseastumistingimuste kohta leiab: www.mastersincppm.com

Seoses reisimisega seotud keerukusega oleme muutnud sisseastumiskatsete ajagraafikut:
07.–09.03 TALLINN
10.–12.03 TALLINN
14.–16.03 BERLIIN
23.–25.03 LONDON

Online-vormis sisseastumiskatsed toimuvad järgmistel kuupäevadel:
18.–20.03
26.–28.03
01.–03.04

NB! Katsed Milanos, Melbourne’is ja Seoulis on selleks aastaks lõppenud.

Lisainfo saamiseks võtke palun ühendust e-kirja teel: info_cppm@eamt.ee

Tere tulemast Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiasse!

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias valmis õpikeskkond „Uuri muusikat“, mis kutsub noori avastama muusika ja ühiskonna seoseid.

Veebilehelt leiab ülesandeid muusikateaduse neljast valdkonnast, alates ajaloost ja psühholoogiast ning lõpetades teooria ja etnomusikoloogiaga. Näiteks saab arutleda, millised on pöördeliste sündmuste soundtrack’id ning kuidas muusika abil rahvuslikkust ehitada ja lammutada, aga otsida ka muusikast süžeed, reguleerida muusika abil tundeid ja võrrelda laulude cover’eid.

„Kuigi leht on mõeldud loomulikult kõigile, kellel on huvi mõtestada inimest ja ühiskonda muusika kaudu, näeme oma esmase sihtrühmana koolinoori. Loodame väga, et see materjal leiab tee ka nendeni, näiteks muusika- ja miks mitte ka ühiskonnaõpetuse tundides,” avaldab lootust projekti juhtinud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia teadur Brigitta Davidjants.

Õpikeskkonna valmimisse andsid enda panuse paljud EMTA õppejõud esmajoones muusikateaduse, interpretatsiooni- ja muusikapedagoogika ning kultuurikorralduse osakonnast. Tegevust toetab Eesti Teadusagentuur teaduse populariseerimise projekti raames.

Uuri lehe kohta lähemalt aadressil uurimuusikat.eamt.ee

Lisainfo:
Brigitta Davidjants
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia teadur
brigitta.davidjants@eamt.ee
5648 9443

Meediakajastus:
„Uuri muusikat“ on uus õpikeskkond, mis kutsub noori muusikast teadust avastama (Postimehe Haridusportaal)

Täna, 15. veebruaril 2022 tähistab oma 60 aasta juubelit Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunsti professor Elmo Nüganen.

Soovime kuhjaga õnne!

Peagi jõuab Vene Teatri suures saalis lavale Elmo Nüganeni järgmine lavastus, mis aluseks on Nikolai Gogoli romaan “Surnud hinged”. Lavastuses põimub Nüganeni hoogne lavastajakäekiri mõttesügavuse ja kordumatu Gogoli stiiliga. Täpsem info Vene Teatri lehel.

Alates aprillist linastuvad 2022. aasta jooksul kinoekraanidel ka esimesed kolm osa “Apteeker Melchiori” filmisaagast, mis põhineb Indrek Hargla samanimelistel romaanidel ning mille režissöör on Elmo Nüganen.

Loe Maalehest Margus Mikomägi tehtud juubeliintervjuud lavastajaga: “Elmo Nüganen vahetab ametit: mul on hoopis teistsugune põld harida”, 09.02.2022

13. veebruaril anti Vabal Laval pidulikult üle kultuurkapitali 2021. aasta peapreemiad ja elutööpreemiad ning kujutava ja rakenduskunsti, audiovisuaalse kunsti ja rahvakultuuri sihtkapitali aastapreemiad.

Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali elutööpreemia pälvis helilooja, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia muusikapedagoogika emeriitprofessor Olav Ehala muusika eest, mis on kaikuma jäänud mitme põlvkonna hinges ja südames.

Helikunsti valdkonna peapreemia sai dirigent, EMTA dirigeerimisõpet aastatel 2010–2020 juhtinud Tõnu Kaljuste laiahaardelise, aastatepikkuse ja silmapaistva kunstilise tegevuse eest muusikavisionäärina.

Sündmuse puhul valminud videoklippi Olav Ehalast saab vaadata siit ning Tõnu Kaljustest siit.

Kõikide laureaatidega on võimalik tutvuda Eesti Kultuurkapitali lehel siin.

Õnnitleme!