Eesti Kultuurkapitali ning avalik-õiguslike ülikoolide koostöös jätkub stipendiumiprogramm ülikoolide kunstide ja rahvakultuuri valdkondade õppejõududele, kes on ise loovisikud ja õpetavad loomeerialadel tulevasi loomeisikuid. Programmiga toetatakse loomeerialade õppejõudude loometegevust ja seeläbi akrediteerimiseks vajalikke tasemepunktide omandamist.
Taotluse võivad esitada avalik-õiguslikus ülikoolis töölepinguga töötavad õppejõud, kes õpetavad ülikoolis loomeerialasid vähemalt 0,5 koormusega. Ühe stipendiumi suurus on 10 000 eurot aastas ning see makstakse välja võrdsetes osades kord kvartalis. Stipendiumeid eraldatakse üksnes füüsilistele isikutele.
Stipendiumile kandideerimiseks on vajalik vormikohane taotlus ning ülikooli soovituskiri. Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia õppejõududel tuleb soovituskirja saamiseks esmalt esitada eeltaotlus EMTA-le. Stipendiumi taotlejate vastavust programmi nõuetele kontrollib viieliikmelise ekspertkomisjon, kes otsustab eeltaotluste põhjal, millised õppejõud saavad antud taotlusvoorus akadeemia soovituse. Ekspertkomisjoni otsuse põhjal vormistatakse akadeemia soovituskiri, mille allkirjastab rektor ning mis edastatakse Kultuurkapitalile ja stipendiumi taotlejale.
Eeltaotlus tuleb esitada 27. juuniks meiliaadressile kulka@eamt.ee.
Eeltaotlus peab sisaldama järgmisi andmeid: • õppejõu nimi;
• sihtkapitali nimi, kellele soovitakse taotlus esitada;
• loomeuurimuslikud või loomingulised eesmärgid stipendiumi perioodiks (kuni 5000 tähemärki);
• põhjendus selle kohta, kuidas stipendiumi perioodiks kavandatud loomeuurimuslikud ja loomingulised tegevused seostuvad akadeemia eesmärkidega ning õppejõu tööga akadeemias (kuni 5000 tähemärki);
• viimase kahe aasta loominguline biograafia.
Eeltaotluse esitaja peab olema üksikisik, kuid kavandatud loomeuurimuslikud või loomingulised tegevused võivad kaasata teisi isikuid, sh üliõpilasi. Lubatud on ka loomeuurimuslikud või loomingulised kooslused, mille mitu liiget taotlevad stipendiumi samaaegselt. Eeltaotlusele esitatavad nõuded ning lisainfo on leitav siit.
Stipendiumi lõpptaotluse koos EMTA soovituskirjaga esitab õppejõud Kultuurkapitali vastava valdkonna sihtkapitalile programmi statuudis sätestatud korras e-kulka veebikeskkonna kaudu 21. augustiks 2021.
Stipendiumiprogrammi puudutavate küsimuste korral pöörduda Henry-David Varema (loomingulised stipendiumid) või Margus Pärtlase (loomeuurimuslikud stipendiumid) poole.
1. septembrist 2021 asub Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunsti osakonda juhtima Mart Koldits, kellega sõlmiti peakoordinaatori kolmeaastane leping.
„Peakoordinaatori ülesanded võtab sügisest enda kanda Mart Koldits, kelle taastulekut muusika- ja teatriakadeemia õppejõude ridadesse soojalt tervitan. Loodan, et Mart Koldits tasakaaluka, avarapilgulise ja laia professionaalse haardega teatriinimesena toob meie lavakunstikooli uut hingamist ning hoiab loovisikutest õppejõudude vahel positiivset ja üliõpilastele soodsat koostööõhkkonda,“ ütles muusika- ja teatriakadeemia rektor Ivari Ilja ning jätkas: „Viimased kolm aastat lavakunsti osakonna tööd koordineerinud Jaak Prints jätkab õppejõu ja kursusejuhendajana, soovin talle palju jõudu selles lavakunsti õppe seisukohalt olulisimas funktsioonis.“
„Muusika- ja teatriakadeemia lavakunsti osakonna näitlejate bakalaureuseõpe on tugeval tasemel. Selle senine põhitugevus – psühholoogiliste suhete ja rolliloome kaudu lugusid jutustava teatri tegemise oskuste õpetamine – peab jääma. Samasugune keskne telg saab olema ka bakalaureuse taseme lavastajaõppes. See ei tähenda aga, et alternatiivseid vaatenurki ei proovita. Tudengid peavad saama katsetada ka teisi lähenemisi. Magistriõpe aga süveneks erinevatele etendusloome meetoditele. Nii et bakalaureuseõpe keskenduks draamakunstile, magistriõpe aga etenduskunstile. Sedasi tagame, et tulevasel kunstnikul oleks olemas nii läbivalt süsteemsed meetodid oma tööks kui ka erinevad valikuvõimalused eeldusena, et kujundada välja oma unikaalne lähenemine teatrile,“ sõnastas Mart Koldits oma esmased mõtted sügisel algavaks tööks.
Muusika- ja teatriakadeemia on ainukene ülikool Eestis, mis annab nii muusika- kui ka teatrialast kõrgharidust bakalaureuse-, magistri- ja doktoriõppe tasemel kõikidel tähtsaimatel valdkonnaga seotud erialadel. Lavakunsti osakonnas õpetatakse nii tulevasi näitlejaid, lavastajaid kui ka dramaturge. Aastakümnete jooksul on akadeemia lavakunstikoolist välja kasvanud valdav osa Eesti silmapaistvatest teatriinimestest.
Muusika- ja teatriakadeemia jazzmuusika doktorant Kirke Karja pälvis Itaalia maineka Gaslini tulevikutalendi auhinna. Kirke on esimene naismuusik, kes on selle auhinna pälvinud. Auhinnalehel nimetatakse teda erakordseks jazzmuusikuks ja heliloojaks, kes on vaatamata noorele vanusele juba tunnustatud ja kogenud muusik ning mänginud mitmetes ansamblites. Lisaks on ta Eesti jazzliidu esimees.
Auhinna pälvinud Kirke Karja esineb 29. juulil 2021 Itaalias Piazza La Quaras koos möödunud aasta võitja Federico Calcagnoga.
GIOVANNI ALBINI kaitseb 14. juunil kell 12.00 ruumis A-402 filosoofiadoktori (muusika) kraadi taotlemiseks tööd:
Transfiguring Conventional Music Elements A Mathematically Informed Approach to Composition
Juhendaja: professor Kerri Kotta, PhD (EMTA)
Oponent: Hannu Pohjannoro, DMus (Tampere)
Doktoritööga on võimalik tutvuda SIIN ning trükisena EMTA raamatukogus
„… Mind on alati paelunud kaks kontseptsiooni ehk iluideaali kaks väljendusviisi. Ühest küljest lummab mind matemaatikas peituva poeetika ekstaatiline võlu: olen oma kompositsioonipraktikas muusikat ja matemaatikat korduvalt sidunud ning nende suhtest on kujunenud minu jaoks kaardistamata muusikaline territoorium ehk muusikaline ilu, mida uurida. Teisest küljest on mind alati köitnud lääne muusika hästituntud konventsionaalsete muusikaliste elementide, näiteks kolmkõlade ja diatooniliste laadide, monumentaalne ajatu võlu ehk ilu, mida pühitseda.
… Puhtalt matemaatikast lähtudes saavutatakse tulemus, mida võib kirjeldada pealiskaudse formalismi, kontseptualismi või strukturalismina. Sellises kontekstis kaotaks muusika justkui oma iseseisvuse ning muutuks formaalsete detailide või strukturaalsete kontseptsioonide kui ilu matemaatiliste vormide muusikaliseks tõlkeks, tühjaks anumaks. Teisalt on konventsionaalsete muusikaliste elementide kasutamisel lihtne langeda klišeedesse ja stereotüüpidesse. Siit tuleneb ka minu töö esmane küsimus – kas mõlemad pooled ühendatuna tervikuks saaksid sellisest ühendusest võita? Kas nende habras ilu võiks siin tugevamaks muutuda? Asetades muusikalise materjali matemaatika kaudu selle ontoloogilisse puhtusesse (s.t käsitledes mingist konkreetsest perspektiivist selle kõikvõimalikke suhteid seda veel konkreetsesse konteksti asetamata) saaks leida uusi viise konventsionaalse materjali käsitlemisel. Kuid selles uues kontekstis võiks lääne kultuuri ja mõtlemisse nõnda sügavalt juurdunud materjal säilitada siiski ka osa oma väljendusrikkast sisust, ajaloost ja mälestusest. Siit tuleneb ka käesoleva töö peamine uurimisküsimus – kuidas on võimalik kasutada konventsionaalseid muusikalisi elemente ebakonventsionaalses perspektiivis? Teisisõnu, kuidas saaks matemaatika abil avastada hästituntud muusikaliste elementide uusi kasutamise võimalusi nii komponeerimist kui ka kuulamist silmas pidades?“ kirjutab Giovanni Albini oma doktoritöö kokkuvõttes.
12. mail 2021 toimus EMTA kammersaalis muusika interpretatsiooni osakonna Lied-duo konkurss, kus osales 16 ansamblit. Žürii koosseisus Mihkel Poll, Aule Urb ja Kristi Kapten hindas auhinna vääriliseks järgmised duod:
I preemia Ursula Roomere / Sven-Sander Šestakov (juhendaja vanemlektor Martti Raide); rahaline auhind 350 eurot;
II preemia Milda Drejeryté / Medeiné Mickevičiuté (juhendaja prof Helin Kapten) ja Triin-Eliis Süld / Eva Jelenskaja-Tamm (juhendaja prof Helin Kapten); rahaline auhind mõlemale duole 250 eurot;
III preemia Lekso Kapanadze / Karl Johan Nutt (juhendaja prof Helin Kapten); rahaline auhind 150 eurot.
Suur tänu osavõtjatele ja palju õnne võitjatele!
EMTA netipõhiste kaugtegevuste arendamise töögrupp annab teada:
Digimobiilsusalase idee või tarviduse puhul palume kõigepealt konsulteerida ühega EMTA netipõhiste kaugtegevuste arendamise töögrupi liikmetest: kas Innar Järva,Nikita Shishkovi või Paolo Giroliga.
ZOOMI RUUMID:D302 ja D402 – ruumid, mis on mõeldud ühele pillimängijale (mis tahes instrumendil) või maksimaalselt ühele pillimängijale + saateklaverile; D511 – ruum, mida saab kasutada muudeks digimobiilsuse vajadusteks.
LoLa RUUMID: D209 – ruum, mis on mõeldud ühele pillimängijale (mis tahes instrumendil) või maksimaalselt ühele pillimängijale + saateklaverile; D511 – ruum, mida saab kasutada muudeks digimobiilsuse vajadusteks.
Septembrist on võimalik kasutada ka nn teisaldatavat LoLa-komplekti, mis on mõeldud kasutamiseks suures saalis, blackboxis, kammersaalis jne.
Digimobiilsusalaste tegevuste tarbeks tuleb ruumid broneerida Hanneleen Pihlaku, Mari Köhleri või Kai Kiivi kaudu (õppejõud ise ei saa neid broneeringuid teha). EMTA digimobiilsuse kalendrit saab vaadata: https://sise.eamt.ee/lola/
Klaveri eriala tudeng Hyewon Chung (lektor Mihkel Polli õpilane) arvati oma vanuseastmes teise auhinna vääriliseks Ortobello pianistide konkursil Itaalias, mis toimus videolintide vahendusel. Kokku oli tema vanuserühmas 90 osavõtjat.
Pildil Jüri Nael EMTA blackboxis. Foto: Eero Vabamägi / Postimees
“Kahe aasta jooksul on tudengid end proovile pannud arvukates töötubades, loomingulistes projektides, akadeemiliste ülesannete täitmisel ja avalikel esinemistel. Külaliskunstnike ja -õppejõudude äärmuslik variatiivsus ning õpingute intensiivsus võimaldasid neil oma väljendusvahendeid mõtestada ja viimistleda. Festival on selle teekonna loogiline sihtpunkt: aeg ja ruum, kus vallandada oma isiklik kunstiline ind,” kirjeldab õppekava juht ja festivali peakorraldaja Jüri Nael (fotol).
Festivali avab 13. mail Tallinna linnaruumis aset leidev Joonas Tageli interaktiivne näitus “Kunst, mida ma ei näidanud”, millest saab osa võtta QR-koodi lugemist toetava internetiühendusega nutitelefoni ja kõrvaklappide olemasolul vabalt valitud ajal 17. maini. Näitus viib osalejad jalutuskäigule Tallinna kesklinnas, mille jooksul saab avada kümme lavastaja poolt aastate jooksul sahtlisse talletatud varem avaldamata heli või video kujul esitatud kunstiteost.
14. mail algusega kell 21.00 esilinastub veebi vahendusel SeoWhon Ji uuslavastus “Ma uitan, sest ma uudistan”, mille keskmes on inimese suhe ajaga, tasakaalu säilitamine mineviku, oleviku ja tuleviku vahel ning avatud meeltega valikute tegemine eluteekonnal. Pärast etendust toimub vestlus autoriga, mida modereerib teatrikriitik Marie Pullerits.
Etenduskunsti piire avardav festival toob vahemikus 13. mai kuni 17. juuni publiku ette 14 uuslavastust. Kokku antakse viie nädala jooksul üle 200 etenduse. Kõiki projekte on võimalik vaadata otseülekannetena läbi voogedastusplatvormi eˉlektron.
Esialgu on pileteid võimalik osta vaid voogedastatavatele etendustele, piirangute leevendamisel avatakse piletimüük teatrisaalis toimuvatele etendustele. Festivali meeskond lähtub vabariigi valitsuse poolt kehtestatud piirangutest avalike teatrietenduste korraldamisel.
Festivali korraldab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia. Festivali toetab Eesti Kultuurkapital.
Partnerid: Kanuti Gildi SAAL, Sõltumatu Tantsu Lava, Uue Loomingu Maja, eˉlektron, Eesti Tantsuagentuur, Eesti Kunstiakadeemia.
Eesti muusika- ja teatriakadeemia kutsub: muusikateaduse ja muusikakorralduse eriala infotund
Mida täpsemalt kujutab endast Eesti muusika- ja teatriakadeemia bakalaureuse eriala MUUSIKATEADUS JA MUUSIKAKORRALDUS? Mida sel erialal õpetatakse ning keda õppima oodatakse? Millised on sisseastumisnõuded? Millega tegelevad meie lõpetajad pärast õpingute lõppu?
Professor Toomas Siitan, teadur Brigitta Davidjants ja kultuurikorralduse vanemlektor Marko Lõhmus annavad mitmekülgse ülevaate ja vastavad ka küsimustele.
Infotund toimub ZOOMis 27. mail kell 15–16. Ootame kõiki huvilisi julgesti liituma!
EMTA RESONANTS-i nr 4 päisefoto autor: Reti Kokk
Ilmunud on EMTA RESONANTS – uudiskiri nr 4. Lugeda saab akadeemia nõukogu ja senati tegevusest, värskelt ilmunud aastaraamatust, sel kevadel käivituvatest uutest õppekavadest, teaduse populariseerimise projektist “Leia muusikast üles teadus”, samuti rahastuse saanud võrgustiku NordClassic 2021. aasta koostööprojektidest, New Time Music 2.0 toetuse suurendamisest, festivalidest “CPPM Manifestal” ja “Commute”, kultuuriteaduste ja kunstide doktorikooli seminarist “Opera as imagination and realization 2”, lisaks lavakunsti osakonna uutest lavastustest ning paljust muust.
