Rubriik: Uncategorized @et

Infotunnid annavad soovijatele võimaluse kohtuda kursuse põhiõppejõududega, esitada küsimusi kandideerimise ja vastuvõtukatsete kohta ning saada täpsemat teavet kursuse kohta. Kohal on õppekava vilistlased, kes jagavad meelsasti oma kogemusi.

Valida saab järgmiste aegade vahel:
1. detsember 2021
10.00 (GMT +2)
20.00 (GMT +2)

10. jaanuar 2022
10.00 (GMT +2)
20.00 (GMT +2)

20. veebruar 2022
16.00 (GMT +2)

Infotunni pikkus on 1,5 tundi.

Vajalik on eelregistreerimine, mida saab teha SIIN.

Enne infotunni toimumist saadetakse registreerunutele zoom-link.

Kui teil on küsimusi, mis vajavad vastuseid enne infotundi, võtke palun ühendust meili teel: info_cppm@eamt.ee

Sisseastumisavalduse esitamise tähtaeg on 1. märts 2022.

13. novembril 2021 esietendub Von Krahli Salongis lavakunsti osakonna XXX lennu lavastajaüliõpilase Marta Aliide Jakovski bakalaureuselavastusena Juha Jokela “Fundamentalist”. Lavastuse kunstnik on Eesti Kunstiakadeemia stsenograafiaüliõpilane Kristel Zimmer, valguskunstnik Priidu Adlas, mängivad Erki Laur ja Liisa Saaremäel. Näidendi on soome keelest tõlkinud Kai Aareleid. Lavastajat juhendab Elmārs Seņkovs (Läti Kultuuriakadeemia), kunstniku juhendaja on Ene-Liis Semper (Eesti Kunstiakadeemia).

“Fundamentalist” on lugu armastusest. Tegelasteks on uuendusmeelne pastor Markus, kes on avalikult tunnistanud end olevat saatana tööriist, ning tema kunagine hea sõber Heidi, kes on oma elu jooksul hulpinud siia-sinna nagu elutu ajupuu. Saatuslikul sügisööl kohtuvad Markus ja Heidi taas ning sealt saab alguse nende omavaheline spirituaalne sõda ja tõeotsing. Selle käigus tuleb ümber hinnata, mida nad usuvad ja miks. Mis on tõde? Kas saab eksisteerida korraga mitu tõde?

Kas on võimalik aidata teist inimest omakasupüüdmatult? Kui kaugele võib selle sooviga minna?
Kui kaugele ulatub ühe inimese vastutus teise ees?
Mis on fanatism ja mis hetkel muutub see ohtlikuks?

Markusega on võimalik kohtuda Von Krahli Salongis, et saada osa pastori isiklikust pihtimusest.

Esietendus 13. novembril 2021 Von Krahli Salongis.

Lavastus sünnib EMTA lavakunsti osakonna ja Von Krahli Teatri koostöös. Toetab Eesti Kultuurkapital.

Esmaspäeval, 1. novembril algas üliõpilaste vastuvõtt Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kaasaegsete etenduskunstide erialale (CPPM). Vastuvõtuperiood kestab 31. jaanuarini 2022 ning vastuvõtukatsed toimuvad alates 7. märtsist kuni 17. aprillini üle maailma erinevates linnades: Tallinnas, Berliinis, Milanos, Londonis, Soulis ja Melbourne’is.

EMTA kaasaegsete etenduskunstide eriala magistritaseme õpe toimub inglise keeles. Õppetööd viivad läbi rahvusvaheliselt tunnustatud lavastajad, koreograafid, etenduskunstnikud ja kompaniid tervest maailmast: Anne Bogart (USA), Olivier de Sagazan (Prantsusmaa), Juan Dominguez (Hispaania), Kim Coller (Kanada), Theodoros Terzoupoulos (Kreeka), Guillaume Pige (Inglismaa), Stacy Makishi (Hawaii, USA), Tadashi Endo (Jaapan), Fran Barbe (Austraalia) ja paljud teised.

Õppetööd juhib kaasaegsete etenduskunstide juhtiv professor Jüri Nael.

Kaasaegsete etenduskunstide eriala on loodud usus, et noorte etenduskunstnike arengut toetavad eelkõige kohtumised inspireerivate kunstnikega ning võimalus kogeda lähedalt ja ausalt nende loomeprotsessi. Kandideerima on oodatud kõik etenduskunstnikud, kes soovivad end arendada ja ka ümber mõtestada või vaidlustada oma senist erialast praktikat. Ülemine vanusepiirang puudub ning uksed on eriti avatud neile, kel juba esineja ja loojana kogemus ette näidata.

2021. aasta kevadel lõpetas kaasaegsete etenduskunstide eriala esimene lend: 12 üliõpilast 8 riigist. Nende lõputöödest sündis rahvusvaheline etenduskunstide festival CPPM Manifestal, mis toimus maist juunini ja mille raames anti üle 70 etenduse erinevais paigus üle Tallinna.

2022. aastal võtab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kaasaegsete etenduskunstide erialale vastu 18 uut üliõpilast.

Tutvu ka kaasaegsete etenduskunstide eriala värskelt uuenenud veebilehega SIIN.

Aasta alguses rakendus Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia uus koduleht eamt.ee. Kaasaegne veebikodu loodi eesmärgil, et see oleks kasutajasõbralikum, arvestaks akadeemia struktuuri ning osakondade-allüksuste spetsiifikat, samuti üliõpilaste ning uute üliõpilaskandidaatide vaadet. Arendustööde üheks etapiks oli ka kaasaegsete etenduskunstide eriala (CPPM) lehe kolimine akadeemia lehele. Nüüdseks on töödega lõpuni jõutud ning avatud on uus ja värske leht, mille esilehele saab siit (suunava lühidomeenina on kasutusel mastersincppm.com).

Uue etenduskunstide eriala kodulehe visuaalne identiteet on valitud kirev ja värviline, et äratada noorte etenduskunstnike huvi ja tähelepanu. Samuti on põhjalikult dokumenteeritud kõik eriala senised projektid koos rohke pildi- ja videomaterjaliga.

Lehekülje aitas üles ehitada ja materjalid detailselt ette valmistada EMTA kaasaegsete etenduskunstide juhtiv professor Jüri Nael. Inglisekeelseid tekste aitasid toimetada Marshall Stay ja Giacomo Veronesi, eestikeelseid tekste Liina Jääts. Visuaalse identiteedi looja on Robi Jõeleht Polaar Stuudiost. Kodulehe arendaja on Jon & Pun. Tehnilist tuge pakkus Innar Järva ja kodulehe projekti juhtis Maris Muul.

Hea akadeemia pere!

Vabariigi Valitsus kehtestas 19. oktoobril uued COVID-19 kriisi meetmed, mida laiendati 28. oktoobril. Meetmete peamine eesmärk on vältida haiglate ülekoormust ja meditsiinisüsteemi kokkuvarisemist ning senisest tõhusamalt pidurdada koroonaviiruse epideemilist levikut.

Kuna pandeemilise olukorra halvenemine on tõsiseks ohuks ka Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia õppetöö ning kavandatud sündmuste toimumisele, tuleb meil kõigil ühiselt pingutada ning, taludes karmistuva sisekorraga kaasnevaid ebamugavusi, tagada kõige olulisem, meie tudengite ja töötajate tervis ning meie õppe-, teadus- ja loometegevuse jätkumine.

Alanud õppeaastal on olnud nakatumisi nii akadeemia töötajate kui ka üliõpilaste hulgas, kuid suuremaid COVID-19-koldeid ei ole seni õnneks tekkinud. Arvestades Eestis praegu valitsevat üldist olukorda, on risk nende tekkimiseks aga ohtlikus kasvutrendis ning seetõttu on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias kehtestatud alates 29. oktoobrist 2021 järgnevad reeglid ja juhised:

• Rektoraat kutsub üles kõiki üliõpilasi ja töötajaid, kes ei ole veel koroonaviiruse vastu vaktsineeritud, seda kiiresti tegema. Erinevad vaktsiinid on kõigile vabalt saadaval.
• Kaitsemaski kandmine akadeemia õppehoonetes on kõigile kohustuslik. Kaitsemaski tuleb kanda kõikides tegevustes, kus see tegevuse iseloomust tulenevalt on võimalik. Soovitav on kanda meditsiinilisi või nendega võrdsustatud kaitsemaske.
• Vaba sissepääs EMTA õppehoonetesse on vaid akadeemia üliõpilastel ja töötajatel. Hoone peauks avaneb isikustatud magnetkaardiga. Palume kõigil akadeemia liikmetel välisuksel jälgida, et teiega koos ei siseneks õppehoonesse mõni majaväline inimene. Akadeemia külalised, sh pedagoogilise praktika õpilased ja täiendusõppijad võivad õppehoonetesse siseneda vaid rektoraadi liikme (lavakunsti osakonnas osakonna peakoordinaatori) antud nimelise loa alusel. Kõik külalised peavad tõendama, et nad on vaktsineeritud või COVIDit viimase 6 kuu jooksul põdenud. Negatiivne testitulemus ei anna külalisele majja sisenemiseks õigust.
• Akadeemias toimuvatel avalikel kontsertidel, etendustel ja muudel sündmustel tõhustatakse COVID-tõendite kontrolli. Vastavalt Vabariigi Valitsuse otsusele ei ole tõendina enam kehtiv negatiivne testi tulemus (v.a 12-17-aastaste laste puhul). Aktsepteeritud COVID-tõendi olemasolu hakatakse kontrollima saali sissepääsude juures.
• Suure osalejate arvuga sündmuste korraldamise otstarbekust tuleks lähikuudel väga kriitiliselt hinnata. Kui vähegi võimalik, tuleks üritused edasi lükata või korraldada veebis.
• Kuna Eestist tulnud vaktsineerimata reisijatele kehtib paljudes riikides karantiininõue, vormistab EMTA välislähetusi vaid vaktsineeritud või viiruse viimase 6 kuu jooksul läbi põdenud töötajatele ja üliõpilastele.
• Õppetöö korralduses olulisi muudatusi praegu kavandatud ei ole. Õppetöö toimub reeglina lähiõppe vormis akadeemias kohapeal. Aine eest vastutava erialarühma õppejuhiga kooskõlastatult võib õpet läbi viia ka kaugõppe vormis, kui selle tagajärjel ei kannata õppe tulemuslikkus ega õpiväljundite saavutamine.
• Konkreetseid piirarve ühes õpperuumis viibijatele seatud ei ole, kuid võimalusel tuleks järgida inimeste hajutamise põhimõtet ja suuremate õpperühmade puhul eelistada suuremaid õpperuume.
• Õppejõud peab tagama, et õppetööl osalejad oleks nimeliselt registreeritud (paluma üliõpilastel end registreerimislehele kirja panna, märkima puudujaid vm). See võimaldab kellegi nakatumise korral kiiremini tuvastada temaga lähikontaktis olnud isikute ringi.
• Viirusesse nakatumise vähimagi kahtluse korral on akadeemiasse tulek rangelt keelatud. See nõue kehtib nii vaktsineeritud kui ka vaktsineerimata töötajate ja üliõpilaste puhul. Nakkussümptomite ilmnemisel tuleb ühendust võtta perearstiga ja lasta end testida. Kui test osutub positiivseks, tuleb jääda eneseisolatsiooni seniks, kuni arst tunnistab Teid terveks. Koroonasse haigestumisest on töötaja kohustatud teatama personalijuhile (eve.tobias@eamt.ee, tel 6675 705), üliõpilane peab sellest informeerima viivitamatult õppeosakonna juhatajat (jane.kreek@eamt.ee, tel 6675 711).
• Koroonasse nakatunuga lähikontaktis olnud vaktsineerimata isikud peavad jääma 10 päevaks eneseisolatsiooni ja sel ajal on nende sisenemine akadeemia õppehoonetesse rangelt keelatud. Vaktsineeritud või haiguse viimase 6 kuu jooksul läbipõdenud isikutele haigestunuga lähikontaktis olemine isolatsioonikohustust kaasa ei too, kuid ikkagi tuleks olla ettevaatlik ja enne õppehoonesse tulekut igaks juhuks end testida.
• Õppejõul ei ole kohustust eneseisolatsiooni määratud üliõpilastele ärajäänud tunde järele teha või veebiõpet pakkuda.
• Kui akadeemia töötajal ei ole eneseisolatsioonis viibimise tõttu võimalik tööl käia, tuleb sellest teavitada vastava haldusala eest vastutavat rektoraadi liiget, kellega lepitakse kokku kaugtöö tegemise võimalus või töölt eemalviibimise alus.
• Haigussümptomitega akadeemiasse tulemine või isolatsioonikohustuse eiramine seab ohtu teiste akadeemia liikmete tervise ning toob endaga kaasa sanktsioonid.
• Vaktsineerimata ja haigust mitte läbi põdenud töötajad on jätkuvalt kohustatud end vähemalt kord nädalas testima. Kuna ministeerium enam selleks otstarbeks testikomplekte ülikoolidele ei eralda ning üleminekuajaks EMTA-le antud testide varud on ammendunud, siis edaspidi on testide hankimine töötaja enda kohustus ja vastutus.
• Akadeemia töötaja või üliõpilase tervisest tulenevatel meditsiiniliselt tõendatud põhjustel võib ülaltoodud nõuetes lubada erandeid. Töötajatel palume vastava probleemi korral pöörduda haldusala juhtiva rektoraadi liikme poole, üliõpilastel õppeosakonna juhataja poole (jane.kreek@eamt.ee, tel 6675 711). Soovi korral võib küsimuse lahendamiseks või nõu saamiseks pöörduda ka võrdse kohtlemise usaldusisiku (EMTA psühholoogi) poole (elina.kivinukk@eamt.ee). Akadeemia tagab, et ühegi töötaja ega üliõpilase terviseandmeid ei avalikustata.
• Akadeemia söökla on avatud akadeemia töötajatele ja üliõpilastele, erandina ka õppehoonesse lubatud külalistele.
• Raamatukogu teenindab akadeemia liikmeid tavapäraselt. Akadeemiavälised lugejad võivad raamatukokku siseneda vaid eelregistreerimisel ja COVID tõendi esitamisel.
• Akadeemia peab vastutöötamist ülaltoodud meetmetele, nende kuritahtlikku eiramist või teaduslikult ebapädeva informatsiooni aktiivset levitamist akadeemia liikmele mittekohaseks ja akadeemilise eetikaga vastuolus olevaks.

Olgem hoitud!

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia rektoraat

25. oktoobril 2021 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia suures saalis toimunud konkursil pälvis Lilian Semperi stipendiumi (1500 eurot) EMTA bakalaureuseõppe üliõpilane Evita Lohu (juhendaja lektor Mihkel Poll) ning Helmi Valtmani stipendiumi (1000 eurot) EMTA doktorant Mantas Šernius (juhendaja professor Ivari Ilja).

Kokku osales konkursil 13 noort pianisti, keda hindas žürii koosseisus prof Lembit Orgse ja vanemlektor Lauri Väinmaa.

Stipendiumid eraldati Eesti Rahvuskultuuri Fondi kaudu.

Palju õnne!

Esmaspäeval, 18. oktoobril jõudis lõpule pikk protsess, mille käigus leppisid Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia rektoraat ning akadeemia ametiühing kokku kollektiivlepingu uuendatud sisus.

Lepingu allkirjastasid pidulikult senati ruumis rektor Ivari Ilja ja ametiühingu usaldusisik Olga Tungal. Dokumendiga saab tutvuda siin.

Kollektiivleping on vabatahtlik kokkulepe töötajate ja tööandja vahel, millega saab kindlaks määrata töötamise tingimused. Kollektiivlepingu sõlmimist, kehtimist, lõppemist ja sisu reguleerib kollektiivlepingu seadus.

Arvo Pärdi Keskus ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia korraldavad helilooja 85. sünnipäeva puhul rahvusvahelise teaduskonverentsi, mis on pühendatud Arvo Pärdi loomingu ja seda ümbritseva kultuuriruumi uurimisele. Programmi kuraator on EMTA professor ja muusikateaduse õppejuht ning Arvo Pärdi Keskuse loomenõukogu liige Toomas Siitan.

Aasta võrra edasi lükkunud konverents pealkirjaga „Arvo Pärt – tekstid ja kontekstid“ toimub 15.–16. oktoobril 2021 Arvo Pärdi Keskuses ja veebikeskkonnas ning selle eesmärk on elavdada Arvo Pärdi loomingu uurimist ja lahtimõtestamist. Õpetlased Euroopast, Austraaliast ja Ameerika Ühendriikidest otsivad uusi vaatenurki Pärdi heliteoste tekstianalüüsile, avavad selle teoloogilisi ja kultuurilisi taustu ning mõtestavad tema loominguprotsessi eripärasid.

“Nii nagu Arvo Pärdi looming kõnetab kogu maailmas erinevaid publikukihte ja inspireerib erilaadseid kunstilisi tõlgendusi, on sellest saanud ka nähtus, millest huvituvad teoloogia, muusika- ja religioonipsühholoogia, kultuurisotsioloogia, kunstiteadus ja mitmed teisedki valdkonnad,“ ütles professor Toomas Siitan.

Konverentsi ettekandjate hulgas on tunnustatud Pärdi-uurijad, monograafiate või publikatsioonide autorid Peter J. Schmelz (Arizona Ülikool, USA), Leopold Brauneiss (Viini Muusika ja Esituskunstide Kõrgkool, Austria), Peter C. Bouteneff (Püha Vladimiri Õigeusu Teoloogiline Seminar, USA), Jeffers Engelhardt (Amhersti Kolledž, USA), Kevin C. Karnes (Emory Ülikool, USA), Andreas Waczkat (Göttingeni Ülikool, Saksamaa), Chris May (sõltumatu muusikateadlane, Sydney, Austraalia) ning Eestist Toomas Siitan ja Mart Humal (Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia), Tauri Tölpt (Tartu Ülikool, EELK Usuteaduse Instituut) ja ikoonimaalija, diakon Nikita Andrejev (Tallinna Nõmme Ristija Johannese kogudus).

Sündmus on tasuta ja avatud kõigile huvilistele. Osaleda on võimalik nii kohapeal kui ka jälgida otseülekannet keskuse veebikanalilt stream.arvopart.ee. Ettekanded on inglise keeles ning kohapeal varustatud sünkroontõlkega eesti keelde. Vajalik on registreerimine Arvo Pärdi Keskuse kodulehel.

Konverentsi raames annab 15. oktoobril kell 17.30 kontserdi „Missa syllabica“ ansambel Vox Clamantis dirigent Jaan-Eik Tulve juhatusel. Kontserti saab nautida Arvo Pärdi Keskuses kohapeal või otseülekandes samal veebikanalil. Piletid: fienta.com/et/vox-clamantis-konverentsil

Sündmust toetab Euroopa Liit Euroopa Regionaalarengu Fondi kaudu (Eesti-uuringute tippkeskus).

Info programmi ja registreerimise kohta leiab siit.

Allikas: Arvo Pärdi Keskus
Arvo Pärdi foto autor: Eric Marinitsch

13.–14. oktoobril leiab Vilniuse Ülikoolis aset konverents, millega tähistatakse LITNETi (Lithuanian Research and Education Network) 30. aastapäeva. Üheks peasündmuseks on Eesti-Läti-Leedu kontsert LoLa keskkonna vahendusel.

Sündmus toimub 13. oktoobril kell 14.00 ja selle otseülekannet saavad jälgida kõik huvilised:

14.00–14.05 LITNETi juht avab sündmuse
14.05–14.15 LoLa arendusjuht tutvustab tehnoloogiat
14.15–14.35 LoLa kontsert Eesti, Läti ja Leedu vahel
14.35– … Sündmus jätkub kohalike kõnelejate ettekannetega

Eestit esindab pianist-kontsertmeister Reet Ruubel, Lätit viiuli üliõpilane Andrejs Jegorovs ja Leedut kontrabassi üliõpilased Samanta Ingatjeva ja Gediminas Zamulskis. Kavas on Pēteris Plakidise Burlesque, Giovanni Bottesini Variatsioonid „Ler cor piu non mi sento“ teemale ning Eleegia Nr. 1.

Otseülekannet saab jälgida SIIN

Rohkem infot: Vilnius University

LoLa tehnoloogia kohta saab lähemalt lugeda SIIT.

8.–9. oktoobril toimub TLÜ akadeemilises raamatukogus ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias kümnendat korda August von Kotzebued (1761–1819) uuriv saksakeelne interdistsiplinaarne konverents „Kotzebue-kõnelused“.

2012. aastal Berliinis alanud üritusest on kujunenud iga-aastane eesti ja saksa humanitaarteadlasi ühendav konverentsisari, mis vaatleb mõlemal maal töötanud mõjuvõimsa kirjaniku elu ja loomingut, olles tänaseks paljuski muutnud omal ajal valesti mõistetud Kotzebue retseptsiooni. 2016. ja 2017. aastal andis konverentsi Saksamaa-partner Berliin-Brandenburgi teaduste akadeemia välja ka kaks konverentsi artiklikogumikku.

Lisaks konverentsi korraldajatele kunstiteadlasele Harry Liivrannale ja muusikateadlasele Kristel Pappelile esinevad Eestist juubelikonverentsil akadeemik, kirjandusteadlane Jaan Undusk, germanistid Kairit Kaur ja Maris Saagpakk, kunstiajaloolane Moonika Teemus, Saksamaalt germanistid Anna Ananieva, Monique Bernard, Rolf Haaser, ooperiloolane Zenaida des Aubris, kirja teel BBTA akadeemik, germanist Conrad Wiedemann. Konverentsi tervituse ütlevad TLÜ teadusprorektor Katrin Niglas ja EMTA loometegevuse prorektor Henry-David Varema. Saksamaal ja Eestis töötav näitleja Toomas Täht loeb katkendeid Kotzebue komöödiast “Virvarr” 1801. aastast ning baltika saalis avatakse näitus Kotzebue saksa-, eesti- ja prantsuskeelsetest raamatutest ning eksliibrisest, mis jääb avatuks 7. novembrini.

Allikas: ERR kultuuriuudised