Rubriik: Uncategorized @et

Muusika- ja teatriakadeemia projekti teaduse populariseerimise konkursil saatis edu. Selle tulemusel sünnib tuleval õppeaastal veebikeskkond, mis aitab luua seoseid muusika ja ühiskonna vahel.

2021. aastal saab toetust 35 projekti, konkursile laekus 129 taotlust. EMTA projekti eesmärk on luua veebikeskkonna, mis kutsub koolinoori lahendama muusikateaduslikke ülesandeid neljast aladistsipliinist. Ülesanded on üles ehitatud selliselt, et luua seoseid teiste humanitaarteadustega ning märgata ühisosa näiteks psühholoogia, kirjanduse ja ajalooga, aga ka täppis- ja loodusteadustega.

„Muusika suudab inimesi mõjutada nii kultuuriliselt, moraalselt kui ka emotsionaalselt. Muusika vormib identiteete ning levitab ideid ja ideoloogiaid. Ent kui kujutava kunstiga ei kahtle keegi tänapäeval selle mõjus ühiskonnale, siis muusika puhul ei osata sageli neid seoseid näha. Loodamegi anda noortele tööriistad, mis suunaksid neid igapäevaste harjumuste kaudu juurdlema aktuaalsete ühiskondlike probleemide üle,” seletas projektijuht, muusikateaduse osakonna teadur Brigitta Davidjants.

Hindamiskomisjoni esinaise, Eesti teadusagentuuri teaduskommunikatsiooni osakonna juhataja Annely Alliku sõnul oli eriti positiivne, et suur osa taotlustest esitati audiovisuaalsete materjalide ja õpilastele suunatud tegevuste rahastamiseks. “Teadusagentuuri üks eesmärkidest on levitada ühiskonnas teaduspõhist mõtteviisi ja on väga tänuväärne, et teaduse populariseerijad pööravad oma tegevustega tähelepanu just noortele, suunates neid huvi tundma, kuidas maailm toimib ja kuidas teadus aitab meil sellest aru saada,” lisas ta.

Rahastuse saanud projektide loetelu näeb siin. Teaduse populariseerimise projektikonkurssi korraldab Eesti teadusagentuur ja seda rahastab haridus- ja teadusministeerium.

Klippides on kasutatud muusika- ja teatriakadeemia tunnuskõlli „Minim“ (autor: Tõnis Leemets).

Video ja montaaž: Reti Kokk.

Tänu New Time Music 2.0 (NTM2.0) headele tulemustele ning otsesele seotusele muusikahariduse koostöövõrgustike Nordplusi ja ANMA (Association of Nordic Music Academies) strateegilise tegevusega otsustas Nordplus õppeaastal 2021–2022 tõsta NTM2.0 rahastuse 50 000 euroni.

Õppeaastal 2020–2021 oli NTM2.0 võrgustiku eelarve 30 000 eurot, millest rahastati LoLa2.0 jaoks vajaliku tehnoloogia soetamist ning LoLa2.0 ruumide loomist erinevates Balti- ja Põhjamaade muusikaakadeemiates. Lisaks korraldati konverents NTM2.0. LoLa2.0 tarkvaraversiooni esmakordne demonstratsioon Põhja- ja Baltimaade regioonis toimus 26. aprillil 2021 muusikahariduse koostöövõrgustike ANMA ja Nordplusi aastakoosolekul, kus muusikaliseks tervituseks liideti LoLa2.0 abil kolm ühenduspunkti – Tallinn, Turu ja Vilnius.

NTM2.0 tegevused EMTA-s on olnud võimalikud tänu akadeemia internetipõhiste kaugtegevuste arendamise töögrupile koosseisus Innar Järva, Nikita Shishkov ja Paolo Girol ning Hanneleen Pihlaku ja Anneli Lemingu administratiivsele toele.

EMTA-s on kaks LoLa ruumi (D511 ja D209), kaks kõrgtehniliselt sisustatud ruumi (D402 ja D302), kus saab kasutada Zoomi või muid sarnaseid veebiühendustarkvarasid, lisaks mitmed digimobiilsuse valmidusega ruumid (D409, D410, B312, A402). Digitaalseks mobiilsuseks on valmis ka džässiklass ja ooperistuudio. Maikuu esimesel nädalal saadi toimima uus võimekas i9-10900kf protsessoriga LoLa arvuti, mis paigutatakse mobiilsele rack-ile, et oleks võimalik LoLa-ühendusi luua mistahes ruumist.

Eesti hariduse ja teaduse andmesidevõrk EENet pakub EMTA-le kahte 10Gigabit kiirusega liini. Akadeemia serveripargis füüsiliselt paikneva Zoomi serveri statistikast järeldub, et päevased maksimumid küündivad 100 samaaegse kasutajani ning kvaliteetsel serveril on toimunud ka kõik viimase aja Baltikumi meistriklassid.

EMTA-s on kõrgel tasemel digipädevus ning meie internetipõhise kaugtegevuste arendamise töögrupi kogemused on Põhja- ja Baltimaades sedavõrd hinnatud, et sageli pöörduvad partnerakadeemiad EMTA poole, palumaks digimobiilsusalast konsultatsiooni.

Digitaalse mobiilsuse tulevikutöövahendite rakendamine EMTA-s avab erinevaid võimalusi, näiteks on-line sisseastumiskatsete ja kursuste korraldamise võimalusi jne. EMTA digimobiilsuse võimalused on loodud sihiteadlikult muusikahariduse vajadusi arvesse võttes.

EMTA koordineeritud võrgustiku NordClassic 2021. aasta projekt sai rahastuse. Õpirändeks eraldati 80 000 eurot ning lisaks sai toetuse kaks koostööprojekti: IMMEDIA (koordinaator Leedu muusika- ja teatriakadeemia; projektis osalevad ka EMTA õppejõud ja tudengid) ning distantsõppele keskenduv arendusprojekt Dig. Music (koordinator Metropolia rakenduskõrgkool). 2021. aasta projekti eelarve on kokku ligi 200 000 eurot.

Põhjamaade ministrite nõukogu haridusprogramm Nordplus toetab üliõpilaste ja õppejõudude õpirännet ja ülikoolidevahelisi koostööprojekte. Pandeemia ajal on toetust võimalik kasutada ka digitaalseks koostööks.

Klassikalise muusika võrgustik NordClassic on 30 liikmeskooliga Nordplusi kõrgharidusprogrammi suurim võrgustik. 2015. aastast asub NordClassicu sekretariaat EMTA-s, võrgustiku koordinaator on Hanneleen Pihlak.

Projektinädalal osalesid EMTA pärimusmuusika eriala õppejõud ja tudengid Nordtradi konverentsil, mille korraldajaks oli tänavu Soomes Kokkolas tegutsev Centria ametikõrgkool.

NORDTRADI VÕRGUSTIKUST

Nordtrad on kuueteistkümnest institutsioonist koosnev võrgustik, mis koondab endas Skandinaavia ja Balti riikide muusikakõrgkoolide pärimus- ja maailmamuusika erialad ning osakonnad. Nordtrad sai alguse 1996. aastal. Juba aastaid on tavaks saanud, et ühel kevadisel nädalal sõidavad võrgustikus osalevate koolide õppejõud ja tudengid ühte liikmeskoolidest kokku. Kahel korral on Nordtrad toimunud ka Eestis (aastatel 2000 ja 2007 Viljandi kultuuriakadeemias). Konverentsil saadakse osa erinevatest õpitubadest, seminaridest, kontsertidest, rohkest koosmängust ning laiendatakse suhtlusringkonda nii sotsiaalsel kui ka professionaalsel tasandil. Võrgustiku peaeesmärgiks ongi pärimusmuusika kõrghariduse arendamine ja tugevdamine. Konverentsist on kujunenud valdkonna spetsialistidele ning õppuritele aasta oodatumaid sündmusi. Lisaks positiivsele laengule pärimusmuusika erilisusest ja olulisusest naaseme alati rohkete mõtetega sellest, kuidas meie akadeemias pakutavat õpet täiustada ja kuhu edasi pürdiga. Samuti on taoline kohtumine suurepäraseks võimaluseks, et  leida võrgustikust sobiv kõrgkool, kuhu Erasmuse programmi abil vahetusõpilaseks minna.

Suuresti just kuulumine Nordtradi võrgustikku on andnud siinsetele asjaajajatele aasta-aastalt motivatsiooni säilitada ja arendada kõrghariduse omandamise võimalikkust kõrgkoolis. Värsked tudengid on omakorda mõistnud pärimusmuusika sügavamat olemust ning saanud kogemuse teiste maade rahvamuusikaõpingute sarnastest ja erinevatest muredest ning rõõmudest. Näiteks erinevalt mitmest Põhjamaa riigist puudub meie pärimusmuusikutel tänapäeval osade rahvapillide õppes võimalus õppida rahvamuusikat otse traditsioonikandjalt. Peamisteks õppematerjalideks on siinmail arhiivimaterjalid.

TÄNAVUSEST NORDTRADI KONVERENTSI KOGEMUSEST

Tähtsal kohal Nordtradi programmis olid selgi korral õppejõudude omavahelised kohtumised, kus vahetati nii spetsiifilisi kogemusi erialati (erinevad pillid, tants, laul), teemati (muusikateooria pärimusmuusikas, ansamblimängu pedagoogika) kui korraldusküsimustes (ametiühingute ja õppejõududega sõlmitavate lepingute küsimused jne). Sellistel kohtumistel saavad pikema ajalooga institutsioonid noorematel aidata sihte seada ja nooremad erialad omakorda mõnel puhul avardada ja värskendada vanemate silmaringi.

Aasta jooksul oleme virtuaalplatvormidega juba harjunud, siiski tundus terve nädal üritusi õpitubadest ja seminaridest kontsertide ning mööndustega ühismänguni kurnav perspektiiv. Nii intensiivset virtuaalnädalat polnud mitmed meist siiani veel läbi teinud. Tegelikkuses ületas kasu mitmekordselt kõik nn kannatused. Võõrustav kool oli sel aastal Soomes Kokkolas tegutsev Centria ametikõrgkool, kelle vaprust ja leidlikkust tuleb kiita niivõrd suure kogukonna ühendamisel.

Väga meeldivaks kogemuseks oli muuhulgas EMTA pärimusmuusika eriala tutvustava video filmimine, kus tegime koostööd audiovisuaalse õppekava magistrantide Marcelo Politano ning Edgar Pacheca Ruiziga. Kui seljataha on jäänud kontserdivaene aasta, andsid videovõtted tudengitele hea väljundi end esinemissituatsiooni panna. Promovideo abil tutvustasime EMTA õpikeskkonda – kontserdisaali, D-tiiva kauni vaatega harjutusklasse ning üldist atmosfääri, ent ennekõike meie andekate tudengite muusikalist eneseväljendust läbi eesti pärismusmuusika repertuaari.

Kirjutasid: Katariin Raska, Leanne Barbo, Karoliina Kreintaal

26. aprillil 2021 toimus veebikeskkonnas muusikahariduse koostöövõrgustike ANMA (Association of Nordic Music Academies) ja Nordplusi aastakoosolek. Algselt pidid Põhja- ja Baltimaade muusikakõrgkoolide rektorid, välissuhete koordinaatorid ja tudengid kogunema Eesti muusika- ja teatriakadeemias, kuid pandeemia tõttu lükkus see juba teist korda aasta võrra edasi. Veebikoosoleku programmist võttis EMTA aga aktiivselt osa. Koos ANMA peasekretäri Claus Oleseniga ütles avasõnad EMTA rektor Ivari Ilja.

Muusikaline tervitus toimus seekord LoLa vahendusel. Omavahel liideti kolm ühenduspunkti: improvisatsiooniga esinesid Jaak Sikk (klaver) Tallinnast, Teemu Mastovaara (tšello) Turust ning Dominykas Snarskis (trummid) Vilniusest. Tegu oli LoLa2.0 tarkvaraversiooni esmakordse demonstratsiooniga Põhja- ja Baltimaade regioonis, mis sai teoks tänu akadeemia internetipõhiste kaugtegevuste arendamise töögrupile koosseisus Innar Järva, Nikita Shishkov ja Paolo Girol.

ANMAtalks vestluspaneel keskendus rahvusvahelistumisele koroona-järgses maailmas, tudengite esindajana osales EMTA viiuli eriala üliõpilane Katariina Maria Kits.

EMTA välissuhete koordinaator ja Nordplusi võrgustiku NordClassic administraator Hanneleen Pihlak tutvustas võrgustiku projekte ja tegevusi viimase õppeaasta jooksul.

ANMA ja Nordplusi järgmine aastakohtumine toimub aprillis 2022, kuid loodetavasti siis enam mitte veebi vahendusel, vaid EMTAs kohapeal.

LHV uue heliloomingu preemia Au-tasu pälvis EMTA magistrandi Rasmus Puuri heliteos „Viiulikontsert“. Tänavu osales LHV konkursil rekordiliselt 52 teost 42 heliloojalt. Kuigi konkurents oli tihe, selgus võitja siiski väga üksmeelselt.

„Rasmus Puuri „Viiulikontserdi“ puhul on tegemist äärmiselt sügavamõõtmelise teosega, mis on meisterlik nii oma viiuli- kui orkestrikäsitluselt, tugeva dramaturgia- ja vormitunnetusega ning mis ehk isegi kõige tähtsam – selge kvaliteediga puudutada meid sügavuti ning endaga jäägitult kaasa viia,“ kommenteeris dirigent ja žüriiliige Kristiina Poska.

LHV Au-tasu eesmärk on väärtustada aktiivseid heliloojaid ja tuua esile rahvusvahelist kõlapinda vääriv uus helitöö. Tänavu suurenes senine auhinnafond 1000 euro võrra. Laureaat pälvib 6000-eurose stipendiumi ning klaasikunstnik Mare Saare taiese. Preemia üleandmine toimus reedel ERSO ja EFK virtuaalsel ühiskontserdil festivali Eesti ja Balti muusika päevade 2021 raames.

Vahendas ERR-i kultuuriportaal: https://kultuur.err.ee/1608197851/lhv-uue-heliloomingu-preemia-au-tasu-palvis-rasmus-puuri-heliteos

Jazzmuusika ja interpretatsioonipedagoogika erialade koostöös sai valmis uus interpretatsioonipedagoogika (jazzmuusika) tüüpõppekava bakalaureuseõppele. Sellega luuakse täiendav võimalus koolitada EMTA-s lisaks klahv-, keel-, puhk- ja löökpilliõpetajatele ka kõrgharidusega jazz- ja rütmimuusika ansamblipillide õpetajaid.

Vajadus pilliõpetajate järele meie muusikakoolides on hoogsalt kasvamas ka jazzmuusika valdkonnas ja lõpetajaid on ootamas lai ning mitmekülgne tegevusväli.

Õppekavale oodatakse õppima keskastme muusikakoolide (Otsakooli ja Elleri kooli) hea erialase ettevalmistusega lõpetajaid, keda paeluvad võrdselt tulevane tegutsemine nii jazzmuusika interpreedina kui ka pilliõpetaja/pedagoogina. Kandideerima on oodatud ka gümnaasiumiharidusega parimad ja perspektiivikad muusikakoolide lõpetajad ning oma haridustaset tõsta soovivad muusikakoolide tegevõpetajad.

Õppekava pakub lisaks pedagoogilistele ainetele ka esindusliku valiku jazzmuusika eriala õppeaineid, mis tagab väga hea ettevalmistuse erialainstrumendi õpetuse valdkonnas ja interpreedina.

Sisseastujaid ootame juba sel kevadsuvel. Õppekava koostasid prof Jaak Sooäär ja Roland Jairus.

prof Lembit Orgse
prof Jaak Sooäär

28. aprillil 2021 viis tunnustatud vokaalpedagoog ja EMTA lavakunstikooli õppejõud Sirje Medell läbi näidistunnid, millest said veebi vahendusel osa Räpina Muusikakooli ja Pihkva 1. Lastemuusikakooli õpetajad ja õpilased.

Mentortunnid on osa Räpina ja Pihkva muusikakoolide koostööprojektist “Connecting Through Music” ehk “Üheskoos muusikas”, mille raames korraldatakse mitmesuguseid ühiseid õppetegevusi ja koolitusi. Pandeemia tingimustes leiti uusi võimalusi koostööks veebi teel. Zoomi vahendusel toimuvates mentortundides tutvustavad oma õpetamismetoodikat tunnustatud Eesti muusikud ja pedagoogid, nende seas laulupedagoog Sirje Medell.

28. aprillil toimus kolm vaheldusrikast hääleseade ja interpretatsiooni tundi, kus Sirje Medelli õpilasteks olid EMTA jazzmuusika üliõpilane Kristi Raias (Rita Ray) ning lavakunstikooli XXXI lennu tudengid Markus Andreas Auling ja Hanna Brigita Jaanovits. Lisaks tööle õpilastega tutvustas Sirje Medell mitmesuguseid abivahendeid, millega hääle tekitamist hõlbustada ja häält pingetest vabastada. Räpina Muusikakooli direktori Marika Klimberg-Hyötyläineni sõnul olid tunnid sisutihedad, õpetlikud ja emotsionaalsed, kuulajad jäid väga rahule. Pihkva koolis tugineb vokaalpedagoogika teistsugustele alustele, mistõttu pakkusid tunnid enim uusi teadmisi just neile.

Näidistundide veebiülekande teostas tehniliselt Rainer Põldeots.

Muusikakoolide projekti raames on toimunud mentortunnid ka Maano Männi (viiul) ja Eva Püssaga (Alexanderi tehnika), ees ootavad veel kohtumised Johan Randvere (EMTA doktorant, klaver), Heigo Rosina (löökpillid) ja mitmete teiste mentoritega.

Projekt “Connecting Through Music” on osa Eesti-Vene piiriülese koostöö programmist.
Täpsem info Räpina Muusikakooli kodulehel siin ja siin.

EMTA lavakunstikooli XXX lennu järgmine uuslavastus põhineb William Shakespeare’i ühel armastatuimal näidendil “Suveöö unenägu”. Proovid said alguse aprillis ning lavastus jõuab publiku ette septembris 2021 Ugala teatris.

Lavastab XXX lennu juhendaja Lembit Peterson, kunstnik on Ott Kangur, kostüümikunstnik Kätlin Kangur, muusikalise kujunduse loob Marius Peterson.

Mängivad XXX lennu üliõpilased: Hardo Adamson, Maria Ehrenberg, Maria Teresa Kalmet, Merlin Kivi, Jaan Tristan Kolberg, Karel Käos, Maria Liive, Alden Kirss, Maarja Mõts, Jass Kalev Mäe, Hardi Möller, Tuuli Maarja Põldma, Mark Erik Savi, Kalju Karl Kivi, Erik Richard Salumäe.