Rubriik: Uncategorized @et

Möödunud nädalal (19.–22. jaanuaril 2021) toimus muusika- ja teatriakadeemias koolitus- ja inspiratsiooninädal „Arenev akadeemia II”, mille raames leidis aset rida loenguid erinevatel teemadel. Suures saalis peeti kolm nn suurt loengut:

Koolitaja Raul Rebane: „Teise nurga alt. Kuidas luua oma lugu?”

Meedia on „oma loo” levitamise ja imagoehituse tehniline tööriist. Hirm teha vigu takistab sõna võtmast, kuid õigete harjutuste ja ettevalmistusmetoodikate abil on võimalik treenida ning saavutada enesekindlus edukaks meediasuhtluseks. „Oma lugu” on väärtuste süsteem, millele kogu ettevõtmine ja kommunikatsioon toetub.

Lektor Päivi Arjas (Sibeliuse akadeemia): „Performance coaching for musicians – what it is and what it can be”

Ettekanne keskendus Sibeliuse akadeemia õppeprogrammile, mis tegeleb esinemist, publikuga suhtlemist ja pinge all töötamist mõjutavate vaimsete ning füüsiliste teguritega, samuti võtetega, mis aitavad neist tegureist tulenevaid oskusi ja võimekusi täiustada või piiranguid ületada.

EMTA psühholoog Elina Kivinukk: „Turvatunde toetamine tööl ja tunnis”

Muusika- ja teatriakadeemia seisab turvalise ja üksteise austamisele tugineva õpi- ja tööõhkkonna eest. Eelmisel aastal kinnitati senatis võrdse kohtlemise tagamise meetmed ja kaebuste lahendamise kord, millega saab võimalikke kaebusi konkreetsemalt käsitleda.  Loengus tutvustati teemasid võrdsest kohtlemisest, töökiusamisest ja ahistamisest. Pakuti välja soovitusi, kuidas nii igapäevasuhtluses, töökohal kui ka erialatunnis enda ja teiste turvatunnet toetada.

Lisaks toimusid koolitused:

Vanemlektor Maret Mursa Tormis: „Sissejuhatus Alexanderi tehnikasse”
F.M. Alexander on öelnud: “Minu tehnika aluseks on inhibitsioon – ärritusele või stiimulile järgnenud soovimatute, tahtmatute reaktsioonide inhibeerimine, seega on tegemist eelkõige tehnikaga, mis arendab kontrolli inimese reaktsiooni üle.” Võimet peatuda, viivitada reaktsiooniga, kuni oleme selle tegemiseks adekvaatselt valmistunud, nimetabki Alexander inhibitsiooniks. Lühikursuse eesmärk oli tutvustada õpetajatele Alexanderi printsiipi ja selle kasutamist töös muusikutega.

Vanemlektor Heiki Mätlik: „Üliõpilase SUUR õpingute plaan – solist, orkestrant, pedagoog, varajase muusika või nüüdismuusika interpreteerija?”, mis keskendus küsimustele: kuidas planeerida õpingute lõppeesmärki; kuhu jõuda viis aastat kestnud akadeemiliste õpingute lõppedes; kuidas vastavalt valdkonnale repertuaari suunitleda, kirjandust valida jne.

EMTA psühholoog Elina Kivinukk: „Kuidas anda ja saada tagasisidet (ja mitte vastu näppe)?” – kuidas anda tagasisidet tunnis, töökohal või esinemisjärgselt nii, et see oleks kasulik ja motiveeriv? Kuidas ise toime tulla olukorras, kus keegi jagab kriitikat, millega ei tahaks üldse nõustuda? EMTA psühholoog Elina Kivinukk pakkus sel teemal ideid ja näiteid, tuginedes Sheila Heeni ja Douglas Stone’i teadustööle.

Prof Lembit Orgse, prof Henry-David Varema, prof Peeter Sarapuu, lektor Eerik Jõks: „Tähelepanekud ja parimad praktikad e-õppe rakendamisel” –kogemusi jagati inerpretatsioonipedagoogika teoreetiliste-praktiliste ainete (erialadidaktika seminaride, pedagoogilise praktika jm) e-õppe lahendustest, nendest tingitud muutustest ainete sisus ja läbiviimise vormides; samuti distantsõppe praktilistest võimalustest ja uuendustest erialatundide läbiviimisel – koroonaaegsetest võimalustest toetada üliõpilaste autonoomsust jne.

Keeletoimetaja Merit Lassmann: „Meie igapäevane emakeel” Igapäevaelu nõuab vähemal või rohkemal määral meilt kõigilt kirjateel suhtlemist – et saada suhtlusalast julgust juurde, püüti koos lahendada küsimusi: kuidas säilitada head kirjaoskust, kui emakeele tundidest on juba palju aastaid möödas; kust saada abi keelealaste kõhkluste ja kahtluste korral; kuivõrd paljud keelereeglid on muutunud, siis mida me neist muutustest teadma peaksime jne.

Teaduste akadeemia poolt veetaval konkursil “Teadus 3 minutiga” esindavad muusika- ja teatriakadeemiat sel aastal muusikadoktorant Mai Simson ning teatridoktorant Hanna Junti. ERR-i teadusportaalis Novaator ilmusid sel puhul konkursiloengu teemal ka artiklid:

Mai Simson “Joonase ime – tabatud või tabamata”

Hanna Junti “Teatris kogevad kehad aja subjektiivsust ja objektiivsust”

“Teadus 3 minutiga” piduliku finaali otseülekanne toimub 5. veebruaril 2021 teaduste akadeemia kodulehel.

• FOTO: Silvia Tobiase kohvrites leidus Rudolf Tobiase käsikirju, artikleid, ajaleheväljalõikeid ning isiklikke dokumente. Autor/allikas: Mai Simson (vt ka: https://novaator.err.ee/1608080572/joonase-ime-tabatud-voi-tabamata)

• FOTO: Muusika- ja teatriakadeemia teatrikunsti doktorant Hanna Junti. Autor/allikas: erakogu (vt ka: https://novaator.err.ee/1608085090/teatris-kogevad-kehad-aja-subjektiivsust-ja-objektiivsust)

Briti muusikajakiri BBC Music Magazine on valinud parimate 2020. aastal välja antud albumite hulka instrumentaalkontserdi albumite kategoorias Eesti riikliku sümfooniaorkestri, Neeme Järvi ja akadeemia õppejõu Triin Ruubeli koostöös valminud heliplaadi Edward Elgari ja Wilhelm Stenhammari viiulimuusikast.

Vt ka: https://www.emic.ee/erso-ja-triin-ruubeli-ning-vox-clamantise-heliplaadid-parimate-2020-aasta-albumite-hulgas

2020. aasta märtsis ilmus Šveitsi plaadifirma Pan Classicsi poolt album Luigi Madonise (1695–1777) viiulisonaatidega, kus tunnustatud vene barokkviiuldaja Maria Krestinskaya ja tšellisti Pavel Serbini kõrval on kaastegev akadeemia õppejõud, klavessiinimängija Imbi Tarum. Käesoleva aasta detsembrikuus ilmus mainekas prantsuse klassikalise muusika ajakirjas Diapson kiitev arvustus plaadile, mida hinnati viie tärniga. Plaat on salvestatud 2019. aastal Viimsi kirikus. Plaadi helirežissööriks on Margo Kõlar.

Vt ka: https://www.emic.ee/ajakiri-diapason-tunnustas-imbi-tarumi-osalusega-plaati

Muusika- ja teatriakadeemia pere hääletas aasta kolleegi 2020 tiitli vääriliseks kaks töötajat, kes said suurima ja võrdse arvu kolleegide hääli:

10. detsembril 2020 kinnitas valitsus koroonaviiruse tõkestamiseks uued meetmed. Valitsuse korraldusel on 14. detsembrist kuni 31. detsembrini 2020 kehtestatud üldhariduskoolide, kutseõppeasutuste ja rakenduskõrgkoolide ning ülikoolide õpilastele ja üliõpilastele liikumispiirangud õppehoonetes. Erandina võivad toimuda praktiline õpe ja eksamid.

Lähtuvalt valitsuse korraldusest kehtivad muusika- ja teatriakadeemias esmaspäevast, 14. detsembrist järgnevad piirangud:

• Õppehooned on avatud ainult akadeemia töötajatele ja üliõpilastele. Sissepääs õppehoonesse on võimalik isikustatud magnetkaardiga.
• Teoreetilistes ainetes on õppehoonetes lubatud läbi viia ainult konsultatsioone, kui nende läbiviimine kaugõppe vormis ei ole võimalik.
• Praktiline õpe ja üliõpilaste iseseisev harjutamine on lubatud, kuid ühes ruumis ei tohi korraga viibida üle kolme isiku. Erandid on lubatud saalides jm suuremates ruumides, kus korraga ühes ruumis viibivate isikute piirarvuks on 20.
• Lubatud on eksamid ja arvestused praktilistes ainetes, kuid kinni tuleb pidada eelmises punktis nimetatud piirarvudest.
• Akadeemia õppehoonetes on kõigil kohustuslik järgida 2+2-reeglit, sh praktilise õppetöö, eksamite ja arvestuste ajal, välja arvatud juhul, kui see ei ole tegevuse spetsiifika tõttuvõimalik.
• Õppehoonetes on nõutav maski kandmine ja käte regulaarne desinfitseerimine.
• EMTA poolt korraldatavaid avalikke kontserte ei toimu.

5. ja 6. detsembril 2020 toimus muusika- ja teatriakadeemia II klaverikammermuusika konkurss. Žürii koosseisus professor Urmas Vulp (esimees), professor Marje Lohuaru, Anneli Tohver tunnistas parimateks ja määras ansamblitele ühekordsed rahalised stipendiumid järgnevalt:

DUOD

Peapreemia 200 eurot:

Yestyn Griffith, viiul
Sergio Campayo Sánchez, klaver
õppejõud Marrit Gerretz-Traksmann

Žürii tõstis esile:

Sergio Gutierrez Llorente, viiul
Medeinė Mickevičiūtė, klaver
õppejõud Marje Lohuaru

Marten Meibaum, tšello
Oksana Lohinova, klaver
õppejõud Natalia Sakkos

TRIOD

Peapreemia 300 eurot:

Katreen Ristmets, viiul
Siluan Hirvoja, tšello
Maria Magdik, klaver
õppejõud Natalia Sakkos

Žürii tõstis esile:

Iida Helanterä, flööt
Vittoria Ecclesia, klarnet
Julius Paukštė, klaver
õppejõud Marrit Gerretz-Traksmann

KLAVERIKVINTETID

Peapreemia 500 eurot:

Annelize Vlassenko, viiul
Linda Lukas, viiul
Sandra Klimaite, altviiul
Teodor Juko Hiiemaa, tšello
Karl Johan Nutt, klaver
õppejõud Marje Lohuaru

Žürii tõstis esile:

Maria Surovtseva, oboe
Johanna Mehler, klarnet
Oliver Anni, fagott
Jürnas Rähni, metsasarv
Lea Valiulina, klaver
õppejõud Peeter Sarapuu

Kultuurkapitali helikunsti sihtkapital lõi kaheaastase instrumentaalansamblite residentuuriprogrammi, mille esimene voor on suunatud keelpillikvartettidele. Programm soodustab ansamblite koostööd mänedžeridega.

Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali esinaise professor Marje Lohuaru sõnul on programmi eesmärk laiendada ansamblimängu kandepinda. Residentuuriga soovitakse toetada uute ansamblite loomist, pakkuda võimalusi testida koostööd mänedžeridega ja uuendada repertuaari. Taotlejatelt oodatakse, et nähtaks ette pikaajalist tegutsemist.

Programmist toetuse taotlemine toimub mitmes jaos ja programm avaneb iga kahe aasta järel. Selles voorus oodatakse esmalt 10. jaanuariks 2021 ansambliliikmete ja mänedžeri motivatsioonikirja sooviga osaleda residentuuriprogrammis, ansambli liikmete viimase kahe aasta loominguliste saavutuste kirjeldust ning mänedžeri CV-d. Koos motivatsioonikirjaga tuleb esitada vähemalt 20-minutiline video ansambli esinemisest, mis peab sisaldama teoseid või teose osasid erinevatest ajastutest. Enamik ansambli liikmetest peavad olema kuni 35-aastased Eesti kodanikud, alalise elamisõiguse või pikaajalise elaniku elamisloa omanikud ning omandanud või omandamas vastavat eriala rahvusvaheliselt tunnustatud (akrediteeritud) kõrgkoolis.

Eeldatakse, et ansambel valib endale personaalse mänedžeri, kelle ülesandeks on koostöös ansambliga kontserttegevuse planeerimine ja elluviimine, sh residentuuriprogrammi planeerimine, kontsertide organiseerimine Eestis ja välismaal ning kontserdipaikade valikul uudsete ja inspireerivate lahenduste leidmine, suhtekorraldus, finantseerimistaotluste ettevalmistamine, kaasrahastajate leidmine ja dokumentatsiooni ning aruandluse haldamine.

Sihtkapital teeb residentuuriprogrammile avalduse esitanud kandidaatide hulgast valiku hiljemalt 1. veebruariks 2021. Residentuuriprogrammi valitud ansambel kohustub tegema kahe aasta jooksul vähemalt kaheksa kontserti vähemalt nelja erineva kavaga ning vähemalt kahes kontserdikavas on kohustuslik esitada Eesti muusikat, sh uudisloomingut. Soovitakse, et valitud keelpillikvarteti repertuaaris on esindatud teosed erinevatest muusikastiilidest ja ajastutest, sh 21. sajandist.

Helikunsti sihtkapital maksab residentuuriprogrammi perioodil (kaks aastat) igale ansambli liikmele kavade õppimiseks kord kvartalis loomingulist stipendiumi 900 eurot.

Ansamblile mänedžeri palkamiseks eraldab sihtkapital aastas kuni 5424 eurot. Mänedžeri palkamiseks saab taotluse esitada juriidiline isik, kes on ansambliga lepinguliselt seotud (ansambli liikmed koos mänedžeriga või ansambli liige või mänedžer vm sarnane kooslus). See taotlus tuleb esitada 20. veebruariks 2021 e-kulka kaudu.

Sihtkapital eraldab kuni 4000 euro suuruse loometöötoetuse heliloojale, kes kirjutab ansamblile uudisloomingut. Ühe residentuuriprogrammi tarvis saab lisaks toetust küsida kontsertide korraldamiseks, kavade salvestusteks ja plaadi väljaandmiseks ning ka ansamblite osalemiseks rahvusvahelistes residentuuriprogrammides Kultuurkapitali kõikidest taotlusvoorudest.

Kahe aasta pärast saavad programmiga liituda ka teised instrumentaalkoosseisud.

Rohkem infot residentuuriprogrammi toetuste taotlemise ning toetuse eraldamise tingimuste kohta leiab Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali lehelt.

Uudis Kultuurkapitali kodulehel.

Lisainfo:

Marje Lohuaru
Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali esinaine
tel 501 1477
e-post marje.lohuaru@eamt.ee

Kerli Kasak
Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali projektijuht
tel 6 999 161
e-post Kerli.Kasak@kulka.ee

5.–6. detsembril 2020 toimub akadeemia suures saalis muusika- ja teatriakadeemia klaverikammermuusika konkurss, milles osalevad 47 noort muusikut 15 ansamblis.

Konkursil antakse välja kolm preemiat – parimale duole, triole ja kvintetile.

Vaata kava siit

Esmaspäeval (7. detsembril 2020) algab muusika- ja teatriakadeemia suures saalis nädala jagu vältav Beethoveni festival, millega avaldame austust suurele heliloojale vahetult tema 250. sünniaastapäeva eel. Festivalil süveneme Beethoveni sonaatidesse, mis moodustavad erilise osa tema loomingust, kandes samas ka erakordset tähendust muusikaloos tervikuna. Festivalinädala jooksul kantakse ette Ludwig van Beethoveni kõik klaveri-, viiuli- ja tšellosonaadid, mis on järjestatud nende loomisaja järgi. Lavale astuvad Eesti tippinterpreedid ning nendega kõrvuti hulk noori talente. Festivali korraldab interpreetide liit koostöös muusika- ja teatriakadeemia ning pianistide liiduga.

Pianist Mihkel Polli (pianistide liidu juhatuse esimehe) sõnul tõotavad kontserdid tulla äärmiselt vaheldusrikkad ja – nagu Beethoveni loomingule omane – toovad need kuulajani tunneteskaala paitavast lüürikast raputava dramatismini. Festivali kava tervikuna moodustab justkui teekonna, mille alguses on klassitsismiajastu vormide ja väljenduse selgus ning harmoonia, kuid mille teiselt poolt kumavad juba romantismi ideaalid ning vabanenud tunnete stiihia.

Beethoveni festival toimub 7.–13. detsembril 2020 muusika- ja teatriakadeemia suures saalis. Kontsertide algus igal õhtul on kell 18.00. Vt lähemalt: https://interpreet.ee/iwp/uudised-ja-teated/festivali-beethoven-kava/

Hoidmaks publiku ja esinejate tervist, palume festivalil kõigilt mõistvat ning hoolivat suhtumist. Püüame luua tingimused, et kontsertidel oleks võimalikult turvaline. Müügil on vaid piiratud koguses pileteid täpselt kindlaksmääratud istekohtadele, et jälgida 2+2 nõuet saalis. Kontsertidel palume kanda maski. Samuti soovitame alla laadida HOIA!-äpp ning piletit ostes end võimalusel isikustada (seda saab teha nii Piletilevi kodulehel kui ka kontserdimajas kohapeal).

Täpsem info:
Kaisa Lõhmus, kontsertide korraldaja
Eesti interpreetide liit
+372 5019 524
kammermuusika@interpreet.ee

28. novembril 2020 toimus Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia black box’is EMTA lavakunstikooli ning Eesti Teatriuurijate ja -kriitikute Ühenduse korraldatud konverents “Eesti teatriharidus: teerajajatest nüüdisaegse lavastajaõppeni”. Sisuka konverentsipäeva jooksul mõtestati teatrihariduse arengut nii mineviku kui ka tuleviku perspektiivis ning käsitleti päevakorralisi küsimusi lavastajaharidusest Eestis.

Konverentsiga tähistati saja aasta möödumist nii TRK lavakunstikateedri asutaja Voldemar Panso sünnist kui ka Paul Sepa teatristuudio loomisest 1920. aastal ehk süstemaatilise teatrihariduse algusest Eestis.

Konverents kuulus Panso nädala programmi.

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia tegi konverentsist otseülekande, mida vahendas ka ERRi kultuuriportaal. Ülekanne on järelvaadatav siin:

Vabandame helitehnilise probleemi pärast ülekande alguses! Heli on olemas alates 13:36.

KONVERENTSI KAVA:

Ajatähised märgivad konverentsi osa paiknemist ülekande videos.

8:50 Tervitussõnad
– 10:29 EMTA õppe- ja teadusprorektor prof Margus Pärtlas
– 13:36 EMTA lavakunstikooli peakoordinaator Jaak Prints
15:47 Päeva tutvustus: päeva moderaator Madli Pesti

I TEATRIHARIDUSE ALGUSAASTAD
19:16 Luule Epner. Eesti teatrihariduse maastik: vaateid linnulennult
51:54 Piret Kruuspere. Teatrikoolipuu. Tagasi juurte juurde

II VOLDEMAR PANSO JA TEATRIHARIDUS
2:00:00 Rimma Kretšetova, teatriteadlane ja -kriitik, Panso õpingukaaslane. Mälestused Pansost (videoettekanne)
2:31:30 Lea Tormis. Mälestused Pansost (audioettekanne)
3:05:15 Panso kui pedagoog. Vestlusring õpilaste ja kolleegidega: Lembit Peterson, Merle Karusoo, Raivo Trass, Priit Pedajas. Modereerib Andrus Vaarik

III NÜÜDISAEGNE LAVASTAJAHARIDUS. FOOKUS: VENEMAA JA SAKSAMAA
5:05:05 Sergei Ženovatš, GITISe režiikateedri juhataja. Lavastajahariduse olemusest ja lavastajaõppest Moskvas (videovestlus Lembit Petersoniga)
5:45:48 Christiane Pohle, lavastajatöö õppejõud ja programmijuht. Lavastajaõppe korralduse põhimõtetest Saksamaal, kogemustest ja visioonidest (ettekanne video vahendusel)

IV LAVASTAJATÖÖ JA -HARIDUS EESTIS
6:49:42 Lennart Peep. Lavastajahariduse senisest korraldusest ja kontseptsioonist Eestis
7:03:26 Diskussioon lavastajatega: Mart Koldits, Tiit Ojasoo. Modereerib Jan Teevet

Korraldajad:
Madli Pesti, EMTA lavakunstikooli teadur ja doktoriõppe koordinaator
Annemari Parmakson, EMTA lavakunstikooli projektijuht ja raamatukogu spetsialist

Tehniline teostus: Rainer Põldeots, Nikita Šiškov, Marek Vilba
Saali administraator: Ilja Goor

Täname: Jaak Allik, Lembit Peterson

Konverentsi toetas Eesti Kultuurkapital.