Rubriik: Uncategorized @et

Euroopa Liidu Noorteorkester (EUYO) otsib oma ridadesse uusi mängijaid! Kandideerima on oodatud kõik EL kodakondsust omavad instrumentalistid vanuses 16–26 aastat (seisuga 31.12.2024).

Konkurss leiab aset kahes voorus
Keelpillide eelettemäng kolmapäeval, 30. oktoobril kell 14.30 ruumis D-511 ning puhk- ja löökpillide ettemäng, mille toimumise aeg on veel täpsustamisel.
Lõppvoor esmaspäeval, 4. novembril kell 10.00 ruumis D-511.

Repertuaar
Esitada vabalt valitud soolo- või klaverisaatega teos + orkestripartiid.
NB! Löökpillid esitavad ainult orkestripartiid.

Registreerumine
Kõik soovijad saavad registreeruda EUYO kodulehel hiljemalt 21. oktoobriks 2024.

1976. aastal asutatud ja tänaseks maailma ühe parima sümfooniaorkestri staatusse tõusnud kollektiiv on teinud koostööd maailma juhtivaimate muusikute ja dirigentidega nagu Daniel
Barenboim, Leonard Bernstein, Herbert von Karajan ja Mstislav Rostropovtš. Eraldi äramärkimist väärib orkestri asutaja ja kauaaegne peadirigent Claudio Abbado, aga ka endised peadirigendid Valdimir Ažkenazy ja Bernard Haitink. Kevadest 2024 on orkestri peadirigent ning kunstiline juht Iván Fischer. Kevad- ja suvesessioonid toimuvad orkestri residentsis
Grafeneggis, Austrias, milllele järgnevad kontserttuurid. Lähemalt saab orkestri tegemistest lugeda orkestri kodulehelt.

Lisainfo ja küsimused:
Kai Kiiv
6675 721
kai.kiiv@eamt.ee

Eraannetustel põhinev Rotalia Foundation (USA, Seattle) annab reedel, 6. septembril 2024 avalik-õiguslike ülikoolide tudengitele üle 2024/2025. õppeaasta stipendiumid a’ 3000€ õppeaastaks. Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiast saavad stipendiumi:

Merilyn Jaeski, heliloomingu ja muusikatehnoloogia bakalaureuseõppekava 2. kursuse üliõpilane

Kärt Käämbre, muusika interpretatsiooni bakalaureuseõppekava 2. kursuse üliõpilane

Fondi stipendiaadid valiti konkursi korras välja nende üliõpilaste seast, kes k.a aprillikuu seisuga olid päevase õppevormi 2. aasta bakalaureuseastme, integreeritud õppe eelviimase aasta või magistriastme 1. aasta üliõpilased ning kes esitasid fondi stipendiumikonkursile vormikohase sooviavalduse 6. maiks 2024.

Stipendiumid antakse üle pidulikul aktusel 6. septembril kell 17.00 Tartus Rotalia majas (Tähe tn 3).

Selleks õppeaastaks saavad avalik-õiguslike ülikoolide (TÜ, TalTech, EMÜ, TLÜ, EMTA ja EKA) üliõpilased fondist kokku 33 stipendiumi kogusummas 100 tuhat eurot, mis on üks suuremaid eraannetusi Eesti üliõpilastele. Fond on toetanud Eesti üliõpilasi alates 1988. aastast.

Täiendav teave fondist, rahastajatest ja stipendiaatidest Rotalia veebilehel https://rotalia.ee/fondid/foundation/  ja fond.kandideeri@rotalia.ee

Lisainfo:
Merike Jõesaar
Rotalia Foundation (USA) stipendiumide komitee sekretär
Tel 56659833

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kontserdi- ja teatrimaja sügishooaeg on pühendatud akadeemia 105. aastapäeva tähistamisele. 28. septembril, akadeemia asutamise päeval, algab nädal aega kestev EMTA esindusfestival MÜRIAADfest alapealkirjaga „Kohtumised“, mis lõpeb 5. oktoobril vilistlaste gala ja pidustustega.

MÜRIAADfesti mitmekesine programm annab suurepärase ülevaate akadeemias toimuvast – EMTA esindusfestivalist on aastatega kasvanud välja akadeemia-ülene suursündmus, millesse on kaasatud kõik akadeemia osakonnad. Festivali programm sisaldab kontserte, kus astuvad üles nii akadeemia tudengid, õppejõud kui ka vilistlased, huvitavaid vestlusringe oma ala spetsialistidega ning installatsioone ja näitusi. Samuti toimub kõigi teadmisi proovile panev muusikaviktoriin „Muusikaga seotud müüdid“. 1. oktoobril tähistab akadeemia rahvusvahelist muusikapäeva tudengite eriprogrammiga Viru Keskuse aatriumis.

„Festivali tänavuaastane alapealkiri „Kohtumised“ rõhutab, et festival on platvorm, kus traditsiooniline ja kaasaegne, kohalik ja rahvusvaheline saavad dialoogi astuda. See viitab esinejate ja publiku vahelistele kohtumistele, kus vahetatakse ideid, inspireeritakse üksteist ning luuakse uusi loomingulisi sidemeid. Festival on koht, kus loominguline kogukond kohtub, et ühiselt kasvada ja areneda. „Kohtumised“ viitavad ka dialoogile erinevate generatsioonide vahel, tuues esile, kuidas ajalugu ja tänapäev saavad omavahel suhestuda,“ sõnab  EMTA loometegevuse ja välissuhete prorektor Henry-David Varema ja lisab: „Erinevalt paljudest teistest festivalidest on MÜRIAADfesti keskmes hariduslik eesmärk – edendada noorte muusikute ja loomeinimeste arengut.“

Sügishooaja esimene kontsert leiab aga aset juba loetud päevad pärast õppeaasta algust 10. septembril – kontserdisarja „Tudengiteisipäev“ raames esineb kammersaalis Marianne Liis Oissar (klaver). 13. septembril esietendub Eesti Noorsooteatris koostöös EMTA lavakunstikooliga lavastus „Püha Jõe kättemaks“, mille lavastajad on XXXII lennu lavastajaüliõpilased Triin Heidov, Elss Raidmets, Oliver Reimann ja Robi Varul. 17. septembril kell 13.00 kutsume publikut muusikalisele lõunapausile akadeemia suurde saali, kus toimub lühikontsert sarjast „Lõunapaus muusikaga“. Kord kuus teisipäeviti toimuvatele lõunakontsertidele järgneb Tartu Ülikooli väärikate ülikooli loeng.

Uudisena alustab tegevust EMTA kontserdiklubi, mille esimene kohtumine leiab aset 18. septembril ja mida juhendab akadeemia teadur Marju Raju. Kontserdiklubi on kontserdikülastajate kohtumispaik, mille peamine mõte on julgustada inimesi külastama erinäolisi kontserte. Klubiliikmed kohtuvad aruteluks tund aega enne kontserti, misjärel minnakse koos kontserdisaali. Klubi hakkab koos käima kord kuus, sellega saab liituda jooksvalt kogu hooaja vältel ja on tasuta.

Oktoobris jätkuvad juba traditsiooniks saanud koolikontserdid, mis on aastate jooksul toonud akadeemiasse suure hulga kooliõpilasi ning mille eesmärk on just koolinoortes kujundada kontserdikülastamise harjumust. Samuti jätkub EMTA ja Postimehe kontserdisari „Klaverikunst“, tuues sel sügisel publikuni klaveriduo Kai Ratassepp – Mati Mikalai ning pianist Alim Beisembayevi.

11. oktoobril ootame kuulajaid Tartu Ülikooli (TÜ) aulasse, kus EMTA ja TÜ ühise kontserdisarja „Harmonia Universitatis“ raames toimub helilooja ja pianist Clara Schumannile pühendatud galakontsert, et tähistada 180 aasta möödumist Schumanni esinemisest TÜ aulas. Galal astuvad üles pianistid Ivari Ilja, Age Juurikas, Kristi Kapten, Sten Lassmann, Marko Martin, Mati Mikalai, Mihkel Poll, Johan Randvere ja Maksim Štšura.

Sel sügisel tähistab olulist teetähist, 20. tegutsemisaastat, EMTA jazzmuusika eriala. 18.–20. oktoobrini toimuva EMTA JAZZ 20 minifestivali kontserdid toimuvad Tallinnas ja Tartus.

Lisaks hakkavad toimuma EMTA black box’is muusika- ja teatriteemalised filmiseansid. EMTA kino esimene linastus leiab aset 13. oktoobril, kui saab vaadata  režissöör Bruno Monsaingeoni muusikadokumentaalfilmi „Leegi suunas“ („Towards the Flame“) Klaus Mäkeläst (2023).  Novembris on kavas traditsiooniline kontsert EMTA sümfooniaorkestri ja ERSO koostöös ning Von Krahli teatris esietendub EMTA lavakunstikooli XXXII lennu uuslavastus, lavastajaks EMTA lavakunstikooli juht Mart Koldits.

Kõikide Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kontserdi- ja teatrimaja sündmustega saab tutvuda värskelt uuenenud lehel emtasaalid.ee. Enamik sündmusi on kõigile tasuta!

Liitu ka EMTA kontserdi- ja teatrimaja uudiskirjaga siin.

Meediakajastusi:
EMTA müriaadFEST tutvustab huvilistele akadeemia mitmekülgsust (ERRi kultuuriportaal, 07.09.2024)

23. augustil kell 10.00–14.00 toimub kammersaalis uue õppeinfosüsteemi koolitus akadeemilistele töötajatele.

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia 2024/2025. õppeaasta algab 26. augustil.

• Kell 10.00 toimub suures saalis õppeaasta avakoosolek akadeemia töötajatele.
• Kell 12.00 algab suures saalis avaaktus uutele üliõpilastele, millele järgnevad erialarühmade koosolekud.

27. augustil toimuvad eestikeelsed infotunnid uutele üliõpilastele:

• Kell 10.00–11.30 (ruum A402) BAK ja MAG 1. kursuse tudengite infotund. ÕIS-i ja IT-süsteemide tutvustus.
• Kell 11.30–12.30 (ruum A402) klahvpillide, keelpillide, laulu, puhk- ja löökpillide, varajase muusika, kammeransambli, saateklassi MAG tudengite õppenõustamine.
• Kell 11.30–12.30 (ruum A207) dirigeerimise, kaasaegse improvisatsiooni, jazzmuusika, muusikateaduse, heliloomingu, audiovisuaalse- ja elektroakustilise loomingu, helirežii, interpretatsioonipedagoogika MAG tudengite õppenõustamine.
• Kell 14.30–16.00 (ruum A207) EMTA ja TLÜ ühisõppekava muusikaõpetaja tudengite õppenõustamine.

Eesti taasiseseisvumispäev tuleb tänavu eriline – suursündmus ViruLaul24 toob kolmel Ida-Virumaa laval publiku ette üle 150 laulja. Koos solistina kaastegeva Alikaga laulavad kohalikud koorid eesti keeles Leelo Tungla tekstidele kirjutatud Olav Ehala laule. Kolm lugu tandemi Ehala-Tungal loomingust on täiesti uued ning ViruLaul24 saab kõlama nende esiettekanne.

Suurprojekti algataja on Eesti Muusikanõukogu ning ideega, panna Ida-Virumaa noored taasiseseisvumispäeva puhul eesti keeles laulma, tulid kohe kaasa ka helilooja Olav Ehala ning luuletaja Leelo Tungal. Samuti sündmuse kunstiline juht dirigent Hirvo Surva.

Hirvo Surva sõnul on tegemist olulise lõimumisalgatusega, mis ühendab muusika, eestikeelsed laulutekstid ning taasiseseisvumispäeva tähistamise piduliku meeleolu.

„Aastal 2024, mil tähistame kultuuririkkuse aastat, on ViruLaul24 eesmärk läbi muusika tuua Ida-Virumaa noori lähemale eesti kultuurile, heliloomingule ja keelele. Spetsiaalselt selleks sündmuseks loodud Ida-Virumaa noorte ühendkoor esitab eesti keeles Olav Ehala laule Leelo Tungla tekstidele. Pean väga tähenduslikuks, et see toimub just Ida-Virumaal ning osalt ka eesti keelt mitte emakeelena rääkivate lauljate esituses kõlavad kolm uut Ehala-Tungla laulu. See annab ühtlasi väärtusliku panuse meie koorilaulu traditsiooni,“ ütles Surva. “Taasiseseisvumise aastapäevale pühendatud kontsertidega soovime aga anda piirkonnale sisendi, et see on oluliseks Eesti osaks,” lisas ta.

Ühendkoori lauljad on kontserdil ettekandele tulevaid keerukaid lauluviise harjutanud alates novembrikuust. Enne suvepuhkust toimunud ühisproovis jagasid Olav Ehala ja Leelo Tungal noortele tublidele koorilauljatele kiidu- ja julgustussõnu. Leelo Tungal kiitis eriti noorte lauljate hääldust, mis kõlab eesti keele päraselt ja puhtalt.

ViruLaul24 jaoks moodustatud Ida-Virumaa noorte ühendkoor koosneb Kohtla-Järve Gümnaasiumi, Narva Eesti Gümnaasiumi, Narva Eesti Põhikooli, Narva Kesklinna kooli, Narva Muusikakooli Instrumentaalosakonna, Narva Muusikakooli tütarlastekoori, Narva Poistekoori, Narva Vanalinna Põhikooli, Sinimäe Põhikooli, Segakoori Vaimustus, Toila Gümnaasiumi koori liikmetest. Koos nendega astuvad ViruLaul24 kontsertidel lavale Narva Eesti keele maja Tandemkoor, ETV tütarlastekoor, Rahvusooper Estonia Noormeestekoor, Rahvusooper Estonia Poistekoori Meeskvintett, kooristuudio So-La-Re, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia tudengid, Eesti Interpreetide Liidu muusikud, Narva Linna Sümfooniaorkester dirigent Anatoli Štšura juhtimisel.

Kontserte dirigeerib Hirvo Surva.

Kontserdid toimuvad:
18. august kell 19 Kohtla-Järve kultuurikeskuses
19. august kell 19 Narva Geneva kontserdimajas
20. august kell 14 Toila laululaval

Sissepääs on tasuta.

Sündmust ViruLaul24 toetavad: Integratsiooni SA, Kultuuriministeerium, Kultuurkapital, Meresuu SPA, Viru Keemia Grupp, Balbiino, Astri keskus, Fama kaubanduskeskus, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Narva Sümfooniaorkester, Eesti Interpreetide Liit.

Allikas: Eesti Muusikanõukogu

23.–26. juulini toimus Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias 25. ülemaailmne CEPROM-i (Council for the Education of Professional Musicians) eelkonverents-seminar teemal „Advocacy and Sustainability in Higher Music Education: Nurturing Professional Musicians’ Ever Expanding Pathways and Professional Roles in Changing Societies“.

Konverentsi arvukate ettekanne seas olid peateemadeks loovuurimus (ingli k artistic research) ja õppeprotsessi osapoolte koostöö kui professionaalse muusikahariduse (sh kõrghariduse) edasiarendamiseks vajalikud võtmetegevused. Samuti keskenduti olulistele muusikahariduse teemadele nagu muusikaõppijate erialane profiil, isikupära ja tulevane ametialane elukaar ning nõustamine; loomingulise protsessi ja loominguliste õppeainete hindamine ning nendega seotud tagasiside jpm.

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiat esindas konverentsil loovuurimusliku ettekandega “Implementing imagination for the Evoking Teleodynamic Systems which create constraints to constitute as musical pieces” kaasaegse improvisatsiooni lektor Jaak Sikk.

Konverentsi külastajad said osa ka pianist Johan Randvere kontserdist, prof Anne-Liis Polli ja prof Anto Petti publikut kaasavast improesitlusest, Kristi Kapteni ettekandest, mis keskendus EMTA-s rakendatud üliõpilaste iseseisvust ja vastutustunnet toetavatele töövõtetele, Reet Kääriku MUBA tutvustusest ning ekskursioonist Arvo Pärdi Keskusesse.

Konverents andis suurepärase võimaluse jagada omavahel kogemusi ja teadmisi ning sõlmida uusi väärtuslikke kontakte.

Lisainfo: prof Lembit Orgse, interpretatsioonipedagoogika õppejuht

Tonio Tamra
09.03.1962–08.07.2024

Lahkunud on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia endine haldusprorektor, helilooja ja muusikapedagoog.

1962. aasta 9. märtsil Tallinnas sündinud Tamra õppis Viljandi Paalalinna Koolis, Viljandi Muusikakoolis, Tallinna Muusikakeskkoolis, Tartu Elleri Koolis ning 1994. aastal lõpetas ta Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia.

1994–2003 töötas Tamra Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias haldusprorektorina. Tema ametiajal, 1999. aastal, valmis praegune akadeemia õppehoone.

2003–2013 töötas ta Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemias haldusdirektoria, aastatel 2003–2022 Viljandi Muusikakooli direktorina. Tamra oli ka Eesti Heliloojate Liidu liige ning Eesti Kooriühingu juhatuse liige.

Tonio Tamra oli 2019. aastal toimunud XX tantsupeo muusikaline juht.

Aastatel 2013–2024 kuulus Tamra Viljandi volikokku. 2022. aasta septembrist 2024. aasta märtsini oli ta Viljandi abilinnapea.

Hoiame mälestust ja langetame leinas pea. Avaldame sügavat kaastunnet lähedastele.

Eesti julgeolek sõltub kogu ühiskonna panusest. Eriti olulisel kohal on Eesti tööandjad, kellel on hulgaliselt erinevaid viise, kuidas riigikaitsesse panustada. Väga tähtis on näiteks toetada enda kollektiivis töötavate reservväelaste osalemist reservõppekogunemistel. Tunnustus „Riigikaitsjate toetaja“ on mõeldud just kõige silmapaistvamatele ettevõtetele ja organisatsioonidele ning selle annab välja kord aastas kaitseminister.

„Reservväelased on meie põhijõud ja meie põhijõud kosub. Mullu osales reservõppekogunemistel kokku üle 23 000 Eesti mehe ja naise. See on usutav ja heidutav vägi. Aga – reservvägi ei seisa koos vaid reservväelastest endist, see vajab ka toetavat tagalat. Tugev põhijõud vajab tugevaid taustajõude. Et meie reservväelane saaks pühenduda riigikaitseülesannetele, peab ta olema veendunud, et sel ajal töö ei kuhju ja et pere vajadused ei jää unarusse,“ ütles Vabariigi President Alar Karis.

„Eesti rahvuslik julgeolek ja riigikaitse sõltub kogu ühiskonna panusest. Ettevõtjad ja tööandjad, kes reservväelasi toetavad, väärivad ühiskonnas märkamist ja tunnustust, sest just nende toetus riigikaitsjatele aitab muuta Eestit turvalisemaks. Tänan kõiki ettevõtteid, asutusi ja organisatsioone, kes mõistavad reservväelaste toetamise tähtsust ja kutsun ka kõiki teisi, kelle töötajaskonnas on reserviste, võimaldama näiteks töötajatel osaleda reservõppekogunemistel, säilitades töötajatele sealjuured nende palga,“ ütles kaitseminister Hanno Pevkur.

Seaduse kohaselt tuleb tööandjatel ettevõttes töötavad reservväelased lubada õppekogunemistele, kuid sissetuleku säilitamine on ettevõtete ja organisatsioonide endi otsustada.

„Täna näeme, et üle poole tööandjatest jätkab palga maksmist õppekogunemiste ajal, mis näitab, et meil on ühiskonnas kaitsetahe ikkagi väga kõrge,“ ütles kaitseväe juhataja kindral Martin Herem. „Mul on hea meel, et me saame täna riigikaitset toetavaid ettevõtteid tunnustada ja loodan, et see innustab ka teisi ettevõtteid reservväelasi toetama,“ lisas Herem.

Sel aastal teistkordselt välja antavale „Riigikaitsjate toetaja“ tunnustuse konkursil hinnati ligi 400 ettevõtet ja nende panust Eesti riigikaitsesse. Pronkstaseme tunnustuse pälvisid ettevõtted, kes säilitavad oma reservväelaste palga ning hõbe-, kuld- ja eritunnustuse pälvisid ettevõtted, kes lisaks palga säilitamisele on pakkunud muid hüvesid või soodustusi reservväelastele.

Tunnustuse saajad valis välja žürii, kuhu kuulusid kaitseministeeriumi, kaitseväe ja Kaitseliidu esindajad.

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia pälvis hõbetunnustuse, mis antakse juriidilistele isikutele, kes toetavad Eesti riigikaitsjaid eelkõige toetades nende osalemist õppekogunemistel, panustades seeläbi Eesti riigikaitsesse laiemalt ning olles eeskujuks ka teistele organisatsioonidele.

Riigikaitsjate toetaja hõbetaseme tunnustus antakse välja silmapaistva tegevuse eest Eesti riigikaitsjate toetamisel ning alljärgnevate eelduste täitmisel:

• pakutakse mitmesuguseid hüvesid reservväelastele ja kaitseväele, sealhulgas soodustusi, tehnika rendivõimalusi, tasuta transporti jms;
• on maksnud õppusel osalevale isikule  töötasu ja õppekogunemise toetuse vahe (ehk säilitanud isikule igakuise töötasu täies ulatuses);
• on jätkanud õppuse ajal isikule töötasu maksmist täies ulatuses;
• on maksnud isikule lisatasu või võimaldanud õppuse ajaks tasustatud lisapuhkust.

„Rahvuskultuuri tugevana hoidmine on laiapindse riigikaitse väga oluline osa. Oleme väga uhked, et saame panustada rahvuskultuuri ja julgeolekupoliitika põimumisse,“ sõnab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia rektor Ivari Ilja.

Tunnustuse pälvinute nimekiri:  https://kaitseministeerium.ee/et/tunnustuse-riigikaitsjate-toetajad-2024-palvinud

Allikas: Kaitseministeerium

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia korraline vastuvõtt bakalaureuse-, magistri- ja doktoriõppesse lõppes 2. juulil. Avaldusi esitati kõikidele õppeastmetele kokku 639. Vastuvõtt on veel pooleli kahel õppekaval: muusikaõpetaja magistriõppekaval (ühisõppekava TLÜ-ga) ja ingliskeelsel kaasaegsete etenduskunstide magistriõppekaval.

Bakalaureuseõppesse laekus 459 avaldust, millest 287 esitati lavakunsti eriala näitleja õppesuunale ning 43 ingliskeelsetele õppekavadele. Vastu võeti 124 üliõpilaskandidaati, neist eestikeelsetele õppekavadele 95 ja ingliskeelsetele õppekavadele 29 üliõpilaskandidaati.

Magistriõppesse laekus 154 avaldust, neist ingliskeelsetele õppekavadele 84 avaldust. Vastu võeti kokku 86 üliõpilaskandidaati, neist eestikeelsetele õppekavadele 49 (v.a. muusikaõpetaja ühisõppekava) ja  ingliskeelsetele õppekavadele 37 üliõpilaskandidaati (v.a. kaasaegsete etenduskunstide õppekava).

Doktoriõppesse laekus avaldusi 26, millest 17 esitasid välismaalased. Vastu võeti 3 nooremteadur-doktoranti, 2 doktorant-üliõpilast ning 1 teadmussiirde doktorant.

Laulu eriala ettevalmistuskursusele esitati 3 avaldust. Vastu võeti 1 kandidaat.

Kokku esitati immatrikuleerimiseks 216 uut üliõpilaskandidaati.

Populaarsemad erialad olid bakalaureuseõppe eestikeelsetest õppekavadest lavakunst, muusikakultuur, klassikaline laul, keelpillid ja helilooming ja muusikatehnoloogia (helirežii). Magistriõppes interpretatsioonipedagoogika, klassikaline laul, jazzmuusika, keelpillid ja klahvpillid.

Populaarsemad erialad ingliskeelsetest õppekavadest olid bakalaureuseõppes jazzmuusika, helilooming ja muusikatehnoloogia ja klassikaline laul ning magistriõppes kaasaegsed etenduskunstid, klahvpillid, keelpillid ning helilooming ja muusikatehnoloogia. 

Küllaltki suur oli ingliskeelsetele õppekavadele kandideerijate osakaal. Vastu võetud välisüliõpilaste päritolumaad on Läti, Leedu, Itaalia, Hispaania, Soome, Saksamaa, Holland, Belgia, Türgi, Ukraina, Prantsusmaa, Suurbritannia, Gruusia, Poola, Rumeenia, Horvaatia, Kreeka, Malta, Hiina, Lõuna-Korea, USA, Kanada, Austraalia, Kolumbia, India, Iraan.

Täiendav vastuvõtt 2024/2025. õppeaastaks toimub järgmiste erialade vabadele õppekohtadele:

Pärimusmuuusika (bakalaureuseõpe)
Muusikapedagoogika (bakalaureuseõpe, koorimuusika suund)
Jazzmuusika – löökpillid (bakalaureuseõpe, magistriõpe)

Avaldus koos vajalike dokumentidega tuleb saata hiljemalt 19. augustiks e-posti aadressile vastuvott@eamt.ee.

Avalduse vorm asub siin.

Sisseastumiseksamid toimuvad 21.–23. augustini. Ajakava leiab siit.

Täiendav vastuvõtt 2024/2025. õppeaastaks toimub järgmiste erialade vabadele õppekohtadele:

Pärimusmuuusika (bakalaureuseõpe)
Muusikapedagoogika (bakalaureuseõpe, koorimuusika suund)
Jazzmuusika – löökpillid (bakalaureuseõpe, magistriõpe)

Avaldus koos vajalike dokumentidega tuleb saata hiljemalt 19. augustiks e-posti aadressile vastuvott@eamt.ee.

Avalduse vorm asub siin.

Sisseastumiseksamid toimuvad 21.–23. augustini. Ajakava leiab siit.