Rubriik: Uncategorized @et

Kirke Karja kaitseb 20. detsembril kell 11.00 ruumis C-405 filosoofiadoktori (muusika) kraadi taotlemiseks tööd:

Protsessimuusika elementidest jazzmuusika kompositsioonis ja improvisatsioonis

Juhendaja: professor Kerri Kotta, PhD (EMTA)

Oponent: Mihhail Gerts, PhD (Tallinn/Berliin)

Doktoritööga on võimalik tutvuda SIIN ning trükisena EMTA raamatukogus.

Käesoleva uurimistöö valdkond on kaasaegne jazzmuusika, mille kompositsioonis ja improvisatsioonis kasutatakse protsessimuusikale omaseid tehnikaid.  Otsisin vastuseid järgnevatele küsimustele:
1) Kuidas muutub protsessimuusikalistel struktuuridel põhineva jazzmuusika kompositsioonigrammatika nii, et kuulamisgrammatika põhialused ei muutu?
2) Kuidas moodustada erinevaid ja suisa kontrastseid vormiosasid ilma protsessimuusikale omast kompositsioonilist struktuuri kaotamata?
Küsimustele vastamiseks analüüsisin nii teiste autorite kui ka iseenda loodud kompositsioone ja improvisatsioone, kasutades introspektiivset lähenemisviisi.

Uurimise tulemusena võib välja tuua järgnevad tähelepanekud:
1) Kui soovitakse muuta kompositsioonigrammatikat ilma muutusteta kuulamisgrammatikas, on oluline roll algideel, millest hakkab teos lahti rulluma. See peab olema piisavalt napp, universaalne ja omal moel iseloomutu, et see võiks omandada erinevaid vorme ja kujusid erinevates muusikalistes kontekstides. Algidee tõlgendusvõimalusi võib arvesse võtta juba lugu komponeerides ning pidada silmas, et seda saaks kasutada ka improvisatsioonis ilma esitaja isikupärast helikeelt kaotamata.
2) Juhul, kui algidee vastab eelpool nimetatud omadustele, on sellega võimalik luua kontrastseid vormiosasid ja struktuure. Kontrastid muusikas on elemendid, mille abil on võimalik luua pinget. Kuna jazzmuusikas kasutatakse palju ka improvisatsiooni, võib luua erinevaid vormiosasid ja struktuure ka reaalajas, s.t osana improvisatsioonist. Protsessidega improviseerimisega kaasneb tahes-tahtmata teose avatum vorm: vormiosad ei ole rangelt paika pandud. Lõplik fikseerimatus on vajalik, et jääks ruumi improvisatsiooni jaoks. [– – –]

Uurimistöö käigus leidsin, et soovin edaspidigi oma muusikas protsessitehnikaid rakendada, sest:
1) neid on olemas lõpmatul hulgal ning nende leiutamine on kaasahaarav tegevus;
2) neid polüfooniliselt kasutades ja kuhjates on võimalik luua värskena kõlavaid kihistusi;
3) kuna protsessimuusikas „kirjutab muusika ennast ise”, on võimalik olla inspiratsioonist vähemsõltuv.

Minu jaoks osutus huvipakkuvaks ka asjaolu, et protsessitehnikate kasutamine võimaldab saada inspiratsiooni teistestki valdkondadest, näiteks filosoofiast, etenduskunstidest, kirjandusest (polüfooniline romaan), geomeetriast ja maalikunstist. Lisaks avastasin, et kompositsiooni- ja kuulamisgrammatika mõistmine innustab mind autorina kuulaja tajuga „manipuleerima” ning otsima viise, kuidas kuulajas küsimusi tekitada. Muusika mängimine omandas minu jaoks uue tähenduse: senine esitusele orienteeritud tegevus asendus mängu kui protsessiga, justkui laua- või kaardimänguga, mis tuleb eelkõige iseenda jaoks huvitavaks muuta.

Muusikalise taju kohta on tehtud uuringuid, kuid üks edasisi tegevusi võiks olla fenomenoloogiline uurimus just käesoleva uurimistöö valguses: kuidas kuulaja täpselt protsesse tajub ning eristab. Lisaks tekkis mul käesoleva töö kirjutamise käigus huvi kitsamalt geomeetriast pärit ideestiku rakendamise vastu protsessilise muusika loomises ning selle loomeviisi uurimine.

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia müüb järgmised kapitaalremonti vajavad klaverid:

MÜÜDUD: Kontsertklaver Estonia (1962), inventarinumbriga 500
MÜÜDUD: Kabinetklaver Estonia (1971), inventarinumbriga 1212
Kabinetklaver Estonia (1973), inventarinumbriga 1429, hind 300 eurot
MÜÜDUD: Kabinetklaver Estonia (1970), inventarinumbriga 1078
Kabinetklaver Estonia (1971), inventarinumbriga 1213, hind 300 eurot
MÜÜDUD: Kabinetklaver Estonia (1971), inventarinumbriga 1178
MÜÜDUD: Kabinetklaver Estonia (1971), inventarinumbriga 1174
Kabinetklaver Estonia (1966), inventarinumbriga 534, hind 300 eurot

Klaverid on olnud viimased 21 aastat Tallinna Muusikakeskkooli kasutuses ja asuvad Tallinnas, aadressil Vabaduse pst 130. Ostjal tuleb transport organiseerida oma kuludega.

Huvi korral palume pöörduda akadeemia haldus- ja finantsdirektori Sille Rootsi poole: tel +372 6675 704, e-post: sille.roots@eamt.ee

Riho Pätsi Koolimuusika Fond tunnustab muusikahariduse edendajaid. 2021. aasta laureaadid on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia emeriitdotsent, Tallinna Muusikakeskkooli ja Vanalinna Hariduskolleegiumi viiulipedagoog Ivi Tivik, helilooja ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia doktorant, solfedžo ja muusikateooria lektor Riho Esko Maimets, Tallinna Reaalkooli muusikaõpetaja Heli Roos ning Võru Kesklinna kooli muusikaõpetaja Signe Rõõmus.

Ivi Tivik on Eesti tuntumaid viiulipedagooge, kes on andnud õpetaja, õppejõu, õpikute ja metoodiliste materjalide koostaja ja haridusalaste praktiliste uuenduste algataja ning elluviijana väärika panuse kogu viiulimängu arengule Eestis. Aastakümnetepikkusele tööle viiuliõpetajana Tallinna Muusikakeskkoolis lisandub üliõpilaste juhendamine Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias, aastaid ka Vanalinna Hariduskolleegiumi muusikakoolis. Ivi Tivik on EMTA emeriitdotsent. Tema isikupärane ja nõudlik õpetamisstiil on andnud suurepäraseid tulemusi, tema õpilased on osalenud juba õpingute ajal paljudel konkurssidel Eestis ja väliriikides, saavutades kõrgeid auhinnalisi kohti. Ivi Tiviku töös on tunda kõrget kvaliteeti ja peent viimistlust, mis ilmneb eredalt kontserdilavadel. Enamik Ivi Tiviku õpilastest on tuntud kodumaisel ja rahvusvahelisel areenil: Olavi Sild, Niina Murdvee, Mari Tampere-Bezrodny, Urmas Vulp, Ülo Kaadu, Aet Ratassepp, Kaido Välja, Lasse Joamets, Juhan Tralla, Linda-Anette Verte, Ivi Ots jpt. Oma viiulimängu õpetamise kogemusi on ta jaganud paljudel rahvusvaheliste seminaridel ja konverentsidel. Ivi Tiviku arvukad metoodilised artiklid on ilmunud Eesti keelpilliõpetajate ühingu ajakirjas ning EMTA interpretatsioonipedagoogika instituudi ajakirjas, osa valminud artikleid on veel ilmumisel. Tema koostatud on kolmeosaline viiulikool, mis on tekitanud positiivset vastukaja ka rahvusvahelises plaanis. Ivi Tivik on pälvinud rohket tunnustust. Talle on omistatud Valgetähe V klassi teenetemärk.

Helilooja Riho Esko Maimetsa teoseid mängitakse nii Eestis kui maailmas üha sagedamini. Tema muusika on kõlanud arvukatel festivalidel, kahel üldlaulupeol ning tema teosed on mitmete kollektiivide püsirepertuaaris: Eesti Filharmoonia Kammerkoor, Eesti Rahvusmeeskoor, Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, Kitchener-Waterloo Symphony Orchestra (Kanada), Curtis Symphony Orchestra (USA) jpt. 2014. aastal omandas  ta Philadelphias asuva Curtise muusikainstituudi diplomi kompositsiooni alal, 2019. aastal asus õppima Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia doktorantuuris. Maimetsa  õpetajad on olnud Helena Tulve ja René Eespere ning Christos Hatzis Toronto ülikoolist. Noore heliloojana on ta pälvinud mitmeid rahvusvahelisi auhindu, näiteks SOCAN Award, Karen Kieseri preemia (Kanada), highSCORE preemia (Itaalia), I preemia Villiers Quarteti konkursil (Suurbritannia). Riho Esko Maimets on loonud muusikat ka laste-, noorte- ja koolikooridele. Tema sulest valmis Eesti Meestelaulu Seltsi 2020. aasta poistekooride võistulaulmiseks tellitud A-kategooria kohustuslik laul „Sääl igatsedes hilju …“ ning 2021. aastal toimuva ENLS ja EMLS ühiseks laulupäevaks „Kodu(L)ootus“ loodud kolmeosaline kantaat „Kojup minda oodatanne“ poiste-, neidude-, nais- ja meeskooridele. 2019. aasta laulupeol kõlas ühendmudilaskooride esituses tema seatud „Rõõmulaul“, 2017. aasta noorte laulupeol tema loodud „Meie laul“. 2014. aastal valmis tema „Üles leida oma laul“ lastekoorile ja keelpillidele, mida esitati Tartu laulupeol. Ta on kirjutanud ka „Angele Dei“ ja „Imeline helin …“ lastekoorile, „Veni Emmanuel“ tütarlastekoorile, „Ave Maria“ mudilaskoorile jpt.

Laureaaditunnistuse juurde kuulub ehtekunstnik Jaan Pärna kujundatud hõbemärk ja stipendium 800 eurot.

Lisainfo leiab siit.
Allikas: Õpetajate Leht

25. novembrist 3. detsembrini 2021 leiab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias aset IV Tallinna rahvusvaheline pianistide konkurss, millest võtab osa 34 noort klaverimängijat 13 riigist.

Järjekorras neljanda Tallinna rahvusvahelise pianistide konkursi kõik kolm vooru toimuvad EMTA suures saalis. Osalejaid hindab rahvusvaheliselt tunnustatud pianistidest koosnev žürii koosseisus Eteri Andjaparidze (esinaine, Gruusia/USA), Ivari Ilja (Eesti), Juris Kalnciems (Läti), Antti Siirala (Soome) ja Igor Cognolato (Itaalia).

Lisaks pianistidele Eesti lähiriikidest võõrustab konkurss muu hulgas klaverimängijaid Hispaaniast, Prantsusmaalt, Indoneesiast, Jaapanist, Korea Vabariigist ja Hiinast. “Loodan, et vaatamata pandeemiast tingitud keerulisele olukorrale ning avalikel üritustel kehtivatele piirangutele pakub konkurss põnevust ja meeldejäävaid kunstielamusi, avastab uusi talente ning annab lavakogemusi, millele on edaspidises loomingulises elus kindel toetuda,” kommenteeris muusika- ja teatriakadeemia rektor Ivari Ilja.

Nõudlik kava annab pianistidele võimaluse näidata oma oskusi eri tahkudest. Esitada tuleb nii traditsioonilisi etüüde, klassikalist suurvormi, muusikat läbi erinevate ajastute ning kohustusliku punktina ka Eesti muusikat. Finaalvoorus saavad kuus parimat esitada klaverikontserdi koos Eesti Riikliku Sümfooniaorkestriga Arvo Volmeri juhatusel.

Konkursi kava ja reeglitega on võimalik tutvuda kodulehel tipc.eamt.ee ning Facebookis @tallinninternationalpianocompetition. Esimene ja teine voor on publikule prii sissepääsuga, piletid finaali on saadaval Fientas.

Varasemalt on Tallinna rahvusvahelise pianistide konkursi võitnud Mihkel Poll (2006), Kristi Kapten (2011) ja Anna Szałucka (2016).

Konkurssi korraldavad Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ning Eesti Pianistide Liit.

Tegemist on Nordplusi ooperivõrgustiku traditsioonilise sündmusega, mille eesmärk on tutvustada noori lauljaid, kes on oma õpinguid lõpetamas. Igal aastal korraldab ettelaulmist erinev liikmeskool. Kui esialgu pidi ettelaulmine toimuma Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia suures saalis kohapeal, siis pandeemia tõttu korraldatakse see virtuaalselt.

Ettelaulmisel osaleb seekord 44 bakalaureuse- ja magistriõppe viimase aasta tudengit kaheksast Põhja- ja Baltimaade kõrgkoolist. Ette tuli valmistada videosalvestus kolme vabalt valitud aariaga.

Salvestused saadeti ligi 150 Euroopa ooperimajade ja ooperiagentuuride esindajale, kel on võimalik neid kuu aja jooksul kuulata ning huvi korral üliõpilasega otse ühendust võtta.

EMTA üliõpilastest osalevad ettelaulmisel Karis Trass, Tambet Kikas, Triin-Eliis Süld ja Eva Maria Shepel.

Lisainfo: auditions2021.eamt.ee

Eile, 17. novembril tähistati Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias koolimuusika päevaga Heino Kaljuste (18.11.1925–28.07.1989) sünniaastapäeva. Traditsiooniliselt anti sel puhul välja Eesti Rahvuskultuuri Fondi Heino Kaljuste sihtfondi stipendium, mis läks sel aastal muusikapedagoogika eriala üliõpilasele. Stipendiaat on Tallinna Ülikooli ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia muusikaõpetaja ühisõppekava üliõpilane Liisi Einula.

Eesti Rahvuskultuuri Fondi Heino Kaljuste sihtfond loodi 2000. aastal Heino Kaljuste perekonna, Eesti Muusikaõpetajate Liidu ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia poolt ning annab välja stipendiumi muusikaõpetajale ja muusikapedagoogika üliõpilasele (üle aasta). Stipendium antakse traditsiooniliselt üle Heino Kaljuste sünniaastapäeval.

Heino Kaljuste pidas oluliseks noorte muusikaõpetajate põhjalikku ja süsteemset ettevalmistust ning sellele pühendununa töötas ta riiklikus konservatooriumis (1957–1986) ning pedagoogilises instituudis (1969–1971) koorijuhtimise ja metoodika õppejõu ning professorina. Muusika- ja teatriakadeemia täienduskoolituskeskuse juhataja, koorijuht ja muusikapedagoog Ene Kangron on teda iseloomustanud: “Õppejõuna seadis Heino Kaljuste eesmärgiks valmistada ette koolitööle orienteeritud ja professionaalse ettevalmistusega muusikaõpetajaid. Ta suhtus erakordse põhjalikkusega nii loengutesse kui ka üliõpilaste praktikasse koolis, pidas loomulikuks, et üliõpilased saaksid hea erialase ettevalmistuse – pillimängu- ja dirigeerimisoskuse, teadmised muusikaloost ja -teooriast ning muusikaõpetuses tõhusalt toimiva metoodika.”

Tänane muusikaõpetajakoolitus jätkab Heino Kaljuste loodud traditsioone, kaasajastades küll sisu ja vahendeid, kuid säilitades musitseerimise ja muusikalise kirjaoskuse edendamise põhimõtteid.

Meediakajastus:
ERRi kultuuriportaalis siin
Postimehe haridusportaalis siin

SA Eesti Rahvuskultuuri Fond määras Eesti Teaduste Akadeemia allfondist noore teadlase stipendiumi (4500 eurot) Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia teadurile Marju Rajule teadustööks muusikapsühholoogia valdkonnas.

Eesti Teaduste Akadeemia fond toetab doktorikraadiga Eesti teadlaste uurimistööde tegemist, stipendium on mõeldud kasutamiseks ühe aasta vältel.

Väiksemaid stipendiume jagus ka EMTA üliõpilastele. Rohkem infot siin.

Õnnitleme!

22. novembril kell 19.00 tuleb Eesti Draamateatris lavastatud lugemisele Mats Traadi romaani “Tants aurukatla ümber” dramatiseering, mille autoriks on Voldemar Panso. Teksti põhjal sündinud 1973. aasta lavastus on saanud legendiks oma eredate vormivõtete ja sisemise taotlusega anda rahvale tagasi ametlikus ideoloogias aastakümneid maha salatud rahvuslik ajalugu ja ajalooteadvus. Toonased kultuuritsensorid mõistsid, et näitlejate mängu tsenseerida pole võimalik, nii keelati lavastuse arvustuste avaldamine ja suretati lavastus välja etenduste arvu järjest vähendades.

Draamateatri suures saalis loetakse lavastuse alustekstile lisaks ka tekste ja katkendeid, mis kirjeldavad lavastuse loomislugu ja vastuvõttu. Eesmärk on anda aimu 1973. aastal esietendunud lavastuse stiilist ja atmosfäärist.

Lavastajad → Anu Lamp (Tallinna Linnateater) ja Mehis Pihla
Kunstnik → Kristjan Suits (Tallinna Linnateater)
Valguskujundaja → Priidu Adlas
Helikujundaja → Robert Jürjendal
Videokujundaja → Tauno Makke
Liikumisjuht → Ingmar Jõela

Loevad → Kaie Mihkelson, Rein Oja, Martin Veinmann, Markus Luik, Raimo Pass, Tiit Sukk, Jüri Tiidus, Guido Kangur, Laine Mägi, Märten Metsaviir, Kersti Kreismann, Maria Klenskaja, Ülle Kaljuste, Christopher Rajaveer, Karmo Nigula, Kersti Heinloo Eesti Draamateatrist; Anu Lamp, Indrek Ojari, Tõnn Lamp, Elisabet Reinsalu Tallinna Linnateatrist; Jaak Prints EMTA lavakunstikoolist ning EMTA lavakunstikooli 31. lennu üliõpilased Markus Andreas Auling, Karl Birnbaum, Richard Ester, Lauren Grinberg, Hanna Brigita Jaanovits, Laurits Martin Muru, Hele-Riin Palumaa, Herman Pihlak, Kristina Preimann, Kristin Prits, Emili Rohumaa, Alice Siil, Juhan Soon, Astra Irene Susi, Rasmus Vendel, Edgar Vunš.

Ilmunud on EMTA RESONANTS – uudiskiri nr 6
Loe siit.

Sel pühapäeval, 14. novembril algab nädal aega kestev Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia esindusfestival müriaadFEST. Teist aastat järjest avab akadeemia festivalinädalaks uksed Eesti ainsa muusika- ja teatriülikooli põnevasse loomingulisse maailma. Esitletakse mitmekülgselt andekaid interpreete ning tutvustatakse erinevatele ajastutele omaseid väljendusviise klassikast üliõpilaste uudisloominguni välja. Festival pakub läbilõiget akadeemias toimuvast, millest kujuneb kontsertide ja etenduste tõeline müriaad.

„müriaadFEST sai ellu kutsutud eesmärgiga jagada ühe nädala jooksul publikuga seda, millega Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias igapäevaselt tegeletakse. See on ainukordne võimalus kõikidele kultuuriaustajatele, kuid ka neile, kes plaanivad akadeemiasse õppima tulla, tutvuda osaga siinsest maailmast,“ ütleb loometegevuse ja välissuhete prorektor Henry-David Varema ning lisab: „Festival võeti eelmisel aastal väga soojalt vastu. Loodame, et vaatamata meid ümbritsevale keerulisele olukorrale saame jääda ülikoolina alati avatuks ning seeläbi anda oma panuse Eesti kultuuri jätkuvasse arengusse ja mõjutada inimeste üldist heaolu.“

müriaadFEST algab 14. novembril kell 17 muusika- ja teatriakadeemia suures saalis Ester Mägi mälestuskontserdiga, kus astuvad üles akadeemia sümfooniaorkester ja solist Helen Lepalaan (metsosopran) Paul Mägi juhatusel. Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia teeb sellega sügava kummarduse oma audoktorile.

Avapäev jätkub kell 20 black box’is kontserdiga „Jazz akadeemias. Tõnu Naissoo 70“, kus esinevad akadeemia džässmuusika eriala üliõpilased.

Esmaspäeval, 15. novembril kell 19 toimub suures saalis kontsert „Ajast aega XXIV. Hommage à Saint-Saëns“, kus esinevad Freya Frischknecht (flööt), Laura Veroli (klarnet), Kanako Tajimi (klaver), Helina Sommer (viiul), Liidia Ilves (klaver), Maria Elonen, (flööt), Anni Ritson (klarnet), Alexey Savinkov (oboe), Nariman Amiraslanov (klaver).

müriaadFESTi kolmandal päeval, 16. novembril kell 19 avaneb EMTA suures saalis võimalus kuulata akadeemia kompositsiooniüliõpilaste uudisloomingut. Laval on Elisa Polov (klaver), Juho Ahmas (tšello), Yumiko Matsuyama (viiul), Anna Smirnova (klaver), Saba Bitarashvili (bass), Nariman Amiraslanov (klaver), Liene Nitiša (klaver), Julia Janiak (metsosopran), Nigarkhanim Suleymanova (klaver), Ilana Lode (klaver), kes esitavad Astra Susi, Pranav Sivakumari, Ryan Adamsi, Serhat Günay, Alireza Farajianhamedani, Nigarkhanim Suleymanova, Alise Bērziņa loomingut.

Kolmas päev jätkub kell 21 black box’is, kus toimub Juan Fran Cabrera (live-elektroonika, audiovisuaalne kompositsioon) multimeedia installatsioon-kontsert „ONNAMXS 1“.

Festivali neljas päev, 17. november on pühendatud koolimuusikale. Suures saalis kell 19 algaval sündmusel teevad ettekanded muusikapedagoogika eriala üliõpilased Aveli Meeles, Mareta Pedak, Elo Vimm, Laura-Liis Kütt ja Andrea Kuzilov ning professor Kristi Kiilu. Esineb tütarlastekoor Ellerhein, dirigeerib Ingrid Kõrvits.

18. novembril kell 19 oodatakse kuulajaid kontserdile „Klaverivirtuoosid. Eesti klaverimuusika pärlid“, kus astuvad üles Sten Heinoja, Viola Asoskova, Carolin Karo, Hyewon Chung, Piret Mikalai, Sven-Sander Šestakov, Evita Lohu, Tähe-Lee Liiv, Arina Makarenko, Ilana Lode, Mantas Šernius, Sten Lassmann. Kavas on Saar, Eller, Mägi, Tormis, Tubin, Pärt jt. Kontsert toimub koostöös Eesti Pianistide Liidu ja EMTA doktoriõppe keskusega.

Festivali kahel viimasel päeval, 19. ja 20. novembril kell 19 saab akadeemia black box’is vaadata muusika- ja teatriakadeemia lavakunsti osakonna 30. lennu lavastust „JOOKS“, mille on lavastanud Tiina Mölder ja Helen Reitsnik. Laval on üliõpilased Hardo Adamson, Maria Ehrenberg, Elo Tuule Järv, Maria Teresa Kalmet, Merlin Kivi, Jaan Tristan Kolberg, Karel Käos, Maria Liive, Alden Kirss, Maarja Mõts, Jass Kalev Mäe, Hardi Möller, Tuuli Maarja Põldma, Mark Erik Savi.

Kõikidele müriaadFESTi kontsertidele on sissepääs tasuta. Lavastusele „JOOKS“ on müügil piletid hinnaga 18/13 eurot. Kõik piletid on saadaval Fientas.

Festivali programm: https://emtasaalid.ee/myriaadfest/

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia palub kõikidel festivalikülastajatel tutvuda piirangutega, mis seotud COVID-19 leviku takistamisega.