Rubriik: Uncategorized @et

2019. aasta sügisel avati muusika- ja teatriakadeemias seminari „Opera as imagination and realization” raames väljapaistva saksa ooperilavastaja professor dr h.c. Joachim Herzi (1924–2010)* mälestustuba, mis on sisustatud professor Herzi poolt muusikaakadeemiale annetatud rikkaliku raamatu-, noodi- ja heliplaatide koguga**. Kogu jõudis Tallinna Berliini kunstide akadeemia arhiivi finantseerimisel 2011. aasta maikuus.

2020. aasta lõpus alustati Herzi toa helisüsteemi ümberehitamist, et luua võimalikult hea kvaliteediga audio-video salvestiste nautimise võimalus. Herzi toas saab nüüdsest suurel ekraanil ja ruumilise heli kõlarisüsteemiga päris tõetruult taasesitada Blu-Ray ja SuperAudio CD plaate. Lisaks loob hubane – maast laeni raamatutest, nootidest ja plaatidest ümbritsetud – interjöör meeldiva akustilise atmosfääri.

Helisüsteemi kavandas muusikateaduse, interpretatsiooni- ja muusikapedagoogika ning kultuurikorralduse osakond, ehitas Tammo Sumera.

* Prof dr h.c. Joachim Herz oli 20. sajandi teise poole üks olulisemaid muusikateatri režii uuendajaid ja mõtestajaid. Teed rajavad olid tema Wagneri, Straussi, aga ka Händeli ja kaasaja ooperite tõlgendused. Eestis käis ta nii meistriklasse juhendamas kui ka loenguid pidamas. 1997. aastal lavastas ta Tartu Vanemuises Händeli ooperi „Xerxes”.

** Professor Herzi poolt EMTA-le annetatud Herzi kogu suurus on umbes 7500 eksemplari (suurim ja märkimisväärseim annetus meie raamatukogu ajaloos). Suur osa materjalidest on ka ainueksemplarid Eestis. Heliplaatidel leidub salvestisi varajasest muusikast džässini.

Professori üks eelistusi näis olevat David Munrow ja tema The Early Music Consort of London, kelle heliülesvõtteid on kogus mitmeid. Põnevad on ka portugali barokk- ja varaklassitsistlikud heliloojad Carlos de Seixas, João de Sousa Carvalho, João Pedro Almeida Mota, Duarte Lôbo, Manuel Cardoso ja Manuel Machado, kelle muusika on siinmail üsna haruldane. Plaatidel leidub palju oopereid, näiteks Bergi “Lulu” viies, Mozarti “Don Giovanni”, Wagneri “Parsifal” ja Weberi “Nõidkütt” neljas, Bizet’ “Carmen” kolmes erinevas ettekandes. Mitmekülgsete huvidega ja uuele avatud professorit huvitas aga ka džäss, muusikal, folkloor jt valdkonnad, üks tema lemmikheliloojaid oli Kurt Weill.

Herzi toas on võimalik tutvuda tema mõningate lavastuste DVD-dega (sh üldse esimene Wagneri ooperi põhjal tehtud filmiga „Lendav hollandlane; DEFA 1964), intervjuude ja portreesaadetega.

Vt ka:

• Joachim Herzi raamatukogu saabub täna Tallinna. Sirp 5.05.2011. https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c5-muusika/joachim-herzi-raamatukogu-saabub-taena-tallinna/
• Ilvi Rauna. Koopamaalidest kognitiivse lingvistikani. EMTA-s avati professor Herzi tuba. Muusika nr 2, 2020
• Vastab Joachim Herz. Teater. Muusika. Kino nr 2, 1995
• In memoriam Joachim Herz: Artiklid Joachim Herzist ning Herzi enda mõtted. Teater. Muusika. Kino nr 6–7, 2011
• Kuula ka vestlust Kristel Pappeliga teekonnast in memoriam Joachim Herz Klassikaraadios 2013. aastal. https://arhiiv.err.ee/vaata/delta-kristel-pappel-teekonnast-joachim-herz-apos-i-malestuseks

Kultuurikorralduse magistriõppe taskuhäälingu „KultuuriReflektor” esimene saade oli eetris 29. jaanuaril 2021.

„KultuuriReflektori” missiooniks on peegeldada olulisi ja päevakohaseid teemasid ning leida üles varju jäänud diskussioonid kultuurivaldkonnas. Arutame kultuuri valdkonna jaoks olulisi küsimusi, loome diskussioone, reflekteerime ja samas otsime ebakõlasid. Seda just praktikute abiga, et leida uusi lahendusi probleemidele, millega tööalaselt igapäevaselt silmitsi seisame. Taskuhääling on mõeldud nii praktiseerivatele kultuurikorraldajatele kui ka niisama kultuurist huvituvatele inimestele.

„KultuuriReflektor” on koht, kus meie jaoks olulistel teemadel reflekteerida ja peegeldada.

Vt ka: https://eamt.ee/erialad/muusikateadus/kultuurikorraldus/magistriope/podcast/

Kas oled plaaninud oma õpingute ajal EMTAs täiendada end semestri või aasta välismaal?

Erasmus+ on maailma edukaim üliõpilasvahetusprogramm, mille raames pakutavaid võimalusi on aastate jooksul kasutanud paljud meie akadeemia vilistlased, tunnustatud muusikud ja õppejõud. Ka siin õppivatest vahetustudengitest enamik tuleb EMTA-sse ERASMUS+ programmi raames.

2019.–2020. õppeaastal käis Erasmus+ programmi toel partnerkoolides õppimas või praktikal 58 tudengit, neist 4 tudengit kahes erinevas partnerkoolis. Eelmise aasta kevad vajutas oma valusa pitseri üliõpilaste võimalustele käesolevaks õppeaastaks välisõpingutele kandideerida, kuid sellest hoolimata on ka 2020.–2021. aastal EMTA partnerkoolides 25 erasmuslast. Sihtkoolide hulgas on populaarseimad Stockholmi kuninglik muusikakolledž ja Berliini kunstide ülikool, kuid meie tudengid on jõudnud veel Hollandi, Itaalia, Hispaania, Soome, Norra, Inglismaa, Austria ning teistesse Rootsi ja Saksamaa koolidesse.

Kui tekkis huvi vahetusõpingute karussellile astuda, siis palun anna oma kandideerimissoovist märku, täites EMTA kodulehel ära Erasmus+ vahetusõpingute stipendiumitaotlus. Pea meeles, et mitmed populaarsed partnerkoolid ootavad tudengite kandideerimisavaldusi juba veebruari lõpus.

Lisaküsimuste tekkimisel võib alati pöörduda välissuhete osakonda, sest järgmine aasta võib olla just Sinu välisõpingute aasta!

Erasmusega Euroopast välja!

Erasmus+ programm ei hõlma ainult Euroopa-sisest mobiilsust, vaid juba 2015. aastast on võimalik minna õppima, õpetama ja koolitustele ka Euroopa Liidu välistesse kõrgkoolidesse.

Selle aja jooksul on muusika- ja teatriakadeemia tudengid õppinud ning õppejõud meistrikursusi andnud nii Gruusias Tbilisi konservatooriumis, Venemaal Peterburi konservatooriumis kui ka Malaisias MARA tehnikaülikoolis. EMTA-s oleme omakorda võõrustanud mitmeid nende koolide tudengeid ja õppejõude. Erasmus+ üleilmne õpiränne on aidanud edasi arendada varasemat koostööd Mordva riikliku teadusülikooliga ning sõlmida kontaktid Belgradi kunstide ülikooliga Serbias.

Praeguseks oleme partnerite ringi veelgi laiendanud. Venemaal on nüüdsest kaasatud ka teatriharidus ja uuteks partneriteks legendaarne teatrikunsti akadeemia GITIS ning Peterburi riiklik etenduskunstide instituut. Samuti jätkame idapartnerluse suunal, lisandunud on Bakuu muusikaakadeemia, Valgevene riiklik muusikaakadeemia ja Moldova muusika-, teatri- ja kunstide akadeemia. Meie akadeemia kaasaegse improvisatsiooni eriala aga alustab koostööd Xavieri ülikooliga Kolumbias. Plaanis on nii vahetusõpingud kui ka meistrikursused ja koolitused.

Kevadsemestrisse on planeeritud esimene koolitus Bakuu muusikaakadeemiaga LoLa tehnoloogia vahendusel. Loodame, et 2021. aastal on võimalik ka vahepeal reisipiirangute tõttu pausile jäänud füüsilisi õpirändeid jätkata.

Vt Erasmus+ õpingutest: https://eamt.ee/valiskoostoo/vahetusopingud/erasmus-opingud/
Vt õppejõudude ja töötajate õpirände kohta: https://eamt.ee/valiskoostoo/oppejoudude-ja-tootajate-opiranne/

Möödunud sügisel käivitus kultuurikorralduse magistriprogrammi ning välissuhete osakonna koostöös uus kolmeaastane (september 2020 – august 2023) projekt „Reinventing Mentoring in Arts Management“ (REMAM). Projekti eelarve on 322 556 eurot ning seda rahastab Euroopa Komisjoni ERASMUS+ programmi strateegilise koostööprojektide meede.

Projekti eesmärgiks on lahti ja ümber mõtestada mentorlus kultuurikorralduses nii, et see hõlbustaks tudengite, potentsiaalsete tööandjate ja valdkonna professionaalide koostööd. Töötatakse välja elukestva õppe raamistikku sobiv ning koosloomist soosiv uuenduslik mentorlusmudel. Uurimustöös löövad kaasa pea kõik kultuurikorralduse magistriprogrammiga seotud inimesed – professor Annukka Jyrämä, õppejuht ja lektor Kaari Kiitsak-Prikk ning koordinaator-külalisõppejõud Anna Maria Ranczakowska. Projekti koordinaatoriks on välissuhete spetsialist Kai Kiiv.

Projektis osalevad partneritena Antwerpeni ülikool (Belgia), Bilbao Baski ülikool, MTÜ Creative Mentorship (Serbia ) ja SA Eesti noorsooteater.

Projektiga saab lähemalt tutvuda selle kodulehel: https://remam.eu/

4. veebruaril 2021 kuulutati välja Eesti Kultuurkapitali elutööpreemiate ja valdkondade peapreemiate laureaadid. Näitekunsti sihtkapitali elutööpreemia pälvis EMTA lavakunstikooli emeriitprofessor Ingo Normet suure panuse eest teatrikunsti, poole sajandi pikkuse lavastajaloomingu eest paljudes Eesti kutselistes teatrites ja Teleteatris ning pedagoogilise töö eest lavakunstikooli õppejõuna ja kooli juhatajana.

Ingo Normeti panus EMTA lavakunstikooli ja Eesti teatrisse on kaalukas: sinna kuulub kooli juhtimine aastatel 1995–2011, pühendunud pedagoogitöö mitmekümne aasta vältel ja nelja lennu juhendamine (XVI, XIX, XXI ja XXIII lend), ametliku ja süsteemse lavastajaõppe käivitamine, ka lavakooli raamatukogu loomine ja kirjastustegevuse eestvedamine, samuti arvukad lavastused paljudes Eesti teatrites.

Näitekunsti valdkonna peapreemia pälvis EMTA professor Jüri Nael võimatu võimalikuks tegemise eest EMTA rahvusvahelise kaasaegse etenduskunsti õppekava (Contemporary Physical Performance Making) algataja ja väsimatu eestvedajana.

ERRi kultuuriportaalis näeb Ingo Normeti portreevideot, kus kõnelevad EMTA lavakunstikooli peakoordinaator Jaak Prints, õppejõud ja teatriuurija Liina Jääts, Ingo Normeti õpilane, näitleja ja lavastaja Kersti Heinloo ning teatrivaatleja Pille-Riin Purje.

Intervjuud Jüri Naelaga “OPi” erisaates näeb siin.

Kõik Kultuurkapitali elutööpreemiate, peapreemiate ja aastapreemiate laureaadid leiab Kultuurkapitali lehelt.

Fotol: Donatas Bagurskase meistrikursus (foto autor: Regina Udod)

Kuna reisimine on koroonaepideemia ajal keeruline ja ebaturvaline ning õppetöö loomulikuks osaks kujunenud välisõppejõudude meistrikursuste läbiviimine pea võimatu, on siin päästerõngaks virtuaalmaailm ja viitevaba heli ning video ülekandetehnoloogia LoLa (low latency), mis pakub nii sujuvat ülekannet, et ka üksteisest kuni 4000 km eemal olles saab reaalajas koos musitseerida. Ainukeseks piiranguks virtuaalsete meistriklasside läbiviimisel on see, et LoLa või sarnase võimekusega tehnoloogia ei ole kasutusel veel kõigis meie partnerkõrgkoolides.

Meie esimeseks nn LoLa-koostööpartneriks on Leedu muusika- ja teatriakadeemia (LMTA), kus toimus kontrabassikursus, mille andis Leedu noorema generatsiooni üks tuntumaid kontrabassiste Donatas Bagurskas. Märtsi alguses toimub tunnustatud viiuldaja ja pedagoogi Rūta Lipinaitytė kursus. LMTA tudengeid õpetasid meie akadeemia poolt prof Henry-David Varema ja prof Arvo Leibur.

Leedule lisaks toimus LoLa abil ka Šoti kuningliku konservatooriumi õppejõu prof Alistair MacDonaldi improvisatsioonikursus ning jaanuari lõpus õpetasid meie pianiste Helsingi kunstiülikooli Sibeliuse akadeemia õppejõud Niklas Pokki ja Hui-Ying Liu-Tawastsjerna.

Vastastikuste virtuaalsete meistrikursuste pakkumisi oleme saanud mitmetelt teisteltki kõrgkoolidelt (Taani kuninglikult muusikakadeemialt, Läti muusikaakadeemialt, Hamburgi muusika- ja teatrikõrgkoolilt, Wroclawi muusikaakadeemialt), nii et kevadsemestri jooksul leiab kindlasti aset veel teisigi LoLa meistrikursusi. Virtuaalsete meistrikursuste läbiviimist on võimalik toetada Erasmuse, EMTASTRA ja Nordplusi programmide vahenditest.

Süsteemi esmaesitlus toimus 5. oktoobril 2017 idapartnerluse digitaalmajanduse ministrite e-partnerluse konverentsi raames kontserdil “Music without Borders” ning Eesti muusika- ja teatriakadeemia on LoLa tehnoloogia kõige esimene kasutaja Eestis.

Muusikateaduse, interpretatsiooni- ja muusikapedagoogika ning kultuurikorralduse osakonna eestvõttel alustati möödunud aasta detsembri alguses plagiaadiennetustarkvara URKUND prooviperioodi EMTA-s. Katsetamise käigus selgus, et tegu on kaasaegse ning tõhusa töövahendiga, mis aitab küllaltki kiiresti leida internetis leiduvatest tekstidest vasted üliõpilaste kirjutatule. Käesoleva aasta jaanuaris võeti vastu otsus hakata URKUND-i tasulist teenust ostma. Teenust vahendab Eestis konsortsiumilepingu alusel haridus- ja noorteamet. Teenuse eest tasumine toimub õppeasutuse üliõpilaste arvu alusel.

Mõnikord nimetatakse URKUND-i ekslikult plagiaadituvastustarkvaraks. Tegelikult aitab see leida küll kokkulangevusi üliõpilase tekstis ja internetis leiduvatest tekstimassividest, kuid võimalik plagiaat tuleb tuvastada tarkvara kasutajal endal. Ennekõike on URKUND abiks plagiaadi ennetamisel, et juba üliõpilastöö hindamiseelselt oleks olemas kindlus töö originaalsuses ja korrektsuses.

URKUND-i nutikusele ei jää märkamata ka otsinguprogrammide eksitamiseks tekstis kasutatud homoglüüfid. Mõned autorid kasutavad tekstis tähemärke, mis ekraanil ja paberil näevad välja täpselt nagu tavalised tähemärgid, aga on tegelikkuses nn homoglüüfid, mida otsingumootorid tähemärgina ära ei tunne. Selliste homoglüüfide olemasolust annab URKUND kasutajale teada.

URKUND-i kasutamiseks tuleb testitav tekst saata autoriseeritud e-posti aadressilt URKUND-i serverisse. Analüüsi raport saadetakse e-posti teel tagasi. Kuna tegu on ennekõike plagiaati ennetava meetmega, siis saavad ka üliõpilased URKUND-i abil oma tööde originaalsust ja korrektsust kontrollida. Selleks peab üliõpilane saatma kirjatöö oma õppejõu URKUND-i konto e-posti aadressile. Analüüsi raport saadetakse siis nii üliõpilasele kui õppejõule. EMTA õppejõud võivad endale URKUND-i konto aadressi saada, kirjutades Eerik Jõksile aadressil eerik.joks@eamt.ee.

EMTAs olid URKUND-i testimisel abiks teadur Brigitta Davidjants ja lektor Eerik Jõks.

Brigitta Davidajntsi kommentaar: Iga juhendaja puutub varem või hiljem kokku mõttega, et talle laekunud töö ei pruugi olla päris originaalne. Kahtlustan ka, et vähe pole teadlasi, kes on ärganud keset ööd, hirmuhigi laubal, nähes unes, et äsja trükki saadetud artiklist on ununenud mõni viide. Millele järgneb plagiaadisüüdistus, igavene pagendus akadeemiast, avalikust häbist rääkimata.

Just taolistel hirmudel õnnestus mind muuta guugeldamise maailmameistriks. Ainult et sel ajal, kui mu sõbrad väljaspool akadeemiat guugeldasid näiteks tervisehädasid, kopipeistisin mina otsingusse lohepikki lauseid rubato kohta Debussy prelüüdides või laulutehnikate kohta mõnes Mozarti aarias.

Hea küll, mõni kord selgus, et hirm oli asjata. Aga oli ka neid juhtumeid, kus kõhutunne osutus õigeks. Ehk siis – kui midagi tundub kahtlane, siis see enamasti ongi seda. Kusjuures pahatihti, mulle tundub, ei pruugi tudeng isegi olla otseselt kuritahtlik, vaid lihtsalt unustabki mõne viite märkida. Ehk siis inimlik lohakus ja eksitus. Paraku selline, millist ei tohi juhtuda.

Nii et mis siin salata – tundsin end nagu laps jõulupuu all, kui sain sel talvel testida Urkundi plagiaaditarkvara ja tudengite töid sealt läbi lasta. Tarkvara on lihtne kasutada, no kõvasti lihtsam kui teadustöid tervikuna läbi guugeldades. Tulemused olid selgelt välja joonistatud ning ideaalis võiks selle kasutamine saada meil normiks.

Foto: Krõõt Tarkmeel

Märtsis algab muusika- ja teatriakadeemia täienduskoolituskeskuses uus e-kursus „Ühiskondliku mõjuga kultuuriprojektide juhtimine (Managing Art Projects with Societal Impact – MAPSI). Lektor on kultuurikorralduse õppejuht Kaari Kiitsak-Prikk (PhD). Kursus on inglise keeles.

Kursuse eesmärk on süvendada teadmisi ühiskondliku mõjuga kultuuriprojektide juhtimisest ning põhineb MAPSI e-õpikul, salvestatud videoloengutel, online-esitlustel, individuaalsetel ülesannetel ja juhtumisanalüüsil. Vt ka: https://eamt.ee/wp-content/uploads/2021/02/21.03-info.pdf

Koolituse eest on võimalik tasuda ise või taotleda toetust Eesti töötukassalt.

Muusika- ja teatriakadeemia on töötukassa partner ning koolituskaardi omanik. Uus e-kursus on töötukassa koolituste loetelus: https://www.tootukassa.ee/koolitused. Töötukassa toetab ettevalmistamist ametitele, mida tulevikus on rohkem vaja ning millel ei ole piisaval hulgal sobivaid töötajaid. Vt ka: https://www.tootukassa.ee/

Akadeemia uus koduleht on 7. jaanuarist 2021 avalik.

Uus koduleht on loodud eesmärgil, et see oleks kasutajasõbralikum, akadeemia struktuuri ning osakondade-allüksuste soove ja spetsiifikat, samuti üliõpilaste ning uute üliõpilaskandidaatide vaadet arvestav. Õppejõudude kohta on loodud eraldi moodulid, et neid paremini esitleda. Lisaks on uus koduleht integreeritud akadeemia saalide kalendriga, nii et need moodustaksid ühtse terviku. Uue kodulehe osana on töös veel lavakunsti osakonna mooduli arendus, kuid selle avalikustamine jääb teise etappi.

Oleme väga tänulikud meie partneritele, kelle abil veebisait sündis. Kodulehe on kujundanud akadeemia stiiliraamatu ja uue visuaalse identiteedi looja Robi Jõeleht Polaar Stuudiost; kodulehe arendaja on Jon & Pun, kellega koostöös loodi ka meie kontserdi- ja teatrimaja koduleht 2019. aastal. Uue kodulehe loomise projekti koordineeris Maris Muul. Samuti oleme südamest tänulikud meie IT osakonna peaspetsialistile Innar Järvale, kes on palju aidanud tehniliselt, ning kõigile, kes on kaasa mõelnud ja omalt poolt panustanud.

EMTA lavakunstikooli XXX lennu üliõpilased teevad Lembit Petersoni juhendamisel kaasa kontserdil “Beethoven ja Kotzebue” 12. veebruaril 2021 kell 19 Estonia kontserdisaalis. Koos Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri, EMTA sümfooniaorkestri ja Eesti Filharmoonia Kammerkooriga kantakse esmakordselt Eestis ette August von Kotzebue draama “Kuningas Stefan” (König Stefan), millele kirjutas 1811. aastal muusika Ludwig van Beethoven.

Kontserdi kava:

Zoltán Kodály
“Galánta tantsud” (Galántai táncok)     ~16′

Ferenc Liszt
Fantaasia Beethoveni näidendimuusika “Ateena varemed” (Die Ruinen von Athen) motiividel     ~12′

Madli Marje Gildemann
“The Land Beyond” (esiettekanne)     ~6′

Ludwig van Beethoven, August von Kotzebue
Muusikaline näidend “Kuningas Stefan” (König Stephan)     ~40′

Üles astuvad:

Sven-Sander Šestakov (klaver)

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli XXX lennu üliõpilased:
– Lavastaja Marta Aliide Jakovski
– Näitlejad Hardo Adamson, Jass Kalev Mäe, Alden Marcus Mayfield, Karel Käos, Maria Ehrenberg, Mark Erik Savi
Juhendaja: Lembit Peterson
Kunstnik: Kristel Zimmer (Eesti Kunstiakadeemia stsenograafia eriala üliõpilane)
Valguskunstnik: Priidu Adlas

Eesti Filharmoonia Kammerkoor

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia sümfooniaorkester

Eesti Riiklik Sümfooniaorkester

Dirigent Olari Elts

Piletid on müügil Piletilevis ja Piletimaailmas.

“Kuningas Stefan” tuleb ettekandele ka “Sümfoonilisel lõunal” 11. veebruaril kl 13 Estonia kontserdisaalis.

Kontserdiga “Beethoven ja Kotzebue” heidame valgust ühele põnevale koostööle, mis leidis aset enam kui 200 aastat tagasi. Nimelt on Ludwig van Beethoven kirjutanud muusika Tallinnas ja Saksamaal tegutsenud väljapaistva näitekirjaniku, teatridirektori ja estofiili, Tallinna kutselise teatri ühe rajaja August von Kotzebue näidenditele “Ateena varemed” (Die Ruinen von Athen) ja “Kuningas Stefan” (König Stephan). Osaliselt on säilinud ka nende kirjavahetus.

Näidendid on seotud sündmustega Ungari ajaloos ning kirjutatud Pesti teatri avamise puhul. Esmakordselt tuleb üks neist Eestis ettekandele, koos ERSO ja dirigent Olari Eltsiga on laval Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia noored näitlejad ja muusikud ning Eesti Filharmoonia Kammerkoor.

Tuntuim muusikanumber neist näidenditest on kuulus “Türgi marss”, mis kõlab sageli nii pianistide kui ka orkestrite esituses. Seekord kuuleme “Türgi marsi” tuntud teemat ning teisigi meloodiaid Beethoveni näidendimuusikast “Ateena varemed” transkriptsioonimeister Ferenc Liszti seades. Klaveril soleerib mitmetel konkurssidel preemiaid võitnud, sh Eesti pianistide konkursil (2019) ERSO preemia pälvinud Sven-Sander Šestakov.

Ettekandele tuleb ka noore eesti helilooja Madli Marje Gildemanni teos “The Land Beyond”. Madli Marje Gildemann on loonud muusikat nii sooloinstumentidele kui ka kammer- ja orkestrikoosseisule, ammutades peamiselt inspiratsiooni ökoakustikast ja erinevatest bioloogilistest protsessidest. Tema muusikat on esitatud mitmetel festivalidel nii Eestis, nt Eesti Muusika Päevadel, Maailma Muusika Päevadel (ISCM World Music Days Tallinnas) kui ka Šveitsis (“Al(t)chemie Festival”, “L’esprit de l’utopie”). Ta õpib praegu Zürichi Kunstide Akadeemias Mathias Steinaueri kompositsiooniklassis.

Kajastusi:

• Teatrilavale jõuab Beethoveni muusikaga Kotzebue näidend “Kuningas Stefan”. – “Aktuaalne Kaamera”, ETV 10.02.2021