Rubriik: Uncategorized @et
Praegusel vaiksemal ajal on hea vaadata tagasi ja tänutundega meenutada, mida toredat on keeruliste aegade kiuste siiski tähistatud ja korda saadetud.
2020. aastal tähistas Eesti teatriilm Voldemar Panso 100. sünniaastapäeva. Sel puhul toimus 24.–30. novembrini EMTA lavakunstikooli, Tallinna Linnateatri ja Eesti Draamateatri eestvedamisel Panso nädal, mille raames esietendus kaks uuslavastust, avati kaks näitust, esitleti kaht raamatut ja Panso postmarki, toimus kohtumine lavakooli XIV lennuga ja rahvusvaheliste külalistega konverents ning Panso 100. sünniaastapäeval, 30. novembril koguneti mälestushetkeks Metsakalmistul.
Vaata Panso nädala videojäädvustust:
Panso nädala programmi panid kokku EMTA lavakunstikool, Tallinna Linnateater ja Eesti Draamateater koostöös Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi ja Theatrumiga, raamatutel, konverentsil ja postmargil aitasid teoks saada Eesti Teatriliit, kirjastus Varrak, Eesti Teatriuurijate ja -kriitikute Ühendus ja Eesti Post. Suur tänu koostöö eest!
Video autor: Virko Veskoja. Valmimas on ka videojäädvustuse pikk versioon.
Eelvaates kasutatud foto autor: Siim Vahur
15. maist kuni 5. juunini 2021 toimub muusika- ja teatriakadeemias ettevalmistuskursus muusikateoorias 2021. aasta sisseastujatele. Lektorid on René Eespere (solfedžo), Toomas Trass (harmoonia). Kursuse maht on 16 tundi (8 t solfedžot ja 8 t harmooniat). Kursus on tasuta.
Registreerumine 5. aprillini 2021 aadressil tkk@eamt.ee (kirjas palume märkida: telefoni nr, millises tasemegrupis soovite osaleda ning millisele erialale soovite sisse astuda).
Muusika- ja teatriakadeemiasse sisseastumisel on eksamid solfedžos ja harmoonias asendatud ühtse muusikateooria katsega, mis hõlmab nii muusikalise kuulmise ja muusikateooria testi kui ka solfedžeerimist ja harmooniajärgnevuste mängimist klaveril. Katseviiakse läbi kahes tasemes (kõrgem ja madalam tase).
Kõrgemat taset eeldatakse järgmistel erialadel: klaver, klavessiin, orel, keelpillid, puhkpillid, löökpillid, akordion, kannel, kooridirigeerimine, helilooming, instrumentaalpedagoogika.
Juhul kui üliõpilaskandidaat, kellelt eeldatakse kõrgema taseme katse sooritamist, otsustab valida madalama taseme katse ja sooritab selle positiivselt, jääb tema tulemuseks madalaim positiivne hinne ja sissesaamise korral on ta kohustatud õppima täiendavalt muusikateoreetilisi aineid.
Madalam tase valitakse reeglina järgmistel erialadel: laul, muusikapedagoogika, elektroakustiline looming, helirežii.
Muusikateaduse erialal valivad keskastme muusikakooli muusikateoreetiliste ainete tsükli läbinud üliõpilaskandidaadid kõrgema taseme katse, teised madalama taseme katse.
AJAKAVA
Laupäev, 15. mai 2021
11.00–12.30 kõrgem tase: solfedžo, ruum B-215; madalam tase: harmoonia, ruum B-217
12.45–14.15 madalam tase: solfedžo, ruum B-215; kõrgem tase: harmoonia, ruum B-217
Laupäev, 5. juuni 2021
11.00–12.30 kõrgem tase: solfedžo, ruum B-215; madalam tase: harmoonia, ruum B-217
12.45–14.15 madalam tase: solfedžo, ruum B-215; kõrgem tase: harmoonia, ruum B-217
Ettevalmistuskursuse läbimine loob eeldused muusikateooria katse edukaks sooritamiseks.
Muusika- ja teatriakadeemia fondi Tõnu Kaljuste nimelise allfondi 2021. aasta stipendiumi otsustas komisjon määrata noorele heliloojale ja dirigendile, EMTA magistrandile Rasmus Puurile.
“Rasmus Puuri tulemuslik tegevus vanalinna hariduskolleegiumis ning tema looming instrumentaal- ja vokaalmuusika vallas on igati tunnustust väärt,“ ütleb värske stipendiaadi kohta Tõnu Kaljuste.
Rasmus Puur on lõpetanud muusika- ja teatriakadeemia bakalaureuseastme heliloomingu erialal ning praegu jätkab samal erialal magistriõppes professor Tõnu Kõrvitsa juhendamisel. Rasmus Puur on kirjutanud muusikat mitmetes žanrites, 2017. aastal esietendus tema ooper „Pilvede värvid“ rahvusooperis Estonia, eelmisel aastal tuli Pärnu linnaorkestri esituses esiettekandele tema viiulikontsert, ta on kirjutanud arvukalt koorimuusikat ning muusikalise jutustuse „Sipsik“. Dirigendina on ta kunstiliselt vedanud noorteorkestrit Reaalmažoor ning 2015. aastast on ta vanalinna hariduskolleegiumi keelpilliorkestri dirigent. Rasmus Puur oli 2017. aasta noorte laulupeo „Mina jään“ ideekavandi üks autoreist ning sümfooniaorkestrite liigi dirigent, eelmisel üldlaulupeol „Minu arm“ aga juhatas ta segakoore.
Tõnu Kaljuste stipendiumi pälvib muusika- ja teatriakadeemia üliõpilane, kelle tegevusväli suudab haarata nii vokaal- kui ka instrumentaalmuusika ning kes loob sildasid, mitte piire. EMTA fondis asutas Tõnu Kaljuste allfondi Eesti Ameerika fond, kuhu stipendiumi loomiseks on annetanud algkapitali eraisik Epp Tsirk. Eelmistel aastatel on stipendiumid pälvinud Pärt Uusberg, Mai Simson ja Kadri Toomoja.
Foto: https://www.helilooja.ee/liikmed/rasmus-puur/ (Priit Simson / Delfi)
Täna, 1. märtsil 2021 tähistab oma 80. sünnipäeva muusika- ja teatriakadeemia väärikas emeriitdotsent, tunnustatud pianist ja väga armastatud klaveriõpetaja Ada Kuuseoks.
Ada Kuuseoksa elutöö pianisti ja õppejõuna on olnud äärmiselt rikas. Aastakümnete jooksul on ta andnud soolokontserte ning olnud paljude eesti heliloojate klaveriteoste esmaesitaja. Tema repertuaar on karjääri jooksul olnud väga ulatuslik, hõlmates erinevaid ajastuid ja heliloojaid renessansist tänapäevani. Muuhulgas on ta ka esitanud klaverimuusika tippteosteks peetavaid Johannes Brahmsi, Sergei Rahmaninovi ja Sergei Prokofjevi klaverikontserte ning Ludwig van Beethoveni klaverisonaate. Igat tema esinemist on alati iseloomustanud äärmine põhjalikkus muusikalistes pisiasjades, igas detailis.
1966. aastal alustas Ada Kuuseoks tööd klaveripedagoogina muusika- ja teatriakadeemias. Tema käe all on lõpetanud üle kaheksakümne üliõpilaste. Õpilaste sõnul on Ada Kuuseoks ühelt poolt maksimaalselt range õpetaja, kohati isegi karm, alati väga nõudlik – nõudes professionaalsust ning lubamata keskpärasust –, kuid ühtlasi ka haruldaselt soe, mõistev ja inimlik õpetaja.
Ada Kuuseoks on öelnud, et õpetajana on tema jaoks olnud alati oluline, et õpilane leiaks oma õige suuna, et tema talent saaks avatud võimalikult ruttu (et tudeng ei vaevleks ega piinleks asjatult). „Õpilased on mulle väga palju rõõmu toonud. See rõõm tuleb muidugi läbi raske töö. Aga nii peabki olema,“ on armastatud õppejõud ise tõdenud.
Ada Kuuseoksa õpilased ja kolleegid soovivad õnne sünnipäevaks ning palju rõõmu muusikast ja muusikaarmastusest!
Foto: Eesti klaverõpetajate ühing (https://www.epta.ee/)
Seoses koroonakriisi kiire halvenemisega kehtestab valitsus 1. märtsist 2021 COVID-19 tõkestamiseks üle-Eestiliselt rangemad reeglid, mis jäävad praeguse kava kohaselt kehtima märtsikuu lõpuni. INFO ON TÄIENEV! Vt ka: https://www.kriis.ee/et
Muusika- ja teatriakadeemias hetkeinfo alusel 1. märtsist 2021 kehtima hakkavad uued piirangud:
- Kogu teoreetiline õpe toimub distantsilt (kaugõppe vormis). Akadeemias kohapeal on lubatud vaid individuaalsed konsultatsioonid. Kui õppejõud soovib kaugõppe loengu jaoks kasutada oma tunniplaanilist klassiruumi, siis see on võimalik, kuid üliõpilasi samal ajal klassis olla ei tohi.
- Jätkuvalt on lubatud individuaaltunnid ja individuaalne harjutamine.
- Muu praktiline õpe (sh pianist-kontsertmeistri(te)ga erialatunnid) on lubatud vaid juhul, kui kantakse maski ja hoitakse vähemalt kahemeetrist distantsi kõigi ruumis viibivate inimeste vahel (näiteks erinevates ansamblitundides).
- Kahe kontsertmeistriga dirigeerimistunnid tuleb üle viia suuremasse ruumi.
- Õppetöö, mida nimetatud piirangutega pole võimalik läbi viia (näiteks tantsu-, liikumis-, näitlejatöö ja ooperiklassi tunnid) tehakse järele aprillis–juunis.
- EMTA peahoonesse pääseb vaid isikustatud magnetkaardiga. Kõigi teiste jaoks on majja sisenemine keelatud. See piirang laieneb ka pedagoogilise praktika ja teiste õppeasutuste õpilastele (koostatud õpilaste nimekirjad hoiab administratsioon alles ja loodetavasti saab neid alates aprillikuust taas kasutusele võtta). Palume kõigil akadeemia liikmetel välisuksel jälgida, et teiega koos ei siseneks õppehoonesse mõni majaväline inimene.
- EMTA saalides kontserte ja etendusi märtsikuus ei toimu. Kontserdi- ja etenduskeskus võtab iga plaanitud ürituse korraldajaga eraldi ühendust. Kõikide erijuhtude puhul palume võtta ühendust: kontsert@eamt.ee.
- Haigestumisest, positiivsest koroonaproovist ja lähikontaktseks määratlemisest tuleb viivitamatult teavitada personalijuhti: Sirje Tuulberg: 6675 705, sirje.tuulberg@eamt.ee.
- Üliõpilastel tuleb võimalikust haigestumisest teavitada õppeosakonna juhatajat: Jane Kreek: 6675 711, jane.kreek@eamt.ee.
NB! Akadeemia hoonetes on maski kandmine kohustuslik.
NB! Vähimagi haigusnähu korral tuleb jääda koju.
NB! Koroonaviirusesse nakatumise kahtluse korral peab kuni testi tulemuse selgumiseni püsima isolatsioonis.
NB! Kõigist võimalikest viirusega seotud riskidest ja ohtudest palume kindlasti informeerida rektoraati.
PÜSIGEM TERVED!
23. veebruaril 2021 anti Eesti teaduste akadeemia saalis üle riiklikud kultuuri ja spordi aasta- ning elutööpreemiad, samuti teaduspreemiad ning F. J. Wiedemanni keeleauhind. Riikliku kultuuri aastapreemia väljapaistva loomingulise tegevuse eest 2020. aastal pälvis džässmuusik, muusika- ja teatriakadeemia džässmuusika õppejuht, professor Jaak Sooäär.
Vabariigi sünnipäeva eel vahetasime Jaak Sooäärega (allpool JS) põgusalt mõtteid preemia, džässmuusika õppimise ja õpetamise ning muu üle.
Pälvisite riikliku kultuuri aastapreemia väljapaistva loomingulise tegevuse eest 2020. aastal. Kuidas Te end Eesti kultuuri praeguses aegruumis üldiselt tunnete? Mida Teie jaoks riiklik kultuuripreemia tähistab?
JS: Koroona-aeg on kõigile muusikutele raske, sest väljundit on varasemast oluliselt vähem. Eesti paindlik kultuuripoliitika koroonatingimustes väärib esile tõstmist, tänu sellele on viimane aasta meie muusikutele oluliselt talutavamalt möödunud kui enamuses teistes riikides. Üldisemas mõttes on see tunne paljuski enda teha – tuleb selgeks saada, mida ja milleks peaks tegema, ja siis tuleb see ellu viia.
Kultuuripreemia oli meeldiv üllatus, seda pälvida on suur au.
Olete džässialase kõrghariduse omandanud Taanis. Nüüdseks olete ise professor ja džässmuusika õppejuht Eesti muusika- ja teatriakadeemias. Kui tagantjärele meenutada, kas Taanis õppides leidsite oma isiklikuks tegevusfilosoofiaks ka muusikaõppejõuna midagi sellist, mida oma töös igapäevaselt kasutate või mille poole koduses muusika- ja teatriakadeemias püüdlete?
JS: Taanis veedetud viis aastat oli oluline investeering edaspidiseks tegevuseks nii muusiku, õpetaja kui ka korraldajana. Seal on tugev ja elujõuline jazzitraditsioon ja jazzi õpetamise traditsioon, millest kõrva taha panna oli väga palju. Väga kasulikud olid näiteks pedagoogika tunnid ja praktikad kogenud juhendajatega, kelle käest õpitud põhimõtteid tunni läbi viimisel jätkuvalt ja igapäevaselt kasutan.
Peamine on leida hoovad, mis erinevate kogemuste ja huvidega tudengid käima tõmbavad ja arenema motiveerivad. Jazz on loominguline eriala ja tudengid tihti väga erinevad. Ühest küljest tuleb neile tagada võimalikult tugev (teoreetiline ja tehniline) baas, et nad erinevates olukordades ellu jääda suudaks, aga peamine on ikkagi isiksuste kasvatamine, kellel publikule midagi öelda on.
Iga tunnustusega kaasneb vastutuse või ka kohustuse (kui lubaduse) kasv oma eriala ees nii abstraktselt-mõtteliselt kui ka konkreetselt-reaalselt. Sirp toob välja võimsa eeskuju kujundi – kuidas Te muusiku ja ka õppejõuna tajute taolist vastutust?
JS: Ma ennast kuidagi tähtsana ei tunne, püüan alati anda endast parima. Tudengitesse ja vilistlastesse suhtun eelkõige kui kolleegidesse.
ERR-i kultuuriportaalile antud intervjuus tõite välja, et muusikastiilidevahelised piirangud ei ole olulised – Teile meeldib muusikat teha Bachist pungini, džäss ja rokk jäävad sinna vahele. Lisaks on aga äärmiselt huvitav, millistele tekstidele oma muusikas toetute. Olete kirjutanud muusikat Juhan Liivi luulele – kuidas Te Liivi enese jaoks leidsite?
JS: Kui Juhan Liivi antoloogia ette võtta, siis leiab sealt mitmesugust, muuhulgas ka äkilisemas väljenduslaadis luuletusi, mis sobivad kaasaegse rokkmuusika laulutekstideks väga hästi.
Hetkel on Teie põhifookus Bachi muusikal. Kuna me vahetame mõtteid vabariigi aastapäeva eel, siis pärin, milline oleks Teie muusikasoovitus Eesti vabariigi sünnipäevaks?
JS: Soovitaksin kuulata midagi, mida tavaliselt ei kuulata või arvatakse, et see ei meeldi – klassikud (või klassikalise muusika austajad) võiks ette võtta mõne rokiplaadi, rokkarid midagi jazzist, jazzistid midagi klassikast jne. See võib olla hea viis oma maailma avardamiseks ja uute inspireerivate mõtete tekkeks. Mulle tundub, et juba mõnda aega sünnib põnevam osa uuest muusikast klassikaliste žanrite vahel ja üleselt.
Vt ka (ülal): Jaak Sooäär – Ciaccona from Partita No.2 in D minor, BWV 1004 by J.S. Bach
Kasutatud materjal:
- „Kultuuri aastapreemia – Jaak Sooäär. Muusika“ https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c5-muusika/kultuuri-aastapreemia/
- Jürgen Rooste „Kuidas mitte luua tarbijale toodet ehk elamise asi“ https://sirp.ee/s1-artiklid/c5-muusika/kuidas-mitte-luua-tarbijale-toodet-ehk-elamise-asi/
- „Kultuuri aastapreemia pälvinud Jaak Sooäär: Eesti on olnud kultuuriline oaas“ https://kultuur.err.ee/1608105799/kultuuri-aastapreemia-palvinud-jaak-sooaar-eesti-on-olnud-kultuuriline-oaas
Eesti vabariigi teenetemärkidega avaldab riik tänu neile eestimaalastele ja Eesti sõpradele, kelle töö ning pühendumuse toel saab Eesti tugevamaks, suuremaks, hoolivamaks.
President Kersti Kaljulaid andis 2021. aastal 152 teenetemärki. Valgetähe IV klassi teenetemärgi pälvis teiste hulgas Jaak Prints – muusika- ja teatriakadeemia lavakunsti osakonna peakoordinaator, armastatud näitleja nii teatrilavadelt kui filmi- ja kinoekraanidel. Valgetähe V klassi teenetemärgiga tunnustas president Ene Kangronit – muusikapedagoogi, koorimuusika edendajat ning pikaaegset muusika- ja teatriakadeemia dotsenti, kes on õpetanud dirigeerimist ja muusikapedagoogika aluseid, täienduskoolituskeskuse juhti; Andres Otsa – näitlejat ja lavakunsti osakonna endist teenekat lavakõne õppejõudu.
SOOVIME PALJU ÕNNE ja HEAD VABARIIGI AASTAPÄEVA!
Ene Kangron on teinud südamega tööd, et panustada Eesti muusikahariduse edendamisse, väärtustamisse ning tutvustamisse ka rahvusvaheliselt. Ta on muusika- ja teatriakadeemia kauaaegne muusikapedagoogika dotsent ning 2000. aastast juhib ta akadeemias täienduskoolituskeskust. Ta on Tallinna meestelaulu seltsi Türnpu meeskoori peadirigent. Ene on muusikaõpetajate liidu üks asutajaid, praegu täidab ta liidu laiendatud juhatuse liikme ja välissuhete juhi kohuseid. Tema eestvedamisel on toimunud 10 üleriigilist muusikaolümpiaadi, millega on antud suurele hulgale andekatele õpilastele võimalus end proovile panna ning mille osaliste hulgast on välja kasvanud mitmeid uusi professionaalseid muusikuid ja muusikaõpetajaid.
Jaak Prints õppis muusika- ja teatriakadeemia lavakunsti osakonna XXI lennus Ingo Normeti käe all, alustas lavakunsti osakonnas lavakõne õppejõuna 2016. aastal, on alates 2018. aasta sügisest osakonna peakoordinaator ning alates 2020. aasta sügisest juhendab koos Külli Teetammega XXXI lendu.
Andres Ots lõpetas TRK lavakunstikateedri III lennu Voldemar Panso käe all, töötas 1964.–65. aastani kateedri laborandina ning alates 1996. aastast oli ta kahekümne aasta vältel teenekas lavakõne õppejõud, kelle õpilaste hulka kuulub ka Jaak Prints.
Teatriloolane Piret Kruuspere: “Olgugi eri põlvkondade mehed, on nad mõlemad oma näitlejaloomingu ja koolmeistritööga alal hoidnud teatrimälu – nii isiklikku pereliini pidi kui ka sümboolses teatrihariduse sugupuus. Andnud-arendanud edasi Voldemar Panso ja Leo Kalmeti, Helmi Tohvelmani ja Karl Adra, Ingo Normeti ja Meeli Söödi põhitõdesid. Nende hääl ja mõte on kandnud – nii teatrilaval kui vajaduse korral ka ühiskondlikul skeenel. Meenutame Andres Otsa lauluõhtut “Laulud sõelal” Noorsooteatris 1977. aastal ja Jaak Printsi soololavastust “Kodumaa karjed“ 2015. aastal teatris NO99.”
Õnnitleme suure tunnustuse puhul ka lavakunsti osakonna vilistlasi Mari-Liis Lille ja Ivo Uukkivi, samuti lavakunsti osakonnas õpetanud Eero Epnerit. Palju õnne ja jätkuvat jaksu!
Vt ka: teenetemärgi saaja Jaak Prints: “Noortel talentidel peab olema ruumi areneda ja välja kujuneda”
President Kersti Kaljulaid tunnustab Eesti Vabariigi aastapäeva eel teenetemärgiga teiste seas tänavu mitut lavakoolile olulist inimest. Valgetähe teenetemärgi pälvisid EMTA lavakunsti osakonna peakoordinaator Jaak Prints ning tema õpetaja, lavakunstikooli endine pikaaegne lavakõne pedagoog Andres Ots.
Teatriloolane Piret Kruuspere: “Olgugi eri põlvkondade mehed, on nad mõlemad oma näitlejaloomingu ja koolmeistritööga alal hoidnud teatrimälu – nii isiklikku pereliini pidi kui ka sümboolses teatrihariduse sugupuus. Andnud-arendanud edasi Voldemar Panso ja Leo Kalmeti, Helmi Tohvelmani ja Karl Adra, Ingo Normeti ja Meeli Söödi põhitõdesid. Nende hääl ja mõte on kandnud – nii teatrilaval kui vajaduse korral ka ühiskondlikul skeenel. Meenutame “Laule sõelal” ja “Kodumaa karjeid“.”
Head Jaak ja Andres, oleme kooliperena teie üle rõõmsad ja uhked!
Õnnitleme suure tunnustuse puhul ka lavakunstikooli vilistlasi Mari-Liis Lille ja Ivo Uukkivi, samuti lavakunstikoolis õpetanud Eero Epnerit ning kõiki teisi teenetemärgi saajaid.
Palju õnne ja jaksu!
Vaata Jaak Printsi lühisõnavõttu “Aktuaalses Kaameras” ERRi kultuuriportaalist.
Kõik presidendi teenetemärkide kavalerid leiab Eesti Vabariigi presidendi veebilehelt.
Kultuurkapitali helikunsti sihtkapital on valiku teinud ja kutsus esimesse residentuuriprogrammi osalema keelpillikvarteti M4GNET. Kvarteti koosseisus on Robert Traksmann (I viiul), Katariina Maria Kits (II viiul), Mart Kuusma (vioola) ja Marcel Johannes Kits (tšello), ansambli mänedžer on Taavi Hark.
Katariina Maria Kits on muusika- ja teatriakadeemia viiuli eriala magistrant, keda juhendab professor Arvo Leibur. 2020. aasta sügisest täiendab ta ennast Erasmus üliõpilasvahetusprogrammi vahendusel Berliini kunstiülikoolis professor Tomasz Tomaszewski juures. Katariina Maria on pälvinud preemiaid mitmel Eesti ja rahvusvahelisel konkursil, samuti on ta soleerinud mitmete erinevate orkestrite ees. Katariina Maria oli solist ka EMTA õppeaasta esimeses orkestriprojektis, kus ta soleeris koos muusika- ja teatriakadeemia sümfooniaorkestriga Sergei Prokofjevi esimese viiulikontserdi esitusel.
Mart Kuusma õppis enne välismaale õppima siirdumist muusika- ja teatriakadeemias erialaõppejõudude Ula Ulijona Zebriunaite ning Toomas Nestori juures. Robert Traksmann on lõpetanud Berliini Hanns Eisleri nimelise muusikakõrgkooli bakalaureuse astme professor Kolja Blacheri juhendamisel ning jätkab samas magistriõppes. Robert on tudeeriva vabakutselisena täiendanud ka mitmete mainekate kollektiivide ridasid, sh Gürzenich Orchester Köln, Orchester der Karajan Akademie Berliner Philharmoniker jne. Hetkel osaleb ta ka Rahvusooper Estonia orkestri töös. Marcel Johannes Kits siirdus pärast Tallinna muusikakeskkooli lõpetamist Saksamaale õppima. Ta on tudeerinud Trossingeni muusikaülikoolis professor Francis Goutoni juures ning aastast 2018 jätkab ta õpinguid Saksamaal Berliini kunstiülikoolis professor Jens Peter Maintzi klassis. Taavi Hark on EMTA muusikateaduse tudeng.
Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali esimehe Marje Lohuaru sõnul on tähtis, et praeguses muutlikus ja kirevas ajas ning uuendamise tuhinas ei jäeta kõrvale põhiväärtusi. Nii on ka oluline klassikalise muusika traditsioonide jätkamine ja edasiviimine, mis eelkõige vajab väärtustamist ja mõtestamist kaasaegses kontekstis.
Kultuurkapitali helikunsti sihtkapital algatas kaheaastase instrumentaalansamblite residentuuriprogrammi selle aasta jaanuaris. „Keelpillikvartett kui sajandite vanune žanr on väljendanud aegade jooksul muusika kõige sisutihedamat ja subtiilsemat väärtust,“ selgitas Lohuaru, miks suunati esimene voor just keelpillikvartettidele. Programmi eesmärk on laiendada ansamblimängu kandepinda. Residentuuriga soovitakse toetada uute ansamblite loomist, pakkuda võimalusi testida koostööd mänedžeridega ja uuendada repertuaari. Taotlejatelt oodatakse pikaajalist tegutsemist.
Residentuuriprogrammi valitud ansamblil on kohustus esitada kahe aasta jooksul vähemalt kaheksa kontserti vähemalt nelja erineva kavaga. Kvarteti repertuaaris peavad olema esindatud teosed erinevatest muusikastiilidest ja ajastutest. Vähemalt kahes kontserdikavas on kohustuslik esitada Eesti muusikat, sh uudisloomingut.
EMTA noorteakadeemias professor Ivari Ilja klaveriklassis õppiv Tähe-Lee Liiv valiti veebikonkursil “The Canada International Piano Competition. Young Artists Competition. 2021 Edition” kuni 18-aastaste kategoorias 123 osaleja seast 20 finalisti hulka.
Vt Tähe-Lee esitust finaalsessioonil: https://youtu.be/0hQOe_tBl9I
Konkurssi saab kuulata tervikuna kanalilt: https://youtube.com/channel/UCKYqypXdiXBhj_IvzECvCY