Latest Posts
Avatud on vastuvõtt Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia loovuurimuslikku doktoriõppesse teatrikunsti ajal.
Nominaalne õppeaeg doktoriõppes on neli aastat.
Kandideerida võivad kõik, kellel on eelnevalt omandatud magistrikraad (või sellega võrdsustatud kraad) ning keda huvitab loomepõhine uurimus teatrikunsti suunal. Vastu võetakse kolm parimat üliõpilaskandidaati, kellele pakutakse doktorant-nooremteaduri ametikohta. Vastuvõtukomisjonil on õigus moodustada täiendavaid ametikohti doktorant-üliõpilasele ja teadmussiirde doktorantidele.
Teatrialasest loovdoktorantuurist huvitatud kandidaatidel palume konsultatsioonideks ja loomingulise projekti aruteluks endast märku anda teatrikunsti doktoriõppe koordinaatorile Madli Pestile 21. aprilliks 2025 aadressil madli.pesti@eamt.ee
Sisseastumisdokumentide esitamise tähtaeg on 9. mai 2025.
Täpsem info doktoriõppe keskuse kodulehel https://eamt.ee/erialad/
Euroopa muusikakõrgkoolide tähtsaim teaduslik üritus, Euroopa muusikaalase loovuurimuse platvorm (EPARM), leiab seekord 3.–5. aprillini aset Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias (EMTA). Tallinna on tulnud 178 osavõtjat 23 riigist (Itaalia, Põhjamaad, Belgia, Holland, Leedu, Saksamaa, Austria, Prantsusmaa, Suurbritannia, Kanada jt).
Loovuurimus on loometegevuses väljenduv ja sellel põhinev uurimistöö, mille eesmärk on luua uusi teadmisi ja kultuurivorme ning seeläbi panustada ühiskonda ja majandusse. Eestis on selle valdkonna teerajaja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia. Esimene loovuurimuslik doktoritöö kaitsti EMTA-s 2004. aastal ja sealt alates on doktorikraadini jõudnud 58 muusikut, heliloojat ja teatritegijat. Paljudes Euroopa maades on loovuurimus aga veel uus asi ja huvi meie kogemuste vastu on suur.
Seekordse konverentsi põhiteemad on eri muusikavaldkondade uus suhestumine (näiteks elektronmuusika ja varajane muusika), uuringute eetiline külg, publiku kaasamine, loovuurimuse panus muusikaharidusse jms. Konverentsil esinevad ka EMTA nooremteadurid ja doktorandid.
Rohkem infot konverentsi kohta siit.
Esmaspäeval, 7. aprillil viib Stuttgardi Muusikakõrgkooli professor Matthias Hermann Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias läbi kaks eriseminari uuest muusikast:
10.45–12.15 “Conducting of New Music” (ruum A202)
14.30–16.00 “Helmut Lachenmann and Rebecca Saunders” (ruum A202)
Dirigent, muusikateoreetik ja helilooja Matthais Hermann on saksa muusika elava legend, ka Tallinna külastanud Helmut Lachenmanni õpilane ja oma mentori muusika spetsialist. Peale selle on Hermannil tihedad kontaktid Rebecca Saundersi jt nüüdisheliloojatega. Äsja dirigeeris ta Hamburgi Elbphilharmonie’s Frankfurdi Raadio Sümfooniaorkestri ees Christian Masoni ja Lachenmanni teoseid, maikuus tulevad Münchenis Baieri Raadio Sümfooniaorkestriga ettekandele Claude Vivier’, Lachenmanni ja Saundersi helitööd. Suur edu on Hermanni saatnud ka Lachenmanni lavateose “Tütarlaps tuletikkudega” dirigeerimisel Berliinis Saksa Ooperis ja Zürichi ooperis.
6. aprillil jõuab Eesti Noorsooteatri väikeses saalis lavale Noorsooteatri ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli selle hooaja teine koostöölavastus, George Orwelli samanimelisel romaanil põhinev „1984“, mille lavastab Taavi Tõnisson.
„1984“ maalib halastamatu pildi maailmast, kus kõikjalviibiv Suur Vend valvab kodanike iga sammu ning keelab vaba mõtte. Totalitaarse režiimi kammitsais elav Winston Smith otsustab tõe ja armastuse nimel süsteemi vastu mässata, ent kas vastupanu on üldse võimalik maailmas, kus isegi minevikku saab ümber kirjutada?
Sõna-, visuaal- ja füüsilise teatri elemente põimiva lavaloo lavastaja Taavi Tõnisson alustas materjaliga tööd möödunud kevadel. „Lugedes tabas mind äratundmine, kui akuutselt aktuaalne on Orwelli kirjapandu tänases päevas. Kui esialgu oli tunne, et see materjal viib vaataja täielikku pimedusse, siis tänaseks olen jõudnud arusaamale, et meie lavastus liigub siiski valguse ja lootuse suunas. Loodan, et me kõik võtame sellest kogemusest kaasa mõtte, et armastus, empaatia ja hool on siin elus kõige tähtsamad. Ja just selleks, et oleks kõike seda head, tulebki aeg-ajalt vaadata otsa meis kõigis peituvale pimedusele,“ rääkis Tõnisson.
Dramatiseerijad Mihkel Seeder ja EMTA lavakunstikooli 32. lennu üliõpilased Maarja Moor ning Joosep Lõhmus; kunstnik Kristjan Suits, liikumisjuht ja koreograaf Ingmar Jõela, helilooja Markus Robam, videokunstnik Emer Värk, valguskunstnik Priidu Adlas (Eesti Draamateater).
Laval EMTA lavakunstikooli 32. lennu üliõpilased Alex Paul Pukk, Uku Pokk, Erik Hermaküla, Joonas Koff, Mirjam Aavakivi, Erling Eding, Eliis-Maria Koit, Mauri Liiv, Mattias Nurga, Katarina Sits, Carolyn Veensalu ja Eesti Noorsooteatri näitlejad Anti Kobin, Joosep Uus, Steffi Pähn, Tiina Tõnis.
Noortele ja täiskasvanutele vanuses 15+.
Foto: Kalev Lilleorg
Kolmapäeval, 9. aprillil kell 12.30 kohtub loengu “Eesti popmuusikaelu” raames üliõpilastega muusik ja kirjanik Riste Sofie Käär, kellel on tänaseks ilmunud kaks luulekogu, sooloalbum ja bändi Avemaria EP. Sel aastal on tal oodata ka täispikka albumit ansambliga Avemaria ja uut luulekogu. Samuti on Käär kirjutanud Elo Valneriga kahasse ja mänginud Von Krahli teatriga koostöös lavastatud etendust “Nälg”.
Herzi toas (A202) toimuvale kohtumisele on oodatud kõik huvilised. Palun andke osalemisplaanist teada aadressil brigitta.davidjants@eamt.ee.
9.–14. aprillini leiab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias aset rahvusvaheline konkurss „Noor Muusik – Tallinn 2025“, mis pakub kuni 15-aastastele klaveri-, viiuli- ja tšellomängijatele võimaluse end proovile panna. Kõik konkursi voorud, samuti EMTA suures saalis toimuv lõppkontsert ja auhinnatseremoonia on tasuta ning avatud kõikidele kuulajatele.
„Rahvusvaheline konkurss „Noor Muusik“ toimub aastast 1997 ning on saanud oluliseks teetähiseks noortele klaveri-, viiuli- ja tšellomängijatele Eestist ja mujalt. Sündmus toob Tallinnasse rahvusvahelisel tasemel noored interpreedid paljudest riikidest, kes astuvad publiku ette nii soolokavaga kui solistina orkestri ees. Loodan, et konkurss pakub meeldejäävaid muusikaelamusi kuulajatele ning inspiratsiooni osalejatele nende muusikuteel,“ sõnab pianist, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia õppejõud ning konkursi kunstiline juht Mihkel Poll. Sel aastal juba 14. korda toimuvale sündmusele panid 1997. aastal aluse Reet ja Märt Hunt.
Osalejad jagunevad vanuse järgi kahte kategooriasse: kuni 12-aastased ning 13–15-aastased. Kõik Tallinnas üles astuvad noored interpreedid on juba läbinud videovooru, kohapeale on kutsutud 61 muusikut 16 riigist. Siin võisteldakse kahes voorus – I voorus esitavad kõik võistlejad soolokava ning finaalis saavad noored muusikud võimaluse musitseerida koos EMTA Sinfoniettaga dirigent Toomas Vavilovi juhatusel.
Igat pillirühma hindab rahvusvaheline kolmeliikmeline žürii. Pianistide žüriisse kuuluvad Ivari Ilja, Aidas Poudžiukas (Leedu) ja Carlos Juris (Soome). Viiuldajaid hindavad Arvo Leibur, Chris Duindam (Holland) ja Marta Spārniņa (Läti). Tšelliste Mart Laas, Ramutė Kalnėnaitė (Leedu) ja Erkki Lahesmaa (Soome).
Traditsiooniliselt on vanema vanuseastme iga pillirühma kavas uudisteos Eesti heliloojalt. Seekordsete uudisteoste autor on helilooja Tauno Aints.
Lõppkontserdil, mis toimub 14. aprillil kell 18.00 EMTA suures saalis, esinevad kõigi kolme eriala mõlema vanusegrupi võitjad EMTA Sinfonietta solistidena dirigent Toomas Vavilovi juhatusel. Lõppkontsert ja auhinnatseremoonia on avatud tasuta kõikidele muusikasõpradele. Finaale ja lõppkontserti saab jälgida ka otseülekande vahendusel akadeemia Youtube’i kanalil.
Konkursi „Noor Muusik“ patroon on Tallinna linnapea, sündmus kuulub UNESCO Muusikalinn programmi.
Rohkem infot: https://youngmusiciantallinn.com
Meediakajastusi:
Noorte muusikute konkurss meelitab Tallinna maailma kõige andekamad lapsed (Postimees, 08.04.2025)
8. mail algusega kell 10.00 toimub Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias traditsiooniline muusikauuringute kevadkonverents, mida korraldab akadeemia koostöös Eesti Muusikateaduse Seltsiga.
Kevadkonverentsile on oodatud esinema noorema põlvkonna muusikauurijad keskkooliõpilastest doktorantideni välja, kelle teadustöö või uurimisprojekt käsitleb muusikat.
Oma osalemissoovist palume teada anda hiljemalt 7. aprillil siin, esitades kuni ühe lehekülje pikkuse suulise või posterettekande abstrakti.
Konverentsil esinejad selguvad hiljemalt 21. aprillil.
Kontaktid:
Marju Raju, marju.raju@eamt.ee
Brigitta Davidjants, brigitta.davidjants@eamt.ee
Laura Schotter, laura.schotter@eamt.ee
10. aprillil kell 15.00 kaitseb ruumis A-207 muusikateaduse magistritööd Carolin Krajňák teemal “Pianist Hilja Saarne kontserttegevus Eestis aastatel 1933–1944 ja Rootsis 1944–1999”. Töö juhendaja on Anu Kõlar ning oponent Hain Rebas.
Magistritöö eesmärk on käsitleda pianist Hilja Saarne kontserttegevust Eestis aastatel 1935–1944 ning Rootsis perioodil 1944–1995. Magistritöö põhineb põhjalikel allikauuringutel ning selle käsitlusviis on peamiselt muusikabiograafiline. Hilja Saarne oli Eestis tunnustatud muusik, kes pärast Tallinna Konservatooriumi lõpetamist esines nii avalikel kontsertidel ka Riigi Ringhäälingus. Jõudes põgenikuna Rootsi, jätkas ta erialast tegevust, esialgu põhiliselt rahvuskaaslaste kultuurisündmustel. Alates 1952. aastast said järjest olulisema rolli kontserdid Rootsi lavadel ja koosmusitseerimine kohalike muusikutega. Sealjuures eelistas Hilja Saarne kogu oma professionaalse pianistikarjääri vältel musitseerida kammeransamblites.
Tööga saab tutvuda siin ja EMTA raamatukogus.
19. märtsil esietendub Piip ja Tuut teatris „Kangelane“, mille lavastaja on XXXII lennu lavastajasuuna üliõpilane Oliver Reimann.
„Kangelane“ on ühevaatuseline tragöödia, milles üks tavaline mees saab supervõime, mida võiks kasutada ükskõik milleks. Ta mõistab peagi, mida teha ja otsustab korda saata midagi võimast, millest paljud on mõelnud, kuid keegi pole veel teostanud. Midagi sellist, mis lahendab paugupealt ühe meie aja suurimatest probleemidest. Teekond kangelaseks kulgeb läbi valguse ja varjude maailma mööda hoomamatut piiri hea ja kurja vahel.
Alusteose autor Jan Kaus, dramaturg Siret Campbell, lavastaja Oliver Reimann, kunstnik Jaanus Laagriküll, laulutekstide autor ja helilooja Siim Aimla. Laval Toomas Tross, Haide Männamäe ja koor: MUBA rütmimuusika laulu eriala ôpilased Ann Marii Kirsi, Hanna Maria Laane, Jani Juuse, Kertu-Grete Tamkõrv, Kevin Räim, Marten Gustav Lähker, Mirtel Põdra ja MUBA klassika suuna ôpilane Gustav Talmar.
Lavastus põhineb Jan Kausi novellil “Kangelase võimalus” ning on lavastaja õppesuuna üliõpilase Oliver Reimanni diplomitöö.
Vaata täpsemalt siit.
Esietendus 19. märts 2025 Piip ja Tuut Teatris.
Foto: Siim Vahur
2. aprillil on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (EMTA) ning Arvo Pärdi Keskuse kutsel Tallinnas Harvardi Ülikooli emeriitprofessor, väljapaistvaim Bachi ja Mozarti muusika uurija Christoph Wolff. Kell 15.00 esineb ta EMTA kammersaalis avaliku loenguga “News about J. S. Bach’s Life and Works: Recent Advances in Bach Scholarship”. Sellele järgneb vestlusring Bachi esituskunsti teemadel, mida juhib klaveri ja instrumentaalkammermuusika lektor Maksim Štšura.
Christoph Wolff (s. 1940), Harvardi Ülikooli emeriitprofessor on tuntud eelkõige kui üks silmapaistvamaid Bachi ja Mozarti muusika uurijaid. Ta õppis muusikateadust ja kirikumuusikat Berliinis, Freiburgis ja Erlangenis, omandas 1963 interpreedi diplomi ajalooliste klahvpillide alal ja doktorikraadi uurimusega Bachi hilisest stiilist. Ta on õpetanud Erlangenis, Torontos, New Yorgis, Princetonis ning valiti 1976. aastal Harvardi Ülikooli muusikaprofessoriks ja on olnud tegev ka New Yorgi Juilliardi doktorikooli juures. 2001–2013 oli ta Leipzigi Bachi-Arhiivi president ja direktor ning on paljude akadeemiliste ühingute ja ülikoolide auliige.
Paljud Wolffi uurimused on pälvinud valdkonna kõrgeimaid auhindu. Temalt on ilmunud üks hinnatumaid Bachi-monograafiaid „Johann Sebastian Bach: The Learned Musician“, mis on nomineeritud Pulitzeri preemiale ja tõlgitud üheksasse keelde. Wolffi värskeimaks raamatuks on „Bach’s Musical Universe: The Composer and His Work“ (2020).
