Rubriik: Uncategorized @et

Euroopa Liidu Noorteorkester (EUYO) otsib oma ridadesse uusi mängijaid! Kandideerima on oodatud kõik EL kodakondsust omavad instrumentalistid vanuses 16–26 aastat (seisuga 31.12.2025).

Konkurss leiab aset kahes voorus:

• Keelpillide eelettemäng reedel, 7. novembril kell 10.00-14.00 ruumis D-511 ning puhk- ja löökpillide eelettemängud, mis toimuvad kolmapäeval, 5. novembril kell 16.00-20.00 ruumis D-511 ja neljapäeval, 6. novembril kell 16.00-20.00 kammersaalis.
• Lõppvoor kolmapäeval, 12. novembril kell 10.00 ruumis D-511.

Repertuaar
Esitada vabalt valitud soolo- või klaverisaatega teos + orkestripartiid.
NB! Löökpillid esitavad ainult orkestripartiid.

Registreerumine
Kõik soovijad saavad registreeruda EUYO kodulehel hiljemalt 29. oktoobriks 2025.

1976. aastal asutatud ja tänaseks maailma ühe parima sümfooniaorkestri staatusse tõusnud kollektiiv on teinud koostööd maailma juhtivaimate muusikute ja dirigentidega nagu Daniel Barenboim, Leonard Bernstein, Herbert von Karajan ja Mstislav Rostropovtš. Eraldi äramärkimist väärib orkestri asutaja ja kauaaegne peadirigent Claudio Abbado, aga ka endised peadirigendid Vladimir Ažkenazy ja Bernard Haitink. Kevadest 2024 on orkestri peadirigent ning kunstiline juht Iván Fischer. Kevad- ja suvesessioonid toimuvad orkestri residentsis Grafeneggis, Austrias, milllele järgnevad kontserttuurid. Lähemalt saab orkestri tegemistest lugeda orkestri kodulehelt.

Lisainfo ja küsimused:
Kai Kiiv
6675 721
kai.kiiv@eamt.ee

26. novembrist 5. detsembrini 2025 leiab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias aset Eesti Keelpillimängijate Konkurss.

Registreerimine on avatud kuni 1. oktoobrini.

Eesti Keelpillimängijate Konkurss on kodumaiste talendikate keelpillimängijate kasvulava. Viimasest konkursist möödub tänavu viis aastat ning selle aja jooksul on peale kasvanud uus keelpillimängijate põlvkond, kellele pakub sündmus võimaluse end proovile panna. Konkurss rikastab muusikaelu andekate muusikutega ja avab neile tee kontserdilavadele, andes ühtlasi ülevaate noorte keelpillimängijate tasemest ja hetkeolukorrast Eestis.

Konkursi voorud toimuvad EMTA suures saalis. Keelpillimängijaid hindab rahvusvaheliselt tunnustatud keelpillimängijatest koosnev žürii. Finaalvooru pääsenud astuvad üles koos Eesti Riikliku Sümfooniaorkestriga dirigent Arvo Volmeri juhatusel.

Lisainfo ja registreerimine: https://eamt.ee/uritused/eesti-keelpillimangijate-konkurss-2025/

Konkurss toimub Eesti Muusikanõukogu, MTÜ Muusikaline Noorus Eestis, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ja Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri koostöös.

Eraannetustel põhinev Rotalia Foundation (USA, Seattle) andis reedel, 5. septembril avalik-õiguslike ülikoolide tudengitele üle 2025/2026. õppeaasta stipendiumid (a’ 3000€).

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiast saab stipendiumi muusikateaduse magistriõppekava 1. õppeaasta üliõpilane Hanna Grete Verbeek.

Fondi stipendiaadid valiti konkursi korras välja nende üliõpilaste seast, kes k.a aprillikuu seisuga olid päevase õppevormi 2. aasta bakalaureuseastme, integreeritud õppe eelviimase aasta või magistriastme 1. aasta üliõpilased ning kes esitasid fondi stipendiumikonkursile vormikohase sooviavalduse.

Stipendiumid anti pidulikult üle Tartus Rotalia majas (Tähe tn 3).

Selleks õppeaastaks saavad avalik-õiguslike ülikoolide (TÜ, TalTech, EMÜ, TLÜ, EMTA ja EKA) üliõpilased fondist kokku 33 stipendiumi kogusummas 100 tuhat eurot, mis on üks suuremaid eraannetusi Eesti üliõpilastele. Fond on toetanud Eesti üliõpilasi alates 1988. aastast.

Täiendav teave fondist, rahastajatest ja stipendiaatidest Rotalia veebilehel https://rotalia.ee/fondid/foundation/ ja fond.kandideeri@rotalia.ee

30. augustil Tallinna Raekojas toimunud XXI Tallinna Kammermuusika Festivali lõppkontserdil pälvis traditsioonilise noore muusiku aastapreemia sopran, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia laulu eriala üliõpilane Annabel Soode (õp. Monika Hauswalter).

Annabel Soode on Tallinnas õppiv ja tegutsev vokaalartist, kes uurib hääle väljendusvõimalusi eri muusikastiilides, ruumides ja ülesannetes, avastades samal ajal inimest ja tema laule. Lauldes nii Euroopa kultuuriruumi klassikat kui ka nüüdismuusikat, tunnetab ta oma psühhofüüsise kaudu erinevaid narratiive. Oma ooperidebüüdi tegi Soode M. Maltise uudisteoses “Raasulapsuke” peaosatäitja Hebana rollis (2024).

Noore muusiku preemia on varasemalt pälvinud: Oliver Kuusik (tenor), Rene Soom (bariton), Kädy Plaas (sopran), Priit Volmer (bass), Maria Veretenina (sopran), Arete Teemets (sopran), Andreas Lend (tšello), Kristel Pärtna (sopran), Ivi Ots (viiul), Johan Randvere (klaver), Pärt Uusberg (helilooja), Raiko Raalik (bass), Kadi Jürgens (metsosopran), Ille Saar (sopran), Martin Karu (kontratenor), Theodor Sink (tšello), Marcel Johannes Kits (tšello), Sandra Laagus (metsosopran) ja Hans Christian Aavik (viiul).

Perekond Kelam andis heliloojate Marje ja Kuldar Singi mälestusele pühendatud tunnustuse üle 20. korda.

Allikas: ERR

Juba vähem kui nädala pärast külastab Eestit maailmakuulus dramaatiline sopran Maria Guleghina, kes annab 10. septembril Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia suures saalis kontserdi koos oma hea sõbra, pianisti Ivari Iljaga. Enne kontserti andis Guleghina Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiale intervjuu, kus ta räägib oma silmapaistvast karjäärist ja muusikuteest. 

Mis on Teie esimene mälestus ooperist – mis Teid selle imelise kunstivormi juures paelus?
Minu lapsepõlv oli väga õnnelik. Kasvasin üles haritlaste peres, kus muusikal, teatril ja raamatutel oli väga oluline roll. Need olid meie pere vaimseks toiduks. Minu – pere ainsa lapse – kasvatamisse suhtuti väga tõsiselt. Alates neljandast eluaastast võeti mind kõikjale kaasa. Käisin sageli ooperis, vaatasin kõiki lastelavastusi ja ballette, külastasin komöödiaid, draamateatrit, tsirkust ja palju muud. Ma ei mõelnud kunagi, et ooper võiks olla minu unistus. Arvatavasti tekkis see soov esimest korda pärast filmi „Tule homme“ / Come Tomorrow (režissöör Jevgeni Taškov, 1963, muusikaline komöödia) vaatamist. Siis tahtsin laulda aariaid ja romansse Frosya Burlakova repertuaarist. Juhuslikult viis ema mind hiljem konservatooriumi pedagoogilisele praktikale, kus 15-aastaselt avastati minu kontraaldi hääl. Nii sattusingi sellele teele, ehkki veel aasta või kaks arvasin, et lõpetan 10. klassi ja laulan lihtsalt enne pedagoogilisse instituuti sisseastumist, et õppida koorijuhtimist. See kõik oli puhas juhus.

Teie karjäär on olnud erakordne: olete esinenud maailma kõige mainekamates ooperimajades ja jaganud lava suurimate ooperinimedega. Milline hetk või roll paistab Teie karjääris kõige eredamana silma?
Minu kunstilist debüüti võib kirjeldada muinasjutuna. Pärast esimest katset La Scala direktori ees kutsuti mind 24-aastaselt laulma ooperisse „Nabucco“. La Scala kunstiline juht dr Mazzonis ei unustanud mind ja saatis järgmisel aastal uue lepingu, hoiatades, et ta ei võta kedagi teist minu asemel. Nii leidsingi end 25-aastaselt lavalt koos selliste suurkujudega nagu Luciano Pavarotti, Fiorenza Cossotto ja Leo Nucci. Dirigendiks oli geenius ja legend Gianandrea Gavazzeni. See oli tõepoolest erakordne debüüt. Pidin laulma viimase etenduse ja katma viis esimest, kuid juhtus nii, et publik ei võtnud kahte esimest suurepärast lauljat vastu. Tol ajal täitsid saali tõelised asjatundjad, eriti loožides, ja nad ei andestanud ühtegi väikest viga.

Ühes varasemas intervjuus olete öelnud: „Kui ma midagi tahan, siis ma püüan selle poole!“ Millised eesmärgid või rollid inspireerivad Teid tänasel päeval?
Jah, selline ongi minu loomus. Kui ma näen eesmärki, ei näe ma takistusi. Nii oli ka „La Traviataga“, millega töötasin üle 10 aasta. Oskused, mis ma omandasin, püüdes toime tulla Violetta aaria tessituuriga, andsid mulle tohutu potentsiaali teistes dramaatilisele sopranile kirjutatud rollides.

Mida ütleksite noortele lauljatele, kes unistavad suurest lavast ja rahvusvahelisest karjäärist?
Ärge unistage kuulsusest ja staatusest, vaid töötage selle nimel, et laulda nii, nagu keegi enne teid pole laulnud. Püüdke olla parimad mõnes kindlas ooperirollis.

Mis viib andekuse tõelise meisterlikkuseni?
Raske töö ja kannatlikkus. See on nagu inglise muru pügamine – lihtsalt seda tehakse 300 aastat kääridega.

Tallinnas esinete koos pianist Ivari Iljaga. Kuidas Teie koostöö alguse sai?
Olen ääretult õnnelik, et saan temaga koos laulda. Ja isegi kui see oleks minu viimane kontsert, valiksin tema – Ivari. Oleme palju koos laulnud, sealhulgas minu teisel soolokontserdil La Scalas, reisisime läbi kogu Jaapani ja esinesime Gulbenkiani saalis Lissabonis – kõikjal on ta imeline ja tõeliselt särav pianist ja sõber.

Teie kontserdikavas on teoseid Donizettilt, Bellinilt, Rossinilt, Tšaikovskilt ja Rahmaninovilt. Kuidas Te selle repertuaari olete kokku pannud? Kas kava peegeldab ka Teie isiklikku seost nende heliloojatega?
Muidugi peegeldab. Selles on minu hing, mis räägib ja pihib. Kontserdi teine osa on austusavaldus meie minevikule ja kontsertidele.

Mis on hoidnud Teid laval ja ooperimaailmas need 40 aastat?
Armastus ja pühendumus.

Rohkem infot Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia suures saalis toimuva kontserdi kohta siit.

Taimo Toomast
17.05.1962–29.08.2025 

29. augustil lahkus meie hulgast ooperilaulja, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia laulu vanemlektor Taimo Toomast.

Pärnust pärit Taimo Toomast alustas muusikaõpinguid suhteliselt hilja – alles siis, kui muusikaõpetaja Eleonora Voites noormehe Tallinna ehituskoolist Georg Otsa nim Tallinna muusikakooli sisseastumiskatsetele viis. Tänu loomulikule andele, suurele tahtele ja erialaõpetaja Ervin Kärveti oskuslikule juhendamisele hakkasid temas peagi avalduma tulevase professionaalse laulja eeldused. 1989. aastal lõpetas Taimo Toomast Tallinna Riikliku Konservatooriumi. Erialaõppejõud Teo Maiste kõrval hindas ta ise väga kõrgelt ka kontsertmeister Frieda Bernsteini õpetust ja kammerlaulu tunde. Pärast konservatooriumi lõpetamist töötas ta mõned aastad Estonia teatri solistina, seejärel aga suundus end täiendama Viini (Viini Riigiooperi stuudio, 1990–1991) ja Saksamaale, kus tema õpetajateks olid Margarethe Bence, David Lutz ja George Fortune. Neil majanduslikult rasketel aastatel ei olnud Lääne-Euroopas haridustee jätkamine Eesti noorte muusikute seas veel kaugeltki tüüpiline ja annab tunnistust Toomasti kõrgetest professionaalsetest eesmärkidest, ambitsioonikusest ja ettevõtlikkusest.

Taimo Toomast on esinenud solistina Viini Riigiooperis ja Viini Kammerooperis, olnud Saksamaal kokku 12 aastat Coburgi Landestheateri ja Dessau Anhaltisches Theateri solist. Külalissolistina on ta esinenud ka paljudes teistes Saksamaa teatrites (Gera, Bauzen, Osnabrück, Passau). Aastatel 2004–2008 elas ja töötas ta Hispaanias. Taimo Toomasti ooperirollide hulka kuuluvad Almaviva, Figaro, Papageno, Belcore, di Posa, Onegin, Jeletski, Escamillo ja paljud teised baritonide tipprollid.

Esinemised ooperi- ja kammerlauljana tõid Taimo Toomastit neil aastatel korduvalt ka Eestisse. Tema olulisemate ülesastumistena kodumaal võiks esile tõsta Figaro osatäitmist Georg Malviuse lavastatud “Sevilla habemeajajas” (RO Estonia, 1994), solistipartiisid Rudolf Tobiase oratooriumis “Joonase lähetamine” ja Artur Kapi oratooriumis “Hiiob” (1995–1999, viimane ilmunud ka CD-l Neeme Järvi juhatusel), Schuberti laulutsükli “Talvine teekond” ettekandeid koos Ivari Iljaga (1999) ja nimiosa täitmist Mozarti ooperi “Don Giovanni” etendustel Rahvusooperis Estonia Olari Eltsi dirigeerimisel (2003).

Alates 2009. aastast oli Taimo Toomast laulu eriala õppejõud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias. Tema õpilaste hulka kuuluvad Egon Laanesoo, Edgar Tron, Matti Torhamo, Yixuan Wang, Jakob Tomson jt. Oma õpingukaaslast ja kolleegi meenutab EMTA laulu eriala professor Nadia Kurem nii: “Taimo oli suurepärane laulja ja pedagoog. Lavapartnerina väga korrektne, tähelepanelik, toetav ja heasüdamlik. Õppejõuna suhtus ta oma töösse väga põhjalikult, tehes seda alati kogu südamega. Taimo õpilased olid alati väga tänulikud ja õnnelikud, et said just tema klassis omandada lauljatele vajalikku tarkust.”

Taimo Toomasti lahkumisega oleme kaotanud särava ande, suurepärase kolleegi ja pühendunud õpetaja. Avaldame sügavat kaastunnet lähedastele.

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia
Rahvusooper Estonia
Eesti Muusikanõukogu

Ärasaatmine toimub reedel, 5. septembril kell 12.30 Pärnamäe Krematooriumi suures saalis.

Eesti Draamateatri suurel laval on publiku ette jõudmas Alfred Jarry „Kuningas Ubu“, Eesti Draamateatri ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (EMTA) koostöölavastus. Lavastaja on Tiit Ojasoo, kunstnik-lavastaja Ene-Liis Semper ning mängivad EMTA lavakunstikooli XXXII lennu üliõpilased.

1896. aastal Pariisis esmakordselt publiku ette jõudnud Jarry „Kuningas Ubu” on ainukordne ja koolkonnatu näidend, mis oma groteski, farsi ja paroodiaelementidega vastandus selgelt tollastele teatritraditsioonidele ning mida peetakse sürrealismi ja absurditeatri eelkäijaks.

Ojasoo ja Semper on korra juba „Kuningas Ubu“ lavale toonud – 2006. aastal teatriga NO99.

Esietendus 20. septembril.

Kuningas Ubu
ehk
saatuslik ettevaatamatus
ehk
kui haiseb siis tuleb tuulutada
ehk
mine ometi ära neetud karu
ehk
patofilosoofiline traktaat
ehk
sa oled täna kohe päris kole
ehk
shubidubishubidubiduu

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (EMTA) kaasaegsete etenduskunstide rahvusvaheline magistriprogramm (CPPM) korraldab septembris Tallinnas teist korda soololavastuste festivali „LÄBU“. Etenduspaikadeks on EMTA black box, Kanuti Gildi SAAL, Püha Vaimu SAAL ja erakorter. Piletid tulevad müügile 19. augustil Piletikeskuse keskkonnas.

Festivalil etendub esmaettekandena 16 algupärast soololavastust, mille autoriteks on akadeemia üliõpilased, etenduskunstnikud 13 riigist: Zhenyan Ding (Hiina), Elar Vahter (Eesti), Leah Gayer (Saksamaa/Ühendkuningriigid), Edward Skaines (Austraalia), Maarja Tosin (Eesti), Jeson Joy (India), Clarisse Degeneffe (Belgia), Daniel Ortiz Amézquita (Colombia), Ana Trif (Rumeenia), Charis Tapin (Ühendkuningriigid), Avery Gerhardt (Ameerika Ühendriigid), Juuli Hyttinen (Soome), Dita Lūriņa (Läti), Anette Pärn (Eesti), Oskar Moore (Läti), Maria Papachristodoulou (Kreeka).

„Need soololavastused ei ole aastaid tuuritavad lihvitud produktsioonid, vaid pakilised esimesed eksperimendid ja katsetused: toored, kompromissitud ja avastamisest tulvil. Need on küpsenud CPPMi õpingute esimesel semestril, spetsiaalselt selle festivali jaoks, inspireerituna kokkupuutest erinevate lavastajate, koreograafide ja etenduskunstnikega, kes sellel semestril CPPMi tudengitega kohtusid: Lloyd Newson (DV8 Physical Theatre), Wim Vandekeybus & Maria Kolegova (Ultima Vez), Grzegorz Bral (Song of the Goat), Ivana Jozic (Troubleyn Jan Fabre), Stacy Makishi, Marco Donnarumma, Henry McGrath (Eden’s Cave), Sasha Pepelyaev, Giacomo Veronesi, Sandra Küpper. Nende kunstilised provokatsioonid, loomeprotsessid ja töömeetodid on noori kunstnikke inspireerinud, proovile pannud ja raputanud ning nüüd astuvadki nad avalikkuse ette oma esimeste loominguliste katsetustega soololavastuse formaadis,“ selgitab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kaasaegsete etenduskunstide juhtiv professor ja õppekava koordinaator Jüri Nael.

Soololavastuste teemad peegeldavad maailma, milles autorid elavad, ning küsimusi, millest ei õnnestu mööda vaadata. Publik kohtub teostega, mis uurivad identiteeti ja rännet, leina ja hoolt, mehelikkust ja haavatavust, keelt ja tõlkimist, haigust ja vastupanuvõimet, rituaali ja müüti, ökoloogiat ja võimu. Mõned soolod pööravad pilgu sissepoole, tuues vaataja lähedale esineja isiklikule kogemusele. Teised uurivad  aga välist maailma, kutsudes mõtisklema jagatud ühiskondlike struktuuride ja eelduste üle. Neid kõiki ühendab julgus tegutseda ja astuda edasine samm autoriks olemise teekonnal.

Festivali kavaga saab tutvuda siin.

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia 2025/2026. õppeaasta algab 25. augustil.

• Kell 10.00 toimub suures saalis õppeaasta avakoosolek akadeemia töötajatele.
• Kell 12.00 avaaktus uutele üliõpilastele, millele järgnevad erialarühmade infotunnid.

Täienduskoolitus on olnud läbi aastakümnete oluline osa Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia tegevusest. Alates esimestest kursustest 1997. aastal kuni tänase päevani on täienduskoolituskeskus pakkunud muusika- ja teatrivaldkonna professionaalidele ning kõigile teistele huvilistele võimalusi oma teadmiste ja oskuste arendamiseks. Millised olid algusaastad, kuidas on täiendusõpe ajas muutunud ning millised suunad kujundavad 2025. aastat? Sellest räägib täienduskoolituskeskuse asutaja ja juhataja Ene Kangron.

Millist rolli täidab täienduskoolituskeskus Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias?
Küllap on paljud märganud täienduskoolituskeskuse silti EMTA esimese korruse C-tiivas, kuid millega keskus täpsemalt tegeleb, pole kindlasti kõigile teada. Tehkem siis põgus sissevaade meie tegemistesse.

EMTA täiendusõppe arengukavast leiame napi, kuid küllaltki täpse määratluse: „Keskus on EMTA tugistruktuuri üksus, mis järgib täiendusõppe arendamisel akadeemia õppe-, loome- ja teadustöö põhisuundi ning Eesti ülikoolidevahelist tööjaotust. EMTA täienduskoolituskeskuse tegevuse eesmärk on kvaliteetse, teaduspõhise, avatud ja paindliku täiendusõppe pakkumine muusika-, muusikapedagoogika, teatrikunsti ja kultuurikorralduse valdkonnas. [– – –] Muusika ja muusikaõpetuse kompetentsikeskusena täidab EMTA juhtivat rolli selle valdkonna täiendõppe kavandamisel ja korraldamisel. [– – –] Keskus on Eesti akadeemilise täienduskoolituse koostöövõrgustiku (EATK) liige ning selle kaudu ka Euroopa analoogse organisatsiooni (The European University Continuing Education Network (EUCEN)) liige“.

Arengukavas 2022–2026 on kirjeldatud ka täiendusõppe korraldamise peamised lähtekohad:
„Teaduse ja tehnoloogia kiire areng ning üleilmne pandeemia on toonud kaasa muudatusi tööturul, sellega koos on uuenenud ka koolitusvajadused. Oma tegevuse planeerimisel toetub keskus tööjõu ja oskuste vajaduse seire- ja prognoosisüsteemi OSKA-uuringutele etenduskunstide, muusika ning hariduse ja teaduse valdkondade tööjõuvajadusest. Sellest lähtuvalt on keskuse ees ülesanne laiendada erinevatele sihtgruppidele suunatud koolitustegevusi, luues igale osalejale ligipääsu õppimisvõimalustele, mis vastavad tema vajadustele ja võimetele. Uute, teaduspõhiste ja innovatiivsete kursuste kavandamisel rakendab keskus koolitajatena oma valdkonna tunnustatud õppejõude ning praktikuid, panustab täiendusõppe kvaliteedi ja tagasisidestamise süsteemi arendamisse“.

Pean väga oluliseks, et täiendusõppe arendamise, korraldamise ja läbiviimisega täidame üht EMTA strateegilist eesmärki, mida märgitakse alati ka institutsionaalsete akrediteerimiste aruannetes – ühiskonna teenimine. Aastatel 1997–2024 on täiendusõppe läbimise eest välja antud kokku 12 707 tunnistust, st igal aastal keskmiselt 471.

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia täienduskoolituskeskuse tegevus sai ametlikult alguse 1997. aastal. Palun rääkige lähemalt algusaastatest.
Alustasime kursuste korraldamisega 1997. aasta kevadsemestril. Eelnevates aruteludes kolleegidega leidsime, et koolide muusikaõpetajate teadmised vajaksid täiendamist just muusikaloo osas – soovisime neile pakkuda uuemaid didaktilisi tarkusi, eelkõige aga laiemat kultuuripilti, see tähendab, et rääkisime juba siis ainete lõimimisest. Toimus neli kursust, mis kõik olid suunatud üldhariduskooli muusikaõpetajatele:z

„Kultuurilugu“ (36 tundi, lektorid Kristel Pappel, Olga Kaljundi, David Vseviov);

„Koolikooride vokaalpedagoogika ja õpetaja häälehoid“ (20 tundi, lektorid Venno Laul, Vilja Sliževski, Luule Jankovski);

„Muusikaõpetuse metoodika vene õppekeelega koolide õpetajatele“ (34 tundi, lektorid Maia Muldma, Monika Pullerits, Inge Raudsepp);

„Liikumine, rütm, improvisatsioon“ (16 tundi, Verena Maschat, Kai Valtna).

On üllatav, et suutsime juba esimesel aastal kutsuda Eestisse ka ühe välislektori Hispaaniast – Verena Maschati. Usun, et kõik osalejad mäletavad siiani tema meisterlikku rütmiõpetust ja fantaasiaküllaseid improvisatsioone. Kevadsemestri neljal kursusel osales kokku 92 õpetajat. Sama aasta sügissemestril toimus juba viis kursust, nende seas ka kaks esimest kursust klaveriõpetajatele (Arbo Valdma ja Kalle Randalu) ning osalejaid oli kokku 170.

Täienduskoolituskeskus institutsioonina loodi 2000. aastal ning sellega algas ka sihipärasem ja intensiivsem täiendusõppe arendamine.

Kuidas on täiendõpe nende aastate jooksul muutunud?
Täiendusõpe on väga palju muutunud, sest muutunud on ühiskond, hariduspoliitika ja tööturg ning ka meie sihtgrupid on laienenud. Peame arvestama OSKA-raportitega, tehnika ja tehnoloogia kiire arenguga.

Ka suhtumine täiendusõppesse on muutunud. Esimestel kursustel 1997. aastal nägime, et kohale tulnud õpetajad istusid pigem vaikselt seina ääres ja oli suuri raskusi, et keegi kas või trummipulgad või muu pilli kätte võtaks. Mäletan klaveriõpetajate pedagoogilise koolitusprogrammi avamisega seoses kohtumist ühe õpetajaga, kes esitas erakordse tagasihoidlikkusega küsimuse, et kas peagi 50-aastaseks saaval õpetajal on üldse võimalus tulla kursusele. Ta lõpetas kursuse edukalt, astus bakalaureuseõppesse, seejärel magistriõppesse ning lõpetas selle cum laude!

Väga suur rõõm on näha, kuidas õpitahe ja loomingulisus õppetöö käigus „õide puhkevad“. Muutunud on ka õpetajate hoiakud – kursustele soovitakse tulla ja neis osaletakse aktiivselt. Meil on mitmeid traditsioonilisi suvekursusi, mille kolm rühma täituvad 4–5 tunni jooksul pärast registreerimise avamist. Ja kui algusaastatel oli mõeldamatu, et kursuse käigus tegevusi hinnatakse, siis nüüd ollakse harjunud, et ka täiendusõppes sooritatakse eksameid ja arvestusi, pikkade koolitusprogrammide läbimisel kaitstakse lõputöid.

Samuti on muutunud täienduskursuste temaatika: esiplaanile on tõusnud infotehnoloogia, aga üha enam ka vaimse tervise teemad. Muutumatuna peab aga püsima meie raugematu uudishimu ja soov otsida ning leida uusi teemasid, uusi õpikäsitusi, uusi õpivorme ja jagada neid täiendusõppes, toetudes meie kultuuritraditsioonile.

Täiendusõpe on olnud läbi aegade tasuline, aga nüüdseks on lisandunud riigitellimus ehk tasuta kursused, mida finantseerib Haridus- ja Teadusministeerium koos Euroopa Liidu toetusfondidega.

Olete kasutanud väljendit „kultuurantropoloogiline“.
Jah, selline mõttekild meil oli ja see seostub just eelnimetatud tasuta täiendusõppega. Me teame, et inimene on ühiskondlik olevus ja kultuurikandja ning tema kultuurilised omadused (sh traditsioonid, väärtushoiakud, kombed jne) antakse talle edasi selle ühiskonna poolt, kus ta kasvab ja areneb.

Viimase kahe aasta jooksul on kõigi ülikoolide täiendusõppes osalejate puhul ilmnenud üks käitumuslik eripära, mida võime pidada aastakümnete taguselt ühiskonnalt kaasa tulnud mõjutuseks. See puudutab tasuta täiendusõpet, kus mitmetele kursustele küll registreerutakse, kuid koolitusele ei ilmuta ning sellest ka ei teavitata eelnevalt. Ja EMTA täiendusõpe ei ole siin erand.

EMTA täienduskoolitused on valdavalt praktilised kursused. Palun täpsustage, kuidas see on seotud kõrgkooli hariduse ja tööelus vajalike uute oskuste omandamisega? Milline on täiendõppe olulisus selle kontekstis?
Paljud kursused on tõepoolest praktilist laadi, kuid oleme praktilisi tegevusi alati mõtestanud ka teaduspõhiste seisukohtadega. Muusika õpetamisel ei piisa vaid eeskujust ega „nippidest“, kuidas midagi õpetada. On vaja vundamenti.

Mitme pika koolitusprogrammi ettevalmistamine on lähtunud eelkõige muudatustest tööturul, aga ka seadusandlusest. Paljud muusikud-instrumentalistid vajasid pedagoogilist ettevalmistust, et asuda tööle õpetajana muusikakoolis. Eraldi lisaeriala omandamiseks mõeldud koolitusprogramme vajasid ka lasteaia- ja koolide muusikaõpetajad. Arvestades rohkearvulist osavõttu nendest koolitusprogrammidest, võib öelda, et keskus on pakkunud muusikutele mitmeid võimalusi uute oskuste omandamiseks.

On aga veel üks valdkond, milles EMTA täienduskoolituskeskus kannab olulist rolli. See on muusikateraapia, milles oleme juba pikka aega korraldanud täiendusõpet. Tänaseks oleme välja arendanud nii alg- kui ka põhikursuse ning selle õppe läbimine annab bakalaureusekraadi olemasolul minimaalse nõutava haridusliku baasi muusikaterapeut tase 6 kutse taotlemiseks.

Muudatused ühiskonnas ja maailmas tervikuna on toonud esile vaimse tervise problemaatika ning kasvatanud vajadust muusikaterapeutide järele. Hetkel on Eestis sellisel tasemel muusikaterapeudi ettevalmistust võimalik omandada ainult EMTA täiendusõppes. Algkursuse maht on 20 EAP ja põhikursusel 40 EAP. Huvilisi on palju, vaatamata küllalt pikale ja kulukale väljaõppele.

Kuna aastate jooksul on põhikursuse lõpetanud märkimisväärne hulk muusikaterapeute, siis on päevakorral küsimus, kuidas saaksime avada EMTA-s muusikateraapia magistriõppe.

Tänasel päeval on täienduskoolituskeskuse tegevusvaldkond laienenud. Palun tooge välja mõned olulisemad valdkonnad ja suundumused, näiteks mikrokraadid, suvekursused, EMTA õppejõudude meistrikursused muusikakoolides, koostöö riigigümnaasiumitega.
Alates 2019. aastast on keskuse tegevusse lisandunud EMTA õppejõudude poolt muusikakoolides õpilastele läbiviidavate meistrikursuste koordineerimine. Nende aastate jooksul on saanud meie väljapaistvate õppejõudude nõuandeid kuulda märkimisväärne arv noori muusikuid ja mis eriti tähtis – ka koolides meistrikursusi kuulanud õpetajate arv on rõõmustav. Sellega täidame EMTA üht olulist ülesannet – hoolitseda muusikute järelkasvu eest. Allpool oleva tabeli numbrid on kenad ja tuleb tänada ning tunnustada meie õppejõudude suurt pühendumust selles tegevuses.

Haridusmaastikule on jõudnud uus trend – vast avatud riigigümnaasiumid soovivad koostöös ülikoolidega pakkuda õpilastele põnevaid valikkursusi.

2023. aastal sai alguse EMTA täienduskoolituskeskuse koostöö Mustamäe Riigigümnaasiumiga. Meie ühise arendustegevuse tulemusena valmis valikkursus „Esinemistehnika ja eneseväljendus“ kestvusega 1 õppeaasta. Tänaseks on esimene rühm selle edukalt läbinud, käesoleval õppeaastal tegutseb juba uus rühm. Tagasiside õpilaste poolt on olnud positiivne ja kool on teinud ettepaneku töötada välja sellele jätkukursus.

Lisaks on käesoleval õppeaastal pöördunud meie poole ka Tõnismäe Riigigümnaasium ja Pelgulinna Riigigümnaasium. Nende ettepanekud valikainete moodulite pakkumiseks on hetkel töös ja loodame need avada uuel õppeaastal.

Mikrokraadiõpe on samuti suhteliselt uus nähtus. Ülikoolid alustasid selle õppimisvõimaluse pakkumist mõned aastad tagasi, EMTA-s avasime esimese mikrokraadiprogrammi aastal 2023 – „Muusikaproduktsioon ja laulukirjutamine“. Esimesed lõpetajad olid 2024 ja käesoleval õppeaastal õpib juba järgmine rühm. Sel õppeaastal avasime mikrokraadiprogrammid ka muusikapedagoogikas ja muusikapsühholoogias.

Oleme avalik-õiguslike ülikoolide täiendusõppe koostöövõrgustiku kolleegidega arutanud vajadust märksa enam selgitada õppijatele seda, et mikrokraadiõpe on olemuselt täiendusõpe. Mikrokraadiprogrammi läbimine ei anna kraadi, vaid see õpe on üks osa ühest kindlast ülikoolis õpetatavast õppekavast. Kraadi (bakalaureuse- või magistrikraadi) saamiseks tuleb peale mikrokraadiprogrammi lõpetamist läbida siiski ka kogu ülejäänud õppekava.

Vaadates keskuse tegevusvaldkondi, eelkõige just sihtgruppe, võib öelda, et tänapäeval on enesetäiendamine muutunud elu loomulikuks osaks ja saame tõepoolest rääkida elukestvast õppest. Ja EMTA struktuuriüksuse nimetusena kõlaks asjakohaselt elukestva õppe keskus. Miks mitte?

Palun rääkige 2025. aastal kinnitatud täiendusõppe riigihankest/-tellimisest ehk võimalusest pakkuda tasuta kursuseid.
Teist aastat järjest on Haridus- ja Teadusministeerium (HMT) tellinud ülikoolidelt täiendusõpet. Tellimuse aluseks on riigihanke tingimused, millega sätestatakse valdkonnad ja kursuste peamised sihtgrupid vastavalt OSKA-raportile. 2025. aasta riigihankes on EMTA valdkonnaks muusika õpetamine. See tähendab, et oli võimalik kavandada kursusi nii muusikakoolide pilliõpetajatele kui ka üldhariduskoolide ja lasteaedade muusikaõpetajatele.

Siit algas keskuse tihedam koostöö EMTA osakondadega – õppekava väljatöötamist alustasid meie juhtivad õppejõud. Soovisime, et suudaksime võimalikult paljude erialade pilliõpetajatele kursuseid pakkuda. Lisandusid ka kursused, mis on suunatud kõigile muusikat õpetavatele õpetajatele, näiteks „Digitehnoloogia“, „Ajaga kaasa – tervikliku pilliõppe toetuseks“, „Kõnelev teos – atraktiivne muusikalugu“ jne.

On tähelepanuväärne, et pea kõigi kursuste sisus on olulisel kohal tänapäevased suundumused nii muusikaõppes kui hariduses tervikuna. Näiteks kursused: „Klaveripedagoogika mentaalsed ja füsioloogilised aspektid: traditsioon ja uuendused dialoogis“, „Muusikakooli kaasaegne teooriaõpetaja“, „Traditsioonilised alused ja uued suunad flöödiõpetuse didaktikas“, „Vaated põhikooli ja gümnaasiumi muusikaõpetusele kaasaja kontekstis“ jne.

Kokku õnnestus 2025. aasta riigihankesse esitada 22 kursust, veebruari alguses sõlmis HTM meiega lepingu kursuste läbiviimiseks, mis jagunevad kolmele semestrile: 2025. aasta kevad ja sügis ning 2026. aasta kevad. Hankeperiood lõpeb 30. juunil 2026. Suur tänu kõigile õppekavajuhtidele! Kursuste info ja sisuga saab lähemalt tutvuda EMTA kodulehel.

Kes on olnud EMTA täienduskoolituskeskuse peamised koostööpartnerid?
ISME (International Society for Music Education) ja EAS-iga (European Association for School Music Education) on olnud väga olulised koostööpartnerid. Eriti viljakas on see olnud just EAS-iga. Olles selle organisatsiooni liige, lisaks kuus aastat ka juhatuse liige ning rahvuslike koordinaatorite võrgustiku juht, on see andnud võimaluse suhelda paljude kolleegidega Euroopa ülikoolidest, kuulata põnevaid ettekandeid konverentsidel ja näha ning osaleda säravate pedagoogide töötubades. Nii on sündinud ideed, mida jagada ja peegeldada kolleegidele Eestis ning tekitada piisav sünergia meie haridusele, meie muusikaõpetusele vajalike kursuste väljaarendamiseks. Koostöö nende organisatsioonidega on andnud võimaluse tutvuda muusikavaldkonna väljapaistvate õppejõudude-didaktikute ja loovisikutega. Väga paljud neist on saanud EMTA kursuste kaudu tuttavaks ka Eesti õpetajatele.

Kas tooksite välja mõned kitsaskohad, millega olete täienduskoolituskeskuse juhtimisel silmitsi seisnud?
Arvan, et kogu täiendusõppe arendamine on olnud tõsine väljakutse. Iga uue kursuse väljatöötamine ja läbiviimine on omaette riskiga – kas osalejaid tuleb, kas eelarve on tasakaalus… adrenaliini jagub. Väga oluline on kursustel ka ise kohal olla, vestelda osalejatega, aduda atmosfääri – nii koguneb hindamatu informatsioon.

Selle pingega on võimalik toime tulla ja seda tööd nautida ikka koostöös heade abiliste ja paljude-paljude kolleegidega. Suur tänu kõigile toetuse, loovuse ja säravate mõtete eest!

Täienduskoolituskeskuse tegevused

•Individuaalne täiendusõpe
•Lühikursused
•Koolitusprogrammid
•Mikrokraadiprogrammid
•Avatud akadeemia
•Suvekoolid
•Ettevalmistuskursused
•EMTA õppejõudude ja töötajate koolitused
•Meistrikursused muusikakoolides
•Riigigümnaasiumite valikained
•Täiendusõppe riigitellimuste täitmine
•Riigihangete koostamine
•Osalemine ülikoolide koostöövõrgustikus
•Õppematerjalide loomine
•Koostöö muusikakoolide, eriala- ja aineliitudega
•Koostöö EMTA osakondadega

Intervjuu autor on Jaanika Vilipo. Artikkel ilmus Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ajakirja kolmandas numbris (kevad 2025).

Rohkem infot EMTA täienduskoolituskeskuse kohta: eamt.ee/taiendusope/taienduskoolituskeskus/