Rubriik: Uncategorized @et
Tõnu Kaljuste stipendiumi pälvib muusika- ja teatriakadeemia üliõpilane, kelle tegevusväli suudab haarata nii vokaal- kui ka instrumentaalmuusika ning kes loob sildasid, mitte piire. EMTA fond annab välja ühe 2 850 euro suuruse stipendiumi.
Stipendiumile võivad kandideerida muusika- ja teatriakadeemia bakalaureuse, magistri ja doktori taseme üliõpilased, kes ei viibi akadeemilisel puhkusel. Kandideerimiseks tuleb esitada vabas vormis taotlus, kus näidata oma senised loomingulised tegevused ning plaanid 2021. aastaks. Avaldus tuleb saata e-posti aadressile fond@eamt.ee.
Taotluste laekumise tähtaeg on 22. veebruar 2021 kell 12.00.
Stipendiumi kandidaatide avaldused vaatab läbi Tõnu Kaljuste nimelise stipendiumi komisjon koosseisus: Tõnu Kaljuste, Eero Raun, Kaspar Mänd ja Kristiina Kermes.
Stipendiumi saaja nime teatab Tõnu Kaljuste 26. veebruaril kell 19.00 Mustpeade majas toimuval kontserdil “Kõrvaring IV”. Stipendiumi väljamakse toimub pärast lepingu sõlmimist EMTA fondi ja stipendiaadi vahel.
Täpsemat informatsiooni annab Marko Lõhmus: marko.lohmus@eamt.ee.
GENUS 2021 toimub 1. – 2 märtsil kell 10.00 – 16.00 CET Zoomis.
GENUS on Nordplusi koostööprojekt, mille peateemaks on sooline tasakaal muusikahariduses. GENUS 2021 keskendub kõrgkoolieelsele tasandile, tõstes fookusse muusikakoolid ja kõrgkoolide ettevalmistuskursused kuni sisseastumiskatseteni.
GENUS 2021 on kohtumispaik muutuste elluviimiseks. Ettekannete ja grupiarutelude, veebipõhise tööriistakasti loomise ning parimate/halvimate praktikate, õnnestumiste ja ebaõnnestumiste jagamise ning arutelu kaudu loodetakse jõuda soolise tasakaalu suurenemiseni.
Konverentsi korraldajateks on Malmö muusikaakadeemia, Agderi ülikool ja Aarhusi/Aalborgi kuninglik muusikaakadeemia. Korraldusmeeskonnas on nii koolide juhtkond, töötajad kui ka üliõpilased.
Lisainfo ja registreerumine GENUS kodulehel: www.conferencegenus.com/
Facebooki sündmus: www.facebook.com/events/3517273031705365
28. veebruarist kuni 20. märtsini on kõik EMTA keelpillitudengid oodatud kandideerima Berliini Filharmoonikute Karajani Akadeemia ja Balti muusikaakadeemiate ühisprojekti “Baltic Roots”, mis toimub 16.-24. maini Berliinis.
Berliini Filharmoonikute kauaaaegse kontrabassisti ja Karajani Akadeemia juhi Peter Riegelbaueri sõnutsi on Akadeemial koostöö üle Balti riikide muusikaakdeemiatega erakordselt hea meel, sest see pakub suurepärase võimaluse tutvumaks mitte üksnes meie andekate noorte muusikute ja suurepäraste muusikaülikoolidega, vaid ka Balti maade kaasaegsete heliloojate loominguga, mida Berliinis ja Saksamaal ehk veel nii hästi ei tunta. Ja kes teab, ehk täienevad ka Karajani Akadeemia read selle projekti tulemusena mõne Eesti, Läti või Leedu noore, andeka muusikuga?
Baltimaade muusikaakadeemiatele pole seekordne koostöö aga sugugi mitte esimene. Tähistamaks Eesti, Läti ja Leedu sajandat sünnipäeva, moodustati muusikatudengitest ühine, Accademia Baltica nime kandev orkester, mis nii 2017, 2018 kui 2019 lisaks edukaile esinemistele kõigi kolme Balti riigi tuntuimates kontserdisaalides astus üles ka Gdanskis, Berliinis, Helsingis ja Peterburis.
Dirigent Herbert Karajani loodud akadeemia moto “Õpi professionaalidelt” kohaselt saavad noored muusikud seal tulevaseks orkestrandikutseks parima ettevalmistuse. Berliini Filharmoonikute kontsertmeistrite ja kauaaegsete liikmete käe all omandavad noored instrumentalistid just sellele orkestrile iseloomuliku stiili ning kõla, ent saavad lisaks aimu ka sellest, mis tähendab olla “täiuslik muusik”, kes ei arenda mitte üksnes oma individuaalseid oskusi, vaid vaatab ka elu ja maailma lahtisi silmi. Ja faktid kõnelevad enda eest – pea üks kolmandik tänastest Berliini Filharmoonkutest on Karajani akadeemia vilistlased.
Projekti raames osalevad ka Baltimaade muusikud Karajani Akadeemia õppeprotsessis – saavad Berliini Filharmoonikutelt individuaalatunde ning mängivad orkestris koos Akadeemia stipendiaatidega. Ühisorkestrit juhatab Berliini Filharmoonikute viiuldaja Stanley Dodds, kes on dirigeerimist õppinud Jorma Panula käe all ning kes juhatab regulaarselt nii Karajani Akadeemia orkestrit kui ka Berliini Filharmoonikute erinevaid ansambleid.
Projekt lõpeb kontserdiga Berliini Filharmoonia kammersaalis 23. mail 2021, kus ühisorkester esitab Baiba Skride soleerimisel Pēteris Vasksi kontserdi “Kauge valgus (Distant Light)”, Maija Einfelde “Kurvad serenaadid” kvartetile ja klarnetile, Erkki-Sven Tüüri teose “Passion.Illusion” ja Pjotr Tšaikovski “Serenaadi” keelpilliorkestrile.
Projekt toimub koostöös Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, J. Vitolsi nim Läti Muusikaakadeemia, Leedu Muusika- ja Teatriakadeemia, Berliini Filharmoonikute Karajani Akadeemia ning Andreas Richter Cultural Consultinguga Balti Kultuurifondi toetusel.
Kandideerima on oodatud kõik EMTA keelpillitudengid ning selleks tuleb salvestada video, millel kõlab:
1) vabal valikul teos (pala, osa kontserdist või sonaadist) saatega või ilma;
2) üks vabalt valitud orkestripartii EL Noorteorkestri (EUYO) ettemängurepertuaarist;
3) lõik P. Tšaikovski “Serenaadist”.
Videomaterjal tuleb üles laadida hiljemalt 20. märtsiks.
Lisainfo ja küsimused:
Kai Kiiv
kai.kiiv@eamt.ee
6675 721
_block.jpg){kind=logo}
22. detsembril 2020 kinnitas akadeemia nõukogu uue arengukava, mis määratleb muusika- ja teatriakadeemia rolli ühiskonnas, missiooni, visiooni ja põhiväärtused ning olulisimad eesmärgid ja tegevussuunad aastani 2025.
Akadeemia mitme eelmise arengukava suur eesmärk – saalikompleksi väljaehitamine – on nüüdseks täidetud. Õppe- ja loometöö tingimusi oluliselt parandanud ja akadeemia nähtavust ühiskonnas laiendanud kontserdi- ja teatrimaja avati pidulikult akadeemia 100. sünnipäeval. Täidetud on ka mitmed teised eelmise arengukava olulised eesmärgid. Kuid maailm muutub kiiresti ning Eesti ühiskonna areng ja globaalsed väljakutsed panevad meid seadma uusi sihte, et muusika- ja teatriakadeemia täidaks jätkuvalt oma missiooni Eesti haridus- ja kultuurielus.
Uue arengukavaga seab akadeemia endale viis strateegilist eesmärki, mis on seotud eelkõige akadeemia põhitegevustega – õppimise ja õpetamise, teadus-, arendus- ja loometegevuse ning laiemas mõttes ühiskonna teenimisega.
Vt arengukava: https://eamt.ee/uldinfo/ulikoolist/arengukava/
4. veebruaril 2021 kuulutati välja kultuurkapitali elutööpreemiate ja valdkondade peapreemiate laureaadid.
Helikunsti sihtkapitali elutööpreemia pälvis koorijuht ja pedagoog, muusika- ja teatriakadeemia professor Ants Soots pikaajalise, järjekindla ja jääva panuse eest Eesti koorimuusika arengusse, laulupidude mõtestamisse ning noorte koorijuhtide kasvatamisse.
Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali esimees prof Marje Lohuaru ütleb: „Ants Soots on kogu oma elu pühendanud Eesti koorimuusikale nii dirigendi kui ka õppejõuna. Tema üliõpilaste ja õpilaste nimekiri on samuti muljetavaldav – nende hulgas on säravaid tippe, aga ka rohujuuretasandil töötavaid õpetajaid. Ants Soots on osanud anda tuult tiibadesse. Ta on ka üks muusikutest, kes tõi Eestile Grammy tunnustuse 2004. aastal. Tema kroonijuveeliks on aga RAM. Samuti on ta väga pühendunud laulupidude liikumisse. Ja kõik see on toimunud Ants Sootsi erakordse tagasihoidlikkuse võtmes.”
Foto: Ebe Pilt
Vahendas ERR-i kultuuriportaal: https://kultuur.err.ee/1608096364/ants-soots-inimene-peab-midagi-labi-elama-et-ta-saaks-end-valja-elada
Näitekunsti sihtkapitali elutööpreemia pälvis muusika- ja teatriakadeemia emeriitprofessor Ingo Normet suure panuse eest teatrikunsti ning poole sajandi pikkuse lavastajaloomingu eest paljudes Eesti kutselistes teatrites ja Teleteatris, samuti pedagoogilise töö eest lavakunsti õppejõuna ja osakonna juhatajana.
Ingo Normeti panus muusika- ja teatriakadeemia lavakunsti osakonda – lavakunstikooli – ja Eesti teatrisse on kaalukas: sinna kuulub lavakunstikooli juhtimine aastatel 1995–2011, pühendunud pedagoogitöö mitmekümne aasta vältel ja nelja lennu: XVI, XIX, XXI ja XXIII juhendamine, ametliku lavastajaõppe käivitamine, ka teatrialase raamatukogu loomine EMTA raamatukogu filiaalina ning kirjastustegevuse eestvedamine, samuti arvukad lavastused paljudes Eesti teatrites.
ERR-i kultuuriportaalis näeb Ingo Normeti portreevideot, kus kõnelevad muusika- ja teatriakadeemia lavakunsti osakonna peakoordinaator Jaak Prints, õppejõud ja teatriuurija Liina Jääts, Ingo Normeti õpilane, näitleja ja lavastaja Kersti Heinloo ning teatrivaatleja Pille-Riin Purje.
Vt portreevideod: https://kultuur.err.ee/1608096484/jaak-prints-ingo-normet-innustas-opilasi-alati-laiemalt-motlema
Foto: lavakunsti osakond
Kultuurkapitali peapreemiad 2020 said avalikuks 4. veebruaril „OP”-i pidulikus erisaates. Näitekunsti valdkonna peapreemia pälvis muusika- ja teatriakadeemia professor Jüri Nael – võimatu võimalikuks tegemise eest muusika- ja teatriakadeemia rahvusvahelise kaasaegsete etenduskunstide õppekava (Contemporary Physical Performance Making – CPPM) algataja ja väsimatu eestvedajana.
Intervjuus „OP”-ile ütleb Jüri Nael, et magistriõppe formaate on maailmas palju ja erinevaid. Mõnes mõttes oli see unistuste projekt, et teha magistriõpe, mis vaataks otseselt, mida tegelikult võiks ühele noorele arenevale kunstnikule anda. Ülesanne oli see, et õppetööd ei vii läbi mitte õppejõud, vaid tegevkunstnikud. Väljakutse oli aga see, et sellised inimesed üle terve maailma kokku noppida ja meelitada nad akadeemiasse. Eestisse on suudetud tuua maailma tipptegijaid. Oluline on, et nad ei tule lihtsalt tudengeid õpetama; tegevkunstnikud tulevad siia kaheks-kolmeks nädalaks (mõnikord ka pikemaks ajaks) ja võtavad CPPM-i tudengite pundi selleks ajaks oma trupiks ning teevad nendega tööd. Kaasaegsete etenduskunstide magistriõppe sisu võtab professor Nael intervjuu lõpus kokku sõnadega: „Kui ma ise oleksin tudeng ja tahaksin kooli minna, siis sellises magistriõppes ma tahaksin õppida.”
Intervjuu on järelvaadatav: https://kultuur.err.ee/1608097429/juri-nael-pea-koik-teatrikoolid-tegelevad-surnud-inimeste-parandiga
Foto: Kiur Kaasik
Tänasest (8. veebruarist) kuni 21. veebruarini 2021 saavad muusika- ja teatriakadeemia liikmed testkasutada diginootide raamatukogu nkoda. Mahukas e-nootide baas sisaldab miljoneid lehekülgi muusikat 130 maailma juhtivalt muusikakirjastuselt – Bärenreiter, Breitkopf & Härtel, Boosey & Hawkes, Ricordi, Durand, Salabert and Eschig, Novello, Chester, Schirmer jpt. Nkoda kasutamiseks tuleb vaid äpp alla laadida. Rakendus töötab iOS ja Android operatsioonisüsteeme kasutavates nutiseadmetes ning Mac OS ja Windows 10 arvutites.
Vt nkoda tutvustut ka: https://youtu.be/qyV43abeBw8
25. novembrist 3. detsembrini 2021 leiab muusika- ja teatriakadeemias aset IV Tallinna rahvusvaheline pianistide konkurss. Registreerimine on nüüd avatud ning kestab kuni 1. oktoobrini.
Neljandat korda toimuva Tallinna rahvusvahelise pianistide konkursi kõik kolm vooru leiavad aset Eesti muusika- ja teatriakadeemia suures saalis. Pianiste hindab rahvusvaheliselt tunnustatud pianistidest koosnev žürii. Finaalvooru pääsenud kuus parimat astuvad üles koos Eesti riikliku sümfooniaorkestriga dirigent Arvo Volmeri juhatusel. Konkursi kava ja reeglitega on võimalik tutvuda kodulehel https://tipc.eamt.ee/
Varasemalt on Tallinna rahvusvahelise pianistide konkursi võitnud Mihkel Poll (2006), Kristi Kapten (2011) ja Anna Szałucka (2016). Konkursi korraldajateks on muusika- ja teatriakadeemia ning pianistide liit.
Pianist, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia rektor Ivari Ilja: „Tallinna rahvusvaheline pianistide konkurss on juba kujunenud traditsiooniks ning leidnud oma kindla koha ja tähenduse rahvusvahelisel klaverikunsti ja muusikakultuuri maastikul laiemalt. Seekordne konkurss, järjekorras juba neljas, toimub esimest korda muusika- ja teatriakadeemia suures saalis, mis avati 2019. aasta sügisel ja on end nüüdseks tõestanud esmaklassilise kontserdisaalina ning eriti paigana, kus klaver kõlab lummavalt, lubades selle pilli võimaluste kogu rikkusel eriliselt kuuldavaks saada. Sündmus toob Tallinnasse noori pianiste üle kogu maailma, samuti klaveripedagooge ja klaverihuvilist muusikapublikut. Meie noortele pianistidele on erakordseks kogemuseks astuda rahvusvahelisse võistlustulle toetavate koduseinte vahel meie klaverimuusikat armastava publiku huvist ja kaasaelamisest tiivustatuna. Konkursi kahel viimasel päeval toimuvas finaalvoorus on kuuel finalistil võimalik esineda meie esindusorkestri, Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri solistina maestro Arvo Volmeri juhatusel.”
5. veebruaril 2021 toimus teaduste akadeemias „Teadus 3 minutiga” konkursi finaal-galaõhtu, kus žürii valis välja viis võiduloengut – nende hulgas muusika- ja teatriakadeemia doktorandi Mai Simsoni loengu „Igal ajal oma muusika”.
Teaduste akadeemia presidendi Tarmo Soomere sõnul esitles Mai oma lühiloengus mõjuvalt põnevaid fakte ja selgeid tulemeid teadustööst Rudolf Tobiase oratooriumi „Joonas” käsikirja ning Vardo Rumesseni poolt valminud partituuri võrdlemisel.
„Teadus 3 minutiga” võiduloengud jõuavad ETV eetrisse ja ERR-i teadusportaali Novaator, kus publik saab taas valida ka oma lemmiku.
Galaõhtu on järelvaadatav: https://www.akadeemia.ee/teadus-3-minutiga-konkursi-finaal-galaohtu/
Foto: kuvatõmmis galaõhtu ülekandelt.
EMTA muusikateaduse tudengi Natali Ponetajevi artikkel „Frieda Talvik“ pälvis peaauhinna teaduse populariseerimiseks ja eesti teaduskeele edendamiseks läbiviidud artiklikonkursil „Teadus Vikipeediasse 2020“.
Foto: KM EKLA, A-161:2