Rubriik: Uncategorized @et

18. novembril 2020 tähistame Heino Kaljuste 95. sünniaastapäeva. Mälestuskontsert ei saa küll koroonatingimusis toimuda, kuid mõtteis meenutada on alati võimalik. Mõtleme tänuga Heino Kaljuste (18.11.1925–28.07.1989) ääretult laiahaardelisele tegevusele ja panusele – ta oli dirigent, laulupidude üldjuht ja koolinoorte laulupidude mõtte algataja, helilooja ja õpetaja, muusikapedagoogika professor, metoodik ja muusikaõpikute autor, publitsist, organisaator ja ühiskondlikult aktiivne kodanik.

Heino Kaljuste propageeris ja rakendas oma töös relatiivset noodilugemismeetodit ehk JO-LE-MI süsteemi ning jagas innustunult sellealaseid teadmisi nii muusikaõpetaja, dirigendi kui ka muusikapedagoogika professorina.

Oma pedagoogilise kreedo sõnastas ta järgmiselt: “… Iga inimene on võimeline (ja kohustatud) osa saama oma üldhariduse raames ka muusikalisest kirjaoskusest, ilma milleta ei kujuta ma ette ka kõige üldisemat tegelemist muusikaga (sh ka muusika kuulamist). Muusikat armastama õppida saab ainult aktiivse musitseerimise – laulmise, mängimise kaudu …” Nendest ideedest on kantud ka tema koostatud rohked muusikaõpikud ja koorikogumikud.

Heino Kaljuste pidas oluliseks noorte muusikaõpetajate põhjalikku ja süsteemset ettevalmistust ning sellele pühendununa töötas ta riiklikus konservatooriumis (1957–1986) ning pedagoogilises instituudis (1969–1971) koorijuhtimise ja metoodika õppejõu ning professorina. Muusika- ja teatriakadeemia dotsent Ene Kangron on teda iseloomustanud: “Õppejõuna seadis Heino Kaljuste eesmärgiks valmistada ette koolitööle orienteeritud ja professionaalse ettevalmistusega muusikaõpetajaid. Ta suhtus erakordse põhjalikkusega nii loengutesse kui ka üliõpilaste praktikasse koolis, pidas loomulikuks, et üliõpilased saaksid hea erialase ettevalmistuse – pillimängu- ja dirigeerimisoskuse, teadmised muusikaloost ja -teooriast ning muusikaõpetuses tõhusalt toimiva metoodika.” Tänane muusikaõpetajakoolitus jätkab Heino Kaljuste loodud traditsioone, kaasajastades küll sisu ja vahendeid, kuid säilitades musitseerimise ja muusikalise kirjaoskuse edendamise põhimõtteid.

Igal aastal 18. novembril – Heino Kaljuste sünniaastapäeval – antakse välja ka Eesti rahvuskultuuri fondi Heino Kaljuste sihtfondi stipendium kas edukale ja õpetajatööks valmistumisele pühendunud muusikapedagoogika eriala üliõpilasele või silmapaistvale muusikaõpetajale, kes rakendab oma töös relatiivset noodiõpetusmeetodit.

Heino Kaljuste fondi selleaastane stipendiaat on Mall Ney – Tallinna muusikakeskkooli ja Rahvusooper Estonia poistekoori solfedžoõpetaja ning muusika- ja teatriakadeemia õppejõud, kelle pedagoogilises tegevuses on oluline roll relatiivsel noodilugemismeetodi õpetamisel ning propageerimisel.

Kasutatud allikad:
Maimo Kalmet „Heino Kaljuste. Kestev Elu” (2005)
Ene Kangron „Heino Kaljuste ja uuenduste aeg Eesti muusikapedagoogika arenguloos” (kogumikust „Muusikaõpetuse didaktika”, 2014)

Peagi on ilmumas Merle Karusoo mahukas teos oma õpetaja Voldemar Pansost ja lavakunstikateedri VII lennust. Raamatuid esitletakse Panso nädala raames reedel, 27. novembril kell 16.00 EMTA lavakunstikoolis.

Raamatuis on kasutatud muu hulgas Karusoo (VII lennu) erialapäevikuid 1972–1976, Panso kartoteegikaarte aastatest 1972–1977, lavakunstikateedri protokolle, Lea Tormise kommentaare ning intervjuusid Mari-Liis Külaga aastast 2019. Raamatu on toimetanud Margot Visnap, kujundanud Mari Kaljuste ja välja andnud kirjastus Varrak.

Loe lähemalt Panso nädala lehelt.

24.–30. novembrini tähistatakse Panso nädalaga Voldemar Panso 100. sünniaastapäeva. Toimuvad mitmed etendused, lavastatud lugemine, teatrihariduse konverents, kohtumised, postmargi- ja raamatuesitlused ning näituseavamised, vaata kogu nädala kava: lavakas.ee/panso100

COVID-19 leviku tõkestamiseks ning Eesti inimeste elu ja tervise kaitsmiseks kiitis valitsus 10. novembril 2020 heaks meetmed, mida rakendada töökohtadel, kodus ja pereringis, ühistranspordis ja avalikes kohtades.

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias toimuvatel kontsertidel ja etendustel (samuti konverentsidel) lähtume juhistest, et kontserdi- ja teatrimaja üritustel tuleb kanda maski või katta nina ja suu. Erandiks on inimesed, kellele see on meditsiiniliselt vastunäidustatud või kellel esineb vajadus suhelda vaegkuuljatega (vaegkuulja loeb ka vestluspartneri huultelt) ning alla 12-aastased lapsed. Võimalikud on ka teised erandid – kuid need peavad olema väga selgelt põhjendatud.

Nõuete täitmist jälgib kontserdi, etenduse või konverentsi korraldaja. Ühekordseid maske saab osta kontserdi eel kontserdi- ja teatrimaja saaliteenindajalt. Peame sündmuste korraldamisel silmas parasjagu kehtivaid reegleid ja piiranguid ning palume publikul lähtuda üritusel kohapeal jagatavatest juhistest.

Vt valitsuse kommunikatsioonibüroo teadet: https://www.valitsus.ee/et/uudised/valitsus-avalikustas-uued-koroonaviiruse-vastased-meetmed

PÜSIME TERVED!

5.–13. novembril 2020 toimub Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia suures saalis Eesti keelpillimängijate konkurss 2020, mis on pühendatud Eduard Tubina 115. sünniaastapäevale.

Keelpillimängijate konkursid Eestis said alguse 1968. aastal. Esialgu osalesid konkursil viiuli ning tšello eriala interpreedid, kuid 1975. aastast olid juba haaratud ka altviiuli ja kontrabassi erialad. Kuni 1987. aastani toimus veel paar konkurssi, kuid seejärel tekkis peaaegu 30-aastane paus. Traditsioon taastati 2015. aastal keelpilliõpetajate ühingu initsiatiivil koostöös muusika- ja teatriakadeemiaga.

Keelpillimängijate konkursi laureaatide seas on hulgaliselt nii praegusi kui ka endisi õppejõude, pedagooge ja interpreete (näiteks Jüri Gerretz, Tiiu Peäske (Heinsalu), Mari Tampere-Bezrodny, Peeter Paemurru, Arvo Leibur, Mart Laas, Henry-David Varema, Leho Karin ja paljud teised. Viimase konkursi laureaatide seas on Marcel Johannes Kits, Linda Anette Verte, Hans Christian Aavik jt).

Rahvusvahelisse žüriisse kuuluvad: Susie Mészáros (vioola), Jan-Erik Gustafsson (tšello), Eva Bindere (viiul), Jiri Parviainen (kontrabass). Žürii esimees on muusika- ja teatriakadeemia professor Kristel Pappel.

Eesti keelpillimängijate konkurss 2020 – Eduard Tubin 115

AJAKAVA

I voor 5.–7. novembrini

II voor 8. –10. novembrini

Finaal 11.–13. novembrini

Kaastegev Eesti riiklik sümfooniaorkester, dirigent Arvo Volmer

Täpsem ajakava: http://www.esta.ee/konkurss2020.html

Alates esmaspäevast, 2. novembrist 2020:

• Avaneb muusika- ja teatriakadeemia õppehoone peauks ainult kaardiga.
• Õppehoones võib toimuda ainult muusika- ja teatriakadeemia õppe- ja teadustööga seotud tegevus. Ülejäänud proovid, tunnid või muu tegevus, mis kaasab majaväliseid inimesi, on kategooriliselt keelatud.
• Külalised pääsevad hoonesse erandkorras, iga külaline peab end valvelauas registreerima (sisestama registreerimislehele oma nime, tooma ära põhjuse, miks õppehoonet on vaja külastada, ja keda soovitakse külastada).
• Muusika- ja teatriakadeemia suures saalis ning black boxis toimuvate kontsertide ja etenduste külalised saavad hoonesse ainult Sakala tänava poolsest sissepääsust. Kammersaalis toimuvate kontsertide külalised registreeritakse akadeemia peahoone valvelauas.
• Raamatukogusse pääsemiseks palume helistada telefonil: +372 6675 751 (teavikuid saab ette tellida e-postiaadressil: rmtk@eamt.ee).

Püsime terved!

Muusika- ja teatriakadeemia vilistlaskogu eestvedamisel asetatakse taas mälestusküünlad Tallinna kalmistutel puhkavate armastatud õppejõudude – tuntud muusika- ja teatrielutegelaste haudadele. Küünlad süüdatakse, austust ja tänu avaldatakse pühapäeval, 1. novembril 2020 kell 12 (kogunemine kalmistute peaväravate juures).

Vilistlaskogu jätkab traditsiooni, et hingedepäeva aegu meenutada akadeemia jaoks olulisi isikuid, kes on kandnud erilist tähendust muusika- ja teatriakadeemia arengus, uute muusika- ja teatripõlvkondade harimisel ning seeläbi ka meie professionaalse kultuurimaastiku kujundamisel.

Teiste hulgas avaldatakse sel aastal erilist austust Peeter Südale (1883–1920), kelle surmast möödub tänavu 100 aastat. Peeter Süda oli eesti eesti helilooja ja organist, kes aastatel 1919–1920 töötas kõrgemas muusikakoolis (praeguses muusikaakadeemias) oreli- ja kompositsiooniõppejõuna. Peeter Süda haud on Siselinna kalmistul.

26. oktoobril 2020 muusika- ja teatriakadeemia suures saalis toimunud Lilian Semperi ja Helmi Valtmani stipendiumikonkursil pälvis Helmi Valtmani nimelise stipendiumi (900 eurot) muusika- ja teatriakadeemia magistrant Piret Mikalai (prof Peep Lassmann, lektor Mihkel Poll). Lilian Semperi nimelise stipendiumi (1000 eurot) vääris Tallinna muusikakeskkoolist Sofia Khvichia (õp Marja Jürisson ja Age Juurikas).

Kokku osales konkursil 14 pianisti muusika- ja teatriakadeemiast ning Tallinna muusikakeskkoolist, keda hindas žürii koosseisus prof Helin Kapten, vanemlektor Mati Mikalai ja vanemlektor Marko Martin.

Stipendium eraldati rahvuskultuuri fondi kaudu.

On rõõm teatada, et klaveri eriala magistrantuuri üliõpilane Lukas Gedvilas (prof Ivari Ilja klaveriklassist) pälvis Grand Prix ning eripreemia Itaalia muusika parima esitamise eest 23.-26. oktoobril 2020 toimunud noorte muusikute konkursil The Vilnius International Youth Music Competition Scarlatti Award. Online-konkursina toimunud võistlusest võttis osa 87 muusikut 13 riigist, sealhulgas 36 pianisti, konkurssi hindas rahvusvaheline žürii.

Palju õnne, Lukas Gedvilas ning tema õpetaja professor Ivari Ilja!

Muusika- ja teatriakadeemia rektoraat palub kõigil akadeemia töötajatel, üliõpilastel ja külalistel alates esmaspäevast, 12. oktoobrist 2020 meie õppehoonetes kanda maski, kui piisava distantsi hoidmine pole võimalik.

Meie eesmärk on töötajaid ja üliõpilasi maksimaalselt kaitsta ning hoida õppehooned õppetööks ja harjutamiseks avatuna. Maski kandmine on vajalik loengutes, rühmatundides, koosolekutel, kontserti kuulates jm olukordades, kus viibitakse pikemat aega koos ühes ruumis ning maski kandmine konkreetset tegevust otseselt ei sega.

Terviseamet rõhutab, et näomaski kandmine võib vähendada infektsiooni levikut, minimeerides nakkusepiiskade levikut nakatunud inimestelt teistele. Mask on väga hea täiendav meede distantsi hoidmisele, korralikule käte- ja respiratoorsele hügieenile. Oluline on maski paigaldada, kanda ja eemaldada õigesti, ennast nakatamata. Pärast maski eemaldamist tuleb käed pesta või desinfitseerida.

Vt terviseameti infot ning juhendit maskide kasutamise kohta eesti keeles: https://www.terviseamet.ee/sites/default/files/Nakkushaigused/Trukised/facemask-infographic_et.pdf

Ühekordseid maske saab osta akadeemia kohvikust, kontserdi eel ka kontserdisaali teenindajalt. Ühekordsete maskidele mõeldud prügikastid on peahoone välisukse juures ja iga korruse fuajees desinfitseerimisvahendi kõrval.