Rubriik: Uncategorized @et
5. ja 6. detsembril 2020 toimus muusika- ja teatriakadeemia II klaverikammermuusika konkurss. Žürii koosseisus professor Urmas Vulp (esimees), professor Marje Lohuaru, Anneli Tohver tunnistas parimateks ja määras ansamblitele ühekordsed rahalised stipendiumid järgnevalt:
DUOD
Peapreemia 200 eurot:
Yestyn Griffith, viiul
Sergio Campayo Sánchez, klaver
õppejõud Marrit Gerretz-Traksmann
Žürii tõstis esile:
Sergio Gutierrez Llorente, viiul
Medeinė Mickevičiūtė, klaver
õppejõud Marje Lohuaru
Marten Meibaum, tšello
Oksana Lohinova, klaver
õppejõud Natalia Sakkos
TRIOD
Peapreemia 300 eurot:
Katreen Ristmets, viiul
Siluan Hirvoja, tšello
Maria Magdik, klaver
õppejõud Natalia Sakkos
Žürii tõstis esile:
Iida Helanterä, flööt
Vittoria Ecclesia, klarnet
Julius Paukštė, klaver
õppejõud Marrit Gerretz-Traksmann
KLAVERIKVINTETID
Peapreemia 500 eurot:
Annelize Vlassenko, viiul
Linda Lukas, viiul
Sandra Klimaite, altviiul
Teodor Juko Hiiemaa, tšello
Karl Johan Nutt, klaver
õppejõud Marje Lohuaru
Žürii tõstis esile:
Maria Surovtseva, oboe
Johanna Mehler, klarnet
Oliver Anni, fagott
Jürnas Rähni, metsasarv
Lea Valiulina, klaver
õppejõud Peeter Sarapuu
Kultuurkapitali helikunsti sihtkapital lõi kaheaastase instrumentaalansamblite residentuuriprogrammi, mille esimene voor on suunatud keelpillikvartettidele. Programm soodustab ansamblite koostööd mänedžeridega.
Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali esinaise professor Marje Lohuaru sõnul on programmi eesmärk laiendada ansamblimängu kandepinda. Residentuuriga soovitakse toetada uute ansamblite loomist, pakkuda võimalusi testida koostööd mänedžeridega ja uuendada repertuaari. Taotlejatelt oodatakse, et nähtaks ette pikaajalist tegutsemist.
Programmist toetuse taotlemine toimub mitmes jaos ja programm avaneb iga kahe aasta järel. Selles voorus oodatakse esmalt 10. jaanuariks 2021 ansambliliikmete ja mänedžeri motivatsioonikirja sooviga osaleda residentuuriprogrammis, ansambli liikmete viimase kahe aasta loominguliste saavutuste kirjeldust ning mänedžeri CV-d. Koos motivatsioonikirjaga tuleb esitada vähemalt 20-minutiline video ansambli esinemisest, mis peab sisaldama teoseid või teose osasid erinevatest ajastutest. Enamik ansambli liikmetest peavad olema kuni 35-aastased Eesti kodanikud, alalise elamisõiguse või pikaajalise elaniku elamisloa omanikud ning omandanud või omandamas vastavat eriala rahvusvaheliselt tunnustatud (akrediteeritud) kõrgkoolis.
Eeldatakse, et ansambel valib endale personaalse mänedžeri, kelle ülesandeks on koostöös ansambliga kontserttegevuse planeerimine ja elluviimine, sh residentuuriprogrammi planeerimine, kontsertide organiseerimine Eestis ja välismaal ning kontserdipaikade valikul uudsete ja inspireerivate lahenduste leidmine, suhtekorraldus, finantseerimistaotluste ettevalmistamine, kaasrahastajate leidmine ja dokumentatsiooni ning aruandluse haldamine.
Sihtkapital teeb residentuuriprogrammile avalduse esitanud kandidaatide hulgast valiku hiljemalt 1. veebruariks 2021. Residentuuriprogrammi valitud ansambel kohustub tegema kahe aasta jooksul vähemalt kaheksa kontserti vähemalt nelja erineva kavaga ning vähemalt kahes kontserdikavas on kohustuslik esitada Eesti muusikat, sh uudisloomingut. Soovitakse, et valitud keelpillikvarteti repertuaaris on esindatud teosed erinevatest muusikastiilidest ja ajastutest, sh 21. sajandist.
Helikunsti sihtkapital maksab residentuuriprogrammi perioodil (kaks aastat) igale ansambli liikmele kavade õppimiseks kord kvartalis loomingulist stipendiumi 900 eurot.
Ansamblile mänedžeri palkamiseks eraldab sihtkapital aastas kuni 5424 eurot. Mänedžeri palkamiseks saab taotluse esitada juriidiline isik, kes on ansambliga lepinguliselt seotud (ansambli liikmed koos mänedžeriga või ansambli liige või mänedžer vm sarnane kooslus). See taotlus tuleb esitada 20. veebruariks 2021 e-kulka kaudu.
Sihtkapital eraldab kuni 4000 euro suuruse loometöötoetuse heliloojale, kes kirjutab ansamblile uudisloomingut. Ühe residentuuriprogrammi tarvis saab lisaks toetust küsida kontsertide korraldamiseks, kavade salvestusteks ja plaadi väljaandmiseks ning ka ansamblite osalemiseks rahvusvahelistes residentuuriprogrammides Kultuurkapitali kõikidest taotlusvoorudest.
Kahe aasta pärast saavad programmiga liituda ka teised instrumentaalkoosseisud.
Rohkem infot residentuuriprogrammi toetuste taotlemise ning toetuse eraldamise tingimuste kohta leiab Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali lehelt.
Uudis Kultuurkapitali kodulehel.
Lisainfo:
Marje Lohuaru
Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali esinaine
tel 501 1477
e-post marje.lohuaru@eamt.ee
Kerli Kasak
Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali projektijuht
tel 6 999 161
e-post Kerli.Kasak@kulka.ee
5.–6. detsembril 2020 toimub akadeemia suures saalis muusika- ja teatriakadeemia klaverikammermuusika konkurss, milles osalevad 47 noort muusikut 15 ansamblis.
Konkursil antakse välja kolm preemiat – parimale duole, triole ja kvintetile.
Esmaspäeval (7. detsembril 2020) algab muusika- ja teatriakadeemia suures saalis nädala jagu vältav Beethoveni festival, millega avaldame austust suurele heliloojale vahetult tema 250. sünniaastapäeva eel. Festivalil süveneme Beethoveni sonaatidesse, mis moodustavad erilise osa tema loomingust, kandes samas ka erakordset tähendust muusikaloos tervikuna. Festivalinädala jooksul kantakse ette Ludwig van Beethoveni kõik klaveri-, viiuli- ja tšellosonaadid, mis on järjestatud nende loomisaja järgi. Lavale astuvad Eesti tippinterpreedid ning nendega kõrvuti hulk noori talente. Festivali korraldab interpreetide liit koostöös muusika- ja teatriakadeemia ning pianistide liiduga.
Pianist Mihkel Polli (pianistide liidu juhatuse esimehe) sõnul tõotavad kontserdid tulla äärmiselt vaheldusrikkad ja – nagu Beethoveni loomingule omane – toovad need kuulajani tunneteskaala paitavast lüürikast raputava dramatismini. Festivali kava tervikuna moodustab justkui teekonna, mille alguses on klassitsismiajastu vormide ja väljenduse selgus ning harmoonia, kuid mille teiselt poolt kumavad juba romantismi ideaalid ning vabanenud tunnete stiihia.
Beethoveni festival toimub 7.–13. detsembril 2020 muusika- ja teatriakadeemia suures saalis. Kontsertide algus igal õhtul on kell 18.00. Vt lähemalt: https://interpreet.ee/iwp/uudised-ja-teated/festivali-beethoven-kava/
Hoidmaks publiku ja esinejate tervist, palume festivalil kõigilt mõistvat ning hoolivat suhtumist. Püüame luua tingimused, et kontsertidel oleks võimalikult turvaline. Müügil on vaid piiratud koguses pileteid täpselt kindlaksmääratud istekohtadele, et jälgida 2+2 nõuet saalis. Kontsertidel palume kanda maski. Samuti soovitame alla laadida HOIA!-äpp ning piletit ostes end võimalusel isikustada (seda saab teha nii Piletilevi kodulehel kui ka kontserdimajas kohapeal).
Täpsem info:
Kaisa Lõhmus, kontsertide korraldaja
Eesti interpreetide liit
+372 5019 524
kammermuusika@interpreet.ee
28. novembril 2020 toimus Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia black box’is EMTA lavakunstikooli ning Eesti Teatriuurijate ja -kriitikute Ühenduse korraldatud konverents “Eesti teatriharidus: teerajajatest nüüdisaegse lavastajaõppeni”. Sisuka konverentsipäeva jooksul mõtestati teatrihariduse arengut nii mineviku kui ka tuleviku perspektiivis ning käsitleti päevakorralisi küsimusi lavastajaharidusest Eestis.
Konverentsiga tähistati saja aasta möödumist nii TRK lavakunstikateedri asutaja Voldemar Panso sünnist kui ka Paul Sepa teatristuudio loomisest 1920. aastal ehk süstemaatilise teatrihariduse algusest Eestis.
Konverents kuulus Panso nädala programmi.
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia tegi konverentsist otseülekande, mida vahendas ka ERRi kultuuriportaal. Ülekanne on järelvaadatav siin:
Vabandame helitehnilise probleemi pärast ülekande alguses! Heli on olemas alates 13:36.
KONVERENTSI KAVA:
Ajatähised märgivad konverentsi osa paiknemist ülekande videos.
8:50 Tervitussõnad
– 10:29 EMTA õppe- ja teadusprorektor prof Margus Pärtlas
– 13:36 EMTA lavakunstikooli peakoordinaator Jaak Prints
15:47 Päeva tutvustus: päeva moderaator Madli Pesti
I TEATRIHARIDUSE ALGUSAASTAD
19:16 Luule Epner. Eesti teatrihariduse maastik: vaateid linnulennult
51:54 Piret Kruuspere. Teatrikoolipuu. Tagasi juurte juurde
II VOLDEMAR PANSO JA TEATRIHARIDUS
2:00:00 Rimma Kretšetova, teatriteadlane ja -kriitik, Panso õpingukaaslane. Mälestused Pansost (videoettekanne)
2:31:30 Lea Tormis. Mälestused Pansost (audioettekanne)
3:05:15 Panso kui pedagoog. Vestlusring õpilaste ja kolleegidega: Lembit Peterson, Merle Karusoo, Raivo Trass, Priit Pedajas. Modereerib Andrus Vaarik
III NÜÜDISAEGNE LAVASTAJAHARIDUS. FOOKUS: VENEMAA JA SAKSAMAA
5:05:05 Sergei Ženovatš, GITISe režiikateedri juhataja. Lavastajahariduse olemusest ja lavastajaõppest Moskvas (videovestlus Lembit Petersoniga)
5:45:48 Christiane Pohle, lavastajatöö õppejõud ja programmijuht. Lavastajaõppe korralduse põhimõtetest Saksamaal, kogemustest ja visioonidest (ettekanne video vahendusel)
IV LAVASTAJATÖÖ JA -HARIDUS EESTIS
6:49:42 Lennart Peep. Lavastajahariduse senisest korraldusest ja kontseptsioonist Eestis
7:03:26 Diskussioon lavastajatega: Mart Koldits, Tiit Ojasoo. Modereerib Jan Teevet
Korraldajad:
Madli Pesti, EMTA lavakunstikooli teadur ja doktoriõppe koordinaator
Annemari Parmakson, EMTA lavakunstikooli projektijuht ja raamatukogu spetsialist
Tehniline teostus: Rainer Põldeots, Nikita Šiškov, Marek Vilba
Saali administraator: Ilja Goor
Täname: Jaak Allik, Lembit Peterson
Konverentsi toetas Eesti Kultuurkapital.
6. novembril 2020 võttis muusika- ja teatriakadeemia meeskond osa tarkvara LoLa 2.0 (a low latency, high quality audio/video transmission system for network musical performances and interaction; https://lola.conts.it/) edasi arendatud tööversiooni esitlusest, kus esmakordselt liideti ülekandes kolm ühenduspunkti. Teiste hulgas jälgisid esitlust veebis ka Euroopa konservatooriumide liidu (Association of European Conservatoires; AEC) üldkogu aastaistungil 2020 osalenud delegaadid. Üldkogu istungilt loodi nn satelliitühendused ka Milano ja Tallinnaga.
LoLa 2.0 tarkvara võimaldab reaalajas muusikalisi etteasteid, kui muusikud asuvad füüsiliselt üksteisest kaugel (näiteks maailma kolmes eri paigas) ning on ühendatud võrguteenuste kaudu. LoLa 2.0 kolme esinemispaika ühendavas esitluses osalesid Trieste konservatoorium (Trieste Conservatoire, Italy), Viini muusika- ja etenduskunstide kõrgkool (University of Music and Performing Arts, Vienna, Austria) ning Eesti muusika- ja teatriakadeemia.
Eriline tänu klaverimängijale Kirke Karjale ning muusika- ja teatriakadeemia internetipõhiste kaugtegevuste arendamise töögrupile: Paolo Girolile, Innar Järvale ja Nikita Shishkovile.
Muusika- ja teatriakadeemia võõrustab detsembri alguses digikonverentsi New Time Music 2.0, mis keskendub distantsõppe teemadele. Kahepäevane konverents toimub 1.–2. detsembril. Rohkem infot leiab veebilehelt https://newtimemusic.eu/.
New Time Music 2.0 on Nordplusi koostööprojekt, milles osalevad Turu Rakenduskõrgkool (Soome), Norra Muusikaakadeemia, Aarhusi Kuninglik Muusikaakadeemia (Taani) ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia.
Täna, 24. novembril 2020 algusega kell 19 toimub Helsingis MuTeFest’20 raames elektroakustilise muusika kontsert, kus kõlavad ka muusika- ja teatriakadeemia tudengite Marie Vaigla ja Jaanus Karlsoni ning Johanna Kivimäe helitööd. Samuti on kontserdiprogrammis eelmisel kevadel karantiini ajal ühisloominguna valminud “9 fragmenti isolatsioonist / Nine Fragmetns of Isolation”. Lugu on komponeeritud ahela põhimõttel ja loo autorid on järjekorras Tõnis Leemets, Karl Korts, Rebeca Vilpuu, Otto Iivari, Malle Maltis, Marie Vaigla, Matis Leima, Jaanus Karlson ja Taaniel Pogga.
Kontserti saab jälgida veebiülekande vahendusel:
https://www.uniarts.fi/tapahtumat/fi-mutefest-2020-speakers-gonna-sing/
Kontserdil kasutatakse ambisoonilist helisüsteemi ja heli edastamiseks binauraalset peamudelit – parima elamuse saamiseks kuulake kontserti kõrvaklappidega!
KAVAS:
Centre for Music & Technology University of Arts Helsinki – akusmaatilise ja elektroakustilise muusika eriala
- “By a thousand cuts” (7min 12sec) – Ruben Kotkamp
- “L’envol” (8min 43sec) – Binaural composition 8’43’’ May 2020 Aline Clair
- “Caressing You Till My Fingers Bleed[OA1]” (7min 11sec) – Pilar Miralles Castillo
- “Tuuli lentää tyveen, läpäisee lävistyksen, liimautuu laukkaan” (10min) – Jari Koho
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia – elektroakustilise muusika eriala
- “462” (10min 12sec) – Johanna Kivimägi
- “Rebellion” (5min 32sec) – Jaanus Karlson
- “Neon” (4min 49sec) – Marie Vaigla
- “Nine Fragmetns of Isolation” (11min 32sec) – Tallinn Electroacoustic Music Class, collective composition
Res Musica 12. numbrisse on koondatud kaks valdkonda – etnomusikoloogia ja muusikalugu. Etnomusikoloogia artiklid käsitlevad paljude rahvaste muusikas esinevat, kuid seni vähe uuritud muusika esitamise vormi polümuusikat setodel ja leedulastel; üks artikkel vaatleb rakendusetnomusikoloogia vaatepunktist traditsioonilise muusika suvekoole. Muusikaloo artiklid keskenduvad kahele teemale 17.–18. sajandi muusikaelus: esiteks Johann Valentin Meder (1649–1719), kelle surmast möödus eelmisel aastal 300 aastat, teiseks puutepunktid õukondliku ning kodanliku muusikakultuuri vahel Hamburgis.
Väljaanne sisaldab ka nelja raamatuarvustust ja muusikateadusliku elu kroonikat. Res Musica nr 12 põhiartiklid on inglis- ja saksakeelsed, põhjalike eestikeelsete kokkuvõtetega. Numbri koostasid Žanna Pärtlas ja Anu Schaper. Uut numbrit saab osta teadussekretäri Aleksandra Dolgopolova käest (aleksandra@eamt.ee, ruum D523, tel 6675 808). Uue numbri hind on 7€.
See sai alguse märtsikuus 2010, kui Estonia kontserdisaalis toimus maailmakuulsa helilooja ja dirigendi Krzysztof Penderecki promoveerimine Eesti muusika- ja teatriakadeemia (EMTA) audoktoriks. Austamistseremoonial juhatas maestro ise oma „Ciacconat” keelpillidele (Johannes Paulus II mälestuseks) „Poola reekviemist”. Kontserdi vaheajal kohtus Krzysztof Penderecki ka president Toomas Hendrik Ilvesega, kellega vesteldes avastati ühine kirg puude vastu. Helilooja oli oma 30-hektarilises maakodus endistele põldudele istutanud üle 1700 puust koosneva kollektsiooni ning kasvatanud põõsastest labürindi, mida pidas ka oma abstraktse loomingu lätteks.
Nüüd, kümme aastat hiljem – hilissügisel 2020 – mälestame suurt heliloojat, kompromissitut kunstnikku ja meie akadeemia audoktorit muusika- ja teatriakadeemia müriaadFEST-il. Krzysztof Penderecki lahkus igavikku 29. märtsil 2020.
Krzysztof Penderecki mälestuskontsert toimub pühapäeval, 22. novembril 2020 algusega kell 19. 00 muusika- ja teatriakadeemia suures saalis. Esineb EMTA sümfooniaorkester. Solistid on Silvia Ilves (tšello), Marcel Johannes Kits (tšello, külalissolist), Henry-David Varema (tšello), Ivari Ilja (klaver). Dirigeerib Andres Mustonen. Vt ka: https://emtasaalid.ee/uritused/penderecki-malestuskontsert/
Muusikast ja teatrist leiab tuge ka praegusel koroonakriisist räsitud ajal (vaatamata sellele, et vahetu elamuse saamine võib olla vahel keeruline). Neis on olemuslikult midagi sellist, mis tähistab just kui inimeseks olemist üldiselt. Kriisi ajal vajame seda vast enamgi kui muidu. Mõnes mõttes esindavad muusika ja teater mõlemad otsekui täiuslikkust kunstis, milleta elu oleks puudulik. Ehk on tõsi ka see, et mida rohkem me muusika ja teatri kohta õpime, mida rohkem neist teame, seda paremini saame ka aru, mida tähendab olla inimene.
Akadeemias jalutades on kuulda ja tunda erinevate stiilide ja loominguliste käekirjade paljusust – see ongi eesmärk. Muusika- ja teatrimüriaad on igapäevane nii akadeemia auditooriumides, harjutusruumides, aga ka õppetöö osana kontserdiõhtutel ja vahel ka muudel etendustel EMTA uues kontserdi- ja teatrimajas. Püüame hoida akadeemia avatuna. Vajadusel kohandume ka koroonaviirusega, sest uus normaalsus ei saa kindlasti olla kontsertidest või teatrietendustest tühi maailm.
Muusika- ja teatriakadeemias tegeleme argipäevaselt sellega, et Eesti muusika- ja teatrimaastik ning -õpe oleks professionaalselt külluslik ja huvitav – mänguline ja loominguline. Esmakordselt toimub akadeemias ka hilissügisene müriaadFEST (21.–25. novembrini 2020), et avada akadeemia kõigile huvilistele. Selleks et festival toimuks, jälgime hoolega terviseohutusreegleid – püsime terved, et elu ei jääks seisma ning kontserdid-etendused saaksid teoks.
24. novembril 2020 on Theatrumi laval muusika- ja teatriakadeemia lavakunsti osakonna XXX lennu üliõpilased – esietendub muusika- ja teatriakadeemia ning Theatrumi koostöölavastus Eduard Vilde „Tabamata ime“. Näidendi lavastaja on XXX lennu juhendaja Lembit Peterson.
„Mis on ime? Kuidas saab teoks ime sünd kunstis? Vilde on oma draamateoses tabanud möödunud sajandi alguse vaimu, Eesti tolleaegse kultuuri- ja haridusseltskonna pürgimusi, ideaale ja ideaalitust. Eriliselt äratasid tema tähelepanu esilekerkinud kunstidesperaadod ja nende tunnustuseotsingud Euroopas. Näis, nagu oleks Eesti kunstniku väärtus sõltuv laias maailmas pälvitud kiitusest. Kes ja mis määrab aga kunsti tõelise väärtuse? … Hea kunst oskab neid küsimusi teravalt ja täpselt esitada. See loob eelduse, et koos kunstnikega hakkab vastust otsima ja leidma vaataja. Seda püüamegi oma „Tabamata ime” stuudiumis teha. Vilde näidend pakub rikkalikke võimalusi Eesti ühiskonna, mentaliteedi, seisundi analüüsiks – ja seda ehk 110 aasta lõikes,” kirjutab etendusest lavastaja ning noorte näitlejate juhendaja Lembit Peterson. Vt ka: https://www.theatrum.ee/events/tabamata-ime/
Lisaks ilmestab MüriaadFEST-i Tallinna juurtega saksa helilooja Boris Blacheri (1903–1975) nn pseudo- või antiooper „Abstraktne ooper nr 1“, mis etendub laupäeval ja pühapäeval (21. ja 22. novembril kl 14) muusika- ja teatriakadeemia black boxis.
Blacheri abstraktne ooper sündis Saksamaa Hesseni liidumaa ringhäälingu tellimusel, kus see 1953. aastal esietendus. Idee autoriks ja libretistiks oli helilooja Werner Egk (1901–1983). Esmalavastus juba samal aastal Mannheimi Rahvusteatris põhjustas skandaali, sest publik polnud harjunud nägema abstraktset lavakujundust ega kuulma seosetutele fraasidele, silpidele ja vokaliisidele kirjutatud muusikat. Teoses pole läbivat tegevust ega tegelasi, vaid eraldiseisvad situatsioonid ja teadvusseisundid, kuid autorid soovisid lavastajalt siiski kindlat koreograafilist joonist. Käesoleval sajandil on „Abstraktne ooper nr 1“ Saksamaal suhteliselt tihti lavale jõudnud, sageli üliõpilaste esituses (tutvustab abstraktset ooperit ooperistuudio lavastaja-õppejõud Liis Kolle). Vt ka: https://emtasaalid.ee/uritused/muriaadfest-boris-blacher-abstraktne-ooper-nr-1/
Samuti esinevad müriaadFEST-il džässmuusika eriala ansamblid kontserdil “Charlie Parker 100”. Kavas on hetked nii nüüdismuusika kui ka Viini klassikutega. Sissevaadet kaasaegsete etenduskunstide rahvusvahelise magistriõppekava Contemporary Physical Performance Making (CPPM) loomingulisse laboratooriumi pakub Mart Kangro avalik tund. Nüüdismuusika interpretatsiooni ja loome magistriõppekava Contemporary Performance & Composition (CoPeCo) üliõpilased tulevad aga publiku ette maratonkontserdiga, mille kavas on Francis St-Germaini teos „For Morton Feldman“. MüriaadFEST-il toimuvad EMTA kompositsiooniüliõpilaste maailmaesiettekanded ja palju muud. Vt: https://emtasaalid.ee/myriaadfest/