Rubriik: Uncategorized @et

Täna, 1. oktoobril tähistatakse kogu maailmas rahvusvahelist muusikapäeva – kaunist traditsiooni, mille algatas legendaarne viiuldaja Yehudi Menuhin 1975. aastal eesmärgiga juhtida tähelepanu muusika olulisusele meie igapäevaelus.

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia üliõpilased toovad elava muusika Tallinna ostuelamuste südamesse – Viru Keskusesse. Päeva jooksul saab nautida mitmekesist muusikaprogrammi: üles astuvad noored pianistid, keelpillimängijad, löök- ja puhkpillimängijad, klassikalise laulu üliõpilased, pärimus- ja jazzmuusikud ning kaasaegsete etenduskunstide üliõpilased. Päeva juhib akadeemia vilistlane pianist Johan Randvere.

“Kui me muidu ootame publikut enda juurde Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kontserdi- ja teatrimajja, siis muusikapäevale kohaselt tuleme me ise publiku juurde. Loodame, et muudame kontsertidega inimeste päeva rõõmsamaks ja vahest leiab just keegi tänu sellistele hetkedele endas soovi külastada mõnda kontserti või hakata ise pilli õppima. Samuti pakub see suurepärast esinemispraktikat meie üliõpilastele, kes peavad olema kohanemisvõimelised väga erinevates olukordades,” sõnab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia loometegevuse ja välissuhete prorektor Henry-David Varema.

„Viru Keskus on küll ühe hoonega piiritletud ala, aga sisult ja olemuselt on see Tallinna südalinna tuiksoon. Meie eesmärk on olla rohkem kui ostukeskus – tahame olla linnasüda, mis annab platvormi kultuurile, muusikale ja kohtumistele. On suur rõõm, et muusikapäeval toovad andekad EMTA tudengid elava muusika meie majja ning loovad siin jagatud hetki ja mälestusi, mis toovad inimesi kokku ajastul, kus igapäevaelu kipub muutuma üha digikesksemaks,“ ütleb Kärt Vilt, Viru Keskuse turundus- ja kommunikatsioonijuht.

Kontserdid toimuvad igal täistunnil ajavahemikus 12.00–20.30, kestusega ligikaudu 30 minutit:

12.00 – EMTA pärimusmuusikud
13.00 – EMTA puhkpilliorkester, dirigent Toomas Vavilov
14.00 – EMTA klassikalise laulu üliõpilased Perla Guasti (sopran), Anni Zimmermann (sopran), Adèle Viksne (sopran), Joanna-Maria Suurmets (metsosopran), Geir Kudu (metsosopran), Enno Lorenz (bariton), Kuno Kerge (bariton), Lev Rodionov (bass)
15.00 – Keelpillikvartett koosseisus Nuria Díaz Fuentes (viiul), Helina Sommer (viiul), Maria Ridbeck (vioola), Maria Peterson (tšello)
16.00 – EMTA jazziüliõpilased Vladimir Todurov (klaver), Gustavs Saulītis (kontrabass), Aron Talu (trummid)
17.00 – EMTA tšelloüliõpilased Ekke Rainer Arndt, Paula-Riin Selis, Salome Stroganova ja prof Henry-David Varema
18.00 – EMTA löökpilliüliõpilased Robert Markus Ridbeck, Robert Valdna, Reno Kokmann
19.00 – Madis Sikk (klaver), Tiit Tomp (klaver)
20.00 – EMTA kaasaegsete etenduskunstide üliõpilased (CPPM)

Kadi Kaja kaitseb 31. oktoobril kell 14.30 ruumis A-402 filosoofiadoktori (muusikateadus) kraadi taotlemiseks tööd:

“Muusikaõpetus eesti õppekeelega Eesti üldhariduskoolis 1917–2024. Ajaloolis-analüütiline käsitlus”.

Juhendajad: prof Toomas Siitan, PhD, prof Kristi Kiilu, PhD, Urve Läänemets, PhD

Oponent: emeriitprofessor Rein Veidemann, PhD (Tallinna Ülikool, Haridusteaduste instituut)

Doktoritööga on võimalik tutvuda SIIN ning trükisena EMTA raamatukogus.

Abstrakt:

Käesoleva väitekirja teemaks on „Muusikaõpetus eesti õppekeelega Eesti üldhariduskoolis 1917–2024. Ajaloolis-analüütiline käsitlus“ („Music education in Estonian general comprehensive schools (with instruction in Estonian) in 1917–2024. Historical-analytical approach“). Üha kiirema tehnoloogilise arengu ning ühiskonna ja töökeskkonna nõudluse muutumise tõttu tekib paratamatu vajadus regulaarseteks ümberkorraldusteks Eesti riiklikes õppekavades. Üldhariduskoolidele kvaliteetse hariduse tagamiseks on oluline, et uuendused oleksid põhjalikult läbimõeldud ja vastavuses oma eesmärkidega. Muusikaõpetusel on Eesti kultuuris ning eestlaste rahvusliku identiteedi määratlemisel väga tähtis roll. Samuti on selle olulisust täheldatud ka inimeste emotsionaalses, sotsiaalses ja kognitiivses arengus. Eesti on maailmas veel üks vähestest riikidest, kus muusikaõpetus on kohustusliku õppeainena õppekavas lasteaiast ja algklassidest gümnaasiumi lõpuni, mis teeb selle kättesaadavaks rahvaharidusena kõikidele inimestele (Education a Glance 2020). Ainespetsiifilist õppesisu on otstarbekas õppekavades ja ainekavades konkreetselt määratleda ning professionaalsete õpetajate kaudu edasi anda järgnevatele põlvkondadele.

Väitekirja eesmärgiks on luua käsitlus õppesisu valiku põhialuste kujunemisest nende sotsiaal-poliitilises ja kultuurikontekstis. Lisaks püütakse selgitada muusikaõpetuse koolikorralduslikke lahendusi ja tulemuslikkust, samuti selle mõju muusikatraditsioonide kujunemisele ja muusikasündmuste väärtustamisele ühiskonnas. Uurimisküsimused on: 1) kuidas on kujunenud muusikaõpetuse ainekavad ja mis on mõjutanud nende õppesisu erinevatel aegadel; 2) milline on töös kasutatud allikate põhjal muusikaõpetuse tähendus ja tulevikuperspektiiv Eesti ühiskonnas?

Andmete kogumisel on meetodina kasutatud põhiliselt dokumendianalüüsi ja intervjuusid. Dokumentidena analüüsitakse muusikaõpetuse ainekavade täisvalimit (1917–2024), juriidilisi dokumente (seadused, määrused jt) ning intervjuudega kogutakse andmeid muusikaõpetuse kujundajatelt-teostajatelt ja teistelt osapooltelt lähiajaloos (haridusteadlased, ainekava koostajad, õpikute autorid jt).

Uurimuse tulemusena on saadud uut oskusteavet, mida on võimalik rakendada Eesti lasteaedade ja üldhariduskoolide muusikaõpetuse arendamisel, õppevara koostamisel ja muusikaõpetajate koolitamisel.

19. ja 20 septembril toimunud Eesti doktorikooli humanitaarteaduste ja kunstide haru raames toimunud seminar oli ajendatud EMTA kirjastuses ilmunud akadeemilise ülevaateteose “Eesti muusikalugu” esimesest köitest (12. sajandi lõpust kuni aastani 1918), mis loob uue pildi keskaegsest ja 17.–18. sajandi muusikakultuurist Eesti linnades, samuti kodanlikust muusikaelust baltisaksa kogukonnas ning muusikast kirikus, koolis ja teatris ning eesti professionaalse muusikakultuuri alguskümnenditest.

Seminari eesmärk oli asetada muusikaloo uuringud laiemasse kultuuriloolisse konteksti, mistõttu seminar oli kavandatud dialoogi vormis – muusikaloolane dialoogis kunsti-, kirjandus-, ajaloolasega. Sissejuhatavatele ettekannetele järgnesid dialoog ja ja publiku diskussioon.

Dialoogides osalesid: Toomas Siitan, Inna Põltsam-Jürjo, Anu Schaper, Merike Kurisoo, Katre Kaju, Heidi Heinmaa, Liina Lukas, Kristel Pappel, Reet Bender, Tiiu Ernits, Maris Saagpakk, Anu Kõlar, Jaan Undusk, Marek Tamm.

Seminari kavaga saab tutvuda siin.

Projekti „Ülikoolidekoostöö doktoriõppe edendamisel“ (2021-2027.4.04.24-0003) kaasrahastab Euroopa Liit.

Sel sügisel saab alguse Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ning Eesti Muusikateaduse Seltsi raamatuklubi, mille esimesed neli kohtumist keskenduvad ülevaateteosele “Eesti muusikalugu 1”.

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kirjastuse „Eesti muusikalugu“ esimene köide on esimene kaasaegne terviklik käsitlus Eesti muusikaloost alates 12.–13. sajandi vahetusest kuni Eesti Vabariigi väljakuulutamiseni 1918. aastal. Raamatu peatoimetaja on Toomas Siitan ja autorid Kristel Pappel, Toomas Siitan, Anu Kõlar, Anu Schaper, Heidi Heinmaa, Tiiu Ernits ja Aleksandra Dolgopolova.

“Sellise väärika ja mahuka teose ilmumine eesti raamatu aastal on märgiline ja nõuab väärilist tähistamist. Raamatusse üksinda süüvimine võib olla suur väljakutse ning tõenäosus, et raamat jääb riiulisse seisma, on üsna suur,” sõnab raamatuklubi eestvedaja, akadeemia teadur ja Eesti Muusikateaduse Seltsi juht Marju Raju.

Raamatuklubi kohtumised toimuvad kord kuus, kohal viibivad ka vastavate peatükkide autorid. Vabas õhkkonnas toimuv arutelu sobib näiteks muusika- ja kultuuriloost huvitatud gümnasistidele, õpetajatele ja õppejõududele, aga ka muusika(loo) sõpradele laiemalt.

Enne kohtumisi on soovitav peatükkidega tutvuda, kuid arutelule on oodatud ka need, kes ei ole raamatut veel lugenud.

Raamatuklubi kohtumised toimuvad järgmistel aegadel:

29.09.25 kell 16.15–17.45 A402
Muusikakultuur Eestis kristliku misjoni algusest Põhjasõjani
Kohtumist juhivad Toomas Siitan ja Anu Schaper.

27.10.25 kell 16.15–17.45 A402
Vene võimu kehtestamisest 19. sajandi keskpaigani
Kohtumist juhivad Heidi Heinmaa ja Kristel Pappel.

24.11.25 kell 17.30–19.00 D511
17.30 Muusikateater läbi sajandite
Kohtumist juhib Kristel Pappel.

15.12.25 kell 16.15–18.30 D511
Ühiskondlike muudatuste aeg 19. sajandi keskpaigast omariikluseni
Kohtumist juhivad Toomas Siitan, Tiiu Ernits ja Anu Kõlar.

Osaleda on võimalik ka Zoomi kaudu, selleks palume registreeruda aadressil marju.raju@eamt.ee.

Meediakajastusi:
“Eesti muusikaloo” lahkamiseks saab alguse uus raamatuklubi (Postimees, 25.09.2025)

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (EMTA) interpretatsioonipedagoogika eriala ja Eesti Keelpilliõpetajate Ühingu koostöös toimus 13. septembril EMTA auditooriumis keelpilliõpetuse loeng-töötuba, mille viisid läbi legendaarsed õpetajad Kathy ja David Blackwell Inglismaalt.

Kathy ja David Blackwell on ühiselt loonud ja koostanud kümneid õpikuid ning noodikogumikke (kirjastajaiks Oxford University ning ABRSM).

EMTA keelpillitudengid ja üle Eesti kokku tulnud poogenpilliõpetajad (kokku enam kui poolsada osalejat) pandi nii mõnelgi korral ühiselt musitseerima, Blackwellid tutvustasid nii enda muusikat, õpetamismeetodit kui ka Inglismaa ajaloolist tasemeeksamite traditsiooni, kohapeal sai noote sirvida ning omavahel muljeid vahetada.

Juba kolmandat aastat kasutavad riigigümnaasiumid võimalust tellida valikaineid ülikoolidelt. Sel õppeaastal alustas Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias kokku kolm valikainete õpperühma kahest koolist.

Pelgulinna Gümnaasiumi tellimisel algas esmakordselt õppetöö valikmoodulis “Infotehnoloogia ja audiovisuaalne looming”, mis koosneb kolmest kursusest: “Sissejuhatus muusikatehnoloogiasse”, “Oma loo jutustamine muusikas” ja “Audiovisuaalsed väljendusvahendid”, õppejõud Einike Leppik ja Nikita Šiškov.

Mustamäe Riigigümnaasiumi tellimisel jätkus õppetöö valikmoodulis “Esinemistehnika ja eneseväljendus” kahe õpperühmaga (nii alg- kui jätkukursus). Valikmoodul koosneb kolmest kursusest: “Lavaline liikumine” – õppejõud Tanel Saar, “Hääl ja kõne” – õppejõud Vilja Sliževski ning “Suuline kõne ja kirjalik keel” – õppejõud Johan Elm.

Valikmoodulite õppekavad on välja töötatud täienduskoolituskeskuses. Valikainete vastu on õpilastel suur huvi, seetõttu on täitunud kõik rühmad kiiresti. Loodetavasti näeme mõnda neist õpilastest peagi ka EMTA tudengite ridades!

Lisainfo: Ene Kangron, täienduskoolituskeskuse juhataja

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (EMTA) kontserdi- ja teatrimaja uus hooaeg pakub publikule mitmekesist programmi, mis toob fookusesse noored interpreedid ja Eesti heliloomingu. Hooaja keskne sündmus on 14.–19. oktoobrini kestev akadeemia esindusfestival MÜRIAADfest, mille tähelepanu on Eesti heliloojatel. Sügishooaeg kulmineerub Rein Rannapi ja Leelo Tungla uhiuue lasteooperi „Metsalaulupidu“ maailma esiettekandega.

„Alanud sügishooaeg pakub taas akadeemia üliõpilastele suurepäraseid ja mitmekülgseid võimalusi end publiku ees proovile panna. Ootame meie rohkearvulist publikut osa saama nii sündmustest meie majas kui ka väljaspool – rahvusvahelisel muusikapäeval pakume terve päeva jooksul eriilmelist programmi Viru Keskuses, oktoobri keskpaigas ootame kõiki akadeemiasse MÜRIAADfestile, seejärel Eesti Keelpillimängijate Konkursi finaalkontsertidele ning aasta lõpus esietendub Rein Rannapi uus lasteooper „Metsalaulupidu“,“ sõnab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia loometegevuse ja välissuhete prorektor Henry-David Varema ning lisab: „Samuti jätkuvad mitmed publikule armsaks saanud kontserdisarjad ja juba sel laupäeval esietendub Eesti Draamateatri suurel laval „Kuningas Ubu“, mis on koostöölavastus EMTA lavakunstikooliga.“

1. oktoobril, rahvusvahelisel muusikapäeval, muudame Viru Keskuse aatriumi kontserdisaaliks – Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia üliõpilased toovad ostukeskusesse terve päeva kestva eriprogrammi, pakkudes elamusi erineva muusikamaitsega kuulajatele. Üles astuvad noored pianistid, tšelloansambel, löökpilli- ja puhkpillimängijad, pärimus- ja jazzmuusikud, kaasaegsed etenduskunstnikud ja mitmed teised. Päeva juhib akadeemia vilistlane Johan Randvere.

14.–19. oktoobrini toimuva MÜRIAADfesti keskmes on Eesti heliloojad, kes tähistavad sel aastal juubelit või kelle sünnist möödub tähelepanuväärne number. Festival toob fookusesse seitse autorit: Artur Lemba 140, Eduard Tubin 120, Eino Tamberg 95, Veljo Tormis 95, Arvo Pärt 90, Lepo Sumera 75 ja Olav Ehala 75. MÜRIAADfest pakub harukordset võimalust saada kuue päeva jooksul osa mitmekesisest eesti heliloomingust noorte interpreetide ehk akadeemia üliõpilaste esituses. Festivali raames etendub EMTA black box’is ka lavakunsti osakonna 32. lennu diplomilavastus „vahe aeg“, mille lavastaja on Mart Koldits ja mis on valminud koostöös Von Krahli Teatriga. MÜRIAADfesti lõpetab EMTA sümfooniaorkestri pidulik lõppkontsert, kus dirigent Toomas Vavilovi juhatamisel kõlavad Artur Lemba klaverikontsert, solist Tiit Tomp, Eduard Tubina 3. sümfoonia ja Arvo Pärdi „Credo“.

26. novembril algab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias Eesti Keelpillimängijate Konkurss. 4. ja 5. detsembril toimuvad finaalkontserdid, kus parimad mängijad astuvad žürii ja publiku ees lavale koos Eesti Riikliku Sümfooniaorkestriga dirigent Arvo Volmeri juhatamisel.

Sügishooaeg kulmineerub 10. detsembril Rein Rannapi ja Leelo Tungla uue lasteooperi „Metsalaulupidu“ esiettekandega akadeemia suures saalis. See on lustakas lugu oravast, kes otsustab metsarahvale korraldada unustamatu laulupeo. Ooperi aluseks on Palivere koolitüdruku Gerli Grau muinasjutt, mis võitis 2024. aastal Sten Roosi muinasjutuvõistluse. Helilooja Rein Rannapit inspireeris lugu sedavõrd, et tal tekkis idee luua uus ooper lastele. Libreto autor on armastatud lastekirjanik Leelo Tungal.

„Metsalaulupidu“ on hoogne ja südamlik kogupereetendus, mis sobib vaatamiseks nii peredele, koolidele kui ka lasteaedadele. „Tegu on küll lasteooperiga, ent Leelo Tungla tekstides ja minu muusikas leidub vihjeid ja vimkasid, mis pakuvad äratundmisrõõmu ka lapsevanematele,“ ütleb helilooja Rein Rannap.

Lasteooperi laval on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lauluüliõpilased, koor ja väike orkester ning Tallinna Muusika- ja Balletikooli (MUBA) balletiõpilased. Lavastaja on Karl Laumets, muusikajuht ja dirigent Hirvo Surva. Etendused toimuvad 10.–19. detsembrini EMTA suures saalis, Vanemuise väikeses majas ja Paide Muusika- ja Teatrimajas.

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia sündmustega saab tutvuda akadeemia kodulehel eamt.ee.

Meediakajastusi:
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kontserdi- ja teatrimaja sügishooaega tutvustab EMTA kontserdi- ja teatrimaja juht Svea Ideon-Marks. Tulekul on kontserdisarjad, festivalid ja lasteooper (Klassikaraadio, 19.09.2025)
Talve hakul jõuab lavale Rein Rannapi uus lasteooper (Postimees, 18.09.2025)
EMTA kontserdi- ja teatrimaja sügishooaeg kulmineerub Rein Rannapi uue lasteooperiga (ERR, 17.09.2025)

Euroopa Liidu Noorteorkester (EUYO) otsib oma ridadesse uusi mängijaid! Kandideerima on oodatud kõik EL kodakondsust omavad instrumentalistid vanuses 16–26 aastat (seisuga 31.12.2025).

Konkurss leiab aset kahes voorus:

• Keelpillide eelettemäng reedel, 7. novembril kell 10.00-14.00 ruumis D-511 ning puhk- ja löökpillide eelettemängud, mis toimuvad kolmapäeval, 5. novembril kell 16.00-20.00 ruumis D-511 ja neljapäeval, 6. novembril kell 16.00-20.00 kammersaalis.
• Lõppvoor kolmapäeval, 12. novembril kell 10.00 ruumis D-511.

Repertuaar
Esitada vabalt valitud soolo- või klaverisaatega teos + orkestripartiid.
NB! Löökpillid esitavad ainult orkestripartiid.

Registreerumine
Kõik soovijad saavad registreeruda EUYO kodulehel hiljemalt 29. oktoobriks 2025.

1976. aastal asutatud ja tänaseks maailma ühe parima sümfooniaorkestri staatusse tõusnud kollektiiv on teinud koostööd maailma juhtivaimate muusikute ja dirigentidega nagu Daniel Barenboim, Leonard Bernstein, Herbert von Karajan ja Mstislav Rostropovtš. Eraldi äramärkimist väärib orkestri asutaja ja kauaaegne peadirigent Claudio Abbado, aga ka endised peadirigendid Vladimir Ažkenazy ja Bernard Haitink. Kevadest 2024 on orkestri peadirigent ning kunstiline juht Iván Fischer. Kevad- ja suvesessioonid toimuvad orkestri residentsis Grafeneggis, Austrias, milllele järgnevad kontserttuurid. Lähemalt saab orkestri tegemistest lugeda orkestri kodulehelt.

Lisainfo ja küsimused:
Kai Kiiv
6675 721
kai.kiiv@eamt.ee

26. novembrist 5. detsembrini 2025 leiab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias aset Eesti Keelpillimängijate Konkurss.

Registreerimine on avatud kuni 1. oktoobrini.

Eesti Keelpillimängijate Konkurss on kodumaiste talendikate keelpillimängijate kasvulava. Viimasest konkursist möödub tänavu viis aastat ning selle aja jooksul on peale kasvanud uus keelpillimängijate põlvkond, kellele pakub sündmus võimaluse end proovile panna. Konkurss rikastab muusikaelu andekate muusikutega ja avab neile tee kontserdilavadele, andes ühtlasi ülevaate noorte keelpillimängijate tasemest ja hetkeolukorrast Eestis.

Konkursi voorud toimuvad EMTA suures saalis. Keelpillimängijaid hindab rahvusvaheliselt tunnustatud keelpillimängijatest koosnev žürii. Finaalvooru pääsenud astuvad üles koos Eesti Riikliku Sümfooniaorkestriga dirigent Arvo Volmeri juhatusel.

Lisainfo ja registreerimine: https://eamt.ee/uritused/eesti-keelpillimangijate-konkurss-2025/

Konkurss toimub Eesti Muusikanõukogu, MTÜ Muusikaline Noorus Eestis, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ja Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri koostöös.

Eraannetustel põhinev Rotalia Foundation (USA, Seattle) andis reedel, 5. septembril avalik-õiguslike ülikoolide tudengitele üle 2025/2026. õppeaasta stipendiumid (a’ 3000€).

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiast saab stipendiumi muusikateaduse magistriõppekava 1. õppeaasta üliõpilane Hanna Grete Verbeek.

Fondi stipendiaadid valiti konkursi korras välja nende üliõpilaste seast, kes k.a aprillikuu seisuga olid päevase õppevormi 2. aasta bakalaureuseastme, integreeritud õppe eelviimase aasta või magistriastme 1. aasta üliõpilased ning kes esitasid fondi stipendiumikonkursile vormikohase sooviavalduse.

Stipendiumid anti pidulikult üle Tartus Rotalia majas (Tähe tn 3).

Selleks õppeaastaks saavad avalik-õiguslike ülikoolide (TÜ, TalTech, EMÜ, TLÜ, EMTA ja EKA) üliõpilased fondist kokku 33 stipendiumi kogusummas 100 tuhat eurot, mis on üks suuremaid eraannetusi Eesti üliõpilastele. Fond on toetanud Eesti üliõpilasi alates 1988. aastast.

Täiendav teave fondist, rahastajatest ja stipendiaatidest Rotalia veebilehel https://rotalia.ee/fondid/foundation/ ja fond.kandideeri@rotalia.ee