Rubriik: Uncategorized @et

Gustav Ernesaksa 116. sünniaastapäeval teatas Eesti Rahvuskultuuri Fondi Gustav Ernesaksa allfondi nõukogu, et Ernesaksa koorimuusika edendamise stipendiumi pälvib tänavu Järvamaa kauaaegne muusikapedagoog ja koorimuusika edendaja Tiiu Schüts. Õppestipendiumi saab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia magistriõppe 2. aasta üliõpilane Martin Einmann.

Martin Einmann on lõpetanud Nõmme Muusikakooli, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia muusikapedagoogika bakalaureuseõppe ning jätkab hetkel õpinguid kooridirigeerimise magistriõppes professor Hirvo Surva klassis. Martin Einmann tegutseb dirigendina Rahvusooper Estonia poistekoori ja Virumaa poistekoori juures ning on Kalevi kammerkoori peadirigent. Lisaks laulab ta Eesti Filharmoonia Kammerkoori lisakoosseisus ja Tumult Ensemble’is.

Stipendiumid antakse pidulikult üle 9. veebruaril Estonia kontserdisaalis toimuval Eesti Kooriühingu aastagalal.

Gustav Ernesaksa Fondi asutasid 1993. aastal Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA, Eesti Kooriühing, Eesti Meestelaulu Selts, Eesti Rahvusmeeskoor ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia. Fondi eesmärk on väärtustada koorimuusikat. Fond annab igal aastal välja Gustav Ernesaksa nimelise koorimuusika edendamise stipendiumi ja õppestipendiumi.

Peastipendium määratakse igal üld- ja noorte laulupeo aastal. Stipendiumide väljaandmist rahastavad Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA ning Eesti Rahvuskultuuri Fond. Samuti kutsub fondi haldusnõukogu üles kõiki koore ja koorilauljaid fondi tegevust annetustega toetama, et üheskoos valdkonna arendajaid toetada ja tunnustada.

Õnnitleme!

11. detsembril Tartus toimunud pidulikul autasustamisel tunnustati 2024. aasta parimaid üliõpilaste teadustöid. Mõlemad riikliku konkursi peapreemiad läksid Tartu Ülikooli. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna doktoriõppe üliõpilaste astmes tuli teine preemia Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiale – tunnustuse pälvis Vittoria Ecclesia konkursitöö „Piire ületav harjutamine: muusikalise meisterlikkuse arendamine ajaloolise klarneti pakutavate võimaluste kaudu“, juhendajad: Toomas Siitan, Peeter Sarapuu. 

Peapreemia pälvisid Kristjan Pulk sotsiaalteaduste valdkonna doktoritööga „Eraisikute finantsotsuste mõjutamine informatsiooni pakkumise abil“ ja Katariina Kurina loodusteaduste valdkonna magistritööga „Ida-lontmudila (Proterorhinus semipellucidus (Kessler, 1877)) naturaliseerumise hindamine Soome lahes otoliitide mikrostruktuuri ja -keemiaga“. 

Teadusagentuuri juhatuse esimehe Anu Noorma sõnul on väga oluline tunnustada neid, kes juba tudengina on saavutanud oma tehtud teadustööga silmapaistvaid tulemusi. „Avar maailmavaade ja hea haridus on eriti olulised just keerulistel aegadel, nagu praegu. See annab tunduvalt rohkem eeliseid,“ ütles Noorma. „Põhjalikke, järjekindlaid ja originaalse mõtlemisega noori on vaja igas valdkonnas, kuid loodetavasti annab oma teadustöö eest tunnustuse saamine neile tublidele noortele juurde indu, et ka teadusteel jätkata.“    

Kokku anti välja 102 preemiat, millest 57 on riiklikud preemiad ja 45 eripreemiad. Riiklikud preemiad anti välja kolmes õppeastmes (rakendus- ja bakalaureuseõpe; magistriõpe; doktoriõpe) ning kuues teadusvaldkonnas (loodusteadused; tehnika ja tehnoloogia; arsti- ja terviseteadused; põllumajandusteadused ja veterinaaria; sotsiaalteadused; humanitaarteadused ja kunstid). Tänavu tunnistati rahalise preemia väärilisteks 95 konkursile esitatud tööd. Komisjonipoolse äramärkimise riikliku tänukirjaga sai 31 autorit. Samuti tunnustati esimese preemia saanud autorite tööde juhendajaid. 

”Tänavune konkurss on eriline seetõttu, et esmakordselt läks üks peapreemiatest magistritööle,“ ütles hindamiskomisjoni esimees Uku Lember. „On hea meel näha, et parimate tööde autorid on esitanud konkursile küpseid ja kõrgetasemelisi teadustöid, mis ületavad mitmekordselt oma tasemeastme tööde ootusi. Oli väga mahukaid töid, mille puhul laboratoorsete uuringute või empiirilise materjali hulk eristusid teistest märkimisväärselt. Ning samuti oli väga praktilise väärtusega töid, mis annavad konkreetseid soovitusi edasisteks rakenduslikeks arendusteks nii Eestis kui ka maailmas ja panustavad seeläbi valdkonna laiemasse arengusse,“ tõdes Lember.  

Eripreemiad andsid välja Haridus- ja Teadusministeerium, Eesti Teaduste Akadeemia president, Eesti Teaduste Akadeemia riigiõiguse sihtkapital, Rahandusministeerium, Kliimaministeerium, Justiitsministeerium, Muinsuskaitseamet, Siseministeerium, Välisministeerium, Riigikogu Kantselei, ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. 

Rohkem infot siit.

Õnnitleme!

Allikas: Eesti Teadusagentuur

Sel aastal Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias toimunud Põhja- ja Baltimaade suurim pärimusmuusika konverents NORDTRAD pälvis Eesti Rahvatantu ja Rahvamuusika Seltsi preemia aasta parima sündmuse kategoorias.

Konverentsist võttis osa enam kui 150 osalejat, pakkudes nädala jooksul töötubasid, ühismänguvõimalusi ja kontserte, kus noored muusikud ja õppejõud jagasid oma loomingulist energiat. Sündmuss sidus kokku eri riikide muusikatraditsioonid, andes võimaluse jagada kogemusi ja õppida üksteiselt.

Õnnitleme!

Novembri lõpus esitleti Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ja Eesti Muusikateaduse Seltsi ajakirja Res Musica 16. numbrit, mis on seekord pühendatud popmuusikale ja subkultuuridele.

“Artiklid on temaatiliselt väga seinast seina. Sellest hoolimata näitavad need üsna selgelt, mis on tänaste pigem noorema põlve autoritel globaalselt hingel. Esmajoones tundub, et sageli huvitab neid rohkem muusika sotsiaalse kommentaarina ümbritsevale kui asjana iseeneses,” kommenteeris numbri koostaja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia teadur Brigitta Davidjants, kes oma argitöös uurib ka ise kohalikku popmuusikat.

Uuest numbrist leiab seitse teadusartiklit. Kerli Kirch Schneider ja Katrin Tiidenberg vaatlevad naiselikkuse kujutamist Eesti popmuusikas ning Jaana Davidjants muusika rolli ukrainlaste näitel TikToki sõjaaktivismis. Polina Holitsyna vaatleb Eesti pagan metal’i subkultuuri autentsuse konstruktsioone ning Natalie Mets Sveta baari näitel klubikultuuri lõimivat potentsiaali. David Čelakovský analüüsib Tšehhi räppari Meitoni näitel muusikaloome positiivset mõju vaimsele tervisele ning Marju Raju ja Brigitta Davidjants seda, kuidas vähendab koorilaul lauljate ärevust ja tõstab nende meeleolu. Jānis Daugavietis ja Arnis Balčus analüüsivad fotode põhjal Riia kaasaegset underground-skeenet.

Artiklid on avaldatud inglise keeles ja eestikeelsete resümeedega või eesti keeles ingliskeelsete resümeedega. Res Musicast leiab ka ühe tõlkeartikli, kahe raamatu arvustused ning Eesti Muusikateaduse Seltsi sündmuste kroonika. Numbri koostas Brigitta Davidjants ja toimetas Anu Schaper, ajakirja peatoimetaja on Toomas Siitan.

Ajakirja saab vabalt lugeda veebist ja füüsilisel kujul osta Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia veebipoest.

Reede õhtul selgusid Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia suures saalis X Eesti Pianistide Konkursi auhinnasaajad. I preemia pälvis Fortunato Salvador García Piquer, II preemia Yue Jia, III preemia Tiit Tomp. Finalistidiplomid said Piret Mikalai, Madis Sikk, Sofia Khvichia.

Eripreemiad:

MozartFesti eripreemia: kontsert 17. detsembril Kadrioru lossis festivalil MozartFest – Piret Mikalai

Eesti Klaveriõpetajate Ühingu Tulevikulootuse eripreemia 500 eurot – Madis Sikk

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia eripreemia: õppe- või kontsertreis 1000 euro väärtuses – Tiit Tomp

Kohustusliku teose, Jüri Reinvere “Ööpilt tsepeliinidega”, eripreemia 300 eurot parimale esitajale – Sofia Khvichia

Pärnu Linnaorkestri eripreemia: kontsert Pärnu Linnaorkestriga konkursile järgneva kahe hooaja jooksul – Madis Sikk

Vanemuise Sümfooniaorkestri eripreemia: esinemine Vanemuise Sümfooniaorkestri solistina konkursile järgneva kahe hooaja jooksul – Madis Sikk

Tallinna Filharmoonia eripreemia: kontsert Tallinna Kammerorkestriga järgmisel hooajal – Sofia Khvichia

Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri eripreemia: esinemine Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri solistina – Madis Sikk

I preemiaga kaasneb esinemine EMTA ja Postimehe Fondi kontserdisarjas “Klaverikunst” järgmisel hooajal.

Eesti Pianistide Konkurss on kodumaiste talendikate klaverimängijate kasvulava, mille juured ulatuvad 1968. aastasse. Kümnendat korda toimunud konkurss leidis aset 28. novembrist 6. detsembrini Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia suures saalis. 

Konkursil astusid võistlejad üles kolmes voorus. Esimeses voorus tuli esitada polüfoonia, Haydni, Mozarti või Beethoveni sonaat ning etüüdid. Teise vooru kava võimaldas noortel pianistidel valida esitamiseks teosed, mis nende isikupära ja võimeid kõige enam toetaks. Lisaks oli kavas konkursile traditsiooniliselt tellitud uudisteos Eesti heliloojalt, kelleks seekord oli Jüri Reinvere. Kolmandas, finaalvoorus oli parimatel osalejatel võimalus astuda solistina üles koos Eesti Riikliku Sümfooniaorkestriga maestro Arvo Volmeri juhatusel.

Žüriisse kuulusid Aaron Shorr (žürii esimees, Šotimaa), Zbignievas Ibelgauptas (Leedu), Juris Kalnciems (Läti), Ivari Ilja ja Mati Mikalai.

X Eesti Pianistide Konkurssi korraldasid Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ning Eesti Pianistide Liit. 

Konkursi voore ja finaalkontserte saab järele vaadata siit:

I voor

29. nov 2024 kell 10.00-16.50
https://youtube.com/live/cOct4W4uFPA?feature=share

30. nov 2024 kell 10.00-16.10
https://youtube.com/live/iklocVs8Cv4?feature=share

1. dets 2024 kell 10.00-16.10
https://youtube.com/live/usR8l1U8Y78?feature=share

II voor

2. dets 2024 kell 10.00
https://youtube.com/live/bCbnzidy2mw?feature=share

3. dets 2024 kell 10.00
https://youtube.com/live/QDz-MiukL68?feature=share

Finaalvoor

5. dets 2024 kell 19.00
https://youtube.com/live/b1K7ERClQ6U?feature=share

6. dets 2024 kell 19.00
https://youtube.com/live/smle5ZUuQoQ?feature=share

Fotod: Rene Jakobson

13. detsembril külastab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiat G. Martucci nimelise konservatooriumi (Salerno) delegatsioon. Külastuse raames peetakse muusikateaduslik sümpoosion, mis keskendub Giovanni Martucci ja Eduard Tubina muusikale.

Sümpoosioni kava on kättesaadav siit.

Laupäeval, 23. novembril jagati Pimedate Ööde Filmifestivali (PÖFF) auhindu. Parima dokumentaalfilmi preemias pälvis prantsuse režissööride Lou du Pontavice ja Victoire Bonini film „Vahimees“, mille üks peategelasi on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia sel kevadel lõpetanud Zhaohang Hu.

Filmi tegevus jõuab välja Eestisse – selles seisab Hiina abielupaar silmitsi emotsionaalse tühimikuga, kui nende poeg sõidab kaugele maale ja asub õppima Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiasse.

Zhaohang Hu lõpetas 2024. aastal bakalaureuseõppe metsasarve erialal ja töötab nüüd Eesti Riiklikus Sümfooniaorkestris.

Rohkem infot PÖFFi preemiate kohta siit.

Õnnitleme!

Eesti pianistide konkurss on kodumaiste talendikate klaverimängijate kasvulava, mille juured ulatuvad 1968. aastasse. Kümnendat korda toimuv konkurss leiab aset 28. novembrist 6. detsembrini Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia suures saalis. Finaalvoorus astuvad osalejad lavale koos Eesti Riikliku Sümfooniaorkestriga, et esitada tuntumaid klaverikontserte.

Viimasest konkursist möödub tänavu viis aastat – selle aja jooksul on peale kasvanud uus pianistide põlvkond, kellele pakub sündmus võimaluse end proovile panna. Konkurss rikastab muusikaelu andekate muusikutega ja avab neile tee kontserdilavadele, andes ühtlasi ülevaate pianistide tasemest ja hetkeolukorrast Eestis. Konkursi eesmärk on turgutada Eesti klaverimängukultuuri ja innustada järgmise põlvkonna pianiste.

“Algaval konkursil saame taas kord nautida klaveri lummust läbi noorte tulevikumuusikute meisterlikkuse, kus muusikalised kõrghetked põimuvad konkursi põnevuse, pinge, eneseületuse ja õnnestumisega tõeliselt erakordseteks elamusteks nii lavalolijatele kui kaasaelajatele,” sõnab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia rektor, klaveri professor ja žürii liige Ivari Ilja ning lisab: “Loodetavasti aitab ka see, juubelihõnguline X konkurss, avastada uusi talente, noori, eriilmelisi klaverikunstnikke ning teha nad tuntuks kuulajaskonnale, nagu see on toimunud ka varasematel kordadel.”

Konkurss koosneb kolmest voorust: I voor sisaldab traditsiooniliselt polüfooniat, klassikalist suurvormi ja etüüde, võimaldades osalejatel end mitmekülgselt näidata. II voorus esitavad osalejad muusikat vähemalt kahes erinevas stiilis vabal valikul ning kohustusliku teosena konkursiks heliloojalt tellitud teose. Interpreedil on vabadus koostada kava, mis avab tema muusikalist natuuri võimalikult mõjuvalt. III voor on finaal, kus parimatel osalejatel on võimalik esitada tuntumaid klaverikontserte koos Eesti Riikliku Sümfooniaorkestriga.

Žüriisse kuuluvad Aaron Shorr (žürii esimees) Šoti Kuninglikust Konservatooriumist, Zbignievas Ibelgauptas Leedu Muusika- ja Teatriakadeemiast, Juris Kalnciems Läti Muusikaakadeemiast, Ivari Ilja ja Mati Mikalai Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiast.

Kõik voorud toimuvad Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia suures saalis. I ja II voor on publikule avatud tasuta, finaalkontsertide piletid on saadaval Piletikeskuse keskkonnas ja enne sündmust kohapeal.

X Eesti Pianistide Konkurssi korraldavad Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ning Eesti Pianistide Liit. 2019. aastal toimunud konkursi võitsid Tähe-Lee Liiv ja Mantas Šernius.

Rohkem infot konkursi kohta siin.

3. detsembri õhtul selgusid finaalvooru edasipääsejad:
Piret Mikalai
Fortunato Salvador García Piquer
Madis Sikk
Tiit Tomp
Sofia Khvichia
Yue Jia

Otseülekanded Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia YouTube’i kanalil:

I voor

29. nov 2024 kell 10.00-16.50
https://youtube.com/live/cOct4W4uFPA?feature=share

30. nov 2024 kell 10.00-16.10
https://youtube.com/live/iklocVs8Cv4?feature=share

1. dets 2024 kell 10.00-16.10
https://youtube.com/live/usR8l1U8Y78?feature=share

II voor

2. dets 2024 kell 10.00
https://youtube.com/live/bCbnzidy2mw?feature=share

3. dets 2024 kell 10.00
https://youtube.com/live/QDz-MiukL68?feature=share

Finaalvoor

5. dets 2024 kell 19.00
https://youtube.com/live/b1K7ERClQ6U?feature=share

6. dets 2024 kell 19.00
https://youtube.com/live/smle5ZUuQoQ?feature=share

Meediakajastusi:
Kümnes pianistide konkurss toob publikuni uue pianistide põlvkonna (Postimees, 29.11.2024)
Kümnes pianistide konkurss toob publikuni uue pianistide põlvkonna (ERR, 28.11.2024)
X Eesti pianistide konkurss toob publikuni uue pianistide põlvkonna (Õpetajate Leht, 26.11.2024)

Heino Rannap
09.06.1927–24.11.2024

24. novembril 2024 lahkus meie hulgast 97. eluaastal Heino Rannap, muusikapedagoog ja kooliajaloolane ning Eesti esimene pedagoogikadoktor muusika valdkonnas. 

Heino Rannap oli Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia emeriitprofessor, kauaaegne Tallinna Konservatooriumi koolimuusika kateedri juhataja (1977–1995) ja Tallinna G. Otsa nimelise Muusikakooli direktor (1954–1970). 

Rannap kaitses 1969. aatal kandidaadiväitekirja ”Muusikaline kasvatus eesti rahvakoolis ja perekonnas kuni 1917. a” ja 1986. aastal doktoriväitekirja ”Muusikaline kasvatus Eesti koolides 1917–1980”. Ta on avaldanud 9 raamatut ning ajakirjanduses ja teaduslikes väljaannetes üle 150 teadusliku ja populaarteadusliku artikli. 

Heino Rannap on juhatanud mitmeid kontserte ning oli 1965. ja 1969. aastal üldlaulupidude sümfooniaorkestrite üldjuht.

Jääme tänutundega mäletama head sõpra ja kolleegi. Avaldame kaastunnet lähedastele.

Ärasaatmine toimub 30. novembril kell 14.30 Pärnamäe Krematooriumi suures saalis.

Fabrizio Nastari kaitseb 20. detsembril kell 14.30 ruumis A-402 filosoofiadoktori (muusika) kraadi taotlemiseks tööd:

“Borrowing Existing Material, and Irony: Compositional Strategies and their Aesthetic Context”

Juhendaja: prof Jaan Ross

Oponent: Riikka Maria Talvitie, DocMus (Helsingi Kunstide Ülikool, Sibeliuse Akadeemia)

Doktoritööga on võimalik tutvuda SIIN ning trükisena EMTA raamatukogus.

Katkend lühikokkuvõttest:

Uurimus „Olemasoleva muusikalise materjali laenamine ja iroonia. Esteetilistel eesmärkidel

rakendatud kompositsioonistrateegiate uurimine“ on loovuurimusliku doktoriõppe kirjalik osa,

milles käsitletakse muusikalise materjali laenamist uue muusika loomise protsessis. Tulenevalt

käesoleva töö loovuurimuslikust iseloomust näitlikustan esteetilistel eesmärkidel rakendatud

kompositsioonistrateegiaid läbi isikliku praktika ja vaatenurga. Kuna minu loominguline tegevus on tihedalt seotud irooniaga, siis osutus minu uurimuse jaoks keskseks iroonia kontseptsiooni ja mõiste uurimine.

Praktikapõhise uurimistöö eesmärk on näidata, kuidas meloodiate või muusikaliste vormide

laenamine võib luua uut muusikalist materjali, mis vastab konkreetsetele esteetilistele vajadustele. Teisisõnu, kuidas saab helilooja tõhusalt laenata olemasolevat muusikalist materjali,

pidades silmas isiklikke esteetilisi eesmärke?