Lehekülg 54 | Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia suvekursus noortele vask- ja löökpillimängijatele toimub 4.–9. juulini Kullamaal.

Kursuse peamine eesmärk on õpilaste interpretatsioonilise ja tehnilise meisterlikkuse individuaalne arendamine ja intensiivne erialaline süvaõpe koos füüsilise aktiivsuse ja vaimsete praktikatega. Tahame luua kuueks päevaks õpikeskonna, kus kursusel osalejad saavad täielikult keskenduda ja pühenduda oma erialapilli harjutamisele ja süvendatud koostööle oma juhendajatega. Repertuaariga töö toimub erialatunnis koos klaverisaatjaga. Harjutamisvõimalused tagatakse kursuse toimumisega seotud klassides.

Kursusele on oodatud trompeti-, metsasarve-, trombooni-, tuuba- ja löökpilliõpilased alates 12. eluaastast, kes soovivad oma tuleviku siduda muusikaga. Tunde viivad läbi EMTA õppejõud Indrek Vau, Andres Kontus ja Madis Vilgats ning ERSO metsasarverühma abikontsertmeister Mattias Vihmann ja EMTA doktorant Heigo Rosin. Kõigile osalejatele võimaldatakse 4 individuaaltundi. Tunnid on kuulamiseks avatud ka teistele osavõtjatele. Soovi korral võib ette valmistada 1 või 2 pala ning selleks et klaverisaatjad saaksid valmistuda, palume registreerumisel märkida vastavasse lahtrisse lugude autori ja pealkirja.

Osalema on oodatud ka muusikakoolide vask- ja löökpillide õppejõud, kes saavad tunde kuulata pedagoogilise täiendkoolituse raames. Programmis osalemiseks on kuulatavate tundide maht minimaalselt 15 tundi ja maksab muusikakooli õppejõule 20 eurot.

Kursusel oma õpilasi saatvale õppejõule või lapsevanema(te)le õppeprogrammi kuulamise tasu ei kaasne. Kõigile kursuste õppeprogrammis osalevatele õpilastele ja õpetajatele väljastatakse Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia tunnistus.

Kursuse maksumus õpilasele on 170 eurot (millest õppeprogramm on 80 ja toitlustamine 90 eurot). Pakume sooja toitu 3 korda päevas, ühe toidukorra hind on 6 eurot (sisaldab kohvi ja teed). Registreerimislehel palume märkida soovitud toidukordade arv päevade kaupa. Erimenüü korral palume sellest eelnevalt teada anda.

Registreerimine on avatud kuni 20. juunini aadressil https://eamt.ee/suvekursus. Pärast registreerumist saadetakse kinnitus kursusele vastuvõtmise kohta ja täpne ajakava.

Kursuse oluline osa on füüsiline aktiivsus ja kehaline treening. Anname kõigile osalejatele võimaluse alustada hommikuid võimlemisega koos spetsiifiliste hingamist toetavate harjutustega. Lisaks toimub iga päev eritreening, kus koos juhendaja Heigo Rosinaga omandatakse teadmisi võitluskunstides kasutusel olevate printsiipide kasutamisest pillimängus. Kõikidel õhtutel toimuvad üritused – õpilaste ja õppejõudude kontserdid, eriloengud, kohaliku kultuurieluga tutvumine.

Majutus on kõigile tasuta ja toimub kas Kullamaa lasteaia või kooli hubastes ruumides, Goldenbecki majas või õpilaskodudes. Kaasa palume võtta madratsi ja magamiskoti. Kohapeal on suurepärased võimalused puhkamiseks ja sportimiseks – staadion, pallimängud, tennis, jõusaal, saun.

Kursuste avamine toimub 4. juulil kell 13.00 Kullamaa kultuurimajas.

Liinibussi või rongiga saabujatele pakume transporti Lihulast ja Turbast Kullamaale valla bussiga. Palume see koordinaatoriga kokku leppida.

Kontakt:
Karin Vau (kursuste koordinaator)
Tel. 566 76 276
karinvau@hotmail.com

Neljapäeval, 9. juunil algusega kell 11 toimub Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia muusikateaduse kevadkonverents. Ettekandeid peavad muusikateaduse ja -uuringute korralduse eriala värsked lõpetajad ja teadurid. Konverents toimub EMTA ruumis A-402 ja on avatud kõikidele huvilistele.

Programm

11.00–11.30
Miina Härma kuvand ja loomingu retseptsioon ning nende muutumine aastatel 1882–1919
Anita Maasalu

Käesolevas uurimistöös keskendun Miina Härma (1864–1941) kui Eesti esimese kutselise naissoost organisti, helilooja ning koorijuhi kuvandile, samuti tema loomingu retseptsioonile ning nende muutumisele ajas. Käsitlusel on periood alates Härma õpingutest Peterburi Konservatooriumis 1880. aastatel kuni aastani 1919, mil tähistati avalikult 25 aasta möödumist tema muusikaalase karjääri algusest. Allikatena on uurimuses kasutatud ajakirjandusväljaandeid Postimees, Eesti Postimees, Päewaleht, Linda, Sakala jpt, aga ka 1934. aastal Anna Haava, Miina Härma ning Aino Tamme 70. sünnipäevaks ilmunud koguteost.

19.–20. sajandi vahetusel, kui naise positsioon ühiskonnas oli kaugelt erinev tänapäevasest – st naiste sotsiaalne ja poliitiline identiteet oli alles kujunemisjärgus – õnnestus Härmal oma aktiivse ja mitmekülgse tegevusega luua jõuline kuvand eesti rahva lauluemast, mis on jäänud püsima tänase päevani. Sellega seoses pakkus mulle huvi, millised omadused tema isiksuse ja tegevuse kirjeldamisel omaaegsest meediast välja kooruvad. Keskendun sealjuures peamistele märksõnadele ja ideedele, mis artiklitest esile tulevad. Nelja põhilise kategooriana joonistuvad Härma omaaegses vastuvõtus välja professionaalsus, rahvuslikkus, soolisus ning ühiskondlik aktiivsus. Kõige kõnekam ja ambivalentsem neist on sealjuures professionaalsuse küsimus – kas saame Peterburi konservatooriumi haridusega Härmat nimetada professionaalseks heliloojaks või on tema isik ja looming kirjutatud ajalukku eelkõige tänu rahvuslikule ja ühiskondlikule tähendusele?

11.30–12.00
Vigala ja Kirbla kihelkonna lõõtspillimängijad ja nende repertuaar 20. sajandil Eesti Rahvaluule Arhiivi materjalide põhjal
Natali Ponetajev

Minu ettekanne on sissevaade lõõtspillitraditsiooni kahes ajalooliselt Läänemaa alla kuulunud kihelkonnas – Vigalas ja Kirblas. Töö põhineb Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi materjalidel ning uurimismaterjalist tulenevalt hõlmab ajavahemikku aastatel 1929–1969. Minu huviks on avastada ja tutvustada Vigalast ja Kirblast kogutud lõõtspilli-alast materjali, anda ülevaade kogumisloost, tuua välja andmed lõõtsamängijate kohta ning uurida lähemalt nende repertuaari. Täpsema vaatluse alla võtan polkad ja labajalad, mis moodustavad Vigalast ja Kirblast kogutud lõõtsalugude põhiosa, ning analüüsin nende vormi ja harmooniat. Töö eesmärgiks on kirjeldada kokkuvõtlikult piirkonna lõõtsarepertuaari ja tuua välja sellele iseloomulikke jooni. Kuna Läänemaa lõõtspillitraditsioon on seni põhjalikumalt uurimata, on siinne töö ühtlasi alusmaterjaliks järgmistele uurimustele selles valdkonnas.

12.00–12.30
Kas meil on põhjust eristada muusika fenomenoloogilist ja ontoloogilist identiteeti?
Aurora Ruus

Muusikateaduse seminari raames kirjutatud uurimistööl baseeruv ettekanne on katse analüüsida filosoofilise lähenemise abil muusikateaduse valdkonda kuuluvat probleemi muusika ja muusikateose definitsioonist ning seeläbi identiteedist. Ettekandes vaatlen lähemalt, kas meil on põhjust muusikateose identiteeti konstitueerivaid tunnuseid eelkõige fenomenoloogia abil kirjeldada ning muusika enda kui tunduvalt laiema mõiste identiteeti konstitueerivaid tunnuseid ontoloogia abil kirjeldada. Selle tarbeks teen põgusa ülevaate muusikateose fenomenoloogilise identiteedi probleemist Roman Ingardeni teose „The Work of Music and the Problem of Its Identity“ põhjal ning seejärel vaatlen muusika ontoloogilist identiteeti Arthur Schopenhaueri ja Friedrich Nietzsche filosoofiale tuginedes.

12.30–13.00 LÕUNA

13.00–13.30
Eesti muusikaterapeutide kogemused muusika tajutavate omaduste rakendamisel teraapiaprotsessis ja eesti muusika kasutamine muusikateraapia osana
Ingrid Kalev

Seminaritöö „Eesti muusikaterapeutide kogemused muusika tajutavate omaduste rakendamisel teraapiaprotsessis ja eesti muusika kasutamine muusikateraapia osana” on kirjutatud muusikapsühholoogia valdkonnas, neljanda proseminari jätkutööna, et uurida põhjalikumalt eesti muusikaterapeutide kogemusi kuulatava muusika kasutamise ja muusika tajutavate omaduste (rütm, tempo, dünaamika, tämber, harmoonia, meloodia, faktuur, valjus) rakendamisel teraapiaprotsessis. Uuritavate sihtrühmaks olid praktiseerivad muusikaterapeudid, kes töötasid Eestis. Meetodiks töö esimeses etapis oli kvalitatiivne uuringumeetod vastajate anonüümsust tagava veebiküsitluse kujul ning selle tulemuste analüüs, töö teises etapis oli kasutusel samuti kvalitatiivne uuringumeetod poolstruktureeritud veebiintervjuu kujul ning tulemuste analüüs. Töö eesmärgiks oli uurida, milliseid muusika tajutavaid omadusi peavad eesti muusikaterapeudid teraapiatöös kõige olulisemaks. Uurimisküsimustena tõstatati muusikavaliku põhimõtted, muuhulgas ka eesti rahvalaulu ja –pillimuusika kasutamine muusikateraapias. Küsitlusuuringu järgi lähtusid eesti muusikaterapeudid kuuldelise repertuaari valikul kõige enam muusika tempost, millele järgnesid rütm ja harmoonia. Seda tulemust kinnitasid ka intervjuud. Teraapiaseansside repertuaaris olid olulisel kohal klassikaline kunstmuusika, loodushelid ja meditatiivne muusika.

13.30–14.00
Väikelaps ja muusika saatel liikumine koos robotmänguasjaga
Marju Raju

Research of musical development of babies is often focused on the development of singing ability, leaving out the analysis of movements as an intentional reaction to music (attempts to dance). Accordingly to the baby’s overall bodily development, gaining voluntary control over the movements of limbs and moving around independently precedes the ability to control the voice. We could therefore look the first signs of musical development in the form of movements and emphasize this field of research more. Motherese/parenthese, a special mode of talking and singing to babies is emphasized as a beneficial development support mechanism. Studies have shown that similarly to preference to the infant-directed speech mode, infants also prefer special mode in visual cues (motionese) that include sharper changes in trajectory, large sweeping motions, repetitions etc.

This is a qualitative observational case study of one baby’s development of dance moves and interaction with a musical toy robot, from the age of 9 to 24 months. Home videos from interaction/dancing sessions with the robot were carefully analysed and discussed within the framework of developmental theories of musical abilities.

Baby’s willingness to dance was motivated by the presence of the interactive toy robot. Observation revealed the variety of dance moves in a very young age and attempts to imitate robot’s movements and synchronise with them.

Interactive musical toy robots can have a beneficial effect on child’s musical development as they provide repetitive, safe and critique free space. Human-like features of the toy robot (happy face, arms and legs) catch babies’ attention and allow them to interact with the toy similarly to a real dance partner. Robot’s clumsy moves fit the concept of motionese and support the child’s development.

Ettekanne on eesti keeles.

14.00–14.30
Postsovetlike fännikogukondade narratiivid Eesti Depeche Mode’i fännklubi näitel
Brigitta Davidjants

Lisaks muusikaloojatele ja -vahendajatele on muusika levikul ja muusikaelu kujundamisel võtmeroll fännidel. Selle ettekande fookuses on Eesti pikemaajalisim Eesti fännikogukond – Eesti Depeche Mode’i fännklubi (EDMFK), mis loodi vahetult pärast Nõukogude Liidust vabanemist 1992. aastal ning tegutseb tänaseni. Fännklubi oli postsovetlikus Eestis eriline, sest ajal, mil subkultuurne tutvumine toimus esmajoones linnaruumis, moodustus valdavalt koolinoortest koosnev fännklubi üleriigiliselt kirja teel ning ühendas noori maakohtadest suurte linnadeni. Eriline oli ka rahvuspiiride ületamine ajastul, mil erinevad keelekogukonnad olid harjunud aastakümneid eraldi tegutsema, mh popkultuuris. Selles kontekstis tõi EDMFK kokku noored, kes lõhkusid rangelt soolistatud ühiskonnas aktsepteeritud soolisuse representatsioone. Minu fookus on klubiga seotud inimeste isiklikel mälestustel – klubi tähendusel nende jaoks ja ühisel fännikogukonnaks moodustumise kogemusel, nagu ka fänniidentiteedi konstruktsioonidel peavoolu ja alternatiivi vahel. Fännklubi osaliste narratiivid seostan klubi zine’de („Eesti Depeche Mode fännklubi ajaleht“, 1992–1995, ajakiri „Devotee“, 1995–2001) sisuanalüüsiga. Ettekande teoreetilise tausta moodustavad subkultuuride ja mälu-uuringud.

Kava ja esinejate järjekord võivad muutuda.

12. III 1946 – 7. VI 2022

Lavakunsti osakond mälestab ja tänab!

Raivo Trass lõpetas 1968. aastal näitleja erialal Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri III lennu (kursusejuhendaja Voldemar Panso). Ta oli 1968–1977 Draamateatri lavastaja ja näitleja, 1977–1985 Rakvere Teatri peanäitejuht (1981–1985 ka direktor) ja 1992–1994 lavastaja, 1985–1992 Draamateatri lavastaja, 1994–1997 Tallinna Linnateatri näitleja, 1997–2004 Endla teatri peanäitejuht ja 2004–05 lavastaja, hiljem vabakutseline.

Aastatel 1971–78 oli Raivo Trass TRK lavakunstikateedris näitlejatöö õppejõud, 1988–96 õpetas Tallinna Pedagoogikaülikooli režiikateedris.

Ta on lavastanud ka Eesti Televisioonis, mänginud kuuldemängudes ja telelavastustes, samuti paljudes filmides, nende hulgas “Võlg” (1966), “Viimne reliikvia” (1969), “Vasaku jala reede” (2012), “Mandariinid” (2013), “Tuliliilia” (2018), “Õigluse ratsanikud” (“Riders of Justice”, 2020), “Apteeker Melchior. Viirastus” (2022).

Näitlejana astus Trass viimati üles Tagasitulijana lavastuses “Tagasitulek isa juurde” Tallinna Linnateatris (2015, mängis osa alates 2017. aastast) ja McLeavyna lavastuses “Röövsaak” Kuressaare Teatris (2019).

Tema viimasteks lavastusteks jäid “Tasa, vaikselt sõudvad pilved…” Kuressaare Linnateatris (2019), “Keisri usk” Luunja kultuuri- ja vabaajakeskuses (2020) ning 4. juunil 2022 Pikavere vanas vallamajas esietendunud “Ai, velled”.

1975. aastal pärjati Raivo Trass Ants Lauteri nimelise auhinnaga, 2001. aastal pälvis ta Valgetähe IV klassi teenetemärgi.

Allikas: ERR, täiendatud

Järelhüüe Sirbis

8.–10. juunini toimuv ELIA (European League of Institutes of the Arts) juhtimissümpoosion alapealkirjaga „Surfame ebakindluse lainetes“ toob Eestisse kunstikõrgkoolide juhid kogu maailmast, et arutleda, kuidas majanduslikud, sotsiaalsed, kultuurilised ja poliitilised muutused mõjutavad ülikoolide kohustuste ning vastutuse erinevaid aspekte. Kuidas planeerida tulevikku olukorras, kus traditsioonilised juhtimis- ja õpetamismudelid enam ei päde ning pidevalt seistakse silmitsi ootamatute väljakutsete ja probleemidega?

Peaesinejad on Kersti Kaljulaid, Aaron Dworkin, Ene-Liis Semper, Mikko Dufva, Monica L Edmondson, Harald Friedl.

Konverentsi ajakava ja esinejatega saab tutvuda ELIA kodulehel.

ELIA juhtimissümpoosioni 2022 korraldavad Eesti Kunstiakadeemia ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia.

Fotogaleriid näeb EMTA Facebooki lehel.

5. juunil möödub 100 aastat Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kauaaegse muusikaloo õppejõu Johannes Jürissoni sünnist.

Johannes Jürisson oli Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia üks silmapaistvamaid muusikaajaloo õppejõude. Teise maailmasõja tõttu alustas Johannes Jürisson süstemaatilisi muusikaõpinguid suhteliselt hilja — ta astus Tallinna Riiklikku Konservatooriumi muusikateaduse erialale pärast Tartu Muusikakooli lõpetamist, 1951. aastal, olles sel ajal juba kahekümne üheksa aastane. Kuid üsna pea pärast akadeemilisele rajale astumist asus ta oma teadmisi jagama — algul Tallinna Muusikakoolis, seejärel konservatooriumis. Lääne ja eesti muusika ajaloo õpetamise kõrval juhendas Jürisson mitmeid tulevasi muusikateadlasi. Tema õpilasteks on olnud Tiia Järg, Maris Männik-Kirme, Maret Tomson, Ene Taru, Inna Kivi jt.

EMTA raamatukogus on Johannes Jürissoni sünniaastapäeva puhul väljapanek tema raamatutest.

Allikas: Peep Lassmann, TMK nr 2, 2006

Eesti Teadusagentuur (ETAG) toetab Ukraina teadlaste lühiajalist stažeerimist Eesti ülikoolides (kuni 3 kuud). Stažeerimise eesmärk on tutvustada Eesti ülikoolides toimuvat teadustöö korraldust, avardada Ukraina teadlaste võimalusi end ametialaselt täiendada ning soodustada laiemalt koostööd Eesti ja Ukraina teadlaste vahel. Meede algas 2022. aasta mais ja kestab aasta lõpuni.

Teiste Eesti ülikoolide kõrval pakub stažeerimise võimalust ka Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia.

Täpsem info:
Liina Jääts
liina.jaats@eamt.ee
+372 6675 808

Juhan-Henrik Uppin kaitseb 14. juunil kell 12.30 ruumis A-402 filosoofiadoktori (muusika) kraadi taotlemiseks tööd „Teppo-tüüpi lõõtspilli traditsioonilise mängustiili kujunemine 20. sajandil ja traditsiooniteadliku esituspraktika loomine“.

Juhendaja: vanemteadur Žanna Pärtlas, dr.phil.
Oponent: Ingrid Rüütel, dr.habil.

Doktoritööga on võimalik tutvuda siin ning trükisena EMTA raamatukogus.

Abstrakt:

Etnomusikoloogiline loovuurimus „Teppo-tüüpi lõõtspilli traditsioonilise mängustiili
kujunemine 20. sajandil ja traditsiooniteadliku esituspraktika loomine“ (The formation
of the traditional playing style of the Teppo type diatonic accordion in the 20 th century
and creating a traditionally informed performance practice) käsitleb erinevate esitajate
näitel selle pilli mängimise traditsioonilist stiili kui eripärast väljenduslaadi ja teatud
mängutehniliste võtete kogumit, millest teadlik olemine aitab luua pärimusmuusika
kontekstis stiilset ja mitmekesist esitust. Töö on doktoriõppe loovuurimusliku projekti
kirjalik osa, mis põhineb autori pikaajalisel praktilisel kogemusel lõõtspillimängijana
ning loob taustsüsteemi neljale doktorikontserdile.

Uurimisküsimusteks on, kuidas mängida teppo-tüüpi lõõtspilli üldisele traditsioonile või
mõne konkreetse esitaja stiilile omaselt ning kuidas traditsioonilise mängustiili võtteid
individuaalses esituspraktikas parimal võimalikul moel kasutada. Peamisteks
eesmärkideks on mõista, millistel muusikalistel ja mängutehnilistel tunnustel stiil
põhineb, kuidas erinevad stiilitunnused traditsioonis varieeruvad ning seeläbi stiili
laiapõhjaline omandamine ja individualiseerimine. Laiemaks eesmärgiks on muusika
esitaja ja autorina isikupärase helikeele kujundamine.

Põhilisteks uurimismeetoditeks on muusikaline analüüs ja töö autori kui pillimängija
eneseanalüüs. Analüüsimeetodid on helisalvestiste noodistamine ja mängutehnikast
lähtuv stiilielementide eraldamine. Autori loomingulise protsessi ja esituspraktika
analüüsimeetodiks on eneserefleksioon.

Allikmaterjaliks on Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi, Eesti Rahvus-
ringhäälingu Arhiivi ja erakogude helisalvestised, mis pärinevad aastatest 1954–1995 ja 2009.
Olulisimad töös uuritavad stiilikujundajad on August Teppo (1875–1959), Elmar
Lindmets (1908–1998), Richard Reino (1914–2004), Karl Kikas (1914–1992), Arnold
Pärnamets (1922–1975), Kalju Sarnit (1928–1998) ja Aivar Teppo (1958–2017).

Mis võiks ühendada näiteks kontsertreise Itaalias, distantsõppe juurutamist Norra Muusikaakadeemias, assisteerimist Karlsruhe Muusikakõrgkoolis, töötamist helilooja stuudios Roomas, stažeerimist etenduskunstide vabaühenduses Berliinis või etenduse väljatoomist Milano teatris Teatro Out Off? Vastus on lihtne – Erasmuse programm, mis toetab üliõpilaste ja vilistaste eneseteostusvõimalusi ka pärast ülikooli lõpetamist.

Välismaal sooritatud praktika annab üliõpilastele suurepärase rahvusvahelise kogemuse, mis omakorda on tugevaks eeliseks tööturul. Võimalusi on palju ja erinevaid, samas praktikale minek eeldab osalejalt suuremat iseseisvust ja initsiatiivi, kuivõrd praktika sooritamiseks sobiv organisatsioon tuleb leida üliõpilasel endal.

Praktika võib toimuda mis tahes asutuses (ettevõte, stuudio, kõrgkool, orkester, festival jne), mille tegevusala ja profiil sobivad üliõpilase erialaga. Võimalike praktikabaaside kohta leiab infot EMTA kodulehelt. Praktikat saab teha ka vilistlasena, kuid Erasmus+ stipendiumi peab sel juhul taotlema juba enne ülikooli lõpetamist.

Miks mitte…

…minna orkestripraktikale nagu metsasarve vilistlane Jaewook Sung

…osaleda rahvusvahelise erinevaid kunstidistsipliine ühendava kollektiivi ettevõtmistes nagu kaasaegsete etenduskunstide vilistlane Lea Blau (Sekulic)

…abistada kaugõppe lahenduste väljatöötamisel nagu helirežii vilistlane Karl Erik Laas

…tegeleda vabatahtlikega Eurovisioonil nagu kultuurikorralduse tudeng Abdulla Tural.

Vaata lähemalt: https://eamt.ee/valiskoostoo/vahetusopingud/erasmus-opingud/erasmus-valispraktika/

Kontakt:

Mari Köhler
Erasmuse koordinaator
Tel 667 5760
mari.kohler@eamt.ee

Ilmunud on EMTA RESONANTS – uudiskiri nr 9.

Head lugemist!

Eesti Kultuurkapitali ning avalik-õiguslike ülikoolide koostöös jätkub stipendiumiprogramm ülikoolide kunstide ja rahvakultuuri valdkondade õppejõududele, kes on ise loovisikud ja õpetavad loomeerialadel tulevasi loomeisikuid. Stipendiumiprogrammi eesmärgiks on toetada loomeerialade õppejõudude loometegevust (st toetus ei ole mõeldud õppematerjalide koostamiseks jms) ja seeläbi loomeerialasid õpetavate kõrgkoolide konkurentsivõimet ja edukat akrediteerimist.

Taotluse võivad esitada avalik-õiguslikus ülikoolis töölepinguga töötavad õppejõud, kes õpetavad ülikoolis loomeerialasid vähemalt 0,5 koormusega. Ühe stipendiumi suurus on 10 000 eurot aastas ning see makstakse välja võrdsetes osades kord kvartalis. Stipendiumeid eraldatakse üksnes füüsilistele isikutele.

Stipendiumile kandideerimiseks on vajalik vormikohane taotlus ning ülikooli soovituskiri. Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia õppejõududel tuleb soovituskirja saamiseks esmalt esitada eeltaotlus EMTA-le. Stipendiumi taotlejate vastavust programmi nõuetele kontrollib viieliikmelise ekspertkomisjon, kes otsustab eeltaotluste põhjal, millised õppejõud saavad antud taotlusvoorus akadeemia soovituse. Ekspertkomisjoni otsuse põhjal vormistatakse akadeemia soovituskiri, mille allkirjastab rektor ning mis edastatakse Kultuurkapitalile ja stipendiumi taotlejale.

Eeltaotlus tuleb esitada 27. juuniks meiliaadressile kulka@eamt.ee.

Eeltaotlus peab sisaldama järgmisi andmeid:

– õppejõu nimi;
– sihtkapitali nimi, kellele soovitakse taotlus esitada;
– loomeuurimuslikud või loomingulised eesmärgid stipendiumi perioodiks (kuni 5000 tähemärki);
– põhjendus selle kohta, kuidas stipendiumi perioodiks kavandatud loomeuurimuslikud ja loomingulised tegevused seostuvad akadeemia eesmärkidega ning õppejõu tööga akadeemias (kuni 5000 tähemärki);
– viimase kahe aasta loominguline biograafia.

Eeltaotluse esitaja peab olema üksikisik, kuid kavandatud loomeuurimuslikud või loomingulised tegevused võivad kaasata teisi isikuid, sh üliõpilasi. Lubatud on ka loomeuurimuslikud või loomingulised kooslused, mille mitu liiget taotlevad stipendiumi samaaegselt. Eeltaotlusele esitatavad nõuded ning lisainfo on leitav siit.

Stipendiumi lõpptaotluse koos Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia soovituskirjaga esitab õppejõud Kultuurkapitali vastava valdkonna sihtkapitalile programmi statuudis sätestatud korras e-kulka veebikeskkonna kaudu 22. augustiks 2022.

Täpsem info stipendiumiprogrammi ning kandideerimiseks vajaliku vormikohase taotluse kohta: Kunstide ja rahvakultuuri valdkondade õppejõudude loometegevuse toetamise stipendiumiprogrammi statuut

Lisaks palume kõigil stipendiumi saajatel täita perioodi lõpus tagasisideleht (saadetakse e-posti teel) ning esitada see aadressile kulka@eamt.ee. Tagasisideleht sisaldab järgmisi küsimusi:

– Kas stipendiumi perioodiks planeeritud loomeuurimuslikud või loomingulised eesmärgid said täidetud?
– Palun nimetage mõni projekt või tegevus, mis eriti hästi õnnestus ja mille kohta EMTA võiks avaldada tulemused oma kodulehel? Võimalusel lisage palun viide loometegevuste ja/või loomuurimuslike tegevuste tulemustele.
– Palun kirjeldage, kas Teie hinnangul õnnestus stipendiumi perioodil läbiviidud loomeuurimuslikke ja loomingulisi tegevusi seostada akadeemia eesmärkide ning Teie tööga akadeemias?

Stipendiumiprogrammi puudutavate küsimuste korral pöörduda Henry-David Varema (loomingulised stipendiumid) või Margus Pärtlase (loomeuurimuslikud stipendiumid) poole.

Latest Posts