Rubriik: Uncategorized @et
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias (EMTA) on 17.–22. veebruarini toimumas rahvusvaheline tšellofestival „Crossing bows“, mis toob kokku tšello õppejõud ja üliõpilased kuuest riigist – Brasiiliast, Islandilt, Taanist, Leedust, Lätist ning Eestist. Festivali lõppkontserdil, mis leiab aset sel neljapäeval, 22. veebruaril EMTA suures saalis, astub publiku ette ligi 40 tšellistist koosnev orkester ning solistina Brasiilia päritolu sopran Alzeny Pereira Nelo de Farias.
Festival „Crossing bows“ toimub Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias teist aastat järjest. Sel korral osaleb festivalil üle 30 üliõpilase, kellele jagavad oma teadmisi õppejõud ja mitmekülgsed muusikud Henrik Brendstrup Aarhusi Kuninglikust Muusikaakadeemiast, Sigurður Bjarki Gunnarsson Islandi Kunstiülikoolist, Ēriks Kiršfelds Läti Muusikaakadeemiast, Gleb Pyšniak Leedu Muusika- ja Teatriakadeemiast, Fabio Presgrave Rio Grande do Norte Riiklikust Ülikoolist ning Henry-David Varema Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiast, kes on festivali ellukutsuja ja eestvedaja.
„Väga hea meel on tervitada Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias suurepäraseid partnerülikoolide kolleege ja üliõpilasi. Alates möödunud laupäevast on akadeemias toimunud meistriklassid ja ettevalmistused kontsertideks. Lisaks üliõpilaste poolt ettekantavale soolorepertuaarile tulevad festivali lõppkontserdil esitamisele teosed ligi 40 tšellistist koosneva ansambli esituses. Eriline rõõm on Eestis tervitada Brasiilia sopranit Alzeny Pereira Nelo de Fariasit, kes esineb muuhulgas Brasiilia helilooja Heitor Villa-Lobose „Bachianas Brasileiras“ nr 5 ettekandes,“ sõnab Henry-David Varema ja lisab: „Festivalil osalevad õppejõud on suurte kogemustega pedagoogid, kes paistavad silma ka muljetavaldavate saavutusega erialases loomingulises töös. Juba praegu oleme saanud üliõpilastelt väga positiivset tagasisidet sellise rahvusvahelise koostööprojekti kohta.“
Festivali lõppkontsert toimub 22. veebruaril kell 19.00 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia suures saalis, sissepääs on tasuta.
Rohkem infot siin.
Lõppkontserdi fotoalbum asub siin.
Meediakajastusi:
Tšellofestivalil astub lavale neljakümnest muusikust koosnev orkester (ERR, Aktuaalne Kaamera, 21.02.2024)
Sel nädalal toimub Eesti Muusika-ja Teatriakadeemias teist korda rahvusvaheline tšellofestival „Crossing bows“ (Klassikaraadio, 20.02.2024)
20. veebruaril allkirjastasid Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (EMTA) rektor Ivari Ilja ja Eesti Kirjandusmuuseumi (EKM) direktor Piret Voolaid koostöölepingu. Lepingus rõhutatakse soovi süvendada ja arendada EMTA ja EKM-i koostöösidemeid kultuuriteoreetiliste ning eesti ja teiste soomeugri rahvaste pärimuse, sealhulgas traditsioonilise muusika uuringute vallas ning etnomusikoloogia, pärimusmuusika ja etenduskunstide õpetamisel, toetades loovust ja innovatsiooni ning kultuuripärandi kaasaegset keskkonnahoidlikku kasutust.
“Erakordselt suur rõõm on allkirjastada koostööleping Eesti Kirjandusmuuseumiga. Usun, et meie nüüdsest veelgi tihedam koostöö kujuneb viljakaks ja annab olulisi tulemusi nii teaduse- kui kultuurivallas,” sõnas Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia rektor Ivari Ilja.
„Kindlasti tugevdab see leping meie senist väga head koostööd, meie ühiseid tegemisi. Mina isiklikult meenutan tõhusat sisulist koostööd EMTA teadlastega äsjases Eesti-uuringute Tippkeskuses (2015–2023), kus muusika- ja kõneuuringute töörühm saavutas suurepäraseid tulemusi Jaan Rossi ja Marju Raju juhtimisel. Praegu rõõmustame Kultuuriministeeriumi finantseeritud koostööprojekti üle, mida juhib EMTA vanemteadur Žanna Pärtlas ja millesse on kaasatud meie vanemteadurid Janika Oras ja Andreas Kalkun, projekti uurimismaterjal (seto laulude helisalvestised) pärineb valdavalt kirjandusmuuseumi kogudest. Koostöökohti on mitmeid ja kindlasti soovime panustada lähiajal ühise doktorandi-nooremteaduri leidmisele teadmussiirde meetme raames,“ rõhutab Eesti Kirjandusmuuseumi direktor Piret Voolaid.
Koostöölepingu üldised suunad hõlmavad õppetööd, teadus-, arendus- ja loometööd ning üldist kultuurialast koostööd. Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ja Eesti Kirjandusmuuseumi vahelises koostöös on oluline osa üliõpilaste praktikal EKM-is, lõputööde juhendamisel ning ühiste koostööprojektide korraldamisel vastavalt mõlemapoolsele huvile. Ühisprojektid toetavad mõlema poole teadus- ja arendustegevusi ning loovad aluse pikaajaliseks ja tähendusrikkaks partnerluseks.
Kutsume Erasmus+ Strateegilise koostöö projekti E4TLI (Education for Technological Literacy and Inclusion) raames kõikide erialade õppejõude osalema voogedastuse teemalisel (live streaming) tasuta veebiseminaril 19.– 22.veebruarini kell 14–17.
4-päevasel veebiseminaril käsitletakse järgmisi teemasid:
- Mis on voogedastus ning millised voogedastuse tarkvarad ja platvormid on olemas?
- Milliseid aspekte tuleks silmas pidada voogedastuse kasutamisel hariduses?
- Kuidas õppijaid voogedastuse ajal kaasata?
- Kuidas saaks voogedastust kasutada loomingus?
- Mida võiksime pidada etenduste ja sündmuste kontekstis voogedastuse strateegiaks?
Seminaril osalejad saavad teadmisi voogedastuse tehnoloogiate kasutamiseks pedagoogilises või loometöös. Osalejad saavad ülevaate voogedastuse mõjudest ja nõuetest õpetamis- ja õppimisprotsessides ning strateegilistest valikutest etenduste ja ürituste voogedastamisel.
Seminari korraldab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kultuurikorralduse magistriprogramm. Osalemise kohta tõendi saamiseks täitke palun osavõtuleht ja saatke see allkirjastatuna e-posti aadressile: culturalmanagement@eamt.ee
Lisainfo ja registreerimine:
culturalmanagement@eamt.ee
Pühapäeval, 11. veebruaril kuulutas Eesti Kooriühing Estonia kontserdisaalis välja koori- ja puhkpillimuusika aastapreemiate saajad.
Aasta koori tiitli pälvis kontsertkooride kategoorias Rahvusooper Estonia noormeestekoor, mille dirigent on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kooridirigeerimise juhtiv professor Hirvo Surva.
Aasta noore dirigendi tiitli sai Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia üliõpilane Leiu Tõnissaar, kes on kammerkoori Avis Animi dirigent. 2023. aastal pälvis ta koorijuhtide konkursil Tamperes peapreemia ja eripreemia ning kooridirigentide konkursil Parmas II koha ja eripreemia.
Õnnitleme kõiki nominente ja laureaate!
Reedel, 9. veebruaril anti Noblessneri valukoja Nobeli saalis pidulikult üle Kultuurkapitali 2023. aasta peapreemiad ja elutööpreemiad ning kujutava ja rakenduskunsti, audiovisuaalse kunsti ja rahvakultuuri sihtkapitali aastapreemiad.
“Kultuurkapital on eelkõige kvaliteedimärk – see näitab, et sündmust või teist loojat on märganud oma valdkonda kõige lähemalt tundvad kolleegid. Tänased auhinnad on seega kõrgeima kvaliteedi tunnuseks, millega eri valdkondade sihtkapitalid hindavad laureaatide panust nii aastases perspektiivis, kuid kindlasti tegelikult ka pikema aja loomingut silmas pidades,” ütles kultuuriminister Heidy Purga.
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia heliloomingu professor, helilooja René Eespere pälvis helikunsti valdkonna elutööpreemia pikaajalise väljapaistva loomingulise ja pedagoogilise tegevuse eest.
Helikunsti valdkonna peapreemia anti üle Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia muusikateaduse professorile Toomas Siitanile erakordse ja laiahaardelise panuse eest muusikavaldkonda.
Kõikide laureaatidega saab tutvuda siin.
Õnnitleme!
Allikas: ERR
Valitsus otsustas 8. veebruaril, et 2024. aasta riikliku kultuuri elutööpreemia pälvib Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia emeriitprofessor, helilooja Olav Ehala.
Elutööpreemia laureaat, helilooja ja pianist Olav Ehala on Eesti tuntumaid, mängitumaid ja armastatumaid heliloojaid, kelle looming on suutnud võita nii muusikaekspertide kui ka tavainimeste südamed. Ehala äärmiselt kaalukas elutöö sisaldab säravat heliloomingut, etteasteid ereda lavamuusikuna, olulist panust pedagoogina ning ka ennastsalgavat ja pikaaegset tegevust Eesti Heliloojate Liidu esimehena.
ERRi intervjuud Olav Ehalaga saab lugeda siit.
Riikliku kultuuri aastapreemia pälvivad Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunsti professor ja doktorant Tiit Ojasoo ning Olari Elts ja Ene-Liis Semper Eesti Draamateatri, ERSO ja Eesti Kontserdi koostöölavastuse „Macbeth“ eest.
Preemiad antakse üle Eesti Vabariigi 106. aastapäeva eel, 21. veebruaril kell 15 Eesti Teaduste Akadeemia saalis koos riiklike teaduspreemiate ning Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhinnaga.
Õnnitleme!
Allikad: Eesti Kultuuriministeerium, ERR
Ettevalmistuskursus audiovisuaalse ja elektroakustilise loomingu sisseastujatele toimub 13. aprillist 25. maini. Kursuse maht on 14 tundi ja see on tasuta.
Kursuse viib läbi Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia audiovisuaalse loomingu eriala lektor ja õppejuht Einike Leppik.
Registreerimine on avatud kuni 10. aprillini e-posti adressil tkk@eamt.ee.
Kursus on suunatud neile, kel on huvi kaasaegse muusika, audiovisuaalsuse ja muusikatehnoloogia vastu ning kel mõtteis asuda õppima EMTA elektroakustilise loomingu või audiovisuaalse loomingu erialadele.
Nelja kohtumise jooksul tutvutakse põgusalt arenguga 20. ja 21. sajandi muusikas ja kunstis, fookuses on elektrooniline ja elektroakustiline muusika ning heli- ja videotehnoloogia arenguga seotud multimeedia. Kuulatakse-vaadatakse erinevaid teoseid ning analüüsitakse nende rolli ja toimemehhanisme, loomisel kasutatud kompositsioonivõtteid ja -tehnikaid.
Soovi korral vaadatakse ja kuulatakse ka kursusel osalejate loomingulisi töid ning tehakse sisseastumiseks ettevalmistavaid loomingulisi hajutusi.
AJAKAVA
Laupäev, 13. aprill kell 12.00–14.30, ruum D-501
Laupäev, 4. mai kell 12.00–14.30, ruum D-501
Laupäev, 18. mai kell 12.00–15.15, ruum D-501
Laupäev, 25. mai kell 12.00–15.15,ruum D-501
Rohkem infot:
Einike Leppik, audiovisuaalse loomingu eriala lektor ja õppejuht
einike.leppik@eamt.ee
Fotol Robi Jõelehe töö.
Pühapäeval, 11. veebruaril tähistatakse Eesti Noorte Teaduste Akadeemia ja Tartu Ülikooli eestvedamisel Eestis neljandat korda rahvusvahelist päeva „Naised teaduses“, mille eesmärk on rõhutada naiste ja tüdrukute rolli teaduses, murda soostereotüüpe ning julgustada naisi teadusega tegelema.
Kampaania eestvedaja Eestis, Tartu Ülikooli arheoloogia ja analüütilise keemia kaasprofessor ning Eesti Noorte Teaduste Akadeemia liige Ester Oras on sõnanud, et päeva „Naised teaduses“ tähistamise eesmärk on ühelt poolt tuua esile ja väärtustada naisteadlaste igapäevatööd ning saavutusi. Teisalt soovitakse aidata kaasa soolise võrdõiguslikkuse edendamisele ja soostereotüüpide murdmisele nii akadeemilises maailmas kui ka ühiskonnas. „Naiste võrdne esindatus akadeemilises maailmas ja juhtpositsioonidel, nende aktiivne kaasamine ning võimestamine on parema ja mõjukama teaduse tähtsaim küsimus,“ leiab Oras.
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia õppe- ja teadusprorektor Margus Pärtlas: „Meie akadeemia ajaloos on naisteadlastel olnud väljapaistev roll: professor Urve Lippus juhtis olulisi muutusi meie muusikateaduse eriala arengus, aastakümneid lavakunsti osakonnas töötanud emeriitprofessor Lea Tormis on jätnud püsiva jälje Eesti teatriloo uurimisse, paljud tänased muusikud mäletavad eredalt emeriitdotsentide Tiia Järgi ja Merike Vaitmaa loenguid. Ka tänasel päeval on naised meie teaduserialasid koondavas osakonnas ja doktoriõppe keskuses juhtivatel positsioonidel ja aktiivsed. Osakonna tegevjuht on kultuurikorralduse vanemlektor Kaari Kiitsak-Prikk, doktoriõppe keskust ja doktorinõukogu juhib muusikaloo professor Kristel Pappel. Vanemteadur Žanna Pärtlas ja teadur Brigitta Davidjants on teadusprojektide vastutavad täitjad. Professor Kristi Kiilu on muusikapedagoogika eriala juht, professor Annukka Jyrämä kultuurikorralduse eriala akadeemiline juht. Vanemteadur Madli Pesti koordineerib doktoriõpet teatri alal, teadur Marju Raju juhib teaduseetika komisjoni. Vanemteadur Anu Kõlar on pühendunud Eesti muusikaloo uurija, teadur Anu Schaperi õlul püsib aga suuresti akadeemia kirjastustegevus. Loodan, et meie eilsete ja tänaste naisteadlaste silmapaistev töö innustab ka nooremat põlvkonda ja probleemid meie teadlaste järelkasvuga hakkavad lähiaastatel leevenema.“
Eesti Teadusagentuur esitab „Naised teaduses” päeva puhul juba seitsmendat korda nominente naissoost tippteadlaste portaali AcademiaNet, mis on naissoost tippteadlasi koondav üleeuroopaline andmebaas ja võrgustik, pakkudes lisavõimalust rahvusvaheliselt välja paista ning leida uusi koostöövõimalusi. Seekord saab nominatsiooni 16 Eesti teadlast, kelle hulgas on ka Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia professor Kristel Pappel. Nominendid on Kersti Pärna, Hedvig Tamman, Riina Rammo, Janika Leoste, Daria Miliaieva, Lill Sarv, Laura Piho, Pia Tikka, Piret Veerus, Kristel Pappel, Kaire Põder, Rutt Hints, Sirje Sildver, Pirjo Spuul, Agne Velthut-Meikas, Mari-Klara Stein. Õnnitleme!
Kõiki teadlasi ja üliõpilasi kutsutakse 8.–11. veebruarini kaasa lööma sotsiaalmeediakampaanias. Päeva „Naised teaduses“ kajastamisel saab sotsiaalmeediakanalites kasutada teemaviiteid #naisedteaduses, #womeninscience ja #minauurin.
Rahvusvahelist päeva „Naised teaduses“ hakati ÜRO eestvedamisel tähistama 2015. aastal.
Allikad: Tartu Ülikool, Eesti Teadusagentuur
President Alar Karis tunnustab tänavu vabariigi aastapäeval riikliku teenetemärgiga 151 inimest, kelle hulgas pälvivad Valgetähe V klassi teenetemärgi Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakõne vanemlektor Indrek Sammul ning kauaaegne pianist-kontsertmeister Meeli Ots.
Iseseisvuspäeva eel annab Eesti Vabariik oma kõrgeima tänu – riigi teenetemärgi – inimestele, kelle igapäevane tegevus laob järjest uusi kihte Eesti hoolivuse, märkamise ja kaitstuse seina, kirjutas president Alar Karis riigi teenetemärkide andmise otsuse eessõnas.
“Neid kõiki liidab ustavus põhimõtetele, millele me tahame näha Eestit toetumas: demokraatiale, õiglusele, tarkusele, järjekindlusele, headusele, ettevõtlikkusele, mõistmisele,” rõhutas riigipea.
President annab riiklikud teenetemärgid üle 21. veebruaril Eesti Rahva Muuseumis ning seda näeb Eesti Rahvusringhäälingu tele-eetris 24. veebruaril.
Info riiklike teenetemärkide saajate kohta leiab siit.
Õnnitleme!
Allikas: ERR
Kutsume teid osalema Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ja Tallinna Tehnikaülikooli ühise teadusprojekti “Vokalistide võimalused teksti arusaadavuse parandamisel – probleemid ja teaduslik baas” uuringus 13. veebruaril kell 16.30–18.00 EMTA suures saalis (Tatari 13).
Uuringu eesmärgiks on testida reaalses akustilises situatsioonis sulghäälikute tuvastamist lauldud tekstis. Osalejad istuvad saalis, kuulavad salvestatud helistiimuleid ja märgivad üles kuuldud häälikud. Taustainfona küsime inimese vanust, sugu ja emakeelt. Praktilistel eesmärkidel kogume ka osalejate kontaktandmeid. Analüüsi käigus kõik andmed anonümiseeritakse.
Osalema on oodatud inimesed vanuses 16–70. Pärast uuringu lõppu ootab osalejaid kohvilaud.
Uuringut rahastab Eesti Teadusagentuur ja sellele on väljastatud eetikakomitee luba. Kõigi osalejate vahel loositakse välja 20 piletit AHHAA teaduskeskusesse ja 20 piletit Eesti Ajaloomuuseumisse, mille üks osa on ka Teatri- ja Muusikamuuseum. Teatri- ja Muusikamuuseum tähistab 22. märtsil 100. sünnipäeva ja Ajaloomuuseum 19. veebruaril lausa 160. sünnipäeva.
Palun eelregistreerige end siin.
Lisainfo:
Muusikateaduse professor Allan Vurma
allan.vurma@eamt.ee
