Rubriik: Uncategorized @et

19. veebruaril toimus Eesti Teaduste Akadeemia saalis Toompeal juba kümnendat korda doktorantide lühiloengute galaõhtu “Teadus 3 minutiga”, eesmärgiga populariseerida teadust.

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiat esindasid edukalt doktorandid-nooremteadurid Veeda Kala ja Valle-Rasmus Roots. Lisaks loengute ettevalmistamisele tuli kirjutada populaarteaduslik artikkel, mis avaldati ERR-i portaalis Novaator. Valle-Rasmus Rootsi artikkel valiti kolme parema hulka. Väärib märkimist, et esimesel galaõhtul 2015. aastal osales konkursil Veeda Kala juhendaja teadur Marju Raju, kes oli siis veel ise doktorant.

Konkursi laureaadid on:

• • Aljona Gineiko, Eesti Kunstiakadeemia, „Varastatud varandus“
  • Liis Lutter, Eesti Maaülikool, „Leivajuuretis – mikroobide salapärane maailm“
  • Natjan-Naatan Seeba, Tallinna Tehnikaülikool, „Vererasvade lagundamise protsess“
  • Indrek Seire, Tartu Ülikool, „Soolevähi must kast“

Eesti Teaduste Akadeemia president Mart Saarma rõhutas teaduse populariseerimise ja selges eesti keeles seletamise tähtsust. „Üheks teadlaste väga tähtsaks ülesandeks on teenida riiki ja isamaad. Mis tähendab seda, et me peame suutma oma tööd ja tegemised lahti seletada ka tavalistele inimestele.“ Ta tõi esile, et teadusliku tõe selgitamine teadlaste poolt on oluline ka seetõttu, et üha enam ja enam levivad pseudoteaduslikud sõnumid. Žürii otsust välja kuulutades ütles Mart Saarma, et ettekannete tase oli suurepärane ja konkurents finalistide vahel oli väga tihe.

Viis laureaati saavad võimaluse osaleda 27.–29. mail 2025 ülemaailmsel teaduskommunikatsiooni konverentsil PCST (Public Communication of Science and Technology) Aberdeenis Šotimaal.

Samuti valisid teadusportaali Novaator toimetajad oma lemmikud teadusartikli kirjutajate seast. Kolme esile tõstetu hulka said Aljona Gineiko (Eesti Kunstiakadeemia, „3D-printimine annab ajaloolistele materjalidele uue elu“), Valle-Rasmus Roots (Eesti muusika- ja teatriakadeemia, „Kuidas otsustab dirigent, mida oma kätega teha?“) ja Jaan Vihalemm (Tartu Ülikool, „Bakterid saadavad e-romus leiduvad metallid uuele ringile“).

Konkursi finaali jõudis 16 doktoranti ja noorteadlast, kes esindasid kuut ülikooli või teadusasutust. Võistlejad pidid oma aastaid kestnud teadustööst rääkima asjalikult ja arusaadavalt vaid kolme minuti jooksul.

Žüriisse kuulusid Mart Saarma, teleajakirjanik Heleri All, Inclusive Financial Technology Foundationi juhatuse liige Kristjan Järve, haridus- ja teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse poliitika osakonna juhataja Katrin Kiisler, Tallink Grupi juht Paavo Nõgene, strateegia- ja juhtimisnõustaja ning innovatsiooniekspert Indrek Tammeaid ja Eesti noorte teaduste akadeemia president Toomas Vaimann.

Konkursi finaali jõudis 16 doktoranti ja noorteadlast, kes esindasid kuut ülikooli või teadusasutust. Võistlejad pidid oma aastaid kestnud teadustööst rääkima asjalikult ja arusaadavalt vaid kolme minuti jooksul.

Reedesele finaalile eelnesid ülikoolide sisekonkursid, koolitused esinemisoskuse treenimiseks ja praeguseks juba Novaatoris avaldatud populaarteaduslike artiklite kirjutamine.

Kõigi finalistidega saab tutvuda siin.
Galaõhtu otseülekanne on järelvaadatav akadeemia Youtube’i kanalis.
Finaalürituse fotod (pildistas Reti Kokk) leiab siit.

Konkursi korraldas Eesti teaduste akadeemia ja seda toetas mittetulundusühing Inclusive Financial Technology Foundation (InFTF). Kolme minuti loengute koostööpartner on Eesti rahvusringhääling.

Õnnitleme!

Allikas: Eesti Teaduste Akadeemia

Austatud akadeemia pere, head külalised, sõbrad

Mõne päeva pärast tähistame taas üheskoos Eesti Vabariigi sünnipäeva, millest on viimase, peaaegu 35 aasta jooksul saanud meie elu loomulik osa, rõõmupäev, mis tähistab meile priiust, iseseisvust ning usku, et tahame ning suudame olla vastutustundlikud peremehed oma maal.

24. veebruar on sillaks, mis ühendab meid kauge, 1918. aastaga, mil sajandite pikkune unistus vabadusest ja iseolemisest õnnestus lõpuks ellu viia ja meie rahva jaoks algas täiesti uus ajaarvamine, iseolemise, oma keele, kultuuri ja riikliku ülesehituse ajastu, mida ei suutnud enam maha kustutada isegi õnnetust ja kannatusi külvanud vahepealne nõukogude okupatsioon.

Tänasel pidulikul aktusel on meil taas võimalus kõige muu kõrval kuulata Ivo Linna esituses Alo Mattiseni legendaarseid „Viit ärkamisaegset laulu”. Need pole lihtsalt laulud, vaid midagi palju enamat. Nii mõnigi meist saab veel mäletada aega, mil raadiost, kassettmagnetofonidest, peaaegu igast koduaiast kostsid need laulud ja kõlas Ivo Linna hääl, süstides meisse julgust, optimismi, usku ja veendumust, et me suudame taastada oma riigi ja iseseisvuse.

Optimismi ja kindlust vajame ka tänapäeval, sest võrreldamatult paremaks muutunud elule vaatamata oleme olukorras, kus tõepoolest olulistelt asjadelt kaob järjest enam fookus, avalik ruum on täis verbaalset virvendust, hüsteerialaineid ja asendustegevust, mis raiskab meie energiat, tähelepanu ja kõige väärtuslikumat – meile siin maailmas antud aega.

Olgu meil tarkust, julgust ja otsustavust oma riiki edasi ehitada, mõeldes tänutundes neile, kes 1918. aastal meile selle võimaluse kätte võitlesid.

Soovin teile kogu südamest ilusat peagi saabuvat Eesti Vabariigi 107. aastapäeva!

Elagu Eesti Vabariik! Aitäh teile kõigile.

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia täienduskoolituskeskus osales 2024. aasta lõpus Haridus- ja Teadusministeerium (HTM)  poolt välja kuulutatud täiendusõppe riigihankes. Kõik hankesse esitatud 22 kursust said positiivse vastuse ning 2025. aasta jaanuaris sõlmiti HTM-iga leping kursuste finantseerimiseks.

Koolitused viiakse läbi Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) programmi „Täiskasvanuhariduse arendamine ja mitteformaalsete õppimisvõimaluste pakkumine“ raames (programm VÕTI). VÕTI programm on ESF-ist toetatav tegevus, mis keskendub täiskasvanuharidusele ja mitteformaalsete õppimisvõimaluste pakkumisele.

EMTA täiendusõppes on võimalik riikliku koolitustellimuse toel osaleda tasuta kursustel kolme semestri vältel – 2025. aasta kevadsemestrist kuni 2026. aasta kevadsemestri lõpuni. Kursused on suunatud kõigile muusikat õpetavatele õpetajatele nii lasteaedades, üldhariduskoolides kui ka muusikakoolides.

Registreerimine avaneb järk-järgult kokku 22 tasuta kursusele, sh klaveri-, keelpilli-, flöödi- ja vaskpilli ning akordionimängu õpetamise didaktika, vokaaltöö ja improvisatsiooni arendamine, tänapäevased vaated didaktikas nii kooli kui lasteaia muusikaõpetajatele, aga ka noodigraafika, digitehnoloogia ja muusikatehnoloogia ning kaasaegset lähenemist pakkuvad muusikateooria- ja muusikaloo teemalised kursused.

Osalejate arv on piiratud.

Rohkem infot koolituste sisu ja registreerimise kohta: https://eamt.ee/taiendusope/koolituskalender/

Stipendiumi pälvib Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia üliõpilane, kelle tegevusväli suudab haarata nii vokaal- kui ka instrumentaalmuusika ning kes loob sildasid, mitte piire.

EMTA Fond annab välja ühe stipendiumi summas 3300 eurot.   

Kandideerima on oodatud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia bakalaureuse-, magistri- ja doktoritaseme üliõpilased, kes ei viibi akadeemilisel puhkusel. Selleks tuleb esitada e-posti aadressile fond@eamt.ee vabas vormis taotlus, kus palume ära tuua oma senised loomingulised tegevused ning plaanid 2025. aastaks.

Taotluste laekumise tähtaeg on 27. veebruar kell 12.00.

Stipendiumi kandidaatide avaldused vaatab läbi Tõnu Kaljuste nimelise stipendiumi komisjon koosseisus: Tõnu Kaljuste, Eero Raun, Kaspar Mänd ja Kristiina Kermes.

Varasemalt on Tõnu Kaljuste nimelise stipendiumi pälvinud Pärt Uusberg, Mai Simson, Kadri Toomoja, Rasmus Puur, Ode Pürg, Alisson Kruusmaa ja Sten Heinoja.

Lisainfo:
Marko Lõhmus
marko.lohmus@eamt.ee

Valminud on uus veebirakendus „Seto leelo noodikiri“, mis tutvustab ja õpetab seto leelo mitmehäälsust. Tegemist on kõigile avatud rakendusega, kus saab alternatiivses noodikirjas viise ühe või mitme hääle kaupa kuulata ja ka ise kirjutada. Rakendus sisaldab juba ligi sadat  viisi, enamasti koos arhiivisalvestuse ja sõnadega.

Seto noodikiri on alternatiivne noodikiri, mis visualiseerib seto erilist arhailise pooltoon-poolteistoon-laadi süsteemi märksa paremini kui läänelik 5-jooneline noodikiri. Ühtlasi on see tavalisest noodikirjast märksa lihtsam ega eelda kasutajalt nooditundmist. Seto leelo, nagu traditsiooniline muusika üldse, ei ole loodud lääne tempereeritud muusikasüsteemis. Seepärast on rakenduses võimalik noote mikrotonaalselt madaldada ja kõrgendada.

Õppekeskkonnas võib õppida algtõdesid, et saada kätte julgus leelot kaasa laulda või täiendada oma viisivaru. Veebirakenduse kaugem eesmärk on taaselustada vanemat laulmisstiili – traditsioonist tasapisi kaduvaid helilaade ja viisivarieerimist, mis loob leelo erilise rikkaliku kõlamustri. Seto noodikiri aitab aru saada viisi aluspõhimõtetest, stiili detailide omandamiseks tuleb edasi õppida arhiivisalvestustelt või kogenud lauljatelt.

Rakendus asub siin: https://www.folklore.ee/setonoot

Seto noodikirja tutvustab “Leelokool” Seto laulupärimuse keskkonnas, kus saab noodirakenduse abil samm-sammult õppida viise ja mitmehäälsuse põhimõtted: https://laul.setomaa.ee/leelokool/

Veebirakendus valmis Kultuuriministeeriumi rahastatud loovuurimusprojekti “Seto mitmehäälse laulu õpetamine alternatiivse noodikirja abil” tulemusena. Projekti kureeris Eesti Kirjandusmuuseumi juhtivteadur ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (EMTA) pärimusmuusika külalisõppejõud Janika Oras, projektiliikmete seas olid EMTA vanemteadur Žanna Pärtlas ja elektroakustilise loomingu lektor Hans-Gunter Lock. Veebirakenduse tehniline teostaja oli Tartu Ülikooli magistrant Tanel Torn. Projekti loominguline partner oli Meel Valgu juhendamisel tegutsev Lummo Kati leelopark Setomaalt, keda projektis esindas Mari Palolill. Paljude lauljate seas, kes aitasid keskkonda testida ja arendada, olid ka EMTA pärimusmuusika eriala üliõpilased.

Noodirakenduse tutvustus toimub 4. märtsil kell 17.00 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias (ruumis A402). 

Pühapäeval, 16. veebruaril algab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias viis päeva kestev rahvusvaheline tšellofestival “Crossing Bows”, pakkudes suurepärast võimalust näha maailma tipptasemel tšelloõpetust ning tutvuda nii kohalike kui välismaiste noorte talentidega. Festivali külastajad saavad osa nii avatud meistrikursustest kui ka õppejõudude ja üliõpilaste kontsertidest.

Tšellofestival, mis toimub juba kolmandat korda, toob Tallinnasse silmapaistvad tšelllstid ja üliõpilased Islandi Kunstiülikoolist, Aarhusi Kuninglikust Muusikaakadeemiast, Helsingi Kunstiülikooli Sibeliuse Akadeemiast, Läti Muusikaakadeemiast, Leedu Muusika- ja Teatriakadeemiast ning Rio Grande do Norte Riiklikust Ülikoolist.

“On hea meel tervitada taas Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias häid kolleege. Festivalist on nüüdseks saanud juba iga-aastane traditsioon ning oodatud kohtumispaik. Suur rõõm on pakkuda üliõpilastele võimalust kohtuda inspireerivate tšellokunstnikega ning võimalust luua elukestvaid rahvusvahelisi kontakte. Publikul on aga suurepärane võimalus osa saada kontsertidest, kus esinevad nii meistrikursusi läbiviivaid õppejõud kui ka neil osalenud üliõpilased,” sõnab festivali ellukutsuja, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia tšello professor Henry-David Varema ja lisab: “Sel korral tervitame festivalil ka erakordselt mitmekülgset Brasiilia muusikut Rafaele Andradet, kes muuhulgas tutvustab meile enda loodud elektroakustilist instrumenti knurl.”

Meistrikursusi viivad läbi Fabio Presgrave (Rio Grande do Norte Riiklik Ülikool), Henrik Brendstrup (Aarhusi Kuninglik Muusikaakadeemia), Sigurgeir Agnarsson (Islandi Kunstiülikool), Guna Šnē (Läti Muusikaakadeemia), Ēriks Kiršfelds (Läti Muusikaakadeemia), Erkki Lahesmaa (Helsingi Kunstiülikooli Sibeliuse akadeemia) ja Henry-David Varema (Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia).

Festivali avapäeval, 16. veebruaril kell 19.00 esineb EMTA black box’is Rafaele Andrade. Õppejõudude kontsert toimub kolmapäeval, 19. veebruaril kell 19.00 EMTA suures saalis. Festivali lõpetab neljapäeval, 20. veebruaril kell 19.00 EMTA suures saalis üliõpilaste kontsert.

Meediakajastusi:
Rahvusvaheline tšellofestival toob Tallinnasse tšellomeistrid ja noored talendid (ERR, 17.02.2025)

Meie akadeemias töötab edukaid naisi teadlaskarjääri kõgil astmetel. Ka akadeemia ajaloos on mitmed juhtivad muusika- ja teatriteadlased olnud naised. Seetõttu ei ole meil loodetavasti välja kujunenud stereotüüpi, et teadustöö on eeskätt meeste pärusmaa. Siiski ei saa eitada, et mitmel põhjusel on naistel teadusmaailmas läbi lüüa raskem kui meestel. “Naised teaduses” päev ongi ellu kutsutud sellele tähelepanu juhtimiseks ning teadusest huvitatud tüdrukute ja teaduses tegutsevate naiste toetamiseks ja innustamiseks.

Eesti Teadusagentuuri värske statistikaga saab tutvuda siin.

Teisipäeval, 11. veebruaril toimub Tartu Ülikooli raamatukogus Eesti doktorikooli karjäärikonverents „Doktorikraadi väärtus tööturul“, kus doktorikraadi omandanud tippspetsialistid ja veel õppivad doktorandid arutlevad selle üle, millist lisaväärtust doktoriõpe pakub.

Eestis saab doktorikraadi aastas veidi üle 200 inimese. Lõpetanutest 86% asub kaitsmise järel Eestis tööle juhi või tippspetsialisti ametikohale.

Doktoriõpet nähakse liiga sageli üksnes ettevalmistusena teadlase või õppejõu karjääriks. Ometi on see teadustööpõhine ja individuaalne õppevorm, mille eesmärk on välja koolitada iseseisev mõtleja, kes saab hakkama oluliste probleemide sõnastamise, nende nutika lahendamise ning meeskondade ja projektide juhtimisega. Need oskused võimaldavad luua uusi teadmisi ja neid targemini kasutada. Sel moel on doktorikraadiga teadlaste ja inseneride osakaal kogu tööealises elanikkonnas tihedalt seotud riigi üldise innovatsioonivõimekusega.

Eestis 2022. aastal toimunud doktoriõppereform tõi mitu olulist muudatust, mis lahendas doktoriõppe varasemad kitsaskohad. Reformi tulemusena on doktorandil võimalik läbida oma õpingud kiiremini ja minna seejärel ilma suurema viivituseta tööturule. Üks kaalukamaid muutusi oli doktorantide tunnustamine karjääri alustavate teadlastena, millega kaasneb riigieelarvelistel kohtadel nooremteaduri ametikoht ja palk. Sarnaseid näiteid on Euroopas vähe. Samuti on nüüd võimalik valida teadmussiirdedoktorantuur, kui doktorandi ülikoolivälist tööalast tegevust on võimalik tema õpingutega ühildada.

„Tartu Ülikooli näitel saab kinnitada, et ettevõtted ja avaliku sektori asutused tunnevad huvi sel moel oma töötajate kvalifikatsiooni parandamise vastu. Ülikooli teadmussiirdedoktorantuuri partnerite seas on nii IT-sektori kui ka suurhaiglate esindajaid. See on julgustav algus, kuid näeme, et doktorikraadi väärtuse selgitamine väljaspool ülikoole ja teadusasutusi vajab siiski veel tööd,“ ütles Tartu Ülikooli teadusprorektor Mari Moora.

Inspiratsioon praegusele ja tulevasele doktorandile

Eesti ülikoolid on pööranud järjest enam tähelepanu tööalast konkurentsivõimet suurendavate oskuste arendamisele doktoriõppes ja teadustöö tegemise käigus, samuti doktorandi karjääriplaneerimisele. Just see on ka juba teist aastat toimuva doktorantide karjäärikonverentsi eesmärk.

Tänavusel konverentsil tuleb jutuks, mida doktoriõpe pakub ja kuidas see mõjutab edasisi karjäärivalikuid. Avaettekannetes vaatavad haridus- ja teadusminister Kristina Kallas ning Tartu Ülikooli Kliinikumi naistekliiniku juht Kristiina Rull tagasi oma kraadi omandamisele ja karjääri kujunemisele.

Järgneb kaks arutelu, millest esimeses saavad sõna praegused doktorandid, et vestelda doktoriõppega seotud proovikivide ja oma tuleviku teemal. Teises vestlusringis meenutavad doktorikraadiga juhid, ettevõtjad ja tippspetsialistid, kuidas doktoriõppes omandatu neid nende karjääris on toetanud ning milline mõju on sel olnud nende valikute tegemisel.

Päeva juhib Eesti Rahvusringhäälingu kultuuriajakirjanik Joonas Hellerma.

Karjäärikonverentsi ajakava leiab Eesti doktorikooli kodulehelt.

Aruteludes osalevad ka Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia doktorant Veeda Kala ning 2022. aastal teatrikunsti erialal doktorikraadi omandanud Maarja Mitt-Pichen.

Allikas: Tartu Ülikool

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kirjastusel ilmus esimene tõlkeraamat – tuntud Itaalia kirjaniku Alessandro Baricco „Hegeli vaim ja Wisconsini lehmad. Mõtisklus süvamuusikast ja modernsusest“. Raamatu tõlkis Maarja Kangro.

Alessandro Baricco (s. 1958) on tänapäeva Itaalia üks hinnatum kirjanik ja dramaturg, kelle raamatuid on ka varem eesti keelde tõlgitud. Õppinud filosoofiat ja muusikateadust, tegutses ta esmalt tunnustatud muusikakriitikuna. Baricco debüütromaan „Castelli di rabbia” (1991) pälvis Itaalias kohe suure tähelepanu ning sellele järgnesid rahvusvahelised menukid „Oceano mare” (1993; e.k. „Ookean meri”, 2005) ja „Seta” (1996; e.k. „Siid”, 2002).

Baricco esimene muusikakriitiline kogumik „Il genio in fuga” („Põgenev geenius”, 1988) keskendub Gioachino Rossini muusikateatrile. Käesolev raamat „Hegeli vaim ja Wisconsini lehmad” (1992) on tõlgitud paljudesse keeltesse ning käsitleb muusika ja modernsuse suhet aspektidest, mis on jätkuvalt aktuaalsed. Ehkki Baricco vaimukad arutlused on kirja pandud üle kolmekümne aasta tagasi, on raamatus tõstatatud küsimused nõnda teravad, et mõni eelistaks neist tänapäevalgi mööda hiilida.

Raamatu tõlkimist on toetanud Eesti Kultuurkapital ja väljaandmist Eesti Kultuuriministeerium. Seda saab osta Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia veebipoest siit ning peagi ka suurematest raamatupoodidest.

Keeletoimetaja Triinu Pakk
Konsultant Toomas Siitan
Toimetaja Anu Schaper
Tallinn: Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kirjastus, 2025
ISBN 978-9916-9816-6-5

Eile, 4. veebruaril TalTechi aulas toimunud Rektorite Nõukogu kõrghariduse ümarlaual kerkisid peamisteks teemadeks kõrghariduse roll Eesti ühiskonna arengus, aga ka selle kvaliteet ja ligipääsetavus. Ülikoolide rektorid, poliitikud, tudengid ja teadlased ning Vabariigi President Alar Karis tõdesid, et peame kõrghariduses rõhuma kvaliteedile ja ühiskonna mitmekesistele vajadustele.

Päeva avanud Rektorite Nõukogu esimees Tiit Land rõhutas, et kõrghariduse tulevikuga seotud küsimused ei ole seotud üksnes ühe kitsa valdkonnaga, vaid laiemalt Eesti majanduse arengu ja ühiskonna jätkusuutlikkusega. „See on meie ellujäämisstrateegia – kui tahame, et Eesti suudaks tulevikus ühiskondlikele ootustele vastata, tuleb kõrgharidusse panustada,“ sõnas ta.

Erakondade kõrgharidusvaateid analüüsinud üliõpilased tõid oma ettekandes välja, et poliitikud keskenduvad kõrghariduse teemadel suuresti loosungitele, mille kõrval puuduvad selged ja arusaadavad lahendused. „Meil on tarvis rohkem sisulist ja konkreetset kõrgharidusdebatti iga erakonna sees. Kui tahame ühiskonnana jõuda selge kõrgharidusstrateegiani, peab ka erakondadel endil olema sisuline ja läbimõeldud seisukoht – täna see pigem puudub,“ sõnas Tartu Ülikooli Riigiteaduste Seltsi Poliitikalabori kaasjuht Miia Maris Praks.

Tartu Ülikooli üliõpilaskonna esimees Renar Kihho rõhutas, et tudengite jaoks on kolm kõige olulisemat teemat rahastus, ligipääsetavus ja kvaliteet. „Oleme seda meelt, et kõigile soovijatele peab olema tagatud tasuta eestikeelne haridus, arvestades, et meie üliõpilaste sotsiaalmajanduslik taust on väga varieeruv. Tasuta eestikeelne haridus vajab aga lisaraha või tuleb teha ümberkorraldusi kõrgharidusmaastikul,” ütles Tartu Ülikooli üliõpilaskonna esimees Renar Kihho.

Rektorite Nõukogu peasekretär Hanna Kanep tõdes oma ettekandes, et ülikoolide roll pole pelgalt eliidi kasvatamine, vaid kogu elanikkonna haridustaseme tõstmine. „Eesti kõrgharidus on arenenud, kuid rahastuses pole võimalik kokkuleppele jõuda enne, kui teame, kuhu soovime oma süsteemiga liikuda,“ märkis Kanep.

Päeva teises pooles toimunud esimese vestlusringi avas Vabariigi President Alar Karis, kelle hinnangul peab Eesti kõrghariduse eesmärgid ühiskondlikult täpsemalt määratlema. Emeriitprofessor Marju Lauristin märkis, et vähemalt 60–70% elanikkonnast peaks omandama kõrghariduse vähemalt magistrikraadi tasemel, et tagada ühiskonna areng. Samas ei lähe pooled bakalaureuseastme lõpetajad magistriõppesse.

Sarnaselt Lauristinile tõdes ka akadeemik Mart Saarma, et Eesti peab hariduspoliitikas olema senisest ambitsioonikam. „Kui tahame välisele survele vastu seista, vajame senisest suuremat haridusreformi – tiigrihüppe asemel tuleb teha lõvihüpe,“ sõnas ta.

Rektorite Nõukogu hinnangul tuleb aruteludega jätkata ning liikuda sisuliste lahenduste poole, et tagada Eesti kõrghariduse konkurentsivõime, kvaliteet ja kättesaadavus ka tulevikus.

Ümarlaua otseülekande salvestust saab vaadata siit.

Fotod: Rait Tuulas