Rubriik: Uncategorized @et
Tänavused Eesti Interpreetide Liidu (EIL) aastapreemia laureaadid on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (EMTA) klarneti ja puhkpilliorkestri dirigeerimise professor Toomas Vavilov ja viiuli vanemlektor Triin Ruubel ning Ain Anger. Auhinnad antakse pidulikult üle 13. veebruaril 2025 toimuval galakontserdil EMTA suures saalis.
Eesti Interpreetide liidu juhatuse esimees, EMTA loometegevuse ja välissuhete prorektor Henry-David Varema sõnas, et aasta interpreedi preemiate väljaandmisega soovib liit väärtustada eesti interpreete ja avaldada tunnustust nende erakordsete loominguliste saavutuste eest, mis rikastavad meie kultuuriruumi ja inspireerivad kuulajaid. Preemiat antakse välja alates 2019. aastast.
„Aasta interpreedi valimine on hea võimalus tunnustada aasta jooksul kõige väljapaistvamaid saavutusi näidanud muusikuid. Selle kaudu tõstame esile kunsti erilist rolli inimeste vaimse ja emotsionaalse maailma avardamisel ning hindame loomingulist pühendumust, mis on viinud eesti interpreedid rahvusvahelisele tipptasemele,“ rääkis Varema. Ta selgitas, et kandidaate aasta interpreediks saavad esitada liidu liikmed ning laureaatide väljavalimisel arvestatakse nende professionaalsust, pühendumist ning saavutusi viimase aasta kontserttegevusel.
„13. veebruaril toimuv galakontsert nende võrratute muusikutega on hea võimalus saada ülevaade aasta parimateks tunnistatud interpreetide loomingulisest tegevusest ning piletid suurejoonelisele galakontserdile on hea jõulukingitus igale muusikasõbrale,“ lisas Eesti Interpreetide Liidu juhatuse aseesimees, EMTA klaveri vanemlektor Mihkel Poll.
Toomas Vavilov on paistnud silma erakordselt mitmekesise ja kõrgetasemelise loometegevusega, mille raames on ta esinenud nii klarnetisolistina kui erinevates kammerkoosseisudes ja astunud üles dirigendina nii sümfooniaorkestrite kui ka puhkpilliorkestrite ees. Tõeliselt laia loomingulise haardega interpreedina on Toomas Vavilov kandnud ette muusikat alates klassitsismist kuni uudisteosteni, tõstes iga etteastega esile muusika rolli nii ajaloos kui tänapäevas.
Triin Ruubel, särav viiulivirtuoos, on lummanud kuulajaid meeldejäävate etteastetega nii orkestrisolisti, ansamblisti kui ka sümfooniaorkestri kontsertmeistrina. Tema tundlik ja kõrgeimal professionaalsel tasemel musitseerimine on eriti esile tõusnud Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri ja Eesti Festivaliorkestri solistina, samuti mitmetes kammeransamblites. Triin Ruubeli meisterlikkus ja tehniline täpsus köidavad nii nõudlikku muusikapublikut kui ka laiemat auditooriumit, avades kuulajatele muusika emotsionaalse ja intellektuaalse sügavuse.
Ain Anger, maailma olulisematel ooperilavadel regulaarselt esinev bass, on viimasel ajal rõõmustanud publikut ka kammerlauljana. Koos pianist Mihkel Polliga on ta viimasel hooajal kandnud ette Franz Schuberti erakordselt kauni ja nõudliku laulutsükli “Talvine teekond”. Paljude tunnustustega pärjatud Ain Angeri esinemised nii ooperirollides kui kammerlauljana on Eesti muusikapubliku seas ühed oodatumad sündmused. Tema loominguline väljendusjõud ja sisemine pühendumus muudavad iga tema etteaste tähenduslikuks kunstiliseks elamuseks.
Tänavu tunnustab Eest Interpeetide Liit eesti parimaid interpreete juba kuuendat korda. Varasemalt on aasta interpreedi tunnustuse pälvinud näiteks Marcel Johannes Kits, Hans Christian Aavik, Ingely Laiv ja Heigo Rosin. Rohkem infot EILi kodulehelt siit.
Galakontserdi piletid on saadaval keskkonnas Piletikeskuses ja Piletilevis.
Eesti Interpreetide Liit on mittetulundusühinguna tegutsev loomeliit, mille liikmeteks on muusika alal tegutsevad loovisikud. EIL asutati 3. detsembril 1998. aastal ja on muusikute vabatahtlikkusel põhinev organisatsioon. Eesti Interpreetide Liidu liikmed võivad olla kõik Eestis ja ka väljaspool Eestit tegutsevad professionaalsed interpreedid – solistid, kammermuusikud, orkestrandid ja dirigendid.
Eesti Interpreetide Liidu eesmärk on loomeala edendamine ja oma liikmeks olevate loovisikute loometegevuse toetamine; eesti klassikalise interpretatsioonikunsti arendamine ja väärtustamine; eesti interpreetide loominguliste huvide kaitsmine; sidemete tugevdamine eesti interpreetide vahel; rahvusvahelise koostöö arendamine.
Õnnitleme!
Allikas: Eesti Interpreetide Liit
Äsja ilmus Emakeele Sihtasutuse (EKSA) väljaandel raamat “Mentem mortalia tangunt”, mis sisaldab valikut Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia emeriitprofessori Jaan Rossi teaduslikest töödest, mälestustest ja intervjuudest.
Eesti Teaduste Akadeemia liige Jaan Ross on hariduselt muusikateadlane, ent tema kirjutistel on kokkupuuteid kirjandusteaduse, keeleteaduse ja ajalooga. Raamatus leidub ka üks ilukirjanduslik tekst.
Õppe- ja teadusprorektor Margus Pärtlas märgib: “Mul on professor Jaan Rossi uue raamatu ilmumise üle väga hea meel. See raamat peegeldab hästi autori laia tegevusvälja ja mitmekülgseid huvisid. Jaan Rossi üks missioone on olnud muusikateaduse lähendamine teistele humanitaaria valdkondadele. Loodan, et tema uus raamat jõuab paljude lugejateni ja aitab kaasa meie muusikateaduse laiemale levikule.”
Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia. Teost saab osta EMTA kodulehelt siit, EKSA kodulehelt ja suurematest raamatupoodidest.
Huvilistele võib soovitada lisaks sama autori sulest aasta varem ilmunud raamatut “Inimesed muutuvas ajas. Kuuendat põlve õpetaja” (Eesti Kirjandusmuuseumi teaduskirjastus).
Foto: Vallo Kruuser / Ekspress Meedia
10. detsembril kuulutasid Kultuuriministeerium ja Integratsiooni Sihtasutus välja lõimumispreemiate laureaadid. Aasta sillalooja tiitli pälvis Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kooridirigeerimise juhtiv professor Hirvo Surva.
Kategoorias „Aasta sillalooja“ tunnustatakse projekte, mis ühendavad eesti ja muu emakeelega elanikkonda. Hirvo Surva pälvis tunnustuse suurejoonelise muusikaprojekti „ViruLaul24“ kunstilise juhina. Projekt tõi kokku Ida-Virumaa koolinoored ja Tallinna kooride õpilased, kes moodustasid ühendkoori, valmistudes taasiseseisvumispäevale pühendatud kontsertideks Kohtla-Järvel, Narvas ja Toilas. Koor esitas koos Narva linna sümfooniaorkestriga valitud koorilaule, tuues eesti kultuuri ja keele lähemale Ida-Virumaa noortele ning tutvustades ühtlasi mitmekesist kultuurielu ka eesti noortele.
„ViruLaul24“ oli emotsionaalselt ja kultuuriliselt ühendav algatus, mis puudutas nii osalejaid kui ka pealtvaatajaid. Tegu on Eesti Muusikanõukogu ellukutsutud suurprojektiga, mida toetasid Integratsiooni SA, Kultuuriministeerium, Kultuurkapital, Meresuu SPA, Viru Keemia Grupp, Balbiino, Astri keskus, Fama kaubanduskeskus, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Narva Sümfooniaorkester, Eesti Interpreetide Liit. Hirvo Surva, kes oli muusikaprojekti kunstiline juht, on mitmete ühendavate algatuste autor ja elluviija ning tema töö jätkab sildade loomist Eesti eri kogukondade vahel.
Lõimumispreemiaid on antud välja juba 25 aastat, tunnustades isikuid ja organisatsioone, kes edendavad kultuuridevahelist sidusust ja uute algatuste loomist.
Õnnitleme!
Loe lähemalt siit.
Allikas: Integratsiooni Sihtasutus
Gustav Ernesaksa 116. sünniaastapäeval teatas Eesti Rahvuskultuuri Fondi Gustav Ernesaksa allfondi nõukogu, et Ernesaksa koorimuusika edendamise stipendiumi pälvib tänavu Järvamaa kauaaegne muusikapedagoog ja koorimuusika edendaja Tiiu Schüts. Õppestipendiumi saab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia magistriõppe 2. aasta üliõpilane Martin Einmann.
Martin Einmann on lõpetanud Nõmme Muusikakooli, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia muusikapedagoogika bakalaureuseõppe ning jätkab hetkel õpinguid kooridirigeerimise magistriõppes professor Hirvo Surva klassis. Martin Einmann tegutseb dirigendina Rahvusooper Estonia poistekoori ja Virumaa poistekoori juures ning on Kalevi kammerkoori peadirigent. Lisaks laulab ta Eesti Filharmoonia Kammerkoori lisakoosseisus ja Tumult Ensemble’is.
Stipendiumid antakse pidulikult üle 9. veebruaril Estonia kontserdisaalis toimuval Eesti Kooriühingu aastagalal.
Gustav Ernesaksa Fondi asutasid 1993. aastal Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA, Eesti Kooriühing, Eesti Meestelaulu Selts, Eesti Rahvusmeeskoor ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia. Fondi eesmärk on väärtustada koorimuusikat. Fond annab igal aastal välja Gustav Ernesaksa nimelise koorimuusika edendamise stipendiumi ja õppestipendiumi.
Peastipendium määratakse igal üld- ja noorte laulupeo aastal. Stipendiumide väljaandmist rahastavad Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA ning Eesti Rahvuskultuuri Fond. Samuti kutsub fondi haldusnõukogu üles kõiki koore ja koorilauljaid fondi tegevust annetustega toetama, et üheskoos valdkonna arendajaid toetada ja tunnustada.
Õnnitleme!
11. detsembril Tartus toimunud pidulikul autasustamisel tunnustati 2024. aasta parimaid üliõpilaste teadustöid. Mõlemad riikliku konkursi peapreemiad läksid Tartu Ülikooli. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna doktoriõppe üliõpilaste astmes tuli teine preemia Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiale – tunnustuse pälvis Vittoria Ecclesia konkursitöö „Piire ületav harjutamine: muusikalise meisterlikkuse arendamine ajaloolise klarneti pakutavate võimaluste kaudu“, juhendajad: Toomas Siitan, Peeter Sarapuu.
Peapreemia pälvisid Kristjan Pulk sotsiaalteaduste valdkonna doktoritööga „Eraisikute finantsotsuste mõjutamine informatsiooni pakkumise abil“ ja Katariina Kurina loodusteaduste valdkonna magistritööga „Ida-lontmudila (Proterorhinus semipellucidus (Kessler, 1877)) naturaliseerumise hindamine Soome lahes otoliitide mikrostruktuuri ja -keemiaga“.
Teadusagentuuri juhatuse esimehe Anu Noorma sõnul on väga oluline tunnustada neid, kes juba tudengina on saavutanud oma tehtud teadustööga silmapaistvaid tulemusi. „Avar maailmavaade ja hea haridus on eriti olulised just keerulistel aegadel, nagu praegu. See annab tunduvalt rohkem eeliseid,“ ütles Noorma. „Põhjalikke, järjekindlaid ja originaalse mõtlemisega noori on vaja igas valdkonnas, kuid loodetavasti annab oma teadustöö eest tunnustuse saamine neile tublidele noortele juurde indu, et ka teadusteel jätkata.“
Kokku anti välja 102 preemiat, millest 57 on riiklikud preemiad ja 45 eripreemiad. Riiklikud preemiad anti välja kolmes õppeastmes (rakendus- ja bakalaureuseõpe; magistriõpe; doktoriõpe) ning kuues teadusvaldkonnas (loodusteadused; tehnika ja tehnoloogia; arsti- ja terviseteadused; põllumajandusteadused ja veterinaaria; sotsiaalteadused; humanitaarteadused ja kunstid). Tänavu tunnistati rahalise preemia väärilisteks 95 konkursile esitatud tööd. Komisjonipoolse äramärkimise riikliku tänukirjaga sai 31 autorit. Samuti tunnustati esimese preemia saanud autorite tööde juhendajaid.
”Tänavune konkurss on eriline seetõttu, et esmakordselt läks üks peapreemiatest magistritööle,“ ütles hindamiskomisjoni esimees Uku Lember. „On hea meel näha, et parimate tööde autorid on esitanud konkursile küpseid ja kõrgetasemelisi teadustöid, mis ületavad mitmekordselt oma tasemeastme tööde ootusi. Oli väga mahukaid töid, mille puhul laboratoorsete uuringute või empiirilise materjali hulk eristusid teistest märkimisväärselt. Ning samuti oli väga praktilise väärtusega töid, mis annavad konkreetseid soovitusi edasisteks rakenduslikeks arendusteks nii Eestis kui ka maailmas ja panustavad seeläbi valdkonna laiemasse arengusse,“ tõdes Lember.
Eripreemiad andsid välja Haridus- ja Teadusministeerium, Eesti Teaduste Akadeemia president, Eesti Teaduste Akadeemia riigiõiguse sihtkapital, Rahandusministeerium, Kliimaministeerium, Justiitsministeerium, Muinsuskaitseamet, Siseministeerium, Välisministeerium, Riigikogu Kantselei, ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.
Rohkem infot siit.
Õnnitleme!
Allikas: Eesti Teadusagentuur
Sel aastal Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias toimunud Põhja- ja Baltimaade suurim pärimusmuusika konverents NORDTRAD pälvis Eesti Rahvatantu ja Rahvamuusika Seltsi preemia aasta parima sündmuse kategoorias.
Konverentsist võttis osa enam kui 150 osalejat, pakkudes nädala jooksul töötubasid, ühismänguvõimalusi ja kontserte, kus noored muusikud ja õppejõud jagasid oma loomingulist energiat. Sündmuss sidus kokku eri riikide muusikatraditsioonid, andes võimaluse jagada kogemusi ja õppida üksteiselt.
Õnnitleme!
Novembri lõpus esitleti Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ja Eesti Muusikateaduse Seltsi ajakirja Res Musica 16. numbrit, mis on seekord pühendatud popmuusikale ja subkultuuridele.
“Artiklid on temaatiliselt väga seinast seina. Sellest hoolimata näitavad need üsna selgelt, mis on tänaste pigem noorema põlve autoritel globaalselt hingel. Esmajoones tundub, et sageli huvitab neid rohkem muusika sotsiaalse kommentaarina ümbritsevale kui asjana iseeneses,” kommenteeris numbri koostaja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia teadur Brigitta Davidjants, kes oma argitöös uurib ka ise kohalikku popmuusikat.
Uuest numbrist leiab seitse teadusartiklit. Kerli Kirch Schneider ja Katrin Tiidenberg vaatlevad naiselikkuse kujutamist Eesti popmuusikas ning Jaana Davidjants muusika rolli ukrainlaste näitel TikToki sõjaaktivismis. Polina Holitsyna vaatleb Eesti pagan metal’i subkultuuri autentsuse konstruktsioone ning Natalie Mets Sveta baari näitel klubikultuuri lõimivat potentsiaali. David Čelakovský analüüsib Tšehhi räppari Meitoni näitel muusikaloome positiivset mõju vaimsele tervisele ning Marju Raju ja Brigitta Davidjants seda, kuidas vähendab koorilaul lauljate ärevust ja tõstab nende meeleolu. Jānis Daugavietis ja Arnis Balčus analüüsivad fotode põhjal Riia kaasaegset underground-skeenet.
Artiklid on avaldatud inglise keeles ja eestikeelsete resümeedega või eesti keeles ingliskeelsete resümeedega. Res Musicast leiab ka ühe tõlkeartikli, kahe raamatu arvustused ning Eesti Muusikateaduse Seltsi sündmuste kroonika. Numbri koostas Brigitta Davidjants ja toimetas Anu Schaper, ajakirja peatoimetaja on Toomas Siitan.
Ajakirja saab vabalt lugeda veebist ja füüsilisel kujul osta Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia veebipoest.
Reede õhtul selgusid Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia suures saalis X Eesti Pianistide Konkursi auhinnasaajad. I preemia pälvis Fortunato Salvador García Piquer, II preemia Yue Jia, III preemia Tiit Tomp. Finalistidiplomid said Piret Mikalai, Madis Sikk, Sofia Khvichia.
Eripreemiad:
MozartFesti eripreemia: kontsert 17. detsembril Kadrioru lossis festivalil MozartFest – Piret Mikalai
Eesti Klaveriõpetajate Ühingu Tulevikulootuse eripreemia 500 eurot – Madis Sikk
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia eripreemia: õppe- või kontsertreis 1000 euro väärtuses – Tiit Tomp
Kohustusliku teose, Jüri Reinvere “Ööpilt tsepeliinidega”, eripreemia 300 eurot parimale esitajale – Sofia Khvichia
Pärnu Linnaorkestri eripreemia: kontsert Pärnu Linnaorkestriga konkursile järgneva kahe hooaja jooksul – Madis Sikk
Vanemuise Sümfooniaorkestri eripreemia: esinemine Vanemuise Sümfooniaorkestri solistina konkursile järgneva kahe hooaja jooksul – Madis Sikk
Tallinna Filharmoonia eripreemia: kontsert Tallinna Kammerorkestriga järgmisel hooajal – Sofia Khvichia
Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri eripreemia: esinemine Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri solistina – Madis Sikk
I preemiaga kaasneb esinemine EMTA ja Postimehe Fondi kontserdisarjas “Klaverikunst” järgmisel hooajal.
Eesti Pianistide Konkurss on kodumaiste talendikate klaverimängijate kasvulava, mille juured ulatuvad 1968. aastasse. Kümnendat korda toimunud konkurss leidis aset 28. novembrist 6. detsembrini Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia suures saalis.
Konkursil astusid võistlejad üles kolmes voorus. Esimeses voorus tuli esitada polüfoonia, Haydni, Mozarti või Beethoveni sonaat ning etüüdid. Teise vooru kava võimaldas noortel pianistidel valida esitamiseks teosed, mis nende isikupära ja võimeid kõige enam toetaks. Lisaks oli kavas konkursile traditsiooniliselt tellitud uudisteos Eesti heliloojalt, kelleks seekord oli Jüri Reinvere. Kolmandas, finaalvoorus oli parimatel osalejatel võimalus astuda solistina üles koos Eesti Riikliku Sümfooniaorkestriga maestro Arvo Volmeri juhatusel.
Žüriisse kuulusid Aaron Shorr (žürii esimees, Šotimaa), Zbignievas Ibelgauptas (Leedu), Juris Kalnciems (Läti), Ivari Ilja ja Mati Mikalai.
X Eesti Pianistide Konkurssi korraldasid Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ning Eesti Pianistide Liit.
Konkursi voore ja finaalkontserte saab järele vaadata siit:
I voor
29. nov 2024 kell 10.00-16.50
https://youtube.com/live/
30. nov 2024 kell 10.00-16.10
https://youtube.com/live/
1. dets 2024 kell 10.00-16.10
https://youtube.com/live/
II voor
2. dets 2024 kell 10.00
https://youtube.com/live/
3. dets 2024 kell 10.00
https://youtube.com/live/QDz-
Finaalvoor
5. dets 2024 kell 19.00
https://youtube.com/live/
6. dets 2024 kell 19.00
https://youtube.com/live/
Fotod: Rene Jakobson
13. detsembril külastab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiat G. Martucci nimelise konservatooriumi (Salerno) delegatsioon. Külastuse raames peetakse muusikateaduslik sümpoosion, mis keskendub Giovanni Martucci ja Eduard Tubina muusikale.
Sümpoosioni kava on kättesaadav siit.
Laupäeval, 23. novembril jagati Pimedate Ööde Filmifestivali (PÖFF) auhindu. Parima dokumentaalfilmi preemias pälvis prantsuse režissööride Lou du Pontavice ja Victoire Bonini film „Vahimees“, mille üks peategelasi on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia sel kevadel lõpetanud Zhaohang Hu.
Filmi tegevus jõuab välja Eestisse – selles seisab Hiina abielupaar silmitsi emotsionaalse tühimikuga, kui nende poeg sõidab kaugele maale ja asub õppima Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiasse.
Zhaohang Hu lõpetas 2024. aastal bakalaureuseõppe metsasarve erialal ja töötab nüüd Eesti Riiklikus Sümfooniaorkestris.
Rohkem infot PÖFFi preemiate kohta siit.
Õnnitleme!
Fotol (vasakult) Zhaohang Hu isa, režissöörid Lou du Pontavice ja Victoire Bonini ning Zhaohang Hu. Foto autor: Erlend Štaub