Latest Posts

Täna algab Grzegorz ja Alicija Brali (Song of the Goat) kahenädalane meistrikursus kaasaegsete etenduskunstide üliõpilastele. Song of the Goat Theatre, tuntud ka kui Teatr Pieśń Kozła, asutati Wrocławis 1996. aastal. Teater saavutas kiiresti ühe Euroopa kõige uuenduslikuma teatritrupi maine. Nende ainulaadne treeningsüsteem põhineb Grzegorz Brali ja Song of the Goati näitlejate poolt välja töötatud näitlejakoordinatsiooni meetodil. See intensiivne näitlejatreening hõlmab muusikat, teksti, häält, keha ja kujutlusvõimet ning võimaldab luua musikaalseid ja meelelise mõjuga etendusi.

Grzegorz Bral on Song of the Goat teatri kaasasutaja, kunstiline juht ja lavastaja, omanimelise näitlejatreeningu looja. Aastatel 1987–1992 töötas Gardzienice teatrikeskuses, 2010–2012 oli Varssavi Stuudioteatri kunstiline juht. Karjääri jooksul on Bral saanud mitmeid auhindu erakordsete kunstiliste saavutuste eest. Näiteks nomineeriti trupp 2009. aastal XII Euroopa teatriauhinnale kategoorias „Uus teatrireaalsus” ja 2012. aastal sai tema lavastus „Songs of Lear” Edinburgh Fringe Festivalil maineka Fringe First auhinna. Brali näitlejatreening on inspireerinud paljusid teatraale ja kuulub Suurbritannias mitme teatrikooli õppekavasse. Brali haridustöö ja iga-aastased meistriklassid meelitavad ligi näitlejaid ja lavastajaid kogu maailmast. Alates 2013. aastast tegutseb ta hariduspõllul peamiselt Bral School of Acting raames Londonis.

Alicja Bral on tunnustatud kunstnik, kellel on kaks doktorikraadi – teatriajaloo alal Gdanski ülikoolist ja praktikapõhiste uurimismeetodite alal Kenti ülikoolist. Alates 2016. aastast on ta osalenud Song of the Goat lavastuste tekstide kirjutamisel ning mänginud olulist osa mitme lavastuse loomisel: „Crazy God”, „Island”, „Hamlet-A Commentary”, „Seven Gates of Thebes”, „Anty-gone”, „Ecstasy”, „Cassandra’s Report ”, „Warrior”, „Apocrypha”, „Andronicus Synekdoche”. Koos Grzegorz Braliga asutas ta 2013. aastal Londonis teatrikooli Bral School of Acting, kus ta alates 2015. aastast viib läbi loengukursusi teatriantropoloogiast, näitlejatehnikast ja lavatekstide kirjutamisest.

Meistrikursus lõpeb avatud tunniga reedel, 12. mail EMTA black box‘is.

Neljapäeval, 4. mail algusega kell 14.00 toimub Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kammersaalis avalik arutelu interpreedi töö õiglase tasustamise teemal. Arutelu, mis on ajendatud kultuuriministeeriumi tellimusel koostatud uuringu tulemustest, korraldavad Eesti Muusikanõukogu, Eesti Interpreetide Liit, Eesti Pianistide Liit ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia.

Käesoleva aasta märtsis esitleti kultuuriministeeriumi tellimusel Civitta poolt koostatud loometöö tasustamise uuringut. Uuring toob välja loometöötajate ebakindla olukorra sissetulekute, toimetuleku ja sotsiaalsete garantiide osas, mis on kultuurisektori suurim probleem. Töötasud on sageli madalad, ebaregulaarsed ning neil puuduvad sotsiaalsed garantiid. Eesti väike turg ja maksejõulise kliendi puudumine muudavad olukorra veel keerulisemaks.

„Uuring ütleb väga selgelt, et Eesti professionaalsete loometöötajate loometööst saadavad kogutulud on tööturul väikesed ja need jäävad isegi suurima tuluga loomevaldkonnas alla riiklikule keskmisele palgale. Eesti kultuuri mitmekesisuse ja jätkusuutlikkuse tagamiseks on tarvis väga selgelt riigi suuremat tuge,“ sõnab Eesti Interpreetide Liidu juhatuse esimees ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia loometegevuse ja välissuhete prorektor Henry-David Varema. „Me teeme suuri investeeringuid tipptasemel loovisikute koolitamiseks, kuid oleme jätnud aastaid tähelepanuta keskkonna, kus nad saaksid professionaalselt tegutseda. Meie eesmärk on sellele kitsaskohale tähelepanu juhtida, selgitada täpsemalt praegust olukorda ning liikuda ühiselt lähemale võimalikele lahendustele.“

Arutelu alguses annab Henry-David Varema ülevaate uuringu tulemustest, sellele järgneb diskussioon, milles osalevad Eesti Muusikanõukogu president, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia rektor, pianist Ivari Ilja, Eesti Kultuurkapitali juhataja Margus Allikmaa, Riigikogu kultuurikomisjoni liige, muusikamänedžer ja -produtsent Kadri Tali, Kultuuriministeeriumi muusikanõunik Ivo Lille, organist Aare Paul Lattik, trompetist Indrek Vau ja pianist Marko Martin.

AJAKAVA

14.00–14.30
„Loometöö tasustamine – lõpparuanne ja interpretatsiooni osa selles. Kas uuring täitis ootusi ja kus on ilmnenud vead. Interpreetide õiglased tasud“

Henry-David Varema, tšellist, Eesti Interpreetide Liit, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia

14.30–16.30
Paneeldiskussioon: „Millised  võimalused on Eestis interpreedil, kes ei tööta orkestris, kooris või ooperis, esineda ja interpretatsioonilise tegevuse eest õiglast tasu saada“

Panelistid: Ivari Ilja (pianist, Eesti Muusikanõukogu, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia), Indrek Vau (trompetist, Eesti Interpreetide Liit, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia), Aare Paul Lattik (organist, vabakutseline interpreet), Marko Martin (pianist, Eesti Pianistide Liit, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia), Kadri Tail (Riigikogu kultuurikomisjoni liige,  muusikamänedžer ja -produtsent), Margus Allikmaa (Eesti Kultuurkapitali juhataja), Ivo Lille (saksofonist, kultuuriministeeriumi muusikanõunik)

Moderaator: Henry-David Varema

16.30–17.00
Diskussioon ja kokkuvõtted

Panelistidest:

Ivari Ilja, pianist, EMN-i president, EMTA rektor. Esinenud aastakümnete jooksul peamiselt rahvusvahelisel areenil. Tema kontserdid on toimunud maailma mainekamades kontserdisaalides nagu Milano La Scalas, Londoni Wigmore Hallis ja Queen Elizabeth Hallis, Moskva Suures Teatris ja konservatooriumi Suures saalis, Peterburi Filharmoonia Suures saalis, Hamburgi Staatsoperis, Berliini Deutsche Operis, Tokyo Suntory Hallis, New Yorgi Carnegie Hallis ja Lincoln Center’is, Washingtoni Kennedy Center’is, Viini Musikvereinis ja Salzburgi Mozarteumis.

Indrek Vau, tompetist, EIL-i esindaja. ERSO trompetirühma kontsertmeister. On nõutud trompetist erinevatesse koosseisudesse nii Eestis, Soomes, Saksamaa kui ka mujal. Solistina on esitanud ja salvestanud enamuse trompetile kirjutatud eesti heliteosed.

Aare-Paul Lattik, vabakutseline muusik. Aktiivselt tegutsev organist, kes on esinenud ja andnud soolokontserte Euroopas, Skandinaavias ja Venemaal. Bachi festivali kunstiline juht.

Marko Martin, pianist, Eesti Pianistide Liidu esindaja. Võitnud maineka Esther Honensi nimelise rahvusvahelise pianistide konkursi ning on Gina Bachaueri nimelise rahvusvahelise pianistide konkursi laureaat. Marko Martin on soleerinud The Philharmonia Orchestra (London), Calgary Philharmonic Orchestra, Eesti Rahvusliku Sümfooniaorkestri, Tallinna Kammerorkestri ja paljude teiste orkestrite ees ning andnud kontserte Barbican Hallis ja Wigmore Hallis Londonis, Hamburgi Musikhalles, Leipzigi Gewandhausis, Glenn Gould Studios Torontos ja mujal.

Margus Allikmaa, Eesti Kultuurkapitali juhataja. Kultuuri eestseisja, kultuurisündmuste, sealhulgas klassikalise muusika kontsertide sage külastaja ja läbi erinevate ametite puutunud kokku loovisikute kui ka kultuuri rahastamise teemadega. On meedias öelnud, et loomeinimeste tasud on kohati naeruväärsed ning et me tasustame oma kultuuri- ja spordiinimesi nagu hooajalisi võõrtöölisi, sest rohkemaks ei jätku.

Kadri Tali, Riigikogu kultuurikomisjoni liige, on loonud mittetulundusühingu Hea Muusika Seltsi ja on selle tegevjuht ja Põhjamaade sümfooniaorkestri ning on selle mänedžer ja produtsent. Olnud Eesti Kontserdi projektijuht ja ERSO direktor ning Soome Rahvusooperi koori direktor.

Ivo Lille, Kultuuriministeeriumi muusikanõunik, saksofonist, helilooja, produtsent. Ta on mänginud mitmes orkestris ja ansamblis, muuhulgas näiteks ERSO, NYYD Ensemble, Rahvusooper Estonia sümfooniaorkester, saksofonikvartett SaxEst, Ka-Funky, Lament, James Werts World Project, Ivo Lille Group, Science of Silence jt.

Meediakajastusi:
Täna toimub Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias avalik arutelu interpreedi töö õiglase tasustamise teemal. Räägib Henry-David Varema (Klassikaraadio, 04.05.2023)
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kammersaalis arutati interpreedi töö õiglast tasustamist (ERR, 04.05.2023)

Fotod: Rene Jakobson

Valminud on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia aastaraamat, mis annab ülevaate akadeemia 2022. aasta tegemistest, sealhulgas olulisematest sündmustest ja saavutustest.

EMTA aastaraamatuga saab tutvuda siin.

Aastaraamatu koostamisel osalesid paljud akadeemia töötajad. Aitäh kõigile, kes andsid oma panuse!

Selgunud on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia heliloomingu ja muusikatehnoloogia eriala esimese heliloomingu konkursi EMTAHK tulemused.

Zürii koosseisus Toivo Tulev, Helena Tulve, Tõnu Kõrvits, Rene Eespere, Talvi Hunt, Iris Oja ja Vambola Krigul tegi järgmise otsuse:

1. koht: „La luna asoma“, helilooja Marc lujan
2. koht: „Mürakaru“, helilooja Pınar Özaslan
3. koht: „Lauliku talveüksildus“, helilooja Yang Ren ja „You, if only…“, helilooja Doğaç İşbilen
4. koht: „Triptühhon“, helilooja Tatu Piitulainen

Teosed kannavad 12. mail kell 19.00 EMTA kontserdi- ja teatrimaja suures saalis ette Iris Oja (metsosopran), Talvi Hundi (klaver) ja Vambola Kriguli (löökpillid).

Sarnaseid konkursse toimub mitmetel meie interpretatsioonierialadel – nii solistidele kui ka kammeransamblitele. Rõõmustame, et on lisandunud ka heliloomingu ja muusikatehnoloogia eriala konkurss. „Heliloomingu konkursi idee sai tegelikult alguse sellest, kui kuulasin George Crumbi teost „Elu jõgi“, mis inspireeris mind kirjutama sarnasele ansamblile. Professor Toivo Tuleviga vesteldes jõudsime aga hoopis tudengikontserdi ideeni ning sealt edasi heliloomingu konkursi korraldamiseni. Aitäh kõikidele, kes aitasid selle idee teoks teha! Eriline tänu läheb konkursi žüriiliikmetele!“ ütleb EMTA üliõpilane ja EMTAHKi kaasasutaja Alireza Farajianhamedani.

Õnnitleme!

Pühapäeval, 30. aprillil jõuab publiku ette Mart Kangro ja EMTA lavakunsti osakonna uuslavastus „Komöödia“. Nagu Mart Kangro varasemad koostööd lavakooli lendudega, sünnib seegi lavastus suuresti osaliste endi ettepanekutest.

„Komöödia“ räägib inimlikust naeruväärsusest, tänastest küsimustest ja eilsetest vastusevariantidest.

Reedel, 28. aprillil kell 19.00 toimub Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia suures saalis doktorantide juba traditsiooniks saanud galakontsert, mida doktorandid korraldavad omal initsiatiivil alates 2018. aastast igal kevadel. Seekord esinevad nii doktorandid kui ka doktoriõppe vilistlased.

Kavva on valitud esmajoones uuemat muusikat.  Kontserdil on kaks esiettekannet: Toivo Tulevi „A synchronistic afternoon“ ukulelele Giovanni Albini esituses ja doktorant Alisson Kruusmaa „Kolm laulu Emily Dickinsoni luuletustele“, mille uue versiooni kannavad ette metsosopran Tuuri Dede, pianist Ilana Makarina ja klarnetist Vittoria Ecclesia. Kavas on ka esimene osa ukraina helilooja Valentõn Sõlvestrovi sonaadist „Postskriptum“ viiulile ja klaverile (Marie-Helen Aavakivi, Anneli Tohver) ja ameeriklase Mohammed Fairouzi teos „Tahwidah“ häälele ja klarnetile (Ksenia Rossar, Vittoria Ecclesia).

Kontserdil kuuleme veel doktorandi Fabrizio Nastari ning vilistlaste Giovanni Albini ja Theodore Parkeri kompositsioone. Helilooja ja ukulelemängija Giovanni Albini esitab Nastari pala „Dies Rainbow“, Ilana Makarina mängib Albini etüüde klaverile ning elektronmuusik Theodore Parker esineb improvisatsiooniga modulaarsüntesaatoril. Kava vanimad autorid on George Gershwin ja Karlheinz Stockhausen, viimase tsüklist „Tierkreis“ („Sodiaak“) esitavad kolm osa Vittoria Ecclesia ja Kristi Kapten.

Kontserdi kunstiline juht on Fabrizio Nastari.

Sissepääs on tasuta!

Doktorantide galakontserti toetab Kultuuriteaduste ja kunstide doktorikool.

Fotogalerii asub siin.

Meediakajastus:
Doktorantide pilk nüüdismuusikale (Kristel Pappel, Sirp, 05.05.2023)

Aprilli alguses sai Põhja-Pärnumaal alguse noortele suunatud kultuuriprogramm nimega „Kultuuripomm“, milles teevad kaasa ka Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia üliõpilased.

Sel kevadel toimub neli kahetunnist programmi, mille eesmärgiks on kokku siduda ühest ajajärgust pärinev kujutav kunst, kirjandus ja muusika. Sündmused on suunatud põhikooli III astme ja gümnaasiumi noortele.

Lüdigi saalis Vändras esinevad kultuuriprogrammi raames Marten Meibaum (tšello ja bariton – tšellariton); Madleen Kristel Alasi (viiul), klaveril Reet Ruubel; Cassandra Herne (kitarr). Kõikide kontsertide kavas kõlab eesti muusika.

Rohkem infot: https://www.pparnumaa.ee/haridus/kultuuripomm

Foto: Arma Koidu

Kutsume esitama kaastöid Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia muusikauuringute ja -korralduse osakonna ja  Eesti Muusikateaduse Seltsi aastaraamatusse Res Musica.

16. aastaraamat keskendub popmuusika ja -kultuuri rollile indiviidide ja kogukondade elus. Eriti on oodatud artiklid, mis vaatlevad subkultuursuse tähendust ja subkultuurset kuuluvust 21. sajandil ning keskenduvad n-ö varjus ajalugudele.

Ootame keskmiselt 6000–8000 sõna pikkuseid artikleid nii eesti kui ka inglise keeles, samuti on teretulnud teadlaste ja praktikute koostööd.

Palume saata kuni 300 sõna pikkused abstraktid 1. septembriks 2023 aadressile brigitta.davidjants@eamt.ee. Artiklite tähtaeg on 31. jaanuar 2024.

Res Musica on rahvusvahelise kolleegiumiga eelretsenseeritav väljaanne (ETISe klassifikaator 1.1.), mille esimene number ilmus 2009. aasta sügisel. 16. numbri koostab EMTA teadur, muusikauuringute ja -korralduse õppekava koordinaator Brigitta Davidjants.

Res Musica on indekseeritud järgmistes andmebaasides:
Scopus (Elsevier)
RILM Abstracts of Music Literature with Full Text
EBSCO (Academic Search)

Muusikaõpetaja õppekava (magistriõpe, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ja Tallinna Ülikooli ühisõppekava) infotund toimub reedel, 28. aprillil kell 16.00 Zoomis.

Infotunnis tutvustame õppekava ja räägime vastuvõtueksamist. Osalejatel on võimalus küsida küsimusi ning arutleda huvipakkuvatel teemadel.

Osalemiseks palume registreeruda siin. Zoomi lingi saadame kõigile registreerunutele meilile.

Rohkem infot õppekava kohta siin.