Latest Posts

Täiendav vastuvõtt 2024/2025. õppeaastaks toimub järgmiste erialade vabadele õppekohtadele:

Pärimusmuuusika (bakalaureuseõpe)
Muusikapedagoogika (bakalaureuseõpe, koorimuusika suund)
Jazzmuusika – löökpillid (bakalaureuseõpe, magistriõpe)

Avaldus koos vajalike dokumentidega tuleb saata hiljemalt 19. augustiks e-posti aadressile vastuvott@eamt.ee.

Avalduse vorm asub siin.

Sisseastumiseksamid toimuvad 21.–23. augustini. Ajakava leiab siit.

EMTA lavakunstikooli bakalaureuseõppesse võeti vastu XXXIII lend – 14 näitlejasuuna üliõpilast.

Uue kursuse juhendaja on Tiit Ojasoo, kaasõppejõud Anne Türnpu ja Tambet Tuisk.

Fotol vastuvõetud üliõpilased koos lavakooli õppejõudude, üliõpilaste ja vilistlastega.

Foto: Rainer Põldeots

Tallinnas, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias startis eile 11. popkultuuri konverents EUPOP, mis kestab 3. juulini. Konverentsi korraldavad Euroopa Popkultuuri Assotsiatsioon, Rahvusvaheline Popkultuuri Instituut eesotsas Turu Ülikooliga ning tänavu ka Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia.

Kui eelmisel aastal vaadeldi konverentsil sisemist tumedust, näiteks krimikirjanduse ja krimidokkide näitel, siis tänavu keskenduvad korraldajad piiridele, tuues kokku teadlased üle terve Euroopa. Ettekandeid leidub näiteks kunsti, aktivismi ja keskkonna seostest, piiridest kinos ja koomiksites, poliitilistest ideoloogiatest popkultuuris, vene propagandamuusikast pärast Ukraina sõja algust, underground’i ja kontrakultuuri elemendid Pori muusikamaastikul jpm.

“Meil on hea meel tuua EUPOP 2024 konverents Eestisse, kus piiride küsimus on tõepoolest aktuaalne,” kommenteeris Euroopa Popkultuuri Assotsiatsiooni president Kimi Kärki. “Oleme korraldanud oma konverentsi mitmel pool Euroopas: Londonis, Prahas, Berliinis, Pariisis, Turus, Limerickis, Krakowis, Stirlingis ja Pariisis. Kuna Tallinn on koht, mida ma väga armastan, on rõõm tuua siia ülemaailmne rühm popkultuuriteadlasi.”

Konverentsi avas peaetttekandega EMTA teadur, muusikateadlane Brigitta Davidjants. Ta vaatles piiride konstrueerimisest armeenia ja eesti popkultuuri näitel, kõneldes näiteks eestlastele hästi tuntud Onu Bella tähendusest tänastele ja 1990. aastate noortele: “Eestis on popkultuuri loomulikult uuritud, aga vähemasti selles, mis puudutab muusikat, on meil jätkuvalt tegu pigem vähem uuritud valdkonnaga. Loodan väga, et sellised konverentsid toovad ka meile rohkem teadlikkust, kui suur ja rikkalik see valdkond tegelikult on ning kui põnevaid uurimisnurki leiab popkultuuri jaoks.” Eelmisel aastal korraldati konverents Šotimaal Stirlingis ja järgmisel aastal on oodata järjekordset kohtumist Pariisis.

Fotod: Vahur Lõhmus

Sel sügisel saab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (EMTA) 105. aastaseks. 28. septembril toimuval pidulikul kontsertaktusel EMTA suures saalis kantakse ette juubeliks loodud uudisteos, mille leidmiseks kuulutas akadeemia käesoleva aasta veebruari alguses välja heliloomingu konkursi klassikalise heliloomingu üliõpilastele.

Konkursile olid oodatud sümfooniaorkestrile kirjutatud teosed pikkusega 7–8 minutit. 3. juuniks laekus konkursile 5 tööd. Žürii koosseisus rektor professor Ivari Ilja, professor Paul Mägi, professor Toivo Tulev, professor Helena Tulve, professor Toomas Vavilov on valinud võidutööks helilooja Ryan Adams teose “Kolm sünnipäevamängu”.

Helilooja kirjeldab oma teost järgmiselt:

Mõeldes teostele, mida saaksin luua Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia 105. aastapäeva tähistamiseks, mõistsin selle konkursi tõelist eesmärki – sünnipäeva tähistamist. Hakkasin meenutama enda sünnipäevadega seotud kõige meeldivamaid mälestusi ja need on sünnipäevad, kus oleme minu pereliikmetega meie köögis mänginud lihtsaid kaardimänge.  Sellest mälestusest lähtuvalt otsustasin kirjutada teose, mis sobiks piduliku meeleoluga ja kutsuks publikut kuulama tundega, mida kirjeldab mängulisus, ühendatus ja rõõm.

Teos on kirjutatud kolmes osas:

I Suur ja Väike – dialoog orkestri ja kahe flöödi poolt tekitatud väga vaiksete, õrnade vilehelide vahel.
II Meloodia ja Harmoonia – harmoonia ja meloodia väljendus, mis toimub puhkpillide ja keelpillide vahel. Teos on kirjutatud sooviga tekitada kuulajates nostalgiatunnet.
III Punktide Ühendamine – elav, energiline teos, mille loomine meenutas mulle laste joonistamisraamatuid, kus ühe punkti ühendamine teisega kindlas järjekorras loob kauni figuuri.

Ryan Adams (sünd. 1993) on ameerika helilooja ja vokalist, kes elab praegu Tallinnas, Eestis. Sel kevadel lõpetas Adams Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias klassikalise heliloomingu eriala magistriõppe, käesolevast sügisest jätkab ta õpinguid audovisuaalse loomingu erialal. Adamsi sõnul inspireerivad teda paljud valdkonnad, sealhulgas visuaalkunst, kirjandus ja matemaatika.

Ryan Adamsi teoseid on esitanud Ensemble Fractales, YXUS Ensemble, EMTA Sinfonietta ja neid on dirigeerinud Toomas Vavilov, kes esitas esmakordselt tema esimese orkestriteose “Pillars”. Ta on osalenud Frédéric Durieux’ ja Eugene Birmani meistrikursustel. Selle aasta alguses pälvis Ryan teise koha Rudolf Tobiase 150. sünniaastapäevale pühendatud heliloomingu konkursil “Eks teie tea” teosega “Constellations on a theme by Rudolf Tobias” ja EMTA heliloomingu ja muusikatehnoloogia eriala konkursil EMTHAK teosega “Sentimental Densities”. 2023. aastal tõi tema teos “emrof enilisüüf” talle finalisti koha Ameerika Ühendriikide Morton Gould Young Composer Award konkursil. Magistrikraadi omandamise ajal EMTA-s õppis ta peamiselt Toivo Tulevi käe all, olulisteks mentoriteks on  Helena Tulve, Vera Stanojevic, Dina Lentsner ja Thomas Wells.

Lisaks kompositsiooniõpingutele on Ryan silmapaistev vokalist, olles hetkel seotud Vox Clamantise ja Eesti Filharmoonia Kammerkooriga. Varasemalt on ta esinenud Oregon Bachi festivalil festivali kooris, soololauljana heliloojatele nagu Jake Runestad ja Eric Whitacre ning solistina Carnegie Hallis.

Võidutöö kannab 28. septembril Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia suures saalis ette EMTA sümfooniaorkester dirgent Paul Mägi juhatamisel.

Täname kõiki osalejaid ja õnnitleme võidutöö autorit!

Täna tähistab juubelit lavastaja ja lavakooli kauaaegne õppejõud Merle Karusoo.

Karusoo on lavakunstikooli 7. lennu vilistlane ning alustas tööd lavakooli õppejõuna kohe pärast lõpetamist 1976. aastal ja on vaheaegadega töötanud siiani. Lavastanud pea kõigis Eesti teatrites.

Aastatel 1987–1998 oli Pirgu Arenduskeskuse mälusektori juhataja. Arenduskeskuses hakati Karusoo eestvõttel koguma eestlaste elulugusid ja see on jätkunud aastakümneid pärast arenduskeskuse tegevuse lõppu. Mälu ongi Karusoo tegemiste tuum. Karusoo on Eesti mäluteatri, elulooteatri ja dokumentaalteatri ema. Tema elulugudel põhinevad lavastused on sageli käsitlenud tundlikke teemasid ja andnud hääle ühiskonna äärealadel tegutsevatele inimestele. Oma tegevusega on Karusoo mõjutanud tervet põlvkonda nooremaid teatritegijaid ning praegune dokumentaalteatri esiletõus põhineb just tema töömeetoditel ja eetikal.

Juba 25 aastat tagasi alustas Karusoo aja- ja elulugu põimiva projektiga „Kes ma olen” ning jätkab sellega tänaseni töötades erinevate gruppidega (näiteks Ida-Virumaa eesti keele õpetajad, üliõpilased EMTAs ja TÜVKAs jpt). „Kes ma olen”-projekt lõpeb alati esitlusega. Karusoo ütleb, et ta „ilmutab elulugusid” ning et „meie rääkimata lood käärivad mürgiks”. 

Lisaks on Karusoo oma õpetaja, lavakunstikooli asutaja Voldemar Panso pedagoogika parimaid tutvustajaid ja edasikandjaid, teda peetakse üheks tegevusliku analüüsi meetodi silmapaistvamaks praktiseerijaks Eestis. 1980. aastal avaldas ta raamatu „Mida on õpetanud Voldemar Panso” ning 2020. aastal kaheköitelise käsitluse „Panso 100: nii palju kui andsid koerale…”. Oma dokumentaalsed teatritekstid on ka kogunud mahukasse kogumikku “Kui ruumid on täis” (2008). 

Karusoo on pälvinud Eesti Vabariigi kultuuripreemia (1998), Valgetähe IV klassi teenetemärgi (2001), riikliku kultuuri elutööpreemia (2018), Tartu Ülikooli rahvusmõtte auhinna laureaadi tiitli (2023) ja mitmeid teatri- ja näitekirjanduse preemiaid.

Foto: Arvo Tarmula/ Lääne Elu

Täna lõpetas lavakunstikooli bakalaureuseõppe XXXI lend, 16 noort näitlejat. Kursust juhendasid Jaak Prints ja Külli Teetamm.

Eestikeelse magistriõppe teatrikunsti ja teatrikunsti pedagoogika õppesuunal lõpetasid Liis Aedmaa, Johan Elm, Karl Koppelmaa, Birgit Landberg ja Maria Reinup. Kursust juhendas Mart Koldits.

Rahvusvahelise magistriõppe kaasaegsete etenduskunstide õppekaval (CPPM) lõpetas 11 etenduskunstnikku kaheksast erinevast riigist. Kursust juhendas Jüri Nael.

Tuult tiibadesse!

Foto: Rainer Põldeots

Täna, 21. juunil kell 14.00 algab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia suures saalis pidulik kontsertaktus, kus akadeemia lõpetajatele antakse üle lõpudiplomid.

2023/24. õppeaastal jõudis diplomini 156 üliõpilast. Bakalaureusekraad on omistatud 74 üliõpilasele, kellest cum laude lõpetajaid on 9. Magistrikraad 82 üliõpilasele, kellest 26 on cum laude lõpetajad. Doktoriõppe lõpetas sel õppeaastal 4 doktoranti.

Välisüliõpilasi on lõpetanutest 53: 16 bakalaureuse- ja 37 magistriõppes. Cum laude lõpetajaid on kokku 10, neist 2 bakalaureuse- ja 8 magistriõppes. Diplomisaajad on lisaks Eestile pärit Soomest, Rootsist, Lätist, Prantsusmaalt, Austraaliast, Hiinast, Lõuna-Koreast, Kolumbiast, Horvaatiast, Saksamaalt, Hispaaniast, Itaaliast, Iraanist, Suurbritanniast, USA-st, Hollandist, Poolast, Türgist, Ukrainast.

Humanitaarteaduste bakalaureusekraad omistati 74 lõpetajale. Kunstide magistrikraad 72, haridusteaduse magistrikraad 8 ning sotsiaalteaduse magistrikraad 2 üliõpilasele.

Doktoriõppe lõpetajaid on neli: Ana Victoria Falcon Araujo  ja Erik Alalooga filosoofiadoktorid teatrikunsti alal ning  Heigo Rosin ja Vittoria Ecclesia filosoofiadoktorid muusika alal.

Piduliku kontsertaktuse otseülekannet saab jälgida Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia YouTube’i kanalil või suurelt ekraanilt EMTA black box‘is. Esinevad solistid koos EMTA sümfooniaorkestriga Toomas Vavilovi dirigeerimisel. Kontsertaktusele sissepääs on kutsete alusel.

Hetkel on käimas ka uute üliõpilaste vastuvõtt, avalduste esitamise tähtaeg on 25. juuni kell 17.00. Lisainfo akadeemia kodulehelt siit.

Täna on sünnipäev Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kauaaegsel Alexanderi tehnika õppejõul ja näitlejal Maret Mursal. Maret Mursa lõpetas 1980. aastal lavakunstikateedri 9. lennu näitlejana ja hiljem Alexanderi Tehnika Instituudi Helsingis. 1999. alustas ta Alexanderi tehnika õpetajana tööd Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias, olles Eesti esimene Alexanderi tehnika õpetaja. Oma eriala pioneerina rajas ta Tallinnas 2016. aastal Alexanderi Tehnika Instituudi, kus koolitab uusi õpetajaid.

Palju õnne!

Foto: Kalju Orro

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia pakub võimalust õppida muusikaproduktsiooni ja laulukirjutamist, muusikapedagoogikat ja muusikapsühholoogiat aastase eriprogrammi alusel ehk omandada neil aladel mikrokraad.

Õppimine on tasuline ja mikrokraadi omandanu saab akadeemialt ka vastava tunnistuse. Soovi korral on võimalik mikrokraadi ainepunkte kasutada hilisemas kraadiõppes.

MUUSIKAPRODUKTSIOON JA LAULUKIRJUTAMINE

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia muusikaproduktsiooni ja laulukirjutamise mikrokraadiprogramm annab osalejale ideaalse võimaluse arendada loovust ning omandada teadmisi ning tehnilisi oskusi oma kunstiliste ideede realiseerimiseks.

Olenemata sellest, kas oled alustav laulukirjutaja, kes soovib arendada oma oskuseid, või muusikaprodutsent, kelle eesmärgiks on laiendada erialast ampluaad – mikrokraadiprogrammi läbimine annab Sulle vajalikud teadmised ja oskused edukaks toimetulekuks tänapäevases konkureerivas muusikatööstuses.

Praktilise õppe ning põhjalike kontseptsioonide ja teooriate kombinatsiooni kaudu omandatakse vajalikud teadmised ja oskused professionaalsel tasemel helisalvestuste ning mikside produtseerimiseks. Mikrokraadiprogrammis käsitletakse muusikaproduktsiooni kunstilisest vaatenurgast. Produtsent on kui loomejuht – helidisainer, kes kujundab enda isikupärase kõlakarakteri ja artistliku stiili, st enda helilise sõrmejälje (ingl sonic fingerprint). Õppijaid juhendatakse õppetöös igal sammul – alates muusikaproduktsiooni ja laulukirjutamise baasteadmistest kuni põhjalike signaalitöötlustehnikateni. Õppetöö käigus on võimalik tutvuda tipptasemel tehnoloogiate ja stuudiotega. Õpitakse tundma ja kasutama vajalikke töövahendeid, mis aitavad realiseerida muusikalist visiooni. Käsitletavad teemad on üksteisega seotud nii grupi- ja kodutööde kui ka individuaalsete ülesannete puhul.

Õppekeel on inglise keel.

Kandideerimise tähtaeg on 1. juuni 2024. Rohkem infot siit.

MUUSIKAPEDAGOOGIKA

Mikrokraadiprogramm koosneb muusikapedagoogika eriala õppekava ainetest, mis keskenduvad muusika õpetamisele lasteaias ning I–II kooliastmes.

Programm on suunatud muusikutele, kes soovivad alustada muusikaõpetaja eriala omandamist või muusikaõpetajatele, kes soovivad värskendada varasemalt omandatud erialaseid teadmisi või täiendada ning süvendada teadmisi muusikapedagoogika eriala põhiainetes.

Õppekeel on eesti keel.

Kandideerimise tähtaeg on 20. august 2024. Rohkem infot siit.

MUUSIKAPSÜHHOLOOGIA

Muusikapsühholoogia mikrokraadiprogramm annab osalejale suurepärase võimaluse arendada oma teadmisi muusika taju, õppimise ja mõtestamise kohta.

Mikrokraadiprogramm sobib kõigile, kes tunnevad huvi muusika ja psühholoogia vastu, soovivad end tulevikus siduda või juba puutuvad ühe, teise või mõlema teemaga kokku oma töös (muusikaõpetajad, teadlased, muusikud, psühholoogid). Kuna tegemist on kiiresti areneva valdkonnaga, pakub mikrokraad head võimalust ka kunagi omandatud teadmiste värskendamiseks. Oodatud on ka kõik, kes sooviksid siduda oma tulevased kraadiõpingud muusikauuringute valdkonnaga.

Kursused on erinevad – alates muusikapsühholoogia teoreetilistest käsitlustest kuni muusika praktilise rakendamiseni psüühika toetamisel muusikateraapias. Mikrokraadiprogrammis moodustavad terviku EMTA bakalaureuse ja magistriõppe loengud ning  seminarid, millele lisandub mikrokraadiõppurite eriseminar, kus saab väiksemas ringis õpitut kinnistada ning seostada oma praktilise töö või uurimisplaanidega. Kursuste raames tutvustatakse ka EMTA-s käimasolevaid teadusprojekte ning muusikateaduse, interpretatsiooni ja muusikapedagoogika ning kultuurikorralduse osakonna erialasid.

Õppetöö toimub eesti keeles, kuid lugemismaterjalid (artiklid ja raamatud) võivad olla inglise keeles.

Kandideerimise tähtaeg on 15. august 2024. Rohkem infot siit.

Täiendav info EMTA täienduskoolituskeskusest e-posti aadressil tkk@eamt.ee ja telefonil 6675 757.