Rubriik: Uncategorized @et
Tööd alustas ettevõtjatele ja teadusasutustele mõeldud koostöövõrgustik Adapter, mis ühendab Eesti ülikoolid ja teadlased ettevõtjatega, et arendada nutikat ja tugevat majandust. Tegemist on suurima omataolise võrgustikuga Eestis.
Adapter loodi algselt juba 2016. aastal ning pärast lühikest pausi on see nüüd saamas uue hoo ja kaasaegse platvormi läbi ASTRA+ rahastuse.
TalTechi ettevõtlusprorektori Erik Puura sõnul on Adapteri eesmärk toetada Eesti majanduse nutikat arengut.
„Väikese riigina peame seda tegema koos ja targalt. Võrgustikus on 25 teadusasutust ja ülikooli – see on võimas teadmiste pagas, mida ettevõtted peaksid julgelt kasutama. Ergutame ettevõtjaid unistama suurelt ja julgelt, et teadus saaks appi tulla – see on ainus viis kasvatada Eesti konkurentsivõimet. Ettevõtjate ja teadlaste vaheline kokkusaamine on ülioluline, sest just suhtluse, uudishimu ja avatud meele kaudu sünnib kasulik koostöö.“
Adapteri tegevjuhi Jaanus Vahesalu sõnul on teaduse ja ettevõtluse sümbioos tänapäevase äriarenduse üks olulisemaid edutegureid.
“Kui teadus loob uued teadmised ja tehnoloogiad, siis ettevõtlus annab neile rakenduse ja turuväärtuse. Just see koostöö loob pinnase uuenduslike toodete ja teenuste sünniks, mis eristavad ettevõtteid konkurentidest ning kasvatavad kogu majanduse lisandväärtust. Teaduspõhine äriarendus ei ole enam tuleviku suund, vaid tänase edu eeltingimus. Sageli ei oska osapooled kokkupuutepunkte näha, kas vähese teadlikkuse, lühiajalise koostöö või eelarvamuste tõttu. Julgus kohtuda, küsida, huvi näidata ja teineteist kuulata – sellest sünnib koostöö.
Adapteri loodava platvormi kaudu saab ettevõte leida ja tellida rakendusuuringuid ja analüüse, laborimõõtmisi ja testimisi, tootearendusi ja prototüüpimisi, tehnoloogilist nõustamist ning muud teaduskoostööd. Esmase koostööpartneri leidmine on ettevõttele tasuta, tasu lepitakse kokku hiljem lepingulises koostöös.
Adapter hõlmab lisaks digitaalsele partnerplatvormile ka erinevaid võrgustumisüritusi, klubitegevusi ja rahvusvahelisi koostööprojekte. Tehisaru toega süsteem aitab ettevõtetel leida sobivamad teaduspartnerid ja lahendused ühest kohast.
Adapteri tegevust rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond ning programm ASTRA+, mille eesmärk on suurendada teadusuuringute mõju ja teadusasutuste teadmussiirde võimekust.
Koostöövõrgustikku koordineerib TalTechi juures tegutsev AIRE keskus.
Lisainfo:
Kristiina Herodes
AIRE/Adapter kommunikatsioonijuht
kristiina.herodes@taltech.ee
+372 5111528
Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsiooni (EENA) aasta naise tiitli pälvis XXVIII laulupeo “Iseoma” kunstiline juht, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kooridirigeerimise vanemlektor Heli Jürgenson.
“Muusikal on palju teraapilisi omadusi, ta on inimese emotsionaalsele poolele asendamatu aines. Tunnen, et olen privilegeeritud koorijuht, kellel on päeval käes professionaalid ja harrastajad on minu õhtutundide sisustajad. Töö inimestega on see, mis mulle väga meeldib ja sobib. Koorimuusika on meie iseseisvuse lahutamatu osa ja meie hingeelu väljendus. Kõik need tekstid, mida me lauluväljakul laulame, kasvatavad meid rahvusena, kasvatavad meie isamaa-armastust, emakeele austust ja eestlaseks olemise tahet,” kirjeldab Heli Jürgenson muusikat ja oma tööd, mida ta nimetab ka müstiliseks.
Aasta naise ja aasta noore naisettevõtja tiitli saajad kuulutas EENA välja 8. novembril Tallinnas, Õpetajate Majas.
Õnnitleme!
Reedel, 14. novembril anti Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (EMTA) suures saalis Heino Kaljuste 100. sünniaastapäevale pühendatud pidulikul kontserdil üle kaks Heino Kaljuste nimelist stipendiumi. Eesti Rahvuskultuuri Fondi Heino Kaljuste sihtfondi stipendiumi pälvis õpetaja Ingrid Kõrvits, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Fondi Heino Kaljuste nimelise stipendiumi EMTA muusikapedagoogika üliõpilane Ingrid Orumaa.
Ingrid Kõrvits on lõpetanud Tallinna Muusikakeskkooli ning Tallinna Riikliku Konservatooriumi koorijuhtimise erialal. Ta on kooristuudio Ellerhein kunstiline juht ning tütarlastekoori dirigent. Ta töötab ka Tallinna Muusika- ja Balletikoolis laste- ja neidudekoori dirigendi, koorijuhtimise eriala õpetaja ning koorijuhtimise juhtõpetajana.
Alates 2002. aastast on Ingrid Kõrvits olnud Eesti laulupidude üldjuht, 2025. aasta laulupeol Iseoma” juhatas ta valiknaiskoore. Ta on osalenud ka mitmete vabariiklike ja rahvusvaheliste konkursside žürii töös, näiteks Euroraadio koorikonkursil Let the Peoples Sing, rahvusvahelisel Seghizzi koorikonkursil Itaalias, Gorizias ning Euroopa Grand Prix sarja rahvusvahelisel Baltic Sea koorikonkursil Lätis, Jūrmalas.
Ingrid Kõrvits peab oluliseks koorimuusika ja kooridirigeerimise edendamist Eestis. Tema endiste õpilaste hulgas on mitmeid tänaseks edukaid noori dirigente, oma kooridega on ta saavutanud arvukalt auhinnalisi kohti ning dirigendipreemiaid rahvusvahelistel konkurssidel. Ta on esinenud ettekannetega ning viinud läbi töötubasid mitmetel rahvusvahelistel sümpoosionidel ja festivalidel Eestis, Ungaris, Kreekas, USA-s ja Hiinas, tutvustades eesti koorimuusikat ning relatiivset noodistlugemise meetodit.
Ta on valmistanud oma koore ette ning osalenud mitmetes koostööprojektides professionaalsete orkestrite ja kooridega ning tunnustatud dirigentide ja lavastajatega. Viimased neist tütarlastekooriga Ellerhein 2025. aasta septembris Pärdi Päevade raames koos Eesti Riikliku Sümfooniaorkestriga (dirigent Olari Elts) ning oktoobris Eesti Festivaliorkestri, Eesti Filharmoonia Kammerkoori ja Eesti Rahvusmeeskooriga Arvo Pärdi „Credo” ettekandel (dirigent Paavo Järvi).
Ingrid Kõrvitsa dirigeerimisel on ilmunud viis CD-plaati: Tallinna Muusikakeskkooli neidudekoori CD-d „Heliseb väljadel” (2009) ja „Magnificat” (2015) ning tütarlastekoori Ellerhein CD-d „Valguse laulud” (2017), „Taevalaulud” (2023) ning noot ja CD Mart Saare lasteooperist „Kadunud printsess” (2024). 2014. aastal pälvis Ingrid Kõrvits Eesti Rahvuskultuuri Fondi Uno Järvela nimelise dirigendistipendiumi. 2010. ja 2016. aastal omistas Eesti Kooriühing Ingrid Kõrvitsale aasta dirigendi tiitli. 2005. aastal pälvis ta Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali ning 2010. ja 2023. aastal Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapitali aastapreemia.
Ingrid Orumaa on omandanud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias muusikapedagoogika koorimuusika suunal bakalaureusekraadi ning õpib hetkel muusikaõpetaja magistrantuuris esimesel kursusel. Ülikooliõpingute kõrvalt on ta juba aktiivne muusikaõpetaja ja koorijuht. Hetkel töötab ta kolmandat õppeaastat Rahumäe Põhikoolis muusikaõpetajana, kus juhatab ka 1. klassi mudilaskoori, 2.-4. klassi mudilaskoori ning 2.-6. klassi poistekoori. Paralleelselt kooli ja õpetajatöö kõrvalt töötab ta ka Rae Kammerkoori ja meeskooriga „Põhjahääl“.
Ingrid Orumaa peab oma töös muusikaõpetajana oluliseks õpilaste laulmisharjumuste ja -oskuste arendamist ning koolikooride olemasolu säilitamist meie üldhariduskoolides. Tema muusikaõpingud algasid Tallinna Muusikakeskkoolis, kus muusikaõpe põhines relatiivsel noodisüsteemil. „Tänaseks olen veendunud, et JO-LE-MI süsteem on üks ainuõigemaid ja töötavamaid vahendeid muusika õpetamisel ja ettekandmisel, mille rakendamist kasutan järjepidevalt ning süsteemselt ka muusikaõpetuses,“ on Orumaa kirjutanud.
Eesti Rahvuskultuuri Fondi Heino Kaljuste sihtfond loodi 2000. aastal Heino Kaljuste perekonna, Eesti Muusikaõpetajate Liidu ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia poolt.
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Fondi Heino Kaljuste nimeline stipendium anti välja esimest korda. Allfond on asutatud ja rahastatud EMTA koolimuusika eriala vilistlaste, praeguste õppejõudude ning Heino Kaljuste omaaegsete kolleegide ja õpilaste poolt.
Õnnitleme!
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia täienduskoolituskeskuse juhataja Ene Kangron pälvis Eesti Muusikakoolide Liidu muusikahariduse sõbra preemia. Tunnustusgala toimus 9. novembril Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia suures saalis.
Õnnitleme!
Aago Räätsa stipendiumi pälvib Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia varajase muusika õppekava üliõpilane, eelkõige plokkflöödi ja barokkflöödi erialal. Stipendium suurusega 2000 eurot on mõeldud üliõpilasele erialaseks enesetäiendamiseks.
Stipendiumile võivad kandideerida Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia bakalaureuse-, magistri- ja doktoritaseme üliõpilased, kes ei viibi akadeemilisel puhkusel. Kandideerimiseks tuleb esitada vabas vormis taotlus, kus tuleb ära näidata oma senised loomingulised tegevused ning plaanid 2025/26. õppeaastaks.
Avalduse palume saata e-posti aadressile fond@eamt.ee, taotluste laekumise tähtaeg on 19. november 2025 kell 12.00.
Stipendiumi kandidaatide avaldused vaatab läbi Aago Räätsa nim stipendiumi komisjon koosseisus: prof Imbi Tarum, prof Kristel Pappel, Reet Sukk ja Anne Tüür.
Lisainfo: Marko Lõhmus, marko.lohmus@eamt.ee
18. novembril möödub 100 aastat Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (EMTA) professori, koorijuhi ja muusikapedagoogi Heino Kaljuste sünnist. Märgilist päeva tähistatakse sel reedel, 14. novembril Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias mitmete pidulike sündmustega.
Heino Kaljuste sünniaastapäeva tähistamine algab konverentsiga akadeemia suures saalis, kus esinevad ettekannetega Urve Läänemets, Kadi Kaja, Riina Roose ja Riina Turi ning millele järgnevad Egle Veltmanni, Mall Ney, Maarian Toompere ja Ülle Sanderi töötoad. Esitletakse raamatut “Heino Kaljuste kolmkümmend õppetundi”, avatakse kunstnik Pille Jänese maal Heino Kaljustest ja EMTA vilistlaskogu näitus sarjast „Ühe eseme lugu“ ning trükiste väljapanek akadeemia raamatukogus.
Päeva lõpetab pidulik kontsert, kus antakse üle Heino Kaljuste nimelised preemiad – EMTA Fondi Heino Kaljuste nimeline stipendium muusikapedagoogika üliõpilasele ja Eesti Rahvuskultuuri Fondi stipendium õpetajale. Kontserdil esinevad Tallinna Huvikeskus Kullo Kooristuudio Ellerhein Ingrid Kõrvitsa, Maarian Toompere, Mallika Veeperve, Marit Koidu ja Ilona Muheli juhatamisel ning Eesti Filharmoonia Kammerkoor Tõnu Kaljuste juhatamisel.
“Heino Kaljuste tegevuses oli muusikaõpetajate koolitamisel ja professionaalse ettevalmistuse tagamisel keskne roll, mis oli vajalik tema algatatud uuenduste, eriti JO-LE-MI meetodi, edukaks juurutamiseks ja meie muusikahariduse taseme tõstmiseks. Kaljuste rõhutas, et muusikaõpetaja töö ei piirdu ainult muusikaloo õpetamisega, vaid olulisel kohal on nooditundmine ja praktilised tegevused. Selle idee rakendumiseks koostas ta rohkelt muusikaalast õppekirjandust. Tema tegevus koorijuhina, Ellerheina loojana, ja koolinoorte laulupidude algatajana oli Eesti muusikakultuurile laiaulatusliku tähtsusega juba tema eluajal, ulatudes kahtlemata nii tänapäeva kui ka tulevikku,” sõnab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia õppe- ja teadusprorektor, muusikapedagoogika professor Kristi Kiilu.
Kaljuste oli üks silmapaistvamaid Eesti koorijuhte ja pedagooge, kelle panus muusikapedagoogikasse on olnud märkimisväärne. Heino Kaljuste õpetas vaheaegadega aastatel 1955–1986 Tallinna Pedagoogilises Instituudis ja Tallinna Riiklikus Konservatooriumis, kus juhendas tulevasi koorijuhte ja andis edasi oma metoodilisi teadmisi. 1950. aastal asutas ta Tallinna Pioneeride ja Koolinoorte Palee lastekoori, millest hiljem kujunes välja tütarlastekoor Ellerhein. Kaljuste juhatas seda koori kuni oma surmani ning pani aluse traditsioonile, mis on kestnud põlvest põlve. Tänapäeval on Kooristuudio Ellerhein jätkanud tema pärandit, kujundades noori lauljaid ja kandes edasi tema töö vaimu. Ellerheina kammerkoorist kasvas omakorda välja Eesti Filharmoonia Kammerkoor.
Prof Heino Kaljuste stipendiumi pälvib Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (EMTA) muusikapedagoogika või koolimuusika eriala üliõpilane. Stipendium on mõeldud üliõpilasele erialaseks enesetäiendamiseks.
EMTA Fond annab välja ühe 800 euro suuruse stipendiumi.
Stipendiumile võivad kandideerida Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia bakalaureuse- ja magistritaseme üliõpilased, kes ei viibi akadeemilisel puhkusel.
Kandideerimiseks tuleb esitada vabas vormis taotlus, kus näidata oma senised loomingulised ja pedagoogilised tegevused ning plaanid 2026. aastaks. Avaldus tuleb saata e-posti aadressile fond@eamt.ee.
Taotluste laekumise tähtaeg on 12. november 2025 kell 12.00.
Stipendiumi kandidaatide avaldused vaatab läbi prof Heino Kaljuste nim stipendiumi komisjon koosseisus prof Kristi Kiilu, Mall Ney, Kadi Härma ja Kadi Kaja.
Stipendium antakse üle 14. novembril Heino Kaljuste 100. sünniaastapäevale pühendatud konverentsi õhtusel kontserdil akadeemia suures saalis.
Lisainfo: Marko Lõhmus, EMTA Fondi juhataja, marko.lohmus@eamt.ee
Kadi Kaja kaitses 31. oktoobril 2025 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias filosoofiadoktori (muusikateadus) kraadi taotlemiseks edukalt töö: “Muusikaõpetus eesti õppekeelega Eesti üldhariduskoolis 1917–2024. Ajaloolis-analüütiline käsitlus”.
Juhendajad: prof Toomas Siitan, PhD, prof Kristi Kiilu, PhD, Urve Läänemets, PhD
Oponent: emeriitprofessor Rein Veidemann, PhD (Tallinna Ülikool, Haridusteaduste instituut)
Doktoritööga on võimalik tutvuda SIIN ning trükisena EMTA raamatukogus.
Õnnitleme!
27. oktoobril 2025 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia suures saalis toimunud konkursil pälvis Lilian Semperi stipendiumi (1500 eurot) klaveriüliõpilane Marianne Liis Oissar (juhendaja vanemlektor Age Juurikas) ning Helmi Valtmani stipendiumi (900 eurot) klaveriüliõpilane Madis Sikk (juhendaja prof Mihkel Poll).
Kokku osales konkursil 7 noort pianisti, keda hindas žürii koosseisus prof Marje Lohuaru ja vanemlektor Marko Martin.
Õnnitleme!
26. novembrist 5. detsembrini 2025 toimub Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias Eesti Keelpillimängijate Konkurss.
Konkursile on registreerunud 36 keelpillimängijat: 17 viiulimängijat, 4 vioolamängijat, 13 tšellomängijat ja 2 kontrabassimängijat. Osalejate hulgas on nii Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Helsingi Kunstide Ülikooli Sibeliuse Akadeemia, Viini Muusika- ja Etenduskunstide Ülikooli, Taani Kuningliku Muusikaakadeemia ja Baseli Muusikaakadeemia üliõpilasi, Tallinna Muusika- ja Balletikooli, Vanalinna Hariduskolleegiumi õpilasi kui ka juba kõrgkooli lõpetanud muusikuid.
Konkurss koosneb järgmistest voorudest, mis toimuvad Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia suures saalis:
I voor
Kava koosneb kolmest teosest, kestusega 20–25 minutit.
Üks teos baroki või varaklassitsismi ajastust (lubatud on osad ulatuslikumast teosest).
Virtuoosne teos vabal valikul.
Üks teos vabal valikul.
II voor
Interpreedil on vabadus koostada kava, kestusega 30-40 minutit, mis toob kõige paremini esile tema muusikalise isikupära.
III voor (Finaal)
Finaal toimub koostöös Eesti Riikliku Sümfooniaorkestriga. Osaleja esitab vabal valikul ühe instrumentaalkontserdi.
Keelpillimängijaid hindab rahvusvaheliselt tunnustatud keelpillimängijatest koosnev žürii:
Paula Šūmane (viiul, Läti), žürii esimees
Jari Valo (viiul, Soome)
Arigo Štrāls (vioola, Läti)
Fabio Presgrave (tšello, Brasiilia)
Siret Lust (kontrabass, Suurbritannia/Eesti)
Eesti Keelpillimängijate Konkurss on kodumaiste talendikate keelpillimängijate kasvulava. Viimasest konkursist möödub tänavu viis aastat ning selle aja jooksul on peale kasvanud uus keelpillimängijate põlvkond, kellele pakub sündmus võimaluse end proovile panna. Konkurss rikastab muusikaelu andekate muusikutega ja avab neile tee kontserdilavadele, andes ühtlasi ülevaate noorte keelpillimängijate tasemest ja hetkeolukorrast Eestis. 2015. aastal võitis konkursi Marcel Johannes Kits, 2020. aastal Hans Christian Aavik.
Konkurss toimub Eesti Muusikanõukogu, MTÜ Muusikaline Noorus Eestis, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ja Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri koostöös.
Konkursi voorud on avatud kõikidele kuulajatele. I ja II vooru on sissepääs tasuta, III vooru ehk finaalkontsertide (4. ja 5. detsembril) piletid on saadaval Piletikeskuses siin.
Osalejatega saab tutvuda Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Facebooki lehel: viiul, vioola, tšello ja kontrabass.
Züriiliikmete kohta saab täpsemalt lugeda akadeemia Facebookist siit.
Samuti leiab info akadeemia Instagrami lehelt emta_ee.
Täpsem info konkursi kohta siit.
Otseülekandeid saab jälgida EMTA YouTube’i kanalilt:
OTSE: Eesti Keelpillimängijate Konkurss 2025 – I voor (26. november 2025)
https://youtube.com/live/
OTSE: Eesti Keelpillimängijate Konkurss 2025 – I voor (27. november 2025)
https://youtube.com/live/PS6U-
OTSE: Eesti Keelpillimängijate Konkurss 2025 – I voor (28. november 2025)
https://youtube.com/live/e_
—
OTSE: Eesti Keelpillimängijate Konkurss 2025 – II voor (29. november 2025)
https://youtube.com/live/
OTSE: Eesti Keelpillimängijate Konkurss 2025 – II voor (30. november 2025)
https://youtube.com/live/_
—
OTSE: Eesti Keelpillimängijate Konkurss 2025 – finaal (4. detsember 2025)
https://youtube.com/live/
OTSE: Eesti Keelpillimängijate Konkurss 2025 – finaal (5. detsember 2025)
https://youtube.com/live/
Loe rohkem:
Arvo Leibur: „Eesti Keelpillimängijate Konkurss on sügavuti professionaalne“
Homme algab kõrgetasemeline Eesti Keelpillimängijate Konkurss
