Latest Posts
Täna, 8. märtsil ilmus Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ajakirja esimene number, mille eessõnas võtab sõna loometegevuse ja välissuhete prorektor Henry-David Varema.
Austatud lugejad
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (EMTA) ajakiri avab lugejatele meie loomingut ja inspiratsiooni täis maja ning tutvustab inimesi, kes on oma erialale sügavalt pühendunud.
Ajakirja avanumbrist saab lugeda intervjuud rektori Ivari Iljaga, kes räägib muutunud maailmaga seotud väljakutsetest, kõrghariduse valupunktidest, kuid ka vajadusest kasvatada noorema generatsiooni huvi professionaalse muusikaõppe vastu.
Avanumbri esikaas on pühendatud EMTA lavakunsti osakonda sel kevadel lõpetavale XXXI lennule. Intervjuudest on huvitav teada saada, mida mõtlevad ning millest unistavad oma loometee alguses olevad noored näitlejad. Sõna saab ka lennu juhendaja, näitlejatöö vanemlektor Jaak Prints.
EMTA ajakiri annab ülevaate mõningatest olulistest sündmustest, mis ootavad akadeemiat ees 2024. aasta kevadel. Koostöös Tallinna linnaga tuleb 9. märtsil Kaarli kirikus ettekandele Benjamin Britteni „Sõjareekviem“, millega meenutame 80 aasta möödumist Tallinna märtsipommitamisest. Britteni kui ühe mõjukama inglise helilooja mõttemaailma avab ajakirja veergudel dirigent, koori- ja orkestridirigeerimise professor Toomas Kapten. Helilooja kirjutas „Sõjareekviemi“ 1961. aastal ning seda peetakse tema sõjavastaste veendumuste manifestiks. Kuigi teose pealkiri on kurjakuulutav ning inimkonnale hoiatuseks hukatuslike sõdade eest, kätkeb see endas ka rahusõnumit ja lootust.
Samuti saavad sõna varajase muusika õppejuht, klavessiini professor ja vanamuusika festivali Ceciliana kunstiline juht Imbi Tarum, kaasaegsete etenduskunstide juhtiv professor, õppekava koordinaator ja festivali Manifestal kunstiline juht Jüri Nael ning audiovisuaalse loomingu õppejuht ja festivali Commute üks loojatest Einike Leppik.
Akustik Linda Madalik ja sisearhitekt Aivar Oja räägivad 2019. aastal avatud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kontserdi- ja teatrimaja suure saali ehitamisest ja selle väljakutsetest. Seoses kontserdi- ja teatrimaja avamisega algas akadeemia ajaloos uus ajajärk, mis avas suurepärased võimalused meie üliõpilastele ning muutis maja veelgi avatumaks ka publikule.
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia võõrustab tänavu kevadel Põhja- ja Baltimaade suurimat pärimusmuusika festivali Nordtrad. Nagu pärimusmuusika eriala õppejuht Karoliina Kreintaal ning pärimusmuusika lektor Leanne Barbo oma intervjuus lausuvad, on see suur au mitte ainult akadeemiale, vaid tervele Eestile.
Kahtlemata on ajakirja üheks lahutamatuks osaks rubriik, kus räägime teadusest. Sel korral tutvustab doktorinõukogu esimees, doktoriõppe keskuse juhataja ja muusikateaduse professor Kristel Pappel EMTA doktorantide tegevust.
Oluline on mainida ka seda, et teemasid, mis sel korral ajakirja ei mahtunud, on palju, kuid kindlasti leiavad nad oma koha järgmistes numbrites.
Tänan ajakirja koostajaid Jaanika Vilipot, Evelin Värvat ja Svea Ideon-Marksi ning kõiki teisi suurepäraseid kolleege, kes panustasid ajakirja valmimisse.
Head lugemist!
Henry-David Varema
Loometegevuse ja välissuhete prorektor
Ajakiri on tasuta kättesaadav nii paberkandjal kui ka elektrooniliselt. Paberkandjal ajakirja leiab nii akadeemia õppehoonetest kui ka kontserdi- ja teatrimajast. Elektroonilist versiooni saab lugeda siit.
Kaanefoto autor: Rene Jakobson
Sel kevadel lõpetab lavakunstikooli bakalaureuseõppe 31. lend näitlejaid, kuid lisaks sellele on oma magistriõpingutega lõpule jõudmas rühm eriilmelisi lavastajaid, kelle lõputöid saab näha erinevatel tuntud ja senitundmata lavadel üle Eesti.
Juba septembris esietendus Ugalas Karl Koppelmaa lavastus „Tramm nimega „Iha””.
1. detsembrist on Musta Kasti mängukavas lavastus „Surm” , mis on Birgit Landbergi magistrilavastus. 2. veebruaril tuli Linnateatris publiku ette Johan Elmi lõpulavastus „Tikud” ja 2. märtsil Ugalas Liis Aedmaa lõputöö „Uhkus ja eelarvamus (justkui)”.
Märtsi viimastel ja aprilli esimestel päevadel saab ühes Ülemiste city kontoris näha Tormi Toropi lavastust „Miljard aastat enne maailmalõppu”, sellele järgneb peagi Andreas Aadeli magistritöö „Tundmatute asjade mets”, mis jõuab publiku ette 20. aprillil Tartu Uues Teatris.
Kevadel valmib Maria Reinupi lõputööna lühifilm „Arütmia” ja Eduard Teel on valmimas dokumentaallavastus. Leeni Linna lavastab Kristo Šagori näidendi „Kolmekas ilma Simoneta”, mille esietendus on plaanis 1. oktoobril VAT teatris, ja novembris toob Mart Piirimees Eesti Draamateatri lavale Yasmina Reza uue näidendi.
Uute magistrantide vastuvõtt eestikeelsesse magistriõppesse toimub suvel 2025.
Laupäeval, 9. märtsil möödub Tallinna märtsipommitamisest 80 aastat. Selle traagilise ajaloosündmuse meenutamiseks tuleb Kaarli kirikus algusega kell 20.00 ettekandele inglise helilooja Benjamin Britteni suurteos „Sõjareekviem“ op. 66. Teose toob publikuni ligi 300 muusikust koosnev koosseis dirigent Toomas Kapteni juhatamisel.
Monumentaalne teos „Sõjareekviem“, mida on peetud Benjamin Britteni loomingu üheks kõrgpunktiks, valmis 1962. aastal, et tähistada sõjas hävinud Coventry katedraali taastamist. Väga ulatuslikus ja suurele koosseisule komponeeritud reekviemis on Britten põiminud omavahel ladinakeelse surnumissa tekstid inglise poeedi Wilfred Oweni romantilise sõduriluulega. Teos on helilooja sõjavastane manifest ning hoiatus tulevastele põlvedele, samas ka inimliku lootuse ja armastuse väljendus ning veendumus, et parem, puhtam ja ilusam maailm on võimalik.
„Britteni täpsus inimhinge keerukuse kujutamisel on hämmastav. Tema helikeel on selgelt analüüsitav ja erakordselt kergesti kuulatav. Britteni muusika mõjub esimesest momendist,“ iseloomustab Benjamin Brittenit ja „Sõjareekviemi“ dirigent, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia koori- ja orkestridirigeerimise professor Toomas Kapten.
9. märtsil kannavad Kaarli kirikus „Sõjareekviemi“ ette solistid Arete Kerge (sopran), Mati Turi (tenor), Taavi Tampuu (bariton), Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia sümfooniaorkester, sinfonietta ja koor, Rahvusooper Estonia Poistekoor ja dirigent Hirvo Surva, Olga Opryshko (orel), Tartu Ülikooli Akadeemiline Naiskoor ning kammerkoor Collegium Musicale.
„Suurte kunstiteoste läbi kogevad nende esitajad, kui tähtis on olla inimene selle heas mõttes. See jõuab ka kuulajateni, kes kogevad, et nendes toimus mingisugune sisemine muutus,“ sõnab Kapten. „Sest kõik algab inimesest: ükski relv ei ole kahjulik, kui ta ei ole inimese käes. Inimesed on ise teinud selle maailma ja ükski kõrgem võim ei aita meid sellest vabaneda. Inimesed peavad ise jõudma kurjusest vabanemiseni või me saame hukka.“ Rahuajal sündinud dirigent teab, et muusiku relvaks on muusika: „See ei tee kellelegi haiget, vaid pigem teeb meid tugevamaks. Kõik me tahame rahu ja kõik me tahame ka seda, et lõpeks vägivald. Et inimkond ei hävitaks ennast.“
Kontsert toimub Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ja Tallinna linna koostöös ning see kuulub UNESCO Muusikalinn Tallinn programmi. Kontserti toimumist toetab Eesti Kultuurkapital.
Piletid on saadaval Piletikeskuses ja Piletilevis ning tund enne algust kohapealt. Muusikalinna noortepilet hinnaga 6 eurot on saadaval Piletikeskuses ja mõeldud 16–26 aastastele õppivale noorele.
Pikemat intervjuud Toomas Kapteniga saab lugeda siit.
Meediakajastusi:
GALERII. 80 aastat õuduste ööst. Tallinnas mälestati märtsipommitamise ohvreid (Pealinn, 11.03.2024)
Neeme Raua intervjuu Toomas Kapteniga (Kuku raadio, 09.03.2024; intervjuu algab 68. minutil)
Taas kunstiga sõja vastu: märtsipommitamist meenutab Britteni „Sõjareekviem“ (Postimees, 07.03.2024)
Märtsipommitamist meenutatakse Kaarli kirikus Britteni “Sõjareekviemiga” (Pealinn, 07.03.2024)
9. märtsil möödub 80 aastat Nõukogude lennuväe massiivsest õhurünnakust Tallinnale (Klassikaraadio, 06.03.2024)
Laupäeval möödub 80 aastat Nõukogude lennuväe rünnakust Tallinnale (Pealinn, 06.03.2024)
MÄRTSIPOMMITAMISE AASTAPÄEV: Kaarli kirikus kõlab võimas sõda tauniv reekviem (Pealinn, 27.02.2024)
Fotode autor: Vahur Lõhmus
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia klaveri eriala magistriüliõpilane Karolin Sigus ja kaasaegse improvisatsiooni magistriüliõpilane Eemeli Solehmainen osalesid edukalt 24. ja 25. veebruaril Antwerpeni Kuninglikus Konservatooriumis toimunud III rahvusvahelisel Rene Aroni nimelisel improvisatsioonikonkursil.
Konkursil jagati preemiaid erinevates kategooriates (soolo-, tonaalne-, vabaimprovisatsioon, improvisatsioon teemale, partimento jne). Karolin Sigus kogus žüriilt 1. ja 2. vooruga kõige enam punkte ning sai lisaks vabaimprovisatsiooni preemiale ka peaauhinna – René Aronsi karika (pronksist lilleõis), mis jääb alatiseks Antwerpenisse, kuid sellele lisatakse võitja nimi ja foto. Konkursi peakorraldaja Yves Senden võitjast: „Žüriile avaldas suurt muljet Karolin Siguse tugeva narratiiviga ja intensiivne mäng läbi kõigi kolme vooru.“
Eemeli Solehmainen osales konkursil koos Šoti Kuningliku Konservatooriumi üliõpilaste Jack Halforty (saksofon) ja Khalil Johnsoniga (tšello). Trio esitus kogus 1. ja 2. voorus züriilt suuruselt kolmanda punktisumma ja neid premeeriti Wildcard preemiaga. Suuruselt teise punktisumma kogus Guildhalli Muusika- ja Draamakooli kvartett Ensemble+, kes pälvis samuti Wildcard preemia. Kolmandat vooru hindas publik, preemia sai Leedu Muusika- ja Teatriakadeemia doktorant Gregory Khoronenko (saksofon).
Konkursil osalesid muusikud Euroopast, USA-st ja Austraaliast.
Õnnitleme!
Stipendiumi pälvib Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia üliõpilane, kelle tegevusväli suudab haarata nii vokaal- kui ka instrumentaalmuusika ning kes loob sildasid, mitte piire.
EMTA Fond annab välja ühe stipendiumi summas 3200 eurot.
Kandideerima on oodatud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia bakalaureuse-, magistri- ja doktoritaseme üliõpilased, kes ei viibi akadeemilisel puhkusel. Selleks tuleb esitada e-posti aadressile fond@eamt.ee vabas vormis taotlus, kus palume ära tuua oma senised loomingulised tegevused ning plaanid 2024. aastaks.
Taotluste laekumise tähtaeg on 11. märts 2024 kell 12.00.
Stipendiumi kandidaatide avaldused vaatab läbi Tõnu Kaljuste nimelise stipendiumi komisjon koosseisus: Tõnu Kaljuste, Eero Raun, Kaspar Mänd ja Kristiina Kermes.
Varasemalt on Tõnu Kaljuste nimelise stipendiumi pälvinud Pärt Uusberg, Mai Simson, Kadri Toomoja, Rasmus Puur, Ode Pürg ja Alisson Kruusmaa.
Lisainfo:
Marko Lõhmus
marko.lohmus@eamt.ee
1944. aasta 9. märtsi ööl satub Tallinn vaenlase rünnaku alla – hävivad tuhanded hooned, sealhulgas kultuuri- ja pühakojad. Sellest meie ajaloo ühest süngemast ajast kirjutab Voldemar Panso oma päevikus. Tol ajal 24-aastane, alles oma kunstnikuteed alustav Eesti teatri suurmeister kirjeldab, kuidas tugevate läbielamistega kaasnes lõpuks apaatia ja ükskõiksus kõige suhtes. Selle kõrval kasvas aga noore inimese hinges jõud edasi liikuda: „Oli mis oli, sellest pole isegi kahju. Aga elu peab kuidagi edasi minema.“ Just need mõtted Panso päevikust andsid tõuke Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia koori- ja orkestridirigeerimise professorile Toomas Kaptenile tuua tänavu 9. märtsil ettekandele inglise helilooja Benjamin Britteni suurteos „Sõjareekviem“ op. 66, mis on ühest küljest kui hoiatus inimkonnale sõja hukutava tee valimise eest. Samas andes ka lootust ja energiat – seda, mida kannab endas muusika, ka ajaloo kõige trööstitumatel hetkedel.
Nii paradoksaalne kui see ka pole, võime läbi ajaloo näha, kuidas inimkannatused ja valu on andnud kunstnikele impulsi millegi suure loomiseks. Nii ka Britteni „Sõjareekviem“ op. 66, mida peetakse helilooja, aga ka Inglismaa üheks olulisemaks ja suurejoonelisemaks teoseks. Suures osas 1961. aastal komponeeritud teos, mis on kirjutatud sopranile, tenorile, baritonile, kahele orkestrile, neljale koorile ja orelile, tuli esmaettekandele 1962. aasta 30. mail Coventry uue katedraali pühitsemisel. Britten kui veendunud patsifist otsustas teose pühendada kõigile esimeses ja teises maailmasõjas hukkunuile. Üle viiekümne aasta erinevaid orkestreid ja koorikollektiive juhatanud, sealhulgas Vanemuise ooperis aastaid peadirigendina töötanud Toomas Kapten nimetab Brittenit üheks oma lemmikheliloojaks, kellele tegi omal moel kummarduse Tallinna Riikliku Konservatooriumi lõpetamisel, esitades selleks enda loodud orkestriga Benjamin Britteni „Halastusaja kantaadi“ op. 69 („Cantata misericordium“ op. 69). „Olen õppinud seda heliloojat sügavalt tundma. Britten on selline geenius, kes suudab haarata muusikaajaloo kõik etapid ja saavutused muusikakunstis. Ühendades kirjanduse ja kujutava kunsti ning viia need teatud ühe kunstilise idee suunas,“ lausub dirigent.
Kes võidab võitluse selle ilmaelu eest?
„„Mul on sõja pärast kahju ja poeesia pärast on kahju. Mul on kahju elamata jäänud aastate pärast. Need, mis on ees, sest meid ootab ees ainult suur katastroof“,“ tsiteerib Kapten inglise poeedi Wilfred Oweni luulet, mida Britten on kasutanud „Sõjareekviemi“ tekstides. Dirigendi arvates on helilooja suurepäraselt välja toonud essentsi Oweni sõduripoeesiast. „„Sõjareekviem“ on justkui hoiatus, et maailm on tegelikult kurjal teel. Teose alguses kõlavad sõnad „Issand, halasta“ ning taustal motiivina kuuldav tritoon ehk saatana motiiv on kui võitlus hea ja kurja vahel. Siin pannakse jumalik ja saatanlik kokku. Nüüd on küsimus, kes jääb peale? Kes võidab võitluse selle ilmaelu eest? Britten annab siiski lootust. Me peame hoidma ja kaitsma, et nende ilusate valgete pilvede asemel ei oleks raketipilved.“
Kui Rahmaninov on öelnud, et tema muusika on kõik see, mida ta on elus kogenud – armastus, pettumised, vihkamine, rõõm, ängistused, siis sama lai väljendusskaala on ka Brittenil. „Ta on väga harmooniline. Ometi oma keerukuses ja kaasaegses helikeeles ilus ja selge. Tema muusikaliste kujundite selgus on võrreldav Leonardo da Vinci või Michelangelo kujunditega kunstis või Dante „Jumalikus komöödias“ põrgu ja paradiisi kujutamises.“ Kapten kirjeldab Britteni loomingut kui kontsentraati kõigest sellest, mis varem kirjutatud ning mis ajahetkel helilooja ise toimetas. „Sõjareekviem“ valmis ajateljel, mil teine maailmasõda oli läbi ning algas Vietnami sõda. Kuigi dirigenti ennast paneb muretsema see, kuhu maailm sõdadega on liikumas, siis tuletab ta endale meelde, kui oluline roll on muusikal. „Meil, muusikutel, on tegelikult ainuke võimalus väljendada ennast läbi muusikaliste teoste. Britteni „Sõjareekviem“ on kahtlemata tänaseni kirjutatud teostest kõige võimsam. See on tohutu muusikaline fresko, mis on võrreldav Sixtuse kabeli Michelangelo suurteostega nagu „Maailmaloomine“ ja „Viimnepäev“,“ ei jää ta kirjeldusega tagasihoidlikuks. Vaatamata sellele, et Kapten tunneb ühe oma lemmikhelilooja loomingulisi väljendusvorme peensusteni, tunnistab ta, et lõpuni ei suuda Britteni „koodi“ keegi lahti murda. „See teos on lihtsalt niivõrd rikas oma tundeskaalal, tohutult emotsionaalne, nii otse- kui ka kõrvalträäkiv.“ Viidates siinkohal Britteni reekviemi tekstikäsitlusele, mis on kohati irooniline, teatud kõvernurga all: Oweni tekstis räägib üks stseen Abrahamist, kes Piibliloo järgi peab Jumalale annetama lamba. Oweni tekstis aga ohverdatakse lamba asemel hoopis Abrahami poeg IIsak, mille tõttu läheb pool maailmasugu kaotsi. „See on justkui protest vägivalla ja inimese kui inimese vaenlase vastu. Selle tegutsemise ja ebaõigluse vastu, mida kohtame paraku järjest rohkem,“ lausub Kapten.
Britten kui oma aja rokkmuusik
„Sõjareekviemi“ ettevalmistusperioodil ja tudengite projektinädalal märkas Kapten, kuidas noored partiisid õppisid – õhinal, inspireeritult: „Selles muusikas endas on niivõrd palju kõigi jaoks, ta haarab sind jäägitult kaasa,“ sõnab ta. „Arvan, et noored peavad seda teost tegema, et saada kogemus sellise suure kunstiga kokkupuutest.“ Kaarli kirikus toimuvat „Sõjareekviemi“ kannavad ette solistid Arete Kerge (sopran), Mati Turi (tenor), Taavi Tampuu (bariton), Rahvusooper Estonia Poistekoor, dirigent Hirvo Surva. Orelil Olga Opryshko, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia koor, Rahvusooper Estonia noormeestekoor, Tartu Ülikooli Akadeemiline Naiskoor, Kammerkoor Collegium Musicale, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia sümfooniaorkester ja sinfonietta. „Arvan, et koos jõuame millegi väga tähtsa äratundmisele. Reegleid ei ole, sest see teos üllatab ja avaneb justkui iga päev uuesti. Kuna Britten pidas seda teost oma kõige tähtsamaks, siis on ta ka selle kirjutamisel tõepoolest püüdnud nii-öelda uuesti luua kõik selle salvestatu, mida oma elus kogenud: puutudes kokku varase inglise muusikaga, gregoriuse lauluga, võtnud elemente Indiast ja Jaapanist. Selles teoses kohtame otseseid viiteid Verdi reekviemile, Mozarti reekviemile, Bachi passioonidele ning Stravinski paljudele leidudele,“ räägib Kapten, kellel on au dirigeerida Britteni „Sõjareekviemi“ esmakordselt. „Aga ma usaldan seda heliloojat jäägitult! Tema täpsus inimhinge keerukuse kujutamisel on hämmastav. Võib-olla oskas seda keelt veel Dmitri Šostakovitš, kes puudutas väga teravalt ja isegi julmalt kogu seda maailmaelu oma muusikalise helikeelega.“ Kui dirigent sukeldub kaleidoskoopilise Britteni loomealgesse, siis tuletab ta meelde, et tegemist on kaasaegse klassikalise muusika esindajaga, kes õppis modernmuusika suurkujudelt, eelkõige Igor Stravinskilt, ning valdas dodekafoonilist helikeelt, mida kasutab ka „Sõjareekviemis“. „Britteni helikeel on selgelt analüüsitav ja erakordselt kergesti kuulatav. Tema muusika ei eelda teadikumat kuulajat. See muusika mõjub esimesest momendist.“ Siin toob dirigent näite oma esmakordsest kokkupuutest Britteni „Sõjareekviemiga“, olles tol ajal Tallinna Muusikakeskkooli (praegune MUBA) üheksanda klassi õpilane. „Need motiivid on kohe haaratavad, jäädes terveks eluks meelde.“ Kapten võrdleb Brittenit rokkmuusikaga, mille saatel ta ise üles kasvas. „Kui me nimetame barokki ja mõtleme selle all Bachi ja Händelit, siis Britten on kirjutanud sümfoonilises oratoriaalses muusikavormis rokkmuusikat.“
Kas aeg ja ruum mõjutavad meie kunstilisi väljendamisi?
„Ta ei mõjuta küll otseselt, kui ma mängin, kujutlen või leian endas selle muusika. Muusika – see on elav organism. Aga paratamatult aeg ja ruum muudavad – iga moment, mida olen öelnud, on minevik. Järgmine on juba tulevik.“ Muusika, aga just „Sõjareekviem“, vaatamata selle süngele nimele ja sünniloole, võiks Kapteni sõnul puudutada igaüht. „Ma tahan, et tunnetaksime läbi selle muusika ühist jõudu ja saaksime sellest vaimset energiat, mida võiksime jagada laiali. Vaimne energia ei jää ühte kohta. Ta hakkab kuskil siin ilmaruumis levima, sest energia on igal pool – terves universumis.“ Kapten meenutab paari aasta tagust ettevõtmist, kui toodi EMTA kontserdi- ja teatrimaja lavale Carl Orffi ooper „Kuu“, mis oli samuti tugevate emotsioonidega laetud ettekanne. Viimased tööaastad ongi dirigent pühendanud just selliste suurvormide ettekandmisele. „Et tuua kõige parem teos meie tudengitele tegemiseks.“ Tema sõnul on Britteni muusika kvaliteet niivõrd kõrge, et see muudab iga selles osaleva muusiku professionaaliks. „Kas ta on vähem või rohkem õppinud, pole oluline. See muusika ise tõstab tema kui muusiku kvaliteeti kohe, seades niivõrd kõrge nivoo, et kui sa teda puudutad, siis oled juba tõusnud kõrgemale tasemele.“
Kõik me tahame, et lõpeks vägivald – et inimkond ei hävitaks ennast
„Suurte kunstiteoste läbi kogevad nende esitajad, kui tähtis on olla inimene selle heas mõttes. See jõuab ka kuulajateni, kes kogevad, et nendes toimus mingi sisemine muutus,“ sõnab Kapten. „Sest kõik algab inimesest: ükski relv ei ole kahjulik, kui ta ei ole inimese käes. Inimesed on ise teinud selle maailma ja ükski kõrgem võim ei aita meid sellest vabaneda. Inimesed peavad ise jõudma kurjusest vabanemiseni või me saame hukka.“ Rahuajal sündinud dirigent teab, et muusiku relvaks on muusika: „See ei tee kellelegi haiget, vaid pigem teeb meid tugevamaks. Kõik me tahame rahu ja kõik me tahame ka seda, et lõpeks vägivald. Et inimkond ei hävitaks ennast.“
„Sõjareekviem“ tuleb ettekandele 9. märtsil kell 20.00 Tallinna Kaarli kirikus. Lisainfo siin. Piletid on saadaval Piletikeskuses ja Piletilevis.
Toomas Kaptenit intervjueeris Jaanika Vilipo. Intervjuu ilmub Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ajakirja esimeses numbris (märts 2024), rohkem infot siit.
Infotundide eesmärk on anda kaasaegsete etenduskunstide rahvusvahelisse magistrantuuri sisseastumisest huvitatutele võimalus saada täpsemat teavet kandideerimis- ja vastuvõtukatsete kohta ning küsida täiendavat teavet õppekava ja õppetöö korralduse kohta. Lisaks põhiõppejõududele on kohal ka endised ja praegused CPPMi üliõpilased, kes jagavad oma kogemusi.
Infotunnid toimuvad:
3. aprill kell 10:00
15. mai kell 19:00
25. juuni kell 15:00
Infotunni pikkus on 90 minutit.
Osalemiseks palume registreeruda SIIN.
Lisaküsimuste puhul palume võtta ühendust emaili teel info_cppm@eamt.ee
Vastuvõtuavalduste tähtaeg on 1. juuli 2024.
Täna, 1. märtsil algas avalduste vastuvõtt Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kaasaegsete etenduskunstide erialale (CPPM – Contemporary Physical Performance Making). Avaldusi saab esitada 1. juulini 2024 ning vastuvõtukatsed toimuvad 4. augustist 22. septembrini erinevates linnades – lisaks Tallinnale ka Soulis (Korea), Melbourne’is (Austraalia) ja New Yorgis (Ameerika Ühendriigid).
„Võtame tudengeid vastu kolmandat korda ja oleme endiselt pühendunud leidmaks kõige andekamaid ja eriilmelisemaid etenduskunstnikke üle terve maailma, et nad tuleks Eestisse õppima – ikka selleks, et panna kokku väga äge kursus, kelle tegevus ka Eesti etenduskunstide maastikku rikastaks,“ sõnas EMTA kaasaegsete etenduskunstide juhtiv professor Jüri Nael.
Kaasaegsete etenduskunstide eriala on loodud usus, et noorte etenduskunstnike arengut toetavad eelkõige kohtumised inspireerivate kunstnikega ning võimalus kogeda lähedalt ja ausalt nende loomeprotsessi. Õppetööd viivad intensiivsete meistrikursustena läbi rahvusvaheliselt tunnustatud lavastajad, koreograafid, etenduskunstnikud ja trupid kogu maailmast: Olivier de Sagazan (Prantsusmaa), Guillermo Gomez-Pena (Mehhiko), Juan Dominguez (Hispaania), Kim Collier (Kanada), Guillaume Pigé (Inglismaa), Stacy Makishi (Havai), Tadashi Endo (Jaapan), Fran Barbe (Austraalia), Rob Hayden (Belgia) jpt. Kandideerima on oodatud kõik etenduskunstidega seotud inimesed, kes soovivad end arendada või oma senist loomingulist praktikat ümber mõtestada või vaidlustada.
Õppetöö toimub inglise keeles.
CPPM loodi 2019. aastal ja selle esimene lend lõpetas 2021. aasta kevadel 12 tudengiga 8-st riigist, sealhulgas eestlastest Liisa Saaremäel, Keithy Kuuspu, Ragnal Uustal ja Joonas Tagel. CPPMi teine lend, 14 tudengit 11-st riigist on õpinguid lõpetamas käesoleval kevadel rahvusvahelise kaasaegse etenduskunstifestivali CPPM MANIFESTAL’24 raames, mis toimub 12. märtsist 17. juunini. Festival toob publiku ette 14 uuslavastust, millega antakse kokku üle 60 etenduse.
2024. aastal võetakse kaasaegsete etenduskunstide erialale vastu 16–18 üliõpilast. Uus kursus alustab õppetööd 20. jaanuaril 2025, õpingud kestavad kaks aastat.
Tutvu kaasaegsete etenduskunstide erialaga EMTA veebilehel www.mastersincppm.com
Kodulehelt leiab hulgaliselt pildi- ja videomaterjali seniste CPPMi projektide ja tegemiste kohta.
CPPM Manifestal on ellu kutsutud selleks, et Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kaasaegsete etenduskunstide magistrandid saaksid pärast kaheaastast intensiivset õppimist maailma tipptegijate käe all astuda rahvusvahelisele areenile ja tutvustada oma loomingut nii Eesti kui ka rahvusvahelisele publikule, kuraatoritele ja produtsentidele. Sel kevadel toimub festival juba teist korda, tuues publiku ette EMTA kaasaegsete etenduskunstide (inglise keeles CPPM ehk Contemporary Physical Performance Making) magistrantide lõputööd.
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kaasaegsete etenduskunstide juhtiv professor Jüri Nael avab festivali tausta: “CPPM Manifestal vältab kolm kuud – märtsi keskpaigast juuni keskpaigani. Lisaks 60 etendusele toimuvad erinevad töötoad, loengud, audiorännakud, etenduskunstide teemalised vestlused ja arutelud. Igale esietendusele järgneb vestlus töö autoriga, et paremini mõista lavastuse taga peituvaid protsesse, tagamaid ja inspiratsiooniallikaid. Kõik need üritused loovad tiheda ja põneva festivaliõhustiku, mis Eesti etenduskunstide maastikku oluliselt rikastab.”
Festivali programm on rahvusvaheline ja esitleb 14 noore etenduskunstniku loomingut, kes tulevad 11 riigist: Jennifer Bagg (Austraalia), DongBin Lee (Lõuna-Korea), Rebecca McCarthy (Ameerika Ühendriigid), Amy Reade (Inglismaa), Javier Cárcel Hidalgo-Saavedra (Hispaania), Katia Skylar (Soome), Misia Żurek (Poola), Rasmus Jensen (Taani), Sofia Filippou (Kreeka), Kymbali Williams (Ghana/Inglismaa/Eesti), Britt Kõrsmaa, Elo Tuule Järv, Kirte Jõesaar, Kreete Tarmo (kõik Eesti). Kõik projektid valmivad spetsiaalsest festivali jaoks, seega tuleb festivali raames esiettekandele 14 uuslavastust.
Festivali peakorraldaja on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, kuid seda viiakse läbi paljude koostööpartneritega, kelle saalides ka etendused toimuvad – JAIK, Von Krahl, Kanuti Gildi SAAL, Viimsi Artium, Vene teater jt. Lisaks on kavas seniavastamata mängupaigad (Ungru lossi varemed, Kiviõli tuhamäed, Pirita TOP bassein, Tallinna linnaruum ja erinevad pop-up galeriid). Tänavu on CPPM Manifestalil ka väiksemaid allfestivale, nagu näiteks JAIK-is toimuv Von Krahli kureeritud “Järgmine peatus”, mis keskendub indiviidi ja ühiskonna suhetele.
Esimene CPPM Manifestal toimus 2021. aastal, mille raames nägid muuhulgas ilmavalgust Liisa Saaremäeli „Tiny Home Productions Presents: Suurem kui elu“ (koostöös ULM-iga), mis pälvis 2022. aasta teatriauhinna etenduskunstide kategoorias ja Keithy Kuuspu „Läbi kukkumine“ (koostöös STL-iga), mille eest ta pälvis Kristallkingakese auhinna ja nominatsiooni parima tantsulavastuse kategoorias. Paolo Panizza jõudis oma lavastusega „Por Toi“ Veneetsia 2022. aasta teatribiennaalil noorte lavastajate kategoorias finaali. Iveta Pole CPPM Manifestali raames esietendunud lavastusest “Bee Matter” kasvas välja lavastus “Malleus Maleficarum. Jaunais līgums”, mis pälvis käesoleval aastal Läti teatriauhindade jagamisel parima lavastuse preemia.
Festival toimub 12. märtsist 17. juunini 2024. Programm täieneb jooksvalt!
Lisainfo: www.manifestal.ee
Piletid on müügil Piletikeskuses.
Euroopa Liidu Noorteorkestri (European Union Youth Orchestra) konkursil osalenud üheksateistkümnest Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias, Tallinna Muusika- ja Balletikoolis ning Heino Elleri Muusikakoolis õppivast noorest instrumentalistist valiti orkestri põhikoosseisu EMTA üliõpilased Mia Ruubel (viiul) ja Oliver Vilu (vioola). Lisaks EMTA üliõpilastele mängivad orkestris ka Helsingi Kunstide Ülikooli Sibeliuse Akadeemias vioolat õppiv Hanna Maria Semper ja tšellist Brendan Tarm.
Eesti noorte muusikute saavutusi tuleb kõrgelt hinnata, kuna EUYO konkursisõel on ülitihe – Euroopa Liidu 27 riigist osales kokku 3386 instrumentalisti, kellest lõppkokkuvõttes pääses EUYO 2023/2024 hooaja põhikoosseisu 150.
1976. aastal Claudio Abbado initsiatiivil asutatud ja tänaseks maailma ühe parima sümfooniaorkestri staatusse tõusnud kollektiiv on teinud koostööd maailma juhtivaimate muusikute ja dirigentidega nagu Daniel Barenboim, Leonard Bernstein, Herbert von Karajan ja Mstislav Rostropovtš. Eraldi äramärkimist väärib orkestri asutaja ja kauaaegne peadirigent Claudio Abbado, tema kõrval ka endised peadirigendid Valdimir Ažkenazy ja Bernard Haitink. Kevadsessioon 2024 toimub seoses Belgia eesistumisega Brüsselis, Brügges ja Charlerois, suvesessioon leiab aset orkestri residentsis Grafeneggis, Austrias, millele järgnevad kontserdid Bolzanos, Lucerne’is, Berliinis ja Carnegie Hallis New Yorgis.
Orkestri aupresident on Euroopa Parlamendi president Roberta Metsola, aupatroonide juht Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen, patroonid Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Josep Borrell ning Euroopa Ülemkogu alaline eesistuja Charles Michel. Orkestri patroon Eestis on peaminister Kaja Kallas.
Õnnitleme!
Lisainfo:
Kai Kiiv, välissuhete spetsialist
kai.kiiv@eamt.ee