Latest Posts

Tõnu Saar
6. VIII 1944 – 9. VII 2022

Tõnu Saar lõpetas 1972. aastal TRK lavakunstikateedri V lennu (kursuse juhendaja Voldemar Panso), töötas aastatel 1972–80 Noorsooteatris ja 1980–98 Eesti Draamateatris (aastast 1996 trupijuhina). Aastatel 1970–84 oli ta lavakunstikateedri lavakõneõppejõud. Olles ise veel üliõpilane, alustas ta varakult Karl Adra kõrval noorema kursuse ehk VI lennu lavakõne juhendamist. Seega oli Tõnu Saar oma õpetaja, legendaarse lavakõneõppejõu Kaarupi õpetuse vahetu edasikandja.

Lavakunsti osakond mälestab ja tänab.

„Hääle kandvus on üks raskemaid asju. Laulkõne, pianost fortesse ja tagasi, hääle saatmine distantsi pealt, igasugused spetsiaalsed harjutused on olemas. Kui inimene hakkab oma häält saatma, kui ta hakkab mõtlema selle peale, siis hakkab ka alateadvus tööle. Hääl hakkabki kandma ja ruumis elama. Ja kui sul on täpne mõte ja soov, et partner kuuleks sind, siis sa ka ütled nii, et ta kuuleb.“

– Tõnu Saar

„Õpetaja peab alati olema õpilane. Seni, kuni õpetaja õpib ja areneb, arenevad ka tema õpilased,“ tsiteerib professor Olavi Kasemaad, Eesti saksofonikoolile aluse pannud legendaarset muusikut ja pedagoogi Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia klarneti ja puhkpilliorkestri dirigeerimise professor Toomas Vavilov ning lisab: „Dirigendi töö on samasugune – tule ja õpi!“

EMTA pakub alates sügisest 2022 võimalust õppida puhkpilliorkestri dirigeerimist aastase eriprogrammi alusel ehk omandada sellel alal mikrokraad. Soovi korral on õppekavasse võimalik lisada ka kooridirigeerimise tunde.

Õppimine on tasuline ja mikrokraadi omandanu saab EMTA-lt vastava tunnistuse. Soovi korral on võimalik mikrokraadi ainepunkte kasutada ka hilisemas kraadiõppes.

Õppejõud on Toomas Vavilov, Bert Langerer ja Peeter Saan.

Programm on mõeldud juba tegutsevatele dirigentidele, kes soovivad värskendada kaua aega tagasi omandatud erialaseid teadmisi, arendada dirigeerimistehnilisi oskusi, tõsta enda juhendatavate kollektiivide taset, saada põhjalikke teadmisi orkestratsioonist, tunda sügavuti puhkpillimuusika literatuuri, tunda varasemast paremini puhk- ja löökpillide spetsiifikat, suurendada läbilöögivõimet erialasel tööturul, laiendada erialast suhtevõrgustikku, olla laiemalt kursis Eesti muusikaeluga.

Õppetöö toimub klassiruumis rühma- ja individuaaltundidena ning vajadusel ka veebis. Akadeemia on tunniplaani koostamisel paindlik ja arvestab õppijate aktiivse tegevusega Eesti kultuurimaastikul ning nende varasema kogemuse ja taustaga. Lisaks toimub kord kuus erialatund õppija juhendatava kollektiivi juures.

Registreerumine toimub 1.–26. augustini 2022.

Täpse info mikrokraadi ja kandideerimistingimuste kohta leiab EMTA kodulehelt siit: https://eamt.ee/taiendusope/koolituskalender/

Täiendav info alates 1. augustist EMTA täienduskoolituskeskusest e-posti aadressil tkk@eamt.ee ja telefon 6675 757.

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia korraline vastuvõtt bakalaureuse-, magistri- ja doktoriõppesse lõppes 4. juulil. Sel aastal esitati sisseastumisavaldusi kokku 825, immatrikuleerimiseks esitati 261 üliõpilaskandidaati.

Bakalaureuseõppesse laekus kokku 572 avaldust, millest 73 esitati ingliskeelsetele õppekavadele. Vastu võeti 130 üliõpilaskandidaati, neist eestikeelsetele õppekavadele 103 ja ingliskeelsetele õppekavale 27 üliõpilaskandidaati.

Magistriõppesse laekus kokku 231 avaldust, neist ingliskeelsetele õppekavadele 120 avaldust. Vastu võeti 126 üliõpilaskandidaati, neist eestikeelsetele õppekavadele 66 ja ingliskeelsetele õppekavadele 60 üliõpilaskandidaati.

Doktoriõppesse laekus avaldusi 22, millest 16 esitasid välismaalased. Vastu võeti 5 doktoranti.

„Bakalaureuseõppe eestikeelsetest õppekavadest oli populaarseim lavakunsti näitleja õppesuund, kuhu esitati kokku 324 avaldust. Samuti olid populaarsed lavastaja õppesuund, muusikapedagoogika ning keelpilli erialad. Magistriõppes esitati kõige rohkem sisseastumisavaldusi teatrikunsti ja teatripedagoogika, interpretatsioonipedagoogika ning keelpillide erialadele,“ sõnab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia õppe- ja teadusprorektor Margus Pärtlas ning lisab: „Erialati oli konkurss küll erinev, kuid kokkuvõttes võib vastuvõttu lugeda kordaläinuks.“

Ingliskeelsetest õppekavadest olid bakalaureuseõppes populaarsemad helilooming ja muusikatehnoloogia, keelpillid ja puhkpillid ning magistriõppes kaasaegsete etenduskunstide (CPPM), nüüdismuusika interpretatsiooni ja loome(CoPeCo) ning laulu eriala.

Vastu võetud välisüliõpilaste päritolumaad on Ukraina, Soome, Taani, Norra, Läti, Leedu, Hiina, Lõuna-Korea, Itaalia, Hispaania, Prantsusmaa, Belgia, Poola, Saksamaa, Türgi, USA, Suurbritannia, Mehhiko, Iraan, Kreeka, Austraalia.

Üliõpilaskandidaatidel on aega õppimaasumisest teatada 7. juulini.

Täiendav vastuvõtt toimub bakalaureuseõppe muusikapedagoogika erialale ja bakalaureuse- ja magistriõppe puhkpilli ja löökpilli erialadele. Avalduste esitamise tähtaeg SAIS-is on 21. august. Sisseastumiseksamid toimuvad 24. augustil.

Rohkem infot: Sisseastumise ajakava ja üldinfo

2021. aastal esitati bakalaureuseõppesse 154 avaldust, vastu võeti 100 üliõpilaskandidaati. Magistriõppesse laekus 193 avaldust, vastu võeti 126 üliõpilaskandidaati. Doktoriõppesse esitati 25 avaldust, vastu võeti 6 doktoranti.

3. juulil lõppesid sisseastumiseksamid Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunsti eriala bakalaureuseõppesse.

Lavakunsti osakonna XXXII lendu võeti vastu:

Näitleja õppesuund
Mirjam Aavakivi
Erling Eding
Darja Gavriltšenko
Erik Hermaküla
Joonas Koff
Eliis-Maria Koit
Mauri Liiv
Vera Ljamtseva
Richard Mäekallas
Mattias Nurga
Uku Pokk
Alex Paul Pukk
Merili Urva
Carolyn Veensalu

Dramaturgi õppesuund
Joosep Lõhmus
Maarja Moor

Lavastaja õppesuund
Triin Brigitta Heidov
Elss Raidmets
Oliver-Marcus Reimann
Robi Varul

Sügisel õpinguid alustava XXXII lennu kursusejuhendaja on Mart Koldits, kursuse juhtivad õppejõud on Mart Koldits, Tiit Ojasoo, Tiina Tauraite ja Siret Campbell.

Laupäeval, 18. juunil pälvisid pidulikul kontsertaktusel EMTA suures saalis Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia diplomi 161 üliõpilast. Tänavu lõpetas bakalaureuseõppe 85 üliõpilast, kellest cum laude lõpetajaid oli 11. Magistriõppe lõpetajaid oli 71, 23 neist lõpetas cum laude. Doktoriõppe lõpetas 5 üliõpilast.

Lõpetanutest 48 olid välisüliõpilased: 16 bakalaureuse-, 31 magistri- ning 1 doktoriõppes. Sealhulgas lõpetas tudengeid Hiinast, Lõuna-Koreast, Soomest, Islandilt, Taanist, Norrast, Hispaaniast, Lätist, Leedust, Portugalist, Ukrainast ja Saksamaalt. Cum laude lõpetajaid oli välistudengite hulgas kokku 12, neist 4 bakalaureuseõppes.

Sel aastal toimus kolm lõpetajate kontserti, millest kaks leidsid aset EMTA suures saalis ning üks Suure-Jaani kooli saalis.

16. juunil EMTA suures saalis toimunud galal esinesid lõpetajatest Heljä Viirakivi (hääl), Petr Sushkov (klaver), Maria Elonen (flööt), Anni Ritson (klarnet), Susanna Liisa Onoper (klaver), Annelize Vlasenko (viiul), Georg Maaten (viiul), Kristjan Kannukene (vioola), Oksana Lohinova (klaver), Hanna Taube (saksofon), Linnea Regina Penttilä (sopran), Arina Makarenko (klaver), Anni Karu (marimba), Silvia Ilves (tšello), Patrik Vähätalo (klaver), Julius Paukšte (klaver), Zihan Zhao (klaver). Kavas oli Tüür, Skoryk, Dvořák, Schulhoff, Puccini, Burritt, Kõrvits, Skrjabin, Ravel, Wieniawski, Pacheca Ruiz, vabaimprovisatsioon. Kaastegevad olid Tatiana Gashimova (tšello), Piret Mikalai (klaver). Täpsema info gala kohta leiab kavaraamatust. Fotosid näeb EMTA Facebook’ist.

17. juunil esines XXV Suure-Jaani Muusikafestivali raames Suure-Jaani kooli saalis EMTA sümfooniaorkester, solistid olid 2022. aasta lõpetajad. Dirigeerisid Toomas Vavilov ja Valle-Rasmus Roots. Fotosid saab vaadata Suur-Jaani Muusikafestivali Facebooki’ist.

18. juunil toimus EMTA suures saalis kontsertaktus, kus esinesid koos Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia sümfooniaorkestriga Karis Trass (sopran), Peeter Margus (viiul), Georg Maaten (viiul), Triin-Eliis Süld (sopran), Kerstin Laanemets (flööt), Rebecca Kontus (vokaal), Marianne Leibur (vokaal), Evita Lohu (klaver). Kõlas ka lõpetaja André de Sousa Vieira helilooming ja esinesid lavakunsti osakonna lõpetajad. Dirigeerisid Toomas Vavilov ja Valle-Rasmus Roots. Kontsertaktus on järelvaadatav EMTA YouTube’is. NB! Fotod on tellimiseks üleval aadressil www.pildipood.ee (kood saadetakse lõpetajatele e-postiga). Vaata ka kavaraamatut, mis sisaldab lõpetajate nimekirja.

Fotod lõpetajate galalt, autor Vahur Lõhmus.

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunsti osakonna bakalaureuseõppe lõpetas XXX lend näitlejaid, lavastajaid ja dramaturge. Diplomid anti kätte EMTA lõpetajate kontsertaktusel 18. juunil EMTA suures saalis.

XXX lend (2018–2022)

Kursusejuhendaja: Lembit Peterson
Näitleja õppesuuna erialaõppejõud: Lembit Peterson, Indrek Sammul, Mirko Rajas, Aleksander Eelmaa, Kristjan Üksküla
Lavastaja õppesuuna erialaõppejõud: Lembit Peterson
Dramaturgi õppesuuna erialaõppejõud: Andri Luup

Lavastaja õppesuund

Marta Aliide Jakovski
Kalju-Karl Kivi
Margaret Sarv
Erik Richard Salumäe

Dramaturgi õppesuund

Elo Tuule Järv
Roos Lisette Parmas

Näitleja õppesuund

Hardo Adamson
Maria Ehrenberg
Jaan Tristan Kolberg
Maria Teresa Kalmet
Karel Käos
Merlin Kivi
Alden Kirss
Maria Liive
Jass Kalev Mäe
Maarja Mõts
Hardi Möller
Tuuli Maarja Põldma
Mark Erik Savi

Tuult tiibadesse!

Mitmetele Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia erialadele on vastuvõtt selleks aastaks lõppenud, kuid veel on aega kandideerida järgmistele õppekavadele:

• Muusika interpretatsioon (bakalaureuse- ja magistriõpe)
• Helilooming ja muusikatehnoloogia (bakalaureuse- ja magistriõpe)
• Jazzmuusika (bakalaureuse- ja magistriõpe)
• Pärimusmuusika (bakalaureuseõpe)
• Kaasaegne improvisatsioon (magistriõpe)
• Muusikauuringud ja -korraldus (bakalaureuseõpe)
• Muusikateadus (magistriõpe)
• Muusikapedagoogika (bakalaureuseõpe)
• Muusikaõpetaja (magistriõpe)
• Interpretatsioonipedagoogika (bakalaureuse- ja magistriõpe)

Eestikeelsetele õppekavadele (bakalaureuse- ja magistriõpe) on vastuvõtt avatud kuni 27. juunini kell 17.00.

Muusikaõpetaja erialale (Tallinna Ülikooli ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ühisõppekava) saab avaldusi esitada kuni 30. juunini.

Enamik EMTA erialadest eeldab kandideerijatelt tõsist muusikalist ettevalmistust, kuid valikus on ka laiemapõhjalise vastuvõtuga alasid, kus nõuded ei ole nii erialaspetsiifilised – piisab muusikalise kirjaoskuse aluste tundmisest ja huvist siduda oma elu muusikaga.

Vastuvõtuinfo leiab EMTA kodulehelt siit. 

Lisainfo:
vastuvott@eamt.ee
tel 6675 709

Juhan-Henrik Uppin kaitses 14. juunil 2022 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias filosoofiadoktori (muusika) kraadi taotlemiseks suurepäraselt töö „Teppo-tüüpi lõõtspilli traditsioonilise mängustiili kujunemine 20. sajandil ja traditsiooniteadliku esituspraktika loomine“.

Juhendaja: vanemteadur Žanna Pärtlas, dr.phil.
Oponent: Ingrid Rüütel, dr.habil.

Doktorinõukogusse kuulusid prof. Kristel Pappel, prof. Marje Lohuaru, prof. Jaan Ross, dr.phil. Madli Pesti, dr. phil. Triinu Ojamaa, dr. habil. Ingrid Rüütel.

Doktoritööga on võimalik tutvuda siin ning trükisena EMTA raamatukogus.

Abstrakt:

Etnomusikoloogiline loovuurimus „Teppo-tüüpi lõõtspilli traditsioonilise mängustiili
kujunemine 20. sajandil ja traditsiooniteadliku esituspraktika loomine“ (The formation
of the traditional playing style of the Teppo type diatonic accordion in the 20 th century
and creating a traditionally informed performance practice) käsitleb erinevate esitajate
näitel selle pilli mängimise traditsioonilist stiili kui eripärast väljenduslaadi ja teatud
mängutehniliste võtete kogumit, millest teadlik olemine aitab luua pärimusmuusika
kontekstis stiilset ja mitmekesist esitust. Töö on doktoriõppe loovuurimusliku projekti
kirjalik osa, mis põhineb autori pikaajalisel praktilisel kogemusel lõõtspillimängijana
ning loob taustsüsteemi neljale doktorikontserdile.

Uurimisküsimusteks on, kuidas mängida teppo-tüüpi lõõtspilli üldisele traditsioonile või
mõne konkreetse esitaja stiilile omaselt ning kuidas traditsioonilise mängustiili võtteid
individuaalses esituspraktikas parimal võimalikul moel kasutada. Peamisteks
eesmärkideks on mõista, millistel muusikalistel ja mängutehnilistel tunnustel stiil
põhineb, kuidas erinevad stiilitunnused traditsioonis varieeruvad ning seeläbi stiili
laiapõhjaline omandamine ja individualiseerimine. Laiemaks eesmärgiks on muusika
esitaja ja autorina isikupärase helikeele kujundamine.

Põhilisteks uurimismeetoditeks on muusikaline analüüs ja töö autori kui pillimängija
eneseanalüüs. Analüüsimeetodid on helisalvestiste noodistamine ja mängutehnikast
lähtuv stiilielementide eraldamine. Autori loomingulise protsessi ja esituspraktika
analüüsimeetodiks on eneserefleksioon.

Allikmaterjaliks on Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi, Eesti Rahvus-
ringhäälingu Arhiivi ja erakogude helisalvestised, mis pärinevad aastatest 1954–1995 ja 2009.
Olulisimad töös uuritavad stiilikujundajad on August Teppo (1875–1959), Elmar
Lindmets (1908–1998), Richard Reino (1914–2004), Karl Kikas (1914–1992), Arnold
Pärnamets (1922–1975), Kalju Sarnit (1928–1998) ja Aivar Teppo (1958–2017).

Piret Jaaks kaitses 14. juunil 2022 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias doktorikraadi taotlemiseks teatrikunsti alal edukalt töö „Kirjutada inimesi: kogukondade uurimine ja dokumentaalteatri loomise vahendid dramaturgi töös“ („Writing the People: Community Research and Tools for Documentary Theatre Creation in the Work of a Dramaturg“).

Juhendaja: dr. phil. Madli Pesti (EMTA vanemteadur)
Eelretsensent: dr. phil. Luule Epner (TLÜ dotsent)
Oponent: dr. phil. Aivar Simmermann

Doktorinõukogusse kuulusid prof. Kristel Pappel (esimees), dr. phil. Luule Epner, Merle Karusoo, M.A., prof. Kerri Kotta, prof. Marje Lohuaru, dr. phil. Aivar Simmermann ja prof. Jaan Undusk.

Doktoritöö on tutvumiseks saadaval SIIN ning trükisena EMTA raamatukogus.

Piret Jaaksi töö on neljas teatrikunsti alal kaitstud doktoritöö EMTA-s, filosoofiadoktori kraadi teatrikunsti alal on kaitsnud ka Anne Türnpu, Marion Jõepera ja Aivar Simmermann. Rohkem infot kaitstud tööde kohta leiab doktoriõppe keskuse lehelt.

Abstrakt:

Doktoritöö eesmärk on kirjeldada ja analüüsida etnodraama loomise meetodeid, mille abil saab dramaturg uurida kogukondi ning neis esinevaid sotsiaalseid probleeme. Eesmärgiga tuua esile kogukonnaliikmete hääli, rakendab ja analüüsib autor selleks vajalikke dokumentaaldraama kirjutamise tehnikaid. Töö on osa doktoriõppe loomingulis-uurimuslikust projektist ning selles käsitletud meetodid ja tehnikad on praktiliselt läbi proovitud töövahendid, mis hõlmavad protsessi
uurimistöö algusest teksti valmimiseni. Loovuurimuse lähtepunktiks on sotsiaalse segregatsiooni esinemine Eesti ühiskonnas ja soov seda vähendada teatri kui kohtumispaiga kaudu, mis pakub kommunikatsiooniplatvormi erinevatele kogukondadele.

Varasemate dokumentaalteatrit mõtestavate akadeemiliste tööde kõrval on töö panus teatriteadusesse dramaturgi vaatepunktist etnograafilise lähenemisviisi tutvustamine ja analüüsimine dokumentaalteose loomisel. Samuti kogukonnauuringute põhimõtete integreerimine dramaturgialoome protsessis ning nende analüüs.

Dramaturgina toob autor näiteid peamiselt enda näidenditest „Ehitajad” (2018) ja „Minu Narva – Моя Нарва” (2021), mille jaoks uuris erinevaid kogukondi. Töös uurib autor, kuidas luua etnograafiliste meetoditega dramaturgiat, kuidas arvestada kogukonnauuringutega kaasnevat eripära teatriloomes ning kuidas rakendada dokumentaalnäidendi kirjutamiseks vajalikke tehnikaid. Töö loomingulis-uurimusliku osa analüüsimeetodiks on eneserefleksioon.

Autor tugineb oma doktoritöös Graham Crow’ käsitlusele „What are Community Studies?” (2018) ja Benedict Andersoni teosele „Kujutletud kogukonnad” (2020). Samuti Johnny Saldaña etnodraamat mõtestavatele teostele „Ethnodrama. An Anthology of Reality Theatre” (2005), „Ethnotheatre: Research From Page to Stage” (2011), Carol Martini dokumentaalteatri käsitlustele kogumikus „Dramaturgy of the Real on the World Stage” (2010) ja teoses „Theatre of the Real” (2013) ning Hans-Thies Lehmanni monograafiale „Postdramatic Theatre” (2006).

8. juunil 2022 esietendus Katariina kirikus Theatrumi egiidi all lavakunsti XXX lennu üliõpilase Kalju-Karl Kivi bakalaureuselavastus „Stalker“, mis põhineb Andrei Tarkovski, Arkadi ja Boris Strugatski filmistsenaariumil. Järgmiste etenduste piletid on müügil Piletimaailmas.

Stalker, kirjanik ja professor rändavad Tsooni, ületavad piiri – status quo’d, kuid mitte ainult geograafilises mõistes, vaid ka endas. Segunevad ja ähmastuvad piirid sisemise ja välise vahel. Kulgemine toimub paralleelselt mõlemas. See on rännak, teekond hinge, et avada endas vaimne mõõde, võtta vastu risk, et luua võimalus ime sünniks, armastuseks. Tsoon on test, mis on täis lõkse ja muutub kohe, kui sinna valemisse sekkub inimene. Esile kerkivad meie tegelikud, peidetud motiivid ja uskumused. Jõudes teekonna kulminatsioonini, ruumi lävele, kus täitub meie kõige sügavam, peidetud soov, tajume alles selle tegelikku tähendust.

„„Stalker” on lugu usust ja riskist. Risk, mis on usu alus, risk, mis peitub kogu loomingu juurtes, risk, mis on armatuse tagajärg. Usk eeldab riskiga põimitud väljapoole liikumist, rännakut, loomingulist tegu, mis avaldub alati kingitusena, ohverdusena.
Loomine ei ole riskantne mitte sellepärast, et sellega kaasneb võimu loovutamine, vaid sellepärast, et see, mis on olemuselt habras – vaene lesk, ohver, stalker –, julgeb usu kaudu anda endast kõik, võtta endale võimsa annetaja positsiooni. Andmine hõlmab „absoluutset unustamist, unustamist, mis ühtlasi vabastab, mis lahustab absoluutselt”. Just taolises unustamises sünnib ime.” – Colin Heber-Percy „Täiuslik nõrkuses: usk Tarkovksi „Stalkeris””

Autorid Andrei Tarkovski, Arkadi ja Boris Strugatski
Tõlkija Tiit Alte
Lavastaja Kalju-Karl Kivi (EMTA lavakunsti osakonna XXX lennu üliõpilane)
Lavastaja juhendaja Lembit Peterson
Kunstnik Ott Kangur
Valguskunstnik Helvin Kaljula
Helikujundaja Marius Peterson
Videokunstnik Tanel Topaasia
Produtsendid Ere Naat ja Jonathan Peterson

Osades: Kristjan Üksküla, Maria Peterson, Ott Aardam, Leino Rei, Merlin Kivi (EMTA lavakunsti osakonna XXX lennu üliõpilane), Tarmo Song, Maara Lambot

Lavastus valmis EMTA lavakunsti osakonna ja Theatrumi koostöös.