Rubriik: Uncategorized @et
President Alar Karis tunnustab tänavu vabariigi aastapäeval riikliku teenetemärgiga 157 inimest, kelle hulgas pälvib Valgetähe II klassi teenetemärgi Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia emeriitprofessor Olav Ehala, Valgetähe IV klassi teenetemärgi kooridirigeerimise lektor Triin Koch ning Valgetähe V klassi teenetemärgi hääletehnika vanemlektor Anne Türnpu. Valgetähe V klassi teenetemärgi saab ka kirikuelu edendaja Marge Paas, kes õpetab akadeemias külalisõppejõuna filosoofiat.
Eesti Vabariik tänab iseseisvuspäeva eel oma teenetemärkidega inimesi, kelle pühendumus kutsetööle või kogukondlikule tegevusele on oluline osa Eesti tugevuse ja hakkamasaamise loos.
„Riigi teenetemärgid meie inimestele ja meie toetajatele välisriikides on kinnitus nendest väärtustest, millele Eesti toetub ja mida oluliseks peab. Avatus ja demokraatia, tarkus ja hoolivus, sihikindlus ja ettevõtlikkus, visadus ja isegi vaprus – need on põhimõtted, mis ühendavad teenetemärkide saajaid,” kirjutas president Alar Karis riigi teenetemärkide andmise otsuse eessõnas.
Vabariigi President annab riiklikud teenetemärgid üle 22. veebruaril Tallinna Muusika- ja Balletikoolis (MUBA) ning seda näeb Eesti Rahvusringhäälingu tele-eetris 24. veebruaril.
Info riiklike teenetemärkide saajate kohta leiab siit.
Õnnitleme!
Alates 1. jaanuarist on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemial uus nõukogu, kuhu kuuluvad Vabariigi Valitsuse otsusel Helin Kapten, Arete Kerge, Rein Oja, Anu Tali, Erkki-Sven Tüür, Lenno Uusküla ja Allan Vurma. Nõukogu liikmed on nimetatud ametisse viieks aastaks.
Täna, 31. jaanuaril kogunes nõukogu esimest korda. Kohtumisel valis nõukogu oma esimeheks Rein Oja, kes oli ka eelmise nõukogu esimees.
Täname eelmise nõukogu liikmeid ja soovime palju edu uuele nõukogule!
Eesti raamatu aasta avamispäeval 30. jaanuaril avati Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (EMTA) raamatukogus näitus “Valik vanimaid eestikeelseid trükiseid EMTA raamatukogus”.
Näitusel on välja pandud 25 teavikut raamatukogu arhiivist. Meie vanim eesti keelt sisaldav trükis pärineb 1845. aastast, see on eesti keele grammatika ja kirjaviisi uuendaja Eduard Ahrensi “Johann Hornung, der Schöpfer unserer Ehstnischen Kirchensprache” (“Johann Hornung, meie eesti kirikukeele looja”). Vanimad eestikeelsed noodid näitusel on aastast 1862: Emil Hörschelmanni “Mönned armsad laulud wagga süddame römustamisseks ühhe ehk kolme heälega laulda” ja Johann Voldemar Jannseni koostatud “Eesti lauliko wisi-ramat: 120 uut laulo-wisi “.
Lisaks saab näitusel vaadata Mozarti Reekviemi eestikeelset versiooni (välja antud 1870 “Peeterburgi linnas”), Helme kihelkonnakoolmeistri Andreas Erlemanni 1864. aastast pärinevat muusikaõpikut, Karl August Hermanni “Laulu ja mängu lehte”, eesti esimeseks soololaulu klassikaks ja ühtlasi enim esitatud soololauluks peetud Artur Kapi “Metsateel” 1904. aasta esmatrükki jpm.
Suur osa raamatukogu arhiivis olevaid muusika- ja teatrialaseid rariteetseid materjale on akadeemia raamatukogule saabunud annetuste teel. Käesoleva väljapaneku noodid ja raamatud pärinevad muuhulgas Arne Miku, Enn Oja, Harri Ilja, Leo Normeti ja Monika Topmani kogust.
Näitus jääb avatuks aprilli lõpuni. Olete oodatud vaatama!
Rohkem infot raamatuaasta kohta: https://raamatuaasta.ee/et
22.–24. jaanuarini toimus Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia töötajate traditsiooniks saanud koolitus- ja arutelunädal „Arenev akadeemia“.
Avasõnad ütles Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia rektor Ivari Ilja. Ettekannetega esinesid akadeemik Jaak Aaviksoo, kliiniline audioloog Sandra Vill, Tartu Ülikooli projektijuht Eveli Kuuse, Eesti Hariduse Kvaliteediagentuuri juhataja Heli Mattisen, aasta koolitaja 2024 tiitliga pärjatud Jaanus Kangur, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia muusikateaduse lektor Anu Veenre, õppeosakonna juhataja Piret Lehiste, professor Lembit Orgse, õppe- ja teadusprorektor Margus Pärtlas ning lektor Maksim Štšura. Lisaks ettekannetele toimusid praktilised töötoad ning õpetamist ja teadustööd toetavad koolitused.
22. jaanuaril andis kultuuriminister Heidy Purga EMTA suure saali laval pidulikult üle Lemba ja Wiiralti nimelised loomestipendiumid. 2024. aasta Artur Lemba stipendiaadid on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia üliõpilased Merilyn Jaeski, Greta-Liisa Aro ja Mariam Mikeltadze. Rohkem infot siit.
Galeriis on valik fotosid „Areneva akadeemia“ avaettekandest (22.01). Autor: Vahur Lõhmus
Kultuuriminister Heidy Purga andis kolmapäeval, 22. jaanuaril Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kontserdi- ja teatrimajas toimunud tseremoonial üle Artur Lemba nimelise stipendiumi kolmele muusikaüliõpilasele ning Eduard Wiiralti nimelise stipendiumi seitsmele kunstiüliõpilasele.
„Eduard Wiiralt ja Artur Lemba olid oma ajastu suunanäitajad, kelle looming elab edasi nii kodustes kunsti- ja kontserdisaalides kui ka laias maailmas. Nende kahe mehe nimel – ja nende loomingu toel – välja antavad stipendiumid on tõestuseks, et loovus, pühendumine ja kirg ei aegu. Aga iga traditsioon vajab uusi kandjaid – teie põlvkond on see, kes toob uued värvid, helid ja vormid Eesti kultuuri,” ütles kultuurminister Heidy Purga.
2024. aasta Artur Lemba stipendiaadid on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia üliõpilased Merilyn Jaeski, Greta-Liisa Aro ja Mariam Mikeltadze. 2024. aasta Eduard Wiiralti stipendiaadid on Lisette Sivard, Paul Rannik, Nele Kurvits, Kati Saarits, Elias Kuulmann, Liisamari Viik ja Loora Kaubi.
Eduard Wiiralti stipendiume makstakse alates 2004. aastast Wiiralti loomingu kasutamisest laekunud autoritasudest ja sellega toetatakse üliõpilaste õppe- ja loometegevust ning enesetäiendamist. Stipendiumi suurus on 3000 eurot. Eesti Kunstimuuseum lisab stipendiumile muuseumi kuldkaardi. Kaart on nimeline ning annab selle omanikule eluaegse tasuta külastusõiguse kõigis Eesti Kunstimuuseumi muuseumides.
Artur Lemba loomingulist stipendiumi antakse heliloomingu, klaveri ja muusikateaduse üliõpilastele. Stipendiumit makstakse Artur Lemba teoste kasutamise eest kogutud autoritasudest alates 2018. aastast. Stipendiumi suurus on 2000 eurot ning sellega kaasneb ka võimalus külastada Eesti Kontserdi hooajaprogrammi kontserte.
Fotol on kultuuriminister Heidy Purga, Kumu Kunstimuuseumi juhi Kadi Polli, Lemba stipendiaadid Merilyn Jaeski, Greta-Liisa Aro ja Mariam Mikeltadze ning Wiiralti stipendiaadid Paul Rannik, Kati Saarits ja Liisamari Viik.
Allikas: Kultuuriministeerium
Meediakajastusi:
Wiiralti ja Lemba stipendiumi said kümme üliõpilast (ERR, 22.01.2025)
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (EMTA) avab kõigile huvilistele uksed reedel, 28. veebruaril kell 10.30–15.00.
Päeva jooksul saab osaleda erialasid ja õppimisvõimalusi tutvustavates infotundides, avastada akadeemia õppehoonet ning kontserdi- ja teatrimaja, uudistada heli- ja videoinstallatsioone ning nautida noorte interpreetide lühikest kontserti.
Lisaks on avatud messiala, kus on võimalus tutvust teha Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia erialade ning akadeemia tegevustega lähemalt.
Päeva juhib doktorant, pianist Sten Heinoja.
PROGRAMM
Infotunnid ja erialade tutvustused toimuvad õppehoone fuajees (v.a kultuurikorralduse magistriõppe infotund). Lisaks infotundidele on kogu ürituse vältel avatud messiala, kus saab lähemalt uurida nii õppimisvõimaluste kui ka sisseastumistingimuste kohta lähemalt ja kuulda ka üliõpilaste endi muljeid Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias õppimisest.
Samuti on kõik huvilised oodatud kontserdile, kus esinevad üliõpilased Annabel Soode (sopran), Paula-Riin Selis (tšello) ja EMTA noorteakadeemia liige Madis Sikk (klaver), ning installatsiooniruumi “Kontrast ja kompromiss”, mis pakub värvikat ülevaadet EMTA audiovisuaalse loomingu õppesuuna üliõpilaste töödest.
10.30 Rektor Ivari Ilja tervitus
10.40 Muusika interpretatsiooni osakonna erialade tutvustus
Muusika interpretatsiooni osakonnas on võimalik õppida kõiki tähtsamaid klassikalise- ja nüüdismuusika instrumente: klahvpille (klaver, orel, klavessiin, akordion), keelpille (viiul, vioola, tšello, kontrabass, harf, klassikaline kitarr, kannel), puhkpille (flööt, oboe, klarnet, fagott, saksofon, metsasarv, trompet, tromboon, tuuba), löökpille, samuti klassikalist laulu ja kooridirigeerimist. Magistriõppes lisanduvad erialade valikusse orkestri- ja puhkpilliorkestri dirigeerimine, kammeransambel ja saateklass.
Osakonna juhataja Mihkel Poll annab lühiülevaate õppimisvõimalustest ja vastab huviliste küsimustele.
11.00 Muusikapedagoogika eriala infotund
Muusikapedagoogika õppekava juht Kristi Kiilu tutvustab infotunnis muusikapedagoogika õppekava lähemalt. Ühtlasi kuulame ka üliõpilaste endi vahetuid kogemusi ja muljeid õpingutest. Esinevad muusikapedagoogika rütmimuusika suuna üliõpilased Berit Hallik ja Vladimir Todurov.
11.30 Muusikakultuuri ja muusikateaduse eriala infotund
Infotunnis jagavad muusikakultuuri üliõpilased lähemalt infot nii bakalaureuseõppe muusikakultuuri kui ka magistriõppe muusikateaduse erialade kohta. Varasema muusikahariduse kõrval on õpingute eeldusena tähtis eelkõige sügav huvi ja soov muusikat mõista. Omandatud teadmised avavad uksi erinevates töövaldkondades, kus on vajalik muusika ja muusikakultuuri põhjalik tundmine – näiteks muusikakorralduses, -uuringutes ja -meedias.
12.00 Heliloomingu ja muusikatehnoloogia eriala infotund
Infotunnis tutvustab audiovisuaalse loomingu õppejuht, vanemlektor Einike Leppik heliloomingu ja muusikatehnoloogia õppekava erinevaid õppesuundasid ja tulevikuperspektiive ning selgitab põhjalikumalt, millistes valdkondades erialaste teadmistega tegutseda saab.
12.30 Pärimusmuusika eriala infotund
Pärimusmuusika õppejuht, lektor Karoliina Kreintaal tutvustab pärimusmuusika eriala õppekava, valikaineid ning siinseid õppejõude. Räägime tulevikuperspektiividest pärimusmuusiku, õpetaja ja miks mitte ka valdkonna sündmuste korraldajana.
12.30 Kultuurikorralduse magistriõppe infotund (A-202)
Kultuurikorralduse õppejuht Kai Kiiv annab ülevaate õppekavast, vastuvõtutingimustest ja stipendiumivõimalustest. Kultuurikorraldus on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ning Estonian Business School’i ingliskeelne ühine magistriõppekava, mis annab teadmised ja oskused kultuurivaldkonnas professionaalina tegutsemiseks.
13.00 Kontsert (kammersaal)
Madis Sikk (klaver)
Annabel Soode (sopran)
Paula-Riin Selis (tšello)
Kavas Tõnu Kõrvits, Fryderyk Chopin jt.
Madis Sikk astus 2022. aasta sügisel EMTA noorteakadeemiasse ning on täiendanud end erinevatel rahvusvahelistel meistrikursustel. Hetkel õpib ta Tallinna Muusika- ja Balletikooli (MUBA) 12. klassis. Sikk on pälvinud mitmeid auhinnalisi kohti konkurssidel ning 2024. aastal toimunud X Eesti pianistide konkursil pälvis ta Eesti Klaveriõpetajate Ühingu tulevikulootuse, Vanemuise Sümfooniaorkestri, Pärnu Linnaorkestri ja Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri eripreemiad.
Annabel Soode õpib EMTA bakalaureuseõppes klassikalise laulu erialal. Ta on üles astunud teater Variuse ja Kinoteatri lavastustes ning esitanud Benjamin Britteni teost “Les Illuminations” koos Eesti Riikliku Sümfooniaorkestriga (ERSO) Kaspar Männi juhatamisel. Ta on võitnud mitmeid konkursse ja pälvinud Tallinna talendi tiitli (2021, 2023). 2023. aastal esines ta Rahvusooper Estonia Vana Tallinna galakontserdil (dirigent Arvo Volmer). Möödunud ja käesoleval õppeaastal pälvis Annabel Soode Elfrida ja Erich Rämmeldi mälestusfondi toetusraha, mis on mõeldud noortele ooperilauljatele, kes õpivad Eesti Muusika-ja Teatriakadeemias.
Paula-Riin Selis õpib bakalaureuseõppes tšello erialal ja on aktiivne nii solisti kui ka kammermuusikuna. Ta on teinud koostööd erinevate ansamblite ja orkestritega, esitades nii klassikalist kui ka kaasaegset repertuaari. Ta on osalenud mitmetel meistrikursustel, rahvusvahelistel festivalidel ning saavutanud vabariiklikel noorte keelpillimängijate konkurssidel ja festivalidel mitmeid märkimisväärseid tulemusi.
13.30 EMTA lavakunsti osakonna infotund
Lavakunsti osakonna juhataja Mart Koldits tutvustab bakalaureuseõppesse vastuvõttu 2026. aastal. Õppima saab asuda näitleja, lavastaja ja dramaturgi õppesuunale.
14.00 MAJATUURID (eelregistreerimisega)
Majatuurid toimuvad:
kell 14.00
kell 14.15
Registreeru majatuurile hiljemalt 25.02 siin.
AVATUD TUNNID
Avatud tunnid annavad suurepärase võimaluse vahetult osa saada akadeemia õppetööst. Eelregistreerimine ei ole vajalik.
11.45–12.15 Hääleimprovisatsiooni avatud tund (ooperistuudio, A-403)
Hääleimprovisatsioonis tegeletakse häikimise ehk häälega improviseerimisega. Häälemängud koosnevad häälikutest kui kõlavärvidest, “silpide keelest”, impulsist ja karakterist, meloodiast ja rütmist, vormist, häälest, kehast ja ruumist. Iga üliõpilane saab olla juhi rollis ning oma loomingulisi ideid improkoori peal realiseerida.
11.30–14.00 Elektroakustilise ruumilise muusika kuulamisprogramm (C-005)
Esitlusele tulevad elektroakustilise loomingu eriala üliõpilaste teosed kui ka valik varasemate aegade muusikat tunnustatud heliloojatelt.
12.30–14.00 Helisünteesi avatud tund, õppejõud Hans-Gunter Lock (A-219)
11.00–15.00 Avatud installatsiooniruum “Kontrast ja kompromiss” (D-501)
Installatsiooniruum pakub värvikat ülevaadet audiovisuaalse loomingu õppesuuna üliõpilaste töödest. Vaatamiseks ja kuulamiseks on valitud viimastel aastatel loodud teoste paremik.
Erivajadusega külastajale
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia õppehoone välisukseni viib kaldtee, mis jätkub fuajees.
EMTA black box’i, kammersaali ja orelisaali pääseb liftiga.
EMTA kontserdi- ja teatrimaja juures (Tatari tn) on kaks parkimiskohta, mida saavad kasutada ka liikumispuudega inimesed. NB! Vajalik on parkimiskoha broneerimine vähemalt 1 tööpäev enne ürituse toimumist telefonil 5855 8459.
Loe erivajadustega üliõpilaste toetamisest lähemalt siit.
Grupibroneeringuteks palume ühendust võtta: margit.sellik@eamt.ee.
Nüüdismuusika interpretatsiooni ja loome (ingl k Contemporary Performance and Composition ehk CoPeCo) õppekava hõlmab nelja muusikakõrgkooli: Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Stockholmi Kuninglik Muusikakõrgkool (Rootsi), Lyoni konservatoorium (Prantsusmaa), Hamburgi Muusika- ja Teatrikõrgkool (Saksamaa).
Programm on eristuv ka vormiliselt – iga semester toimub erinevas ülikoolis.
CoPeCo on suunatud heliloojatele, nüüdismuusika esitajatele, elektronmuusikutele, helikunstnikele, aga ka neile, kes ei oska ennast sellel skaalal nii täpselt defineerida.
Üks programmi eeliseid on paindlikud õpivõimalused, mis arvestavad üliõpilaste vajaduste ja soovidega. Suurt tähelepanu pööratakse improvisatsioonile, muusikatehnoloogiale, algteadmiste andmisele kultuurikorralduses ning muusikaanalüüsi valdkonnas. Toimuvad erinevad töötoad koostöös teatri-, tantsu- ja filmiala professionaalidega.
CoPeCo on noorele loovisikule suurepärane stardiplatvorm rahvusvaheliseks tegevuseks.
Õppekava kaasjuht on EMTA nüüdismuusika vanemlektor Taavi Kerikmäe.
Avaldusi nüüdismuusika interpretatsiooni ja loome õppekavale saab esitada kuni 31. jaanuarini 2025 SAIS–is (avatud kohalikele kandidaatidele, avalduse esitamine tasuta).
Lisainfo: NÜÜDISMUUSIKA INTERPRETATSIOON JA LOOME
Laupäeval, 25. jaanuaril kell 18.00 esitletakse klubis Uus Laine raamatut “J.M.K.E.’s To The Cold Land”, mis räägib legendaarse punkbändi J.M.K.E. albumist “Külmale maale” (1989). Tegemist on UK kirjastuse Bloomsbury tuntud formaadiga sarjas 33 1/3 Europe, mille raames tutvustavad eri maade autorid mõne tähendusrikka albumi lugu. Inglise keeles ilmuva raamatu autor on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia teadur Brigitta Davidjants.
Autor räägib muusikakriitikute poolt 2014. aastal kõigi aegade parimaks Eesti albumiks hääletatud “Külmale maale” lugu, sidudes seda Eesti ajaloo erinevate etappidega. “Loomulikult on tegemist muusikaliselt ülihea plaadiga, aga punki armastava noorena oli see 1995. aastal ka meile paljudele nagu ajalooõpik, sest päris õpikuid ei olnud ning tollased ajaloojutustused meid kõiki ei kõnetanud. Selle albumi kaudu mõistsime, mida tähendasid stalinistlikud kuriteod, hiljem stagnatsioon ja lõpuks perestroika. Samas on plaat oma anarhistlik-patsifistliku sõnumiga piisavalt universaalne, et kõnetada igast põlvkonnast ja rahvusest kuulajaid,” seletab Davidjants raamatu lähtepunkti. Raamatu konsultant oli kõik need aastad ansamblit juhtinud ja selle asutajaliige Villu Tamme.
33 1/3 Europe sarja asutava toimetaja Fabian Holti sõnul väärib eesti muusika suuremat rahvusvahelist tähelepanu: “Sel raamatul on potentsiaali inspireerida uut kultuuri ja võimu teemalist mõtlemist praegusel kriitilisel ajalooetapil. Davidjantsi raamat räägib ühe põneva albumi loo, mõtiskledes bändi teekonna ja poliitilise hetke üle, visandades samas uusi perspektiive tulevase dialoogi jaoks, ületades ka geopoliitilisi piire.“
Hetkel saab raamatut osta kirjastuse kodulehelt ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia veebipoest, samuti raamatuesitlusel 25. jaanuaril klubis Uus Laine (raamatu hind on 20 eurot) ning alates veebruarist suurematest raamatupoodidest. Raamatuesitlus on tasuta, sellele järgneb kontsert, millele saab pileteid osta siit.
Raamatu kirjutamist on finantseeritud Eesti Teadusagentuuri grandist PSG838.
Meediakajastusi:
Villu Tamme: vanamehed ei tohiks üldse mingitel teemadel sõna võtta (ERR, 16.01.2025)
Brigitta Davidjants kirjutas raamatu legendaarse J.M.K.E. kõigi aegade parimast albumist (Postimees, 20.01.2025)
Kuku pärastlõuna: Brigitta Davidjants. J.M.K.E Külmale maale sai raamatusse (Kuku pärastlõuna, 24.01.2025)
GALERII ⟩ Paneme punki! J.M.K.E.’st kirjutatud raamatu esitlusele kogunes särav seltskond (Postimees, 25.01.2025)
Galerii: Tallinnas esitleti raamatut J.M.K.E. albumist “Külmale maale” (ERR, 26.01.2025)
GALERII | LEGENDAARNE! Klubis Uus Laine esitleti J.M.K.E. albumi „Külmale maale“ loomingut lahkavat raamatut (Õhtuleht, 27.01.2025)
Tänasest, 15. jaanuarist 2025 saab esitada avaldusi Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (EMTA) ning Estonian Business School’i (EBS) ingliskeelsele kultuurikorralduse ühisõppekavale.
Kultuurikorralduse magistriõppesse ootame kõiki, kes soovivad arendada oma professionaalseid oskuseid kunsti- ja kultuurimaailmas ning juhtida projekte, mis ühendavad inimesi ja ideid. Magistriprogrammis omandavad üliõpilased vajalikud teadmised ja oskused, et edukalt tegutseda mitmekülgsetes kultuuriprojektides.
Õpe on üliõpilaskeskne ja praktilise suunitlusega, õppejõududeks Euroopa oma ala tipud Eestist, Soomest, Suurbritanniast, Prantsusmaalt, Hispaaniast, Saksamaalt, Poolast ja mujalt. Õppekava läbinu saab nii Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kui ka Estonian Business School’i diplomi.
Magistriprogrammi lõpetanute seas on nii juhte, konsultante, ettevõtjaid kui ka õppejõude, kes on tegevad kultuurikorralduse akadeemilise valdkonna arendamisega rahvusvahelisel areenil. 98% kultuurikorralduse magistriõppe vilistlastest on tegevad kultuuri ja loomemajanduse valdkonnas ja töötavad avalikus ning erasektoris, sealhulgas riigiasutustes, ülikoolides, teatrites, muuseumides, MTÜ-des, sihtasutustes ja eraettevõtetes.
Kultuurikorralduse magistriõppekava eesmärk on anda teadmisi ja oskusi, et kiiresti muutuvas maailmas kultuurivaldkonna professionaalidena edasi liikuda.
Avaldusi saab esitada SAIS-is alates 15. jaanuarist 2025 (avatud kohalikele kandidaatidele, avalduse esitamine tasuta) ning DreamApply-s (avatud rahvusvahelistele kandidaatidele, avalduse esitamine tasuline) kuni 28. aprillini 2025.
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia annab välja seitse stipendiumi kultuurikorralduse erialal õppijatele. Rohkem infot siit.
4. veebruaril toimus eriala virtuaalne infotund, mille salvestust saab vaadata siit.
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (EMTA) kevadhooaja kontserdid ja etendused toovad kuulajateni-vaatajateni põneva valiku sündmusi pakkudes igale kultuurisõbrale midagi erilist.
Kevadel rõõmustab publikut koguni kolm festivali. Kolmandat aastat järjest, 16.–20. veebruarini toimuval tšellofestivalil „Crossing Bows“ osalevad tunnustatud tšellistid, õppejõud ja üliõpilased erinevatest Euroopa muusikakõrgkoolidest. Festival on suurepärane võimalus jälgida maailma tipptasemel tšellomängu ning samas tutvuda kohalike talentidega. Eraldi kontserdi EMTA black box’is annab Brasiilia muusik, maailmas ainulaadse elektroakustilise instrumendi Knurli mängija Rafaele Andrade.
Vanamuusikafestivalil Ceciliana, mis toimub 13.–16. märtsini, kuuleb erinäolisi kontserte alates vanamuusikast akordionitel kuni üliõpilaste traditsioonilise orelikontserdini Johann Sebastian Bachi muusikaga. Festivali avab Tallinna Barokkorkester koos solistidega. Esinevad tunnustatud muusikud ja õppejõud Dan Laurin (plokkflööt, Rootsi) ja Anna Paradiso Laurin (klavessiin, Itaalia), Duo Accenti Inglismaalt ja flöödiansambel Intra Vires Soomest.
Maikuus toimub heli, visuaali ja muusikatehnoloogia festival COMMUTE#7, mille fookus on sel korral vaimsel tervisel. Festivali avab 8. mail akadeemia suures saalis Gian Carlo Menotti ooper „Meedium“. Tegemist on EMTA klassikalise laulu ja audiovisuaalse loomingu üliõpilaste ühistööga, lavastaja on külalisõppejõud Liis Kolle. Festivali lõpetab ansambli Fractales (Belgia) kontsert, kes esitab III EMTA heliloomingu konkursi võidutööd.
Algaval kevadhooajal alustab uus kontserdisari „Musica aeterna“, mis toob kuulajateni klaveri- ja kammermuusikaõhtud põnevate kavadega EMTA õppejõudude ja külaliste esituses.
Koostöös SA Postimehe Fondiga jätkub populaarne klaveriõhtute sari „Klaverikunst“, kus sel kevadel esinevad pianistid Sten Lassmann (12. veebruaril) ja Age Juurikas (23. aprillil). Tartu Ülikooliga koostöös jätkub kontserdisari „Harmonia Universitatis“, mille raames astub 1. aprillil TÜ aulas üles EMTA puhkpilliorkester Toomas Vavilovi juhatusel, solist on viiuldaja Mari Poll.
EMTA sümfooniaorkestri kevadistel kontsertidel soleerivad noored tulevikutähed Elbe Reiter (viiul) ja Annabel Soode (sopran). 16. märtsil kõlab Elbe Reiteri esituses Tšaikovski viiulikontsert, dirigent on Toomas Vavilov. Annabel Soode esituses kuuleme 3. mail Richard Wagneri „Wesendoncki laulud“, dirigent on Arvo Volmer.
EMTA lavakunstikooli ja Eesti Noorsooteatri koostöölavastusena esietendub 6. aprillil George Orwelli romaani „1984“ põhjal samanimeline sõna-, visuaal- ja füüsilise teatri elemente siduv uuslavastus, mille lavastaja on Taavi Tõnisson. Laval on EMTA lavakunstikooli 32. lennu üliõpilased. Kevadhooajal jätkuvad sama lennu osalusel ka lavastused „vahe aeg” Von Krahli teatris ning „Püha Jõe kättemaks“ Eesti Noorsooteatris. 2. juulil esietendub Eesti Vabaõhumuuseumis 32. lennu lavastus, mida lavastab Anne Türnpu.
Alates 13. jaanuarist on kontserdipublikul võimalik soetada EMTA seeriapilet, mis annab võimaluse kokku panna oma kontserdikalender meelepäraste kontsertidega sarjadest „Musica aeterna“ ja „Klaverikunst“. Täpse info seeriapileti kohta leiab EMTA kontserdi- ja teatrimaja kodulehelt emtasaalid.ee.